Uus hooneMuuseumidekoostöö Näitus Kogud Rahvariided Kalender

Ehitus algab, kui rahastamine on kindel ja tööprojekt veatu LOE LK 2

Konservaator jagab nõuan-deid rahvariiete parimakshoidmiseks LOE LK 7

Tegevust alustas oma -kultuuride osakond LOE LK 3

Muuseum näitabkeeltLOE LK 4–5

Aasta jooksul muuseumilesaadetud materjalide üle-vaade LOE LK 6

Mida teha sügistalvel? LOE LK 8

„Muuseum näitab keelt” viipekeeles. Kaadrid samanimeliselt näituselt, mis jääb avatuks kuni 2. jaanuarini 2011. FOTO ANU ANSU

väratEesti Rahva Muuseumi ajaleht toobteile kaks korda aastas sõnu meid ja üle vaa teid ERM-i te gevusest.ERM-i ajaleht on kõi kide muu -seumi sõp rade väljaanne, mis kut-sub kaasa mõtlema pü sivast jakadu vast, suurest ja väikesest.

NR 2 (8), REEDE, 17. SEPTEMBER 2010

Krista Aru

Täpselt aasta tagasi, sep-tembris 2009 kirjutasin meieajalehes, et sügisel 2010 algabRaadil ERM-i uue hoone ehitus.

Ehitustööde algust hiljemaltselle aasta sügisel uskusime veelisegi juunis. Täna seda enamkinnitada ei julge. Vaadatesseniseid arenguid ja püüdes ollarealistlik, võime pigem loota, etehitustööd algavad kevadel2011.

OOTAB RAHASTUSOTSUST

Suured koristus- ja maaparan-dustööd Raadil on jõudnud teiseetappi. Nii saavad juba sep-tembri lõpuks ehitatud maa-pinna kuivendamiseks ja sade-vete juhtimiseks vajalikud tiigidja kraavid. Reostunud pinnaseväljakaevamine ja likvideeri-mine Raadi tiigist ja lennuväljaltlõpeb hilissügisel.

Ettevalmistustööd on külltehtud, kuid ERM-i uue hooneehitus ei alga sel lihtsal põhju-sel, et ehitus ootab EuroopaLiidu komisjoni lõplikku otsustrahastamise kohta. Seda otsustoleme oodanud varsti jubapeaaegu aasta. Sest ERM-i ehi-tuseks Euroopa Liidult taotletavraha on suur: 500 miljonit Eestikrooni, ning komisjone, kestaotlust arutavad, on mitu. Igaskomisjonis on inimesed omaarvamuste ja seisukohtadeganing otsused võtavad aega.

Muidugi oleks olnud uhke,kui Eesti Vabariik oleks rahvamuuseumi hoone ise ehitanud,taotlemata selleks finantseeri-mist Euroopa Liidult. Sellist või-malust pole kunagi aga isegimitte tõsiselt jutuks võetud. Mit-med sotsiaal- ja riigipoliitilisedvaldkonnad, mis mõjutavad igainimese elu, vajavad ja ootavadriigilt senisest tõhusamatfinantseerimist.

Kui aga vaadata igapäevas-test muredest ja kitsaskohtadestkaugemale, on meile kõigileselge, et Eesti riigi ja rahva püsi-miseks demokraatliku riigi jaeduka kultuurrahvana pole olu-lisemat eeltingimust kui eestikeele ja kultuuri elujõulisus.Paraku on ka selleks XXI sajan-dil vaja aina rohkem nii raha,konsensuslikke leppeid kui kasuuremat üksmeelt kui iialenne. Ühtegi nimetatutest meilaga vajalikul hulgal ei ole.Pigem on vastupidi: neid polnudvähe, kes ajalehes Postimees(„Miljardi maksev uus ERM-ihoone ootab Euroopa liisku”,30. juuli 2010, nr 4) ilmunudartikli kommentaarides nimeta-sid ERM-i uue hoone ehitustüldse lubamatuks ja mõttetuksraiskamiseks.

Uskudes sellesse, et ERM-iehitamist nimetatakse raiskami-seks eelkõige seetõttu, et hoo-nest ja selle ehitamisega saavu-tatavast heakorrast aastaid väga

Muutuste ja katsetuste aeg kestab

2 | Uus maja 17. SEPTEMBER 2010

Ehitus algab, kui rahastamine on kindel

Peatoimetaja: Pille Runnel, toimetajad: Agnes Aljas, Tuuli Kaalep, Liisi ToomFotod: Merylin Suve, Anu Ansu,Arp Karm, Kristjan Raba, Jane Liiv, Merja Kergand, Marge Konsa, Tiina TaelE-post: erm@erm.ee Telefon: 7350 400

lagastatuna seisnud Raadi ala-del teatakse väga vähe, olguERM-i lehes nimetatud mõnedhoonet iseloomustavad arvud.

„MÄLESTUSTE VÄLJA”KESKPUNKT

Eesti Rahva Muuseumi hoone,mis arhitektuurivõistluse võidu-tööna kandis nimetust „Mäles-tuste väli” (Memory Field), onandnud nime kogu Raadil kor-rastatavale maa-alale.

„Mälestuste väli” on terviklikkultuurikeskkond, loodus- japuhkeradade, teemaparginaplaneeritava „Pärimuste pargi”,Raadi järve ja kaevandatavatetiikidega.

Uus hoone on 355 meetritpikk ja 72 meetrit lai, sellel onkaks korrust ning keldrikorrus.Hoone asub samal teljel ja onsama lai kui Raadil paiknevkunagine nõukogude sõjaväe-lennukite ruleerimisrada. Hoo -ne ühtlase kaldega katus sulan-dub visuaalselt ruleerimisrajagaja moodustab ruleerimisrajalttõusva platvormi. Hoonel onkaks sissepääsu, mõlema ette onplaneeritud puhke- ja jalutus -alad. Peasissepääs asub aadres-sil Muuseumi tee 2. Peasisse-pääsu kohal kerkib katus maast14 m kõrgusele ja moodustabõhulise kuni 40 m pikkuse vari-katuse. Lennuvälja ruleerimis-raja 7×7 paneelide ruudustikujärgi on ka muuseumihoonesiseruumid suuremal või vähe-mal määral jagatud ristküliku-teks.

Hoone ehitusalune pind on21 941 m2, brutopind on 34 575m2 ja netopind 31 800 m2.Hoone jaguneb kolmeks suureksblokiks: hoidlad hõlmavad 7500m2, näitused 6250 m2 ja avalikruum, mille hulka kuuluvadkonverentsikeskus, muusika-saal, restoran, kohvik, muuseu-mipood, lastetoad jms, on 6475m2.

Hoone karkass on raudbetoo-nist. Peasissepääsu varikatusesja aatriumiruumide valguskatu-ses kasutatakse teraskonstrukt-sioone. Hoone on topeltfassaa-diga ja välimine fassaadikihtkoosneb klaastahvlitest.

HOONE ENERGIASÄÄSTLIKKUS

Hoone projekteerimise lähte-ülesandena oli üks esmaseidnõudeid, et iga arhitektuuriliseja insenertehnilise lahendusepuhul mõeldaks hoone öko-noomsusele.

Lisaks sellele, et eelprojektikäigus sundis tellija, toetudesekspertidele, arhitekte muutmahoone üldist paigutust, st sõnaotseses mõttes tõstma maja maaalt maa peale, võime veel eris-ta da kahte suurt lahenduste -blokki, mis tervikuna ja korrekt-selt ehitatuna peaksid andmaERM-i uue maja energiatõhu -sus arvuks 125 kWh/m2 (kilo-vatt-tundi köetava pinna ruut-meetri kohta). Selline energia-tõhususarv lubab liigitada ERM-i hoone väga heasse klassi, ehkklassi B, kusjuures klass A mär-gib juba ehitist kui passiivmaja.

Muuseumihoone hoidlad onpaigutatud kompaktselt keldri-korrusele. Hoidlate kokkupuu-tepind ümbritseva keskkonnagaon minimaalne (neid ümbritsebja lahutab välisseinast veel nnkaitsekoridor) ja seetõttu kulubvähem energiat hoidlate jaokssobiliku sisekliima saavutami-seks. Hoidlaid ümbritsevadmassiivsed ehituskonstruktsioo-nid – seinad on poorbetoonist,põrandad ja laed raudbetoonist.Massiivsetel ehituskonstrukt-sioonidel on suur soojusmahtu-vus: üles köetult püsivad needsoojadena ilma suure lisakütte-energiata, maha jahutatult agajahedatena ilma lisajahutuseta.Hoidlate õhuvahetus on viidudmiinimumini, st inimesed püsi-valt hoidlates ei tööta. Hoidlate

poorbetoonist seinad aitavadtasandada õhuniiskuse kõiku-misi (seinad töötavad käsnana:õhuniiskuse suurenedes imabpoorbetoon üleliigse niiskuseendasse, õhuniiskuse alanedeseritab ruumi niiskust). Seetõttuei ole suurt õhuvahetust vaja kaõhuniiskuse kontrolli all hoid-miseks.

Suure soojusmahtuvusega(raudbetoonist konstruktsioo-nid) on ka ülejäänud hoone, niikatus, seinad kui ka põrandad.Seega peaks ka hoone üldisesisekliima tagamiseks kulumavähem energiat. Kompromis-sina arhitektuurse lahenduse jaenergiasäästu vajaduse vahel onvähendatud hoone akendehulka ning kõikjal kasutatakseparima soojapidavusega aknaid.

ERM-i uue hoone kütmisekshakatakse rakendama ümbrit-sevasse keskkonda salvestunudpäikeseenergiat. KasutatakseRaadi järve ja ümbritseva maa-pinna soojust: Raadi järve pai-galdatakse järvekollektor ja sellega külgnevale maa-alalemaakollektor. Soojuspumbadammutavad Raadi järvest jamaapinnast soojust. Soojus-pumbad on keskkonnasõbrali-kud, pikaealised ja töökindlad.Nende kasutamine ERM-i suurehoone puhul on ainuvõimalik,sest rääkimata suhteliselt mada-last püsikulust küttele, tagavadneed ka sõltumatuse valitsevastenergiapoliitikast.

ERM vastutava tellijana onpüüdnud kõigis oma lähteüles-annetes arhitektidele, kon-struktsioonide ja insenertehni-liste osade projekteerijatele ollavastutustundlik ja täpne, kuidkvaliteetset tööd nõudev part-ner. See nõudlikkus on olnudvõimalik tänu inimestele, kes ontellija meeskonnas töötanudmitte ainult oma valdkonnaasjatundjatena, vaid eelkõigeinimestena, kes tahavad omakultuurile ja rahvale parimat.

Sellel kuumal suvel olid muuseumid kuum teema. Igatiõigustatult, sest tegevusvõimaluste rohkuse poolest eiole teist nii mitmekülgset asutust kui muuseum. Iseasi,

kas me kõiki neid võimalusi juba piisavalt hästi kasutada jaarusaadavalt esitada oskame.Ilmselt veel mitte, sest muuseumid jõuavad meil avalikkuseja meedia tähelepanu keskpunkti paraku ikka alles siis, kuimidagi on halvasti. Seegi kord kerkis muuseumiteema aja-lehtede esiküljele vastuseisude ja selgitustega maakonna-muuseumide koondamisest ühendmuuseumiks. Eelmisestsügisest kogunenud pingeid muuseumide sees ja ümbermaandas kultuuriministri kevadine otsus tuua maakonna-muuseumide sisulise töö koordineerimine Eesti Rahva Muu-seumi juurde.

Juulis 2010 sündiski ERM-ile uus osakond – omakultuurideosakond. Selle osakonna nimes ega ülesannetes pole iseen-dast midagi uut. Iga muuseum on kultuurilise kokkukuulu-vuse hoidja, rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioo-nide ja elulaadi edasikandja, mõtestaja ning levitaja. Maa-konna-, linna-, küla- või vallamuuseumid on selle ülesandetäitjana asendamatud: nad on oma lähema ja kaugemaümbruse kultuuritraditsioonide väärtustajad. Kõikjal meieümber eksisteerib kõrvuti ja üheaegselt mitu omakultuurining nende kõigi tugipunktiks on oma inimestega vahetussuhtluses elav muuseum. ERM-i omakultuuride osakondsaab koondada ja kasvatada muuseumide ühisosa. Midatugevam on sellest ühisosast sündiv koostöö, seda kindla-mad võime olla meie kultuuriruumi elujõus ja veelgi enam –kogu ühiskonna sotsiaalses suutlikkuses.

Uue osakonna igapäevased tööruumid mahuvad veel Tartupiiridesse, küll järjekordsele üüripinnale, Tartu maavalitsusemaja viiendale korrusele. See lahendus pole hea, kuid parim,mida me hetkel korraldada suudame, sest sentimeetritkivaba pinda ei leidu raudteelaste klubis ehk tänases ERM-inäitusemajas, Rüütli tänaval postimuuseumi ruumides,Veski tänava kohtumajas ega hoidlateks kohandatud Raadimõisa abihoonetes.Mööda Tartut laialipillutatud asutuse kollektiivi ühtekuulu-vustunne peab sellises olukorras olema väga suur. On selge,et me peame kokkukuuluvuse ja ühistunde tekitamiseks ja

hoidmiseks täna ja lähema-tel aastatel väga paljutegema. Seda enam, et ERMei paiknegi enam ainultTartu piires, vaid ka hoopiskaugemal, Viljandimaal. Heimtali KoduloomuuseumViljandimaal, tekstiilikunst-nik Anu Raua kingitus ERM-ile 100. aastapäevaks, saijuulist ERM-i esimeseksfiliaaliks. Heimtali muu-seum on arenenud koduseõhkkonnaga rahvuslikku

käsitööd väärtustava õpikeskkonnana. Selle muuseumivaimust on osa saanud kunstitudengid Tallinnast, Tartust jaViljandist, mitmed käsitöömeistrid ning kultuurihuvilisedkogu maailmast. Anu Raud, kinkides muuseumi ühes sellekogudega ERM-ile, usaldas oma riiki kui rahvusliku pärandikõige püsivamat kaitsjat. ERM-i ülesanne on Heimtalit aren-dada, lõhkumata selle imetabast omapära ja ehedust.

Nende suviste arengute valguses on õigustatud küsimus,mida on esitanud nii ERM-i töötajad kui ka toetajad ja sõb-rad: kas ERM suudab kõigi tema ees seisvate ülesannetegatoime tulla, kas ei kipu selles muutuste ja tegevuste paljusu-ses killustuma asutuse eesmärgid ja hägustuma prioriteedid? Tegelikult ei karda ERM killustumist ega hägustumist, sestkõigi nende muutuste keskel ei unusta me korrakski kõigeolulisemat – muuseum saab edasi kanda väärtusi ja vääri-kust, kui ta kuulab inimest, töötab tema jaoks ja heaks.Muutused on üks loomulikumaid protsesse asutuse elus.ERMil jätkub muutuste ja katsetuste aeg. Kuid ERM tahab jaon valmis kasvama läbi muutuste tugevamaks ja targemaks,et Raadile uude hoonesse kolides ei oleks enam vaja otsida,vaid saaks kohe hakata elama ja tööd tegema.

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone külgvaade. ARHITEKTUURIBÜROO SARL D’ ARCHITECTURE DORELL GHOTMEH TANE JOONIS

Kõikjal meie ümbereksisteerib kõrvuti jaüheaegselt mitu oma-kultuuri.

Muuseum saab edasikanda väärtusi ja vää-rikust, kui ta kuulabinimest, töötab temajaoks ja heaks.

Liisi Toom

Sel sügisel alustas tööd EestiRahva Muuseumi omakultuu-ride osakond. Uue osakonnaeesmärk on olla maakonna-muuseumide vahelise muuseu-mitöö koostööüksuseks.

Lühikeses perspektiivis onalgava koostöö eesmärgid vägapraktilised: arengukavade loo-mine, finantsanalüüs, koos- jaristturundus, kommunikat-sioon, ühine näitusetegevus,ürituskorraldus, koolituste läbi-viimine, üldise kogumispolii-tika väljatöötamine.

Pikas perspektiivis on meieühise töö eesmärk muuseu-miinstitutsiooni kui kultuurikodu säravam esiletoomineühiskonnas, mis on kultuuri jät-kusuutlikkuse kandjaks.

See tähendab, et muuseu-mid peavad andma ühiskon-nale selged sõnumid oma mis-sioonist ning võtma senisestvaljuhäälsemalt suuremat vas-tutust kultuuri jätkusuutlikkuseküsimuses.

Peame üheskoos üles leidmamuuseumide ressursid ja rah-vusvahelistumises peituvad või-malused. Samuti on ühine dis-kussioon viljakam selgitamaks,mida inimesed muuseumideltootavad.

MAAKONNAMUUSEUMID

Eesti Kultuuriministeeriumihaldusalas on praegu 15 maa-konnamuuseumi: Dr Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuu-seum Võrus, Valga Muuseum,Põlva Talurahvamuuseum, Vil-jandi Muuseum, TartumaaMuuseum Elvas, Pärnu Muu-seum, Palamuse O. Lutsu Kihel-konnakoolimuuseum, MahtraTalurahvamuuseum, Ranna-rootsi Muuseum Haapsalus,Läänemaa Muuseum Haapsa-lus, Hiiumaa Muuseum Kärd-las, Saaremaa Muuseum Kures-saares, Järvamaa MuuseumPaides, Harjumaa MuuseumKeilas ning Iisaku Muuseum.

Külli Lupkin,Aivi Ross

Omakultuuride osakond | 317. SEPTEMBER 2010

Muuseumid ühendavad jõuLisaks on paljudel maakonna-muuseumidel oma filiaalid.Nende muuseumidega asubkiomakultuuride osakond tihe-dalt koostööle.

TEGEVUSSUUNDADEST

Tulenevalt uuest maakonna-muuseumide määrusest onosa konna eesmärgiks olla koor-dineerivaks keskuseks, toetadamaakonnamuuseumide aren-gut, nendevahelist koostööd jaomada ülevaadet muuseumideseatud eesmärkide elluviimi-sest.

Eelkõige tähendab see tihe-damat koostööd muuseumitöö-tajate vahel, iga muuseumitöö-tajani jõudmist temaatilistetöögruppide, kogemuste vahe-tamise ja ühiste aruteludekaudu. Tähtis on kaasata meietöösse erinevate valdkondadeasjatundjaid.

Muuseumide arengukavadeloomise mõtteks on jõuda sel-gusele ning sõnastada täpseltoma tegevuse eesmärgid, toi-mimiskavad ning vahendidseatud sihile jõudmiseks.

Muuseumid tunnetavadvajadust ühiselt sõnastatudkogumispoliitika juhiste järele,millest lähtuda oma muuseumikogumispoliitika vormistami-sel. See võimaldab muuseumi-del talletada just oma piirkon-nale ainuomast ning tutvus-tada seda ka külastajale. Muu-seumiga tutvuma tulnu näeb jamõistab eripära, mis on seotudvaid selle paigaga.

Suuremat tähelepanu tulebpöörata ka kogude laiemaletutvustamisele. Juurdepääsmeie muuseumide kogudelepeab olema kõigile võimalikultlihtne, olgu huviliseks siis tea-dustöötaja või koolilaps. Eel-kõige tähendab see veebipõhi-

selt kättesaadava muuseumideinfosüsteemi MuIS täielikkukasutuselevõttu kõigis muu-seumides ning kasutajasõbrali-kumaks muutmist tavakasuta-jale. MuIS hakkab tulevikussisaldama infot kõigi muuseu-mides olevate museaalidekohta. Nõnda on huvilistel või-malik interneti kaudu tutvudameie muuseumides olevateesemete, fotode, arhiividoku-mentide ja kunstiteostega.

Mõistagi pole muuseum pel-galt koguja ja säilitaja, vaid kakoht, kus saab meeldivalt aegaveeta. Läbi erinevate tegevuste– näitused, üritused, pedagoo-gilised programmid – on muu-seum oma kogukonna kaasajarollis ning kultuuriturismi eden-dajate koostööpartner. Muuseu-mide kultuuriturunduslikudeesmärgid ja võtted peavadjõudma uuele tasandile.

MEESKOND

Omakultuuride osakonna töö-tajate leidmiseks korraldas

ERM avaliku konkursi. Osa-konna juhatajaks valiti KülliLupkin, kes on varem töötanudJärvamaa Muuseumi peavara-hoidjana ning ERM-i vanemko-guhoidjana. Juhataja kõige olu-lisem töölõik on omakultuurideosakonna tegevusvõrgustikukujundamine ja koordineeri-mine, ERM-i ja maakonnamuu-seumide vahelise suhtlusesüvendamine ja edendamine.

Metoodikuks valiti restau-raatori haridusega Eva-KaiaVabamäe, kelle ülesannetekson maakonnamuuseumide näi-tusetegevusega seonduv: ühis-näituste plaanide väljatööta-mine ja rakendamine ühesfinantseerimisvõimaluste leid-misega, muuseumidevahelinenäituste vahetamine. Olulinevaldkond on ka muuseumiõppekureerimine. Eva-Kaia Vaba-mäe hakkab maakonnamuu-seume nõustama ka sisekom-munikatsiooni ja meediasuheteosas.

Kogude kuraatoriks valitiLaura Kipper, kes on varem

töötanud Pärnu Muuseumipeavarahoidjana. Kuraatoripeamiseks ülesandeks on käi-vitada maakonnamuuseumidevaheline koostöö kõiges, mispuudutab kogusid, esmajoo-nes nende säilimist, täienda-mist ja avalikkusele vahenda-mist. ERM-i printsiibiks onkogude parem ja lihtsam kät-tesaadavus laiemale kasuta-jaskonnale digiteerimisekaudu ning seda põhimõtetkanname edasi ka uues osa-konnas. Eesti muuseumideinfosüsteem ehk MuIS peabsaama väravaks, mille kauduolemasolevate kogudega (ligimiljoni museaaliga) tutvustteha ning aidata igaühel leidahuvipakkuv materjal muuseu-midest, olgu selleks kodukandikindamustrid, piparkoogiret-septid või 1980. aastate rõi-vastus.

Kogude täiendamine saabsamuti tugineda vaid mõtesta-tud ja kindlatele alustele tugi-nevatel teadmistel, siinkohalon oluline kogumispoliitikate

väljatöötamine koostöös maa-konnamuuseumidega. Kuraa-tori sihiks on ka valdkonnamuuseumitöö parem korralda-mine – toetudes nii maakonna-muuseumide kui ka ERM-isaja-aastasele kogemusele.

Arenduskoordinaatoriksvaliti Aivi Ross, kes tegelebfinants- ja majandusküsimuste,arengustrateegiate juhenda-mise ja rakendamise ning muu-seumide turundustegevusega.Aivi Ross on varem töötanudnii finants- kui ka turundusalalning omab kogemusi mõlemasvallas.

Omakultuuride osakonnatöötajad soovivad rakendadakõik oma oskused, et tekiks toi-miv ja efektiivne muuseumide-võrgustik. Loodame olla muu-seumidele abiks püstitatud ees-märkideni jõudmisel. Peameoluliseks, et suureneks muu-seumide administratiivne või-mekus ja seeläbi paraneks töökvaliteet. Oleme veendunud, etsellega tõuseb ka muuseumi-töötajate rahulolu oma tööga.

Anu Raud kinkis eelmisel aas-tal Eesti Rahva Muuseumi juu-beli puhul oma hästi hoitudkoduloomuuseumi riigile, etsee ERM-i hoole alla jõuaks.Heimtali muuseum on vaielda-matu lemmik käsitöö ja moevaldkonnas tegutsevatele ini-mestele ning Anu Raud on tun-tud kui „kunstitudengite maa-vanaema”, kes on Heimtalis tal-letanud eestlaste käsitöömälu.

Muuseumi üleandmisestalates on ERM-i koguhoidjadtegelenud esemekogude üle-vaatamisega ning seisukorra javäärtuse hindamisega. Heim-tali muuseumis töötav giid-

koguhoidja Merle Puusepp rää-gib käimasolevatest töödest:„Tahame kõigepealt esemed janende legendid kokku viia, see-järel saame nad juba avalikkuandmebaasi MuIS sisestada.Mõtted keerlevad ka püsieks-positsiooni värskendamiseümber, kuna hoidlas on vägapõnevaid esemeid, mida tahakska teistele näidata.”

MIDA PÕNEVAT VÕIBMUUSEUMIS LEIDA

Merle Puusepp nendib, et see,mida leitakse, sõltub konkreet-sest otsijast: „Mõni külalineimestab, et küll vanasti pidiikka palju tööd tegema, teineavastab, et vanaemad õppisid

samu luuletusi ja laule. Üksterane muuseumikülastajaluges Erma talu rehnungiraa-matust välja, et 99 aastat tagasioli juulikuus kolm nädalat kuu-malaine 25–30 kraadi ja üsnamitmed külastajad on fotodeltleidnud oma esivanemaid.”

Põnevatest leidudest rääki-des toobki ta välja Erma (prae-gune Ärma) talu rehnungiraa-matu, Taukla talust pärit väi-kese mulgi ristimiskuue jaLeida Kibuvitsa Siberi vangi-laagris lilleliseks tikitud riide-tüki.

Lisaks saab Heimtali muu-seumis ise käed külge pannarahvusliku käsitöö näidistekogule, näha vanu majapida-mistarbeid ja saja aasta tagust

Peame üheskoos ülesleidma muuseumideressursid ja rahvusva-helistumises peituvadvõimalused.

Alates 1. juunist 2010 on Heimtali muuseum ERM-i filiaal. Viljan-dimaal, Pärsti vallas, Heimtali külas asuv muuseum on avatudsuvel T–P kl 9–13.30 ja 14.15–17; talvel T–L kl 9–13.30 ja 14.15–17

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakonna töötajad Aivi Ross, Külli Lupkin ja Laura Kipper

Heimtali muuseumklassitoa sisustust. Laste män-gutoas ootab terve hulk kinda-mustris kootud põrsaid, kasseja muid koduloomi. Lisaks onavatud Valda Raua 90. sünni-päevaks valminud näitus.

ESIMENE JA VIIMANEKOOLITUND HEIMTALIS

Suvel on Heimtalis külalisteksüliõpilastest praktikandid. Selleaasta augustis käisid viimaseidõppetunde saamas moe erialatudengid ning 31. augustil tulidvanasse Heimtali klassituppaoma esimesse koolitundi Pärstivalla kõige nooremaid koolijüt-sid. „Et sel aastal võeti ViljandiKultuuriakadeemias vastu uuskäsitööliste kursus, siis ootanka nendega kohtumist põnevu-sega, loomulikult oleme avatudkõigile huvilistele,” lisab MerlePuusepp.

Kristel Rattus

19. mail avati Eesti RahvaMuuseumis näitus „Muuseumnäitab keelt”, mis toob külas-taja ette eesti keele eripärad,tutvustab keele ülesehitust jaajalugu ning pakub võimalusikeelega mängimiseks ja katse-tamiseks. Näituse tegemiselolid abiks keeleteadlastestväliskuraatorid: Tiit HennosteTartu Ülikoolist ja KristiinaRoss Eesti Keele Instituudist.Näituse kujundasid Ilmar Val-dur, Toomas Adrikorn ja RaulKalvo (büroo 3+1 Arhitektid),Margus Tamm ja Marko Raat.ERMi-poolsed kuraatorid olidKristel Rattus ja Tiit Sibul.

Rääkimine on endastmõiste-tav. Igapäevaselt me eimõtiskle selle üle, kuidas seevõimalikuks saab. Näitusel„Muuseum näitab keelt” saabaga näha, kus ja kuidas vokaa-lid tekivad. Samuti saab aimu,kuidas eesti keel on muutunud

ja kuulda, kuidas on kõnelnuderi paikade eestlased. Tähele-panu on pööratud ka viipekee-lele, mida kasutavad kurdidinimesed ning mis on abiks olu-kordades, kus inimesed küllüksteist näevad, kuid ei kuule– näiteks vee all. Saab vaadata,kuidas kõlab viipekeeles „Põdramaja”. Samuti on võimaliknäha, kuidas eesti keelt eriaegadel kirja on pandud ja vaa-data vahendeid, mille abil onkeelt nähtavaks ja kuuldavakstehtud, alates vanadest kirja-vormidest kuni punktkirjani.Lisaks võib proovida ka isesõnu kokku panna ning män-gida keelega mitmel muulmoel.

Näituse ülesehituses on püü-tud lähtuda keele kahest ole-mise vormist: suuline ja kirja-lik keel, arvestades sealjuuresarusaamaga, et keele algne jaomane vorm on suuline. Misasi on keel ja mille jaoks ta on?See ongi põhiküsimus, mille

üle tahaksime näitusekülastajamõtisklema panna. Keelest rää-gitakse viie teema kaudu: 1)allkeeled ehk murded, 2)foneetika ehk see, kuidas keelsuuliselt avaldub, 3) keel kuisüsteem, 4) kirjaviisid ning 5)lühike eesti keele lugu. Näitu-sesaali tagumises otsas paikneblugemisnurk – vaataja saab kir-jutatud eesti keelega mõnusaltomaette olla.

PILOOTNÄITUS

Näituse kujundas sama mees-kond, kes hakkab kujundamaERM-i uue maja Eesti kultuuri-loo püsinäitust. Näituse „Muu-seum näitab keelt” näol ontegemist esimese avalikkuseette jõudnud uue maja piloot-näitusega, kus on katsetatudmõningaid ideid, mis võiksidleida tee ka uude majja. Näi-teks iga teemat sisse juhatavadnn Rääkivad Pead – MarkoRaadi lühilavastused antud tee-madel, mis rõhutavad nimeltkeele suulisi aspekte. Samutiinteraktiivne keelekaart, misesitab (ühe erandiga) kõikiEesti keele murdeid nii helinäi-tena kui ka lihtsustatud transk-riptsioonis. Näitusel on mit-meid mänge: saab end proovilepanna murrete äratundmises,eesti keele morfoloogias, moo-dustada uusi sõnu ning katse-tada kõnesüntesaatorit.

Näitus „Muuseum näitabkeelt” on mõeldud eelkõigepõhikoolilastele, kel on eestikeelega ka mingi isiklik koge-mus (st nii eesti keelt emakee-lena kõnelevatele lastele kui kaneile, kes seda koolis või laste-aias õppinud on). Kuid näitu-sele on oodatud kõik, kes onkeele suhtes avatud ning kedahuvitavad keele aspektid, midame igapäevases elus harvanäeme või tähele paneme, olgusiis vanad murrakud, viipekeelvõi keeleajalugu. Keelereeglidon sel näitusel ehk pisut taga-plaanil ja olulisem on külastajaenda suhe keelega, võimalusise keeleloomet (nii kuuldavatkui ka kirjutatavat) katsetadaja seeläbi mõista, kuidas justtema keelt kasutab ja miks.

4 | Näitus 17. SEPTEMBER 2010

Muuseumnäitabkeelt

Rääkimine on endast-mõistetav. Igapäeva-selt me ei mõtiskleselle üle, kuidas seevõimalikuks saab.

Keelereeglid on selnäitusel ehk pisut ta -gaplaanil ja olulisemon külastaja endasuhe keelega.

Keel ei muutusuvaliselt, vaidselles valitsevadteatud seaduspära-sused, mis tehaksekindlaks vanadetekstide ja sugulas-keelte abiga. Lei-tud seaduspärasusiabiks võttes saabrekonstrueeridavana keelt ja näi-data muutusi kunitänapäevani. Seeskeem näitab,kuidas on eestikeel eesti keele-teadlaste arvatesviimase tuhandeaasta jooksulmuutunud.

NÄITUSEL SAABLUUA ISE UUSISÕNU

Vaata neid twitteris:https://twitter.com/JohannesAavik

Näitus | 517. SEPTEMBER 2010

Pille Runnel

Keelenäitusel on esemete kõr-val olulisel kohal infotehno-loogilised ja meedialahendu-sed. Üks näituse disaineritest,Raul Kalvo arhitektuuribüroost3+1, ütleb, et see suund võetinii selleks, et katsetada muu-seumi tulevase püsinäituse või-malikke tehnoloogiaid kui kaselleks, et tehnoloogia tõotaspakkuda häid lahendusi keele-ainese esitamiseks näitusesaa-lis.

„See on prototüüpnäitustulevasele suurele näitusele,”selgitas ta, miks näitusel ekspo-neeritav murdekaart ja mängudon füüsilistelt kandjatelt toodudhorisontaalsetele multimee-diaekraanidele, mille ümberkorraga terve hulk uudistajaidliikuda saab. „Hakkasime erine-vate tehnoloogiliste lahendustevõimalusi otsima. Alguses olimeil päris mänge ka, aga needjäid erinevatel põhjustel una-russe ja keskendusime digitaal-setele lahendustele. Ja tegeli-kult need ei olegi väga digitaal-sed: päris palju on ka mehaani-list liigutamist ja tõstmist. Taht-sime tehnoloogiat tegelikult ärakaotada vähemalt mängudejuures. Mänge juhitakse füüsi-liste objektidega millele lisa-takse rohkem või vähem digi-taalne lisainformatsioon (õige,vale).”

Mängulauad aitavad külas-tajal ja arvutil omavahel pare -mini läbi saada: ekraaniga saabsuhelda hokilitrikujuliste klot-side abil. Laua ümber võib ollaterve hulk inimesi, aga arvutikuulab vaid nende sõna, keslaual klotse liigutavad. Klotsideabil saab muuhulgas õppidaeesti keele morfoloogiat ningmängida „Aaviku mängu” ehk

Agnes Aljas

„Soovisin lastele näidata, etmuuseum ei ole lihtsalt esemeteladu,” rääkis Põlva ühisgümnaa-siumi ajalooõpetaja Liia Vijandi,kes käis näitust „Muuseum näi-tab keelt” vaatamas 6. klassi õpi-lastega.

– Mida huvitavat näitus pak-kus?Läksin näitusele suurte ootus-tega – soovisin lastele näidata,et muuseum ei ole igav koht jaka seal võib esemeid puudu-tada, et muuseum ei ole ese-mete ladu, vaid midagi muud.Vahelduseks on hea, et näitu-sel on palju tehnoloogilisilahendusi, tegevusi ning heli-sid. Kuid kohe varsti tahaksidõpilased ka esemeid näha. Näi-

teks, kui ma arheoloogina toonkooli ühe potikillu, siis nad vai-mustuvad sellest. Samamoodion oluline, et nad saaksid asjupuudutada, just päris esemeid,mitte neid klaasi taga kaugeltvaadata.

Keelenäitusel said õpilasedväga positiivse kogemuse jaütlesid, et võib teinekordkimuuseumisse minna. Eritimeeldisid neile sõnade kokku-panemise ja koostamise män-gud. Alguses panid nad lihtsaltklotse kokku ja siis tuli arusaa-mine, et nad saavad ise sõnukoostada. See ei olnud juhen-damine kellegi poolt, vaid nadise avastasid selle maailma jasee sobis neile ääretult hästi.Neil ei olnud kartust aparaa-tide ees, julgelt võeti klotse jaloodi sõnu.– Milliseid teadmisi andis

õpilastele võimalus vaadata,kuidas eestikeelne lause ontuhande aasta jooksul muu-tunud?Minule ajalooõpetajana oli seeväga põnev lahendus näidatakeele muutumist ajas ja arvan,et oli vajalik neile seda näi-data.– Kas ainetevaheline integ-ratsioon on koolis oluline?Kindlasti, kui on klassiekskur-sioon, siis mitme erineva aineõpetajad üritavad kaasa tulla jaomalt poolt olulist rääkida.Ainete integreerimine on kapraegu Eesti koolides oluliselkohal, et õpilased seostest arusaaksid. – Kuivõrd aitasid murrete-kaardi helinäited mõistaEesti kultuuri paljusust? Kihelkondade kaart oli vägahea lahendus ja meeldis lastele.

Keeleline ja mänguline: tehnoloogiast võlutud nipid

eesti keelde uusi sõnu luua.Põnev on uurida ka murde-kaarti.

INTERAKTIIVSUS

Näituse üks märksõnu on inter-aktiivsus. Tavakeeles mõeldakseinteraktiivsuse all tihti midagiinfotehnoloogilist – ekraani,mida sõrmega puutuda, nuppu,mida vajutada ja nõnda edasi.Keelenäituse puhul vastab tõele,et seda aitavad interaktiivse-maks teha ka tehnoloogiad.Tegelik interaktiivsus on peiduspigem mujal. „Interaktiivsusavaldub ka selles, et näitusel eiole suunda. Kõik osad või „vit-riinid/kastid” ruumis peaksidolema iseseisvad. Külastaja saabsellest kõigest ise oma lookokku panna ja ei pea erinevatenäituseosade vahel liikudes näi-tusetegijate etteantud rada jäl-gima. Tavalisel näitusel „opti-meeritakse” inimene nendeetteantud radadega ära, aga siinpeab ta ise valima, mida teeb jamida avastab.”

Näitus on interaktiivne kamuud moodi: nii mõndagi kü -lastajat võib ehmatada näituse-saali ekraanidel valitsev melu.Selle asemel, et lasta ekraaniini-mestel külastajatega ükshaavalrääkida, seguneb nende juttning külastaja saab valida, kasseisatada ja keskenduda mõneleneist või edasi liikuda.

RUUMILISUS

Raul Kalvo leiab, et üks suure-maid kujunduslikke väljakut-seid oli see, kuidas keel ruumi-liseks teha. Näitusesaalist leiabuudistaja näiteks horisontaal-laual graafiliselt esitatud keele-ajaloo, kus vaadeldakse ühelause muutumist läbi aja. „Seeon näitusel mitmekihiline: kau-

gelt näed, et on mingi lause, siislähened ja saad järk-järgultsüveneda.” A4-formaadis tekstsellist selgitusviisi ei võimal-daks. Paljud tekstid on ruumili-sed selles mõttes, et neid on või-malik lugeda erinevatest kohta-dest, mitte ainult ülevalt alla.

Üks keerulisemaid ruumidi-sainiküsimusi on see, kuidastekitada kõigi nende lihtsatevahenditega intuitiivne kesk-kond.

LIHTSUS

Koostööst muuseumi töötaja-tega on Raul Kalvo kõrva tahapannud selle, et tihti tahetaksenäidata korraga paljusid erine-vaid asju. „Näiteks tahetaksepanna ühte digitaalsessemängu kahte rakendust. Külas-taja peaks siis valima kumbavaadata, mis muudab eesmärgisegasemaks. Samas ei osatanäha seda, et digitaalselt onvõimalik kuvada meeletultpalju sarnaseid asju. Interak-tiivsel ekspositsioonil on omaiseloom, millega tuleb arves-tada. Kuna ühtegi mänguõnneks või kahjuks ei ole või-malik mujal kui näitusel kasu-tada, siis see loob olukorra, kusnende õppimine võtab aega.Kujundajate ülesanne ei olelisada teksti näol veel koorma-vat informatsiooni, vaid püüdaehitada mängud selliselt, etneid oleks võimalik lihtsaltõppida,” räägib Raul ja toobvõrdluseks programmeerimis-tarkvara, mille kasutamiselpeab selleks, et teha midagilihtsat, oskama palju rohkem.

Näituse kujundajate ees-märk oli korrata näituseruumissamu kujundusobjekte nii, naguaia ehitamiseks kasutatakse aia-lippe. Aialippide ja aia omava-heline suhe seisneb teadagi sel-

les, et kui aialippe küllalt paljusaab, hakkad nägema aeda ter-vikuna – nähtamatu muutubnähtavaks.

Näilise vormilise lihtsusesisse on peidetud targad lahen-dused. Murdekaardi-tüüpi teh-noloogilist lahendust saab näi-tusetegija rakendada ka muudeteemade puhul ning soovi kor-ral otsatult „tihendada”. „Kaar-dil on nii-öelda mitu kihti, agaiga kihi taga võib potentsiaal-selt olla sadu asju, mida vaa-data, valida ja uurida. See pindon väike, aga sisutihe ning kü -lastaja vabadus on suur. Või siismorfoloogiamäng, mis iseene-sest on samuti väga lihtne, agasellega saab lõputult tegeleda jamängida, sest keegi ei ütle, mil-lised tükid võiksid kokku käia.Tuleb proovida,” selgitab RaulKalvo.

Näituse disainerid ütlevad,et interaktiivse disaini rakenda-miseks võeti appi lahendusnimega processing (proces-sing.org) ja reacTIVision (reac-tivision.sourceforge.net), mil-lega saab luua multipuutelisiinteraktiivseid pindu. „Olemevaliku üle rõõmsad ka seepä-rast, et ehitasime lahendusedüles tasuta programmile, millelon maailmas suur kasutajate-ring. Saime teha pealt lihtsaid,aga seest võrdlemisi keerulisiasju, aga me peidame seda kee-rukust kasutaja eest,” rõõmus-tas Raul.

Loominguliste lahendustemitte vähetähtis pool oli seegi,et masinaid sai ehitada „natukenagu ulmefilmis, kus korjadjuppe prügikastist ja siis panedkokku,” kirjeldas Kalvo. Nii võibnäitust külastades mõelda kasellele, et iga seal olev tehno-loogiline objekt on tegelikultunikaalne – maailmas teist sel-list ei ole.

Avastasime keelemaailmaMitmed kuulasid seda hooli-kalt. Paljudel on Põlvas vane-mad ja vanavanemad, kes rää-givadki nii, aga et murded onnii erinevad, tuli lastele kind-lasti üllatusena. Tore oli vaa-data, et mõnest murdest saadiaru ning teise kohta küsiti: „Kassee on ka eesti keel?”. Kaardipuhul oli oluline ka see, et mur-deid ei rääkinud õppinud ini-mesed, vaid et päris inimesedrääkisid. Ma ei tea, kas see aitaspaljusust paremini mõista, kuidkindlasti aitas see näha kul-tuuri mitmekesisust.

Viipekeele osa oli midagi,mis lastele meeldis ja mida nadproovisid järele teha. Paljud eiolnud sellega varem kokkupuutunud ning see pani neidmõtlema. Tegelikult avardassee kindlasti nende maailma-pilti.

KeelekujundidpiltidelEesti Rahva Muuseum kutsus joonistama pilte eesti-keelsetest kõnekujunditest. Üle 600 laste, noorte jatäiskasvanute pildi on väljas Eesti Rahva Muuseuminäitusemajas kuni 2010. aasta lõpuni. Kõnekujundon krutskiga võrdlus, kus ühe asja või nähtuse oma-dused kantakse üle teisele. Näiteks joonistati teema-del: terava keelega olema, keelt kandma, keelt peks-ma, keel ei paindu ütlema, keelt taltsutama, keelthammaste taga hoidma, keelepaelu valla päästma,mesikeeli manguma, kahekeelne olema, keel süge-leb suus.

Keelt kandmas, Mirjam Ann. Koeru keskkool, 12-aastane.

Proovi ja kirjuta. Kirjutamise vahendid

läbi aegade. FOTO ANU ANSU

6 | Koostöö 17. SEPTEMBER 2010

Tiina Tael

Eesti Rahva Muuseumil ontaas rõõm teatada, et kirjasaat-jate panus muuseumi kogudetäiendamisel on olnud viljakas.Septembris, mil traditsiooniliseltaasta saaki kokku loeme, tulebtõdeda, et eeskätt on kasvanudteatematerjali kogu, ent olemesaanud tublit lisa ka foto- ja ese-mekogule. Traditsioonilisel teat-mematerjali kogumise võistluselosales kokku 188 võistlejat, lae-kus 266 võistlustööd.

Muuseumi 2010. aastakogumisteemad olid „Räägimekartulist” ja „Post minu elus”.

Teema „Räägime kartulist”oli ajendatud suurest rahvusva-helisest näituseprojektist „ATaste of Europe”, millesse onkaasatud 9 riigi muuseumid,

igal oma toiduaine, mille kaudukohalikku kultuuri ja ühiskonnamuutumist tutvustada. Eestilniisiis kartul. Näitus avatakse2011. aasta jaanuaris 9 riigis janii võib Eesti kartulit näha Soo-mes, Šotimaal, Taanis, Portuga-lis, Ungaris, Rootsis, Sloveeniasja Taanis. Kirjasaatjate abigasaime eriilmelisi kogemusi kar-tuli kasvatamisest, koristami-sest, turustamisest, hoiustami-sest, tarbimisest ja kasutamisest.Võistlusele laekunud 125 tööstleidsid näitusekoostajad värvi-kaid näiteid nii sõnas kui ka pil-dis, mida kasutada valmivasnäituses ja tulevastes uurimus-töödes.

Teine teema – „Post minuelus” sündis 2009. aastal EestiRahva Muuseumiga liitunudEesti Postimuuseumist. Meid

huvitasid tavalise inimese suh-ted postiteenuste ja -tarbimi-sega, kirjutada võis nii vabasvormis kui ka toetudes muu-seumi koostatud küsimuska-vale. Kokku laekus 67 kaas-tööd, saime andmeid nii meievilunud kirjasaatjatelt kui kaendistelt postitöötajatelt. Lisaksmälestustele said postimuu-seumi kogud olulist täiendustarhiivimaterjalidega.

NÕUKOGUDE ELU

Väliseestlastelt kogusimemälestusi reisimisest Nõuko-gude Eestisse, käesoleval aas-tal saime sellele teemale vastu-kaja 10 inimeselt ning kindlastitahaksime seda teemat kaedaspidi koguda.

Võistlusele oli võimalik esi-

tada ka vabateemalisi töid, mil-lest populaarsemad olid elu-loolised mälestused ja eelmiseaasta uurimisteema „Noorte-rõivastus nõukogude ajal”. Elu-loolistes mälestustes leidis roh-kem kajastamist nõukogudeaeg, muuhulgas kirjeldati suvepioneerilaagris ja NLKP rollioma elus.

Kirjasaatjate võistlustöödesttehakse kokkuvõtteid ja auhin-natakse paremaid 18. sep-tembril Raadil toimuval kirja-saatjate päeval, võistlustule-mused avaldatakse ERM-i vee-bilehel ja ajakirjanduses.

Jaanipäeval lõppes konkurss„Minu jõulujutt”, kuhu laekus114 tööd – valdavalt juttudena,ent oli ka luuletusi, koomikseidja joonistusi. Võistelnute hul-gas oli eakaid inimesi ja kooli-

lapsi, näiteks Valga, Võru, Tar -tu, Türi jt koolidest. Jõuludeeel kuulutame välja võistlusevõitjad, kes saavad ERM-iltauhinna, põnevamad loodjõuavad raamatukaante vahele.

Muuseumi käsikirjaline ar -hiiv sai täiendust ka ajakirja„An ne ja Stiil” ning SolariseKeskuse kolumnivõistluse „Eluon ilus, loomulikult!” lugude -ga. 129 kirjutises räägivad20.–50. eluaastates naised omakogemustest ja läbielamistest,mis on elu muutnud ja imelise-maks teinud. Kartuli- ja posti-teemalised fotod laekusid kaERM-i pildisaatjate võrgu ningwww.eestihetked.ee portaalikaudu. Aasta lõpuni oodataksefotosid teemadel: „Minu auto”,„Kultuuride kohtumised” ja„Lugemisaasta”.

Taavi Tatsi

Eestis on hulganisti inimesi,kes ei tööta muuseumis kuraa-tori või koguhoidjana, kuid kestulenevalt oma loomingulisest jaettevõtlikust vaimust ning seo-tusest mõne kultuurinähtusegatahaksid luua oma äranägemisejärgi oma muuseuminäitust.

21. sajandi muuseumi ava-tuse üheks avaldumisvormikson võimaluste loomine jaruumi pakkumine neile, kessoovivad oma materjali põhjalkoostatud näitusega muuseu-mimaastikku mitmekesistada.

Kevadisele üleskutsele tehaEes ti Rahva Muuseumis „Omanäitus” laekus kokku 33 ideed.„Oma näitus” on osa Eesti Tea-dusfondi rahastavast rahvusva-helisest teadusprojektist (ETF8006), mis tegeleb muuseumi-kommunikatsiooni uuringute -ga tänapäeva Eesti ühiskonnasja mille muuseumikülastajalesuunatud ettevõtmised on saa-nud ühisnimetajaks „Omalood”.

„Oma näituse” konkursile olikõigil võimalik välja pakkudanäituseideid nii oma materjalipõhjal kui ka kaasates väljapa-

nekusse ERM-i kogudes leidu-vaid esemeid, milleks avaldassoovi 7 osalejat. Kui tavaliseltteeb otsuse, kellele anda õigusnäitust muuseumi ruumidesteha, erialaspetsialistidest näi-tusekomisjon, siis „Oma näi-tuse” konkursi üks olulisimaideesmärke oli anda ka otsusta-misvõimalus avalikkuse kätte.Kuu aega kestnud hääletuselosales üle poole tuhande ini-mese (neist 90% internetikesk-konnas) ning konkursi võitjaksosutus märgatava ülekaalugaMaire Sala idee „Eesti kal-mistu- ja matmistraditsioonidja tänapäev”.

Idee autor Maire Sala on aas-

taid matusekombestikuga kokkupuutunud nii ametialaselt kui kauurijana. Üheks tema edu alu-seks konkursil oligi teemavald-konna põhjalik tundmine, midakülastaja ühelt muuseuminäitu-selt eeldabki. Matuseteema onüldinimlik ja emotsionaalnening ühtaegu ka kultuuriliseltasjakohane, kalmistu- ja mat-mistraditsioonid on kindlastiühiskonna hinge peegliks.

Väljapanek on mitmekesine,hõlmates näiteks mitmestsajandist pärit laululehti, 1930.aastail levinud plekkpärgi, kal-mistufotosid, ajakirjandusestkogutud temaatilisi metafoorening mälestusi ja folkloori.

„Oma näitus: Eesti matus. Eestikalmistu- ja matmistraditsioo-nid ning tänapäev” on avatudEesti Rahva Muuseumi näitu-semajas 16.09–3.11.2010, hin-gedepäeval peab kuraator kavastavasisulise loengu.

Märtsis 2011 avatakse näi-tus „Uku ja mulgi ukuvakk”,mille idee sai kõige enam häälinende projektide hulgast, missoovisid näitusesse kaasata kaERM-i kogude esemeid. Näitu-seidee keskmes on omaaegserahvakunstimeistrite koondiseUku pärandikäsitluse ja sellekaasaegse „õigusjärglase” MTÜMul gi Ukuvakk loominguvõrdlus.

Kirja- ja pildisaatjad täiendavad muuseumikogusid väärt materjaliga

Esimene „Oma näitus” vallutab näitusesaali

Sügisel võtame kartulit. Kogumisteemaga „Räägime kartulist” laekunud materjalid on väljas näitusel „Euroopa maitsed” alates 2011. aasta jaanuarist. FOTO MERYLIN SUVE

Kirjasaatjateteemad

Minu autoAuto ostmine, juhtimine, nimi,igapäevane kasutus, liikumis-vabadus, garaaž, turvalisus,parandus, uskumused, kulud.

Muutuv lapsepõlv.Räägime oma lastestLaste kasvatamine ja kasva-tusmeetodid, põhimõtted,suhted lapsega, arendamine,mänguasjad ja mängumaad,rõivastus ja üritused.

Minu rahaMeenutused rahareformidestja raha vahetamisest, esime-sed ostud, esimesed muljed jauued hinnad.

RaudteepostPostivaguni sisustuse kirjel-dus, töövahendid, tööpäevakirjeldus, postisorteerimine japostivahetus.

Pildisaatjate jaeestihetked.eeteemadMinu auto Minu esimene auto, auto kuipereliige, eriline/tavaline auto,autoreis, auto eest hoolitse-mine, auto ja liiklus.

Kultuuride kohtumisedHõimupäevad Eestis, sub- jaetnokultuuride üritused, kok-kupõrked ja koostöö igapäe-vaelus, stereotüübid ja tege-likkus, „võõras” tänavapildis.

KartulKartuli kasvatamine, varumineja säilitamine, kartulimüük(poes, turul ja mujal), kartulmeie toidulaual ja kartulitoi-dud, muud kasutusvaldkon-nad.

LugemisaastaLugemisaasta üritused, ini -mene loeb (traditsioonilised jatänapäevased lugemisvõima-lused).

Post minu elusPostiteenuse kasutamine,postiljon, postkastid, postkon-torid.

Rahvariided | 717. SEPTEMBER 2010

Kuidas säilitada rahvarõivaid üle talve

Laili Kuusma

Selle suve peod ja üritu-sed on peetud. Käes on aegpanna rahvarõivad kappi võipanipaika uut suve ootama.Järgnevalt mõningaid nõuan-deid, millele tähelepanu pöö-rata, et järgmisel kevadel rah-varõivaid talvekorterist väljavõttes ebameeldivad üllatusedees ei ootaks.

Tähtsaim reegel rõivaese-mete hoiustamisel on puhtus.Kõik esemed peavad olemapuhtad, et vältida putukatest jamustusest tingitud materjali-kahjustusi. Vanu kangakiu sissetunginud plekke pole enamastivõimalik hiljem eemaldada,seega tuleks nende väljasaami-sega tegeleda võimalikult kohe.Siis me teame täpselt pleki põh-justajat, pealegi tulevad värs-ked plekid ükskõik milliseltmaterjalilt märksa kergeminiära kui vanad. Higiga määrdu-nud heledad esemed tõmbuvadpikaaegsel seismisel kollaseksning kiu sisse imbunud higi-plekke pole võimalik hiljemenam täielikult eemaldada. Kariidekoid eelistavad kangastsüüa eelkõige sealt, kus on higi-, toidu- või muud plekid.

SOE VESI JA HELL SUHTUMINE

Rõivaste pesemiseks tuleb kasu-tada materjalile sobivat pesuva-hendit ja temperatuuri, pesuainejäägid on vaja hoolikalt väljaloputada. Villaste esemete pese-misel ja loputamisel tuleb jäl-gida, et ei oleks suuri veetempe-ratuuri kõikumisi, mis põhjusta-vad villa vanumist. Põlled jatanud on soovitav vahetult ennekandmist vajadusel tärgeldada.Talveks kappi pandavatest ese-metest on mõistlik tärgeldusainevälja pesta, et vältida kangakiukahjustumist. Rahvarõivaese-meid pestakse alati käsitsi, eikasutata pesumasinat, tsentri-fuugi ega trummelkuivatit. Vaidnii saame rõivaid ja nende ilu-said tikandeid ja teisi kaunistusivõimalikult pika aega kauninahoida. Ka väga tugev väänamineei ole tikanditele, piludele jnehea. Et vältida inetut väljaveni-mist, on soovitav esemed kashorisontaalselt või sobiva suuru-sega riidepuule riputatuna kui-vama panna. Kui tikandid sisal-davad vasklitreid, on soovitavneed pesemise ajaks eemaldada.Litrite sagedasel kokkupuutelpesuainetega saab nende kaitse-kiht kahjustatud, litrid tuhmu-vad ning hakkavad oksüdee-ruma, tekitades kangale plekke.

Villased esemed, nt seeli-kud, pikk-kuued jne, mida onkodustes tingimustes raskepesta, võib viia keemilissepuhastusse. Vähekantud ese-mel piisab tolmu eemaldami-seks tuulutamisest ja harjami-sest. Seelikutel tuleb lahti haru-tada ja puhtaks pesta allääre

tood, mis käimisel määrdub jaongi mõeldud seeliku alumiseserva kaitseks mustuse eest.

Esemete triikimisel tuleb jäl-gida triikraua temperatuurisobivust kangaga, tikandeidtriikida ainult pahemalt poolt,villaseid esemeid aurutada.

HOIUSTAMINE

Pestud ja viimistletud esemetellasta enne kappi panekut korra-likult kuivada, et vältida niisku-sest tekkivat hallitust ja kopitus-lõhna. Samal põhjusel peavadka rõivaste hoidmiseks mõeldudpanipaigad asuma kuivades ruu-mides. Kuna tekstiilesemed onväga tundlikud valguse suhtes,peaksid nad olema päevaval-guse eest kaitstud. Et vältidatolmu, valguse ja biokahjuritetekitatavaid kahjustusi, tuleksrõivaesemed pakendada. Kodus-tes tingimustes on parimaksmaterjaliks pestud puuvillasest

kangast õmmeldud rõivakatted.Ajutiseks hoidmiseks sobivad kakaubanduses müüdavad plasti-kust ja kilest rõivakotid, kuidpikaaegseks säilitamiseks onparem õhku läbilaskev materjal.Ka koid närivad parema mee-lega läbi õhukese kilekoti kuipuuvillase kanga.

Pottmütse, kabimütse, vor-mitud tanusid, kaabusid tulebdeformatsioonide vältimisekskarpides hoida. Raskete ülerõi-vaste (pikk-kuued, kasukad)kappi riputamiseks sobivadlaiendatud õlgadega riidepuud(müügil kodutarvete kauplus-tes), käised ja särgid aga tulebriputada vatiini ja kangagapolsterdatud riidepuule. Ras-keid voldigruppe pikk-kuube-del on venimise ja rebenemisevältimiseks soovitav riidepuuletoetada puuvillasest paelastõmmeldud trippidega. Seeli-kute riputamiseks õmmeldavärvlile vähemalt neli riputus -

aasa, et kanga raskus oleks üht-laselt jaotunud. Ainult külge-delt riputatud seelikud venivadinetult välja.

Villaste rahvarõivaesemetejuurde võib putukkahjuritepeletamiseks panna riidekoti-kesi neile ebameeldivate tuge-valõhnaliste kuivatatud taime-dega, nt koirohi, maarjahein,lavendel, piparmünt, sookail,apelsinikoored, nelgiterad. Koi-sid peletavad ka villaste ese-mete hoiupaika pandudlavendli-, nelgi- või nuluõliganiisutatud vatipadjad. Kindlastituleks vähemalt korra talvejooksul panipaikades villasedesemed üle vaadata ja viia õuevõi rõdule tuulduma. Sobivaimon seda teha hästi külma jakuiva ilmaga.

Kui olla hoolas ja veidivaeva näha, saab kaunitest rah-varõivastest kaua rõõmu tundaja need ehk järeltulijatelegipärandada.

Praktikale muuseumi Praktikale soovijatel palumesaata avaldus ja CV EestiRahva Muuseumi personaliju-hile Ave Soeorule (e-post:ave.soeorg@erm.ee).Eesti Rahva Muuseumis onvõimalik praktikat sooritadaüliõpilasel, kes: • omandab kõrgkoolis muu-seumi tegevusega seotud eri-ala või tunneb huvi muu-seumi tegevuse ja funktsioo-nide vastu; • praktiseerimise ajal täidabpraktikant konkreetset tööüle-sannet (mis võib kattuda temauurimistöö teemaga); • on vähemalt 18-aastane jaomab keskharidust;

• valdab eesti keelt ja vähe-malt üht võõrkeelt kesktase-mel;• tunneb teksti- ja andmetööt-lusprogramme Windowsi-keskkonnas.

Palume kirjutada: • soovitav praktika kestvus,praktiseerimise ajavahemik(milliste kuude jooksul) japraktika alguskuupäev;• põhjendus, miks soovitaksepraktikat läbi viia just muuseu-mis;• millises muuseumi struktuu-riüksuses soovitakse praktikateelistatult sooritada.

Liisi Toom

„Minu meelest oli kõigesuurem õppetund just see, etsain näha, kuidas üks asutusigapäevaselt toimib. Samutisain väikese töökogemuse.Sain ka palju uusi ideid edasis-teks õpinguteks. Mulle meeldisteistega töötamise kogemus.ERM-i personal on väga sõbra-lik ja abivalmis.” Nii kirjutabTartu Kutsehariduskeskuseturismikorralduse praktikantoma suvepraktikast muuseu-mis.

Tudengid tulevad ERM-ierinevaid valdkondi prakti-seerima. Levinuimad neist onmuuseumi tegevusega otse-selt seotud alad: näituste- jaürituskorraldus, muuseu-miõpe, säilituse ja konservee-rimise alane praktika, töö raa-matukogus ja kogudega, digi-taalne arhiivindus ning tea-dustöö. Viimastel aastatel onmuuseumisse jõudnud järjest

rohkem ka turunduse ja suh-tekorralduse tudengeid ningturismikorraldajaid. Tuden-gid tulevad nii Tartu kui Tal-linna Ülikoolist, Tartu ja VõruKutsehariduskeskustest, TartuKõrgemast Kunstikoolist,Eesti Kunstiakadeemiast jamitmelt poolt mujalt.

Praktikandid ja ka vaba-tahtlikud toovad olulisenavälja võimaluse õpitut reaal-ses töös järele proovida ja niika ennast proovile panna.Praktikandid pidasid oluliseksjuhendamist ja kogemustesaamist: „Tasu ei ole oluline,pigem pean tähtsaks koge-muste hankimist ja tuleviku-väljavaateid.”

Praktikantidelt oodataksepõhjalikest teadmistest roh-kem huvi ja initsiatiivikust.„Teadmised ja oskused – seeon vaid boonus, seda ei saame eeldada,” selgitab KülliLupkin, kes on ise mitmel kor-ral juhendajaks olnud.

FOTO TÕNIS KÄREMA

Rahvarõivaseelikute säilitamine puuvillastes kottides ERM-i hoidlas. FOTO MERYLIN SUVE

Muuseumissekogemusi omandama Tööandjad soovivad tihtipeale palgata ini-mesi, kes on reaalses elus oma eriala prak-tiseerinud, tunnevad teemat ja on kompe-tentsed. Kus aga saavad kogemusi erialaõppivad tudengid?

uued väljaandedEESTI. MAA, RAHVAS,KULTUUR (VENE KEELES).TARTU, 2010

Koostaja: Vaike ReemannERM-i püsinäituse ve -nekeelne kataloogkäsitleb Eesti ajalugukuni tänapäevani, siinse ühiskonna(kodu ja pere, nimed, suguvõsa, erine-vad Eestis elavad rahvad), traditsioo-nilise eluringi (sünd, täiskasvanukssaamine, abiellumine, sünnipäev,matused) ning tähtpäevadega (isikli-kud, kalendri- ja riiklikud tähtpäevad)seotud teemasid. Lisaks antakse üle-vaade rahvakunstist ja loovusest Eestirahvakultuuris.

EESTI RAHVA MUUSEUMI AASTARAAMAT NR 53.TARTU, 2010

Peatoimetaja: Pille Runnel,toimetajad: Agnes Aljas,Tuuli Kaalep, Toivo SikkaAastaraamat avaldabartikleid Eesti etnoloogiast, museoloo-giast ja kultuuriuuringutest. 2010.aasta numbris keskendutakse Eestisuvitustraditsioonide muutumisele,Eesti ja Bulgaaria töökultuuri võrdlu-sele, uuritakse Hiiumaa käsitöötegijateidentiteeti ja naiste rolli komide usu-elus. Lisaks vaadeldakse ERM-i audio -visuaalse kogu kujundamist ning kul-tuurilise osaluse võimalusi ERM-i näi-tel. Aastaraamatus antakse ka põhja-lik ülevaade muuseumi 2009. aastategevusest.

RAADI RAAMAT:PILDID SÜNDI-NUD ASJADEST.TARTU, 2010

Koostajad: Ülo Sii-mets, Sirje Madis-son, Jane LiivToimetajad: Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv,Sirje Madisson, Pille Runnel, Merike TammERM-i Sõprade Seltsi ja mitmete toeta-jate kaasabil valminud raamat tutvustabolulist piirkonda Tartus – Raadit. Suure-päraste visuaalide ja fotodega varusta-tud trükis jutustab Raadist eri ajastutel:mõisaajal, Eesti Vabariigi päevil, nõuko-gude perioodil, mil Raadil asus venesõjalennuväli ning vaatleb ERM-i seo-tust selle paigaga 20. sajandi esimesestpoolest alates ning tänaste arengutegalõpetades. Selle põneva paiga eluluguaitavad avada ca 500 fotot, artiklid eesti,inglise, vene ja saksa keeles, mälestu-sed, ajaleheväljalõiked, dokumendidning päevikukatked.

LÄKITAJAD_VÄEGA ESEMED.KALENDER2011/2012

Koostajad: SiretSaar, Külli LupkinFotod ja kujundus: Kalle Müller (Momo)Kaheaastakalender tutvustab ERM-irikkalikke kogusid. Omanäolise seeriakolmandasse kalendrisse valitud ese-med on seotud rahvausundiga. Ka -lendri lehekülgedelt vaatavad vastunäiteks Peko, tuhkapoiss ja tuhkatüd-ruk ning samuti mitmed Aafrikast päritväega esemed ERM-i võõrrahvastekogudest.

8 | Kalender

Näitus „Muuseum näitabkeelt” töötoad sügisel 2010. • Kuidas jäädvustatakse keelt –hanesulest kirjasule tegemine jasellega kirjutamine, kalligraafia,gooti kiri, metafooride joonistami-ne – juhendab Merike Tamm (või-malik ette tellida)• Muuseum teeb keelt – uutesõnade väljamõtlemine ja keeleloov kasutamine. Juhendab ERMigiid-muuseumipedagoog KasparJassa (võimalik ette tellida)• Murrame keelt – kohal on mur-rete rääkijad: mulgi, võro, kihnu,setu23.09 kl 18 Muuseum teebkeelt – semiootik Valdur Mikitaõpituba

15.10 kl 15 Murrame keelt –kihnu keele õpituba. Külas onERR-i kihnukeelsete uudiste autorMere Marju (Marju Vesik)21.10 kl 13 Kuidas kehagakõneleda – viipekeele alused.Juhendab viipekeele giid ReginaPaabo4.11 kl 14 Muuseum katsubkeelt – pimekirja õpituba. Juhen-dab Tartu Emajõe Kooli õpetajaÜlle Veede

Näituste „Kui põllud põlesid”ja „Euroopa maitsed” ühis -programmid, 7.–20.02.2011. Teemadeks: toit (mahetoit,geneetiliselt muundatud toit, tra-ditsioonid toidukultuuris), toidu

teekond põllult lauale minevikusja tänapäeval (järjest vähem ini-mesi tegeleb toidu tootmisega),inimmõju keskkonnale (kuidastoidu tootmine on maastikkemuutnud, kaasaegse tootmisegakaasnev reostus, nt pakendid)

6.–19.12.2010 Jõulu -programmid Raadil Jõuluprogramm muuseumis –ettevalmistus jõuludeks, jõulu-kombed ja traditsioonid, jõulupi-duLisainfo giidiprogrammidekohta ja tellimine:giidid@erm.ee, 7350 445,www.erm.ee/giidiga

Hooaja programm gruppidele

17. SEPTEMBER 2010

Näitused• ERM-i näitusemaja (J. Kuper-

janovi 9, Tartu)Püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas,kultuur”18.05.2010–2.01.2011 näitus„Muuseum näitab keelt”www.erm.ee/n2itabkeelt 16.09–3.11 „Eesti matus. Eestikalmistu- ja matmistraditsioonidning tänapäev”16.11.2010–13.02.2011 „Kuipõllud põlesid” Muuseumitunnid töölehtedega ette-tellimisel.

Näitus „Kui põllud põlesid” tutvustabalepõllundust – üht Eestis aastatu-handete jooksul kasutusel olnudmaakasutusviisi. Vaadeldakse, kui-das ja miks Eestis ja mujalgi on aletpõletatud ning kuidas alepõllunduson mõjutanud inimeste elu ja maas-tikke nende ümber.

• Postimuuseum (Rüütli 15,Tartu)

Püsinäitus „Iga ukseni päikesesja sajus. Eesti rahvuslik posti-ametkond 90”17.06–26.09 „Uus_hoone/ERM101” www.erm.ee/101

7.10–12.12 „Kavandist proovi-poognani”

• Raadi (Narva mnt 177, Tartu)Püsinäitused „Meie siin maal”ja „Raadi läbi aegade”.Rahvusvaheline skulptuurinäi-tus „Lühiajaline Suuremõõtme-line” Raadi pargisKuni 19.09 „Kihnu pulm”Kuni 1.10 „Plakatinäitus siiberkapis”

• Raamatunäitused ERM-i näi-tusemajas seoses Lugemis-aastaga:

September – „Vaba riigi sünni-päevad”Oktoober – „Hingedepäevast”November – „Johannes Aavik130”Detsember – „Jõuluvana raama-turiiulilt”• Uuenev programm veebis:www.erm.ee/programm • Näitused: www.erm.ee/naitused

• Heimtali muuseum (Heimtali,Pärsti vald, Viljandimaa)

Püsinäitus ja „Valda Raud 90”

Klassituba Heimtali muuseumis.

Programm

Laupäeval, 18.09 kl 11–16 toimubRaadi mõisas perepäev „Mihklikuisedtegemised”.

September– Programmid „Teeme keelt”näitusel „Muuseum näitabkeelt” – Lugemisaasta uuenenud väljapanek „Vaba riigi sünni-päevad”18.09 kl 11 ERM-i kirjasaatjatepäev, kl 13–16 mihklipäeva tähis-tamine23.09 kl 18 Õpituba „Muuseumteeb keelt“. Esineb semiootik Val-dur Mikita24.09 kl 10.30 „Kultuuripärandisäilitamise õiguslikud alused”,lektor Kurmo Konsa, Eesti Konser-vaatorite Ühing29.09 kl 18 Helikoosolek 7

Oktoober Koolinädalate eriprogrammidgruppidele (eelregistreerimine 7350445, giidid@erm.ee)9.10 Ülemaailmne postipäev14.– 15.10 Koolitusseminar eestikeelest „Nipp-napp null, sina oledkull” (eelregistreerimisel)15.10 kl 15 „Murrame keelt” –kihnu keele õpituba. Külas ERR-ikihnukeelsete uudiste tegija MereMarju (Marju Vesik) 15.10 Ansambel MeNaiset jaetendus Laulukaupmees:Armas Otto Väisäneni kogumismat-kadest Soomes, Karjalas, Setumaalja Mordvas. Hõimupäevade pro-gramm16.10 kl 14 Mõisaloeng ERM-inäitusemajas, Tartumaa Muu-seum16.10 kl 12–16 XVII Tartu rahva-muusikapäev: loeng, õpitoad, lastelaulutuba, juhendajad Eva Väljaots,Cätlin Jaago, Silver Sepp 21.10 kl 13 „Kuidas kehaga kõne-leda” – viipekeele aluseid tutvustabRegina Paabo (Eesti Viipekeele Tõl-kide Ühing)27.10 kl 18 Helikoosolek 828.10 ERM Lindora laadal 11.–17.10 Osalemine TartuSügispäevadel30.10 kl 14 Tartumaa Muuseumimõisaloeng ERM-i näitusemajas

November Giidiprogrammid gruppidele:koolinädalate eriprogramm;mar di- ja kadrinädalate

eriprogrammid (eelregistreeriminetel 7350 445; giidid@erm.ee)2.11 Maire Sala loeng „Eesti kal-mistu- ja matmistraditsioonidning tänapäev”4.11 kl 14 „Muuseum katsubkeelt” – pimekirja õpituba.Juhendab Tar tu Emajõe kooli õpeta-ja Ülle Veede8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu„Naine mulli seest”. Filmi juhatabsisse Eesti Viipekeele Tõlkide juha-tuse esinaine Regina Paabo9.11 Mardipäeva mängutuba11.–13.11 ERM Mardilaadal Tal-linnas 13.11 kl 14 Mõisaloeng ERM-inäitusemajas, Tartumaa Muu-seum16.11 „Kui põllud põlesid” näitu-se avamine näitusemajas17.11 kl 18 Tulevikumuuseumihääl XXI. Vaikuse ja helide vahel 24.11 kl 18 Helikoosolek 927.11 kl 14 Tartumaa Muuseumimõisaloeng ERM-i näitusemajas

Detsember ERM Tartu kesklinna jõulu -laadal 3.12 Iga-aastane koolidevahelinevõistujoonistamine ERM-is. • Vaata lisa:www.erm.ee/voistujoonistamine.

„Minu jõulujutu” konkursi lõpetamine

5.12 Rahvusvahelise vabatahtlikepäeva tähistamine8.12 Sõnaus Johannes Aavikusünniaastapäeval11.12 kl 14 Mõisaloeng ERMi näi-tusemajas, Tartumaa Muuseum

Sõprade Selts annab teada:

Eesti Rahva Muuseumi kalender sügistalvel 2010

Abiks laulu- ja tantsupeolistele toimuvad2010. aasta oktoobrist 2011. aasta mainiüle Eesti ERM-i Sõprade Seltsi teabepäe-vad „Kuidas õigesti rahvariideid kanda –ERM õpetab”. Lisainfo: ERM-i Sõprade Selts, tel: 7350431, e-post: ermss@erm.ee

Head uut aastat –euroga!

Tule tunneta erinevaid ajastuid, eriekskur-sioonidel „Raha taskutega“ ERM-i püsi-näitustel. Lisainfo ERM-i näitusemajast, tel: 7350 445, e-post: erm@erm.ee

KOHTUMISPAIK ON EESTI RAHVA MUUSEUMIS!

Eesti Rahva Muuseumi näituse-maja (J. Kuperjanovi 9, Tartu): • näitused ja muuseumipood avatudT–P 11–18, kohvik avatud T–R 10–18,L 11–18, P 11–17. Reedeti sissepäästasuta! Tel: 7350 445

ERM-i Postimuuseum (Rüütli 15,Tartu): • K–P 11–18 (sissepääs tasuta) Tel: 7311 450

Raadi mõisapark (Narva 177, Tartu): • avatud iga päev kella 7–22. • Näituste külastamiseks helistadaette 7350 442

Heimtali muuseum (Heimtali, Pärstivald, Viljandimaa) • avatud T–P kl. 9–13.30 ja

14.15–17; talvel T–L kl 9–13.30 ja14.15–17. Tel: 4398 126

Raamatukogu, arhiiv ja fotokogu(Veski 32, Tartu): • avatud E–R 9–16 (pärast kl 13fotosid juurde ei laenutata, küll agasaab juba laenutatud materjalidegatutvuda kuni kl 16-ni) Tel: 7350 420

Esemekogud (Veski 32, Tartu): • avatud E–R 10–14 (pärast kl 14esemeid juurde ei laenutata, küll agasaab juba laenutatud esemetegatutvuda kuni kl 16-ni). Tel: 7350 407