Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2016–2019 · Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele. Programmi eelnõud (sh rahastamiskava)

Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele.

Programmi eelnõud (sh rahastamiskava) muudetakse kooskõlas 2016. aasta riigieelarve eelnõu muutmisega.

1 / 16

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2016–2019

Sisukord

1. Tulemusvaldkond haridus ...................................................................................................................... 2

2. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus ............................................................................................. 2

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................................... 3

4. Programmi meede ja tegevused .............................................................................................................. 4

4.1. Meede 1: Õppe seostamine tööturu vajadustega ................................................................................. 4

5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid ............................................... 15

6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................... 15

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 15

8. Rahastamiskava .................................................................................................................................... 15



2 / 16

1. Tulemusvaldkond haridus

2. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on toodud loetelu Eesti hariduse tänase olukorra kitsaskohtadest (Eesti

elukestva õppe strateegia 2020, lk 5-6), sealhulgas on viidatud järgmistele probleemidele:

- väljalangevus (eriti meeste hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja –liikides kõrge;

- ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta;

- madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike;

- erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured;

- õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd;

- info tööturu ja majanduse arengute kohta pole süsteemne;

- kutseharidus pole kujunenud kvaliteetseks edasiõppimisvõimaluseks, tööturu jaoks ei valmistata ette

piisaval arvul sobiliku kvalifikatsiooniga oskustöötajaid;

- vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused

on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides.

Aitamaks kaasa ülaltoodud kitsaskohtade ületamisele, samuti mitmete Eesti elukestva õppe strateegias 2020

püstitatud eesmärkide saavutamisele, on ellu kutsutud käesolev tööturu ja õppe tihedama seostamise

programm.

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm (edaspidi programm) hõlmab erinevaid tegevusi, mille

elluviimine aitab kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) eesmärgi 3 - elukestva õppe

võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus - saavutamisele.

Programmi raames on kavandatud ellu viia järgmised tegevused:

- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine;

- Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel;

- Kutsehariduse kvaliteedi hindamine;

- Kutsehariduse maine tõstmine;

- Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika;

- Töökohapõhise õppe laiendamine;

- Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul;

- Osalemine rahvusvahelises võrdlusuuringus seiramaks hariduse ja tööturu seoseid.

Programmi rakendamiseks kehtestatakse lisaks käesolevale programmi dokumendile toetuse andmise

tingimused. Programmis on toodud seosed EÕS-iga ning sätestatud programmi üldine eesmärk, samuti on

kirjeldatud programmi raames elluviidavaid tegevusi üldisemas plaanis, tuues välja peamised eesmärgid,

alamtegevused ning mõõdikud. Toetuse andmise tingimustes avatakse konkreetne tegevus detailsemal

tasemel, antakse põhjalikumad kirjeldused, määratletakse tegevuste elluviijad ja partnerid ning sätestatakse

täiendavad tulemusindikaatorid.

Programmi raames kavandatud tegevused on otseselt suunatud Eesti elukestva õppe strateegias 2020

sätestatud strateegiliste meetmete 3.1. – regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja

tagasisidestamise süsteem - ja 3.3. – praktikakorralduse tõhustamine – elluviimisele.



3 / 16

Programmi tegevused avaldavad mõju ka teiste EÕS strateegiliste eesmärkide täitmisele. Ettevõtlikkuse ja

ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel avaldab mõju eesmärgile 1 – muutunud

õpikäsitlus ning töökohapõhise õppe laiendamine on suunatud strateegilise eesmärgi 5 – võrdsed võimalused

elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv – meetme 5.5. – nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes

osalemiseks tingimuste loomine – elluviimisele.

EÕS strateegiline meede 3.2. – põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma

vajadustest – on kaetud eeskätt kutse- ja kõrg- ning täiskasvanuhariduse programmidega. Meetme 3.4. –

teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine – elluviimist toetab õppe- ja

karjäärinõustamise programm ning meetme 3.5. – töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades

– elluviimisele on suunatud eeskätt üld-, kutse- ja kõrghariduse programmid.

Programmil on mitmeid seoseid teiste arengukavade ja strateegiatega. Näiteks tegevus „Kutsehariduse

kvaliteedi tõstmine“ on seotud arengukavaga Eesti 2020 hariduse ja tööturu vastavuse eesmärgi osas.

Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika

üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama

ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Tegevus annab ka sisendit

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014−2020 jaoks seoses kutseõppe kvaliteedi edendamisega, et kutseõpe

pakuks häid võimalusi ettevõtlike ning kaasaegsete oskuste ja teadmistega inimeste kujundamiseks.

Tegevus „Töökohapõhise õppe laiendamine“ on seotud „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ eesmärkide

täitmisega: vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24)

osakaalu ning vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu. Nii tegevus

„Töökohapõhise õppe laiendamine“ kui ka tegevus „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh

õpetajakoolituse koolipraktika“ panustavad „Eesti regionaalarengu strateegia 2020“ eesmärgi

„Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ täitmisesse. Lisaks

aitab tegevus „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika“ kaasa

„Lõimuv Eesti 2020“ alameesmärgi 4 „Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised

teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks“ täitmisele.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärgiks on viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega

(EÕS sätestatud vastav valdkonna arengukava alaeesmärk: elukestva õppe võimaluste ja töömaailma

vajaduste vastavus (EÕS strateegiline eesmärk nr 3)).

Programm aitab kaasa järgmiste EÕS eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate täitmisele:

Mõõdik Algtase

2012 2016 2017 2018 2019 Eesti

sihttase

2020

Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute

(25-64) osakaal (%) 30,3 28 27 26 25,5 25

1-3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20-34-

aastaste tööhõive määr 73,9 77 79 80 81 82

Programmi mõõdik:

Mõõdik Algtase

2012 2016 2017 2018 2019 Eesti

sihttase

2020

Tööandjate rahulolu elukestva õppe

toimimisega

Määrata

kse

esimesel

mõõtmis

el

Rahulolu

on

kasvanud



4 / 16

4. Programmi meede ja tegevused

4.1. Meede 1: Õppe seostamine tööturu vajadustega

4.1.1. Meetme eesmärk ja mõõdikud

Meetme eesmärk: õpe kutse- ja kõrghariduses vastab suuremal määral tööturu arenguvajadustele.

Kuna programm sisaldab ühte meedet, siis on meetme mõõdikuteks programmi punktis 3 toodud EÕS

eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad, mille täitmisele meede kaasa aitab.

4.1.2. Meetme vastutaja

Haridus- ja Teadusministeerium. Toetuse andmise tingimustes määratakse konkreetsete tegevuste elluviimise

eest vastutavad organisatsoonid.

4.1.3. Meetme sihtrühm

- üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilased ning üliõpilased;

- madala haridustasemega mitteõppivad noored ja täiskasvanud;

- õpetajad, õppejõud ja praktikajuhendajad;

- teised õppetöö ja praktika läbiviimisega seotud spetsialistid, sh kvaliteedijuhid;

- üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused;

- tööturu osapooled (tööandjate ja töötajate esindajad).



5 / 16

4.1.4. Meetme tegevused

Tegevus Mõõdik Alg-

tase

(2014)

Tulemus või väljund

2016 2017 2018 2019

1.1. Tööjõuvajaduse

seire- ja prognoosi-

süsteemi loomine

(väljundmõõdik:

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

3.1.1.; 3.1.2.)

Loodud ja

tegutsevate kogude

(valdkonnanõukog

ud ja

koordinatsiooni-

kogu) arv

0 10+1 15+1 20+1 21+1

Koordinatsiooniko

gu

poolt Vabariigi

Valitsusele

esitatav tööturu

oskuste analüüsi

ülevaade

0 1 1 1 1

1.2. Ettevõtlikkuse ja

ettevõtlusõppe

süsteemne

arendamine kõigil

haridustasemetel

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

3.2.1.; 3.2.2.; 3.2.3.)

Õppeasutuste arv,

kes osalevad

ettevõtluspro-

grammis, et võtta

kasutusele

ettevõtlusmoodul

0 0

40

120

180

Osalenud õppe-

asutuste osakaal

(%),

kes on ettevõtlus-

mooduli kasutusele

võtnud

0 20 25 50 75

Ettevõtlusõppe

täiendusõppes

osalenud õppetööd

läbiviivate spetsia-

listide arv

0 250 450 650 800

1.3. Kutsehariduse

kvaliteedi hindamine

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

3.2.1.)

Kutseõppeasutuste

ja kutseõpet

andvate

rakenduskõrgkooli

de

õppekavarühmade

akrediteerimis-

kordade (hindamis-

ühikute) arv

0 50 90 150 180



6 / 16

1.4. Kutsehariduse

maine tõstmine

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

3.4.1.)

Kutsemeistrivõistlu

ste erialade arv 31 32 32 33 34

Õpilaste teadlikkus

kutseõppe

võimalustest –

vastajate osakaal

(%), kes on hästi

kursis

õppimisvõimaluste

ga

kutseõppeasutustes

61

(põhi-

kool)

57

(güm-

naa-

sium)

ei mõõdeta ei mõõdeta

70 (põhi-

kool)

65 (güm-

naasium)

ei mõõdeta

1.5. Praktikasüsteemi

arendamine kutse- ja

kõrghariduses,

sh õpetajakoolituse

koolipraktika

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

3.3.1.; 3.3.2.)

Koolitatud

praktika-

juhendajate arv 0 1100 2450 3900 5100

Programmis

osalevate

õppeasutuste

osakaal kõigist

vastavatest

õppeasutustest (%)

0 60 70 80 90

1.6. Töökohapõhise

õppe laiendamine

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

5.5.3.)

Töökohapõhises

õppes osalenute arv 0 1667 3000 4666 6900

Töökohapõhises

õppes osalenutest

edukalt lõpetanute

määr (%)

50

(2013) 60 ei mõõdeta 70 ei mõõdeta

Töökohapõhises

õppes osalevate

ettevõtete arv

(ettevõtted, kes on

programmi kestel

õpipoisiõpet

pakkunud)

n/a 150 200 250 300

1.7. Keeleõppe-

tegevused edukamaks

toimetulekuks

tööturul

(EÕS strateegilise

meetme tegevus

5.5.6.; 5.7.1.)

Tegevuses

osalenute arv

0 1000 1400 2000 2500

1.8. Osalemine

rahvusvahelises

võrdlusuuringus

seiramaks hariduse ja

tööturu seoseid

(EÕS strateegilised

meetmed 1.5; 3.1;

3.4; 3.5; strateegia

rakendusplaan näeb

ette sõltumatu

hindamise tellimist

aastal 2018)

Läbi viidud

uuringuid

0 0 0 1 1

Oskuste, hariduse

ja tööturu seoseid

kaardistavate

aruannete arv 8 8 8 8 10



7 / 16

Tegevuste kirjeldus

1) Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine

Seniajani on prognoositud tööjõuvajadust kvantitatiivselt ametirühmade ja majandusvaldkondade lõikes, mis

on hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks liiga üldine. Alates 2014. aastast kajastab prognoos tööjõuvajadust

ametialati, tegevusalade ja haridustasemete lõikes, kutse- ja kõrghariduse osas ka tööjõuvajadust ja –

pakkumist õppekavarühmiti. Tööturu muutuste monitooringu ja kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi

sisendina ei ole kutsestandardeid seni kasutatud, ehkki neis sisaldub oluline teave tööturul vajalike

kompetentside osas. Info tööturu ja majanduse arengute kohta on killustunud, mistõttu õppijate valikud on

väheteadlikud. Õppe planeerimine koolitüüpide põhiselt ei arvesta kutseala valdkonnapõhiste vajadustega.

Tegevuse eesmärk on sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste

struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks ning toetada tööandjate, erialaliitude,

kutsekodade ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist

karjääriteenustesse.

Käesoleva tegevuse raames käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja

tagasisidestamise süsteem (edaspidi: OSKA). OSKA analüüsi ja prognoosi tulemused saavad sisendiks

kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele, Eesti Töötukassa

pakutavate tööturuteenustele, mis võimaldab teenuseid (nõustamine, koolitus jm) suunata kooskõlas OSKA

süsteemist lähtuva tööjõuvajaduse infoga ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi.

ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi.

OSKA väljundina koostatakse alates 2016. a iga-aastaselt nii terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust kui

ka tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav „tööturu koolitustellimus“.

OSKA rakendamiseks vajalikud tegevused:

1. OSKA koordinatsioonikogu ellu kutsumine

Sihtasutuses Kutsekoda (edaspidi Kutsekoda) käivitatakse OSKA süsteemi koordinatsioonikogu.

Koordinatsioonikogu moodustab haridus- ja teadusminister ning sellesse kuuluvad tööjõu oskuste

arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamise eest vastutavad

institutsioonid. Koordinatsioonikogu pädevuses on teha ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete

kavandamiseks, sh õppekohtade avamiseks erinevate haridusliikide ja tasemete lõikes ühiskonna

tasakaalustatud arengu seisukohast lähtuvalt; nõustada valitsust ja huvitatud osapooli kvalifikatsiooniga

seonduvate otsuste tegemisel ning avaliku sektori eelarvetest tehtavate hariduskulutuste otstarbekamal ja

efektiivsemal kasutamisel; koordineerida valdkondlike ekspertkogude tegevust ning kinnitada nende aastased

tegevuskavad, sh määratleda prioriteedid ja kinnitada tööjõu-uuringute tellimise vajadus.

Koordinatsioonikogu määrab kutsetegevuse valdkondade analüüsi järjestuse, kinnitab valdkondlikud

ekspertkogud ning nende üldise tegevuskava. Koordinatsioonikogu kaasab enda ja ekspertkogude töösse

valdkonna teadlasi ning muid tippspetsialiste;

2. Valdkondlike ekspertkogude ellu kutsumine oskuste vajaduse analüüsimiseks, prognoosimiseks ning

ettepanekute tegemiseks taseme- ja täienduskoolituse osas:

Kutsekotta luuakse vajalik analüütiline ning ekspertkogude juhtimiseks ja toeks vajalik pädevus.

Ekspertkogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid, analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu

vajaduse ja prognooside, taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused, tellivad

vastavateemalisi uuringuid ning teevad ettepanekuid kutsestandardite muutmiseks, õppekavade

suhestamiseks kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega ja õppe taseme osas, õppekohtade avamiseks erinevate

haridusliikide ja tasemete lõikes oma valdkonnas. Kutsekojas monitooritakse ja tagasisidestatakse

ekspertkogude otsuste ja ettepanekute täitmist;



8 / 16

3. Kompetentside enesehindamise veebikeskkonna loomine ja rakendamine:

Luuakse enesehindamise veebikeskkond, mis võimaldab inimestel hinnata oma kompetentse ning nende taset

võrreldes kutsestandardites esitatuga. Enesehindamise keskkonna kasutamine aitab kasutajal selgitada välja

enesearendamise või täienduskoolituse vajadust ning lihtsustab valikuid õppes osalemiseks ning kutseeksami

sooritamist. Keskkonna arendamist ei alustata kõikehõlmavalt, vaid valitakse välja kompetentsid või

standardid, mille peal keskkonda piloteeritakse ning edasi laiendatakse enesehindamise võimalusi enamatele

kutsestandarditele.

Keskkonna kasutamiseks vajalik info saadakse Kutsekoja väljatöötatavatest info- ja teavitusmaterjalidest,

elektroonsetest kasutajajuhistest jms. Enesehindamise veebikeskkonna kasutamise personaalset tuge saavad

osutada Rajaleidja keskuste ning Eesti Töötukassa karjäärinõustajad, kellele loodav keskkond on klientide

nõustamisel abivahendiks.

Tegevuste elluviimiseks kaasatakse järgmised partnerid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, tööturu osapooled: Tööandjate Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda,

Ametiühingute Keskliit, TALO, õppeasutused, kutse- ja erialaliidud ning ettevõtjad.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi arendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

Alates 2020. aastast on kavandatud süsteemi rahastamine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Eelarve jagunemine ministeeriumite

vahel otsustatakse riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamise käigus.

2) Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel

Tegevuse peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa olukorra kujunemisele, kus haridussüsteemist väljuks

rohkem loovaid ja ettevõtlikke inimesi. Pajudel neist võiks olla potentsiaal realiseerida ennast ettevõtjana.

Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe peaks muutuma haridussüsteemi loomulikuks osaks.

Tegevuse elluviimise tulemusena soovitakse haridussüsteemi uuendada ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe

valdkonnas mitmeti, sealhulgas:

- ettevõtlikkust arendav õpikäsitlus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides;

- programmi tegevustes osalevate põhikoolide, gümnaasiumide, kutsekoolide ja kõrgkoolide

õppuritele on loodud võimalused praktiliseks ettevõtlusõppeks, kus ettevõtjad on innustajaks ja

toetajaks ettevõtlusega alustamisel;

- koolide lõpetajad on ettevõtliku hoiakuga ja oskavad oma oskusi rakendada mitmesugustes

eluvaldkondades, omades muuhulgas teadmisi ja valmisolekut ettevõtlusega alustamiseks;

- õpetajad ja õppejõud on ettevõtliku hoiaku toetajad ja kujundajad koolis. Õpetajakoolitus ja õpetajate

täiendusõpe tagavad ettevõtlikkuspädevuste ja lisa-ainena ettevõtluspädevuste omandamise;

- kaasaegse õppevaraga varustatus ning väljaarendatud tugisüsteem toetavad muutunud õpikäsitlust.

Tegevuse elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, kes vastutab tingimuste loomise eest ettevõtlikkuse ja

ettevõtlusõppe arendamiseks. Põhivastutus õppurite ettevõtlikkuse kujundamisel ja toetamisel ning neile

ettevõtlusõppe läbimise võimaluse pakkumise eest jääb tegevuse lõppedes igale koolile. Koolivälised

partnerid toetavad koole ettevõtlikust arendava õpikäsitluse rakendamisel ja praktilise ettevõtlusõppe

läbiviimisel. Erinevad koostöövormid soodustavad üksteiselt õppimist ja rikastavad õppeprotsessi. Seetõttu

ei nähta ette uue keskse administratiivse üksuse loomist või mõne olemasoleva volitamist ettevõtlikkuse ja

ettevõtlusõppega tegelemiseks.

Tegevuse raames viiakse läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemseks

arendamiseks. Ettevõtlusõppe raames pööratakse muu hulgas tähelepanu juhtimise ja meeskonnatöö oskuste,

finantskirjaoskuse jt ettevõtluses vajalike pädevuste arendamisele, lähtudes ettevõtlusmoodulite ülesehituse

metoodikast ning arvestades seotud teemade integreerimisega teistesse õppekavadesse.



9 / 16

Õpetajate täiendkoolituses arendatakse ettevõtlikkuse teema käsitlemist aineüleselt, õppetöö läbiviimist

toetavaid metoodikaid ja ettevõtlusõppe valikaine mooduleid. Täiendusõppe läbiviimisel arvestatakse

muutunud õpikäsitlusega. Täiendusõpe tagab õppetööd läbiviivatele spetsialistide sh ettevõtjatele nende

professionaalse arengu ja innovaatilise hoiaku.

Samuti on oluline läbi viia ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet propageerivaid tegevusi ja üritusi, et aidata kaasa

ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe edendamisele õppeasutustes nii õppetööga otseselt seotud spetsialistide

teadmiste ja kogemuste vahetuse kaudu kui ka läbi ühiskonna laiema toetuse. Tegevusse kaasatakse koolide

juhtkonnad, tööturu osapooled, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid. Tunnustatakse valdkonna

parimaid sh ettevõtlikud koolid, õpetajad jne. Nimetatud tegevused tugevdavad ka piirkondade sisest

koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive

arendamisel.

3) Kutsehariduse kvaliteedi hindamine

Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele,

asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele

muudatustele paindlikult reageerida.

Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3, strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime

kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks

tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe

kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus

on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni

ja teadmistepõhise arendamise protsessi.

Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007-2013 perioodil toimunud olulised

reformid ja tänu Euroopa Liidu vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht.

Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta,

kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused1. Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks

toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel,

tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe

kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda.

Tegevuse tulemusel on tööturu ja kutseõppe sidusus suurenenud, riikliku tunnustamise protsessi, sh

akrediteerimise usaldusväärsuse tase võimaldab riikliku tunnustamise edukalt läbinud koolidel pikendada

õppe läbiviimise õigust õppekavarühmades.

Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja

parendusvaldkondade kohta. Koolide akrediteerimisaruanded on avalikult kättesaadavad ning on aluseks

analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest

ning õppeasutuste arenguvajadustest.

Tegevusel on seosed arengukavaga Eesti 2020 hariduse ja tööturu vastavuse eesmärgi osas. Haridussüsteemi,

sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi,

kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse

innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi.

Tegevus annab sisendit Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014−2020 jaoks kutseõppe kvaliteedi

edendamisega, et kutseõpe pakuks häid võimalusi ettevõtlike ning kaasaegsete oskuste ja teadmistega

inimeste kujundamiseks.

1 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013



10 / 16

Tegevuse elluviimiseks kavandatakse järgmist:

Koolide õppekavarühmade akrediteerimine - viiakse läbi akrediteerimine kõigi koolide õppekavarühmades.

Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse

parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides.

Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh koolitus ja nõustamine koolidele töötajatele ning

hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja

akrediteerimisprotsessi korraldajatele. Akrediteerimisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine,

akrediteerimise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö

ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks.

4) Kutsehariduse maine tõstmine

Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh

lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe võimalustest, eriala valikutest ning kujundada Eesti elanikkonnas ja

eriti üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes.

Tegevuse tulemused:

1. kutsehariduse maine on paranenud;

2. üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning

põhikoolilõpetanute hulgas on tõusnud kutsekooli astujate osakaal;

3. kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav;

4. kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud.

Eesmärkide saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:

1. Kutseõppe võimaluste tutvustamine ja populariseerimine

Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot

kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites ja erinevates veebikeskkondades,

kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad (sh sotsiaalmeedias) ja üritused,

valmistatakse ette ja levitatakse sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjale (nt trükised, esitlused, videod

jms) ning meediakajastusi. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi

uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe lõpetanud õpilaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel

arvestatakse erinevate kutseõppe sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased,

uussisserändajad, täiskasvanud õppijad) ning erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse sooliste

stereotüüpide süvendamist.

Korraldatakse taotlusvoorud õppeasutustele ja kolmanda sektori organisatsioonidele kutseõppe

populariseerimiseks kohalikul või üleriigilisel tasandil, seejuures eelistatakse õpilaste seas vähepopulaarsete,

kuid tööturul nõutud kutsete populariseerimisele suunatud ja mitme õppeasutuse ning tööandjate koostöös

elluviidavaid projekte.

Kesksete teavitustegevuste elluviimisel tehakse aktiivset sisulist koostööd õppeasutuste ning tööturu

osapoolte esindajatega (tööandjate esindusorganisatsioonid ja ametiühingud).

2. Kutseõppeasutuste teavitustegevuste tõhustamine

Teavitustegevuste tõhustamiseks pakutakse kutseõppeasutustele individuaalset nõustamist ja tuge

kommunikatsiooniplaani koostamiseks. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse

regulaarne infovahetus ning korraldatakse vajalikud täienduskoolitused.



11 / 16

3. Kutsemeistrivõistluste korraldamine

Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate kutseõppurite esiletõstmiseks ning kutseõppes

pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi, sh iga-aastast suurüritust Noor

Meister, mis koondab vähemalt 24 erineva eriala kutsemeistrivõistlused.

Lisaks korraldatakse eraldiseisvaid üleriigilisi kutsemeistrivõistlusi erialadel, mis Noore Meistri

võistlusprogrammi ei sobi. Üleriigiliste võistluste parimate seast valitakse Eesti esindajad rahvusvahelistele

kutsemeistrivõistlustele WorldSkills ja EuroSkills. Kutsemeistrivõistluste korraldamisel tehakse koostööd

töömaailma esindajatega ning kaasatakse neid võistluste ettevalmistamisse ja läbiviimisse. Võistluste sisulise

programmi ettevalmistamisel pööratakse erilist tähelepanu üldhariduskoolide õpilaste kaasamisele.

5) Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika

Meetme tegevustega antakse oluline tõuge praktikakorralduse kaasajastamisse. Praktikajuhendajate

koolituse, praktikatoetuste võimaldamise, õpetajakoolituse praktika arendamise, praktika süsteemse

korralduse juurutamise ning õppeasutuste ja tööandjate koostöö süvendamise kaudu suurendatakse õpilaste ja

üliõpilaste valmisolekut tööjõuturule sisenemiseks ja seal edukalt toime tulemiseks. Arendatakse välja

praktika infosüsteem, mis võimaldab õppeasutuse, praktikandi ja tööandja vahelist suhtlust ja toetab

kvaliteetset praktikakorraldust. Töötatakse välja ja kaasajastatakse praktika korraldusega seotud

juhendmaterjale (nt praktika hea tava).

Tegevuse eesmärgid:

1. Praktikakorralduse süsteem on toimiv, heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on

tavapärane osa õppetegevusest.

2. Õpiväljundite saavutamine praktikal ja praktika vajadus on nii õppeasutuste, õppurite kui ka

tööandjate poolt väärtustatud ning toetatud.

Oodatavad tulemused:

1. üliõpilane on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas,

2. praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte

vajadustele.

Eesmärkide täitmiseks nähakse ette järgmised tegevused:

1. Praktika süsteemse korralduse juurutamine kutse- ja kõrgkoolides sh praktikajuhendajate koolitused ja

praktikaga seotud materjalide väljatöötamine;

2. Õpetajakoolituse praktika arendamine, sh mentorõpetajate toetamine;

3. Praktikakorraldusega seotud uuringud;

4. Õppeasutuste koostöö süvendamine tööandjatega sh õpetajatele/õppejõududele stažeerimis-võimaluste

pakkumine, innovaatiliste praktikate toetamine;

5. Praktikatoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele.

6. Praktika tähtsustamine ühiskonnas.

Meetmes piloteeritavate õpilaste ja üliõpilaste praktikatoetuste edasist vajadust ja mahtu selgitatakse

hindamise käigus 2018. aastal.



12 / 16

6) Töökohapõhise õppe laiendamine

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on tasemeõppe õppevorm. Töökohapõhises õppes omandab õppija

suure osa õppekava õpiväljunditest ettevõttes ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel, millele lisandub

teadmiste omandamine õppeasutuses. Töökohapõhist õpet eristab koolipõhisest õppest eeskätt see, et ettevõte

ja kool teevad tihedat koostööd õppe planeerimisel ja läbiviimisel ning ettevõttel on suurem vastutus õppe

läbiviimisel ja õppekvaliteedi tagamisel. Õpipoisiõppe eeliseks on, et reaalses tööprotsessis omandatud

teadmised ja oskused vastavad otseselt õpipoisiõppes osaleva ettevõtte vajadustele tööjõu oskuste osas.

Viimasel 3 aastal on töökohapõhises õppes õppinud keskmiselt 556 õppurit aastas. Õppurite arv ei ole

suurenenud ettevõtete, kutsekoolide ja õppurite vähese huvi ja teadlikkuse tõttu töökohapõhisest õppest.

Samas oleme olukorras, kus on palju tööturul mitteaktiivseid või erialase ettevalmistuseta inimesi.

Kvaliteetse töökohapõhise õppe rakendamine ja arendamine aitab kaasa kutseõppe tõhusamale seostamisele

ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustega. Samuti aitab töökohapõhise õppe rakendamine suurendada

erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu, tõsta Eesti tööjõu kvalifikatsioonitaset, vähendada struktuurset

tööjõupuudust, tagades sujuvama ülemineku haridusest tööellu ja võimaluse osaleda elukestvas õppes.


1. Töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;

2. Kaasata tööandjaid nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja pakkuda

täiendavaid võimalusi sobiva tööjõu koolitamiseks;

3. Pakkuda noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) rohkem paindlikke, valikuid

võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, et tagada sujuvam

üleminek tööellu.

Tegevuste tulemused:

1. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase

hariduseta täiskasvanute osakaal,

2. töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele;

3. väljatöötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna

ettevõtetele;

4. kaasatud rohkem tööandjaid töökohapõhise õppe läbiviimisesse;

5. töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud.


1. Kvaliteetse töökohapõhise õppe süsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et süsteem peab

olema terviklik ning jätkusuutlik ja osapoolte vajadusi ja võimalusi arvestav. Tegevuse raames

kaardistatakse hetkeolukord, arendatakse ja piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe

rakendusmudeleid kutse- ja kõrghariduses, kirjeldatakse rakendamise stsenaariumid, töötatakse välja

materjale ja koolitatakse ettevõtte- ja koolipoolseid juhendajaid. Teostatakse töökohapõhise õppe

monitooringut ja analüüsitakse töökohapõhise õppe kitsaskohti.

2. Ettevõtete ja nende ühenduste kaasamine töökohapõhise õppe läbiviimisesse.

Ettevõtlusorganisatsioonide eestvedamisel tutvustakse laiemalt töökohapõhise õppe võimalusi

eesmärgiga suurendada kvaliteetset töökohapõhist õpet võimaldavate ettevõtete hulka. Tehakse

koostööd tööturu osapoolte (tööandjate esindusorganisatsioonid, ametiühingud) ja omavalitsustega.

Tähtsustatakse töökohapõhist õpet ühiskonnas ja tunnustatakse parimaid töökohapõhise õppe

ettevõtteid.

3. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine. Täiendavad õppekohad luuakse riikliku

koolitustellimuse alusel, lähtuvalt ettevõtete vajadustest ja valmisolekust õpipoiste koolitamiseks.

Kutseõppeasutustes suurendatakse valmisolekut paindlikuks lähenemiseks, et arvestada ettevõttes

töötavate „õpipoiste“ individuaalseid koolitusvajadusi.



13 / 16

7) Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul

Tegevused on suunatud mitmekesiste ja paindlike võimaluste loomisele eesti keele omandamiseks eesti

keelest erineva ema- või kodukeelega inimestele ja võõrkeelte omandamiseks. Programmi eesmärk üldisel

tasandil on tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused erinevate keelte

omandamiseks.

Lõimumisprotsess on mitmesuunaline, seetõttu ei piisa eesti keelest erineva ema- või kodukeelega elanike

eesti keele oskuse parandamisest, vaid oluline on erinevate sotsiaalsete gruppide omavaheline

kommunikatsioon, mis saab võimalikuks vaid kõigi Eesti elanike võõrkeelteoskuse parandamisega. Tööturul

edukamaks konkureerimiseks on vaieldamatult eeliseks keelteoskus. Eestis vajatakse erineval tasemel

keeleõpet nüüd ja tulevikus. Igal aastal tuleb tööturule suur hulk inimesi, kelle eesti keele oskus ei ole

piisaval tasemel, et töötada erialaselt sobiva, kuid ettenähtud keeleoskust nõudva kvalifikatsiooniga

ametikohal, õppida soovitud õppeasutuses või lihtsalt tulla igapäevaelus toime ametiasutustega suhtlemisel.

Programmi raames nähakse ette järgmised tegevused, mille täpsem kirjeldus ja mõõdikud tuuakse toetuse

andmise tingimustes:

1. Kutsehariduse õpilaste täiendav üld- ja erialase eesti keele (sh formaalne ja mitteformaalne) õpe.

Tegevusega toetatakse kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele üleminekut ja tegevuse eesmärgiks on õppijate

eesti keele oskuse parandamine;

2. Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise rakendamine ja arendamine. Tegevuse

eesmärgiks on toetada kutsekoole eestikeelsele õppele üleminekul ning mitmekeelse ja -kultuurilise

õpirühma haldamisel (8 nõustajat on koolitatud „Keeleõppe arendamise programmi 2011-2013 raames);

3. Kõrgharidustaseme õppurite täiendav akadeemilise ja erialase eesti keele õpe. Eesmärgiks on aidata eesti

keeles õppivatel muukeelsetel üliõpilastel arendada akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keele ja erialase

eesti keele oskust;

4. Kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe. Tegevus toetab lõpetajate

konkurentsivõime parandamist, kõrghariduse rahvusvahelistumist ja mobiilsust;

5. Rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamise võimaluse loomine võõrkeelte õpetajakoolituse üliõpilastele -

õpetajakoolituse lõpetajad sooritavad oma õppekava lõpetamisel rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele

eksami. Põhikooli ja mitme aine õpetajad B2-C1 tasemel ning gümnaasiumi õpetajad C1-C2 tasemel.

Tegevus aitab kaasa keeleõppe kvaliteedi tõstmisele, võimaldab õpetajatel kvalifitseeruda rahvusvahelise

eksami testijaks ning soosib rahvusvahelistumist;

6. Erinevate haridustasemete (üld-, kutse- ja kõrghariduse) keelealased koostööprojektid – ühte projekti

peavad olema kaasatud vähemalt kahe erineva haridustaseme institutsioonid. Tegevuse eesmärgiks on aidata

kaasa keeleõppe kvaliteedi tagamisele erinevatel haridustasemetel ning mitteformaalse keeleõppe konteksti

rikastamisele;

7. Tingimuste loomine avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonides toetamaks nende liikmete ja siht- ning

sidusrühmade riigikeele omandamist ja lõimumist - tegevusest hüvitatakse osaliselt avaliku ja kolmanda

sektori organisatsioonide poolt algatatud keeleõppe ning lõimitud keele ja teiste võtmepädevuste alaste

tegevuste läbiviimist oma liikmetele ning siht- ja sidusrühmadele, sh erivajadustega inimestele (nt

vaegkuuljad ja –nägijad). Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja -klubid, õpivalmidust suurendavad

tegevused kui ka teised samalaadsed regulaarsed, ehk vähemalt 6 kuud kestvad grupipõhised

mitteformaalsed õpitegevused. Ühes grupis peab osalema minimaalselt 15 inimest. Toetuse saamise

tingimuseks on organisatsiooni omafinantseering ja vajadusel ka täiendav tugi keeleõppijatele, nt paindlik

tööaeg jms. Tegevused peavad olema kavandatud ja ellu viidud kaasates kõiki grupi liikmeid õpiprotsessi üle

otsustamisse ning siht- ja sidusrühmasid eesti keele õppimisel ja lõimumisel. Iga-aastaselt toetatakse

keskmiselt 20 projekti.

8) Osalemine rahvusvahelises võrdlusuuringus seiramaks hariduse ja tööturu seoseid

Tegevuse eesmärgiks on valmistada ette osalemine rahvusvahelises täiskasvanute (16-65) oskuste uuringus

PIAAC, mille vaheuuringu andmekogumine toimub 2018. a ja põhiuuringu andmekogumine aastatel 2021-

2022, koos ettevalmistuse ja järeltegevustega kestab uuring 2016-2024.



14 / 16

PIAAC viidi Eestis esmakordselt läbi 2011-2012, uuringus osales koos Eestiga 24 riiki, lähiaastatel on

lisandumas veel 10-20 riiki. Esmase uuringu baasil valmib 2015. a kevadeks kokku 8 aruannet, mis mh

andsid sisendit EÕS-i. Uus uuring annab võimaluse hinnata EÕS erinevate programmide tulemuslikkust

kompleksselt, sealjuures hinnata noorte ja täiskasvanute oskustes toimunud muutusi perioodil 2012-2022.

Seni toimunud uuring tõstis probleemsete teemadena fookusesse probleemilahendusoskused

tehnoloogiarikkas keskkonnas ja digioskused, oskuste rakendamise ja väärtustamise ning oskuste taseme ja

kasutuse aktiivses tööeas ehk 30-50 aastastel. Kordusuuring võimaldab mh vastata küsimustele, kas meie

hariduse kvaliteet paraneb või meie täiskasvanute oskused tööturule minnes langevad jm analoogsetele

küsimustele, mis PIAAC I uuring hüpoteesidena püstitas, kuid millele ühel ajahetkel tehtud uuringuga

lõplikult vastata ei saa. Probleemsete teemade püsivamaks seiramiseks saab väiksema valimi peal kavandada

vaheuuringu, mida on võimalik teha 2018. aastal (lähtuvalt OECD ajakavast). Kuna PIAAC-i esimeses

voorus küsiti inimestelt luba järeluuringuteks ja selle andis 90% osalenutest, siis on võimalik läbi viia jätku-

uuringuid eri sihtgruppide hulgas.

Alahinnata ei saa PIAAC-i olulisust OECD ja EK kontekstis. Rahvusvahelises plaanis oli ja on PIAAC

aluseks täiskasvanute oskuste mõõtmisele, mis toetab Euroopa Komisjoni Lissaboni strateegia hariduse ja

koolituse eesmärkide jälgimist2. Euroopa Komisjon hindab kõrgelt PIAAC-ist tulenevat informatsiooni nii

seire- kui arendustöös ning toetab seda, et suur enamus EL riike osaleks uuringus. EK toetas uuringus

osalemist tasudes uuringu rahvusvahelise osalustasu OECD-le.


- EÕS eesmärkide kompleksne seire, esimeses PIAAC uuringus ilmnenud probleemsete teemade

pidev jälgimine;

- Eesti täiskasvanute oskuste ja oskuste rakendamise rahvusvaheline võrdlus, Eesti hariduse ja oskuste

globaalse konkurentsivõime hindamine;

- Paremini sihitud täiskasvanute koolitus ja täiskasvanute oskuste muutuse seiramine.

Oodatavad tulemused:

- Eesti osaleb rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC vaheuuringus ja valmistab ette

põhiuuringu läbiviimise;

- Vaheuuringu tulemuste baasil antakse hinnang I PIAAC uuringus ilmnenud probleemsete teemade

arengu osas aastatel 2012-2018;

- Uuringu lõpuks valmivad aruanded koos poliitikasoovitustega, mis käsitlevad haridust, oskusi ja

nende rakendamist tööturul, sh trende perioodil 2012-2018-2022;

- PIAAC online valmimine 2017. aastal.


- Vaheuuringu läbiviimine: ettevalmistustööd, andmekogumine, aruannete koostamine;

- Põhiuuringu ettevalmistustööd;

- PIAAC online ettevalmistustööd, käivitamine/juurutamine.

2 Council conclusions of 25 May 2007 on a coherent framework of indicators and benchmarks for monitoring progress

towards the Lisbon objectives in education and training.



15 / 16

5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid

Meede on seotud teiste EÕS programmidega, mis panustavad samuti programmi punktis 3.3. toodud

mõõdikute täitmisele või on suunatud EÕS strateegiliste meetmete 3.2. (põhi- ja keskhariduse järgse õppe

korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest), 3.4. (teadlike valikute kujundamiseks info- ja

nõustamisteenuste pakkumine) ja 3.5. (töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades) täitmisele:

üldharidusprogramm, kutseharidusprogramm, kõrgharidusprogramm, täiskasvanuharidusprogramm, õppe- ja

karjäärinõustamise programm. Programmi tegevuse „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses

sh õpetajakoolituse koolipraktika“ elluviimine on seotud programmiga „Pädevad ja motiveeritud õpetajad

ning haridusasutuste juhid“ praktikajuhendajate koolituse osas.

6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

Läbivad teemad Programmi mõju läbivate eesmärkide saavutamisel

Võrdsed võimalused

Positiivne: programmi tegevused on suunatud kõikidele haridustasemetele ja

õppijatele. Eraldi tähelepanu pööratakse sihtgruppidele, kelle keeleoskuse tase

vajaks parandamist edukaks konkureerimiseks tööjõuturul.

Regionaalareng

Positiivne: hariduse ja tööturu seoste täpsem ja süsteemsem hindamine ning

selle alusel protsesside juhtimine võimaldab paremini arvestada piirkondlike

võimaluste, eripärade ja arengutega nii hariduse valdkonna korraldamisel kui

ka ettevõtluskeskkonna kujundamisel.

Infoühiskond

Positiivne: programmi raames luuakse nüüdisaegseid IKT lahendusi, sh

digitaalselt õppevara ning nähakse ette selle laialdast kasutuselevõttu.

Riigivalitsemine

Positiivne: oodatav mõju ühtsele riigivalitsemisele ning kaasavale ja

teadmistepõhisele poliitikakujundamisele on positiivne, kuna programmi

raames seiratakse ja uuritakse tööturu ja hariduse vahelisi seoseid, samuti

luuakse mitmeid koostöövorme ja –mehhanisme, mille eduka rakendamise

tulemusena on võimalik riigivalitsemises teha teadlikumaid ja

süsteemsemaid otsuseid.

Keskkonnahoid ja

kliima

Neutraalne. Kaudset positiivset mõju võib avaldada ressursside suunamine

hariduslikele tegevustele majanduste kasvuvaldkondades, samuti uue

õpikäsitluse kontseptsiooni ning ettevõtlikkuse arendamine haridussüsteemis

läbivalt.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigieelarvestrateegia perioodiga, mis tagab

kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega.

Programmi rakendamist juhitakse tegevuste põhiselt ning tegevuste juhtimiskorraldus sätestatakse toetuse

andmise tingimustes.

Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande koostab HTM koos programmi täiendamise

eelnõuga ja kooskõlasta hariduse valdkondliku komisjoniga hiljemalt 28. veebruariks.

Programmi lisadeks on toetuse andmise tingimused.

Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel.

8. Rahastamiskava



16 / 16

Meede Tegevus

Tulud / Kulud

2016. a

eelarve

eelnõu

(EUR)

2017. a

RES(EUR)

2018. a

RES(EUR)

2019. a

RES (EUR)

TULUD

KOKKU -8 863 008 -8 263 603

-8 432 355

-8 141 179

8.1. Õppe

seostamine

tööturu

vajadustega

8.1.1. Tööjõuvajaduse seire- ja

prognoosisüsteemi loomine Kulud kokku 733 934

640 398

648 286

634 567

8.1.2. Ettevõtlikkuse ja

ettevõtlusõppe süsteemne

arendamine kõigil

haridustasemetel

Kulud kokku 1 710 000

1 394 000

1 215 500

1 147 500

8.1.3. Kutsehariduse

kvaliteedi hindamine Kulud kokku 293 038

347 228

422 662

333 772

8.1.4. Kutsehariduse maine

tõstmine Kulud kokku 658 800

525 130

584 290

495 210

8.1.5. Praktikasüsteemi

arendamine kutse- ja

kõrghariduses sh

õpetajakoolituse koolipraktika

Kulud kokku 1 591 100

1 288 430

1 321 495

1 287 070

8.1.6. Töökohapõhise õppe

laiendamine Kulud kokku 3 853 046

4 055 904

4 227 556

4 230 485

8.1.7. Keeleõppetegevused

edukamaks toimetulekuks

tööturul

Kulud kokku 400 000

382 500

382 500

382 500

8.1.8. Osalemine

rahvusvahelises

võrdlusuuringus seiramaks

hariduse ja tööturu seoseid

Kulud kokku

264 850

349 479

350 982

349 197

KULUD

KOKKU

9 508 679

8 983 069

9 153 271

8 860 301

Documents

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 2016–2019 · Eelnõu vastavalt 2016. a riigieelarve eelnõule (28.09 seisuga) ja kehtiva RESi otsustele. Programmi eelnõud (sh rahastamiskava)