TULEKAHJU

KORRAL

TEGUTSEMISE

PLAAN Tallinna Tehnikaülikool

Infotehnoloogia maja (ICT)

Akadeemia tee 15A, Tallinn

Kinnitatud:

1

Sisukord

1. Ettevõtte ja hoone tuleohutusalane iseloomustus ................................................................. 2

1.1 Ettevõtte tegevusvaldkond, personal ja tööaeg........................................................................ 2

1.2 Hoone iseloomustus ................................................................................................................ 2

1.2.1 Hoone pindala ja korruste arv .......................................................................................... 2

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus............................................................................... 2

1.3 Tuleohutuspaigaldised ............................................................................................................. 4

1.3.1 Tulekustutid ..................................................................................................................... 4

1.3.2 Tulekustutustekk.............................................................................................................. 7

1.3.3 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ................................................................ 8

1.3.4 Tuletõrje voolikusüsteem ................................................................................................ 9

1.3.5 Hädavalgustus ............................................................................................................... 10

1.3.6 Suitsuärastussüsteem ..................................................................................................... 11

2. Tegevusjuhised tulekahju korral ....................................................................................... 12

2.1 Tulekahju korral tegutsemise juhis ............................................................................................. 12

2.1.1 Töötaja tegevusjuhised tulekahju või tulekahjutunnuste avastamisel ................................. 13

2.1.2 Valvekeskuse vahetuse vanem (VV) ............................................................................. 13

2.1.3 Patrullauto 1 turvatöötaja (PA1) .................................................................................... 14

2.1.4 Patrullautod (PA2, PA3 jne) .......................................................................................... 14

2.2 Tulekahjust teavitamine......................................................................................................... 14

2.3 Evakuatsioonikorralduse edastamine .................................................................................... 15

2.4 Evakuatsiooni läbiviimine .................................................................................................... 15

2.4.1 Töötaja ülesanded .......................................................................................................... 15

2.4.2 Üldised suunised evakueerumisel ja evakuatsiooni läbiviimisel ................................... 16

2.5 Tulekahju kustutamine ja leviku piiramine ........................................................................... 16

2.5.1 Tulekustuti kasutamine .................................................................................................. 17

2.6 Päästemeeskonna vastuvõtmine ............................................................................................ 18

3. Evakuatsiooni skemaatilised plaanid ................................................................................. 18

2

1. Ettevõtte ja hoone tuleohutusalane iseloomustus

1.1 Ettevõtte tegevusvaldkond, personal ja tööaeg

Infotehnoloogia majas toimub õppe- ja teadustegevus

1.2 Hoone iseloomustus

1.2.1 Hoone pindala ja korruste arv

Korruste pindalad m2:

0. korrus 1. korrus 2. korrus 3. korrus 4.korrus 5. korrus 6. korrus 7. korrus 8. korrus

1362 1347 1470 1470 1462 1434 1434 1434 1261

Hoone üldpindala on 12674 m2.

0-korrusel on autoparkla ja tehnilised ruumid

Esimesel korrusel asuvad kabinetid, laborid, õppeklassid kaubandus- ja äriruumid.

Teisesest kuni seitsmenda korruseni on kabinetid, laborid ja õppeklassid.

Kaheksas korrus on tehniline korrus kus asuvad ventilatsiooni- ja jahutusseadmed.

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus

Tuleohutuse liigituselt kuulub hoone neljanda kasutusviisiga1 (suurte rahvahulkade kogune-

mishooned) hoonete loetellu. Kandetarindid ja sisetrepid on raudbetoonist. Kuna hoone on

ehitatud mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, kuulub hoone tulepüsivuse seisukohalt esimesse

tulepüsivusklassi2 (TP1). Tule ja põlemisgaaside leviku piiramiseks on hoone korrused ja tre-

pikojad jagatud omaette tuletõkkesektsioonideks3. Tuletõkkeuste tulepüsivusaeg on 30 minu-

tit. Tulekahju leviku piiramise eelduseks ühest sektsioonist teise on see, et tuletõkkeuksed

oleksid suletud.

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”

2 Ehitised jagatakse tulepüsivuse seisukohalt kolme klassi tähistusega TP1, TP2 ja TP3. TP1-klassi kuuluv ehitis püstitatakse

põhiliselt mittepõlevatest ehitusmaterjalidest.

3 Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksik ruum, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate

vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud.

Lahtioleku

kellaajad:

Hoone kasutajate arv Inimeste arv, kes

vajavad evakuee-

rumisel lisaabi:

Evakueerimise võimalus

ühest tuletõkke-

sektsioonist teise:

lahtioleku

ajal: öisel ajal:

E-L: 7.00 -

22.00

ca 200 tööta-

jat / ca 400

üliõpilast

Sissepääs

piiratud

õigusega.

Hoones võib viibi-

da ca 30 piiratud

liikumisvõimega

üliõpilast.

On olemas; mööda eva-

kuatsiooniteid ja trepikoda-

sid

3

Väljumise suunal on uksed avatavad võtmeta. Evakuatsiooniteed ja –pääsud on tähistatud

vastava märgistusega.

Tulekahju tekkimist objektil võivad põhjustada järgmised faktorid:

materjalide ja kemikaalide ohutuskaarte (Material Safety Data Sheet) eirates;

tuleohutusnõuete rikkumised tuletööde läbiviimisel;

tuleohutusnõuete rikkumine suitsetamisel (selleks mitte ettenähtud kohas);

põlevmaterjalide ja põlevjäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtades (nt

põlevmaterjali ladustamine elektrikilbi sees, selle all või peal);

kuritahtlik tegevus (süütamine);

tulekahju levik naaberhoonelt või objektidelt (nt süttib põlema hoone vahetus

läheduses olev auto);

tehnosüsteemsed rikked (rikked elektripaigaldistes);

inimlik hooletus (järelevalveta jäetud või valesti kasutatavad elektriseadmed);

vääramatu jõu mõjul.

TULEOHTLIKUD AINED

4

1.3 Tuleohutuspaigaldised

Tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks ja varakahjude

vähendamiseks on hoones järgmised tuleohutuspaigaldised4:

tulekustutid;

automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

tuletõrje voolikusüsteem;

hädavalgustus;

suitsuärastussüsteem;

1.3.1 Tulekustutid

Tulekustuti on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis 5 .

Hoones on hajutatult paigutatud 6 kg pulberkustutid (pilt 1), mis asuvad spetsiaalsetes kappi-

des koridorides. Tulekustuti kappide ustel on vastav tuleohutusmärk. Kapi ukse avamiseks

tuleb käepidet keerata vastupäeva. Tulekustutite asukohad on märgitud evakuatsiooniskeemi-

del.

4 Seade või tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks eva-

kuatsiooniks ja päästetööks.

5 On süttinud tulekahju kõige varasem faas. Ruumi temperatuur selles faasis on kuni 38 oC. Hapniku sisaldus õhus umbes

20%. Algfaasi ajaline kestvus on keskmiselt 1-4 minutit. Algfaasis olevat tulekahju on võimalik kustutada esmaste tulekustu-

tusvahenditega. Alates hetkest, kui põlevatest ainetest eraldunud põlevgaaside segu on saavutanud temperatuuri 300 oC,

algab tulekahju järgmine faas ehk üleveeremise faas, mida esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ei ole võimalik.

5

Pilt 1

(6 kg pulberkustuti) (5 kg süsihappegaaskustuti) (2 l rasvakustuti)

Pulberkustuti kustutab efektiivselt A, B ja C klassi tulekahjusid

Süsihappegaaskustuti kustutab efektiivselt B klassi tulekahjusid

Vahtkustuti kustutab efektiivselt A ja B klassi tulekahjusid

Rasvakustuti kustutab efektiivselt A, B ja F klassi tulekahjusid

A - klass - tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks (puit, paber, tekstiil, põlevad

kiudained jms);

B - klass - põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks (õli, bensiin, lahustid,

vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

C - klass - põlevgaaside kustutamiseks (metaan, propaan, atsetüleen, vesinik jms);

D - klass - metallide kustutamiseks (alumiinium, magneesium, naatrium, kaalium, titaan jms);

F - klass – toiduõlide ja rasvade kustutamiseks.

NB! Kõiki TTÜ-s kasutuses olevaid tulekustuteid võib kasutada kuni 1000V pinge all olevate

elektrijuhtmete ja -seadmete kustutamiseks.

6

Enne tulekustuti kasutamist

Enne kustuti kasutamist on soovitav jälgida tulekustuti peal toodud kasutusjuhiseid (pilt 2), et

saada teada või meelde tuletada kuidas toimub tulekustuti töölerakendamine.

Pilt 2 (Tulekustuti pealdis)

Tulekustuti kasutamine

Võta lähim tulekustuti kapist;

Jää tulekoldest ohutusse kaugusesse (5-3m);

Pane tulekustuti maha ning hoides ainult alumisest käepidemest, eemalda kaitseriiv

(splint);

Haara vooliku otsast ning suuna kustutusaine juga kõige intensiivsema põlemise koha

pinnale (leegi jalale);

Vajuta tugevasti päästikule (käepideme ülemisele hoovale);

7

Kustutamisel tuleb tulekustutusaine pühkivate liigutustega suunata kõige intensiivsema

põlemise koha pinnale;

Mahavalgunud põlevvedeliku kustutamist alusta äärtelt ning järkjärgult kata tulekustutu-

sainega kogu põlev pind. Lahtises ja madalate äärtega nõus süttinud vedeliku kustutami-

sel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti sise-

seina;

Optimaalne kustutuskaugus tulekoldest on 6-kg pulberkustuti korral 4-3 m, süsihappe-

gaaskustuti korral 1-0,5 m, rasvakustuti korral 2-1 m;

Välitingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend;

Tulekustuti kasutamine selleks mitte ettenähtud otstarbeks on keelatud;

1.3.2 Tulekustutustekk

On klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 cm või 120x180 cm) tükk, mis on

varustatud rihmadega, mille abil on võimalik kustutustekk kiiresti selle pakendist välja tõm-

mata. Sellega saab kustutada tule seda lämmatades: kolle kaetakse ettevaatlikult tekiga, nii

takistatakse hapniku juurdepääs ning tuli sumbub. Tekk peab süttinud aine või seadme täieli-

kult katma.

Tulekustutusteki kasutamine

Rebi kustutustekk kaitsekotist välja vastavatest aasadest kinni haarates.

Raputa tekk lahti.

Haara teki servadest nii, et see kaitseks ka käsi ja su enda nägu, lähene põlevale koha-

le hoides tekki enda ees ja sirgetel kätel. Hoidu ootamatute leegipahvakute eest.

Objekt kustutatakse tekiga katmisega, alustatakse eseme esiservast ja tekk paigutatak-

se üleni esemest üle.

Paigalda tekk rahulikult põlemiskoha peale ja jäta ta sinna kuniks oled veendunud, et

tuli on kustunud, ära tõsta seda kohe ega kohenda, sest tulekoldesse hapniku pääsemi-

sega lahvatab tuli uuesti põlema.

8

1.3.3 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) annab automaatselt teate tekki-

nud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.

ATS koosneb:

Keskseade (pilt 3) - mille abil antakse tulekahjuanduritele nende tööks vajalik energia ja

mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju teate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja

nähtavaks tegemiseks ning tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks. ATS keskseade

asub esimesel korrusel fuajees, päästemeeskonna sisenemisteel.

Andur (pilt 4) - jälgivad pidevalt kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsi-

kalisi ja keemilisi nähtusi. Tulekahju korral annavad signaali keskseadmesse.

Tulekahjuteatenupp (pilt 5) - mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi.

Tulekahjuteatenupud asuvad koridorides ning väljapääsude juures. Tulekahjuteatenuppude

asukohad on märgitud evakuatsiooniskeemidel.

Alarmseade (pilt 6) - mille abil tulekahjuteade antakse helisignaalina.

ATS-i tööpõhimõte

ATS rakendub tööle kui tulekahjuandurid reageerivad põlemisel eralduvale kuumusele või

suitsule, kui vajutatakse tulekahjuteatenupule ning erandkorras ka süsteemi rikke tagajärjel.

Andurilt saadud tulekahjuteade läheb ATS keskseadmesse, mis käivitab häirekellad, fikseerib

koha/ruumi kust häire saabus ning kajastab vastava info ka keskseadme tabloole. Tulekahju-

teade edastatakse ka VI-õppehoone turvaruumi.

9

ATS keskseade (mis koosneb kahest osast) asub päästemeeskonna sisenemisteel – fuajees

Pilt 7 Pilt 7.1 (ATS keskseade)

1.3.4 Tuletõrje voolikusüsteem

Hoones on hajutatult paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemi kapid (pilt 8), mis on ette nähtud

tulekahju kustutamiseks. Kapis on omavahel ühendatud 20 m voolik, joatoru ja veetoru. Tule-

tõrjevooliku kapid on tähistatud vastava tuleohutusmärgiga (pilt 8.1). Kapi ukse avamiseks tuleb

käepidet keerata päripäeva. Voolikukappide asukohad on märgitud evakuatsiooniskeemidel.

Pilt 8 (Tuletõrje voolikusüsteemi kapp)

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamine (vastav juhis on ka voolikukappide sees)

Ava voolikukapi uks, pöörates käepidet päripäeva (kellaosuti liikumise suunas)

Veendu et joatoru, voolik ja veetoru on omavahel ühendatud;

Kontrolli et joatoru on suletud;

Ava kapis olev toitekraan, pöörates käepidet vastupäeva;

Tõmba voolikupool kapist välja;

Haara joatorust ning liigu voolikuliiniga põlemiskoldeni;

Kontrolli et voolikuliinis ei oleks murdekohti;

Ava joatoru kraan ja suuna veejuga põlemiskoldesse;

Sulge joatoru kohe peale tulekahju kustutamist (nii kahjustad vähem ruumide sisus-

tust);

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel on soovitav seda teha kahekesi (üks juhib juga,

teine aitab manööverdamisel voolikuliiniga);

Ära sisenege põlevasse ruumi survestamata voolikuliiniga!

10

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel peab arvestama, et survestatud voolikuliiniga on ras-

ke ja ebamugav liikuda. Samuti peab arvestama ka võimalikest veekahjustustest, mida tekitab

kustutusvesi hoonele ja hoone sisustusele. Peale tulekolde kustutamist tuleb koheselt alustada

kustutusvee koristamisega, et see ei satuks põranda alla ega seinakonstruktsioonidesse.

Algfaasis olevaid tulekoldeid tuleks esmalt proovida kustutada tulekustutiga. Kui kellegi elu

on ohus ning tulekustutiga tule kustutamine ebaõnnestus, tuleks kasutada tuletõrje voolikusüs-

teemi. Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel tuleb arvestada, et sellega ei tohi kustutada

põlevvedelikke (põlemispindala hoopis suureneb) ega ka pinge all olevaid elektriseadmeid

(enne kustutamist tuleb elektriseadmed pinge alt vabastada).

1.3.5 Hädavalgustus

Hädavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral kasutajatel lahkuda ohusta-

tud kohast, enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid ning teha päästetöid.

Jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialaval-

gustuseks.

Evakuatsioonivalgustuse eesmärk on tagada ohtu sattunud inimeste turvaline väljapääs mööda

evakuatsiooniteid. Samuti tagada tuleohutuspaigaldiste lihtne ülesleidmine ja kasutamine.

Paanikavältimisvalgustus on ette nähtud paanikatekke tõenäosuse vähendamiseks ja mis peab

võimaldama inimesel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. On kasutusel suuremate

ruumide määratlemata evakuatsiooniteega alades.

Riskialavalgustus on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või olukorras olevate ini-

meste ohutuse tagamiseks. See võimaldab kontrollitult tegevuse peatada, kasutajat ja muid

ruumis viibivaid inimesi ohtu seadmata.

Hädavalgustid on varustatud akudega mis tagavad voolukatkestuse korral valgustite toimimi-

se vähemalt üheks tunniks. Ära tunneb need valgustid korpusel oleva väikese rohelise/punase

led lambi järgi.

Pilt 9 (Evakuatsioonivalgustus) (Evakuatsioonimärgistus)

11

1.3.6 Suitsuärastussüsteem

Hoones on suitsu eemaldamiseks suitsuärastusventilatsioon, mille juhtimiskeskus (pilt 10)

asub esimesel korrusel fuajees, ATS keskseadme kõrval.

Pilt 10 (Hoone suitsuärastusventilatsiooni juhtimispaneel)

Trepikodades ja aatriumis on suitsu eemaldamiseks automaatikaga avatav suitsuluuk, mille

avamisnupud (pilt 11) asuvad esimesel korrusel, väljapääsude juures.

Pilt 11 (Suitsuluugi avamisnupp)

Suitsuärastussüsteemide eesmärk on

hoida ruumid ja trepikojad evakueerumise ajal suitsuvabad, et hõlbustada inimestel

evakueerumist.

lokaliseerida kahjustusi tulekahju piirkonnas, takistades kuumuse, tahma ja sööbivate

gaaside levimist.

hõlbustada päästemeeskonna tegevust, moodustades tulekahjust haaratud ruumi värs-

ke õhu tsooni, kus on parem nähtavus, talutavam temperatuur ja puhtam õhk.

Suitsuärastusventilatsioon käivitatakse tulekahju korral, päästetööde juhi korraldusel.

12

2. Tegevusjuhised tulekahju korral

Tegevusjuhises kasutatavad mõisted:

Evakuatsioonikorraldus – rakenduvad häirekellad või turvatöötaja poolt antud suuline

korraldus.

Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev vabalt läbitav ukseava.

Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega

tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni.

Hädaabikõne – kõne ohuolukorra kohta hädaabinumbril 112.

Päästetööde juht (PTJ) – päästetöid juhtiv Päästeasutuse esindaja (esimene PTJ on sinise

kiivriga, hiljem võib olla kas punase või kollase kiivriga).

Tulekahju – kontrollimatu väljaspool spetsiaalset tulekollet kulgev põlemisprotsess, mida

iseloomustavad kuumuse ja suitsu eraldumine, tekkiv varaline kahju ning oht tervisele.

Tulekahjutunnused – ATS eelteate rakendumine või suitsu/leegi nägemine.

Töötaja – hoones viibiv isik, kes on teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest.

Järgnevad tegevusjuhised lähtuvad objekti eripärast ja eeldab, et ATS süsteem on töökorras

ning töötajad on läbinud tulekahjuõppuse teoreetilise osa.

2.1 Tulekahju korral tegutsemise juhis

Tulekahju korral on kõige olulisem, et hoones viibivad üliõpilased ja töötajad saaksid võima-

likust ohust kiiresti teada. Ainult kiire teavitamisega tagatakse õigeaegne evakuatsioon ja ini-

mesed pääsevad ohutult hoonest välja. Tulekahju avastades on oluline, et koheselt teavitataks

ka Häirekeskust. Korrektse ja kiire hädaabikõne sooritamisel vähendatakse märkimisväärselt

ohtu inimeludele ja väheneb ka varaline kahju.

Tulekahju võib hoones avastada:

töötaja või üliõpilane, kes märkab tulekahjutunnuseid;

ATS, mis reageerib tekkivale suitsule või temperatuurile, mille tagajärjel käivituvad

häirekellad ehk evakuatsioonikorraldus.

Tulekahjutunnuste ilmnemisel on oluline, et enne hädaabikõne teostamist tehakse kindlaks

tulekahju asukoht ja ulatus. See on vajalik, kuna algfaasis avastatud tulekahju kustutamine on

võimalik esmaste tulekustutusvahenditega. Kui avastatakse tulekahju, mille kustutamine ei

ole võimalik või põlengukohta liikumine on paksu suitsu või kuumuse tõttu eluohtlik, tuleb

viivitamatult teostada hädaabikõne 112 ja käivitada evakuatsioonikorraldus.

13

2.1.1 Töötaja tegevusjuhised tulekahju või tulekahjutunnuste avastamisel

Töötaja põhiülesandeks tulekahju või tulekahjutunnuste avastamisel on kiire tulekahju asuko-

ha kindlakstegemine, hädaabikõne teostamine, evakuatsiooniteate käivitamine, tulekahju kus-

tutamine.

Töötaja tegevused kes avastab tulekahju

1. Lõpeta koheselt pooleliolev tegevus.

2. Võta lähim tulekustuti ning liigu piirkonda kus märkad suitsu või leeki ja selgita

välja põlemise täpne asukoht ja ulatus.

3. Suuna inimesed ohupiirkonnast eemale.

4. Kustuta tulekahju.

5. Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need on mürgised.

Kui tulekahju kustutamine ei õnnestunud või on ohtlik:

1. Lahku koheselt põlevast ruumist.

2. Tundi andev õppejõud suunab üliõpilased lähima ohutu väljapääsu poole ja lahkub

ruumist viimasena.

3. Sulge, kuid ära lukusta uksed ja aknad.

4. Lülita tööle häirekellad (kui ei ole automaatselt käivitunud) vajutades tulekahjuteate-

nupule mis asuvad koridoris.

5. Teosta hädaabikõne numbril 112.

6. Aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda.

7. Informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi.

8. Liigu võimalikult ohutult.

9. Välju hoonest kogunemiskohta.

10. Anna kohale saabunud päästemeeskonnale informatsiooni tulekahju kohta.

2.1.2 Valvekeskuse vahetuse vanem (VV)

VV põhiülesandeks tulekahjuteate saamisel on kiire tulekahju asukoha kindlakstegemine, ja

hädaabikõne teostamine.

VV tegevused

1. Saadab kohale PA1, kes kontrollib häire õigsust ja selgitab välja põhjuse.

2. Saanud PA1 kinnituse tulekahjust mida ei suudetud esmase tulekustutusvahendite-

ga kustutada, annab talle korralduse evakuatsiooni alustamiseks.

3. Teostab hädaabikõne 112.

14

2.1.3 Patrullauto 1 turvatöötaja (PA1)

Territooriumil paikneva patrullauto turvatöötaja põhiülesandeks on kiire tulekahju asukoha

kindlakstegemine, tsooni kontrollimine, võimalusel avastatud tulekahju kustutamine ja eva-

kuatsiooni läbiviimine.

PA1 tegevused

1. Suundub võimalikult kiiresti VV poolt teatatud sündmuskohta.

2. Tulekolde avastamisel informeerib sellest VV.

3. Võimalusel kustutab avastatud tulekahju esmase tulekustutusvahendiga.

4. Teostab inimeste evakueerimist, alustades põlevale ruumile lähimast, käib läbi kõik

ruumid kus võivad olla inimesed ning suunab nad hoonest välja kogunemiskohta.

5. Jääb hoone sissepääsu juurde ja takistab inimeste sisenemist hoonesse.

6. Annab PTJ-le (sinise kiivriga) informatsiooni tulekahju asukoha kohta, samuti ATS

paiknemisskeemi.

7. Täidab PTJ korraldusi.

2.1.4 Patrullautod (PA2, PA3 jne)

Saabuvate turvatöötajate põhiülesandeks on inimeste abistamine evakueerumisel ja hoone

sissepääsude valve.

Saabuvate turvatöötajate tegevused

1. Suundub VV poolt teatatud kohta.

2. Takistab inimeste sisenemist ohutsooni.

3. Täidab VV korraldusi.

2.2 Tulekahjust teavitamine

Töötaja, kes avastab tulekahju, peab viivitamatult teostama hädaabikõne tel 112

Hädaabinumbrile saab helistada nii laua-, kui ka mobiiltelefoniga. Mobiiltelefonilt helistades pole oluli-

ne, kas telefonis on sees SIM – kaart või on lukustatud.

Helistades hädaabinumbril 112, teata:

• MIS juhtus (tulekahju)

• KUS juhtus (Tallinn, Akadeemia tee 15A, Tallinna Tehnikaülikool, korrus, ruum)

• Kas on kannatanuid

• Oma nimi ja telefoninumber

• Jää rahulikuks, vasta lühidalt ja täpselt

• Järgi saadud juhiseid

• Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest tel 112

15

2.3 Evakuatsioonikorralduse edastamine

Kokkuleppelisteks evakuatsioonikorraldusteks on järgmised märguanded:

ATS häirekellade rakendumine - ATS häirekellad rakenduvad tööle automaatselt, kui täitub

kolmeminutiline viiteaeg või kui tulekahju avastanud töötaja on vajutanud tulekahjuteatenu-

pule. ATS häirekellade rakendumise korral on viivitamatu evakueerumine kohustuslik kõiki-

del hoones viibivatel inimestel.

Suusõnaline evakuatsioonikorraldus - suusõnalist evakuatsioonikorraldust kasutatakse ju-

hul kui ATS häirekellad ei ole mingil tehnilisel põhjusel rakendunud või nende rakendumisel

ei ole alustatud evakueerumisega.

2.4 Evakuatsiooni läbiviimine

Hoonest on evakueerumine kohustuslik koheselt peale tulekahjutunnuste nägemist, ATS häi-

rekellade rakendumist või peale evakuatsioonikorralduse saamist.

2.4.1 Töötaja ülesanded

Töötaja ülesanded peale evakuatsioonikorralduse saamist

1. Lõpeta koheselt pooleliolev tegevus.

2. Sulge uksed ja aknad.

3. Tundi andev õppejõud suunab üliõpilased lähima ohutu väljapääsu poole ja lahkub

ruumist viimasena.

4. Aita erivajadustega inimestel ohutult väljuda.

5. Välju hoonest;

6. Anna kohale saabunud päästemeeskonnale informatsiooni.

Evakuatsiooni korraldamisel on kõige tähtsam säilitada rahu. Evakueerimist juhtides tuleb

rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi. Paanikas inimesed

täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule. Viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika teki-

tamise katsed.

16

2.4.2 Üldised suunised evakueerumisel ja evakuatsiooni läbiviimisel

Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht (põlev

ruum, tuletõkkesektsioon, korrus, ülemised korrused);

Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud

kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb sellekohane info anda päästjatele

ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde.

Evakueerimisel on kasulik meeles pidada:

prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena;

inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam säilitada rahu;

paanikas inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende

sisule;

evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata

initsiatiivi;

viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tegemise katsed;

Näpunäiteid juhuks, kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda ehk päästetavaks:

püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulikud;

avage aknad, andke endast märku, hüüdke appi;

kui tuli on ära lõiganud väljapääsuteed, ärge üritage tulerindest läbi murda (sama kehtib ka

paksu suitsu korral);

liikudes suitsuses ruumis või koridoris, ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres kas nelja-

käpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem;

kui te ei tea, kus tulekolle asub, pidage meeles, et enne ukse avamist tuleb ettevaatlikult

katsuda ukse käepidet ning pinda, et kontrollida nende temperatuuri;

ust avades tuleb alati jääda selle varju või varjata ennast ukse kõrval seina ääres.

2.5 Tulekahju kustutamine ja leviku piiramine

Kui tulekahju saab alguse Sinu töökoha läheduses, informeeri tulekahjust läheduses olevaid

inimesi, käivita ATS häirekellad ja alusta koheselt tulekahju kustutamist. Tulekahju kustuta-

miseks kasuta esmalt kantavaid tulekustuteid. Kui kustutustöödesse on kaasatud rohkem töö-

tajaid võib kasutada ka tuletõrje voolikusüsteemi. Voolikusüsteemi kasutamisel tuleb olla

kindel, et kustutatav seade või ruum on voolu alt väljas.

Juhul, kui tulekahju on levinud suuremale alale (kogu ruum) või on tegemist paksu suitsu ja

suure kuumusega on peamiseks eesmärgiks tulekahju piiramine ja lokaliseerimine ruumi(de)

piires. Selleks tuleb sulgeda uksed põlengu piirkonnas, takistades sellega tule kiiret levikut

ning vähendades hapniku juurdevoolu. Samuti tagab uste sulgemine ohutuma evakuatsiooni

(suits ei levi evakuatsiooniteele).

17

2.5.1 Tulekustuti kasutamine

18

2.6 Päästemeeskonna vastuvõtmine

Päästemeeskond saabub sündmuskohale üldjuhul ca 3 minutit peale tulekahjuteate saamist.

Esmane vajalik info päästjatele on:

tulekahju tekkekoht ja ligipääs selleni (võimalusel näidata joonisel);

kas evakuatsioon on läbi viidud;

kas on hoones inimesi ja kus nad võivad asuda (näidata joonisel);

kust saab välja lülitada elektrivarustuse.

Peale esmase info andmist tuleb objekti esindajal jääda kättesaadavaks (paikneda samas ko-

has), kuna olukorra muutudes võidakse soovida erinevat lisainfot!

3. Evakuatsiooni skemaatilised plaanid

19

20

21

22

23

24

25