USA suunad välis- ja USA suunad välis- ja julgeolekupoliitikas julgeolekupoliitikas

Christian-Marc Lifländer

Juttu tuleb

• USA ajalooline trajektoor– Majandus– Sõjandus– Sisepoliitika – Välispoliitika

• Obama valikud

Ajalooline trajektoor

Patriotism• US välis- ja sisepoliitika on tugevalt läbi imbunud

patriotismist• USA patriotism on riigikeskne ja väärtuspõhine,

see pole tugevalt regiooni- või linnapõhine, huvipõhine või etniline

• Patriotismil on oma piirid, kust edasi see võib viia probleemideni mh vähesele tähelepanule liitlastele, jõuvahekordade ebaadekvaatsele hindamisele

Väärtused• Vabaduse, demokraatia ja turumajanduse

põhimõtted. • Avalikkus toetab poliitikaid, mis suudetakse

moraalses plaanis lahti seletada. Samas siiski pidevalt avalikkus maadleb väärtuste ja huvide vastuoludega- kas väärtused defineerivad huve või huvid väärtusi.

• Unikaalne rahvustunnetus- aluseks just nimelt universaalsed väärtused, mitte rahvuslik-etniline ajalugu, kultuuritraditsioonid, keel jms mis nö vanades ühiskondades, nö territoriaalrahvus

Religioon• USA välispoliitikat mõjutab religioon eelkõige seoses

kirikuringkondade mõjuga sisepoliitilises elus. Samas siiski pole religioon otsene alus välispoliitiliste otsuste tegemisel, ta mõjutab otsustajaid mõttelaadi kaudu. – 2002 kõnes West Point Bush: “We are in a conflict between

good and evil, and America will call evil by its name.”

• Suurima- kristluse sees on tugevad protestandid: domineerivad evangelistid, nõrgenenud on usuvälisega tihedalt lävivad liberaalsed kirikud ja ka avalikkuses passiivsed usulised fundamentalistid. Nõrgem on katoliiklus, mida paisutavad küll Ladina-Ameerika immigrandid. Oluliselt kasvavad mittekristlikud religioonid,

Rahvusgrupid• US elanikkonna mitmetel gruppidel on võime

oluliselt riigi rahvusvahelist tegevust ja avalikku arvamust mõjutada –nt juudi, poola, kuuba, eurooplaste mõju kahaneb. 2050 on mitte-hispaania valged vähemuses

• Taoline mõjutamine on sageli vastuolus US üldise välispoliitilise lähenemisega - sekkumine mittesekkumise asemel, toetus riikidele, mis ebaolulised US üldiste eesmärkide seisukohast jne

• See on süvendanud eriarvamusi Euroopa riikidega nt Lähis-Ida asjus

Antiamerikanism • Antiamerikanism on kohati Washingtonile

suurem probleem kui rivaalid-suurriigid. Antiamerikanismi iseloomustavad sageli: – USA taandamine stereotüüpidele, – Uskumus, et USA-l on saatanlik loomus

algusest saati ja vastavalt on see süüdi kõigis maailma hädades

– USA juhtkonna esitamine maailma jäigalt domineerida tahtma grupina

Suur haamer• USA sõjaliste jõudude edu

asümmeetriliste ohtude suhtes küsitav. – hävitavad hoobid eriüksustega vs maaväed

• Puudub ka korralik teoreetiline baas elu normaliseerimiseks sh just islami riikide puhul. Selge on, et kiiresti sõjaline jõud ei lahenda probleeme, mille jaoks sobivad pigem majandusabi, ehitustööd, arstiabi ja koolitus

Globaalne tegutseja• US eksport jaguneb suhteliselt ühtlaselt üle maailma

– 26% Aasia, 24% Euroopa, 37% Põhja-Ameerika, 7% Ladina-Ameerika

• USA investeeringutes juhib seni Euroopa, kuid Aasia roll kasvab: praegu Euroopas 56% (sealt omakorda 60%), Aasias 24%, Põhja-Ameerikas 14%

• Teadusmahukast toodangust praegu US annab 39%, EL 30%, Venemaa 0,3%

• USA elanikkond kasvab immigratsiooni toel ja see tagab tööjõu

Ajaloolised vahekorrad

Töö tootlikkus

Eelarve

Energiajulgeolek

Majanduslikud väljakutsed• US väliskaubandus suure puudujäägiga, seda

eelkõige suhetes Aasiaga• Jooksevkonto defitsiit üle 700 miljardi USD aastas

so 6% SKP• Riigil on suured võlad, sama käib firmade ja

kodanike kohta. Eelarve defitsiit 3,5-4% SKP-st. • Sõltuvus energiakandjate impordist kasvab üha

rohkem ja on juba kujunenud julgeolekuriskiks• Dollar kaotab reservvaluutana positsioone

Kasutamata jäänud hetk?• USA suur ülekaal 1990.aastatel ja 2000.aastate

alguses oli alus unipolaarsete vaadete järsule tugevnemisele.

• Paljud võimalused jäeti aga kasutamata nii võimaluste ülehindamise, ebaprofessionaalsuse kui ka teoreetilise selguse puudumise tõttu eesmärkides

Impeerium?• Mõned analüütikud räägivad tõsimeeli US-st kui

impeeriumist. Olemas on ka teatud missioonikuulutamine

• Klassikalises mõttes siiski pole tegemist impeeriumiga, kuid on imperiaalne käitumine. USA eesmärk on vältida mistahes piirkonnas talle väljakutset esitada suutvate reziimide teket

• US kõrvuti oma majanduslike, julgeolekuliste jm huvide kaitsmisega on sunnitud sekkuma ka seal, kus suuri huve pole nt Libeeria. “Tõrges impeerium”?

Obama valikud

Quo vadis - US• Isolatsionalism või internatsionalism• Unilateraalsus või multilateraalsus vahendite

valikul• Otsene või kaudne mäng- kas olla ise sõjaliselt

jne kohal või kasutada eri maailma osades liitlasi oma huvide tagamisel

• Reaalpoliitika ja idealismi suhe • Konservatiivsus või liberaalsus sotsiaal-

majanduslikes lahendustes

Demokraatliku mõtlemise postulaadid

• Sõjad peaksid aset leidma alles siis, kui midagi muud üle ei jää. Sõja peab algatama vaenlane.

• Sõdu võidetakse osana koalitsioonist ning suurema osa kuludest katavad partnerid

• Sõdade lõpptulem peab olema institutsionaalne juriidiline raamistik, mis korraldab rahu ning milles USAl on hoolimata multilateraalsest raamistikust juhtiv roll

• Mistahes selline raamistik peab toetuma transatlantilisele tugevale suhtele

Võtmeküsimused• Iraan ja Iraak

– US sisepoliitika vs geopoliitika

• Afganistan– Läbirääkimised Talibaniga– Euroopa osalus?

• Vene küsimus– Ekspansionismi ohjeldamine

• Globaalne majandus– Euroopa ja USA erinevad nägemused

finantssüsteemi reguleerituse suhtes• Kohtunikust majanduses osalevaks mänguriks?• Kui palju on piisav ning kuidas säilitada iseseisvus

teistest mänguritest

Võtmeküsimused