U-Net Business kujuneb standardiks äriklientide teenindamisel · Portfolio Jaanuar 2003 Nr. 7 Möödunud aasta oli Eesti Ühis-panga jaoks kõigi aegade edu-kamaid. Heade tulemuste

U-Net Business on lahendus, mis ühen-dab endas U-Neti ning Teleteenuse pari-mad omadused ja kujuneb standardiksEesti Ühispanga äriklientide teenindami-sel. Samuti arvestame tähelepanelikeltklientidelt saabunud ettepanekuid lahen-duste täiustamise osas, ennekõike sil-mas pidades pangatehingute otsingu-funktsionaalsust ning kiirust.Eesti Ühispanga privaatklientide osa-

U-Net Business kujunebstandardiks äriklientideteenindamisel

Ühispangal seljatagaedukas aastaMöödunud aasta oli Eesti Ühispangajaoks kõigi aegade edukamaid. Sa-mas on Ühispangal kavas ka alanudaastal luua mitmeid uuenduslikke too-teid ning tõhustada klienditeenindust.Muu hulgas on selleks elektrooniliseallkirja laienev kasutus, kompleksse-maks muutuvad finantslahendused.(Ühispanga edukast aastast ja toote-arendusest loe lk 4.)

Alanud aasta parandabmajanduse väljavaateidMöödunud aastal ulatus jooksevkon-to puudujääk –12 protsendini SKT-st,mis on kroonides väljendatult ligi9000 krooni elaniku kohta. See onvaieldamatult murettekitav number.Tõenäoliselt on tarbijad sellel aastalpisut tagasihoidlikumad ja jooksev-konto defitsiit laskub pisut mõistliku-male –8% tasemele. (Majanduskom-mentaari loe lk 6.)

Ettevõtlus saab tuult tiibadesseEttevõtluse aasta 2002–2003 ees-märk on koondada ettevõtete ja ette-võtlusele orienteeritud organisatsioo-nide ühised jõud, et rõhutada väike-ja keskmiste ettevõtjate rolli Eesti ma-janduse arengus. Kuidas oleks või-malik Eestis arendada väikeettevõt-lust ja milliseid projekte korraldatakseettevõtluse aasta raames? (Ettevõtlu-se aastast loe lähemalt lk 8.)

Eesti Ühispank püüabuusi äriklientePortfolio tutvustab Eesti ÜhispangaTallinna äriklientide osakonna juhata-jat Peeter Aruvaldi, kes kirjeldab Ühis-panga järgmisi samme äriklientideparema teenindamise vallas. (Interv-juud Peeter Aruvaldiga loe lk 11.)

Jätkub lk 2

kond on juba suurele osale klientidelevormistanud U-Net Businessi lepingud.Peamiseks argumendiks on asjaolu, etkliendid vajavad ettevõtete omanikenareaalajas ülevaadet ettevõtte varadest,kohustustest ja panga vahendatavatestlisateenustest.Näiteks valdusfirmade eesmärgiks onkliendiga seotud finantsvarade hoidmine –

Ühiskond muutub jär-jest mobiilsemaks ning kiiremaks. Võtmetegu-riks ongi see, kuidas on võimalik ettevõtte pangatoimingutega vabalt valitud ajal ning kohas arvuti ja Interneti vahendusel kursis olla. Sarnaselt eraisiku internetipanga võimalustega annab U-Net Businessi kasutaminevabaduse ka väike- ja keskmistele ettevõtjatele.

U-Net Businessi eelised� U-Net Businessi kasutamiseks ei ole vaja installeerida mingisuguseid eri-

programme, piisab internetiühendusest;

� U-Net Businessi abil saab sooritada kõiki enamlevinud pangatoiminguid;

� konto väljavõte on ülevaatlikum ning seda saab sortida ning filtreerida;

� ettevõtte juhil on võimalik määrata, millistel töötajatel on millised õigused ettevõtte kontode kasutamisel;

� makseid saab mitmepoolselt kinnitada ja kasutada koondmaksekorraldust;

� toodet saab kasutada koos raamatupidamisprogrammidega;

� salvestatud saajate arv ei ole piiratud;

� ettevõtte juht saab ise määrata, kui suured limiidid ta kasutajatele määrab;

� Interneti ostudeks on võimalik vormistada virtuaalne U-kaart.

2 Infotelefon (0) 665 5100

IMG Konsultant AS on asutatud 1996.aastal ja on enim tuntust ning tunnustustkogunud maksukonsultatsioonide ja raa-matupidamisteenuse osutamisega. Aas-tate jooksul on meil kujunenud tulemus-rikas koostöö Ühispangaga ja osa meiekliente on ka Ühispanga kliendid. Loo-mulikult soovime ühiseid kliente võimali-kult hästi teenindada.Mõne kuu eest avanes meie Ühispangateenuste kasutajail võimalus volitadaIMG esindajat U-Net Businessi kauduvaatama ja printima väljavõtteid nendekontodelt.Vastavalt IMG Konsultandi ja klientidevahel sõlmitud lepingule peavad klien-did kuu alguses tooma IMG Konsultantiraamatupidamise algdokumendid, seal-hulgas ka eelmise kuu pangakontodeväljavõtted, kuid pankadest saabuvadstandardsed kontoväljavõtted võrdlemisihilja. Väljavõtete meieni toimetamiseks

kasutatakse erinevaid meetodeid. PaljudIMG Konsultandi kliendid on tellinudkonto väljavõtted posti teel otse IMG-sseja need jõuavad enamasti kohale seits-mendaks kuupäevaks, kuid vahel isegipärast kümnendat kuupäeva. Deklarat-siooni TSD (tähtaeg 10. kpv) koostami-seks on aga ülevaade pangakontode lii-kumistest väga oluline.Nende klientide hulgas, kes meile isepangakonto väljavõtteid toovad, tulebaeg-ajalt ette, et unustatakse väljavõttedõigeaegselt edastada, vahel ununeb mit-me pangakonto olemasolu korral mõ-nest väljavõte tuua jne. Ühesõnaga, en-ne kümnendat kuupäeva ootavad raa-matupidajad lootusrikkalt posti ja tule-tavad klientidele meelde vajadust panga-konto väljavõtete järele. Andmete puu-dumisel ei vasta tegelikkusele või ei olevõimalik õigeaegselt koostada ka klienti-dele saadetavat aruandlust – vahebilans-

se, kasumi- ja teisi aruandeid.Nüüd, kus meil on olemas esimesed klien-did, kelle pangakontosid saab volitatudisik U-Neti vahendusel vaadata ja neistväljavõtteid printida, on olukord hoopisteine. Raamatupidajatel on võimalik omatööd paremini planeerida – varem ei olnudvahel kuu esimestel päevadel midagi te-ha, pärast oli aga tööd kuhjaga. Samution olemas ülevaade kliendi kontode het-keseisust ja liikumistest perioodide lõi-kes, see võimaldab pakkuda kvaliteetse-mat teenust, näiteks koostada hetke üle-vaadet või tuletada meelde, kui maksudon ununenud õigeaegselt tasuda. Ennenägime ainult ajalugu. U-Net Businessikaudu näeb ka väärtpaberikontode liiku-misi ja hetke saldosid turuhindades.

Madis ValkIMG Konsultandi raamatupidamise ja kontrollingu direktor

U-Net Businessil on mitmeid uudseid la-hendusi, mis annavad otsest mugavu-sega kaasnevat ajavõitu. Alljärgnevalttutvustan detailsemalt võimalust, misvõib esimesel pilgul tunduda hirmutav:jagada piiratud kasutajaõigusi väljapooleettevõtet. Kas võtta täiendavat riski, kas“keegi kusagil mujal” pääseb ligi ettevõt-te kontodele pangas!?Efektiivseks majandamiseks on juhid va-liku ees – kas teha kõike ise või osta tee-nust sisse. Praegu kasutab raamatupi-damisteenust märkimisväärne hulk väi-kese ja keskmise suurusega ettevõtteid.Olgu siis partnerina tegemist füüsilisestisikust ettevõtjaga või finantsalasele os-kusteabele spetsialiseerunud ettevõt-tega.

Koostööpiirid on ettevõtete puhul vägaerinevad, maksudeklaratsioonide esita-jast kuni maksete ettevalmistamiseni.Selleks, et internetipank oma funktsio-naalsuses arvestaks kõiki kombinatsioo-ne, lõi Ühispank ärikliendi internetipan-gale ka kasutajaõiguste haldamise osa.Halduses on võimalik määrata väga täp-selt, kes ja millises ulatuses saab soorita-da pangatoiminguid või näha infot pan-gakontode liikumistest.Sujuva koostöö eelduseks on operatiiv-ne infovahetus ettevõtte ja teenusepak-kuja vahel. Võimalusi on mitmeid, kuidfinantsinfo ettevõttest välja suunaminetoob kaasa ka täiendavaid riske. Pidevaülevaate saamine kaasnevatest riskidestoleks samuti lisakohustus. Siinkohal on

abiks U-Net Businessi õiguste elektroo-niline määramine. Õiguste alajaotusessaab igal hetkel ülevaate jagatud õigus-test ning vajadusel neisse muudatusi sis-se viia.Seega maandab tegelikkuses riske justülevaatamise võimalus, samal ajal taga-takse operatiivseks tööks vajaliku infokättesaadavus kõigile volitatud osapool-tele.

Mart MaasikEesti Ühispangamarketingi projektijuht

Portfolio Jaanuar 2003 Nr. 7

reeglina puudub seda tüüpi ettevõtetelpalgaline raamatupidaja ning kasutatak-se raamatupidamisfirmade teenuseid.U-Net Businessi funktsionaalsus võimal-dab anda raamatupidamisfirmale ligi-pääsuõiguse kliendi kontode jälgimi-seks, mis oluliselt lihtsustab raamatupi-damiskohustuse täitmist. Erinevad pan-gatoimingute eksportimisvõimalusedraamatupidamisprogrammidesse liht-sustavad märkimisväärselt olukorda (ja

loomulikult vähendavad nii aja- kui ka ra-hakulu).

Omanikul on võimalikolukorda pidevalt kontrollidaKlientide seisukohalt on U-Net Businessilisandväärtuseks võimalus teha omani-kukontrolli kasutajaõiguste juhtimisekaudu reaalajas. See puudutab nii kasu-tajate lisamist, eemaldamist kui ka kasu-tajaõiguste defineerimist, alates lubatud

toimingutest ja lõpetades mitmepoolsekinnitamise seadetega.

Ly HõbeEesti Ühispangaprivaatklientide osakonna kliendihaldur

KommentaarKonsultant soovitab kasutada U-Net Businessi võimalusi

Kas keegi teine pääseb ligi mu pangakontole?

3www.eyp.ee

Jaanuar 2003 Nr. 7 Portfolio

Investeeringud Ühispanga Täiendavas-se Pensionifondi kasvasid aastaga 158%,mis tõstis Ühispanga Fondide turuosaEestis 40 protsendile.“Kasvutõuke andis möödunud aastalkäivitunud teine pensionisammas – ini-mesed taipasid, et peale teise sambatasub koguda ka kolmandasse, täien-davasse pensionifondi,” selgitas Ühis-panga Fondide juhataja Loit Linnupõld.“Ühtlasi andis klientidele innustust Ühis-panga investeerimis- ja pensionifondide

suur tootlus teiste riikide tagasihoidlikenäitajate kõrval.”Ühispanga Täiendavasse Pensionifondion kliendid aasta jooksul investeerinudüle 15 miljoni krooni. Aasta tagasi oliÜhispanga kolmanda samba fondi maht9,7 miljonit, nüüd on see üle 25 miljonikrooni.Ühispanga Täiendav Pensionifond on olnud turul kaks aastat, tootlus on püsi-nud ühtlaselt parimate seas. Viimase 12kuu tootlus selle aasta 6. jaanuari seisu-

ga on 9,89 protsenti, mis on vabatahtli-ke pensionifondide seas parim tulemus.Viimase kahe aasta tootlus on sama kuu-päeva seisuga keskmiselt 8,27 protsentiaastas. Peale hea tootluse saavad klien-did ka sissemaksetelt tagasi 26 protsentitulumaksu, mis teeb pensionifondi atrak-tiivseks investeeringuks.Ühispanga Fondide vabatahtlike pen-sionifondide turuosa kasvas aastaga 11protsenti, jõudes samuti 40 protsendini.

Ühispanga kolmanda samba fond kasvas rekordiliselt

Eelmise aasta detsembris kirjutasid EestiÜhispank ja Kreditanstalt für Wiederauf-bau Tallinnas alla 15 miljoni euro suuru-se krediidiliini lepingu Eesti väike- ja kesk-miste ettevõtete investeeringute finant-seerimiseks. Krediidiliin võimaldab kredi-teerida nii tootmise, teeninduse, kauban-duse, turismimajanduse kui ka ehitus-sektori ettevõtete investeeringuid.

Krediidiliini leping väikeettevõtete investeeringute rahastamiseks

Võimalus mobiiltelefoniga maksta

Eesti Ühispank finantseerib krediidiliinistväike- ja keskettevõtete investeerimis-laenusid ning Ühisliisingu kaudu ka pika-ajalisi liisinguid (kapitalirenti). Finantsee-ritav projekt võib hõlmata nii tootmishoo-nete ostmist kui ka renoveerimist, sead-mete soetamist või muid pikaajalisi in-vesteeringuid. Ühele kliendile saab kre-diidiliinist laenu ja/või liisingut väljasta-

da summas kuni 3,9 miljonit krooni.“Krediidiliini lepingu sõlmimine Kredi-tanstalt für Wiederaufbau’ga on meiejärgmine samm väikese ja keskmise suu-rusega ettevõtete finantseerimise eden-damisel,” ütles jaepanganduse divisjonidirektor Ahti Asmann.

Moody’s pani Ühispanga reitingud või-maliku tõstmise ootele 14. novembril2002. aastal pärast Eesti riigireitingu tõst-mist kolme astme võrra, tasemele A1möödunud aasta novembris.

Ühispank, Hansapank ja Pankade Kaardi-keskus pakuvad võimalust maksta kau-pade ja teenuste eest mobiiltelefoni abil.Mobiilimakse tehingu algatab üldjuhulklient kõnega oma mobiiltelefonilt kaar-dikeskuse hallatava maksesüsteemi tee-nusnumbrile, edastades parameetritenakaupmehe koodi ja tehingu summa.Kaupmees saab tehingu toimumisestteada SMS-iga (lühisõnumiga) oma mo-biiltelefonile. Kliendi vabade ressurssidekontroll toimub analoogselt kaardimak-setele päringuga klienti teenindavasse

panka. Ka raha laekumine kaupmeheleon analoogiline kaardimaksete puhul ka-sutatavate põhimõtetega.Tehingu osapooltel (kliendil ja kaupme-hel) peavad olema sõlmitud pankadesvastavad lepingud. Kliendileping sõlmi-takse reeglina internetipangas või pan-gakontoris ning kaupmehe leping pan-ga back-office’is.“Prognoosime, et mobiilimakset võimal-davate teenindusasutuste arv kasvabaastaga üle tuhande,” ütles Ühispangae-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni

direktor Jaan Tamm. “Meie inimesed onväga vastuvõtlikud tehnoloogilistele uuen-dustele, seda näitab juba see, et rohkemkui pooltel Eesti elanikel on mobiiltele-fon. Kindlasti aitab see kaasa mobiili-maksete kasutajate arvu kiirele kasvule,”lisas Tamm.Mobiilimakse vastuvõtmise võimalus so-bib hästi väiksematele kauplustele ningfüüsilisest isikust ettevõtjatele, taksofir-madele, juuksuritele, ravikeskustele jt.Mobiilimakseid vastuvõtvad müügiko-had tunneb ära vastava tähistuse järgi.

Möödunud aasta detsembri alguses tea-tas Moody’s Investors Service, et tõstabEesti Ühispanga hoiuste ja võlakohus-tuste reitingud tasemelt Baa1/P-2 tase-mele A3/P-2, andes võlakohustuste rei-tingule positiivse väljavaate.

Moody’s tõstis Ühispanga reitinguid



Möödunud aasta oli Eesti Ühis-panga jaoks kõigi aegade edu-kamaid. Heade tulemuste eesttäname nii kliente kui ka tublitmeeskonda. Soovime edaspi-digi teha oma tööd nii, et rek-laamlause “Ühispank tuleb Sul-le alati vastu” iseloomustaksklientide silmis kogu panga-tööd.

Alanud aastal on plaanis palju erinevaideesmärke, kuidas Ühispanga klientideelu veelgi mugavamaks muuta. Sellekson elektroonilise allkirja laienev kasutus,komplekssemaks muutuvad finantsla-hendused, samas integreerume ühaenam Balti- ja Põhjamaadega. Siinjuuressaab Ühispank edasi minna tugevalt pin-naselt, olgu selle kinnituseks toodudmõni näide lõppenud aastast.

U-Net BusinessInternetipank U-Net Business on loodudspetsiaalselt ettevõtjale, ettevõtte juhileja töötajatele. U-Net Businessi kasuta-jatele on tagatud raamatupidamispro-grammidega ühilduv ülevaade finants-seisust, teenusega on seotud kõik et-tevõtte kontod, kaardid, laenud, väärtpa-berid ja teised lepingud. Ettevõtte juhtsaab väga detailselt kasutamisõigusimäärata. Ärikliendi internetipank toetabka kõiki järgnevaid lahendusi.

Deebetkaart firmadeleAugustis hakkas Ühispank väljastamauut Ärikliendi deebetkaarti, mis on seo-tud U-Net Businessiga, kus on võimalikmuuta kaartide tehingulimiite, samuti onvõimalik taotleda uusi kaarte ja sulgedaolemasolevaid. U-Net Businessist võetudkaardi tehinguväljavõtete alusel on kaar-dikasutajal lihtne ettevõtte raamatupida-misele alusdokumendid kokku panna.

MobiilimakseUus toode võimaldab alternatiivina kaar-dimaksetele sooritada sularahata mak-seid kohtades, kus on piirangud olemas-olevas kaardimakse tehnoloogias võirakendusvõimalustes. Alates novembristsooritati esimesed tehingud ning täna-seks ei ole enam “Maksa mobiiliga!” ülla-tuseks taksos või toitlustuskohas.

Tehinguinfo mobiiltelefonileLõime lisarakendusi Ühispanga klientidemobiiltelefonile (tellida saab SMS-teateidkonto deebet- ja kreedittehingute koh-ta), mis ületavad kliendi poolt määratudminimaaltaset. Teavitatavate sündmustering edaspidi laieneb.

Väike- ja keskmise ettevõtte laen2002. aasta alguses tõi Ühispank turuleeraldi väikelaenu väike- ja keskmisteleettevõtetele. Uudse lähenemisena alus-tas pank parimate finantseerimislahen-duste pakkumist terve grupi võimalusepiires, ei eeldata, et klient ise leiab toote-valikust sobivaima. Lihtsustatud on niilaenutaotlusvorm kui ka lisadokumen-tatsioon.

LiisingAutoliising Ühiselt tõi esimesena Eestisturule fikseeritud tingimustega kindlus-tuspakkumise, mis garanteerib kliendilesoodsa kaskokindlustusmakse kogu lii-singuperioodiks (maksimaalselt viis aas-tat). Autoliising Ühiselt tagab, et auto onigal hetkel kindlustatud.

Ühisliisingu kaudu kuni viieks aastakssõlmitud kindlustuslepinguga kinnitatak-se soodsad ja muutumatud kindlustus-tingimused liisinguperioodi lõpuni. Auto-liising Ühiselt kaskokindlustuse maksmi-ne on mugav, sest igakuine makse pü-sib muutumatuna kogu liisinguperioodija selle saab panna liisingu makse-graafikusse. Intresse ei pea selle eesttasuma.

Uus faktooringlahendusEelmise aasta märtsis tutvustas Ühislii-sing kompleksset faktooringulahendust,mis võimaldab maksetähtajaga müüesloovutada nõuded faktooringfirmale javastu saada kohene nõuete finantseeri-mine, haldusteenus nõuete efektiivse-maks kogumiseks ja/või maandada ost-jatega seotud riske.

Lembit KitterEesti Ühispangaasepresident

Eesti Ühispank saavutas kõigi aegade edukaima aasta

Ühispank soovib ka edaspidi oma kliente teenindada põhimõtte alusel “Ühispanktuleb Sulle alati vastu”. Foto: EMF

5www.eyp.ee


Millised riigid on IBAN-standardi kasutusele võtnud?

Riik IBAN Riigikood Riik IBAN Riigikood pikkus (IBAN algus) pikkus (IBAN algus)

Austria 20 AT Poola 28 PLBelgia 16 BE Portugal 25 PTHispaania 24 ES Prantsusmaa 27 FRHolland 18 NL Rootsi 24 SEIirimaa 22 IE Saksamaa 22 DEIsland 26 IS Šveits 21 CHItaalia 27 IT Soome 18 FIKreeka 27 GR Suurbritannia 22 GBLuksemburg 20 LU Taani 18 DKNorra 15 NO Ungari 28 HU

Eesti Ühispank ei väljasta oma klientidele IBAN-it seni, kuni ei ole kinnitatudEestis kehtima hakkavat IBAN-standardit.

Kuidas teha makset?Loetletud riikides makseid tehes palume saaja rekvisiitides maksekorraldusel näidata nii IBAN kui ka BIC.saaja: saaja nimetus

saaja IBANsaaja pank: panga nimetus

BIC

Eesti Ühispank soovitab välis-maksete tegemisel kasutadasaaja andmete määramiseksIBAN-it (International BankAccount Number) ja BIC-i(Bank Identification Code).

IBAN on tähtedest ja numbritest koos-nev kombinatsioon, mis võimaldab klien-di konto tuvastada ükskõik millises maa-ilma pangas (kui selles riigis on kehtesta-tud IBAN-standard).Seevastu BIC on tuntud kui SWIFT-i aad-ress. Näiteks Eesti Ühispanga BIC onEEUHEE2X.

IBAN võimaldab välismaksetekiiret töötlemistIBAN-i rakendamise eesmärk on võimal-dada välismaksete automaatset töötle-mist. Saaja konto korrektsust kontrolli-takse maksja pangas, samuti vähenebkäsitsitöö raha liikumisel maksja pangastsaaja panka.Kuidas IBAN töötab? Iga kontopidajapank genereerib ja edastab klientidelerahvusvahelisteks arveldusteks IBAN-i.Klient, kes ootab laekumisi välisriigist(s.o maksete saaja), edastab IBAN-i omavälispartneritele. Seejärel edastab maks-ja oma pangale maksekorralduse, kussaaja kontonumbriks on märgitud IBAN.Maksja pank kontrollib enne makseteateedastamist välispangale IBAN-i vasta-vust standardile. Kontrolli tulemusel kõr-valdatakse võimalikud näpuvead konto-numbri sisestamisel. Pankade infosüs-teemid peavad olema võimelised IBAN-iära tundma, töötlema ning standardilevastavust kontrollima.IBAN algab alati riigi kahekohalise, ISO-standardile vastava koodiga. Kaks esi-mest kohta identifitseerivad riigi. Kolmas

ja neljas positsioon sisaldavad kontroll-järku, mis on arvutatud vastavalt ettean-tud reeglitele. Viimane osa IBAN-is sisal-dab enamasti viidet saaja pangale ningriigisisest saaja kontonumbrit.IBAN-i maksimaalne pikkus on 34 süm-bolit.

Kliiringkoodiga määratud maksed pole töödeldavadIBAN ja BIC on omavahel otseselt seo-tud, sest ainult IBAN-i kasutamine ei tagaveel välismaksete automaatset töötle-mist. Peale saaja konto määramiseIBAN-ina peab ka saaja pank olema uni-kaalselt identifitseeritav. Seega peabsaaja pank olema määratud BIC-iga.

Siinkohal peab märkima, et kui siiani onkohalikud kliiringkoodid sellistes riikidesnagu Saksamaa (BLZ...), Austria (BL...),Suurbritannia (SC...) olnud samaväärsedBIC-iga, siis nüüd on eelistatuim viis saa-ja panga määramiseks BIC. Kliiringkoo-diga määratud makseid ei loeta auto-maatselt töödeldavateks.

Viire OllEesti Ühispangatootejuht

Välismaksete tegemist on võimalikmuuta oluliselt lihtsamaks

Hea Portfolio lugeja,ootame teie arvamusi ja ettepanekuid Eesti Ühispangaäriklientidele suunatud lehe Portfolio kohta, et olla igapäe-vaotsuste langetamiseks võimalikult kasulikuks allikaks.

Kui te aga ei soovi edaspidi enam Portfoliot enda postkasti,siis palume ka sellest märku anda.

Kõiki teateid ootame e-posti aadressil: [email protected]

Lugupidamisega,Eesti Ühispank



Lõppenud aasta Eesti majan-duse märksõnad olid kindlastijätkuv nõrkus globaalturgudel,sellest tulenenud madalad int-ressid ja tugev nõudlus kodu-turul. Pikaajalises plaanis oliaasta Eestile ja ka teistele Baltiriikidele oluline värskelt saa-dud NATO ja Euroopa Liiduühinemiskutsete tõttu.

Liitumise ootuses on juba kahanenud po-liitiline risk, oleme saanud kõrgema riigi-reitingu ja sellest tulenevalt madalamaintressitaseme. Konkreetne tulu väljen-dub pärast liitumist Euroopa Liidu struk-tuurifondide abis, mis peaks peale meieendi makstavaid tasusid moodustamapäris märgatava summa SKT-st (hinnan-guliselt kuni kolm protsenti, esimestelaastatel vähem).Samal ajal globaalturgudel oli möödu-nud aasta kolmas järjestikune langus-aasta, mille põhjuseks oli 2000. aastaltoimunud tehnoloogiamulli kokkuvarise-mise järelmõjud. 1990. aastate üleinves-teeringute tagajärjel tekkinud ja nüüd ka-sutult seisvad suured tootmisvõimsusedtähendavad ettevõtete väikest investee-rimishuvi ja suurt konkurentsi.

Arenenud maade ettevõttedpüüavad kulusid kärpidaEnamik arenenud maade ettevõtteid onmitu aastat üritanud end kasumlikunahoida kulusid kärpides ja töötajaid koon-dades. Vähem investeeringuid, vähemkulusid (sealhulgas palgakulusid) tähen-dab väiksemat kogunõudlust, väiksematmajanduskasvu või halvemal juhul kamajanduslangust. Halvasti käis eelmiselaastal Euroopa Liidu ja Jaapani käsi, kusmajanduskasv (Jaapanis langus) jäi allajuba niigi nõrgale 2001. aastale.Rohkem majanduskasvule orienteeritudUSA majandus suutis aastaga kasvada2,5 protsenti (Eesti Ühispanga hinnan-gul), mis oli kaks korda parem kui vara-sema aasta tulemus, kuid tugines pool-sajandi madalaimatele intressitaseme-tele ja sellest tulenenud eratarbimise jakinnisvaraturu jätkuvale kiirele kasvule.Madalad intressitasemed on paraku

laenude turgu. Kuna eraisikute sissetu-lekud on jätkuvalt kasvanud, laenuvõimeparanenud ja majandus tervikuna onpüsinud suhteliselt heas seisus, siis eiolnud ka pankadel midagi kiire laenu-kasvu vastu.

Eraisikute võlakoormus kasvas ülikiirestiAasta teises pooles hakkas siiski tun-duma, et 40 protsendini ulatuv eluase-melaenude aastane kasvutempo ei saakesta lõpmatuseni. Seda on märksa roh-kem, kui keskmine aastane eraisikutesissetulekute kasv (keskmine palk kas-vab umbes kümme protsenti), mis tähen-dab, et eraisikute võlakoormus on ülikii-resti kasvanud. Seda võib mõõta sellisenäitajaga nagu laenud/aastane netosis-setulek. 2002. aasta lõpuks ulatus seesuhtarv pea 42 protsendini, olles aasta-ga kasvanud üle kümne protsendi(2001. a. oli see 31%). See tähendab, etkeskmine inimene on võtnud laenu (kõiklaenud kokku, sealhulgas liising) 42 prot-sendi ulatuses oma aasta sissetulekust.

transformeerunud ka ülikõrgeks laenu-koormuseks. Suur laenukoormus on va-rem olnud peamiselt ettevõtete prob-leem, kuid nüüd võib hakata pärssimaUSA tarbijate võimet Ameerika ja koguglobaalmajanduse koormat üksi oma õl-gadel kanda.Nagu juba märgitud, aeglase globaalsemajanduskasvu tulemuseks oli üldinemadal intressitase kogu maailmas. USAja Euroopa Liidu valitsuste kümneaas-taste võlakirjade tootlus langes aastagaühe protsendi võrra, umbes nelja prot-sendi tasemele, mida võib pidada vägamadalaks. Lühiajalised, kuuekuulised ra-haturuintressid langesid Euroopas aasta-ga umbes 0,5 protsenti, 2,8 protsenditasemele ja USA-s 0,6 protsenti, koguni1,4 protsendi tasemele. See näitab kesk-pankade jätkuvaid jõupingutusi, et raha-pakkumist suurendada ja majandustelavdada.Madalad eurointressid tähendasid Eestijaoks kõigi aegade madalamaid intres-sitasemeid, mis elavdas (nagu ka mitme-tes teistes riikides) peamiselt eluaseme-

Eesti Ühispanga analüütik Sven Kunsing:

Eestlased võivad ennast pikaks ajaks kinni laenata

Eesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing leiab, et agressiivnelaenupoliitika tuleneb osaliselt pankade konkurentsist.

7www.eyp.ee


Seda on väga palju, kui võrrelda Läti võiLeeduga.Küll on veel arenguruumi võrreldes are-nenud riikidega, kuid kui kasvutempojätkub senisel tasemel, siis laenavadeestlased end mõne aastaga pikaks ajaks“kinni”. Ja seda ei soovi ilmselt keegi.Agressiivne laenupoliitika tuleneb osali-selt konkurentsist, aga osaliselt lihtsaltka näib agressiivsena selle tõttu, et intres-sitase on langenud kõikjal maailmas jasee mõjutab paratamatult ka meid.

Jooksevkonto puudujääk 9000 krooni inimese kohtaJooksevkonto defitsiit oli kahtlemata sa-muti üks olulistest märksõnadest möö-dunud aastal. Õigupoolest on see sisu-liselt sünonüüm tugeva eratarbimisega.Jooksevkonto defitsiit tähendab võlguelamist muu maailma arvel. Meil ei jagupiisavalt eksporditavaid kaupu või teenu-seid (või pole nende järele piisavat nõud-lust), et maksta imporditavate kaupadevõi teenuste eest. Järelikult peame omaostusid finantseerima välismaise rahaga.Möödunud aastal ulatus jooksevkontopuudujääk ilmselt –12 protsendini SKT-st,mis on kroonides väljendatult pisut üle12 miljardi krooni ehk ligi 9000 kroonielaniku kohta. See on vaieldamatult mu-rettekitav number. Usume, et sellel aas-tal on tarbijad pisut tagasihoidlikumadja jooksevkonto defitsiit laskub pisutmõistlikumale, –8% tasemele.Jooksevkonto defitsiiti suurendavad kaettevõtete investeeringud mitmesugus-tesse tootmisvahenditesse, kuid möödu-nud aastat ilmestasid paraku ekspordi-potentsiaali suhteliselt vähe mõjutavadkinnisvarainvesteeringud.Eksport jäi mullu kergesse miinusesse(hinnanguliselt –2%) võrreldes varase-ma aastaga. Tegu oli esimese ekspordikahanemisega pärast 1999. aastat, kuieksport kannatas Vene kriisi tõttu äraka-dunud turgude pärast. Tollal päästisEesti turu just globaalturgude tugevus,mis võimaldas ekspordi teatavate kah-judega ümber orienteerida teistele tur-gudele. Nüüd on olukord keerulisem,kuigi mitte nii katastroofimaiguline. Siismuutusid meie kaubad tollal olulistel tur-gudel konkurentsivõimetuks rubla de-valveerimise tõttu. Praegu on puuduslihtsalt nõudluse kasvu kiratsemises. Tei-seks erinevuseks on fakt, et erinevalt tol-lasest kasvas möödunud aastal kaupa-de ja teenuste sissevedu. Umbes kol-mandiku kaupade impordi kasvust and-

sid maismaa transpordivahendid, milletaga võib näha järjekordset rekordilistautomüügi aastat.Kerge valguskiir on ekspordile siiski tun-neli lõpus paistmas – välisturgudel onstabiilsus taastumas, küllap tuleb millal-gi ka kosumine. Hea märk on Elcoteqiteise tehase taaskäivitamine Tallinnaspärast enam kui aastast seisakut. Heamärk on see kahest seisukohast – esi-teks võib telekomiseadmete turg olla ko-sumas ning Eesti pole vaatamata viimas-te aastate kiirele keskmise palga kasvuleveel kaotanud oma konkurentsieelist.Eesti eksportivad ettevõtted peaksidendiselt arvestama sellega, et meie pea-misel eksportturul, Euroopa Liidus, onmajanduskasvu mõttes suhteliselt ras-ked ajad. Eriti keeruline on olukord Sak-samaal, kus majanduskasvu pole ja sa-mal ajal on riik sunnitud kulusid kärpimaning makse tõstma, et viia eelarvedefitsiittagasi alla kolme protsendi SKT-st. Sedanõuavad rahaliidu kriteeriumid. Põhja-maades on olukord mõnevõrra parem.Ära tasuks kasutada madalaid intressi-tasemeid. Kui arenenud turud hakkavadnäitama tõsisemaid kosumismärke, siisvõivad intressid tõusta päris kiiresti. Esi-mesel poolaastal seda siiski ei ole ooda-ta. Kui eurotsooni inflatsioon peaks lõ-puks langema alla Euroopa Keskpangaeesmärgiks olevat kahe protsendi taset,siis võivad lühiajalised intressid isegi veelmadalamale laskuda.

Mure otseinvesteeringutegaOtseinvesteeringutega pole olukord vii-masel ajal kuigi roosiline olnud ja seeteeb iseenesest muret. Kui perioodil1998–2001 ületasid otseinvesteeringudigal aastal päris korralikult jooksevkon-to defitsiiti, siis eelmisel aastal oli olukordväga sarnane 1996.–1997. aastaga, milotseinvesteeringud katsid kõigest poolejooksevkonto puudujäägist. See tähen-dab, et ülejäänud osa kaeti lühiajalise-ma iseloomuga ja seetõttu ebastabiilse-matest vahenditest.Mitmetes olulistes harudes – telekom-munikatsioonis, finantsvahenduses, kau-banduses, transiidis – on suur osa kont-rollist juba liikunud välisinvestorite kätte,mis tähendab, et uut raha ei pruugi vä-ga palju tulemas olla. Otseinvesteerin-gud sisaldavad järjest rohkem juba ole-masolevate välisosalusega ettevõtetereinvesteeritavat kasumit.Mõnedes valdkondades takistab väliska-pitali tulekut ettevõtete väiksus ja killus-

tatus. Kui siiski spekuleerida, et mis te-gevusalad konkreetselt võivad saadakäesoleval aastal uusi otseinvesteerin-guid, siis pakuks välja toiduainetööstuse,ehituse ja kaubanduse. Võimalik, et in-vestori leiab mõni puidu- ja/või mööbli-tootmisettevõte.Keskmise ärikliendi jaoks praegu õigetpidu ei tohiks olla – vähemalt eksportöö-ridel mitte. Siseturul on pidu väljendunudpeamiselt kaubanduses, kinnisvaraärisja ehituses ning seda kõike teenindavasfinantsvahenduses. Seda on võimalda-nud odav raha ja tarbijate sissetulekutekasv ning sellest lähtuv optimism. Piduvõiks võtta pisut mõõdukama joone sel-lel aastal, kuna intresside edasine lan-gus on vähemalt praeguse nägemusekohaselt piiratud.Samas ootaks mõõdukat ekspordi kas-vu ja sellest aeglasemat impordi kasvuerinevalt möödunud aastast, mis kokku-võttes tähendab paremat tasakaalusta-tust majanduses. Majanduskasv tulebmeie nägemuses veidi aeglasem (5,0%)kui möödunud aastal, kuid see on igatirespekteeritav arv tänase globaalma-jandusliku olukorra taustal.

Mõned riskid on siiski jäänudIraak on suur risk. Olen näinud stsenaa-riume, mis mainivad naftabarreli hinnakssada dollarit, kuid seda juhul, kui peaksjuhtuma midagi väga tõsist, nagu näitekstuumareostus Iraagi naftaväljadel. Kuisee siiski nii läheb, siis tuleb 1970-ndatestiilis naftašokk, mis tähendab majan-duslangust kogu maailmas ja muu hul-gas ka Eestis.Naftat eksportivatel riikidel on muidugikergem, kuid eks neiski riikides tarbitak-se naftasaadusi. Kriisist väljub maailmmitme aasta pärast ja ilmselt kasutabselleks ajaks juba märksa enam alterna-tiivseid energiaallikaid.Tõenäolisem on Lahesõja-stiilis kiireltkulgev sõda, mis alguses küll viib nafta-hinna kõrgele (näiteks 40 dollarit), kuidtoob selle ka suhteliselt kiiresti alla.Eduka sõja puhul langeb nafta hind alla20 dollari ja see stimuleerib kasvu naftatimportivates maades. Naftahind üle 15dollari ei tohiks tekitada suuri probleemeka Venemaale.

Sven KunsingEesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor


peaks pöörama ühiskonna tähelepanuväikeettevõtluse olulisusele majandusesja toetama ettevõtlikkust.Ettevõtlustegevust kõige enam takista-vaks teguriks märkis ligi pool vastajatestkvalifitseeritud tööjõu nappust, neljandikvastajatest aga järjekordselt ebastabiil-sust. Sellega peeti silmas liiga tihti muu-tuvaid seadusi, mis tekitavad vajadusepidevateks kulutusteks ümberõppele.Nimetati veel puudulikku infrastruktuurija kõrget maksukoormust väikeettevõt-lusele. Samuti kimbutab ettevõtjaid kapi-tali vähesus ja piisavate tagatiste puuduslaenu taotlemisel. Väga palju märgiti et-tevõtlust takistava tegurina ka kohalikuomavalitsuse huvipuudust ja passiivsustkohaliku ettevõtluse arendamisel ningkoostöö puudumist kohalike ettevõtja-tega.Ettevõtjate soov ja ettepanek tugiorga-nisatsioonidele oli, et nad annaksid roh-kem infot oma toodete, teenuste ja tege-vuse kohta. Samuti rõhutati, et organi-satsioonid oleksid aktiivsemad ettevõt-jatega suhtlemisel, nende arvamuse kü-simisel ja vajaduste uurimisel. Tehti ette-panek, et uute tugimeetmete või program-mide väljatöötamisel küsitaks ettevõtjatearvamust, kellele need on suunatud.Teenuste kvaliteedi parandamiseks soo-vitati taotlustele kiiremat vastamist ninganda ettevõtjale rohkem positiivseid soo-vitusi, mitte negatiivseid hinnanguid.


Ettevõtluse aasta teadvustab väikeettevõtluse tähtsust

Ettevõtluse aasta mõte on toetada aktiiv-selt prioriteetide elluviimist. Muu hulgasteadvustada väike- ja keskmiste ettevõ-tete rolli stabiilse majanduskasvu ja töö-hõive loojana Eestis, kujundada Eestiühiskonnas positiivset hoiakut ettevõt-lustegevuse suhtes ning toetada ettevõt-luse teadlikkuse suurendamist. Samutipropageerida ettevõtlust kui elustiili jatugevdada avaliku, era- ning kolmandasektori organisatsioonide koostööd väike-ja keskmise ettevõtluse arendamisel.

Väikeettevõtete roll kasvab veelgiEttevõtluse aasta 2002–2003 eesmärkon koondada ettevõtete ja ettevõtluseleorienteeritud organisatsioonide ühisedjõud, et rõhutada väike- ja keskmiste et-tevõtjate rolli Eesti majanduse arengus.Väikeettevõtjad on peamised töökohta-de loojad, uuenduslike ideede generaa-torid. Samuti on väljaspool suuremaidlinnu tegutsevatel ettevõtetel täita ka olu-line ülesanne piirkondliku arengu aktivi-seerimisel.Eelmise aasta novembris toimunud ette-võtluse aasta 2002–2003 avamisel ütlesettevõtmise patroon Eesti president Ar-nold Rüütel: “Ettevõtlus on mõtteviis jaelulaad ning palju enamat kui võimalusoma pea ja kätega perele leiba teenida.”Ettevõtjaks hakkamine vajab julgust japealehakkamist. Kõige raskem on astu-da esimene samm. Kui riik soovib, etrohkem inimesi tegeleks ettevõtlusega,tuleb luua tõhusad mehhanismid, misaitavad ettevõtlusega alustada. Ettevõtjavajab ühiskonna positiivset suhtumist jasoodsat ettevõtluskeskkonda.

Riik peaks ettevõtjale ulatama vihmavarjuRiik ei peaks lükkama ettevõtjat vihmakäest räästa alla, vaid ulatama talle vih-mavarju, et kaitsta oma ettevõtjat – riigi

peamist lisaväärtuse loojat.Võrus toimunud avafoorumil viis EVEAosalenud ettevõtjate seas läbi küsitluse,mille eesmärk oli välja selgitada, midaootavad ettevõtjad riigilt, millised on pea-mised ettevõtlust takistavad tegurid jamida ootavad ettevõtjad tugiorganisat-sioonidelt ning ühendustelt.

Vaja oleks jõulisemat regionaalpoliitikatEnamik ettevõtjaid rõhutas jõulisema re-gionaalpoliitika vajadust, mis toetaks jaaktiviseeriks ettevõtlust maapiirkonda-des. Samuti märgiti vajadust stabiilsemaja ettevõtjasõbralikuma seadusandlusejärele ning stabiilsemat maksukoormust,et ettevõtetel oleks võimalik täpsemaltoma tegevust prognoosida. Välja toodivajadus riigi abi järele ääremaade puu-duliku infrastruktuuri väljaarendamisel jaselle kaudu ettevõtluskeskkonna paran-damisel. Esitati ettepanek viia maksu-seadustesse sisse regionaalne diferents,anda alustavatele väikeettevõtjatele mak-susoodustusi.Samuti oldi arvamusel, et riik peaks dife-rentseerima tegevuslitsentsid ettevõtetesuuruse järgi. Peamine ettevõtjate soovoli, et riik seaks ettevõtluse arendamiseesimeseks prioriteediks ning toetaks väi-keettevõtete loomist. Ettevõtlus pole het-kel popp ja see pidurdab ettevõtlike ini-meste suundumist ettevõtlusesse. Riik

Möödunud aasta alguses kinnitas valitsus dokumendi“Ettevõtlik Eesti”, mis on aluseks riigipoolsele ette-võtluse toetamisele. Eesti Väike- ja Keskmiste Ette-võtjate Assotsiatsiooni (EVEA) eestvedamisel kasvas sellest välja ettevõtluse aasta idee.

Ettevõtluse aasta märksõna on koostöö

Ettevõtluse aasta ürituste kohta saab informatsiooni EVEA kontoritest Tallinnas(tel 641 0920) ja Tartus (tel 052 89 249) ning koduleheküljelt www.evea.ee.

Ettevõtluse aasta märksõna on koostöö: arendada ettevõtlust, et see tooks maksi-maalset kasu Eesti ühiskonnale; selle elluviimiseks on oma seljad kokku pannud:

� Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)� Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)� Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx)� Eesti Tööandjate Keskliit� Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

suuremat tähelepanu ettevõtluse aren-gu suhtes ning ettevõtlikkuse üldist pro-pageerimist. Samuti peetakse vajalikuksdiskussioone kohalike omavalitsustegaantud piirkonna arendamise teemadel.Soovitakse ka tugiorganisatsioonidemeetmete põhjalikumat tutvustamistning arutelusid toetusmeetmete mõju-tamiseks.

Eesti ettevõtjad ootavad suuremat valitsuse tähelepanuVäikeettevõtluse foorum Võrus oli sisse-juhatuseks aasta jooksul kõigis Eesti re-gioonides toimuvatele üritustele. Nendeettevõtmiste kaudu püütakse leida efek-tiivseid võimalusi ettevõtluse arendami-seks ja leida lahendusi ettevõtjate eesseisvatele probleemidele.2003. aasta märtsis ja aprillis on kavaskorraldada just ettevõtluse toetusabinõu-

sid käsitlev seminaride sari, mille ees-märk on pakkuda otsest ja adekvaatsetinfot tugimeetmete kasutamise kohta,õpetada ettevõtjaid orienteeruma info-hulgas, täpsustada ja selgitada tugi-meetmete rakendumise kriteeriume ningettevõtjate vajadusi seoses pakutavatetugimeetmetega. Samuti välja töötadaettepanekud, mis aitaksid viia tugiorga-nisatsioonide pakutavad meetmed vas-tavusse ettevõtjate vajadustega.Peale selle on ettevõtluse aasta raameskavas korraldada mitmeid foorumeid, juba veebruaris on plaanis foorum “Töö-ohutus ja töötervishoid” Pärnus ning“Väikeettevõtlus ja võrdsed võimalused”Tartus.

Kaidar RaudmetsEVEA Lõuna-Eesti regiooni juhataja

9www.eyp.ee

Sooviti ka, et ettevõtluse tugiorganisat-sioonid teeksid omavahel tihedamat koos-tööd ja jagaksid informatsiooni kõigileettevõtjatele olenemata nende tegevus-valdkonnast, sest ettevõtluse seisuko-halt ei ole oluline, kas tegu on põlluma-janduse või mõne muu tegevusega.Kolmandik vastajaist leidis, et ühendu-sed saaksid paremini kaitsta ettevõtjatehuve, kui seadusandlust mõjutaks ette-võtjate hääl valitsusasutusteni edasta-mise kaudu. Samuti peeti ettevõtjateühendusi rolli tähtsaks informatsiooniedastajana ettevõtjale ning olulise infoeraldamist ebaolulisest. Enam nimetatika tihedamat koostööd, ühistegevust jakogemuste vahetamist ettevõtjate vahel.Märgiti ka, et ühendused võiksid suuren-dada oma rolli ettevõtjate ühendatud ju-riidilisel kaitsel.Aastailt 2002–2003 oodatakse valitsuse


Ettevõtjad ootavad nendelt aastatelt valitsuse suuremat tähelepanu ettevõtluse arengu suhtes. Ettevõtluse aasta patrooniks onsamal ajal valitud president Arnold Rüütel. Foto: EMF



käsitlusjuhtumite lahendamisel profes-sionaalne ja kogenud esindaja.Teenusliisingu puhul on võimalik autohooldamisega seotud kulud jaotada üht-laselt aasta peale ning sellega vältidaootamatuid suuri väljaminekuid. Kõik auto-ga seotud kulutused saab tasuda korra-ga, see tähendab mugavat arveldamis-võimalust.Peale selle kehtivad mitmes autohool-duses ja kindlustusseltsis soodushinnadning eelisjärjekord.Teenusliising sobib võrdselt nii era- kuika firmaklientidele. Euroopas kasutab

Tuhatkond Budgeti autorenditeenusliisingu klienti ei pea kind-lustusseltsidega vaidlema kah-jukäsitlusjuhtumites, meelespidama liikluskindlustuslepin-gu pikendamise tähtaega egamuretsema talve- või suvekum-mide vahetamise järjekordadepärast autoteenindustes. Tee-nusliising säästab autokasuta-ja aega ja raha, kindlustades,et teie käsutuses on alati sõidukorras auto.

Teenusliising sarnaneb tavaliisinguga,erinevuseks on see, et finantseerimisekuumaksele võib kliendi soovil liisingu-lepingusse lisada ka muid auto ülalpi-damisega seotud teenuseid ning valitudteenusega kaasnevad kulud jagataksevõrdsete maksetena ära kogu liisingu-perioodi peale.

Kokkuhoid rahas ja ajasTeenusliisingu kuumakse sõltub tavali-sele liisinglepingule lisatud täiendava-test teenustest. Neist enamikule – kind-lustus, autohooldus, rehvivahetus – tulebteha kulutusi nii või teisiti.Kuidas muudab teenusliising elu lihtsa-maks? Kahtlemata võimaldab teenuslii-sing auto hooldamisel nii era- kui ka firma-kliendil aega kokku hoida. Samuti esin-dab klienti autohooldustes ja/või kahju-

Teenusliising tagab autokasutajalealati sõidukorras masina

teenusliisingut ligikaudu viiskümmendprotsenti kõikidest autoliisijatest ning kaEestis kogub teenusliising üha rohkempopulaarsust. Autot liisides tasub mõel-da, kas poleks kasulikum lahendadakõik värske autoomaniku mured kohe,ühe lepinguga.

Vallo TonsiverBudgeti autorendija teenusliisingujuhataja

Teenusliisingu pakutavad teenused

Sõiduki kindlustamine� sõiduki liiklus- ja kaskokindlustuse sõlmimine� kliendi esindamine kõigis kindlustusjuhtumitega seotud protseduurides,

kahjukäsitluses

Korraline tehnohooldus� autohoolduse maksete ajatamine igakuistesse liisingumaksetesse� arveldused, broneeringud autoteeninduses� remonditööde korraldamine (tasumine esitatud arve alusel)

Rehvivahetus� suve- ja talverehvide vahetamise aja broneerimine, tööde organiseerimine

Abi erandolukordades� ööpäevaringne operatiivne abi tehniliste rikete, avarii vms korral� asendusauto organiseerimine, juhul kui oma autoga ei ole võimalik sõita

Kütusekaart� hinnasoodustus on 50 senti iga liitri kohta

Teenusliisingu kliendid ei pea meeles pidama näiteks liikluskindlustuslepingu pikendamise tähtaega ega muretsema talve-või suvekummide vahetamise pärast. Foto: EMF

11www.eyp.ee


on tihti küsitud panga kommentaare japrognoose makromajanduses toimuva-le. Samuti soovitakse teada, milliseidmajandussektoreid pank laenu andeseelistab. Võib vastata, et kindlaid eelistu-si laenu andes ei ole. Kindlasti ei olepangal selliseid majandusvaldkondi,kuhu laenamine on peatatud.

Mille poolest erineb Eesti äriklientülejäänud Balti riikide omadest?Ilmselt on kogunenud üldhuvitavaidnäiteid, tegutseb ju SEB kõigiskolmes Balti riigis.Üksikult vaadates ei ole ettevõtete va-jadustel Balti riikides suuri erinevusi. Küllaga erineb tuntavalt Baltikumi pangan-dusturg. Kui Eestis on praegu seitse kom-mertspanka, siis Lätis 23 ning Leedus13. Samuti on elektrooniline pangandusLätis ja Leedus palju vähem arenenudkui Eestis. Sealsed ettevõtted kasutavadikka veel tihti näiteks tšekiraamatuid.Internetipanga klientide arv Eestis ületabvaatamata väiksemale rahvaarvule Lätija Leedu vastavaid näitajaid mitu korda.Tänu kuulumisele SEB-i gruppi suudabEesti Ühispank koostöös Lätis ja Leedusasuvate sõsarpankadega pakkuda ter-viklikke lahendusi kõigis kolmes riigistegutsevatele ettevõtetele.Möödunud aastal suurenes märkimis-väärselt nende klientide arv, kelle vaja-dustele koostöös Unibanka ja VilniausBankas’ega lahendus leiti.

Portfolio tutvustab lugejatele Eesti Ühis-panga Tallinna äriklientide osakonnajuhatajat Peeter Aruvaldi, kes kinnitasintervjuus, et tehniliselt on Ühispangatooted heal tasemel, innovatiivsed jakonkurentsivõimelised. Alati ei jõua liht-salt sõnum panga toodetest klientidenipiisavalt selgelt.

Milline on olnud teie senineametikäik?Eesti Ühispanka läksin tööle 1999. aas-tal. Enne seda töötasin kaks aastat audii-torfirmas PricewaterhouseCoopers. Pan-gas olin alguses ettevõtete laenujuht,seejärel krediidi valdkonna analüütik,2002. aasta märtsist aga Tallinna äriklien-tide osakonna juhataja.

Milliseid väljakutseid pakub EestiÜhispanga Tallinna äriklientide osakonna juhtimine?Osakonnale püstitatud eesmärgid on üs-na tõsised. Meie turusegment (ettevõt-ted aastakäibega kuni 200 miljonit krooni)on üks nendest, milles pank näeb suu-rimat kasvupotentsiaali. Väljakutseks onüheaegselt klientide rahulolu tagamine,plaanide täitmine ja oma alluvate moti-veerimine.

Millised on olnud kõige märkimis-väärsed sammud, mida olete EestiÜhispanga äriklientide valdkondaarendades teinud? Kui lihtne oli neid samme teostada?Minu tööleasumisel oli Tallinna äriklienti-de osakond juba välja kujunenud ja hästitoimiv üksus, kus töötasid professio-naalsed inimesed, ning millel oli heakliendibaas. Selles osas oli algus ker-gem.Olen üritanud aktiivsemaks muuta hal-durite suhtlemist klientidega. See onüheks eelduseks, et tagada klientide suu-rem rahulolu. Samuti pöörasime möödu-nud aastal rohkem tähelepanu uute klien-tide leidmisele.

Mis eesmärk on Eesti ÜhispangalTallinnas äriklientide arvu osas?Mida see turul tähendab?Üheks meie eesmärgiks on tänavu kind-lasti kliendibaasi ja turuosa kasvatamine.Oma ressursse oleme kavandanud nii,

et samal ajal paraneks ka olemasolevateklientide teenindamise kvaliteet.

Kas sellel aastal plaanib Eesti Ühispank äriklientide teenindamisevallas ka uuendusi? Milliseid?Mullu tõi pank välja kaks just ärikliendilesuunatud uut toodet: internetipanga U-Net Business ning ainult ettevõtetejaoks mõeldud deebetkaardi Visa Busi-ness Electroni. Sel aastal jätkub U-NetBusinessi arendus ning selle kaudu ka-sutatavate teenuste lisamine.Tänu paremale funktsionaalsusele jamugavusele peaks U-Net Business väl-ja vahetama seni kasutuses oleva Tele-teenuse.

Millised on Eesti Ühispanga äriklien-diteenuse eelised võrreldes teistepankadega? Milliseid võimalusipakub Eesti Ühispank?Ühispanga prioriteetideks klienditeenin-duse valdkonnas on kliendisõbralikkus,professionaalsus ja personaalne lähene-mine. Tehniliselt on Ühispanga tootedväga heal tasemel, konkurentsivõimeli-sed ja turul tihti ka innovatiivsed. Alati eijõua lihtsalt sõnum meie toodetest pii-savalt selgelt ja õigeaegselt klientideni.

Millise küsimuse on viimase pooleaasta jooksul kliendid kõige sageda-mini esitanud? Milline on lahendus?Eesti tempoka majanduskasvu taustal

Eesti Ühispank soovib jõuliselt suurendada äriklientuuri osa

Tallinna äriklientide osakonna juhataja Peeter Aruvald kinnitab, et nende turu-segment on pangas suurima kasvupotentsiaaliga.

Documents

U-Net Business kujuneb standardiks äriklientide teenindamisel · Portfolio Jaanuar 2003 Nr. 7 Möödunud aasta oli Eesti Ühis-panga jaoks kõigi aegade edu-kamaid. Heade tulemuste