Peretoetused suurenevad ka tulevikusSotsiaalminister Maret Maripuu kinnitab, et perede toetamine jääb Reformierakonna prioriteediks. | lk 3

Sisejulgeolek tõuseb esiplaanilePäästeametnike palgarahaks mõeldud summad kasvavad tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi 33%. 2008. aastal on päästeametnike keskmine palk 14 556 krooni. See on kolmandiku võrra suurem kui tänavu.

R e f o R m i e R a k o n n a a j a l e h t | N R . 8 ( 1 1 0 ) N o v e m b e R 2 0 0 7

Reformierakond lõi visioonipanga lk 3

Urmas Paet soovitab Gruusial demokraatiateel püsida | lk 4

Kas tarbimine on majandus- kriisi puhul lahendus? | lk 5

Eestisse tuleb rajada tuumajaam.

Jürgen Ligi

[ i n t e r v j u u ]

Eestist Euroopa SingapurRein Lang on veendunud, et Eestis tuleb interneti arendamisel astuda järgmine samm. | lk 7

[ v i s i o o n ]

[ s e l l e s l e h e s v e e l ]

Emajõe äärde promenaad!Tartu linnapea Urmas Kruuse soovib Emajõe kaldad korda teha | lk 6

[ i d e e ]

FoTo: PEEP LiLLEMägi

Riigikogu Riigikaitsekomis-joni esimehe Mati Raidma kinnitusel ei tohiks tule-

val aastal ükski päästja ettenäh-tud vahetuste arvu juures saada palka koos õhtu-, öö- ja pühade-tasuga vähem kui 9000 krooni kuus. Kõige intensiivsema tööga kolmanda grupi komandode

rühmapealike töötasu jääb kava järgi aga vahemikku 13 578–15 622 krooni.

Suurenevad ka teiste sisejulge-oleku eest vastutajate − politsei-nike ja piirivalvurite palgad. Kõikidele töötegijatele lisandub täiendavalt raha, mis jääb kätte tulumaksu alanemisest protsendi

võrra ja tulumaksuvaba miinimu-mi kasvust. „Päästeametis on ka päris palju kõrget palka saavaid töötajaid, kes päästetöödega kokku ei puutu. Vähem kui poo-led päästeameti töötajatest tege-levad vahetult päästetöödega. Ametnike funktsioonid ja nende arv tuleks üle vaadata ning es-

malt peab suurenema vahetult päästetöödega kokku puutuvate päästetöötajate palk.”

Politsei nõukoja juht, Riigikogu liige Jaanus Rahumägi lisas, et Reformierakond loeb sisejulge-olekut prioriteetseks valdkon-naks ja selle rahastamist suuren-dati juba tänavu. IPUI

Mati Raidma juhtis enne poliitikasse siirdumist aastaid päästeametit. Päästeametniku kiiver pole võõras ka Reformierakonna sisejulgeoleku töörühma juhtivale Jaanus Rahumägile.

2 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 8 ( 1 10 ) november 2007

Skype’i looja Sten Tamkivi kirjutab oma blogis: Peamine küsimus on meie endi motivatsioon. See on nagu vana anekdoot pärismaalasest, keda valge kolonist üritab

töötama veenda, aga kes ei saa pingutuse mõistlikkusest aru – kui mitte midagi tehes palmi all lamada ja banaan ise suhu kukub, miks peaks siis vahepeal rügama, et pensionipõlves täpselt sama olukorda nautida? Teisisõnu – laiskus toodab tulemust, mida veel rohkem vaja?

Sügist püütakse tänavu maalida eriti tumedates toonides. Põhiline arutlusteema on juba mõnda aega, kas Eesti majandus kukub kokku homme või ülehomme. Kuigi see on tehniliselt pea võimatu ning majanduslikult mõttetu, ei küsi küsimusi, kas ja miks kroon devalveeritakse, enam ammu keegi. Pigem arutletakse siingi: kas devalveerimine tuleb täna või homme.

Paremad Uudised kutsub üles hüsteeritsemist lõpe-tama ja keskenduma tööte-gemisele. Kuus ja pool protsenti majanduskasvu, mis halisemisest hoolimata kolmandas kvartalis ette näidata on, teeks enamuse Euroopa riikidest kade-daks. Ja meeles püsib, et kui majanduskasv oli 11 protsenti, kisasid padupes-simistid samuti: liiga kiire, liiga kole, liiga jätkusuut-matu.

Räägitakse, et Eesti ette-võtjad on viimastel aastatel keskendunud pigem kiirelt laienevale siseturule. Pole mõtet pingutada ekspordi

suurendamise nimel, kui toodang kodumaalgi ära ostetakse. Siin ei saa jätta veelkord Tamkivile viitamata: … tekibki ketser-lik mõte – üks parajalt mugavusest välja raputav, kuklasse hingava vajaduse sunnil tegutsema panev majanduskriis ei olekski ilmselt Eestile pikas perspektiivis nii halb lahendus. Lühiajaliselt jube vastik, seda muidugi. Aga kas teile tundub, et me oleme riigina viimased 10 aastat neid otsuseid ise, ilma vastiku pealesunnitud surveta teinud?

Novembri keskel möödus Reformierakonna asutamisest 13 aastat. Nagu sellest lehenumbrist lugeda saab, loosis erakond sünnipäeval ühele oma liikmetest kingitusena välja investee-rimisosakud, rõhutades säästmise tähtsust. Avalikult öeldi välja ka mõte visioonipangast, kuhu on lähikuudel oodatud kõik uued head ideed.

Headest ideedest pole Reformierakonnal kunagi puudust olnud. Et head ideed on ka edukalt ellu viidud, näitab fakt, et kui 1994. aastal oli Eesti keskmine palk 1734 krooni, siis rahan-dusministeerium prognoosib tänavuseks keskmiseks palgaks 11 258 krooni kuus, mis on 20,4 protsenti enam kui mullune 9351 krooni kuus. Prognoosi kohaselt kasvab brutopalk 2008. aastal ligi 13 000 kroonini, 2009. aastal 14 688, 2010. aastal 16 289 ja 2011. aastal 17 918 kroonini kuus. Vaatame, kuidas Eesti on arenenud ja soovitame häbeneda nendel, kes millegipärast arvavad, et me äkki enam ei suuda. Suudame küll!

ütlen küll, kui tahate koera moo-di plehku panna ja selg kõveras nurgas istuda, nagu kevadel tegi-te, siis minugi poolest. Aga Tõe-lised Eestlased ei jäta alustatut pooleli, vaid viivad sirge seljaga lõpuni.

Enn Raplast

ootame oma lugejatelt kirju toimetus@reform.ee

inimesed

Kuidas hinnata vanemahüviti-se mõju mõne aasta järel selle rakendamisest?

Vanemahüvitise mõju uuriti põhjalikumalt 2005. aasta lõpu seisuga. Hüvitist oli selleks ajaks makstud poolteist aastat, seetõt-tu ei saa teha väga põhjalikke järeldusi. Analüüs tõi välja, et sündide arv kasvas ja see trend jätkus. Uueks suunaks oli see, et töötavad naised sünnitasid vara-semaga võrreldes rohkem teisi ja kolmandaid lapsi.

Milliseid samme on viimasel ajal astutud Reformierakonna perepoliitika elluviimiseks?

Pikeneb vanemahüvitise maks-mise periood. Viimasel aastal on palju tähelepanu pööratud isade-le. Alates septembrist on isadel võimalus jääda lapsega koju ja saada vanemahüvitist kohe peale ema rasedus- ja sünnituspuhkust või kui laps on 70 päeva vana. Ja veel – isad saavad alates uuest aastast võtta lapse sündides 2 nädalat isapuhkust, mida tasus-tatakse isa keskmise palga alusel. Tähelepanu all on ka vanemliku hooleta jäänud lapsed. Alates 1. jaanuarist 2008 tõuseb hooldus-pere toetus 1500-lt kroonilt 3000 kroonini. 2008. aasta riigieelarves on 100 miljonit krooni viljatusra-viks. Peretoetused suurenevad kindlasti ka järgnevatel aastatel.

Kuidas on lood meedikute palkadega?

Sel aastal tõusis arstide palk 25%, järgmisel aastal 20%. Selle

Hirm hea elu eest

Pood pannakse varem kinniMinu kodutänaval Tallinnas on pisike pood, mida peab üks pere-kond. Uksed tehakse lahti vara-valges, suletakse kauplus hilja õhtul. Terve pere on iga päev poega seotud, kes leti taga, kes kaupa tellimas, kes müüdavat riiulitele paigutamas. Olen juba aastaid jälginud omanike tegemi-si oma ettevõtte arendamiseks. Paar aastat tagasi alustati ümber-

Sotsiaalministri tööpõld ulatub sünnitoetustest pensionideni. Paremad Uudised küsis minister Maret Maripuult mõlema kohta ning uuris sedagi, mis jääb nende vahele.

rapeudid, radioloogiatehnikud hakkavad saama 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu lisatasudeta on 10 080 kr). Soovi-me alustada konsultatsioone Haiglate Liidu kui peamise tööand-jate esinduse ning tervishoiutöö-tajate kutseliitudega, et leppida kokku 2009. aasta tervishoiutöö-tajate palkade alammäärad.

ehitustega ja tänavu sügisel avati kauplus suuremal pinnal. Kui varem tuli leti ees soovitud kau-bale osutada, siis nüüd on võima-lik riiulite vahel liikudes ise oste-tavat valida.

Alkoholi rumalatest müügipii-rangutest poeomanik otse rääki-da ei taha. Küll aga on kõnekas tõsiasi, et kaupluse lahtioleku-aega lühendati alates augustist tunni võrra ja omanik ei salanud, et põhjuseks oli just kehtima hakanud alkoholi müügikeeld.

Sellega seoses kaotasid võimalu-se toitu osta ka õhtused töölttuli-jad. Arvan, et linnavõim ei tohiks teha otsuseid, mis kiusavad ette-võtjaid ja inimeste elu halvemaks muudavad.

Linda Tondilt

Sirge seljaga lõpuni!Ma ei saa aru, mis jant nende välismissioonide pikendamisega on? Meie tublid mehed võitlevad õigetel põhjustel koos samade

postkast

[ j u h t k i r i ]

liitlastega, kes on valmis ka meie kaitseks vajadusel välja astuma. Ja siis on Keskerakonna poliiti-kutel vajunud süda saapasäärde ja ei julge enam alustatut lõpuni viia. Kas nende arvates astub vajadusel omade Eesti sõdurite kõrval meie riigi kaitseks välja Põhja Konn, Kalevipoeg ja Suur Tõll üheskoos? Mõistus, tule koju! Õnneks jäi nüüd Riigikogus lõ-puks kõlama mõistuse hääl ja otsustati Iraagi missiooni piken-dada. Neile savisaarlastele ma

Kuidas rakendub e-haiguslugu?

E-tervise idee on luua alus selleks, et erinevaid meditsiini-dokumente saaks digitaalselt kasutada. Igas tervishoiuasutu-ses on oma infosüsteemid juba praegu olemas. Soovime need omavahel siduda, et süsteemid oleksid üleriiklikud ja patsiendi-kesksemad. Tahame, et tervis-hoiuteenus oleks kättesaadavam ja patsiendid oma tervisest tead-likumad. Ka kogu diagnostika ja

raviaparatuur ühildatakse info-süsteemidega, mis võimaldavad infot kiiresti töödelda ning kasu-tada kaasaegseid telemeditsiini võimalusi.

Kuidas kasvavad pensionid?Koalitsiooni eesmärk on pen-

sionid nelja aastaga kahekordis-tada. Selleks tuleb teha muuda-tusi pensionide arvutamise me-toodikasse ning valitsusliidu eestseisus otsustas muuta indek-seerimise skeemi. Iga-aastane pensionide indekseerimine muu-detakse rohkem sõltuvaks sot-siaalmaksu laekumisest. Praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laeku-mise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. Skeemi muu-detakse nii, et edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaal-maksu pensionikindlustuse osa laekumisest ja vaid 20% tarbija-hinnaindeksi kasvust.

Küsitles Anneli Berends

KoaLiTSiooni EESMäRK on PEnSionid nELja aaSTaga KahE-KoRdiSTada. Selleks tuleb teha muudatusi pensio-nide arvutamise metoodikasse.

Kuus ja pool protsenti majan-

duskasvu, mis halisemisest

hoolimata kolmandas

kvartalis ette näidata on,

TEEKS EnaMUSE EURooPa RiiKi-

dEST KadEdaKS.

Peretoetuste kasv jätkub ka edaspidi

Maret Maripuu kinnitab intervjuus Parematele Uudistele, et nelja aastaga pensionid kahekordistuvad.

FoTo: REnE SUURKaEV/EESTi PäEVaLEhT

aasta lisaeelarvega tõuseb taga-siulatuvalt kiirabitöötajate ja arst-residentide palk. Alates 1. jaanuarist 2008 on arstide tunni-palga alammäär 112 krooni tun-nis, mis teeb arvestuslikuks kuu miinimumtasuks ilma lisatasude-ta 18 816 krooni.

Õed, ämmaemandad, bioanalüü-tikud, füsioterapeudid, tegevuste-

FoTo: REnE SUURKaEV/EESTi PäEVaLEhT

tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised

nr 8 ( 1 10 ) november 2007 3

Andrus Ansip: Eesti infoühiskond maailma turvalisimaksPeaminister Andrus Ansip võttis sellel sügisel kasutusele Mobiil-ID teenuse, mis võimaldab e-teenuste kasutajal turvaliselt tõendada oma isikut mobiiltelefoni vahendusel, näiteks logida internetipan-ka ning anda digitaalset allkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis.

Peaminister kinnitas, et on igapäevane id-kaardi elektrooniliste funktsioonide kasutaja ning soovitab seda ka kõigile teistele. „See on lihtsalt väga lihtne ja mugav,” ütles peaminister ning pärast esimest Mobiil-id kasutamiskorda kinnitas sama ka selle teenuse kohta. hetkel on id-kaart käes ligi 1 miljonil Eestimaa elanikul, kuid selle elektroo-niliste funktsioonide kasutajaid on vaid ca 90 000. hüppeline kaardi kasutajate arvu kasv toimus pärast e-hääletust märtsikuus ning ühen-duse arvutikaitse 2009 tegevuste tulemusel.

Mobiil-id baasil on käivitunud ka ülebaltiline koostööprojekt, mille eesmärk on luua ühtne digitaalallkirja standard. „Tavaelus tähendaks see näiteks, et Leedu peaminister allkirjastab dokumendi, saadab selle e-kirjaga Eesti peaministrile, kes saab kontrollida, kas dokumen-dil olev digitaalallkiri kehtib ning kontrolli järel omalt poolt dokument digitaalselt allkirjastada ning kolleegile elektrooniliselt tagasi saata,” ütles arvutikaitse 2009 koordinaator andres aarma.

Peaministri sõnul peab riik suunama kodanikke e-teenuste turvalise kasutuse juurde. „Me ei saa riskida meie e-teenuste usaldusväärsuse-ga ja kodanike heaoluga ning usaldusega avaliku sektori vastu,“ ütles peaminister ansip.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Reformierakond asutas sünnipäeva puhul visioonipangaOma sünnipäeva puhul kinkis Reformierakond ühele oma liikme-le 13 000krooni väärtuses investeerimisosakuid ning asutab vi-sioonipanga.

Reformierakonna ligi 6500 liikme hulgast osutus õnnelikuks sünni-päevakingituse saajaks õpetajana töötav kahe lapse ema helen harak Võrumaalt. Sünnipäeva puhul avatavasse visioonipanka talletatakse lähikuudel erakonnaliikmete uuenduslikud ideed, et need hiljem siis ellu viia. Ka parimate ideede autoritest saavad investorid, stardikapita-liks 13 000 krooni.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal on veendunud, et vi-sioonipangast sünnib nii mõnigi Eesti tulevikku paremaks muutev idee. Tema sõnul on erakond alati ajanud sama joont ja julgustanud liikmeid oma mõtteid ellu viima. „Madalad maksud, ettevõtlike inimeste ja et-tevõtjate kaitse, üksikisiku vabadus ise otsustada – need lihtsad libe-raalsed väärused on ka täna sammasteks, millele Reformierakond toetub,” kirjeldab Michal Reformierakonna aluseid.

Eestis kõige kauem valitsusvastutust kandud erakonnana on Refor-mierakonnal õnnestunud muuta reaalsuseks madal ja ühetaoline tulu-maks, mis kolme aasta pärast jõuab 18 protsendini. Kinnitatud on ka pensionide kahekordistamine aastaks 2011, vanemahüvitis on oluliselt suurendanud sündide arvu ning 2008. aasta algusest tekkiv isapuhkus väärtustab senisest enam pereks olemise tunnet ja koosolemise aega.

Michali sõnul on Reformierakond alati esindanud oma valijate soo-ve, pakkudes samas positiivset programmi, mis pikas plaanis tagab edu tihtipeale lahendustevaeses poliitilises olukorras, kus n-ö ärapa-nemist ja populismi on üha enam.

Henri Arras

uudised

Kristiina Ojuland tantsides suures poliitikasRiigikogu asespiiker Kristiina ojuland valiti Euroopa Liberaalide, demokraatide ja Reformipartei asepresi-dendiks. neljale kohale oli viis kandidaati ning neist kõige suurema toetuse sai just ojuland. Kristiina säras ka suurte vaatajanumbritega hea- tegevuslikus tantsusaa-tes ning on lubanud, et tantsulavadel esinemi-sed pole sugugi veel läbi.

• Reformierakond soovitab Riigikogus seadus- eelnõude menetlemise muuta elektrooniliseks.

• Silver Meikar soovib parlamendihoone ette Toompeal luua kõnenurga, kus igaühel oleks vaba voli igal ajal oma arvamust avaldada.

• Reformierakonna toetus püsib kõrge. See näitab, et asjad, mida Reformierakond teeb, on head ja õiged.

• Rahutu maailm. Lätis, Gruusias, Birmas, Pakista-nis ja veel mitmel pool mujal on parlamendide-battide asemel poliitika tänavatele toodud.

• Bussiettevõtted eelistavad reisijateveole vigurdamist ja susserdamist.

• Vehkimine luitunud komsomolikoosolekute protokollidega. Vehkijad peaksid rohkem mõtlema sellele, kuidas Eestil tulevikus paremini läheks.

k u u p ä h k e l . . .

Kõige enam tõusevad sis-setulekud õpetajatel, kõrgharidusega kultuuri-

töötajatel, kaitseväelastel, polit-seinikel, päästeametnikel ja teistel sisejulgeolekuga seotud töötajatel. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitili-seks muutunud personaliprob-leemid riigile üliolulistes sektori-tes. Üks Reformierakonna priori-teete on sisejulgeolek, mille suurendamiseks ja päästetehni-ka soetamiseks eraldatakse sise-ministeeriumile juba lisaeelarve-ga 277 miljonit.

Riigi tugevuse tagab just lojaal-ne ja motiveeritud ametnikkond. „Ametnike roll on poliitikutele otsuseid ette valmistada, sealjuu-res ka nende mõjusid analüüsida. Seega teate just teie kõige pare-mini, et iga otsuse ettevalmista-misel tuleb põhjalikult kaaluda, mida see konkreetses valdkon-nas kaasa toob. Niisuguseid valdkondi ja otsuseid on palju," meenutas peaminister Andrus Ansip Tartus riigiametnike fooru-mil ametnikkonnale esinedes.

Avaliku sektori palgatõusu võrdlus erasektoriga ning amet-nike arvu muutumise dünaamika on näha juurdelisatud slaidi-delt. IPUI

. . . j a t ü h i k o o r

[ l ü h i u u d i s e d ]

[ l e n d o r a v ]

Riigiametnike kõrge palgatõus on müüt2008. aasta toob kaasa ka märkimis-väärsed palgatõu-sud koalitsiooni-leppes kokku lepi-tud valdkondades.

Töötajate keskmine arv (taandatud täistööajale) avalikus sektoris ja erasektoris

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

400 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Avalik sektorErasektor

Keskmine brutopalk avalikus sektoris ja erasektoris

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

kroonides

Avalik sektorErasektor

aLLiKaS: VaLiTSUSE KoMMUniKaTSioonibüRoo

Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov

saates "Tantsud tähtedega".

FoTo: aRdo KaLjUVEE /EESTi PäEVaLEhT

Peaminister Andrus Ansip toetab mõtet, et Eestist võiks aastaks 2009 saada maailma turvalisima infoühiskonnaga riik.

FoTo: VaLTSUSE KoMMUniKaTSioonibüRoo

4 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 8 ( 1 10 ) november 2007aRvamus

Eesti hakkavat kohe-kohe, ilma rahva volituste ja ilma uuringuteta ehitama

Leetu tuumajaama, mis on ole-muslikult üks väga paha asi.

Tegelikult on oht tõesti suur, see ähvardab kogu maailma, aga seisneb hoopis energia puuduses ja kliimamuutustes, mis on tema tootmisega seotud. Eesti jaoks kitsamalt on väga ohtlik hoopis võimalus, et me tuumajaama ei ehita. Teen seepärast ettepaneku rajada see Eestisse, kui meil ei õnnestu osaleda mujale ehitami-ses. Aga siilgi peaks aru saama, et see saab olla ainult väga pikk, väga kaalutud ja kõigi vajalike kooskõlastamistega ehitamine.

Ignalina projekt ei ole loomuli-kult erakorraline ega nende kuudega paraku ka kuhugi jõud-nud. Leedu ja nende poolt oota-matult juurde kutsutud Poola asjaajamine on tekitanud imes-tust. Juba ainuüksi oma soovide ja tahtmiste sõnastamine on ol-nud loid. Usku sellesse projekti on see vähendanud ja räägitakse isegi tema saboteerimisest Vene-maa poolt. Valdkond ise on rahvusvaheliselt üsna reguleeri-tud, osalejate kogemus piiratud, turud ära jagatud. Seepärast ei tõotaks kiiregi otsustamine veel kiireid tegusid.

Energianappus on tõsiasiEestit ja kogu maailma kummitav energiadefitsiit ja kliimamuutu-sed teadvustuvad iga päevaga enam. CO2 on põlevkivienergee-tika piiraja number üks, aga on teisedki oksiidid, põhjavesi, tahked jäätmed ja loomulikult maapinna hävitamine. Alternatii-vina palju nimetatud tuul ei saa pakkuma rohkem kui 15-20%,

Eesti Oma Tuumajaam

dest aga tuulejaamu kodukohta kõige vähem. Biomassi osa elekt-ritootmises ei küüniks sellenigi, teised taastuvad allikad on mar-ginaalsed.

Kuidas ka ei vaataks, püsivõim-suseks on võtta vaid tuumaener-geetika. Hirmuõhutamistele ja minevikutõdedele vaatamata on kaasaegne tuumajaam ohutu ja keskkonnasõbralik. Jäätmemajan-duse lahendus, tõsi, on siin eeldu-seks, aga mitte ületamatuks takis-tuseks. Jaam on väga kallis, ent tasuv: turg on garanteeritud, tooraine hind peaaegu ei mõjuta elektri hinda, mis on vastupidine kallinevate fossiilkütustega võrrel-des. Uraanimaagi varusid arves-

Suvel loodi meedias ja Riigikogus muljet, et energeetikaprob-leemid on erakorra-lised ja isegi väga kiireloomulised, sest Eestit ähvardab tuumaoht.

sest tema ebastabiilsus vajab tasakaalustamist. Rootsi näide tõotab veel väiksemat numbrit: rahvas sooviks seal tuult ener-giaallikaks kõige enam, jaama-

tatakse jätkuvat 85 aastaks, märk-sa kauem kui naftat, uraanirikkaid fosfaate aga sajanditeks. Väga oluline on, et suurimad tooraine tarnijad on stabiilsed ja sõbrali-kud Austraalia ja Kanada.

Tuumajaam SillamäeleParim paik tuumajaamale oleks Kirde-Eestis mere ääres, näiteks Sillamäel. Sealt oleks võtta infra-struktuuri, vett ja tööjõudu ning oleksid küllap ka võimalused jäätmehoidla rajamiseks. Kuid praegu saab Eesti Oma Tuuma-jaam olla vaid idee. Meie koge-mused on Leedust veel väikse-mad. Uuringuid vajaks asi veelgi rohkem. Rahvaliikumisi asja ta-kistamiseks oleks kergem tekita-da – Leedus on tuumajaam Vene ajast tuttav. Ja meie projekt peaks ikkagi olema rahvusvahe-line, nii raha, oskusteabe kui turu pärast. Meie baaselektri vajadus-tele vastavaid väikesi reaktoreid ei ole praegu maailmas kombeks ehitada. Suuremaid on põhjaliku-malt arendatud.

Tuumaelekter pole meile mui-de sugugi võõras, sest oleme teda vahel Leedust ostnud ega ole vahet ära tundnud. Leedu jaam läheb lihtsalt kinni. Venest ostmine ei ole turvaline.

Koostöö SoomegaSel ajal kui Ignalina 2 ei edene, käib kibe tuumajaamaehitus Soomes Olkiluotos ja plaanide järgi ei piirduta praeguse laien-dusega. Eesti on väljendanud soovi Soome jaamas osaleda. Soomlaste oskusteabes, asjaaja-miskultuuris, infrastruktuuris, jäätmehoidlas pole põhjust ka-helda. Üsna kindel, et reaktor, kuhu meiegi võiksime osalust loota, saab valmis varem kui Ig-nalina. Seda siiski 2020ndate al-guse paiku. Osalemine jaotub neis jaamades tarbimise järgi ja omanikeks on seni Soome oma firmad. Kõige kriitilisem ressurss oleks siin vennasrahva suure-meelsus. Sest seni pole muud motiivi, miks peaksid soomlased mingi osa oma magusast tuuma-pirukast Eestile loovutama.

Jürgen Ligi

Oht, mis ähvardab kogu maailma, seisneb energia puuduses ja kliimamuutustes, MiS EnERgia TooTMiSEga SEoTUd.

FoTo: REnE SUURKaEV/EESTi PäEVaLEhT

Gruusia juhid ei saa eksimusi lubadaVälisminister Urmas Paet arutleb, miks Gruusias jõuti erakorralise seisukorra kehtestamiseni ja kuidas võiks kujunenud olukorrast välja tulla, et suhted Euroopa Liiduga ei kahjustuks.

Eesti on olnud järjekindel Gruusia demokraatlike arengu-te toetaja ja seda keerulisem on tunnistada viimastel nädalatel Gruusias toimuvat. Gruusias on viimastel

aastatel läbi viidud palju olulisi, aga samas raskeid reforme. Samas ei ole rahva elatustase paranenud nii kiiresti, kui loode-tud. Ja see on tekitanud kannatamatust ning rahulolematust.

Ka ei ole kaugeltki kõigile meelejärele Gruusia praeguse juht-konna püüdlused tihendada sidemeid NATO ja Euroopa Liiduga. Soovib ju Gruusia eelseisvalt NATO tippkohtumiselt liikmelisu-se tegevuskava ehk nn MAPi-staatust. Ka vaevavad Gruusiat

endiselt kaks riigi territoo-riumil Venemaa poolt hoi-tavat külmutatud konflikti piirkonda – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Seega on Gruusia ebastabiilsusest huvitatud jõude mitu ning viimaste massirahutustega Tbilisi tänavatel nad oma eesmärgi osaliselt ka saavu-tasid.

Olgugi, et Gruusias kuju-nenud olukorra eest kan-nab koos valitsusega vas-tutust ka opositsioon, vaa-datakse lahenduste otsimi-sel ennekõike ikkagi valit-suse otsa. Jah, otsus kuu-lutada presidendivalimised

välja 5. jaanuariks on õige, sest see võiks poliitilised vaidlused suunata eesmärgistatud valimiskampaaniasse, kuid otsused erakorralise seisukorra kehtestamisest ja meediavabaduse piiramisest on küsitavad ning tekitavad ka Gruusia sõprade seas Euroopas hulgaliselt küsimusi.

Kindlasti oleks võinud hoiduda meeleavalduse jõuga laiali-ajamisest ja eriolukorra väljakuulutamisest, kuid see on juhtu-nud ning seega tuleb Gruusial nüüd kõigile sõpradele hästi selgitada, miks sellised sammud astuti ja kuidas vältida uute konfliktide puhkemist.

Eesti jätkab Gruusia demokraatlike vali-kute toetamist, kuid pärast hiljutisi sünd-musi tuleb Gruusia juhtidel edasiste ot-suste tegemisel ja ka nende selgitamisel olla veelgi hoolikam. Et provokatsioo-nidele allumisel sõprade usaldust mitte kaotada.

Urmas Paet

[ k o l u m n ]

Olgugi, et Gruusias kujunenud olukorra

eest kannab koos valitsusega vastu-

tust ka opositsioon, VaadaTaKSE

LahEndUSTE oTSi-MiSEL EnnEKõiKE iKKagi VaLiTSUSE

oTSa.

Välisminister Urmas Paet kinnitab, et koostöö Gruusia-

ga jääb ka edaspidi Eesti jaoks oluliseks. Muuhulgas

peame Gruusia sõpru julgustama demokraatia teel

edasi minema.

Jürgen Ligi hinnangul tagaks Eesti stabiilse energiavarustuse vaid tuumajaam.

FoTo: VäLiSMiniSTEERiUM

Võimu võnked: Keskerakonna jõulupiduMe

keelasime alkoholimüügi

alates kella kaheksast!

Me keelasime Prismal

õllemüügi!

Me tegime et-tepaneku teha

müügikeeld üleriigiliseks!

Oih, kell on juba 19.45... Mutli! Ratas! Kähku poodi napsu järele!

Õige!

Keelasime!Tehtud!

Vajalik otsus!

Rahva nimel

Õige!

tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised

nr 8 ( 1 10 ) november 2007 5

on valitsusel vaid piiratult võima-lik manipuleerida. Enamasti kaas-nevad valitsuse sekkumisega ette-planeerimatud ja reeglina negatiiv-sed tagajärjed. Reeglina viib iga sekkumine kas hinna-, maksu-, ettevõtlus- või kaubanduspoliiti-kas vajaduseni uute sekkumiste järgi. Seega on kolme liberaalse koolkonna soovitus valitsusele olla võimalikult neutraalne turu-majanduse toimimise suhtes.2. Pikal perioodil ei ole tootmine määratud mitte nõudluse, vaid tootmisvahendite (kapital, töö ja tehnika) pakkumise poolt. Valit-suse sekkumine nende tootmis-vahendite jaotusse ja rakenda-misse põhjustab vaid negatiivseid tagajärgi, ala- või ülepakkumise, liiga kõrgeid või madalaid kapita-li, töö ja tehnoloogia hindu.3. “Liigse säästmise” identifit-seerimine on suvaline ning raha-pakkumise manipuleerimise ta-gajärjeks on üleinvesteerimine madalate intresside mõjul, mis-

tõttu kui keskpank ei hoia enam intressimäärasid kõrge inflat-siooni tõttu kunstlikult madalal, ilmneb, et mitmed investeerin-gud/ettevõtted ei ole äriliselt jätkusuutlikud. Kolm turumajan-duse koolkonda on seisukohal, et keskpank ei peaks sekkuma

paigas ilmnes, et Philipsi kõver ei pea kuidagi paika ning tööpuudus on oluliselt tugevamas korrelat-sioonis muude näitajatega kui inflatsioon.

Eelarvepoliitika ja vastutsüklilisusEelarvepoliitika eesmärk on sa-muti turgutada tarbimist ning valitsuse eelarvepoliitika pidi toimima vastupidiselt majanduse tsüklitele – valitsuse kulud peaks vähenema, kui majandus kasvab ning valitsuse kulud kasvama siis, kui majandus ei kasva. Keynes pidas eelarve tasakaalust olulise-maks tarbimise turgutamist, seega soovitas ta defitsiidiga eelarveid ja valitsuse laenamist kulutuste taseme säilitamiseks.

Keynes pooldas ka aktiivset eelarvepoliitikat kui ümberjaga-mise vahendit, sest madalama sissetulekuga klassid kulutavad suurema tõenäosusega kõik oma tulud ära kui suurema sissetule-kugrupid, kes säästavad.

Üks vastutsükliline meede on ka maksude alandamine rahas-tades eelarve puudujääki laena-misega. Seda poliitikat on reali-seerinud George W. Bushi admi-nistratsioon 2001-2007. Kui aga Kennedy proovis sama teha 1962. aasta kriisi pehmendami-seks, jõudis maksualandus reali-seeruda alles 1964. aastaks, mis ajaks oli meede hilinenud.

Klassikalise, monetaristliku ja Austria koolkonna vastuargumendid 1. Majandus koosneb tervest kompleksist pidevalt muutuva tähtsusega pidevalt muutuvate väärtustega parameetritest, mida

aated ja mõtted

Kas tarbimine lahendab majanduskriise?

John Maynard Keynes oli briti majandusteadlane (1883-1946), kelle ideed on

tugevalt mõjutanud modernseid majandusteooriaid. Kalev Kalle-mets toob välja keynesianismi põhijooned ning teiste koolkon-dade vastuargumendid.

AlusedKeynesi hinnangul oli majandus-poliitika moraalne eesmärk täielik tööhõive ning ühiskond-lik-majanduslik tasakaal, stabiil-sus. See viis omakorda veendu-miseni, et eksisteerivad teatud makronäitajad, mille riigipoolse mõjutamise kaudu on võimalik soovitud täistööhõivet ja tasa-kaalu saavutada.

Tarbimine ja nõudlusKeynesi seisukohalt põhjustas nõudlus pakkumise, seega peami-ne ülesanne oli stimuleerida tar-bimist. Keynesi soovitus oli iga hinna eest hoida palgatasemeid kõrgel, et säilitada tarbimisvõi-met. Tõepoolest, suurettevõtjad Henry Fordi juhtimisel kinnita-sid peale kohtumist president Hooveriga 29. novembril 1929, et nad ei kavatse palku langeta-da. Selle ja teiste otsuste tagajärg oli, et tööpuudus tõusis USAs üle 30% ja depressioon oli aastaid pikem kui mujal maailmas.

MonetaarpoliitikaKeynes pidas paheks turgude “liigset säästmist”. Seega tema peamine soovitus tarbimise tur-gutamiseks oli suurendada raha pakkumist. Teiseks arvas ta, et tarbimise suurendamisele aitaks kaasa Philipsi kõver (so inflatsioo-ni ja tööpuuduse omavaheline seos). Kuid juba 1960ndate kesk-

Paremad Uudised on juba üle aasta avaldanud järjejuttu liberalismi väljakutsetest 21. sajandil. Peame siinkohal väikese pausi, kuid liberaalidele olulisi majandus-mõtteid tutvustame ka käesolevas ajalehenumbris.

(klassikaline ja Austria kool-kond) või võib seda teha mini-maalselt (Chicago) rahapakku-misse. Sellele vastavalt ongi tä-nased keskpangad lahutatud valitsusest (poliitikast) ning seadnud ainsaks eesmärgiks hinnastabiilsuse.4. Maailmapraktika on paraku selline, et kui kriisi aegadel valitsused on enda kulutusi oluliselt kasvatanud, siis majan-duse kasvu perioodil ei vähene kulutused samas proportsioo-nis, mille tagajärjel valitsus tarbib üha suuremat osa majan-dustoodangust ja pidurdab majandust.

Samuti mõistavad turumajan-duslikud koolkonnad, et laenura-ha, mille valitsused on turult suunanud valitsuse tarbimisse, on kapital, mida muidu oleks kasuta-nud eraisikud ja ettevõtted. See-tõttu on intressid nende jaoks valitsuse laenamise tõttu kõrge-mad ja ka hinnad (palgad) valit-suse kulutamise tõttu kõrgemad.

Turumajanduslikud koolkon-nad on samuti seisukohal, et avaliku sektori kulutused on vä-heefektiivsed majanduskasvu seisukohalt, sest valdav osa ku-lutusi rahuldavad huvigruppe ning ainult väike osa läheb ma-janduslikku potentsiaali tõstva-tele investeeringutele.

Eesti kui edumudeli eksportijaKui 15-20 aastat tagasi ootas Eesti rahvusvahelist tuge oma püüdlustele iseseisvuse taastamiseks ja hiljem toetust pürgides Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, siis tänaseks oleme muutunud ise riigiks, kelle toetusele Ida-Euroopa ja Balkani riigid loodavad.

Kui koostöö Ukraina ja Georgiaga on Eesti jaoks juba mõnda aega selge

prioriteet, siis mõneti ootamatu-na võib tunduda, et Eestit peab oma suurimaks liitlaseks ja ees-kujuks ka Makedoonia. Külasta-des oktoobris Eesti parlamendi

delegatsiooniga Makedooniat, ilmnes selgelt, et teatud ajalooli-sed sarnasused (ning ka fakt, et mõlemad riigid on rahvaarvult väikesed), aitavad meil selle geograafiliselt väga kauge riigi püüdlusi suurepäraselt mõista.

Ajalooga seotud nimemuredMe ju mäletame veel, kui hea ja julgustav oli kuulda välisriigi esindajatelt, et nad toetavad meie püüdlusi. Just samasugune toetuse ootus on täna make-doonlaste silmades. Olgu küsi-

museks kas liikmelisus ELis ja NATOs või see, millisel kujul kirjutatakse nende riigi nime. Makedoonlased on mõistetava-tel põhjustel nördinud, et nende riiki nimetatakse rahvusvaheli-selt Former Yugoslav Republic of Macedonia (Endine Jugoslaavia

Reformierakondlastest Riigikogu liikmed kohtumisel Makedoonia parlamendi asepresidendiga.

FoTo: MaaRja REinEbERg

[ p i l k p i i r i t a g a n t ]

FoTo: ShUTTERSTocK

Vabariik Makedoonia) või lihtsalt lühendina FYROM.

Eestlastel on sellest murest ehk kõige lihtsam aru saada – mõelge vaid, kuidas ärritaks meid nime-kuju Endine Nõukogude Vabariik Eesti… „Minu vanaisa ei olnud FYROMlane, minu isa ei ole FYROMlane,” ütles mulle Make-doonia parlamendi asepresident: „Me oleme alati olnud makedoon-lased ja soovime selleks ka jää-da.” Kas Eesti võiks olla see riik, kes tõstatab Makedoonia nime küsimuse rahvusvahelisel tasan-dil? Loomulikult on sel teemal mitu külge, kuid ka Eesti iseseis-vumine ei olnud sada protsenti ühetahuline küsimus.

Eesti tulumaksumudel leiab järgimistEestilt oodatakse päris palju ka praktilist abi. Mitte niivõrd raha-

list, kuivõrd kogemusi – kas teadsite näiteks, et Makedoonia võttis eeskujuks Eesti tulumak-susüsteemi? Reinvesteeritud kasum on Makedoonias tulumak-sust vabastatud ning eraisikute tulumaks on muudetud proport-sionaalseks. Maksumääraks kehtestati 12%, mis on ka Refor-mierakonna pikaajaline ees-märk.

Makedoonia hoiab teravalt silma peal ka meie e-lahenduste arengul ning on lisaks meie ko-gemustele astunud muidki jul-geid samme. Koolides on loomi-sel 180 000 arvutitöökohta, mis teeb ühe arvuti iga kahe õpilase kohta. Samuti on pea 95% riigist kaetud traadita interneti leviga – asi, millesarnast Lääne-Euroo-pas juba naljalt ei kohta.

Taavi Rõivas

Liigne ümberjaotamine põhjustab aga free-riding’u, initsiatiivi languse, kõrged tegevuskulud ja korruptsiooni, mis kõik vähendavad majanduse kasvupotentsiaali.

Klassikalise, monetaristliku ja Austria koolkondade vastus kriiside ületamiseksA) Turumajanduslikud koolkon-nad aktsepteerivad majanduse tsüklilisust, mis tuleneb mone-taarpoliitilistest, poliitilistest, tehnoloogilistest arengutest või arengutempode muutumisest (näiteks tänased globaalsed majanduslikud olud on tingitud Hiina väga tugevast ekspordivõi-mest ja vastavalt USA dollari nõrgendavast mõjust, nafta hin-natõusust oluliselt välispoliitilis-tel põhjustel, väga madalate intresside perioodist 2001-2003, mille eesmärk oli pehmendada USA, Saksa, Prantsuse majandu-se struktuurseid probleeme). Turumajanduslikud koolkonnad peavad nii kiirema kui aeglasema majanduskasvu perioode nor-maalseks nähtuseks, mille dü-naamikasse ei tuleks sekkuda.B) Nagu ka eraisikud ja ettevõtted rasketes majanduslikes oludes vähendavad enda vähemolulisi kulusid, nii soovitavad turumajan-

duslikud koolkonnad ka valitsusel kärpida vähemolulisi kulusid ja palkasid. On märkimisväärne, et esimest korda peale majanduskrii-si tõsteti Eesti Vabariigis ametnike palkasid alles 1936. aastal.C) Peamine argument vastutsük-lilisuse vastu on, et kui madala-ma majanduskasvu perioodil eraisikud ja ettevõtjad püüavad enda kulusid kärpida, siis valit-suse kõrgemad kulutused põh-justavad palkade ja hindade kasvu, mis teeb tsükli ületamise (reaalväärtuses kulutuste kärpi-mise) raskemaks ja pikemaks.D) Kõrgem kogunõudlus eelarve-stiimuli tõttu põhjustab kõrgemaid hindu ja ei tõsta tootmist, kuna pikal perioodil ei ole tootmine määratud mitte nõudluse, vaid tootmisvahendite (kapital, töö ja tehnika) pakkumise poolt. Need faktorid määravad tootmise “loo-muliku taseme”. Katse hoida tootmist ülalpool loomulikku taset nõudluse mõjutamise kaudu viib vaid üha kiireneva inflatsioonini. E) Eelarvepoliitika kasud on tunda koheselt, samas kui kulud – tulevased kõrgemad maksud ja vastavalt madalam majandus-kasv – lükatakse ajas edasi. See-ga on hea eelarvepoliitika teos-tamine mitte majanduslik, vaid poliitiline probleem.

Kalev Kallemets

Katse hoida tootmist ülalpool loomulikku taset nõudluse mõjutami-se kaudu Viib Vaid üha KiiREnEVa inFLaTSioonini.

6 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 8 ( 1 10 ) november 2007elu eestis

Tartusse sobiks Emajõe promenaad

Oravapesa mõte on koon-dada kokku Pärnumaa reformierakondlased ja

anda uus väärtus meie tegemis-tele. Külalised, kes astuvad ülesse juturingis, on inimesed erinevatelt erialadelt ja eri koh-tadest. Kogunetakse kord kuus. Avaüritusel oli külaliseks Riigiko-gu liige Raivo Järvi, kes kõneles oma tegemistest nii Riigikogus kui väljaspool seda. Teisel jutu-ringil oli kohal Kalev Lillo pea-kontorist, kes rääkis lahti Refor-mierakonna nn köögipoole ehk kontori tegemised ja sedagi, kuidas Reformierakonna struk-tuur tervikuna toimib.

Oravapesa juturing võimaldab erakonnakaaslastel otsesest alli-kast teada saada, kuidas on või-malik erakonna asju Pärnumaal

paremini korraldada. Kindlasti annab ühine mõttevahetus juur-de palju huvitavaid ideid, mida oleks võimalik ellu viia oma val-las, külas või linnas.

Vaadates, palju on kohal olnud osalejaid erinevatest valdadest ja piirkondadest, näitab see, et tao-list üritust oli väga vaja. On ju meie inimesed ikkagi suur ühine pere oma murede ja mõtetega, mida vahelt, on hea kellegagi jagada, et minna edasi uute võitude poole.

Järgmine Oravapesa peaks toimuma jaanuaris ja siis võetak-se ette noorte teema ja kutsutak-se juturingi noored Riigikogu liikmed Kalle Palling, Lauri Luik ja Taavi Rõivas.

Erki MeltsReformierakonna Pärnumaa

arendusjuht

Juhatuse esimeheks vali-ti Andrus Umboja, kes oli selles ametis ka enne

eelmist esimeest Üllar Lan-not. Välisminister Urmas Paeti nõunikuna töötav Umboja ütles peale valituks

osutumist, et subordinatsioon on neil vastastikune. „Ministee-riumi töö küsimustes allun mina Urmasele ja nüüd on siis Tallinna küsimuste puhul vastupidi,” tegi ta nalja.

Kui erakonna eesmärk – võita 2009. aastal Tallinnas valimised, oli juba suve alguses välja hüü-tud, siis nüüd sai piirkonna üld-koosolekul see eesmärk täpsemi-ni sõnastatud – 33 kohta 63-ko-halises linnavolikogus.

Usaldus kohustab„Reformierakond on vaieldama-tult suurima rahva usaldusega erakond. Meil tuleb anda Eesti pealinnale linnavalitsus, kes töötaks parema elukeskkonna nimel ja mille ainsaks eesmärgiks

Tallinnas puhuvad muutuste tuuled

Palling oli viimased kaks aastat Noortekogu pea-sekretär ja sai kevadel

toimunud Riigikogu valimistel oma kodukandis Raplamaal 714 valija usalduse.

Uue esimehe sõnul kinnitati üldkoosolekul Noortekogule programm millega minnakse vastu 2009. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude vali-mistele.

„Kvaliteetne haridus, puhas ning rikkumata elukeskkond ja tulevik-ku suunatud majandus on vaid mõned märksõnad millele meie, tuhanded noored liberaalid üle Eesti, tahame kohalikul tasandil

rõhku pöörata,” lausus Palling.Kalle Pallingu sõnul ühendab

kümme aastat tagasi asutatud Reformierakonna Noortekogu endas 58 piirkondlikku noorte-klubi ja on kasvanud ligi 4000 liikmega Baltikumi suurimaks noorteorganisatsiooniks. „Meie edulugu on Eesti tuleviku edulu-gu. Meie tänased eesmärgid on homne reaalsus ja me mõistame ka sellega kaasnevat vastutust,” sõnas Palling.

Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Reimo Nebokat, Gerli Nurms, Allan Allmere, Kristi Viitamees, Ingi Sutrop, Jaagup Toompuu, Mihkel Rääk ja Priit Kallakas.

Henri Arras

Reformierakonna Noorte-kogu juhib Kalle Palling

„See saab olema ränk töö, aga mis siis, sest soovitav

tulemus on selle vääriline, “ sõnab linnapea kirjeldades oma unistust Emajõe prome-naadist. Urmas Kruuse näeb

Linnapea Urmas Kruuse on rahul, et järgmise aasta prioriteedid linna- eelarves on õigesti seatud. Aga unistab ta millestki veelgi suuremast – Emajõe promenaadist.

tulevikus Emajõe mõlemaid kal-daääri avatuna linnaelanikele, et jõeäär oleks jalutamiseks linna-piirist linnapiirini. „Selle projekti algatamine on järgmise aasta üks suuri eesmärke,“ sõnab ta.

Linnaeelarvest rääkides rõhu-

tab linnapea, et lasteaiapedagoo-gide palkade tõusuks on tuleval aastal ette nähtud ligi 30 miljonit krooni, mis tähendab lasteaeda-de palgafondi tõusu 29,4 protsen-di võrra: „Olen kindlalt seda meelt, et haridusketi kõik lülid – lasteaiast kuni ülikoolini – pea-vad olema ühtviisi tugevad. Üha pingelisemaks muutuvas õppe-protsessis ei saa alahinnata alushariduse tähtsust ning suu-res osas vaid missioonitundest selles valdkonnas töötavad ini-mesed väärivad enamat.“ Järg-misel aastal ongi Tartu linna

FoTo: REFoRMiERaKond

Pärnumaa reformikad kogunevad oravapesas2007. aasta sügisel käivitus Pärnumaa reformierakond-lastele uus üritus nimega Oravapesa. Eestvedaja sellel on maakonnaorganisatsiooni juht Mati Raidma.

poleks suruda läbi kahtlase väär-tusega korteritehinguid, nagu see täna paistab,” võttis Umboja lühidalt tuleviku kokku.

Ühiselt edasiLisaks esimehele said kaheksa-liikmelisse juhatusse valituks meie erakonna fraktsiooni esi-mees Riigikogus, Keit Pentus, sama ametit Tallinna linnavoliko-gus täitev Remo Holsmer, Haa-berstist Riigikokku valitud Taavi Rõivas ja Tatjana Muravjova, sotsiaalminister Maret Maripuu, rahvasaadik Hanno Pevkur;, Tallinna Teataja peatoimetaja ja erakonna nõunik Riigikogus Je-katerina Ljubobratets, linnavoli-kogu fraktsiooni aseesimees Ülle Rajasalu.

Novembri keskel kogunesid pealinna reformierakondlased Rahvusraamatukokku üldkoosolekule. Üld-joontes läks üritus nagu ikka – kohvi jagus kõigile, valiti uus juhatus ja kohal olid Tallinna kõige usina-mad oravad.

Tallinna üldkoosolekul jäi kõ-lama jäi selge vajadus kaasata rohkem liikmeid erakonna tege-vusse. Eestis rahva seas armas-tatuima erakonna suurim piir-konnaorganisatsioon on kahjuks täna nii mõneski mõttes jäänud varjusurma: nii linnas üldiselt kui linnaosades suheldakse ükstei-sega vähe ja see ootab nüüd kii-relt muutmist.

Erakond tervikuna on alusta-nud oma programmi töörühma-dega ning ka piirkonna tasandil on tarvis alustada sellega. „Iga erakonnaliige peab tundma, et siin hoolitakse temast ja võetak-se tõepoolest tema mõtteid ar-vesse,” lausus Umboja.

Henri Arras

eelarves esikohtadel alusharidu-se suurem väärtustamine ning tartlastele tervisespordi võima-luste laiendamine.

Tuleval aastal realiseerub ka osa plaanist, kus igas linnaosas peaks olema erinevas vanuses elanikel piisavalt liikumis- ja sportimisvõimalusi. Renoveeri-tud saab Tamme staadion, lisan-dub hulk jalgrattateid, Karlovas-se ehitatakse mänguväljak ja rajatakse uus matkarada Tähtve-re dendroparki.

Annika Arras

Novembri alguses Jõhvis toimunud Reformierakonna Noortekogu üldkoosolekul valiti organisatsioonile uus juhatus. Esimeheks valiti Riigikogu noorim liige Kalle Palling.

FoTo: REFoRMiERaKond

Kalle Palling Noortekogu kõnepuldis.

Tartu linnapea Urmas Kruuse näeb oma tegevuse ühe peaeesmärgina linlaste vaba aja veetmise võimaluste avardamist.

tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised

nr 8 ( 1 10 ) november 2007 7huvitav

Reformierakonna sünnipäevakuuParemad Uudised jätkab ülevaate avaldamist Reformierakonna ajaloost. November on Reformi-erakonna sünnipäevakuu. Ent sellel kuul on juhtunud teisigi Eestile ja erakonna-le olulisi asju.

1994. Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aas-tal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogune-mist: Eesti Panga toonase presi-dendi Siim Kallase ümber koon-dunud uue erakonna algatus-rühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemo-kraatliku Partei (ELDP) erakor-raline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parla-mendivalimisteks.2000. Reformierakond korral-das Kuressaares erakonna nelja presidendikandidaadi avaliku väitluse. Erakonna neli presi-dendikandidaati – Riigikogu esimees Toomas Savi, rahan-

dusminister Siim Kallas, justiits-minister Märt Rask ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Too-mas Vilosius tutvustasid kõigile huvilistele oma vaateid. Seejärel

Jaanus Tamkivi soovitab jalutuskäiku looduskaitsealalEt veenduda: Eesti loodus on ainulaadne, soovitan kodumaal lahtiste silmadega ringi käia. Lõuna-Eesti ja Lahemaa, Saaremaa ja alutaguse – kõik nad on sedavõrd erinevad.

Saarlasena on mulle südamelähedane Viidumäe looduskait-seala, kus muuhulgas kasvab ainulaadne taim – saaremaa robi-rohi, mida ei leidu kusagil mujal. ja Kaalis saab näha märke sellest, mis juhtub, kui muu ilma loodus meie Maaga kokku puutub.

hilissügis on parim aeg teha jalutuskäik mõnes rabas. Sealne vaikus annab mahti olla oma mõtetega ja selgusele jõuda, mida oma elus ära teha soovime. Eesti rabavaikust tullakse üha enam kuulama ka tihedalt asustatud Lääne-Euroopast.

Peame olema väga õnnelikud, et elame riigis, kus puutumatut loodust on piisavalt ja jagub tasuta nautimiseks kõigile. Käime siis lahtiste silmadega ringi ja hoiame seda, mis meile antud.

t e a b j a s o o v i t a b

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

[ n o v e m b e r r e f o r m i e r a k o n n a a j a l o o s ] [ b l o g i n u r k ]

said üritusel osalejad avaldada hääletades oma eelistuse.2001. Toompeal koos olnud noorteparlament valis kõige lapsesõbralikumaks poliitikuks

Riigikogu liikmest reformiera-kondlase Maret Maripuu.2002. Rohkem kui sada vene keelt kõnelevat poliitikut ja polii-tikahuvilist kirjutas avalduse Re-formierakonda astumiseks. Osa neist kuulus varem Vene Balti Erakonda Eestis (VBEE), osa olid poliitikas alles uustulnukad. 2003. aasta novembris arutas Riigikogu vanemahüvitise sea-dust. Samal ajal kerkisid toona-ses valitsuses Rahvaliidu algatu-sel pinged, mis lükkasid tulumak-su alanemise aasta võrra edasi.2004. aasta 21. novembril vali-ti Tallinnas Draamateatris Refor-mierakonna üldkogul erakonna esimeheks Andrus Ansip. Senine Reformierakonna esimees Siim Kallas loobus kohast, kuna te-mast sai Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu volinik. 2005. aasta novembris ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal Pärnus erakonna volikogul esmakordselt avalikult välja, et erakond läheb Riigikogu 2007. aasta valimistele kindla eesmärgiga need võita ja tutvus-tas tegevusplaani valimisvõidu saavutamiseks. IPUI

Siim Kallase asemel valiti novembris 2004 Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip.

Birma südamesbirma militaarrežiimi inimsusevastased kuritööd ei või meid külmaks jätta. hiljuti kuritegelikust okupatsioonist vabanenuna peame tundma vastutust inimõiguste rikkumise eest ükskõik kus maailmas. Toetades birmalaste õiglast võitlust türannia vastu kindlustame me vähemalt kaudselt ka Eesti vabadust.

novembri alguses osalesin Prahas toimunud birma konverentsil. Endise presidendi Vaclav haveli kureerimisel toimunud koosviibimisel kirjutasin Tšehhi ja Slovaki kolleegidega alla avaldusele, mis soovib tugevdada Euroopa panust birmalaste aitamiseks. Eesti nimi läks kirja, nüüd on vaja ka ühiskonna toetust.

Euroopa käed ei ole nii pikad ja tugevad, et otsustavalt aidata bir-malaste õiglast võitlust demokraatia eest. Suuresti on lahenduse võti hiina käes, kes vaesunud riigi ablast võimu majanduslike suhete kau-du toidab. hiinale surve avaldamine on tööriist, mida Euroopa kindlas-ti kasutama peab.

Soov paista olümpiamängude eel õilsa ja ausa riigina on pisut muut-nud hiina pikaajalist poliitikat üRo julgeolekukomitees igasuguse birma resolutsiooni pidurdamist. Kuna aastaid on olukord birmas muutnud järjest hullemaks, tundub igasugune positiivne uudis tähtsa-na. on selge, et kui enne suve birmas olulist muutust ei teki, on bir-malased ka kümne aasta pärast käpuli.

www.meikar.ee

Singapur on jõudnud IKT arendamisel nii kaugele, et suurkorporatsioonide

Aasia peakorter luuakse reeglina sinna. Riigi madal käibe- ja tulu-maks (vastavalt 7% ja 3,5-20%) ei ole aga ainukesed põhjused. Sel-leks on ka mitmekülgne i-teenus-te arendamine.

Nimelt on Singapur liikunud „e” ehk elektroonilistelt teenustelt juba sammu edasi „i” ehk integ-reeritud teenuste poole. Seda eesmärgil, et kodanikel oleks ühtsem ja lihtsam viis e-teenuseid kasutada ja et erinevad e-lahen-dused üksteist ka toetaksid ehk oleksid seotud – integreeritud. Näiteks oleks kodanikel üks por-taal, mille kaudu saaks asutada nii äriühinguid, vaadata enda and-meid maksuametist kui ka esitada elektrooniliselt majandusaasta aruandeid ning uurida enda kohta infot e-tervisest.

Koostöö erasektorigaSingapur, mida juhitakse kui suurt äriühingut, mitte väikeriiki, on olnud väga edumeelne nii

klientide rahulolu saavutamisega kui oma võimaluste ja IT-aren-duste reklaamimisega üle maail-ma. Nii hangete korraldamiseks kui ka arenduste ja teenuste juhtimiseks on selleks oma kesk-ne asutus, mis põhineb koostööl erasektoriga. Kõiki teenuseid ja teadmisi, mis on erasektoris juba loodud, ostetakse sisse.

Väiksem eelarvekoormusRein Langi sõnul peab selle mõt-tega arvestama ka Eesti: ei ole mõtet luua igasse riigiasutusse oma IT-meeste armeed, kui pal-jud arendused ja teenused saaks ära korraldada üks keskne asutus ja vajalikud teenused, mida turul juba pakutakse, sisse osta. „Pole

vaja koormata riigisektorit ja üritada dubleerida kõiki teadmisi igasse asutusse. Meie riigieelarve seisukohalt on see mõttetu rais-kamine,” lausus justiitsminister.

Kohtumise kokkuvõttes saab öelda kahte asja. Esiteks: mõistlik on koondada meie IT võimekus ühte asutusse, kes hakkab aren-dama kogu valdkonda, ja seeläbi vähendada dubleerivate inimeste arvu riigisektoris. Teiseks on meie kodanikele vaja kodaniku-keskset lähenemist: lihtsamaid ja integreeritud lahendusi. Reformi-erakond peab kindlasti toetama süsteemsemat lähenemist, mis annab parema teenuse ja säästab maksumaksja raha.

Kairi Õun,justiitsministri nõunik

Eestil eeldusi saada Euroopa Liidu SingapuriksNovembri alguses kohtus justiitsminister Rein Lang Infotehnoloogia ja Kom-munikatsiooni Liiduga, kus tuntud Eesti info- ja kommunikatsioonitehno-loogiafirmade (IKT) juhid rääkisid Singapurist saadud muljetest.

Justiitsminister Rein Lang peab oluliseks, et suudaksime infotehnoloogia pakutavaid võimalusi Eestis veelgi paremini kasutada.

FoTo: jUSTiiTSMiniSTEERiUM

Silver Meikar muretseb inimõiguste pärast Birmas.

FoTo: REFoRMiERaKond

FoTo: REFoRMiERaKond

FoTo: ShUTTERSTocK

8 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 8 ( 1 10 ) november 2007mitmesugust

„Meie sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta ostujõu pariteedi järgi on ligikaudu 70% Euroopa Liidu keskmisest. Ilmselt ei ole Eestis võrreldes muu Euroopaga kunagi nii hästi elatud. Meil on põhjust rõõmu tunda ja üksteisele õnne soovida!”

indrek neivelt, EPL 15.10

Paremad Uudised on Reformierakonna ajaleht, mis ilmub 8 korda aastas.

[ n a g u r e f o r m i e r a k o n d l a n e ]

Peatoimetaja: Peep LillemägiToimetajad: Liina Vahtras liina.vahtras@riigikantselei.eehenri arras henri@reform.ee

Karin Kalda karin.kalda@riigikogu.eeVastutav väljaandja: annika arras annika@reform.eetoimetus@reform.ee www.reform.ee tel +372 680 8080

FoTo: aRdo KaLjUVEE /EESTi PäEVaLEhT

Kaks aastat enne Riigikogu valimisi hakkasime koos-tama oma valimisplatvor-

mi ning jupp haaval asusime oma töö tulemusi ka avalikkusele selgitama. See etapp on tänaseks edukalt läbi saanud ja suurem osa tehtud tööst jõuab läbi koa-litsioonileppe täitmise ka inimes-teni.

2009. aasta kohalike valimiste-ni on jäänud vähem kui kaks aastat. Programmitöörühmadel on taas kätte jõudnud aeg oma targad pead ühendada ja asuda välja mõtlema meie programmi-lisi seisukohti, mis täidaksid eetrit järgnevatel aastatel. Ja mitte ainult see pole eesmärk.

Töörühmade ülesandeks on ka

päevakajaliste, antud valdkonna-ga seotud probleemide lahenda-mine. Mõttetöö on toimunud ja peab jätkuvalt toimuma pidevalt, mitte ainult valimiste lähenedes. Töörühmad on ka nõuandvaks organiks meie ministritele ja teistele juhtpoliitikutele, mistõt-tu on meie ekspertgruppide töö tulem olulise tähtsusega õigesti eesmärgistatud poliitika elluvii-misel.

Kes saavad kaas lüüa?Töörühmad koondavad vastava valdkonna asjatundjaid ja huvi-lisi, kes soovivad Eesti elu eden-damisel aktiivselt kaasa lüüa ning on avatud kõikidele Refor-mierakonna liikmetele.

Kui Sa soovid töörühmades osaleda, siis registreeru 20. det-sembriks kirjutades programm@reform.ee või helistades 680 8080. Anna teada, millise valdkonna töögrupis Sa osaleda soovid, edasta ka oma kontaktandmed ning põhjenda oma soovi töögru-pis osalemiseks (omad antud valdkonnas töökogemust, hari-dust või oled lihtsalt huviline).

Esimene kogunemine toimub jaanuaris 2008, kui on selgunud töörühmade liikmed ja juhid. Palun oma jätkamissoovi kind-lasti üle kinnitada ka kõigil neil, kes juba aastaid töörühmades osalenud on.

Annika ArrasKommunikatsioonijuht

Reformierakonna programmitöörühmad alustavad taas

Töörühmad jagunevad: Majandus-, rahandus-

ja ettevõtlus Keskkond Maaelu ja põllumajandus haridus ja teadus Kultuur ja sport Välis- ja kaitsepoliitika iT, innovatsioon ja

avalik haldus justiits, riigikord,

siseturvalisus Sotsiaal- ja tervishoid