EEsti turva­EttEvõtEtE Liit

turvatöö – aktiivsetele inimesteleametid ja karjäärivalikud

Palk ja soodustused

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

� �

rutiiniva­ba­ ja­ va­stutusrika­s a­mEtturvaettevõtluses töötab ligi 4800

tublit eestimaalast. Peale turvatöö­

tajate ja turvatehnikute, kelle amet on

selle sektori alustala, pakub see vald­

kond arengu­ ja eneseteostusvõimalusi

ka paljudele teistele spetsialistidele.

turvaala on olenemata majandusolu­

korrast üks paindlikemaid ja stabiilse­

maid töövaldkondi. Turvafirmad

saavad pakkuda oma töötajatele täien­

dusõpet ja kindlustada nad lähtuvalt

teenuse vajadusest ka tööga.

turvaettevõtlus on stabiilne,

annab sotsiaalseid lisagarantiisid,

pakub pidevat väljaõpet ja paindlikku

töögraafikut ning võimaldab hoida end

füüsiliselt vormis. samas on turvatöö­

tajal peale seadustega antud õiguste

ka vastutus ja ühiskonnal on nende

suhtes kõrgendatud ootused. tööta­

mine turvavaldkonnas on hea välja­

kutse nii kaitseväeteenistusest tulnud

noormeestele kui ka parimais aastates

naisterahvastele, aga ka aktiivset

töökarjääri lõpetavale inimesele.

Peamisteks tingimusteks on seadus­

rikkumisteta minevik, tööks sobilik

tervis ja riigikeeleoskus ning valmisolek

õppida rutiinivaba ja vastutusrikast

ametit. turvaettevõtete liitu kuuluvad

firmad on oma pikaajalise tegevusega

kinnitanud, et nad on oma töötajatest

hoolivad ning stabiilset sissetulekut

pakkuvad tööandjad.

Eesti turvaettevõtete Liidu

tegevjuht Kaupo Kuusik

EEsti turva­EttEvõtEtE LiitEesti turvaettevõtete Liit (EtEL)

asutati 1993. aastal. EtEL on Eesti

tööandjate Keskliidu ja Euroopa turva­

teenuste Konfödaratsiooni CoEss liige

aastast 2003. EtELi kui tööandjate

organisatsiooni sotsiaalpartner on

side­ ja teenindustöötajate ametiühin­

gute Liit. EtELisse kuulub 21

turvavaldkonna juhtivat ettevõtet, mis

hõlmavad ligikaudu 80% turvateenuste

ja ­toodete turu kogumahust. Liidu

ettevõtete teenustega on kaetud kõik

litsentseeritud turvavaldkonnad.

Eesti turvaettevõtete LiitMadara 27tallinntel: 640 3431Faks: 640 3432E­post etel@security.ee www.security.ee

Liidu juha­tusJuhatuse esimees andrus Ossip, as G4s EestiJuhatuse aseesimees ants väinsalu, as alarmest Int. Kirill samsonov, OÜ turvateenistus alfastar Kuldar saun, as valnes andres Laasma, skorpioni Julgestusteenistuse asrein Palis, as schneider Electric Eesti Kalle reinart, as securitas Eesti

Liidu liikmed: Kidde Eesti as, GsMvalve OÜ, Optimus systems as, Lansec OÜ, K Grupp turvatee­nused, as alarmEst, OÜ turvateenistus alfastar, OÜ P. Dussmann Eesti, as Eltron, as G4s Eesti, as Hansab, as Hedengren Eesti, as schneider Electric Eesti, as securitas Eesti, as selko secu­rity, skorpioni Julgestusteenistuse as, sta tehniks OÜ, as valnes, OÜ vasara autokool, OÜ turko õppekeskus

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

� �

turvasektor on Eestis ainulaadses

seisus. Praegu kuulub ühele turul

olevale ettevõttele üle 40 protsendi

turvaturust, mis on erandlik kogu

maailmas. Enamasti valdab turuliider

umbes 15% turust, mitte rohkem.

turvaturu kogumaht 2008. aastal

oli ligikaudu 2,37 mld krooni.

turvavaldkonnas tegutsevad ettevõtted

annavad tööd ligi 4800 inimesele.

turvatöötaja tööülesandeid täidavad

sellest ligi 4800 inimest, tehnikapaigal­

dusega on hõivatud 500 töötajat. 28%

turvatöötajatest on naised.

Maailmas kasvab turvaturg jõud­

salt eelkõige selle tõttu, et elu on

muutunud ebakindlamaks näiteks

terrorirünnakute tõttu. Lennujaamades,

sadamates, pankades jm on turvalisust

mitmekordselt suurendatud.

turvaturu areng on alati seotud

majandusega – kui majandus teeb

kiireid edusamme, on edukas ka

turvavaldkond. Kiire majanduskasvu

perioodil kuritegevus kahaneb. Praegu

on majanduskasv pidurdunud ning

võib oodata kuritegevuse kasvu.

valveseadmete müük suurenes

koos kinnisvaraturu kasvuga. turva­

ka­sva­v turva­turg

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

� �

Me kõik soovime, et meie lähedaste, kodu ja

varaga oleks kõik korras. teadmine, et asjad

on kontrolli all, loob kindlustunde. vajadus

end turvaliselt tunda ei kao kunagi – me

vajame tänapäeva ohurikkas maailmas alati

kedagi, kes oleks meie eest valvel.

seepärast on turvateenus perspektiivikas

ärivaldkond ja turvatöötaja endiselt nõutud

amet nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Moodsa turvatehnika tase võimaldab

välja töötada keerukaid lahendusi, mis rahul­

davad kliendi vajadused võimalikult mitme­

külgselt. Just paindlike, kliendi turvariske

igakülgselt maandavate ning komplekssete

lahenduste päralt on ka turvaäri tulevik.

Kindlasti ei tööta need lahendused inimeste

abita. tuleviku turvaäris on tegija see, kelle

juures töötavad parimad: nii insenerivõime­

tega inimesed, kes suudavad turvalahendusi

luua, kui ka nutikad turvatöötajad, kes

oskavad nende süsteemidega opereerida

ning tehnika abil saadavat infot analüüsida ja

kasutada.

PErsPEktiivika­s va­Ldkond

Andrus Ossipas G4s Eesti juhatuse esimees

tehnikaga tegelevate firmade edu on

tingitud just sellest. Inimesed on

õppinud turvalisusele suuremat tähele­

panu pöörama – seega turvafirmadel

tööd piisab. Mehitatud valve nõudlus

pigem kasvab. samas muutub riiklik

regulatsioon aina rangemaks ja põhjali­

kumaks: koolitus­ ja tervisenõuded

ning isikuandmete töötlemise reeglid

karmistuvad. see on ka üks põhjus,

miks seni valveteenust pakkunud

väikefirmad ei suuda ajaga kaasas

käia. Esimesed muutuste märgid on

turvaturul näha – firmad kas lõpetavad

tegevuse või ühinevad.

turvamine on ohtlik töö – suurt

tähelepanu pööratakse koolitusele, et

turvatöötajad oskaksid ohu korral

õigesti käituda. Kliendid ootavad head

ja stabiilset teenust, mis on turvalisuse

puhul väga tähtis. soovitakse küll uusi

lahendusi, kuid hinnalt peavad need

olema endistega samaväärsed või

odavamadki. Hinna langetamist ooda­

takse just tehniliste lahenduste korral,

kuid kokkuhoid turvalisuse arvel võib

ennast hiljem kurjalt meelde tuletada.

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

� �

Paljud noored mehed ja naised alus­

tavad oma karjääri turvatöötajana,

mis esitab väljakutse suhtlemisosku­

sele, eeldab vastutustunnet, täpsust ja

töötahet. sealt edasi on võimalik

areneda, kuhu aga hing ihaldab. turva­

töötaja amet võib olla stardilava ka

tulevastele tippjuhtidele. turvateenis­

tuja ametit pidada on hea, sest graafi­

kujärgne töö lubab samal ajal õppida.

samas pakub see töö uusi väljakut­

seid, vajalik on inimestega suhtlemine

ja terane taip.

turvasektor on “turvaline” ja

kindel töövaldkond. turvaettevõtete

pankrotte tuleb ette harva, sest enamik

ettevõtteid on suured rahvusvahelised

kontsernid. Pealegi on turvatöötajaid

vaja alati ja kõikjal. Karjääri jooksul on

võimalik liikuda ühest linnast teise,

ühelt objektilt teisele ning saavutada

kõrgem palgatase.

turvatöötaja ameti pluss on kind­

lasti paindlik töögraafik. Enamik Eesti

turvafirmasid pakub pidevalt nii füüsi­

list, vaimset kui ka tööalast täiendus­

koolitust ja maailmatasemel täiendus­

õpet.

töö turvaalal sobib inimestele,

kes soovivad saada kogemusi kriisire­

guleerimise, inimestega suhtlemise ja

nende juhtimise vallas. Kuigi palk pole

väga suur, on tegemist äärmiselt

stabiilse tööga, mis sobib näiteks noor­

tele meestele, et elus n­ö jalad alla

saada. Firma G4s pakub maalt tulnud

meestele ka elukohta ühiselamus.

EELdusEd ja­ oskusEd

a­mEtid ja­ ka­rjääriva­Likud turva­sEktoris:• patrullauto juht,

• turvatöötaja,

• turvameeskonna juht,

• rahaauto juht või turvamees,

• valvemehaanik.

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

10 11

turvatöötajad peavad

tundma turva­, töökesk­

konna­ ja töösuhete alaseid

õigusakte ning arvestama

turvateenuste osutamisega

seonduvate konfidentsiaal­

suse ja andmekaitse nõue­

tega. Kutsealasteks põhios­

kuseks on turvateenuse ja

sellega seotud vahendite

tundmine – alates turvatöö

terminoloogiast valvesead­

mestiku ning relvade ja

erivahendite käsitsemiseni.

turvatöötajad peavad

oskama anda kannatanule

esmaabi, mis eeldab tead­

misi erakorralisest meditsii­

nist. vetelpäästjad­turvajad

läbivad turvaettevõtte korral­

datud koolituse, kus

õpitakse uppuja päästmist,

esmaabi, suhtlemist klienti­

dega ja avaliku korra taga­

mist.

turvatöö eeldab dist­

siplineeritust, otsustus­,

vastutus­ ja koostöövõimet

ning rutiinitaluvust, sest pikk

valvesolek objekti juures

võib olla üsna väsitav.

Olulised on ka veenmis­

oskus ja viisakas käitumine,

sest võimalikes konfliktsi­

tuatsioonides peab turva­

töötajatel olema olukorra

üle kontroll.

töötajal peab olema

hea tervis ja füüsiline ette­

valmistus (näiteks õigusrik­

kuja kinnipidamiseks).

samuti eeldab turvatöö

inimeselt kohanemisvõimeli­

sust ja usaldusväärsust.

turvatöötajale esitatavad nõudedturvaseaduse järgi (§ 22

“turvatöötajale esitatavad

nõuded”) võib turvatööta­

jana töötada vähemalt

19aastane põhihariduse ja

turvatöötaja kvalifikatsioo­

niga Eesti kodanik või isik,

kes on Eestis saanud alalise

elamisõiguse või kellele on

ha­ridus ja­ töö

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

1� 1�

Eestis antud pikaajalise elaniku elamis­

luba, kes valdab eesti keelt seadusega

või seaduse alusel antud õigusaktidega

kehtestatud tasemel ning kes isiksu­

seomaduste, kõlbluse, kehalise ette­

valmistuse ja tervise poolest on võime­

line täitma turvatöötaja ülesandeid.

turvatöötaja, kes tagab korda avalikus

kohas toimuval üritusel, osutab isiku­

kaitset või raha­ ja väärtpaberivedu,

peab olema vähemalt 21aastane.

turvatöötajate kutseoskusnõuded

on kinnitatud kutsestandardites “turva­

töötaja I, II” ja “turvajuht III”:

Turvatöötaja I kutse taotlemisel

on nõutav põhiharidus, kutsestandar­

dile vastav koolitus ning vastamine

üldfüüsilise ettevalmistuse ja tervisesei­

sundi nõuetele.

Turvatöötaja II kutse taotlemisel

on nõutav turvatöötaja I kvalifikatsioon,

vähemalt üheaastane töökogemus,

kutsestandardile vastavad teadmised

ja oskused ning vastamine üldfüüsilise

ettevalmistuse ja terviseseisundi nõue­

tele.

Turvajuhi III kutse taotlemisel on

nõutav keskharidus, kutsestandardi

nõudeid täitva õppe läbimine ja

vastavus kutseoskusnõuetele. samuti

peab ta vastama üldfüüsilise etteval­

mistuse ja terviseseisundi nõuetele.

turvatöötajatele pakuvad kutse­

koolitust neli koolituskeskust, millest

kolm asuvad suuremate turvafirmade,

Eesti suurima turvafirma AS G4S,

skorpioni Julgestusteenistuse asi ja

securitas Eesti juures. Lisaks neile

tegutseb tallinnas suur­sõjamäe teel

turKO õppekeskus, mis on spetsiali­

seerunud turvatöötajate ja turvajuhi

väljaõppe ja täienduskoolituse, turvaa­

laste õppepäevade, seminaride ja

kursuste organiseerimisele ja läbiviimi­

sele.

Esmaõpet korraldatakse turvaet­

tevõttes või koolitusloa saanud ette­

võttes. Esmaõppe õpetajal peab olema

turvajuhi kvalifikatsioon. Turvatöötajate

kehalist ettevalmistamist korraldavad

turvaettevõtjad. turvatöötaja põhiõpet,

turvajuhi õpet ja täiendusõpet viib läbi

sellekohase koolitusloaga isik.

vastavalt turvaseaduse­

le koosneb turvatöötaja õpe neljast

osast.

1. vähemalt 16tunni pikkune

esmaõpe läbitakse enne turvaette­

võttes turvaülesannete täitmisele

asumist.

2. Põhiõpe tähendab, et turva­

töötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib

valvetöötaja põhiõppe neljakuulise

katseaja jooksul või pärast seda kahe

kuu jooksul. Põhiõpe kestab vähemalt

50 tundi.

3. Edasi järgneb turvajuhi õpe,

mille jooksul turvatöötaja läbib vähe­

malt 80tunnise õppe.

4. Lisaks toimuvad regulaarsed ja

vabatahtlikud täiendusõpped. turva­

töötajale on aastas seadusega ette

nähtud vähemalt 16tunnine täien­

dusõpe.

Erinevad nõuded ja kvalifikatsioon

on tehnilistel töötajatel ehk elektroo­

niliste valvesüsteemide projekteerijatel

ja paigaldajatel, aga ka valvekeskustes

töötavatest inimestel.

valvekeskuste töötajad ei vaja

erilist turvaalast õpet, kuid nad peavad

järgima töödistsipliini ning soovima

töötada järelevalvajana. valvesüstee­

mide projekteerijad on peamiselt

tallinna tehnikaülikooli haridusega

mehaanikud ja elektroonikud. valve­

süsteemide paigaldajad aga on oman­

danud elektriku eriala.

1�%

1�% ��%

turva­tööta­ja­tE ha­ridusta­sE �00�. a­

Keskharidus

Kõrgharidus

Põhiharidus

EEs

ti t

ur

va­Et

tEvõ

tEtE

Liit

1� 1�

turvaseaduses on kirjas sotsiaalsed

garantiid, mis laienevad turvatööta­

jatele. Turvafirmadel on kohustus oma

töötaja korralikult kindlustada ning

maksta vigastada saanud töötajale

kompensatsiooni. Kui midagi juhtub

tööalaselt või ka väljaspool seda, on

töötaja kaitstud.

turvatöötaja oskused võimal­

davad tegutseda väga paljudele aladel.

sportlikele või tehnilise taibuga mees­

tele ja naistele on turvatöötaja ameti­

koht jätk varasemale elustiilile.

Palk turvasektoris on ligikaudu

Eesti keskmine või pisut alla selle.

töötasu oleneb väljaõppe tasemest ja

turvamise objektist. tehnikute palgad

on suuremad, ületades enamasti

20 000 krooni piiri. Ka patrullekipaa­

žide juhid ja turvaülemad saavad tehni­

kute omaga võrdset palka.

Paljudes turvaettevõtetes on oma

lisasoodustused ja tasud ületundide

eest ning töötajatele korraldatakse

koolitusi. Mõned ettevõtted pakuvad

töötajatele elamispinda, tasuta treeni­

misvõimalusi ning lisapuhkust.

G4s Eesti 60,7%

K Grupp turvateenused 2,7%

P. Dussmann Eesti 2,1%

securitas Eesti 11,7%

skorpioni Julgestusteenistus 10,2%

Muud ettevõtted 8,5%

alfastar turvateenistus 4,1%

Pa­Lk ja­ soodustusEd

EEsti va­LvEtEEnustEturg

väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Eesti Turvaettevõtete Liit

trükis valmis Euroopa sotsiaalfondi toel