1

POOLA

Metsade iseloomustus ja metsatüübid – Poola

Tänapäeval katab mets Poolas 9 088 tuhat hektarit (31.12.2009), mis moodustab 29,1 % kogu maa-

alast. Kohe pärast Teist maailmasõda oli metsade osakaal 20,8%. Ka praegu on märgata metsapindala

jätkuvat suurenemist. Omandi järgi on suurim osa avalikul metsal 81,8%, sellest riigimets 77,8%.

Omandi jagunemine on esitatud graafikul.

Pildid:

Vasakul – tüüpilised männimetsad Stare Masiewo ümbrusest- sarnaseid metsi on Poolas 52,6%

Paremal – tamme-valgepöögi mets Bialowieza Rahvuspargis – moodustavad metsaaladest 47,4%

Metsatüüpide struktuuris domineerivad okaspuumetsad, moodustades 52,6% ning lehtmetsad

moodustavad 47,4% kogu metsapindalast. Madalikel ja viljakamatel aladel domineerivad

männimetsad, kõrgendikel ja mägedes domineerib kuusk. Selline okaspuuliikide ülekaal, eriti

viljakatel kasvukohtadel ja sageli monokultuursete puistutena, on minevikus populaarse uuendusraie

kasutamise tulemus. Uuendusraie tähendab küpsete puistute eemaldamist ühe korraga (tihti suure

alana) ning uue puistu rajamist kunstlikul viisil (istutades, harva ka külvates). Puistute

ümberkujundamist ja loobumist uuendusraietest on järgitud Poolas viimased 20 aastat. Sarnane

trend on ka teistes Kesk-Euroopa riikides.

2

Rääkides floorast, on tamme-valgepöögi, jõeäärsed ja lepametsades kõige huvitavamad

taimekooslused.

Laialehised tamme-valgepöögi metsad esinevad viljakatel liivsavi muldadel. Nad on tihti ääristatud

lepametsadega ühelt ning männisegametsadega teiselt poolt. Puurindes võime me enamasti leida

tamme, valgepööki, harilikku pärna. Valgepöök on oluline metsa koostisosa, mis moodustab ülemise

rinde. Sellist tüüpi metsades võib leida erinevaid puuliike nagu sarapuu, paakspuu, pihlakas, noored

pärnad, tamm ja vaher. Suvel on metsad pimedad, alustaimestik kasvab kevadel, enne kui puudele

ilmuvad lehed.

Jõeäärsed metsad on iseloomulikud jõgede ja ojade orgudel. Olulisim faktor neis metsades on

maapinna lähedale ulatuv põhjavesi. Puistutes võime näha musta leppa, saart, üksikuid vahtraid,

toomingaid ja kuuski.

Lepametsade puurindes võime leida leppasid koos arukase, kuuskede, tamme, saare, vahel ka mõne

muu liigiga. Lepametsadele on iseloomulikud üleujutused, mis on põhjustatud põhjaveetaseme

tõusust. Veepinnast kõrgemale jäävad alad on väga olulised metsaelustikule. Surnud puud pakuvad

sageli noorele järelkasvule kasvukohta. Lepametsad katavad soiseid madalikke ning alasid, kus vee

äravool on takistatud.

Kõige huvitavamad on tamme-valgepöögi, märgalade ja lepametsad

Kodumaised ja haruldased looma- ja taimeliigid metsas – Poola

Mõõduka või vahepealse kliima (ookeanilise ja kontinentaalse vahel) tõttu paikneb Poola kõige

mitmekesisemate ja rikkalikemate metsade biotsönoos. Riigi pindalal võib leida 2300 soontaimeliiki,

600 samblaliiki, 250 helviksamblaid (Hepaticopsida) ja 1600 samblikku. Soontaimedest võime leida

liike erinevatest geograafilistest piirkondadest, nagu Euraasia, Põhja-Ameerika, Arktika, Kesk-

Euroopa, Lääne-Euroopa, Musta mere ja isegi Läänemere piirkonnast.

Liikide koosseisus: harilik mänd (Pinus sylvestris) koos harva esineva lehisega katab 70% aladest.

3

Mänd (Pinus sylvestris)

Euroopa lehis (Larix europea)

Laialehiste liikide klassis domineerib tamm (Quercus sp.) 7,3%. Enamasti võime leida harilikku tamme

(Quercus robur), harva kivitamme (Quercus petraea), viimane kasvab vaesematel muldadel.

Tamm (Quercus sp.)

Kolmandal kohal on kask, mis katab peaaegu 7% metsaaladest. Kask peapuuliigina on tavaliselt

esimene põlvkond jäätmaadel ehk karjääride aladel, mis püütakse peale karjääride ammendamist

taastada.

4

Kask (Betula sp.)

Neljandal kohal on kuusk (Picea abies) – 5,5%. Esineb enamasti Kirde-Poolas ja kõrgematel aladel

ning mägedes.

Harilik kuusk (Picea abies)

Harilik pöök (Fagus sylvatica) 5% metsadest. Esineb riigi lõuna ja lääne osades.

Harilik pöök (Fagus sylvatia)

Lepp (Alnus sp.) on seitsmes enimlevinud liik Poolas (4,4%). Esineb enamasti märgadel aladel,

lepametsades ja veekogude ääres.

5

Lepp (Alnus sp.)

Hõbenulu (Abies alba) (2%) osakaal kõrgendikel ning mägedes tasapisi suureneb.

Hõbenulg (Abies alba)

Teised laialehiste puuliikidega metsad, näiteks vaher, mägivaher, haab, pappel, valgepöök, saarvaher

hõivavad kokku umbes 1% aladest.

Endeemsetest liikidest (taimestik iseloomulik ainult Poolale) tasub mainida poola lehist (Larix

polonica), talikrüsanteemi (Delphinium oxysepalum) ja Dendranthema zawadskii.

Betula nana Delphinium oxysepalum Dendranthema zawadskii

6

Jäänukliikidest (kaduvad liigid või on teistest perioodidest) võib mainida metsnelki (Dianthus

sylvestris), lapipaju (Salix lapponum), vaevakaske (Betula nana), harilikku drüüasi (Dryas octopetala)

ja karpaadi kivirik (Saxifraga wahlenbergii).

Salix lapponum Saxifraga wahlenbergii

Poola loomastikku iseloomustavad liigid, mis on sattunud sinna erinevatel aegadel alates viimasest

jääajast. Poolas on umbes 33 tuhat loomaliiki (kaasa arvatud selgrootud). Selgroogsetest elab Poolas

85 liiki imetajaid, 220 pesitsevat linnuliiki, 8 liiki roomajaid, 17 liiki kahepaikseid, 55 liiki kalu. Enamus

neist suudavad levida kiiresti ning esinevad terves Euroopas. Näiteks karpkala (Cyprinus carpio),

harilik kärnkonn (Bufo bufo), vaskuss (Anguis fragilis), nastik (Natrix sp.), metsvint (Fringilla coelebs),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), kanakull (Accipiter sp.), orav (Sciurus vulgaris), jänes (Lepus

europaeus), metskits (Capreolus capreolus), punahirv (Cervus elaphus). Nad on tüüpilised laialehistele

ning segametsadele. Endeemseid liike on hinnanguliselt 36 ning jäänukliike 38. Mägikits (Rupicarpa

rupicarpa) ja koopaorav/alpi ümiseja (Marmota marmota) on näited kaduvatest liikidest.

Rupicapra rupicapra Marmota marmota

Mõnede liikide iseloomustus:

Tavatu liik: piisonit (Bison bosanus) võib Poolas tänapäeval leida üle 1000 isendi. Isase looma kaal on

440-920 kg, emasel aga väiksem, 320-640 kg. Noorte kaal on 16-35 kg. Tiinus kestab umbes 260

päeva. Järglased sünnivad kevadel. Piisonid söövad enamasti alusmetsataimi ning toitumisele

kulutavad nad umbes 80% oma elutegevusest.

Kodumaised: Punahirve (Cervus elaphus) isendeid on Poolas ligikaudu 178 tuhat. Isase looma kaal on

umbes 220 kg. Hirve sarved tulevad igal talvel ära ning kasvavad tagasi uuesti kevadel. Kõige

suuremad on sarved 10 aastaselt. Keskmiselt elavad nad 4-5 aastat, aga mõned isegi

kolmeteistkümne aasta vanuseks.

7

Tavatu liik: huntide (Canis lupus) arvukust on Poolas hinnatud ligikaudu 600-700 isendit. Nende

populatsioonid on rohkem levinud riigi kagu-, kesk-ida-, ja karpaatide osas. Uurimuste kohaselt võib

Lääne-Poola mahutada hunte kaks korda rohkem.

Piison ja hunt – haruldased liigid Poola faunas

Looduskaitse vormid, näiteks rahvuspargid ja Natura 2000

alad – Poola

Looduskaitse on Poolas korraldatud järgmistel viisidel:

- Loomastiku ja taimestiku kaitse

- Looduse üksikobjektide kaitse

- Hoiualade loomine

- Rahvusparkide loomine

- Maastikukaitsealade loomine

- Kaitstavate maastike tähistamine

- Natura 2000 alade tähistamine

Rahvuspark on seadusega kaitstud ala, mis on säilitanud oma looduslikkuse või on inim- või

majandustegevuse tulemusena vaevu märgatavalt muutunud Rahvuspark on ebatavaliste teaduslike,

looduslike, maastikuliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja hariduslike väärtustega ning kõik looduse

elemendid on seal kaitstud. Rahvuspark on kõrgeim looduskaitse vorm. Pargi pindala ei saa olla

väiksem kui 1000 hektarit.

Enimtuntud rahvuspargid Poolas:

Bialowieža Rahvuspark

Vanim rahvuspark Poolas, mille tähiseks on piison, mis kaudses mõttes kaitseb väärtuslikke ja

looduslikke metsamadalikke. Nimelt 500 aasat tagasi andis kuningas käsu, millega keelas sellel alal

jahinduse ja asundused. Kuigi seadusel oli teine eesmärk, mõjus see väga hästi loodusele ja

ühiskonnale.

Need loomad on tagasi loodusesse lastud Poola loomaaedadest sõdade vahelisel perioodil.

8

Rangelt kaitstud ala Bialowieža pargis ja Poola metsikud hobused

Tatra Rahvuspark

Tatra mäed on ainuke alpilise iseloomuga mägine piirkond Poolas. Tema tähiseks on mägikits. Antud

rahvuspark on üks osa Slovakkia Tatra Rahvuspargist; mõlemas pargis võib leida pruuni karu ja

koopaoravat.

Góry Stolowe Rahvusparkide

Esindab Poolas ainukest näidet mägedest, mis on kujunenud horisontaalsele kivikihile, mis on

haruldane kogu Euroopas. Seal võib näha nii seene- kui muu kujuga kive, mis on tekkinud erosiooni

tulemusena ning moodustanud kivilinna.

Iseloomulikud kihilised kaljud ja lamedate tippudega „laua mäed“

9

Biebrza Rahvuspark

Suurim rahvuspark; see hõlmab suure ala väga väärtuslike Biebrza märgalasid (Euroopa suurimad

märgalad on Bug jõest ida pool). Need märgalad on inimese poolt peaaegu puutumata. Biebrza jõgi

on viimane sellise suurusega jõgi Euroopas, kus looduslikud omadused on säilinud kogu jõe pikkuses.

Biebrza märgalad suure põdra populatsiooniga

Kampinoski Rahvuspark

Park asub kohe Poola pealinna, Varssavi kõrval. Iga aasta külastavad linna miljonid turistid, kes

saavad matkata kokku 360 kilomeetril radadel. Pargi tähelepanuväärsemad vaated on liivaluited, mis

asuvad kohe mülgaste (soo) kõrval. Park on tuntud põdra, kopra ja ilvese populatsioonide taastamise

poolest.

Liivaluited soo naabruses, Varssavi lähedal

Poolas on 23 rahvusparki, mis teeb pindalaks kokku umbes 300 000 hektarit, see moodustab 1 %

kogu riigi pindalast. 60% parkidest on metsad. Seitse parki on nimetatud maailma biosfääri

säilitamise reservaadeks, üks neist (Bialowieza RP) on ka UNESCO nimekirjas.

2008. aasta lõpus oli riigimetsades üle 1200 kaitseala, kokku umbes 120 000 hektarit. Metsades on

umbes 11 000 looduse üksikobjekti (puud või puude grupid, koopad, kivid, alleed).

Poola on üks Natura 2000 Euroopa komisjoni liikmetest. 2008. aasta lõpuks on kinnitatud 2,2 miljonit

hektarit erilise kaitsega alasid (SAC), mis on 29% riigimetsaalast. 1,1 miljonit eriliselt kaitstavat

linnuala (kinnitatud SPA poolt), mis moodustab 15,1% metsadest.

10

Metsakorraldus – Poola

Poolas domineerivad avalikud metsad (82,5%); nendest 94% (7 miljon hektarit) on riigimetsad.

Erametsaomanikele kuulub 16,4% metsadest (1,6 miljon hektarit). Metsa majandamise reeglid

põhinevad 1991. aasta „Ustawa o lasach – Metsa seadusele“. Määrus kehtib kõigile metsadele

olenemata omanikust. Riigimetsad kuuluvad Keskkonnaministri valitsusalasse. Erametsades –

maakonna vanem.

Riigimetsi majandab Riigimetsa Rahvuslik Metsahoid (PGL LP). Majandamist juhib PGL LP peadirektor,

kes viib täide kohustused Riigimetsa nõukogu liikmete ja 17 metsaringkonna abiga. Põhilised üksused

metsamajandamisel on metskonnad, mida juhivad metsainspektorid. Inspektorid teevad iseseisvalt

metsamajandamiseks vajalikke otsuseid, tuginedes metsamajandamiskavadele. Poolas on 428

metskonda.

Poolas on metsad enamasti avalikud; kuigi vahel on piirangud häirimistele tundlikele aladele, nagu

näiteks taimlad, katsealad, loomade elukohad ja jõelätted. Piirangud võivad olla ka perioodilised

(näiteks tulenevalt tuleohtlikkusest, puistute uuendamisest).