VÕNNU VALLAVALITSUS konsolideerimisgrupi · PDF fileKONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja keskmine

VÕNNU VALLAVALITSUS

2014. aasta

konsolideerimisgrupi

majandusaasta aruanne

Juriidiline aadress: Tartu tn 24

Võnnu alevik

Võnnu vald

62401 TARTUMAA

Registri nr. 75010140

Telefon: 730 1462

E-mail: [email protected]

Interneti koduleht: www.vonnu.ee

Majandusaasta algus: 01.01.2014

Majandusaasta lõpp 31.12.2014

Audiitor: Audiitorbüroo Fides OÜ

mailto:[email protected]

http://www.vonnu.ee/

Võnnu vallavalitsus 2014.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne

/digitaalselt allkirjastatud/

vallavanem Tõnu Muru

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................................ 3

1. KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS ................................................................................................... 3

2. ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST ........................................................................... 4

3. ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST .............................................................................................. 5

4. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 6

5. ÜLEVAADE VÕNNU VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST 2014. AASTAL ............................................. 8

6. VÕNNU VALLA HALLATAVATE ASUTUSTE TEGEVUSARUANDED ...................................................... 12

7. ÜLEVAADE VALITSEVA MÕJU ALL OLEVA SIHTASUTUSE KOHTA ..................................................... 14

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................... 16

KONSOLIDEERITUD BILANSS ........................................................................................................ 16

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ...................................................................................... 17

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................................... 18

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ........................................................ 19

EELARVE TÄITMISE ARUANNE ..................................................................................................... 20

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .......................................................................... 25

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .................... 25

Lisa 2 Raha .................................................................................................................................... 28

Lisa 3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ........................................................................................... 28

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 29

Lisa 5 Varud ................................................................................................................................... 29

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud ................................................................................................... 30

Lisa 7 Materiaalne põhivara ......................................................................................................... 31

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ............................................................................................................ 32

Lisa 9 Laenukohustused ................................................................................................................. 33

Lisa 10 Maksutulud ........................................................................................................................ 34

Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük ................................................................................................ 34

Lisa 12 Saadud toetused ................................................................................................................ 35

Lisa 13 Muud tulud ........................................................................................................................ 36

Lisa 14 Antud toetused ................................................................................................................... 37

Lisa 15 Tööjõukulud ...................................................................................................................... 38

Lisa 16 Majandamiskulud .............................................................................................................. 39

Lisa 17 Muud tegevuskulud ........................................................................................................... 39

Lisa 18 Seotud osapooled .............................................................................................................. 40

Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded ................................................................................... 41

Konsolideerimata bilanss ........................................................................................................... 41

Konsolideerimata tulemiaruanne ............................................................................................... 42

Konsolideerimata rahavoogude aruanne .................................................................................... 43

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ........................................................................... 43

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise juurde………………………………………………………………44

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ....................................................................................... 45




3

TEGEVUSARUANNE

1. Konsolideerimisgrupi koosseis

Konsolideeriv üksus Võnnu vallavalitsus

Tegevusüksus

Töötajate keskmine

arv majandusaastal

Töötasude kogusumma

majandusaastal eurodes

Vallavolikogu 0,50 3 326

Vallavalitsus 5,60 63 535

KOV valimised 0,00 99

Maakorraldus 0,50 3 922

Maanteetransport 0,00 1 110

Majanduse haldus 1,00 11 252

Kalmistud 2,90 15 431

Vaba aja üritused 0,00 198

Raamatukogud 1,50 10 658

Võnnu Kultuurimaja 2,00 15 464

Võnnu Lasteaed "Värvuke" 15,11 98 956

Võnnu Keskkool 25,71 278 571

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 0,00 132

Eakate sotsiaalne kaitse 0,50 2 706

Sotsiaalse kaitse haldus 1,00 9 556

kokku 56,32 514 916

Konsolideeritud üksused

Üksuse nimetus

Töötajate keskmine

arv majandusaastal

Töötasude kogusumma

majandusaastal eurodes

SA Võnnu Haigla 17,41 157 295

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudeta. Tasude hulka on arvatud kõik

töötasud ja hüvitused. Juhatuse ja nõukogu liikmete koosseis ja tasud on toodud raamatupidamise

aastaaruande lisas nr 18 lk 40.

2014.a. konsolideerimisgrupi koosseisus muudatusi ei toimunud.




4

2. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

Konsolideerimisgrupi finantsnäitajad eurodes

2 014 2 013 2 012 2 011 2 010

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 1 463 954 1 409 844 1 331 475 1 141 692 1 137 819

Kohustused aasta lõpus 393 879 378 564 305 323 366 751 380 802

Netovara aasta lõpus 1 070 075 1 031 280 1 026 152 774 941 757 017

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 1 541 879 1 493 898 1 818 134 1 322 611 1 293 475

Tegevuskulud -1 500 543 -1 487 089 -1 563 884 -1 300 850 -1 291 796

Tulem 41 336 6 809 254 250 21 761 1 679

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht 129 720 191 673 320 640 61 870 14 879

Likviidsus* 0,86% 0,89% 1,13% 1,17% 1,22%

Lühiajaline maksevõime** 0,88% 0,91% 1,16% 1,19% 1,24%

Kohustuste osakaal varadest 26,91% 26,85% 22,93% 32,12% 33,47%

Laenukohustuste osakaal varadest 15,85% 17,51% 13,80% 18,76% 22,39%

Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel

Laenukohustused aasta lõpuks 232 074 246 925 183 784 214 125 254 788

Põhitegevuse tulem*** 134 394 54 936 67 218 48 326 106 568

Netovõlakoormus**** 160 429 189 557 103 728 99 928 138 367

Likviidsus* – likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Likviidsus näitab asutuse suutlikkust tasuda oma

lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga.

Lühiajaline maksevõime** – käibevara/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime näitab, kui suures

ulatuses bilansipäeval katab käibevara lühiajalised kohustused.

Põhitegevuse tulem*** – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestustmetoodika on kehtestatud

vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, piirmäär vastavalt KOFS § 33 on null ehk ei

tohi olla negatiivne.

Netovõlakoormus**** – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud

likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4

rahandusministri määrusega, piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest.




5

3. Ülevaade majanduskeskkonnast

Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2015. aasta veebruari lõpu seisuga. 2015. aasta algusest alates

on kindlustunde indikaatorid ELis tervikuna pöördunud tõusule. Kuigi euro kurss dollari suhtes jätkab

nõrgenemist, tõstab nafta hinnalangus naftat importivate riikide elanike reaalsissetulekuid ja vähendab

ettevõtete kulusid, toetades nii majanduskasvu. Vaatamata üldiselt positiivsele globaalsele arengule ning

mitmetele kasvu kiirenemise märkidele ELis on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid selleks aastaks

siiski taaskord allapoole korrigeeritud. Majanduskonjunktuur Eestis on viimased kolm aastat olnud väga

stabiilne, kuid viimastel kuudel on mitmete valdkondade kindlustunde indikaatorid nõrgenenud. Vaatamata

sellele parandab hinnalangus ja jõuliselt kasvav palgatulu elanike tarbimisvõimet endiselt jõudsalt ning

eratarbimine on nõudluse mootoriks ka sellel aastal.

Makromajanduslike näitajate prognoos 2014-2019

2014 2015 2016 2017 2018 2019

SKP reaalkasv % 2,1 2,0 2,8 3,4 3,2 3,0

Tarbijahinna indeks % -0,1 0,2 2,2 2,7 2,9 2,6

Tööhõive (tuh.in) 624,8 628,8 626,9 624,0 620,9 617,2

Tööpuuduse määr % 7,4 6,1 5,8 5,5 5,5 5,5

Keskmine palk (eurot) 1 001 1 049 1 104 1 170 1 246 1 326

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2015. aastal 2% ja 2016.

aastal 2,8%. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu kiirenemist 3,4%ni, mille järel hakkab kasvutempo taas

aeglustuma kogutoodangu lõhe sulgumise ning töötajate arvu vähenemise tõttu.

Sisenõudluse kasvu toetavad 2015. aastal nii eratarbimise kasvu kiirenemine kui ka investeeringute oodatav

pöördumine tõusule.

Investeeringute vähenemisse eelmisel aastal panustasid kõik sektorid, kuid on põhjust arvata, et kasv 2015.

aastal taastub.Väliskaubanduse prognoosi on lähiaastateks kaubanduspartnerite nõrgemate

kasvuväljavaadete ning Venemaa majandusolukorra halvenemise tõttu langetatud.

2015. aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2,8%st kasvu, sealjuures on kasv tugevam aasta

esimesel poolel kaubaekspordi madala võrdlusbaasi tõttu.

2015. aastal suureneb jooksevkonto defitsiit 0,8%ni SKPst valitsussektori ja ettevõtete suureneva

investeerimisaktiivsuse tõttu, mis avaldub väliskaubandusbilansi mõningases halvenemises.

Madala nafta hinna ning välisturgudel toimunud toiduainete odavnemise tõttu on tarbijahinnad selle aasta

esimesel poolel languses. 2015. aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad 0,2%.

Tööturu olukord muutub üha pingelisemaks ning töötuse kiire vähenemine on juba mõnda aega hoidnud

üleval palgasurveid. Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning

hõive määrad on saavutamas oma ajaloolist maksimumi, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud.

2015. aastal statistiline hõive kasv siiski jätkub, kuna töötajate registreerimiskohustuse sisseviimine on

mõjutanud lisaks maksuameti registritele ka erinevaid statistilisi hõive näitajaid. Prognoosi kohaselt kasvab

tööga hõivatute arv 2015. aastal sarnaselt eelneva aastaga 0,6%..

2015. aasta valitsussektori1 eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,5%ni SKPst ja maksukoormuseks

kujuneb 32,9% SKPst, mis on samal tasemel kui aasta varem. Valitsussektori võlakoormus suurenes 2014.

aasta lõpuks 10,6%ni SKPst, ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (edaspidi EFSF) mõjuta aga kasvas 8,1%le

SKPst. Käesoleval aastal valitsussektori võlakoormus eelkõige seoses kohalike omavalitsuste laenamisega

nominaalselt mõnevõrra suureneb, kuid protsendina SKPst väheneb 10,3%le. Prognoosiperioodi lõpuks

väheneb võlakoormus 8,4%le SKPst.

Allikas: Rahandusministeerium, 2015.a. kevadine majandusprognoos




6

4. Valla üldiseloomustus

Üldandmed

Võnnu vald asub Tartumaa kaguosas. Võnnu valla üldpindala on 232,6 km2, millest 60,3 km2 hõlmab enda

alla Emajõe Suursoo kaitseala. Võnnu vald piirneb Tartumaal Mäksa, Haaslava, Vara ja Meeksi vallaga ning

Põlvamaal Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge: Ahja, Apna,

Kalli ja Luutsna jõgi ning suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu ja Kalli järv.

Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma riigitee.

Rahvastik

Võnnu vallas paikneb üks suurem asula Võnnu alevik ja 12 küla. Pikemal ajavahemikul on rahva arv

vähenenud. 1993. aastal elas Võnnu vallas 1281 elanikku, 2000. aastal 1209 ja 2014. aasta lõpul 1097

elanikku. 2014.aastal kahanes vallaelanike arv 6 elaniku võrra.

Registreeritud elanike arv Võnnu vallas

2014 2013 2012

Alevik/küla 1.01.2015 muutus 1.01.2014 muutus 1.01.2013

Agali küla 16 1 15 -1 16

Ahunapalu küla 19 -1 20 0 20

Hammaste küla 46 -5 51 -2 53

Imste küla 18 0 18 -1 19

Issaku küla 55 3 52 1 51

Kannu küla 33 2 31 -1 32

Kurista küla 112 -6 118 0 118

Kõnnu küla 26 1 25 -2 27

Liispõllu küla 12 -1 13 0 13

Lääniste küla 142 2 140 8 132

Rookse küla 64 -1 65 2 63

Terikeste küla 38 -1 39 0 39

Võnnu alevik 497 1 496 2 494

KOV täpsusega 19 -1 20 5 15

Kokku 1097 -6 1103 11 1092

Allikas: Rahvastikuregister

2014. aastal registreeriti 8 sündi ja 19 surma ning 2013 aastal registreeriti 13 sündi ja 19 surma.

Elanike vanuseline koosseis

2014 2013 2012

Elanike vanusegrupp 1.01.2015 muutus 1.01.2014 muutus 1.01.2013

Lapsed 228 -3 231 8 223

Tööealised 688 4 684 7 677

Pensionärid 181 -7 188 -4 192

kokku 1097 -6 1103 11 1092

Allikas: Rahvastikuregister




7

Tööhõive

Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad peamiselt puidutöötlemise, põllumajandustootmise,

kaubanduse ja teenindusega.

Maksu-ja Tolliameti andmetel oli 2014.a. Võnnu vallas keskmine brutotulu kuus 678 € ( 2013. aastal 628 €).

Maksumaksjate arv oli 2014. aastal keskmiselt 482 (2013.a. 447). 2015.a. esimese kolme kuu keskmine

brutotulu kuus on 716 € ja keskmine maksumaksjate arv kuus 485.

Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja keskmine saajate arvu kohta kuus on

alljärgnevad:

2014 2013 2012 2011 2010

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 770 734 701 655 618

Brutotulu saajaid keskmiselt kuus 382 347 332 333 342

Allikas: Statitikaamet

Registreeritud töötute arv Võnnu vallas 2014. aastal keskmiselt oli 24 töötut kuus (2013.a. keskmiselt 27,5

töötut kuus). Tasapisi on töötute arv vähenenud (vt joonist)

Allikas: Töötukassa

Kohaliku omavalitsuse juhtimine

Omavalitsusüksuse Võnnu vald ülesandeks ja pädevuseks on korraldada vallas sotsiaalabi ja –teenuseid,

eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,

heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu

juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samuti korraldada koolieelse

lasteasutuse, keskkooli, raamatukogude, huvikeskuste ning teiste asutuste ülalpidamist juhul kui need on

omavalitsusüksuse omanduses. Omavalitsusüksust juhivad volikogu ning selle poolt moodustatud

täidesaatev organ valitsus. Võnnu vallavolikogu on 9-liikmeline ja selle tööd juhatab volikogu esimees.

Töö paremaks korraldamiseks on moodustatud 4 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja

majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning haridus- ja kultuurikomisjon

Võnnu vallavalitsus on 4- liikmeline ja selle tööd juhatab vallavanem. Võnnu Vallavalitsuses töötab 7

ametnikku. Valitsemine rajaneb avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Tähtis on kogukonna ligipääs valla

juhtimist ja arengut käsitlevale informatsioonile.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Registreeritud töötute arve Võnnu vallas aastatel 2013 ja 2014

2013

2014




8

5. Ülevaade Võnnu valla arengukava täitmisest 2014. aastal

Järgnevalt on ära toodud teemavaldkondade kaupa valla peamised arengueesmärgid ja nende täitmiseks

planeeritud ressursimahukad tegevused. Tegevuste puhul on iseloomustatud nende täitmist, selleks kulunud

või vajaminevaid ressursse ning edaspidiseid tegevusi või investeeringuvajadust.

1. Haridus ja noorsootöö

Investeering/ Tegevus Vastutaja Teostamis

e aeg

Märkused

1.1 Alusharidus

Lasteaia elektri- ja

ventilatsioonisüsteemi

uuendamine/ renoveerimine

vallavalitsus 2015-2018 2014.a teostati koridori ja fuajee

elektrijuhtmestiku paigaldus koos

valgustite paigaldusega.

Lasteaia siseruumide

kapitaalremont

vallavalitsus 2015-2018 2014.a teostati koridori ja fuajee remont.

Lasteaia inventari

uuendamine ja soetamine

vallavalitsus 2013-2022 Järkjärguline tegevus.

Uuendatakse igal aastal eelarve piires.

Lasteaia maa-ala piiramine

aiaga

vallavalitsus 2013-2015 Tegevust ei toimunud.

1.2 Põhi- ja keskharidus

Elektrisüsteemide

renoveerimisprojekt

vallavalitsus 2014 Tegevust ei toimunud.

Siseruumide

kapitaalremont

vallavalitsus

2012-2020 Aruandeperioodil renoveerimist ei

toimunud.

Pidevalt toimuvad siseruumide

sanitaarremondid.

Ainekabinettide

kaasajastamine


Koolimaja keldri võimaliku

väljaehitamise eeltööd


Võimla kaasajastamine

(duśśiruumide remont jne)

vallavalitsus 2014-2016 Aruandeperioodil tegevust ei toimunud.

2015.a rekonstrueeriti duśśiruumide

soojaveesüsteem, soojaveevarustus viidi

üle tsentraalküttele.

Turvalise bussipeatuse

rajamine


Interaktiivsed infotahvlid

(infovahetus)


1.3 Noorsootöö

Huvikeskusesse kööginurga

rajamine

MTÜ;

vallavalitsus

2013-2014 Teostatud MTÜ Võnnu Huvikeskuse

poolt

2014.a. teostati Võnnu Lastead Värvuke koridori ja fuajee remont. Remondi käigus paigaldati uus ripplagi

koos valgustitega (111 m²), viimistleti koridori seinad (300 m²), paigaldati 13 uut siseust, fuajee põrandale

paigaldati uus PVC kate (70 m²) ja värviti radiaatorid. Töid teostas Korras Vara OÜ, maksumusega

12 268,80 (koos KM-ga) eurot. Lasteaia koridori ja fuajee remondi käigus uuendati kogu elektrisüsteem,

töid teostas Eesti Energia AS, maksumusega 2263,92 (koos KM-ga) eurot.




9

2. Kultuur, sport ja vaba aeg

2.1 Kultuur

Kultuurimaja uue

helitehnika ja valguspargi

kaasajastamine

vallavalitsus 2014 Osaliselt täidetud.

Soetati helipult.

G. Suitsu majamuuseumi

väljaarendamine

vallavalitsus 2012-2022 Järkjärguline tegevus. 2014.a teostati

hoone fassaaditööd, ehitati uus ahi ja

paigaldati tulekahjusignalisatsioon.

Võnnu raamatukogu köögi

remont


Kalmistute kaardistamine ja

infotahvlite paigaldus

vallavalitsus 2014-2015 Osaliselt täidetud.

Infotahvlid on paigaldatud.

Lääniste piirkonna kaardi

paigaldamine

MTÜ;

vallavalitsus

2013-2015 Tegevust ei toimunud.

2.2 Sport ja vaba aeg

Traditsiooniliste

spordiürituste

korraldamine, läbiviimine,

sporditöö arendamine

vallavaltisus 2013-2022 Antud tegevust toetatakse regulaarselt

igal aastal eelarve piires.

Leader-meetme raames toetas PRIA projekti "Gustav Suitsu majamuuseumi väljaarendamine III etapp

(fassaaditööd)“15050,70 euroga, projekti kogumaksumuseks oli 20 067,60 eurot. Projekti käigus

restaureeriti kogu hoone fassaad. Muinsuskaitseamet toetas 3500 euro ulatuses muinsuskaitse all oleva

hoone ahju restaureerimist. Tööde maksumus kokku oli 5500 eurot. Antud projekti raames ehitati

(klassiruumi) glasuurimata kahhelkividest ajastutruu ahi.

Siseminister kinnitas 17.07.2014 käskkirjaga nr 1-3/77 „Peipsiveere programmi 2014.a tegevuskava“,

millega toetati projekti „Gustav Suitsu majamuuseumi väljaarendamine III etapp“. Projekti kavandatavad

tegevused on peahoone veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja automaatse

tulekahjusignalisatsiooni paigaldus. 17.10.2014 sõlmiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Võnnu

Vallavalitsuse vahel toetusleping, millega eraldati toetust projekti elluviimiseks 17 966,57 eurot, projekti

kogumaksumuseks on 21 137,15 eurot. 2014.a paigaldati hoone automaatne tulekahjusignalisatsioon,

2015.a. teostatakse vee- ja kanalisatsioonitööd.

3. Looduskeskkond

Valla kaart: kultuuri- ja

muinsuskaitse objektid,

vaatamisväärtused,

turismirajad, parkimis- ja

telkimiskohad,

külakeskused. Infovoldik

Vallavalitsus,

MTÜ

2013-2015 Täitmata.*

Loodus- ja turismiradade

märgistamine ja arendus


Korraldatud

jäätmemajanduse

organiseerimine

vallavalitsus 2013-2017 Täidetud.

Alates 1. juunist 2013.a. on Võnnu valla

haldusterritooriumil korraldatud

olmejäätmevedu.




10

*Koostöös Tartumaa Arendusseltsi ja naabervaldadega on plaanis esitada ühine projekt kogu kagu- Tartumaa

kaardistamiseks (turismi infotahvlid).

4. Tehniline infrastruktuur

4.1 Teed ja transport

Võnnu aleviku

tänavanimed, majanumbrid

vallavalitsus 2014 Täidetud.

Võnnu aleviku tänavatele on

paigaldatud teenime tähised.

Lääniste piirkonna teede

viidastamine

vallavalitsus,

MTÜ

2014-2015 Aruande perioodil tegevust ei toimunud.

Teostatakse 2015.a.

Alevikus majade 9 ja 13

esise sõiduala

asfalteerimine


Tegevus toimub peale Võnnu aleviku

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

rekonstrueerimise I etappi.

4.2 Kommunaalmajandus

Vee-ja

kanalisatsioonitrasside

rekonstrueerimine ja

laiendamine

vallavalitsus 2013-2015 Täitmisel.

2014.a. rahastati KIK poolt projekti

„Võnnu aleviku vee- ja

kanalisatsioonitorustike

rekonstrueerimine I etapp“, tööd

teostatakse 2015.a.

Soojatrasside

rekonstrueerimisprojekt

vallavalitsus 2012-2016 Osaliselt täidetud.

Koostatud on „Võnnu aleviku

kaugküttetorustikud“ eelprojekt 2013.a.

Soojatrasside

rekonstrueerimine

vallavalitsus 2013-2016 Osaliselt täidetud,

rekonstrueeriti 153 jm. kaugkütte

soojatorustiku.

Soojasõlme ehitamine

lasteaeda


Vallamaja/ kultuurimaja

kanalisatsiooni

rekonstrueerimine

vallavalitsus 2014-2015 Aruande perioodil renoveerimist ei

toimunud.

2014.a esitati SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) I taotlusvooru projekt „Võnnu aleviku vee-

ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine I etapp“, mis sai positiivse otsuse. 2014.a teisel poolel viidi

läbi ehitushange ja sõlmiti tööde teostamiseks lepingud. Projekti kogumaksumuseks on 193 047,96 (koos

KM-ga) eurot, millest KIK eraldas toetust 164 089,96 (koos KM-ga) eurot . Tööd viiakse ellu 01.03-

30.10.2015.a.

06.08.2014- 12.09.2014 rekonstrueeriti Võnnu aleviku kaugkütte soojatorustikku 153 jm ulatuses, summas

60 387,60 (koos KM-ga) eurot. 2013.a rekonstrueeriti soojatorustikku 110 jm ulatuses.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) „Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist“

toetas projekti "Võnnu Lasteaed Värvuke keskküttesüsteemi rekonstrueerimine" 18486,79 (koos KM-ga)

euroga, projekti kogumaksumuseks oli 21 749,17 (KM-ga) eur. Antud projekti raames rekonstrueeriti




11

lasteaia hoone küttesüsteem. Hoonel rekonstrueeriti keskküttesüsteemi magistraaltorustik, ehitati välja

soojasõlm (soojavahetiga) ja sooja tarbevee torustik.

5. Turvalisus

Vabatahtliku

päästekomando tegevuse

toetamine, arendamine


MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts

tegevust toetati eelarve piires.

6. Sotsiaalhoolekanne

Võnnu haigla katuse

vahetamine

SA Võnnu

Haigla,

vallavalitsus

2014-2016 Aruandeperioodil renoveerimist ei

toimunud.

Võnnu haigla

renoveerimisprojekt

SA Võnnu

Haigla

2014-2015 Täitmisel.

2015.a eraldatakse eelarvest Võnnu

haigla hoone renoveerimisprojekti

koostamiseks toetust.

Võnnu Haigla

renoveerimine ja

laiendamine

SA Võnnu

Haigla,

vallavalitsus

2014-2022 Aruande perioodil renoveerimist ei

toimunud.

Sotsiaalpindade

korrastamine

vallavalitsus 2013-2018 Aruandeperioodil renoveerimist ei

toimunud.

Tartu tn 7 sotsiaalkorteri remonttööd on

planeeritud 2015.a. eelarvesse.

7. Pidevad investeeringud*

Suuremõõtmeliste ja

ohtlike jäätmete kogumine


Kogukonnalehe

väljaandmine


Ilmus 6 valla infolehe numbrit.

Ametnike/ töötajate oskuste

ja teadmiste tõstmine

erialastel täiendkoolitustel

vallavalitsus 2013-2022 Täidetud

Arvutite, tarkvara ja

inventari pidev uuendamine


Vallavalitsuse

ametiruumide remont

vallavalitsus 2013-2022 2014.a ei planeeritud ametiruumide

remonti

Valla teede järk- järguline

rekonstrueerimine


MTÜ-de, klubide, seltside

tegevuse toetamine ja

kaasamine valla arengu

edendamisse


*Antud tegevusi täidetakse regulaarselt igal aastal eelarve piires




12

6. Võnnu valla hallatavate asutuste tegevusaruanded

Võnnu Keskkooli 2014. aasta tegevusaruanne

Võnnu Keskkool (VKK) asub Võnnu alevikus. Koolihoone valmis 1990. a. veebruaris. Õpilaste arv

2014/2015 õppeaastal on 159 õpilast (10 nov.2014 seisuga). Koolis toimivad seadusega ettenähtud

tugiteenused: töötab HEV õpilaste toetamiseks mõeldud tugirühm, kuhu kuuluvad logopeed,

sotsiaalpedagoog, HEV koordinaator ning vajadusel õpilase klassijuhataja, aineõpetajad ja lapsevanemad.

Koolis tegutseb ka pikapäevarühm. VKK-s on loodud võimalused saada karjääri planeerimise alast abi ning

toetust. Töötab karjäärikoordinaator. Tunniplaanis on sisse viidud korraline tund X klassis valikainena.

Alates 1997 aastast loodi Võnnu Keskkoolis rootsi keele õppimise võimalus, mis on toonud Võnnu

Keskkooli õpilasi kaugematest valdadest. Koolil on sõprussidemed Rootsis Björklinge piirkonnaga, kus igal

aastal toimub keelepraktika reis Rootsi Kuningriiki. Koolil on ühiselamu 2-toalises korteris, kus käesoleval

õppeaastal on 3 õpilast.

Meie koolis on populaarne rahvatants. Juba kaheksandat korda osalesime Kocaeli tantsufestivalil Türgis.

Võnnu Keskkooli õpilased on aktiivselt osalenud maakondlikel konkurssidel. Saavutati auhinnalisi kohti

luule ja etluskonkurssidel. Pidevalt võeti osa aineolümpiaadidest ja erinevatest konkurssidest. Edukalt

esinesid õpilased spordivõistlustel. Näiteks Tartumaa MV saalijalgpallis saavutati 2.koht, jalgpallis 3.koht,

maakoolide KV jalgpallis 2.koht. Kergejõustiku Tartumaa MV saavutati 4 esikohta ja 9 teist kohta ning 15

kolmandat.

Uudse õppeainena oleme 1.- 4.klassi õpilastele rakendanud male õpetust. Õpilased on saavutanud males

mitmeid turniirivõite ja edukalt esinenud erinevatel võistlustel. Esimest aastat töötavad programmeerimise

ja robootika ringid.

2014.a. oleme ostnud videoprojektoreid ja arvuteid ning uuendanud koolimööblit raamatukogus.

Tiit Viileberg, Võnnu Keskkooli direktor

Võnnu Lasteaed Värvuke 2014.a. tegevusaruanne

Lasteaias on 3 rühma: 1 aiarühm, milles käivad 5-7 aastased lapsed ja 2 liitrühma, milles käivad kuni 5-

aastased lapsed. Õppeaastal 2013/2014 oli lasteaia nimekirjas 61 last, kellest 12 läks 2014. aasta sügisel

kooli.

2014. aastal oli põhirõhk remonditöödel ja lasteaia õueala korrastamisel. Suvel sai lasteaed EASi ja KOVi

toel automaatse soojusvahetiga soojasõlme, korrastati sooja- ja külmaveetorustik. Nüüd on võimalik sooja

vett saada lasteaia kütmisega seonduvalt ning pole vaja boilereid sisse lülitada. Teostati kanalisatsioonitorude

läbipesu. Suurematest sisetöödest sai koridoris ja fuajees tehtud remont. Köögis on uus kombiahi, riiv ja

pliit, mis lihtsustavad oluliselt köögitöötajate tööd ning parandavad toidu kvaliteeti. Oleme välja vahetanud

kaks tööarvutit. Laste ja personali turvalisust silmas pidades, on rühmade siseuste klaasid asendatud

pleksiklaasidega. Lisaks on rühmade WCdes seebidosaatorid ning Oravate rühmas maas libisemisvastased

kummimatid. Traditsioonikohaselt korraldati kevadel koos vanemate ja lastega talgupäev, mille käigus

likvideeriti õuealalt aastatega kogunenud prügi- ja mullahunnik, korrastati liivakaste, osad õueatraktsioonid

said uuenduskuuri. Hoolekogu ettepanekul võeti maha ohtlik kask.

TEL liikmetena korraldas meie lasteaed tervisemeeskonna juhi eestvedamisel ja Tartu Maavalitsuse, Eesti

Haigekassa, TAI, ESFi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti tuleviku heaks toel „Tervist edendavate

haridusasutuste tervisemeeskondade 5.suvekooli“, millest võtsid osa Tartumaa koolid ja lasteaiad. Alates

veebruarist toimub vanemale rühmale malering, mille eesmärgiks on järjepidevus, sest lasteaia lõpetavad

lapsed õpivad koolis malet edasi. Oktoobrist on käivitunud ka teadusring, kus lapsed saavad esimesed

algtõed teadusvaldkonnas.

2014. valmis lasteaial uus õppekava. Sügisest on lasteaias kõik 4 õpetajat kõrgharidusega. Sellest aastast on

kahes liitrühmas ülemindud süsteemile 1 lasteaiaõpetaja ja 2 abiõpetajat. Pidasime oluliseks koolitada

täiendavalt lasteaiaõpetaja abisid. Toiduga kokkupuutuval personalil on läbitud toidukäitleja koolitus




13

Koostöö toimib hästi nii hoolekogu, lapsevanemate, kohaliku raamatukogu, kooli kui valla vahel. Sel aastal

on hoogustunud koostöö just kooliga. Oleme ühiselt korraldanud nii töövarju- kui karjääri- ja tervisepäeva,

samuti ühisesinemised.

Liina Birnbaum, Võnnu Lasteaed Värvuke direktor

Võnnu Kultuurimaja 2014.a. tegevusaruanne

Võnnu Kultuurimajas (KM) oli 2014.aastal täiskohaga 2 töötajat: direktor ja majaperenaine. Lisaks palgati

töövõtulepinguga aasta jooksul helitehniku, tantsujuhi, lauluõpetaja, koorijuhi, krooniku teenuseid.

Kultuurimaja tegevuskroonika oli üleval http://www.vonnukultuur.blogspot.com/ kuni augusti lõpuni, mil

vahetus direktor. Kokku toimus eelnimetatud perioodil kultuurimaja eestvedamisel ja osavõtul 25

kultuurisündmust ning septembrist aasta lõpuni lisaks17, aasta jooksul kokku 42kultuurisündmust.

Toimusid tantsupeod täiskasvanutele ja diskod koolinoortele, teemaõhtud, kinoõhtud, kontsertid, Ukraina

tsirkuseetendus lastele.

Said teoks traditsioonilised suursündmused: kiirmaleturniir Võnnu Nipernaadi, Võnnu Kaera-Jaani

Võistutantsimine, kortermajade romantika kontsert, lisaks 2 laata ja jüriöö- ning mihklijooksud,

traditsiooniline vastlapäev. Naisansambel tegi taas heategevusliku Jõululaulude kontsertturnee meie ja

naabervaldade hooldekodudes. Meid külastasid paljud head artistid ja külalised – Kukerpillid, Bonzo, Peeter

Ernits, Peeter Volkonski, Aare Kasemets, Voldemar Kuslap, Mait Trink, kondiväänaja Helti, AbsolutLühis.

Toimus palju muudki.

31.oktoobril loodi taas Võnnu Segakoor, kes jõudis ennem aastalõppu juba 2 korda ka esineda – Võnnu

kirikus Jõulujumalateenistusel ja Ahja eakate aastalõpupeol. Oktoobris alustas kohtumisõhtute sari

„Kohtume külalisega kell kuus“.

Noorsootegevus kultuurimajas:

Võnnu kultuurimajas tegutseb 2010. aastast alates noorteaktiiv, kes korraldab erinevaid üritusi. 2014 aastal

hoiti traditsiooni ja käidi koos korra kuus ning korraldati 7 sündmust. 2014 aastal jätkus Võnnu oma noortele

Võnnu II noorte suvekool „Võnnu 14“, kus osales 13 noort vanuses 12-16 aastat nelja ööpäeva jooksul,

teemana „Terves kehas terve vaim“ (sport, paintball, seikluspargi külastus, tervislik toitumine). Võnnu KM

oli kaaskorraldaja koostöös MTÜ Võnnu Huvikeskuse ja Lääniste Külaseltsiga.

Võnnu KM tegi koostööd järgnevate valla kolmanda sektori vabaühendustega: MTÜ Spordiklubi

Liikumisvabadus; MTÜ Võnnu Huvikeskus, MTÜ Jaago Sõbrad, MTÜ Võnnu Spordiklubi, MTÜ Lääniste

Külaselts, MTÜ Issaku, Eesti Naiskodukaitse Lõuna-Tartumaa jaoskond, Võnnu Jakobi kogudus, Võnnu

Vabatahtlik Päästeselts.

Koostöö toimis jätkuvalt Võnnu Vallavalitsusega, Võnnu Keskkooliga, Võnnu Lasteaiaga, Võnnu

Raamatukoguga ning naabervaldadega.

Võnnu Kultuurimajas tegutses 14 ringi ja kõigis ringides osales regulaarselt kokku 147 inimest.

Naisrahvatantsurühm (16 naist); memmederühm (14 naist); naisansambel (6 naist); lasteteatri ring (6 last);

noorteatri ring (3 noort); noorteaktiiv (9 noort); malering (4 meest) koostöös Võnnu Spordiklubiga;

Värvilabor lastele ja noortele (6-7 noort); Naisteklubi (7); kõhutants (10); segakoor (30); seltskonnatants

(10); draamaring (lastele – 15, noortele – 10) koostöös Võnnu Huvikeskusega.

Võnnu KM ruume renditi 2014. aastal välja 36 korda:

suur saal - 0; huvikeskus - 12 korda (80 €); väike saal - 24 korda (240 €), kokku 320 €.

Võnnu KM sündmuste (9) piletitulu 2014. aastal oli 907 €. Kokku rendi- ja piletitulu 1227 €.

On jätkatud kultuurimaja olme ja puhastamistööde tingimuste parandamist, alustatud inventari ja tehniliste

võimaluste- lahenduste kaasajastamist, püüdmaks luua normaalne keskkond majandamise optimeerimiseks

ja kunstilise taseme kvaliteedi tagamiseks nii tegijaile kui sündmuste publikule ja külalistele.

Peep Puis, Võnnu Kultuurimaja direktor

http://www.vonnukultuur.blogspot.com/




14

Võnnu-Lääniste Raamatukogu 2014.a. tegevusaruanne

Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte

saavutustele ja kultuurile.Raamatukogu komplekteerib kogud, täiendab neid ning peab fondide arvestust

õigusaktidega sätestatud korras ja kindlustab nende säilimise.

Võnnu Raamatukogul oli 2014.a oli 342 kasutajat, laenutusi 10922 ja külastusi registreeriti 6413. Lääniste

Raamatukogus oli laenutusi 1214, külastusi 321. Lugejate arv 61. Mõlemas raamatukogus on lugejatel

võimalus kasutada internetiühendusega arvutit ja teha tasulisi väljatrükke. Võnnu Raamatukogus on

võimalik teha ka koopiaid. Võnnu Raamatukogus registreeriti 2014.aastal 553 arvutikasutust ja Läänistes

10. Raamatukogutöötajate koolitus ja teavikute komplekteerimine toimub Kõrveküla Raamatukogu (Tartu

Maakonna Keskraamatukogu) vahendusel. 2014.aastal saabus Võnnu- Lääniste raamatukogusse 344

raamatut, neist 22 annetusena. Võnnu- Lääniste raamatukogusse oli 2014.aastaks tellitud 6 nimetust ajalehti

ja19 ajakirja aastakäiku. Kuigi teavikute ostusummad on igal aastal veidi suurenenud, saame siiski jätkuvalt

igal aastal võrreldes eelnevaga vähem uusi raamatuid, sest nende hinnad tõusevad. Komplekteerimisele kulus

kokku 4472 €. Sellest 1800 € oli riigi poolt eraldatav teavikute soetamise toetus, millest raamatukogu

kohustati pooles ulatuses ostma riigi poolt toetatavat kultuuriajakirjandust ja auhinnatud teoseid. Lugejate

vajaduste paremaks rahuldamiseks oleme kasutanud raamatukogudevahelise laenutuse võimalusi.

Lasteaialastega koos toimus mitmeid ettelugemisi-jutustamisi. Kooliõpilastele käime tutvustamas uudis- ja

vanemat lastekirjandust. Koostöös kooliga viime läbi raamatukogu kasutajakoolitusi ja koostame

viktoriiniküsimistikke. Toimus Fr. R. Kreutzwaldi ennemuistsete rahvajuttude põhjal valminud joonistuste

võistlus, kuhu laekus 34 tööd Võnnu Keskkooli noorematest klassidest. Võistluse võitjad selgitati välja

raamatukogu külastajate poolt antud häälte abil. Keskmisele koolieale koostame soovituslikke

kirjandusnimestikke. 2014.aasta jooksul oli raamatukogu külastajatel võimalus tutvuda 25 näituse- ja

väljapanekuga (kirjanike ja kultuuritegelaste juubelid, riiklikud rahvakalendri tähtpäevad jne). 2014.aastal

toimus Tartu maakonna raamatukogutöötajate aastalõpuseminar Võnnus. Seminari ettevalmistamisel ja

läbiviimisel oli põhiraskus Võnnu-Lääniste raamatukogu töötajatel koostöös vallavalitsuse, kooli ja

kultuurimajaga. Võnnu Raamatukogusse osteti 2014.aastal uus töötajaarvuti ja vöötkoodilugeja.

Riina Gordejeva, Võnnu Raamatukogu juhataja

Tiiu Meerits, Lääniste Raamatukogu juhataja

7. Ülevaade valitseva mõju all oleva sihtasutuse kohta

SA Võnnu Haigla Osaluse määr 98%

Bilansilised näitajad 31.12.2014 31.12.2013

Varad 68 575 77 741

Kohustused 23 604 32 543

Netovara 44 971 45 198

Tulemiaruande näitajad 2014 2013

Tulud 283 057 293 179

Kulud -283 284 -290 035

Tulem -227 3 144

SA Võnnu Haigla asutati 17.10.2002.a. Asutamisel maksti sihtasutuse sihtkapitali 64 €.

Sihtasutus asutati eesmärgiga osutada kohalikele elanikele eridiagnostikat mittevajavate haigusjuhtude

ravi, pikaajalist krooniliste haigete sümptomaatilist ravi ja õendushooldust.




15

SA Võnnu Haigla 2014.a. tegevusaruanne

Sihtasutus Võnnu Haigla põhitegevus oli kuni 30.06.2014.a statsionaarne õendusabi ning alates 01.07.2014

põhitegevuseks ööpäevaringne hooldusteenus. Haigla pakub pikaajalist kroonilist haigust põdevatele

patsientidele statsionaarset õendusabi ning lepingulist ööpäevaringset hooldusteenust.

2014. aastal saadi lepingulisest ööpäevaringsest hooldusteenusest tulu 217 003 eurot (kogutulust 77,5%) ja

statsionaarse õendusabi teenusest 62 825 eurot (kogutulust 22,5 %). Vastavalt Eesti Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelu määrusele oli 2014.a haigla statsionaarse õendusabi piirhind 45,78 eurot, millest

tuli kliendil endal tasuda 6,87 eurot, millele lisandus SA Võnnu Haigla nõukogu poolt kehtestatud

voodipäevatasu, mis on 2,50 eurot päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk

maksimaalselt 25 eurot ühe haiglasoleku korra kohta. Alates 01.01.2014.a rakendati ööpäevaringsel

hooldusteenusel sõltuvalt klienditel terviselikust seisundist teenuse kuutasu 535 kuni 570 eurot kuus. Haiglas

oli 2014.aastal 40 voodikohta, sellest haigekassa finantseeris kuni 30.06.2104.a ligikaudu 8 patsiendi ravi,

ülejäänud voodikohad olid täidetud klientide poolt, kellele osutati tasulist hooldusteenust. Eesti Haigekassa

lõpetas SA-ga Võnnu Haigla 30.06.2014.a pikaajalise õendusabi (hooldusravi) teenuse lepingu. Alates

01.07.2014.a kujundati ümber asutuse tegevus ning jätkati ööpäevaringse hoolekandeasutusena, teenuses

spetsialiseeruti õenduasabiga põetusteenuse osutamisele.

Teenuseid pakuti aastaringselt puhkuse ajaks haiglat sulgemata.

2014. aastal on teostatud järgmised tööd:

seoses statsionaarse õendusabi lepingu lõppemisega viidi läbi struktuurilised muudatused,

soetati 40 uut öökappi,

soetati 16 uut funktisonaalset voodit ning uued madratsid,

hangiti uued klienditoolid ning puuetega inimestele abivahendid (rulaatorid, potitoolid),

paigaldati keldrist sadevee äravool,

korrastati hoonete vahelist parkimisala,

paigaldati peahoonele uus trepp,

viidi läbi hoolduspersonalile mitu hooldus- ja põetusalast koolitust,

parandati peahoone katus,

remonditi juhataja kabinet,

renoveeriti 7 ahju,

loodi SA Võnnu Haigla veebilehekülg,

alustati koostööläbirääkimisi liitumiseks.

2015. aastal on plaanis jätkata:

koostööläbirääkimisi liitumiseks,

jätkata koostööd Võnnu Vallavolikogu ja –valitsusega,

renoveerida peahoones koridor,

paigaldada tubadesse uued segistid ning plaatida kraanikausi ümbrused,

vahetada välja katkised reliinid tubades,

soeatada sügavpuhastuse/ keemilisepesu tolmuimeja,

paigaldada suitsunurgale sundventilatsioon,

viia läbi vajalikud koolitused personalile,

jätkata asutuse põhitegevuse turundamist.

Delia Narusk, SA Võnnu Haigla juhataja




16

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

Lisa

nr

31.12.2014 31.12.2013

VARAD

Käibevara

Raha ja pangakontod 2 115 420 91 875

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 45 599 43 462

Muud nõuded ja ettemaksed 4 43 457 41 018

Varud 5 3 804 4 098

Käibevara kokku 208 280 180 453

Põhivara

Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 0 157

Kinnisvarainvesteeringud 6 8 818 9 249

Materiaalne põhivara 7 1 246 856 1 219 985

Põhivara kokku 1 255 674 1 229 391

VARAD KOKKU 1 463 954 1 409 844

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 8 21 599 10 328

Võlad töövõtjatele 8 77 907 79 674

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 62 298 41 637

Laenukohustused 9 76 188 67 585

Lühiajalised kohustused kokku 237 992 199 224

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 9 155 886 179 339

Pikaajalised kohustused kokku 155 886 179 339

KOHUSTUSED KOKKU 393 878 378 563

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 031 281 1 026 152

Aruandeaasta tulem 38 795 5 129

NETOVARA KOKKU 1 070 076 1 031 281

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 463 954 1 409 844




17

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

Lisa

nr

31.12.2014 31.12.2013

TEGEVUSTULUD

Maksutulud 10 512 501 469 186

Kaupade ja teenuste müük 11 403 468 402 883

Saadud toetused 12 625 155 616 451

Muud tulud 13 755 5 378

Tegevustulud kokku 1 541 879 1 493 898

TEGEVUSKULUD

Antud toetused 14 -80 026 -66 344

Tööjõukulud 15 -902 840 -875 910

Majandamiskulud 16 -342 185 -360 535

Muud tegevuskulud 17 -72 212 -84 468

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon 6 -431 -431

Põhivara amortisatsioon 7 -102 849 -99 400

Tegevuskulud kokku -1 500 543 -1 487 088

TEGEVUSTULEM 41 336 6 810

FINANTSTULUD JA -KULUD

Intressikulu 9 -2 573 -1 734

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 31 53

Finantstulud ja -kulud kokku -2 542 -1 681

ARUANDEPERIOODI TULEM 38 794 5 129




18

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa

nr 2014 2013

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 41 336 6 810

Korrigeerimised

Käibemaks põhivara soetuselt 25 662 35 711

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 103 280 99 831

Kasum/kahjum põhivara müügist 0 -4 642

Saadud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks -42 043 -78 123

Antud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks 6 000 0

Kokku korrigeeritud tegevustulem 134 235 59 587

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 10 926 -7 171

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 6 177 12 165

Kokku rahavood põhitegevusest 151 338 64 581

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 7 -142 173 -221 533

Laekunud põhivara müügist 7 0 5 300

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 52 823 78 123

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -21 050 0

Laekunud intressid 2 31 53

Kokku rahavood investeerimistegevusest -110 369 -138 057

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud saadud laene 9 55 000 110 000

Tagasimakstud saadud laene 9 -67 405 -50 646

Tasutud kapitalirendi osamakseid 9 -2 446 -4 129

Makstud intressid ja muud finantskulud 9 -2 573 -1 734

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -17 424 53 491

Rahavood kokku 23 545 -19 985

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 91 875 111 860

Raha ja selle ekvivalentide muutus 23 545 -19 985

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 115 420 91 875




19

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Netovara saldo seisuga 31.12.2012 1 026 152

aruandeperioodi tulem 5 129







20

EELARVE TÄITMISE ARUANNE

Tegevusala ning tulu/kulu liik ja nimetus

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine

%

30 Maksud 500 400 508 150 510 526 100,47%

3000 Tulumaks 449 400 449 400 451 753 100,52%

3030 Maamaks 51 000 58 750 58 773 100,04%

32 Kaupade ja teenuste müük 130 600 138 220 141 788 102,58%

320 Riigilõivud 2 100 2 600 2 687 103,35%

3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 112 000 117 000 120 270 102,79%

3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustegevusest 2 000 1 120 1 442 128,75%

3225

Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste

majandustegevusest 12 000 15 000 15 000 100,00%

3233 Üüri- ja renditulud toodetud materiaalsetelt varadelt 2 000 2 000 2 255 112,75%

3238 Muu kaupade ja teenuste müük 500 500 134 26,80%

35 Toetused 566 438 591 073 587 897 99,46%

3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 55 258 71 260 68 084 95,54%

3520 valitsussektorisisesed toetused 511 180 519 813 519 813 100,00%

38 Muud tulud 1 050 1 050 535 50,95%

382 Tulud varadelt 650 650 380 58,46%

388 Muud tulud 400 400 155 38,75%

Põhitegevuse tulud kokku 1 198 488 1 238 493 1 240 746 100,18%

Põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes


Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine

%

01111 Valla- ja linnavolikogu 4 690 4 690 4 444 94,75%

50 Personalikulud 4 690 4 690 4 444 94,75%

01112 Valla- ja linnavalitsus 118 030 116 730 113 306 97,07%

50 Personalikulud 85 760 85 760 85 395 99,57%

55 Majandamiskulud 31 770 30 470 27 568 90,48%

60 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 500 500 343 68,60%

01114 Reservfond 6 500 1 866 0 0,00%

01600 Muud üldised valitsussektori teenused 4 154 4 154 4 075 98,10%

45 Eraldised 4 020 4 020 4 000 99,50%

50 Personalikulud 134 134 75 55,97%

03100 Korrakaitse 250 250 168 67,20%

55 Majandamiskulud 250 250 168 67,20%

03200 Päästeteenused 5 500 5 500 3 487 63,40%

45 Eraldised 2 000 2 000 1 500 75,00%


04210 Maakorraldus 6 570 5 230 5 221 99,83%

50 Personalikulud 6 570 5 230 5 221 99,83%




21


Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine %

04510 Maanteetransport 43 567 44 853 39 418 87,88%

50 Personalikulud 1 880 1 880 1 380 73,40%


04900 Muu majandus (sh majanduse haldus) 17 130 18 130 17 423 96,10%

50 Personalikulud 14 680 14 680 14 549 99,11%


05100 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 2 750 2 750 2 609 94,87%


05400 Haljastus 7 510 7 940 7 817 98,45%

50 Personalikulud 1 610 40 40 100,00%


06300 Veevarustus 3 000 16 701 3 553 21,27%

45 Eraldised 3 000 15 381 2 233 14,52%

55 Majandamiskulud 0 1 320 1 320 100,00%

06400 Tänavavalgustus 2 300 2 300 2 238 97,30%


06605 Muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 26 946 27 060 25 449 94,05%

50 Personalikulud 20 502 20 502 20 216 98,61%


07210 Üldmeditsiiniteenused 400 400 400 100,00%


08102 Sporditegevus (va spordikoolid) 1 535 1 565 1 555 99,36%

45 Eraldised 1 135 1 165 1 165 100,00%


08107 Noorsootöö ja noortekeskused 700 700 335 47,86%

45 Eraldised 200 200 100 50,00%


08109 Vaba aja üritused 4 335 4 735 3 927 82,94%

50 Personalikulud 335 335 229 68,36%


082011 Võnnu Raamatukogu 15 840 15 840 15 230 96,15%

50 Personalikulud 9 410 9 410 9 432 100,23%


082012 Lääniste Raamatukogu 5 045 5 045 4 900 97,13%

50 Personalikulud 4 745 4 745 4 658 98,17%


08202 Võnnu Kultuurimaja 43 690 46 640 43 028 92,26%

50 Personalikulud 20 350 20 350 20 202 99,27%


08209 Seltsitegevus 2 400 2 400 1 049 43,71%

45 Eraldised 2 000 2 000 1 049 52,45%





22


Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine %

09110 Võnnu Lasteaed Värvuke 201 492 205 362 194 099 94,52%

50 Personalikulud 135 842 136 512 132 251 96,88%


09212 Võnnu Keskkooli põhikooli osa õpetajate palk 224 412 231 579 223 561 96,54%

50 Personalikulud 224 412 231 579 223 561 96,54%

09213

Võnnu Keskkooli gümnaasiumi osa õpetajate

palk 47 485 47 485 47 446 99,92%

50 Personalikulud 47 485 47 485 47 446 99,92%

09220 Võnnu Keskkool 213 219 215 329 197 713 91,82%

50 Personalikulud 107 199 107 199 97 088 90,57%


60 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 100 100 0 0,00%

09600 Õpilasveo eriliinid 17 000 17 000 16 788 98,75%

41 Sotsiaaltoetused 17 000 17 000 16 788 98,75%

09601 Koolitoit 27 000 27 000 25 187 93,29%


10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 16 860 11 007 11 003 99,96%


10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 22 759 26 356 15 803 59,96%


50 Personalikulud 1 200 177 177 100,00%


10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 14 820 14 970 14 885 99,43%


10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 4 820 4 820 4 426 91,83%

41 Sotsiaaltoetused 700 700 414 59,14%

50 Personalikulud 3 620 3 620 3 516 97,13%


10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 11 720 11 720 9 280 79,18%



10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 1 000 1 000 841 84,10%

55 Majandamiskulud 1 000 1 000 841 84,10%

10701 Riiklik toimetulekutoetus 9 775 11 241 8 741 77,76%


50 Personalikulud 1 000 1 000 983 98,30%

10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 13 060 13 360 12 669 94,83%

50 Personalikulud 12 060 12 060 11 497 95,33%


Põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes kokku 1 148 264 1 173 708 1 082 074 92,19%

Põhitegevuse tulem 50 224 64 785 158 672




23


Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine %

Investeerimistegevus

3502

Saadud sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks

(+) 3 500 39 044 34 773 89,06%

3502

Muinsuskaitseametilt G.Suitsu majamuuseumi

väljaarendamise III etapi töödeks 3 500 3 500 3 500 100,00%

3502

TAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III

etapi töödeks 0 15 051 0 0,00%

3502

EAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III

etapi töödeks 0 0 10 780

3502

EAS-ilt Võnnu Lasteaed Värvuke keskküttesüsteemide

rekonstrueerimiseks 0 18 487 18 487 100,00%

3502 Hariduse IT SA-lt Võnnu Keskkoolile inventari ostuks 0 2 006 2 006 100,00%

382 Finantstulud (+) 70 70 31 44,29%

382 Intressitulud 70 70 31 44,29%

Investeerimistegevuse tulud (+) kokku 3 570 39 114 34 804 88,98%

15 Põhivara soetamine tegevusalade lõikes (-) -89 000 -137 848 -137 210 99,54%

04510 Maanteetransport -8 000 -18 050 -17 987 99,65%

1550 teealuse maa soetamine 0 -500 -469 93,80%

1551 teede renoveerimine -8 000 -17 550 -17 518 99,82%

06605 Muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus -15 000 -48 600 -48 600 100,00%

1551 soojamajanduse arengukava ja tasuvusuuring -15 000 0 0

1551 soojustrassi renoveerimine 0 -48 600 -48 600 100,00%

08203 Muuseumid -4 500 -27 392 -27 523 100,48%

1551 G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapp -4 500 -27 392 -27 523 100,48%

09110 Võnnu Lasteaed Värvuke -59 000 -39 300 -39 282 99,95%

1551

lasteaia koridori remont, elektritööd, keskküttesüsteemi

rekonstrueerimine, soojasõlme ehitamine -56 000 -36 300 -36 282 99,95%

1554 köögitehnika soetamine -3 000 -3 000 -3 000 100,00%

09220 Võnnu Keskkool -2 500 -4 506 -3 818 84,73%

1556 inventari soetus -2 500 -4 506 -3 818 84,73%

4502

Antud sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks

(+) -6 000 -6 000 -6 000 100,00%

4502 Võnnu kirikumõisa kompleksi renoveerimne -6 000 -6 000 -6 000 100,00%

65 Finantskulud (-) -3 300 -2 573 -2 573 100,00%

6501 Intressikulud -3 300 -2 573 -2 573 100,00%

Investeerimistegevuse kulud (-) kokku -98 300 -146 421 -145 783 99,56%

Investeerimistegevus kokku -94 730 -107 307 -110 979

Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-) -44 506 -42 522 47 693




24

Tulu/kulu liik ja nimetus

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Eelarve

täitmine %

Finantseerimistegevus

2081 Laenude ja liisingute võtmine (+) 55 000 55 000 55 000 100,00%

2082 Võetud laenude tagasimaksmine (-) -65 416 -67 400 -67 405 100,01%

2082 Võetud liisingute tagasimaksmine (-) -2 446 -2 446 -2 446 100,00%

Finantseerimistegevus kokku -12 862 -14 846 -14 851 100,03%

Likviidsete varade muutus -57 368 -57 368 32 842

Eelarve täitmise aruanne on koostatud Võnnu vallavalitsuse kohta, s.t on oma koosseisult konsolideerimata

finantsaruanne.

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ega ole konsolideerimata finantsaruannetega

võrreldav (vt. lisa nr 1, lk 27).

Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 20 lk 44.




25

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja

aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida

täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes esitades rahalised näitajad euro

täpsusega.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Konsolideerimine Valitseva mõju all oleva äriühingu tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva mõju

tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mõju all oleva üksuse finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil,

kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning

realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

2014.a. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Võnnu Vallavalitsuse ning tema

valitseva mõju all oleva SA Võnnu Haigla finantsnäitajad.

Finantsvara ja –kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja

pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks on võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi-

ja pikaajalised võlakohustused. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,

milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne

soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvarad

eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvaradest tulenevatele rahavoogudele või ta

annab kolmandale osapoolele üle varadest tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaradega seotud

riskidest ja hüvedest. Finantskohustused eemaldatakse bilansist siis, kui need on rahuldatud, lõpetatud või

aegunud.

Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke.

Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentide muutust.

Nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt

laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi,

arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on

bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul

puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Varud Varudena on kajastatud haigla sööklas olevad toiduained, ravimeid ja varutud küttepuid. Varud võetakse

arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja

muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Aastaaruandes kajastatakse varud lähtuvalt inventuuri

tulemustest.




26

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida

hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei

kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil

(soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused)

analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks

aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse

põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud

kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega

kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.

Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud

väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi

norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui

põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on

võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas

on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2- 20 %

Masinad ja seadmed 10- 35 %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 20- 50 %

Inventar, tööriistad 10-35 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja

hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi

tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kapitalirendi maksed

jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga.

Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks

sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud

sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude

sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu

sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.




27

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses,

sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt

Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse

arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud

toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu

kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga

seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes

valmidusastme meetodist.

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja

lõivud, sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna

tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud.

Seotud osapooled Seotud osapoolteks on vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus

iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluva sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed, kõigi

eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja

olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle

andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks

kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised

erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist

laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid

eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja

põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muud tegevuskulud).




28

Lisa 2 Raha

31.12.2014 31.12.2013

Sularaha 843 1 049

Arvelduskontod pankades 114 577 90 826

Raha kokku 115 420 91 875

Üleöödeposiidilt teenitud intressitulu 31 53

Lisa 3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

Nõuded

seisuga Aruandeperioodil

Nõuded

seisuga

31.12.2014

arvestatud

tulu laekunud tulu 31.12.2013

Üksikisiku tulumaks 45 319 454 501 451 596 42 414

Üksikisiku tulumaks (pikaajaline nõue) 0 0 157 157

Maamaks 157 58 000 58 773 930

Loodusressursside kasutamise- ja saastetasu 123 539 535 118

Kokku 45 599 513 040 511 061 43 619

Nõuded

seisuga Aruandeperioodil

Nõuded

seisuga

31.12.2013

arvestatud

tulu laekunud tulu 31.12.2012

Üksikisiku tulumaks 42 414 406 266 399 031 35 179

Üksikisiku tulumaks (pikaajaline nõue) 157 157 0 0

Maamaks 930 62 763 62 739 906

Loodusressursside kasutamise- ja saastetasu 118 736 913 295

Kokku 43 619 469 922 462 683 36 380

Üksikisiku tulumaksu ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid

saamata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Tulu on kajastatud

tulemiaruande kirjel Maksud (vt. lisa 10).

Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kogub Keskkonnaamet ning lisas on tulu kajastatud vastavalt

ametist saadud teatistele- tulu loodusressursside kasutamise tasudest on kajastatud tulemiaruande kirjel

Muud tulud (vt. lisa13).




29

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed

31.12.2014 31.12.2013

Nõuded ostjate vastu 7 607 27 023

Füüsilised isikud 18 145 12 981

Omavalitsused 6 287 12 969

Äriühingud 1 320 4 301

Haigekassa 0 9 689

Mittetulundusühingud 0 64

Nõuded toetuste eest 339 62

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 339 62

Muud nõuded 0 136

Ettemakstud toetused 17 366 816

Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimised 15 051 0

Ettemakstud kaasfinantseerimised 1 499 0

Ettemakstud seadusandlusest tulenevad toetused 816 816

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 25 312 28 037

Nõuded ostjate vastu on tekkinud vastavalt esitatud arvetele kooli- ja lasteaiakohamaksust teistele

omavalitsustele, tehnorajatiste parenduse eest majandusühistule, klientidele osutatud hoolekandeteenuse eest

ning lasteaialaste õppemaksu ja toitlustamise eest.

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused on Sotsiaalkindlustusametilt saamata töötajatele väljamakstud

täiendavad puhkusepäevad alla 14-a.laste kasvatamisel ja töövõimetuspensionäri täiendava 7-päevase

põhipuhkuse eest.

Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimise toetus on Leader-meetme raames PRIA projekti "Gustav Suitsu

majamuuseumi väljaarendamine III etapi fassaaditööd (toetus laekunud jaanuaris 2015).

Ettemakstud kaasfinantseerimine on hajaasustuse programmi toetus (1 isikule).

Ettemakstud seadusandlusest tulenevate toetuste kirjel on enammakstud toimetulekutoetus.

Lisa 5 Varud

31.12.2014 31.12.2013

Küttepuud 3 543 3 663

Toiduained 261 435

Varud kokku 3 804 4 098

Varudena on kajastatud haigla varutud küttepuud ja köögis kasutatavad toiduained.




30

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud

Saldo seisuga 31.12.2012

Soetusmaksumus 10 865

Akumuleeritud kulum -1 185

Jääkmaksumus 9 680

Kulum ja allahindlus -431





Kulum ja allahindlus -431





Saadud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt

2014 768

2013 768

Tulevastel perioodidel saadav renditulu

järgmisel majandusaastal 768

1 kuni 2 aastat 768

2 kuni 3 aastat 768

3 kuni 4 aastat 128

kokku 2 432

Halli kinnistu on antud rendile OÜ-le Saunasell kuni 27.02.2018. Kinnisvarainvesteeringutel

aruandeperioodil halduskulusid ei olnud.




31

Lisa 7 Materiaalne põhivara

Maa

Hooned ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2012

Soetusmaksumus 11 572 1 593 783 34 796 49 402 1 460 1 691 013

Akumuleeritud kulum 0 -521 932 -14 265 -26 445 0 -562 642

Jääkmaksumus 11 572 1 071 851 20 531 22 957 1 460 1 128 371

2013.a. toimunud muutused

Soetused ja parendused 388 28 722 7 917 0 154 646 191 673

Ümberklassifitseerimine 0 128 550 0 0 -128 550 0

Müügid soetusmaksumuses -658 0 -11 591 0 0 -12 249

Kulum ja allahindlus 0 -91 270 -4 538 -3 592 0 -99 400

2013.a. toimunud muutused kokku -270 66 002 -8 212 -3 592 26 096 80 024


Soetusmaksumus 11 302 1 751 055 31 122 49 402 27 556 1 870 437


Jääkmaksumus 11 302 1 137 853 23 909 19 365 27 556 1 219 985

2014.a. toimunud muutused

Soetused ja parendused 401 29 978 2 500 7 542 89 299 129 720

Ümberklassifitseerimine 0 88 004 0 0 -88 004 0

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 -1 566 0 0 0 -1 566

Kulum ja allahindlus 0 -91 790 -5 525 -3 968 0 -101 283

2014.a. toimunud muutused kokku 401 24 626 -3 025 3 574 1 295 26 871


Soetusmaksumus 11 703 1 866 928 33 622 56 944 28 851 1 998 048


Jääkmaksumus 11 703 1 162 479 20 884 22 939 28 851 1 246 856

Soetused ja parendused:

Kilgimäe tee (reg nr 9150014 ) ja Ringi tee I (reg nr 9150053) teealune transpordimaa kokku 401 €,

soojatorustiku rekonstrueerimine 50 323 €, lasteaiahoone koridori remont, elektritööd, keskküttesüsteemi

rekonstrueerimine ja soojasõlme ehitamine kokku 30 235 €, G.Suitsu majamuuseumi arendamise III etapp:

ahju ehitamine ja välisfassaadi restaureerimine kokku 22 826 €, Paluküla tee (reg nr 9150001) ren 8505 €,

Aru tee (reg nr 9150013) ren 6093 €, lasteaia kööki kombiahi 2500 €, haiglasse põhivara kogumina voodid

ja kummutid 7542 € ja lõpetamata töödes G.Suitsu majamuuseumi arendamise III etapp:

valvesignalisatsiooni paigaldus 1184 € ning veevarustuse- kanalisatsiooni projekti muudatus 110 €.

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 142 173 €, mis tuleneb

järgmistest summadest: põhivara soetus 129 720 €, põhivara soetamiselt tasutud käibemaks 25 662 € ja

hankijatele 2014. aastal soetatud põhivara eest tasumata 13 209 €.




32

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed

31.12.2014 31.12.2013

Võlad tarnijatele 21 599 10 328

Äriühingud 18 571 5 793

Riigi osalusega äriühingud 2 928 2 988

Füüsilised isikud 100 1 060

Kohalikud omavalitsused 0 46

Mittetulundusühingud 0 441

Võlad töövõtjatele 77 907 79 674

Töötasu võlgnevus 40 820 42 347

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 16 016 17 317

Puhkusetasude kohustus 10 668 9 041

Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 7 425 8 393

Deklareerimata kinnipeetud ja arvestatud

töötuskindlustusmakse 1 097 1 411

Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 816 768

Võlad majanduskulude eest 788 256

Muud võlad töövõtjatele 277 141

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 62 298 41 637

Sotsiaalmaksu kohustus 26 579 24 302

Üksikisiku tulumaksu kohustus 13 551 12 329

Sihtasutused (vt lisa 12) 10 780 0

Riigiasutused (vt lisa 12) 6 930 0

Töötuskindlustusmakse kohustus 2 166 1 932

Kogumispensioni maksete kohustus 1 207 992

Mittetulundusühingud (vt lisa 12) 855 1 200

Äriühingud 192 192

Erisoodustuse tulumaksu kohustus 38 57

Füüsilised isikud 0 633

Võlad ja ettemaksed kokku 161 804 131 639




33

Lisa 9 Laenukohustused

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a

Jääk seisuga 31.12.2013

Investeerimislaen SEB Pangalt 43 033 43 309 43 588 0 0 129 930

Investeerimislaen Danske Pangalt 22 107 22 446 22 787 23 138 11 630 102 109

Kapitalirendikohustus Nissan Qashqai 1 288 1 318 1 348 4 565 0 8 519

Kapitalirendikohustus Opel Zafira 1 157 1 180 1 202 1 226 1 601 6 366

kokku 67 585 68 253 68 925 28 930 13 231 246 924

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a

Jääk seisuga 31.12.2014

Investeerimislaen SEB Pangalt 43 314 43 568 0 0 0 86 882

Investeerimislaen Danske Pangalt 30 375 30 697 31 048 19 540 21 092 132 752

Kapitalirendikohustus Nissan Qashqai 1 319 1 347 4 565 0 0 7 231

Kapitalirendikohustus Opel Zafira 1 180 1 202 1 226 1 601 0 5 209

kokku 76 188 76 814 36 839 21 141 21 092 232 074

Aruandeperioodil toimunud liikumised 2014 2013

Laekunud laenud 55 000 110 000

Saadud kapitalirendid 0 7 917

Tagasi makstud pangalaenud -67 405 -50 646

Tagasi makstud kapitalirendikohustused -2 445 -4 129

Aruandeperioodil toimunud liikumiste

saldo -14 850 63 142

Aruandeperioodi intressikulud 2014 2013

Pangalaenudelt -2 258 -1 420

Kapitalirendilkohustustelt -315 -314

kokku intressikulud -2 573 -1 734

1) Laenuleping nr 2006043229 on sõlmitud SEB Pank AS- ga 25.01.2008 lõpptähtajaga on

15.12.2016.a. Laenu intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 0,25% aastas.

2) Laenuleping nr KL-020713VO on sõlmitud Danske Bank AS Eesti fil 03.07.2013 lõpptähtajaga


3) Laenuleping nr KL-040814VO on sõlmitud Danske Bank AS Eesti fil 12.09.2014 lõpptähtajaga


4) Kapitalirendileping nr 201223258 (Nissan Qashqai) on sõlmitud SEB Liising AS- ga

05.11.2012.a. tähtajaga 10.11.2017.a. Intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 1,85% aastas.

5) Kapitalirendileping nr L13103031 (Opel Zafira) on sõlmitud SEB Liising AS -ga 01.04.2013

tähtajaga 10.04.2018.a. Intress koosneb 6 kuu EURIBOR + marginaal 1,95% aastas.




34

Lisa 10 Maksutulud

2014 2013

Üksikisiku tulumaks 454 501 406 423

Maamaks 58 000 62 763

Maksutulud kokku 512 501 469 186

Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük

2014 2013

Riigilõivud 2 687 2 310

ehitusloa väljastamise eest 2 013 1 172

kasutusloa väljastamise eest 559 575

majandustegevuse registri toimingutelt 115 77

ehitusregistri toimingutelt 0 377

äriregistri toimingutelt 0 58

vallasekretäri toimingutelt 0 51

Tulud majandustegevusest 400 781 400 573

haiglate tulud 270 822 285 120

koolieelse lasteasutuse kohatasu 49 874 40 763

tulu koolitusteenuse osutamisest 49 730 45 333

muu tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 12 000 12 000

tasu toitlustamiskuludeks 11 675 10 333

tasu õppematerjalide eest 2 855 2 862

mitteeluruumide üür ja rent 2 205 2 102

kultuurimaja tasulised teenused 1 429 1 680

muu toodete ja teenuste müük 127 226

eluruumide üür ja rent 50 140

raamatukogude tasulised teenused 14 14

Kaupade ja teenuste müük kokku 403 468 402 883




35

Lisa 12 Saadud toetused

2014 saadud 31.12.2014

tegevus-

kulude

sihtfinant-

seerimine

põhivara

sihtfinant-

seerimine

seisuga

ettemaksed

(vt lisa 8)

Rahalised sihtfinantseerimised 581 311 42 044 18 565

Riigieelarvest tasandusfondi 519 813 0 0

Riigieelarvest teede korrashoiuks 48 487 0 0

EAS-ilt Võnnu Lasteaed Värvuke keskküttesüsteemide

rekonstrueerimiseks 0 18 487 0

TAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi

töödeks 0 15 051 0

EAS-ilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise III etapi

töödeks 0 0 10 780

Tartu Maavalitsuselt, puudega laste lapse-hoiuteenuse

rahastamiseks 3 584 0 0

Muinsuskaitseametilt G.Suitsu majamuuseumi väljaarendamise

III etapi töödeks 0 3 500 0

Eesti Kultuurkapitalilt ürituste kulude katteks 3 050 0 0

Lions Forderverein Henstedt-Ulzburg -lt haiglale 0 3 000 0

Hariduse IT SA-lt Võnnu Keskkoolile inventari ostuks 0 2 006 0

Rahandusministeeriumilt õppelaenude hüvitamiseks 1 770 0 0

PRIA-lt koolipiima ja koolipuuvilja toetus 1 686 0 0

Eesti Kooriühingult ürituste kulude katteks 600 0 570

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt ürituste kulude

katteks 600 0 285

Tartu Maavalitsuselt ujumise algõpetuse kulude katteks 480 0 0

SA Archimedes ürituste kulude katteks 379 0 0

Tartu Maavalitsuselt hajaasustuse programmi kulude katteks 367 0 6 930

Kultuuriministeeriumilt ürituste kulude katteks 300 0 0

Tartumaa Omavalitsuste Liidult ürituste kulude katteks 195 0 0

Mitterahalised sihtfinantseerimised 1 800 0 0

Tartu vallavalitsus, teavikute soetamine raamatukogudele 1 800 0 0

Kokku saadud toetused 583 111 42 044 18 565

2013 saadud 31.12.2013

tegevus-

kulude

sihtfinant-

seerimine

põhivara

sihtfinant-

seerimine

seisuga

ettemaksed

(vt lisa 8)

Rahalised sihtfinantseerimised 536 558 78 123 1 200

Riigieelarvest tasandusfondi 466 149 0 0

Riigieelarvest teede korrashoiuks 51 463 0 0




36

Ettevõtluse Arendamise SA-lt G.Suitsu majamuuseumi

restaureerimiseks 0 32 000 0

Ettevõtluse Arendamise SA-lt Võnnu lasteaiahoone katuse

renoveerimiseks 0 31 956 0

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt vee- ja

reoveesüsteemide tööprojekti koostamiseks 2 833 14 167 0

Rahandusministeeriumilt õppelaenude hüvitamiseks 4 719 0 0

Eesti Kultuurkapitalilt ürituste kulude katteks 1 990 0 0

Tartu Maavalitsuselt, puudega laste lapse-hoiuteenuse

rahastamiseks 2 004 0 0

PRIA-lt koolipiima ja koolipuuvilja toetus 1 797 0 0

Päästeametilt vabatahtlike päästeseltsi tegevuse alustamiseks 1 594 0 0

Rahvakultuuri Keskuselt ürituste kulude katteks 600 0 0

Eesti Kooriühingult ürituste kulude katteks 600 0 600

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt ürituste kulude

katteks 590 0 600

Tartu Maavalitsuselt ujumise algõpetuse kulude katteks 512 0 0

Kultuuriministeeriumilt ohtlike puude eemaldamiseks 500 0 0

Haridus- ja Teadusministeeriumilt ürituste kulude katteks 437 0 0

Sotsiaalministeeriumilt omasteta lahkunute matusetoetusteks 384 0 0

Kultuuriministeeriumilt ürituste kulude katteks 300 0 0

Tartu Maavalitsuselt ürituste kulude katteks 86 0 0

Mitterahalised sihtfinantseerimised 1 770 0 0

Tartu vallavalitsus, teavikute soetamine raamatukogudele 1 770 0 0

Kokku saadud toetused 538 328 78 123 1 200

Lisa 13 Muud tulud

2 014 2 013

Tulu põhivara ja varude müügist 0 4 642

kasum maa müügist 0 542

kasum transpordivahendite müügist 0 4 100

Muud tulud varadelt (vt lisa 3) 539 736

tasu vee erikasutusest 503 559

saastetasu jäätmete viimise eest keskkonda 36 177

Eespool nimetamata muud tulud 216 0

muud tulud 216 0

Muud tulud kokku 755 5 378




37

Lisa 14 Antud toetused

2014 2013

Sotsiaaltoetused -65 470 -58 292

Õpilase toitlustustoetus -20 989 -20 803

Õpilase sõidusoodustus -16 905 -15 781

Toimetulekutoetus -7 028 -7 551

Puudega lapse toetus -6 836 -731

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks -4 868 -2 844

Muud peretoetused -3 642 -3 771

16-a ja vanema puudega isiku toetus -1 641 -2 145

Matusetoetus -1 152 -1 021

Sünnitoetus -1 120 -2 085

Lapse koolitoetus -585 -455

Ravitoetus -406 -544

Eakate juubelitoetus -298 -561

Muud toetused -14 556 -8 052

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -4 256 -4 115

MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts, tegevustoetus -1 500 -1 500

MTÜ Lääniste Külaselts, koolimaja hoone ehitusekspertiis ja

soojuskiirgur -815 -255

Hajaasustuse programmi toetus (1 aruanne) -734 0

MTÜ Võnnu Spordiklubi, ürituste kuludeks -690 -675

Sportmängude Kohtunike Klubi V, ürituste kuludeks -300 -300

MTÜ Issaku, ürituste kuludeks -106 -100

Memmede tantsurühm, memme-taadi üritusest osavõtuks -87 -67

MTÜ Laulu- mänguselts Lõoke, tegevustoetus -24 -24

EELK Võnnu Jakobi Kogudus 0 -1 000

Korteriühistu Tartu tn 13 0 -120

Rahvatantsurühm Kaera- Marid 0 -74

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -6 000 0

EELK Võnnu Jakobi Kogudus, kirikumõisa renoveerimine -6 000 0

Antud mittesihtotstarbeline finantseerimine -4 300 -3 937

Tartumaa Omavalitsuste Liidule liikmemaks -2 186 -2 276

Eesti Maaomavalitsuste Liidule liikmemaks -1 111 -1 033

Tartumaa Arendusseltsile liikmemaks -639 -628

Haaslava vallavalitsus, Vooremäe Terviseradade hooldus -275 0

Peipsiveere Arengu SA liikmemaks -64 0

Hooldusravi Osutajate Ühenduse liikmemaks -25 0

Antud toetused kokku -80 026 -66 344




38

Lisa 15 Tööjõukulud

2014 2013

Tegevusüksus

Töötajate

keskmine arv Töötasukulud

Töötajate

keskmine arv Töötasukulud

Keskkool 25,71 -274 211 26,20 -257 479

Haigla 17,41 -139 450 16,80 -133 608

Lasteaed "Värvuke" 15,11 -94 797 15,08 -88 860

Vallavalitsus 5,60 -62 608 5,90 -56 652

Kalmistud 2,90 -14 341 2,90 -13 319

Kultuurimaja 2,00 -13 439 2,00 -11 896

Majanduse haldus 1,00 -11 252 1,00 -9 858

Raamatukogud 1,50 -10 658 1,50 -10 098

Sotsiaalse kaitse haldus 1,00 -9 480 1,00 -9 941

Eakate sotsiaalne kaitse 0,50 -2 706 0,71 -3 696

Maakorraldus 0,50 -3 922 0,50 -4 148

Vallavolikogu 0,50 -3 326 0,50 -3 416

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 0,00 -132 0,09 -448

KOV valimised 0,00 -99 0,08 -730

Koosseisuvälised töötajad -31 790 -45 797

Kokku töötasukulud 73,73 -672 211 74,26 -649 946

Erisoodustused -1 051 -2 730

Õppelaenu kustutamine -1 051 -2 730

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -229 578 -223 234

Sotsiaalmaks töötasudelt -222 278 -214 578

Töötuskindlustusmaksed -6 581 -6 504

Maksud erisoodustustelt -719 -2 152

Tööjõukulud kokku -902 840 -875 910

-902 840 875 910

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Koosseisuväliste töötajate

korral ei ole töötajate arvu leitud.




39

Lisa 16 Majandamiskulud

2014 2013

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -100 511 -104 801

Õppevahendite ja koolituse kulud -50 206 -40 481

Rajatiste majandamiskulud -38 702 -51 204

Toiduained ja toitlustusteenused -27 849 -28 348

Sotsiaalteenused -17 676 -25 282

Meditsiinikulud ja hügieenikulud -17 625 -21 179

Inventari majandamiskulud -16 460 -15 785

Administreerimiskulud -15 826 -16 631

Sõidukite majandamiskulud -14 043 -15 741

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -12 732 -10 290

Kommunikatsiooni-, kultuuri ja vaba aja sisustamise

kulud -11 199 -12 251

Mitmesugused muud majandamiskulud -8 540 -7 033

Koolituskulud -6 221 -7 195

Teavikute ja kunstiesemete kulud -3 500 -3 267

Lähetuskulud -1 095 -1 047

Kokku majandamiskulud -342 185 -360 535

Lisa 17 Muud tegevuskulud

2014 2013

Käibemaks -46 378 -48 281

Käibemaks põhivara soetuselt -25 662 -35 711

Riigilõivud -95 -95

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest -37 -301

Maksuvõlalt arvutatud intressid -37 0

Muud maksud -3 -80

Kokku muud kulud -72 212 -84 468




40

Lisa 18 Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Võnnu vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on

antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida ning konsolideerimisgruppi kuuluva sihtasutuse nõukogu ja

juhatuse liikmed ja kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed,

samuti ka nende valitseva ning olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ja äriühingud.

A Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Konsolideerimsgrupi

tegev- ja kõrgema

juhtkonna keskmine arv

Tasude

kogusumma

Konsolideerimsgrupi

tegev- ja kõrgema

juhtkonna keskmine arv

Tasude

kogusumma

2014 2013

Volikogu liikmed 9 3 326 10,67 3 416

Vallavanem 1 15 919 1 12 859

Vallavalituse liikmed 3 38 639 3 32 657

Asutuste juhid 6 54 329 6 48 777

Nõukogu liikmed 3 0 3 0

Juhatuse liikmed 1 12 045 1 9 340

kokku 23 124 258 24,67 107 049

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksuta- ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on

arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi pole tegev- ja kõrgema juhtkonna

liikmetele aruandeaastal arvestatud.

B Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedastele pereliikmetele aruandeaastal soodustusi tehtud ei ole.

C Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute nimekiri:

MTÜ Lääniste Külaselts Majandusühistu Toruorel

Korteriühistu Tartu tänav 13 OÜ Devon- Bay

MTÜ Koolitusgrupp OÜ Tamme Kuivatid

OÜ Ideemaa OÜ Kallike

OÜ Peep Puis Agentuur OÜ Clahel

MTÜ Võnnu Laulu- ja mänguselts Lõoke MTÜ Issaku

MTÜ Kagu- Eesti Põllumeeste Ühistu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Võnnu Jakobi Kogudus

D Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingutega ei ole aruandeaastal toimunud turutingimustest erinevaid tehinguid.




41

Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded

KONSOLIDEERIMATA BILANSS

31.12.2014 31.12.2013

VARAD

Käibevara

Raha 90 210 57 368

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 45 599 43 462

Muud nõuded ja ettemaksed 26 077 18 639

Käibevara kokku 161 886 119 469

Põhivara

Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 157

Kinnisvarainvesteeringud 8 818 9 249

Materiaalne põhivara 1 225 392 1 204 003

Põhivara kokku 1 234 210 1 213 409

VARAD KOKKU 1 396 096 1 332 878

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 20 665 9 431

Võlad töövõtjatele 62 470 58 803

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 55 783 31 638

Laenukohustused 76 188 67 585

Lühiajalised kohustused kokku 215 106 167 457

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 155 886 179 339

Pikaajalised kohustused kokku 155 886 179 339

KOHUSTUSED KOKKU 370 992 346 796

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 986 082 984 097

Aruandeaasta tulem 39 022 1 985

NETOVARA KOKKU 1 025 104 986 082

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 396 096 1 332 878




42

KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE

31.12.2014 31.12.2013

TEGEVUSTULUD

Maksutulud 512 501 469 186

Tulud kaupade ja teenuste müügist 132 641 117 763

Saadud toetused 622 155 616 451

Muud tegevustulud 539 5 378

Tegevustulud kokku 1 267 836 1 208 778

TEGEVUSKULUD

Antud toetused -80 001 -66 344

Tööjõukulud -692 202 -658 998

Majandamiskulud -290 761 -306 390

Muud tegevuskulud -62 089 -75 056

Põhivara amortisatsioon -101 220 -98 324

Tegevuskulud kokku -1 226 273 -1 205 112

TEGEVUSTULEM 41 563 3 666

FINANTSTULUD JA -KULUD

Intressikulu -2 573 -1 734

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 31 53

Finantstulud ja -kulud kokku -2 542 -1 681

ARUANDEPERIOODI TULEM 39 021 1 985




43

KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE

31.12.2014 31.12.2013

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 41 563 3 666

Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 101 220 98 324

Käibermaksukulu põhivara soetuselt 24 654 35 711

Kasum/kahjum põhivara müügist 0 -4 642

Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks -39 043 -78 123

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 6 000 0

Kokku korrigeeritud tegevustulem 134 394 54 936

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 5 633 -6 358

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 15 058 8 769

Kokku rahavood põhitegevusest 155 085 57 347

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -133 623 -217 000

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 49 823 78 123

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -21 051 0

Laekunud põhivara müügist 0 5 300

Laekunud intressid 31 53

Kokku rahavood investeerimistegevusest -104 820 -133 524

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud saadud laene 55 000 110 000

Tagasimakstud saadud laene -67 405 -50 647

Tasutud kapitalirendi osamakseid -2 445 -4 129

Makstud intressid ja muud finantskulud -2 573 -1 734

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -17 423 53 490

Rahavood kokku 32 842 -22 687

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 57 368 80 055

Raha ja selle ekvivalentide muutus 32 842 -22 687

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 90 210 57 368

KONSOLIDEERIMATA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Netovara saldo seisuga 31.12.2012 984 097


Netovara saldo seisuga 31.12.2013 986 082






44

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde

Võnnu valla eelarve on kassapõhine. 2014.a. eelarve võeti Võnnu vallavolikogu poolt vastu 13. märtsil

2014, esimene lisaeelarve kinnitati 11.septembril ja teine lisaeelarve 11.detsembril 2014.a.

Ülevaade 2014.a. eelarve muutustest

Kirje nimetus

esialgne

eelarve I lisaeelarve II lisaeelarve lõplik eelarve

eelarve

täitmine

Põhitegevuse tulud 1 198 488 30 758 9 247 1 238 493 1 240 746

Põhitegevuse kulud 1 148 264 39 880 -14 436 1 173 708 1 082 074

Põhitegevuse tulem 50 224 -9 122 23 683 64 785 158 672

Investeerimistegevus -94 730 9 122 -21 699 -107 307 -110 979

Eelarve tulem -44 506 0 1 984 -42 522 47 693

Finatseerimistegevus -12 862 0 -1 984 -14 846 -14 851

Likviidsete varade muutus -57 368 0 0 -57 368 32 842

Põhitegevuse tulude eelarve täitumine oli 100,18%. Tulueelarve alatäitumine oli summaliselt kõige suurem

sihtotstarbeliste toetuste all, laekumata jäi 3176 eurot koolipiima ja –puuvilja toetust. Lisaks ei täitunud

tulueelarve muude kaupade ja teenuste müügi osas 366 eurot, veeressursimaksu osas 270 eurot ja

saastetasude osas 245 eurot.

Põhitegevuse kulude eelarve täitumine oli 92,16%. Hajaasustuse programmi toetust (tegevusala 06300) jäi

välja maksmata 13 148 eurot, sest tööde teostamise ja lõpparuande esitamise tähtaeg on 31.08.2015. Võnnu

Keskkooli personalikuludes (tegevusalad 09212 ja 09220) jäi kasutamata 18 tuh eurot.

Investeerimistegevuse tuludes täitumine 88,98%. Eelarvesse jäi laekumata 15051 eurot (laekus jaanuaris

2015) ning laekus planeerimata tulu 10780 eurot. Investeermistegevuse kulu täitumine 99,56%. Planeeritud

investeerimistegevus on täidetud.

Finantseerimistegevus- 2014.a. võeti investeerimslaen Danske Pangalt 55 000 euro suuruses ja maksti laene

ja kapitalirente tagasi 69 851 euro ulatuses.

Likviidsed varade muutus: 2014.a. alguse vaba raha jääk 57 368 eurot suunati eelarvesse. Seoses

põhitegevuse kulude eelarve 8% alatäitumisega suurenes raha jääk aasta jooksul 32 842 eurot, 31.12.2014

seisuga 90 210 eurot.

Reservfondi kasutas vallavalitsus 113,60 euro ulatuses kalmistutöötajate vaktsineerimiseks puukentsefaliidi

vastu; 3200,40 euro ulatuses soojatrassi renoveerimistöödeks ja 1320 euro ulatuses Tee ja Ojasaare kinnistu

piirini veetrassi rajamiseks.

Info eelarve täitmise kohta uuendatakse igakuiselt Võnnu valla veebilehel rubriigis „avalik teave“.

Võnnu valla kodulehel rubriigis „avalik teave”→ „valla eelarved”

http://www.vonnu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=51&Itemid=148

saab tutvuda eelarve, lisaeelarvete ja seletuskirjadega põhjalikumalt.

http://www.vonnu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=51&Itemid=148




45

Majandusaasta aruande allkiri

Võnnu vallavalitsuse 2014.a. konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Võnnu

vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Võnnu vallavalitsuse protokolliline otsus

aruande heakskiitmise kohta.


Tõnu Muru

Võnnu vallavanem

Documents

VÕNNU VALLAVALITSUS konsolideerimisgrupi · PDF fileKONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja keskmine