lk 2

lk 7

lk 8

Energiatuleviku võimalusi lahkab Rene Tammist

Uuenda oma andmeid ja võida auhindu!

mai 2012

Mai lõpus võõrustab Tallinn ligi 600 poliitikut

www.sotsdem.ee

lk 4-5

Saa tuttavaks: SDE Põlvamaa piirkond

Kuigi Reformierakond lubab loosungites madalaid makse ja süüdistab teisi raiskamises, on valitsus viie aasta jooksul tegelikult pidevalt maksukoormust tõstnud ja seda just keskmise ja madalama sissetuleku-ga inimeste arvelt.

Peaminister Andrus Ansipi võimuloleku esimesel viiel aastal on tõusnud Eestis üldine maksukoormus Eurostati andmetel 3,6% SKPst, mis teeb 515 miljonit eurot (üle 8,058 miljardit krooni). Seega on iga pere maksnud tarbimismaksudeks keskmiselt 2146 eurot aastas rohkem, kui enne Ansipi võimule tulekut.

Valitsuse maksutõusud löövad keskmise ja mada-lama sissetulekuga inimesi

Loe lähemalt lk 3

Toasoe Elekter Bensiin

122,6€2010 a.(1912,7krooni)

auto: www.veer.com

51,2

5€ 2

00

5 a.

(79

9,5

kro

oni)

20,1€

20

05

a. (

313,

9 kr

ooni

)

29€2010 a.(452,6krooni)

115€2010 a.

(1795 krooni)

76,9

€ 2

00

5 a

. (12

00

kro

oni)

Kuidas on 2005-2010 aastal tõusnud maksukoormus mõjutanud ühe tavalise pere kulusid?*

Toasoe 51,25€ (799,5 krooni) 122,6€ (1912,7 krooni) käibemaksu tõus

Elekter 20,1€ (313,9 krooni) 29€ (452,6 krooni) aktsiis ja käibemaksu tõus

Bensiin 76,9€ (1200 krooni) 115€ (1795 krooni) aktsiisi ja käibemaksu tõus

Toidukorv 34,7€ (541 krooni) 37,8€ (589,35 krooni) käibemaksu tõus

Ajaleht 3,8€ (60 krooni) 4,9€ (76 krooni) käibemaksu tõus

Teater 17,4€ (272 krooni) 22€ (343,8 krooni) käibemaksu tõus

2005

204,15€ (3186,4 krooni) 331,3€ (5169,5 krooni)Kokku

2010 Perekonna kulutused igapäevaseks eluks vajalikule on suurenenud 127,15 euro (1983,1 krooni) võrra kuus.

Selgitused*

* Toasooja ja elektri hinnaks on võetud kolmetoalise Õismäe korteri andmed veebruaris 2005 ja 2010* Bensiin: 100 liitri E95 bensiini hind aprillis* Ajaleht: neli numbrit Eesti Ekspressi* Teater: täispilet ja sooduspilet õpetajale Draamateatris* Toidukorv: soodsaim ostukorvi hind Õhtulehe uuringu andmetel aprill 2005 ja mai 2010

Viimastel kuudel oleme Riigikogu sotsiaaldemo-kraatidest liikmetega külastanud Harjumaad ja Valgamaad. Kohalike inimestega kohtudes tuli

tihti jutuks sotside populaarsuse fenomen ‒ oleme ju ju-ba teist kuud kõige suurema toetusega erakond Eestis. Erakonna tegevus on muutunud tõhusamaks - malbest kiisust on saanud tiiger, kes valmis oma ideede ja ees-märkide nimel rinda pistma ka Vanakurja endaga. Era-kond on seadnud eesmärgiks majandusliku edu ja kasvu, ilma inimesi ohvriks toomata. Ja nii tegimegi eelmise aas-ta lõpus 2012. aasta riigieelarvesse parandused, mille tu-lemusena suureneks näiteks kahelapselise haritlaste pe-rekonna eelarve 429 euro võrra kuus. Sotsiaaldemokraa-did näevad ühiskonda tervikuna ja soovivad olla inimesi kuulav, mitte vaid oma tõde kuulutav erakond.Aina toetust kaotav Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica liit asus meid aktiivselt ründama ja sildistama ‒ ühtäkki saime kuulda sotside plaanitavast „räigest mak-sutõusust“, kuigi ükski fakt seda väidet ei toeta. Küll aga ilmestab selles ajalehes olev suurem ülevaade selgelt, et tänane valitsus on hoopis ise aasta-aastalt inimeste ja et-tevõtete maksukoormust tõstnud, kuigi sõnavõttudes väi-detakse vastupidist. Nii, nagu kevadel paljastub prügi su-lava lume alt, selgub analüüsist riigikassa täitmiseks maksutõusu võimalusi otsiva Reformierakonna õhukese riigi retoorika sisutühi loosunglikkus. Muutuste aeg on kätte jõudnud ja õnneks ei ole maksusüsteemi ümberkor-raldamine - mis ei tähen-da tingimata üldise mak-sukoormuse tõusu - enam ühiskonnas tabuteema.Inimeste teadvusesse on jõudnud arusaam, et Ees-tis elab vaesuses 65 000 last, mis on enam kui Pär-nus, Viljandis ja Rakveres elanikke kokku. Tihti töö-tab naabrimees juba aas-taid Soomes ja suvel kolib kogu pere talle järele; lapsega logopeedi visiidil käimine maksab peaaegu sama palju kui on igakuine lastetoetus; kukrut kergendamata võib eriarsti järjekorda jäädagi; las-tele hea hariduse andmine võib osutuda ülejõu käivaks ja üldse on igapäevaeluga hakkamasaamine paganlikult ras-ke. Samas kiitleb oma väsimust tunnistanud peaminister, et meil on kõik hästi ja oleme kogu Euroopale eeskujuks.Valitsuse maksupoliitika alustalaks paistab olevat veendumus, et suurema osa maksukoormusest peavad enda kanda võtma need, kellel igapäevane toimetulek niigi raske. Käibemaksu tõus, varjatud elektriaktsiisi tõstmine ja järjekordsed aktsiisitõusud löövad kõige valusamalt just madalama sissetulekuga inimesi, kelle sissetulek kulub valdavalt toidu- ja kodukulude katteks. Eesti vajab kompleksivaba maksudebatti, sest vanavii-si edasi ei saa ja maksukoormus on ühiskonnas eba-võrdselt jaotunud. Nii, nagu on viisakas lapsega emale bussis istet pakkuda, saavad suuremat vastutust kanda ikka need, kellel on tugevamad õlad. Tulemuseks on sidu- sam ja turvalisem ühiskond, millest võidavad ka jõukad inimesed, kes ei pea enam kogu oma näiliselt suurt sis-setulekut kulutama kallite turvaseadmete, kindlustuste ja erakoolide peale.

Karel RüütliSDE aseesimees

Energiatulevik Taani moodi

2 Arvamus

Kevades on muutusi

Erakonna tegevus on muutunud tõhu-samaks - malbest kiisust on saanud tiiger, kes valmis oma ideede ja eesmärkide nimel rinda pistma ka Vanakurja endaga.

Märtsis sõlmisid Taani suurimad parlamendierakonnad uue energialeppe, millega jätkatakse senist energiasäästlikku ja keskkonnasõbralikku lähenemist. Taani näide on ühtaegu inspireeriv ja suun-da näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on riigist teinud globaalse haar-dega gigandi energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste pakkujana.

Rene TammistEesti Taastuvenergia Koja juht

Ka meie Eestis vajame ulatus-likku energiasäästuprogrammi ja ambitsioonikat pikaajalist lä-henemist taastuvenergia vallas. Eesti Taastuvenergia Kojal koostöös keskkonnaorganisat-siooniga on valmimas Taaniga analoogne kava, mida lähikuu-del loodame ka avalikkusele tutvustada.

Eesti teeks võiks samuti olla keskkonnasõbralik ja säästlik majandusmudel

Ainult energiasäästuprogram-miga ei tuleks aga piirduda. Peaksime ümber vaatama transpordi- ja logistikakorral-duse, võtma kasutusele kesk-konnasõbralikud ehitusmater-jalid ja tehnoloogiad, vähenda-ma tööstuste materjalikulu ja kemikaalide kasuta-mist, korraldama ümber paken-damise jae-kaubanduses, a r e n d am a mahepõl lu -majandust, är-gitama tarbima

kohalikke tooteid ‒ võtma kur-si rohemajandusele.Paljud uutest lahendustest

nõuavad meie teadlaste jõupin-gutusi, mõned ainult loovamat lähenemist meie endi poolt. Taani näide annab olulise õp-petunni, kuidas hiljutisest ma-janduskriisist tugevamana väl-juda. Õiged valikud võimalda-vad meile lendstardi tulevikuks. Peame olema esimeste hulgas, kes oma majanduse ümber vaa-tavad.Taani elektrituulikute tootja

Vestas on jätkuvalt suurimaid tuulikutootjaid maailmas, Dan-foss juhtivaid energiasäästula-henduste pakkujaid ning biokü-tuseid arendav Novozymes üle-ilmne bio-tech gigant. 1980-2007 kasvas Taani

SKP 78 protsenti, energiatarbi-mine jäi samaks ja CO2 emis-sioonid vähenesid 1990-2007 13 protsenti. Eesti SKP kasvas 2000-2007 71 protsenti, ener-gia lõpptarbimine 28, elektri tarbimise kasvuks kujunes 24 protsenti.

peab muutuma veelgi tõhusa-maks. Leppe finantseerimisega kaasnevaid kulutusi tasakaalus-tavad energia kokkuhoiust tek-kinud sääst, uued töökohad ning nendest laekuv maksuraha ja väiksem mõjutatus imporditava-test energiakandjatest nagu naf-ta, kivisüsi või maagaas.Leppele on alla kirjutanud

kõik suuremad erakonnad, kes moodustavad 179-liikmelises parlamendis 171 kohaga suure enamuse. Seda toetavad nii ühiskondlikud organisatsioonid, energiatootjad kui ka tööstuset-tevõtted. Süsinikuheitmete vähendamise

kavad energeetikas on aktuaalsed ka paljudes teistes riikides. ELi ta-semel on valminud Euroopa Ko-misjoni teekaart Energia 2050, mis aastaks 2050 seab eesmär-giks kliimamuutusi põhjustavate CO2 heitmete õhkupaiskamise lõ-petamise. Omavahel võrreldakse tuumaenergia, süsiniku eraldami-se ja ladestamise ning taastuve-nergia alternatiive. Ehkki kõigis 7-s stsenaariu-

mis nähakse ette, et taastuvaid allikaid on energiatootmisport-fellis üle poole, siis eraldi on väl-ja töötatud ka taastuvenergiale täieliku ülemineku stsenaarium. See on tehniliselt teostatav ja hinna poolest sama konkurent-sivõimeline kui teised alternatii-vid. Kui see nii on, siis miks mitte just seda teed minna?

Õiged valikud annavad meile lendstardi tulevikuks

Taani pani põhimõttelistele üm-berkorraldustele aluse pärast teist naftakriisi ligi 30 aastat ta-gasi. Ajendiks sai asjaolu, et Taani majandus sõltus sarnaselt Jaapaniga 99 protsendi ulatu-ses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmi-selt haavatav energiahindade kõikumisele maailmaturul. Mõ-lemad riigid on praegu juhtivad energiasäästu tehnoloogiate pakkujad maailmas.Taani uus lähenemine toetus

kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos tootmisjaamade rajamise-ga, ambitsioonikad energiasääs-tu standardid ja jõuline taastuv-energia arendamine. Piisav annus riiklikku regulatsiooni ja pikaajalist vaadet andis investo-ritele vajaliku kindluse, stiimuli ning teadlaste ja ettevõtjate koostöö lõi kasvupinnase uute tehnoloogiate arenguks.Uus energialepe seab ambi-

tsioonikad sihid aastakümne-teks. 50% elektritarbest aastaks 2020 soovitakse saada tuule-energiast ning 35% energia-tarbest tervikuna taastuv-energiast. Aastaks 2050 peab kogu energiatarbi-mine tulema taastuvener-giast. Oluliselt peavad vä-henema CO2 heitmed

ning energiatarbimine

Ka meie Eestis vajame ulatuslikku energiasäästu-programmi ja ambitsiooni-kat pikaajalist lähenemist taastuvenergia vallas.

3Uudised

Maksukoormuse tõus soosib jõukamaid

Perekonna igapäevased kulud on suurenenud üle poole võrra

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kõige populaarsem era-kond Eestis. Viimased erakon-

dade toetusprotsentide uuringute tu-lemused (TNS EMOR) on näidanud 29-30% rahva selget toetust sotside-le. Olukorras, kus valijate toetus va-litsusele langustrendi näitab, on pea-ministripartei võtnud nõuks inimesi sotside poolt plaanitavate maksutõu-sudega hirmutada.Samal ajal on jäänud tahaplaanile

see, et seitse aastat segamatult võimul olnud Reformierakond on oma käe just keskmisest väiksema sissetuleku-ga inimeste taskusse pistnud, tõstes makse vältimatutele kuludele. Sama kinnitas ERRi uudistele ka reformiera-kondlane Aivar Sõerd: “Koalitsiooni suund on selgelt tarbimismakse suu-rendada” (2. mai 2012 ERR).Aktsiiside ja käibemaksu tõusu muu-

dab eriti alatuks see, et paljude valijate hääled on saadud madalaid makse lu-bades.Peaminister Andrus Ansipi või-

muloleku esimesel viiel aastal on tõusnud Eestis üldine maksukoor-mus Eurostati andmetel 3,6% SKPst, mis teeb 2010. aasta SKP alusel 515

Sotsiaaldemokraadid esitasid eelmi-se aasta riigieelarvesse ettepane-kuid, mis aitaksid muuta riiki roh-kem tavakodanikust hoolivaks.Novembri Sotsiaaldemokraadis

kirjutasime kahelapselisest Eesti perest, kes tänu sotside ettepaneku-tele riigieelarvesse, võiksid säästa iga kuu 428€. Need ettepanekud olid vastutustundlikud, samuti po-leks need eelarvet tasakaalust välja viinud. Selleks, et riik muutuks hoo-livamaks, piisab prioriteetide muut-misest. Makse ei tohi tõsta nende

Pliivaba bensiin Vedelgaas

Petrooleum Diiselkütus

Eriotstarbeline diisel

Kerge kütteõli

kasvu - 47% kasvu - 24,8%

kasvu - 9,2% kasvu - 60,1%

kasvu - 151,6%

kasvu - 151,6%

Üldine maksu-koormus on tõusnud

miljonit eurot (üle 8,058 miljardi krooni). See tähendab, et Ansipi valitsus on nende aastate jooksul võtnud Eesti perede taskust 2146 eurot (33 478 krooni) aastas pere-konna kohta.Aktsiiside tõstmise puhul on ka

sotsiaaldemokraatide arvates õigus-tatud need, mis mõeldud rahva tervi-sekäitumise parandamiseks ning kaitseks. Viina ja tubaka aktsiis ei peagi langema. Paraku on ka teisi, mis eluks otseselt vajalikud.Näiteks linnades elavaid inimesi

puudutab kaugküttele sooduskäibe-maksumäärast loobumine (kasv 300%), samuti maagaasi maksustami-ne aktsiisiga. Maal elavate inimeste rahakotist viib eurosid välja põlluma-jandusdiisli aktsiisi tõus 151,6% ula-tuses, samal ajal on tavadiislile lisan-dunud 60,1%.Paraku hakkab statistikat vaadates

silma, et jõukamatele kodanikele suu-natud maksude ja lõivude tõstmine on toimunud aeglasemalt või pole seda üldse tehtud. Näiteks eritellimusena valmistatava auto numbrimärgi hind ei tõusnud üldse, samuti lennukiben-siini maksumus.

arvelt, keda see kõige valusamalt mõjutab.Meenutame, et pereema Ellen on

näitleja, kelle brutopalk on 621 eurot kuus (neto 503). Pereisa Priit töötab koolis õpetajana, tema brutopalk on 702 eurot (neto 565). Poeg Martin on 7aastane ja käib esimeses klassis. Tema eest maksab riik lastetoetust 19 eurot kuus. Tütar Mia on 2 aastane ja käib eralasteaias, kuna riiklikku lasteaiakohta ei jagunud. Lisaks oma-valitsuse toetusele maksavad vane-mad lasteaiakoha eest ikkagi 224

eurot kuus. Need on aga vaid võimalu-sed, mida sotsiaaldemokraadid pakku-nud oleksid. Tegelikkuses kulub sellel perel valitsuse poolt tõstetud maksude tõttu igapäevaste kulude peale 127,15 eurot (1983,1 krooni) eurot rohkem kui enne Ansipi võimuletulekut. Igapäeva-

seks eluks vajalikust on muuhulgas tõusnud nii toasooja, elektri, bensiini, toidu, ajakirjanduse, kultuuri kui ka lasteasjade hinnad. Pealegi ei tasu unustada, et leheküljel üks väljatoodud kulutused on vaid osa ühe pere igakuis-test väljaminekutest.

Aktsiiside tõusuprotsent Ansipi võimule tulekust alates.

Kä

ibem

aksu

mä

ära

de

kas

vud

3,6%

Võrreldavuse saavutamiseks on kõikjal kasutatud andmeid aastatest 2005-2010, sest kõik 2011. aasta kohta käivad andmed pole veel kättesaadavad.

4 Piirkonnad

Sirje on ennast sotsiaaldemo-kraadina määratlenud juba pal-ju aastaid ning liikmete valikul ja toel kümmekond aastat Põl-vamaal piirkonnajuht olnud. “Eelkõige oleme me ise oma mõttelaadilt muutunud, oleme poliitiliselt julgemad ja aktiiv-semad. Põlva piirkonna liikme-te arv on suurenenud ning kõ-vasti noorenenud,” loetleb Sirje selle aja jooksul toimunud muutusi.Piirkonnajuhina on tal hea

meel, et piirkonna uus juhatus on laiapõhjaline, avatud, aktiiv-ne ja heade mõtetega tiim.

Aktiivsed noored

“Hea meel on ka selle üle, et noored inimesed on aktiviseeru-nud ja märtsis sai alguse Noor-sotside Põlva Klubi, kus juba esi-mesel päeval jätkus häid mõt-teid ja ideid tegevusteks,” rõõ-mustab Sirje ja lisab, et noorsot-side eestvedajaks sai tubli Lahe-da noormees Karl Limbak.Positiivsed muutused on toimu-nud ka Põlva linna osakonnas, kuhu kaua aega uut hakkajat esimeest otsiti. “Lõpuks jooksis see mees ‒

Indrek Sarapuu - sõna otseses mõttes mu teele,” on Sirje loo-tusrikas, et vastloodud Põlva linna osakond koos oma tore-date inimestega leiab palju ühi-seid tegemisi nii Põlva linnas kui vallas.Põlvamaa piirkonnal on koha-

likeks valimisteks suured ees-märgid ja soov igas vallas välja minna, kas oma nimekirjadega,

valimisliiduga või koguni mõn-da kolmandat moodi. “Meil on plaanis igas vallas

aktiviseeruda, leida osakonda-desse häid mõttekaaslasi ja eest-vedajaid,” räägib Sirje.Kagu-Eesti valijad on alati sot-

siaaldemokraate toetanud. SDE põhikiri ja eesmärgid on inimes-tele suunatud ning neid märka-vad ja toetavad. Sirje loodab, et selline erakonna sisuline töö, paneb inimesed sotsidesse us-kuma. Ta arvab, et kui sotsid on usaldusväärsed üle Eestiliselt, siis annab see palju toetajaid juurde ka Põlvamaal.“Tallinna suhtes on Põlvamaa

näol tegu ühe kauge maapiir-konnaga, kus igaüks peab ise hakkama saama, rikas või vae-ne, vana või noor,” pole Sirje ra-hul praeguse regionaalpoliitika toimimisega. Ta leiab, et sellistes kaugetes

nurkades nagu Põlvamaa, peab inimestesse suhtuma väga hoo-livalt ja sallivalt, märkama maa-elu probleeme ja otsima uusi võimalusi arenguks.

Piirkonnaelu

16. mail käisid piirkonna inime-sed Riigikogus, et oma erakon-na juhtidega olulistel teemadel arutleda.

Põlvamaapiirkond

Liikmeid: 214

Osakondi: 6

Laheda osakondSirje Tobreluts

Põlva linna osakondIndrek Sarapuu

Põlva osakond Ahti Bleive

Värska osakondRaul Kudre

Räpina osakondKaido Palu

Kanepi – koht on vaba

Sotsid Põlvamaa omavalitsustes:

Põlva vallavolikoguesimeesAhti Bleive

Räpina vallavolikogu esimeesKaido Palu

Laheda vallavanemSirje Tobreluts

Värska vallavanemRaul Kudre

Sotsiaaldemokraat tutvustab igas lehes ühte SDE piirkonda. Tähestikust lähtudes toob seekordne number lugejateni Põlvamaa piirkonna tegemised ja plaanid. Järgmisel lehe-küljel olev intervjuu tutvustab ühte paljude kutsumuste ja hobidega pereisa.

Sirje Tobreluts on Põlvamaa piirkonda juhtinud juba kümmekond aastat.

Regionaalpoliitika peaks rohkemmaapiirkondadega arvestamaSotsiaaldemokraatliku Erakonna Põlvamaa piirkonda on viimased kümmekond aastat juhtinud Sirje Tobreluts. Tema sõnul on Põlvamaa üks Kagu-Eesti maakond, kus on aina olulisemal kohal rohelisem elu ja tervislikud eluviisid.

“Meil on traditsioonilised kol-me maakonna ‒ Põlva, Võru ja Valga ‒ ühine jõulupidu, mida korraldab iga kord erinev piir-kond,” räägib Sirje rahvarohke-test ja kultuuriliselt mõnusatest üritustest, millele lisandub ka hea suhtlemisvõimalus teiste piirkondade inimestega, et nen-de tegemistega kursis olla. Põlvamaa suuremateks mu-

redeks peab Sirje samasid, mis riigis tervikuna. “Vananev ela-nikkond, väike sündivus, puu-dulik hariduse rahastamine, väike lastetoetus, väljaränne, teede mustkattega katmine, elektrihinna tõus,” loetleb ta probleeme, millega on inimene üksi jäetud. Taaskord jõuab teema regio-

naalpoliitikani ja selleni, et maainimesel puudub oma väi-kesele toodangule turg ja või-malused millega elatist teenida. “Me vajame ka siinkandis ela-

miseks tööd, mis annab pereliik-metele kooselamise võimaluse. Võimaluse tunda rõõmu oma lastest ja nende arengust, tunda rõõmu oma tervetest vanavane-matest,” lisab Sirje. “Lisaks vaja-me muidugi päikest ja õhku ja inimlikkust.”

PÕLVAMAA

Triin ToomeSotsiaaldemokraadipeatoimetaja

Põlvamaa piirkonna juhatus

EsimeesSirje Tobreluts

Piirkonna sekretärMerle Bakis

Juhatuse liikmedKaido Palu, Ahti Bleive ja Raul Kudre, Indrek Sarapuu, Eha Kaha ja Merili Kõivo

Erakonna volikogus esindavad PõlvamaadRaul Kudre ja Katrin Ohakas

Põlva linnas asutati osakond

Aprillis moodustasid Põlva linna sotsiaaldemokraa-did Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Põlva osa-konna ja valisid oma esimeheks Indrek Sarapuu. Põlva osakonna juhatusse valiti veel Maia Päike ja

Roomet Kool ning osakonna sekretäriks kinnitati Merle Bakis.„Nagu Eesti ühiskonnas laiemalt, nii loodetakse

ka Põlvas üha enam sotsiaaldemokraatide peale, mis paneb meile ka suure vastutuse. Tahame sot-siaaldemokraatliku hääle linnas enam kuuldavaks teha. Meie tegevuse oluliseks märksõnaks on hooli-vus. Me seisame selle eest, et Põlva linnas oleks rohkem hoolivust,“ ütles Indrek Sarapuu.Põlvamaal pole ühtegi uut osakonda loodud juba

pikka aega. Koosolekust osa võtnud SDE Põlvamaa piirkonna juhi Sirje Tobrelutsu sõnul aitab vastloo-dud osakond sotsiaaldemokraatidel linnas jõulise-malt esil olla ning seda vaatamata Põlva linna ja valla võimalikule ühinemisele.„Põlvamaa osakondade läbikäimine on niigi loo-

mulik ja igapäevaselt toimiv. Ühinemise korral an-nab see samm Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ainult lisaväärtust,“ sõnas Põlva vallavolikogu esi-mees Ahti Bleive.

5Persoon

Millega oma igapäevatöös peamiselt tegeled?Minu igapäevatöö põhikoostis-osaks võib lugeda suhtlemist inimestega, sest nii ajakirjaniku-töös kui ka kultuurivaldkonnas on olulisel kohal omavaheline kommunikatsioon. Tuleb palju kuulata ja kuuldut kirja panna. Samas peab olema igas loos ja tegemises uudsust ja värskeid ideid, mida omakorda saab taga-sisidena suheldes.

Milline on kõige liigutavam osa sinu tööst?Kõige liigutavam on see, kui oled saanud kaudseltki midagi muuta ja paremaks teha. Olen olnud 25 aastat rohkemal või vähemal määral laval. Kui oled oma rolli-ga suutnud kasvõi ühte inimest saalis puudutada, on etendus korda läinud. Või näed, et sinu poolt artiklis osundatud prob-leem leiab lahenduse.

Kelleks tahtsid väiksena saada?1977. aastal andsin esimese klassi esimesel päeval intervjuu Aktuaalsele Kaamerale koos ühe teise põnniga, ja kui minu käest seda küsimust küsiti, siis vasta-sin enesekindlalt, et soovin saa-da näitlejaks. Teine intervjuee-ritav vastas ebalevamalt, et te-

ma tahab saada kunstnikuks. See teine poiss oli Andrus Kivi-rähk. Ju me aimasime oma elu-teed väheke ette.

Kes on sind elus kõige roh-kem inspireerinud?Sellele on raske vastata, sest neid inimesi on palju ja erineva-test eluvaldkondadest. Mind on alati inspireerinud suure juhi-võimega inimesed, ja tänu meie ühiskonna väiksusele, on mul olnud võimalik saavutada ka nendega ühel või teisel määral kontakt. Olgu neist ära mainitud Lennart Meri, samuti Eesti õige-usu kiriku juht metropoliit Ste-fanus. Alati on mind ispireeri-nud ka Marju Lauristini värsked mõtted ühiskondlikel ja sotsiaal-setel teemadel.

Kes on su lemmikkirjanik?Sergei Dovlatov.

Milline on sinu pühapäeva-hommik?Minu pühapäeva hommik on ra-hulik. On olnud aegu, kus olen igal pühapäeval osalenud õige-usu liturgiatel kellamehest luge-jani. Põlvas olles ja elades on se-da vähem. Oleme perega tavali-selt ennast sättinud abikaasa va-nemate juurde maatööd tegema ja sauna võtma.

Ilma milleta ei möödu ükski sinu päev?Ilma uudiseid lugemata.

Millised on sinu hobid?Mul on läinud elus sedavõrra hästi, et minu hobid ja huvid on ühtlasi ka osa minu tööst. Mul on olnud võimalus olla näitleja kultuuri- ja kirjandslu-gu etendavas teatris Varius. Elu on mind kokku viinud raa-matute kirjastamisega, olen saanud nii kujundada kui kir-jutada. Olen andnud panuse Rahvusraamatukogus Eesti kirjavara tänuväärsele digitee-rimistööle. Olen saanud kaks aastat järjest korraldada pea-korraldajana Tallinna Vanalin-na Päevi. Need kõik on olnud hobid ja tööd ühteaegu.

Milline on sinu unistuste reis?Minu unistuste reis oli sõita Tal-linnast Põlvasse ja siia elama jääda. Kõik teised reisid - lapse-na Venemaale, õpingud Taanis, teatriga tööreisid Austraalias, Rootsis, Soomes, Norras, isale külla Kanadasse, puhuksereis Tais - on ainult olnud etteval-mistuseks eluks Kagu-Eestis.

Kas sul on lemmikloomi?Saan loomadega hästi läbi. Hil-juti üht toredat suurpere ema intervjueerides sai koju kaasa toodud kassipoeg. Tegin seda Joosu külas ja sealt sai see väi-ke olevus ka kohe oma nime - Joosu. Samuti on meil peres kaks lembelindu Aino ja Peep.

Kõik Eesti inimesed peaksid kultuurist osa saama

Indrek Sarapuu

Euroopa Kõrgem Teatrikool Rödkilde Taani, EELK Usu-teaduse Instituut (pooleli), täiendanud 2 aastat psüh-holoogia ja turunduse vallas eraülikoolis Nord

kultuurikorraldaja, ajakirjanik, näitleja

Abielus, peres kaks poega. Eelmisest abielust täiskas-vanud poeg

Teater, kirjandus, muusika, kunst, jalgpall, mälumäng

Indrek Sarapuu on õnnelik inimene, kelle hobid moodustavad osa tema tööst ja üks suur unistus, kolida Põlvasse, on täitunud.

Haridus

Töö

Pere

Hobid

Maal ootab meid kannatamatult koer Tommi.

Milline on sinu suurim ekstravagantsusEks mu kõik ametid ole natuke edevuselaat. Argielus katsun ol-la pigem nii tavaline kui võima-lik. Meil teatrikoolis õpetati, et näitlemine toimub ainult laval.

Mis on sinu suurim hirm?Kõik väiksemad ja suuremad hirmud taanduvat ühele suure-le hirmule, arvavad psühholoo-gid. Ise enda jaoks pean argihir-mudest suurimaks seda, et Ees-ti inimesed peavad kõik siit maalt lahkuma, sellepärast et ei leia piisavalt mõistmist.

Mida armastad oma kodu-kandi juures kõige enam?Ma armastan oma kodukanti ennekõike selle läbi, et siin on lisaks kaunile loodusele ka suur osa minu enda loost. Muinasju-tust, kui sobib nii öelda. Siin ta-jun, kuidas esiisade kantud kul-tuur elab kõiges. Ma armastan siin rääkida lihtsas keeles ja liht-sat maainimese juttu.

Indrek koos oma abikaasa ja kahe pojaga.

Triin ToomeSotsiaaldemokraadipeatoimetaja

Mida saaks riik teha, et elu Põlvamaal parem oleks?Riik võiks ja peaks tajuma roh-kem kohaliku kultuuri eripära. Aru saama, et see on unikaalne ja mitte ainult looduse poolest. Siin on aastatuhandeid koos ol-nud ja elanud eestlased, venela-sed, setud, lätlased ja kõik kes veel, ja omavahel ei ole olnud vihkamist. Riik peaks siitkandi inimesi rohkem väärtustama. Teiseks arvan, et praegune maa-vanema funktsioon on arusaa-matu. Ta peaks olema maakon-na asjade eest seisja valitsuse juures, mitte vastupidi, ja ta peab olema valitav. Kolmandaks on minu suureks sooviks, et ER-SO kontsert toimuks plaanitult vähemalt korra aastas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, Et meie maakonnas oleks korralik raamatupood. Et meie parimaid teatrietendusi oleks võimalik nautida ka ilma Tartusse või Tallinnasse sõitmata. Ehk siis kõik inimesed üle Eesti peaksid saama osa maksimaalselt meie oma kõrgkultuurist. Need asjad peavad olema lihtsalt korralda-tavad, mitte takerdumas büro-kraatlikku segadusse ja jumal teab mis direktiivide exceli tabe-litesse. Kui koha peal on kultuu-ritarbimise võimalus ja inimlik suhtumine, siis ei otsiks meie mehed ja naised tööd ka mujalt.

Kui sa saaksid midagi Eesti elus nüüd ja kohe muuta, siis mis see oleks?Ühiskonnas on vaja muuta su-het inimesesse tervikuna ja kõi-

Minu unistuste reis oli sõita Tallinnast Põlvasse ja siia elama jääda.

Kui kohapeal on kultuuri-tarbimise võimalus ja inimlik suhtumine, siis ei otsiks meie mehed ja naised tööd ka mujalt.

kidel tasanditel. Viimaste aasta-te edukultus on viinud meid frustratsiooni. Kui ühiskonna hoiakud on suunatud sellele, et väärtuslik on ainult see, kellel on uhkem auto ja rohkem raha, siis lõpeb see traagikaga, kui see juba juhtunud pole. Arvan, et sotsiaaldemokraatia on ainus võimalus, kuidas seda suhet pa-randada.

Millal ja kuidas sattusid sotsi-de ridadesse?Tegin selle sammu möödunud aasta detsembris.Olen istunud aastaid hiirekli-

ki kaugusel sotside ridadesse astumisest. Meie elu on tobe - paljud head ideed kipuvad ära jääma pelgalt seetõttu, et idee autor kuulub “valesse” erakon-da. Paljude ametite puhul oleks justkui parem ennast erakonda-dega mitte siduda. Kodanike-ühendused on positiivsed näh-tused, aga minu jaoks ebamää-rased. Pooldan poliitikas maail-mavaatel põhinevat erakonna süsteemi ja mulle sobivalt on kõige selgem määratlus sotsidel.Olen otsustanud, et siin Põl-

vamaal elades ja tegutsedes ta-han vältida vale ja valskust ning julgelt öelda, mida asjadest ar-van. Mul on see teadmine, et mind hoitakse. Ma arvan, et Ees-ti on sotsiaaldemokraatiaks roh-kem kui valmis - see on vältima-tu.Lemmiktsitaat: Non scholae, sed vitae

discimus - Me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks

6 Sõsarad

Right wing extremism – paremäärmuslus, mis on meile tundmatu

Kust sai paremäärmuslus alguse

Kõik sai alguse ajal, mil vaba-desse ja turvalisematesse Eu-roopa riikidesse hakkas sõjakol-letest rändama järjest rohkem ja rohkem sõjapõgenikke ning im-migrante, kes paigutusid uude kodusse ning sidusid ennast sel-lega. Viimane oma tolerantsuses

ning heasoovlikkuses pakkus põgenikele elamisväärset elu ning andis mõista, et aina globa-liseeruv maailm peab ka päriselt saama ülemaailmseks, seda mit-te ainult virtuaalselt ja illusoor-selt kapitali liikumise või inter-neti kaudu. Igal inimesel on õigus valida,

kus ta elab siin Maa peal ‒ kõi-gil on ühesugune õigus elule või vabale mõttele.

Kaunil varakevadisel päeval, 12. aprillil, kogunesid Vanemad Sotsiaaldemokraadid Pirita kloostrisse, et pidada plaani, kui-das oma tegevuskavaga edasi minna.Meie president Rein Karemäe

tõstatas küsimuse laste vaesu-sest: ligi 60000 last on näljas. Kas hakkame ise heategevuse-ga tegelema või survestame va-litsust? Arvati, et koalitsioon saab õnge anda, opositsioon vaid kala.Vestlusringi oli palutud ka Pi-

rita Kloostri esindaja, Eesti Cari-tase juhtfiguur ja endine sisemi-nister Lagle Parek, kes rääkis sel-lest, kuidas 1997. aastal alustati heategevusega, pakuti toiduabi. Kahjuks on Eesti riik nagu ta-

gasi pööranud, oleme samas sei-sus - vajatakse eelkõige toidu-abi. Igakülgset abi vajavad ka väga noored emad, kellel on va-ja haridusteed jätkata.Karl Mäesepp Virumaalt rää-

kis, kuidas ta on oma šefluse al-

29. aprillil ühendasid Lääne-Virumaa Kadrid meeldiva kasulikuga ja käi-sid külas Simson Von Seakyllil,

tuntud kunstnikul.“Vastuvõtt oli väga lahe ja samuti kogu infor-

matsioon ja tema teosed. Seda peab ise nägema ja kogema,” rääkis Lääne-Viru Kadride juht Helmi Urbalu Sotsiaaldemokraadile. Saadud elamus oli nii muljetavaldav, et Kadrid soovivad sinna veel kord tagasi minna.Pärast kunstniku külastamist mindi Viru rabas-

se matkale, seal polnud naised varem käinud. Ilm oli lahe ning nauditi silmailu ja värsket õhku. “Üri-tuse eesmärk oli naisi argielust-olust välja tõm-mata, natuke vaimutoitu ja füüsilist koormust pakkuda ning vabas õhus ka koosolek pidada,” selgitab Helmi.“Pikniku ajal arutasime oma plaane: eelkõige

lastekaitsepäeva tähistamist Rakveres. Selline teistmoodi koosolek oli meil,” meenutab Helmi.

See kõik aga hakkas ühel het-kel töötama heatahtlikkuse vas-tu vabades demokraatlikes riiki-des, tekkisid pinged rahvuste, religioonide ning inimeste va-hel. Seda eriti viimase suure ma-janduskriisi ajal, kus inimeste tööpuudus kasvas suure kiiru-sega ja aina rohkem riike elas miinuses.

Kogukonnatunne loeb

Siinkohal on loomulikult oluline ka riigisisene poliitika, mis läbi targa migratsioonipoliitika peab tagama oma rahvusriigi ja kultuu-ri tunnused ning vältima sotsiaal-süsteemi ülekoormamist ning nõrgenemist oma rahva arvelt. Täna seisame silmitsi olukor-

raga, kus sõbrad on ainult need, kes panustavad riigi majandus-se maksude ning tarbimise näol. Sel hetkel kaob tolerantsus, unustatakse heatahtlikkus ning iga inimese õigus elule ja sõna-vabadusele, olenemata tema na-havärvist või usust. Liberaalne maailm, mis on vii-

mastel aastatel kujundanud Põhjamaade, sh ka Eesti viima-seid poliitkultuurilisi trende, on

Liina VahterNoorsotside asepresident

pannud unustama kollektiivsust ja kogukonna tähtsust. Kesken-dutakse vaid iseenda heaolule ja elukvaliteedi parandamisele ning elementaarsed inimõigu-sed unustatakse. Sel hetkel on pinnas lausa ideaalne äärmusli-ke liikumiste tekkimiseks, nagu näiteks paremäärmusluseks.Soome True Finns (Perus-

suomalaiset) on meile kõige lä-hemalt võetav konkreetne näi-de paremäärmuslikele põhimõ-tetele rajatud liikumisest, mis loodi 1995. aastal, ning 2011. aasta parlamendivalimistel sai suuruselt kolmandaks erakon-naks parlamendis. Oma platvor-mi ning selgete sõnumitega on nad külvanud ühiskonda rassist-likkust ning ideed, et vaid oma-riikluse kaudu saab jääda puu-tumatuks Araabia rahvaste rün-nakute eest Euroopale. “Me kõik ju nagunii ei salli se-

da murjamit! Me ei tohiks neid enam tolereerida ega austada! Nad võtavad ära meie inimeste töö!” - need on mõned laused, mida kasutatakse rahvaga ma-nipuleerimiseks. On ju ilmselgelt tegemist puh-

ta populismiga.

Keskendu-takse vaid iseenda heaolule ja elukvaliteedi parandami-sele ning elementaar-sed inimõi-gused unus-tatakse.

la võtnud üle 800 vaesuses ela-va lapse. Karl selgitas, kuidas et-tevõtteid kaasates on võimalik koolilõpetajatele muretseda korralikud peoriided, et nad saaksid lõpuaktusel end teiste kaasõpilastega võrdväärsetena tunda.Lagle Pareki meelest on vaja

kaasata heategevusse inimesi - see on kodanikuks kasvamise asi. Ta arvas, et kõige mõistli-kum on heategevust teha perso-naalselt ja nii, et abisaajatel ei tekiks harjumust kõike muidu saada, väike jõukohane tööpa-nus võiks olla, sest töökasvatus on oluline.

Marju Toom meenutas, kui-das 1992. aastal Kaukaasia eestlasi abistades sündis Tallin-na sotsiaaldemokraatlike naiste klubi Kibuvits, mis oli eelkäijaks tänasele Naiskogule Kadri. Anne Viira rääkis juhtumist,

kus humanitaarabiks antud saiad visati haigla juures täna-vale vedelema ja tundis muret, mis saab nendest lastest suvel, kelle ainuke toit on koolilõuna.Eakate sotsiaaldemokraatide

väljaöeldud muremõtted vaja-vad lahendust.Kas saame loota vaid sellele,

et heategevus lahendab Eesti probleemid?

Valitsuse tegematajätmisi saaks leevendada heategevusega Kadride kaunis

päev rabasKaja MustÜhenduse Vanemad Sotsiaaldemokraadid juhatuse liige

Kuhu poole liigub Eesti ühis-kond?

Järelemõtlemiseks üks näide minu enda õppejõu loengust TTÜ-s: “Kõik moslemid taha-vadki eurooplased ära tappa, maha lasta. Me ei tohi neid siia lasta!” Jääb mulje, nagu oleks tegu viirusega, mille eest oma inimesi kaitsta. Aga tegu on

inimestega, kes põge-nevad sõja eest oma ko-dus! Mõelgem hetkeks, kes seal tegelikult sõdi-vad?Hinges sotsiaaldemo-

kraadina usun, et vaid sal-livus ning huvi teiste rah-vuste ja religioonide vastu

aitab meid viia tolerantsema ning hoolivama ühiskonna suu-nas. Olen nõus, et tänane Eesti

ühiskond on hirmul võõramai-se ees, kuid siinses olukorras on oluline õppida lähinaabrite vigadest ja tegeleda probleemi ennetamisega, olles seejuures avatud ja tark riik. Sotsiaalde-mokraadina usun arukalt ja

kodanikeüleselt juhitud rii-gi poliitikasse, mis ei põhine üksnes popu-lismil ning ajupesul, vaid teadmistel ja so-lidaarsusel, mille kau-du suunata ühiskonda tervikuna. Alustagem meie en-

da seest ning rõhuta-gem tolerantse integ-ratsioonipoliitika täht-sust meie ühiskonna ku-

jundamisel. Oluline on pöörata siinjuures tähelepanu probleemi sisule, mitte selle tagajärgedele. Sotsiaaldemo-kraatias ja heaoluühiskonnas ei ole kohta ksenofoobial ega rassismil ‒ koht on vaid mõ-testatud solidaarsusel ja tole-rantsusel.

Paremäärmuslus ehk right-wing extremism kui ideoloogia on aina enam levima hakanud käsitlus ühiskonnast, mis asub parem-vasaksotsiaalpoliiti-liste väärtuste poolest tugevasti paremal. Paremäärmuslaste põhiideed on natsionalism ja rassism, mis õhutavad ühiskonnas ksenofoobiat.

Kas nende probleemide lahen-damine on jõukohane põlvkonna-le, kes on küll karastunud, üle ela-nud sõjajärgse perioodi, suutnud töö kõrvalt omandada hariduse? See põlvkond on ilma riigi toetu-seta suutnud üles kasvatada-koo-litada oma lapsed, toetanud oma lapselapsi ja isegi lapselapselapsi.Vanemad Sosiaaldemokraadid

teevad, mida suudavad, kuid va-ja on survestada vabariigi valit-sust, et lastel oleks leib laual, et nende vanemad ei peaks võõr-sile söögiaha teenima minema.Kui valitsus ei täida põhisea-

dust, kaob rahvas, kaob kul-tuur, kaob Eesti.

Kaja Must viis aastat tagasi Pirita kloostris.

Viis esimest naist Viru raba matkal.

25.-28. maini toimub Tallinnas NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) kevadine täiskogu istungijärk. Eesti võõrus-tab suurimat NATO parlamentaarset foorumit esmakordselt.

Eestist on delegatsiooni liikmeks ka SDE esimees Sven Mikser, kes on sinna kuulunud juba pea kümnendi ja ilmselt seega pikima kogemusega riigikogulane Assamblees (vt. kõrvallugu).

Seekordne parlamentaarse assamblee kohtumine on NATO jaoks eriti oluline, sest toimub vahetult pärast Chicago tippkohtumist. Tuulises linnas on alliansi riigipeadel kavas mai keskel käia läbi kõik ühenduse ees seisvad olulisemad probleemid, mis paratamatult ka Tallinna kohtumise päeva-korda ja meeleolusid mõjutavad.

Kuigi esialgu loodeti Chicagost rahulikku koosviibimist, siis suure tõenäosusega tulevad nüüd arutlusele jõulised sünd-mused maailmas alates araabia kevadest ja Liibüa kodusõ-jast kuni üleilmse finantskriisi mõjudeni julgeolekule ja NATO kohalviibimisele Afganistanis.

Tallinnasse on oodata delegatsioone 28 NATO liikmesriigist, 21 vaatleja- ja assotsieerunud riigist - kokku ligikaudu 600 inimesega. Nelja päeva jooksul toimuvad komisjonide istun-gid, dokumentide arutelud ning viimasel päeval ka plenaar-istung.

NATO PA on enam kui viiskümmend aastat tegutsenud par-lamentidevaheline organisatsioon, mis koondab seadusand-jaid kõigist kahekümne kaheksast Põhja-Atlandi Lepingu Or-ganisatsiooni liikmesriigist ning teeb koostööd paljude part-nerriikide ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Eestit esindab NATO PAs kolmeliikmeline delegatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt PA üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julge-olekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s.

7Välis

Mida tähendab NATO Parlamentaarse Assamblee istungi

Tallinnas toimumine Eestile?

Assamblee kevadistungi toimumine Tallinnas on Eestile ja meie Riigiko-gule ühtaegu suur au ja ka tohutu vastutus, sest taolist mitmesaja osa-võtjaga parlamentaarset suurfooru-mit võõrustab Eesti esmakordselt.Kindlasti annavad kevadistungi

aruteludes põhitooni samad teemad, millele keskenduvad vaid loetud päe-vad enne Assamblee kevadistungi algust Chicago tippkohtumisele kogu-nevad Alliansi riigi- ja valitsusjuhid. Nendeks teemadeks on Afganistani stabiliseerimisoperatsioon, liitlaste sõjalise võimekuse tagamine majan-dus- ja eelarvekriiside tingimustes ning NATO koostöö olulisemate part-nerriikidega.

Milline on sinu roll NATO PAs?

Olen kuulunud NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni üle üheksa aasta ja sellega ilmselt läbi aegade pikima staažiga riigikogulane Assamblees. Olen alati uskunud, et parlamentaarne diplomaatia on väi-keriigile oluline ja et parlamentaar-setesse koostöökogudesse nimetatud Riigikogu liikmed peavad olema tegu-sad ja nähtavad. Lisaks Eesti delegat-siooni juhtimisele aastatel 2003-2007 olen aastatel 2004-2008 tegutsenud Assamblee Transatlantilise kaitse- ja julgeolekukoostöö alakomitee esime-hena, seejärel kaks aastat Assamb-lee asepresidendina ja eriraportöö-rina NATO uue strateegilise kontsept-siooni alal. Viimased kaks aastat olen tegev Kaitse- ja Julgeolekukomitee pearaportöörina, samuti olen viima-sed neli aastat kuulunud Assamblee tööd juhtiva büroo koosseisu.

Mai lõpus võõrustab Tallinn ligi 600 NATO poliitikut

Euroopa sotsid võitlevad noorte tööpuudusegaSven Mikser

SDE esimees, NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige

Jevgeni OssinovskiSDE välissekretär

Hea era-konna liige.Uuendameliikmete andmeid seoses andmebaasi täienda-misega. Loe lk 8 kuidas toimida.Täname!

Sotside Euroopa katusorganisatsioon PES alustab lähikuudel noorte tööpuuduse vastu suunatud kampaaniaga “Your Future is My Future” (Sinu tulevik on minu tulevik). Nii Eestis kui ka enamuses teistes Euroopa Liidu riikides hakkas noorte töö-tus märgatavalt tõusma 2008. aastast alates, olles üks kriisist enim mõjutatud tööturu sihtrühmi. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Euroopas 5,5 miljonit noort töötut, kusjuures enamikes liik-mesriikides oli noorte tööpuudus ligi kaks korda kõrgem, kui täiskasvanute seas.Eestis tõusis noorte töötuse määr kõrgpunkti 2010. aas-

tal, ulatudes 32,9%-ni, mis oli tunduvalt kõrgem ELi keskmi-sest (21,1%). 2011. aastal Eestis noorte töötus langes kiiresti, kuid jäi võrreldes kriisieelse seisuga endiselt kõrgeks - 22,3%. Võrdluseks oli registreeritud tööpuudus üle 25aastaste seas ligi 11%.Noorte tööpuuduse kõrget taset ei saa põhjendada pelgalt

majanduskriisiga. Et noorte seas tõusis töötus oluliselt kii-remini, kui täiskasvanutel, siis on tegu selgelt struktuursete probleemidega nii tööturupoliitikas kui ka haridussüsteemis.Euroopa sotsid on sellele aastaid tähelepanu juhtinud ning

lõpuks on ka Euroopa Komisjon ja riigijuhid probleemi tõsiselt võtma hakanud. Noorte olukorra kiireks parandamiseks on välja pakutud mitmeid algatusi, sealhulgas täiendav tõukefon-dide vahendite suunamine noortele. Probleemi pikaajaliseks lahenduseks nõuab PES aga nn

noortegarantii juurutamist kõigis liikmesriikides, mille järgi peaks igale noorele nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist olema tagatud kas töökoht, praktikakoht või võimalus enda täiendavaks harimiseks. Selleks kutsutakse liikmesriike üles tegelema koolist väljalangemise ennetamisega, aitama noor-tel tööturu jaoks vajalikke oskusi arendada, tagama töökoge-muste omandamist ja töökohal toimuvat väljaõpet ning abis-tama noori nende esimese korraliku töökoha leidmisel. Initsiatiiviga on kaasa läinud nii Euroopa Liit kui ka liik-

mesriigid, sealhulgas ka Eesti.Peagi algava kampaaniaga selgitatakse probleemi oluli-

sust kodanikele ning survestatakse ELi kiiremini tegutsema, sest noorte olevikust ja tulevikust sõltub kogu ühiskonna jät-kusuutlikkus ja heaolu.

2

1

küsi-must2

Maakond:

Linn:

Vald:

Küla:

Tänav:

Maja:

Korter:

Indeks:

Mobiiltelefon:

Telefon kodus:

E-maili aadress:

Eesnimi:

Perekonnanimi:Kas soovite olla lisatud erakonna listidesse (infolist, piirkonna ja osakonna listid)?

Kas soovite saada erakonna ajalehte

posti teel

elektroonselt

Kas soovite saada erakonna teavet

posti teel

elektroonselt

8

Toimetus: Triin Toome Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Ahtri 10A, Tallinn e-post: ajaleht@sotsdem.ee

Koostis:

1 kg kartulit

0,4 kg odrakruupe

2 sibulat

3 porgandit

1 klaas kuivatatud lihvitud herneid

0,2 kg suitsusinki

soola

Valmistamine:

Kruubid ja hernes panna varem vette ligunema, siis läheb keetmine kiire-mini. Keeda kartulid koos kruupide, porgandi ja hernestega pehmeks, lisa sool. Suitsusink tükelda ja prae koos sibulaga pannil. Tambi kartulid pud-ruks ja lisa praetud sink. Puder on söömiseks valmis.

Tavaliselt meie pere sööb putru suuleemega. Suuliimi saab valmistada ko-dus käepärastest köögiviljadest (kapsas, kurk, porgand, sibul). Peeneks ha-kitud köögiviljale lisa veega segatud hapukoor. Maitsesta soolaga.

Putru söö kausist lusikaga, millele tõsta peale suuleem.

Sööki on mugav pakkuda suuremale seltskonnale erinevatel üritustel. Praktika on näidanud, et sünnipäevadel, erinevatel talgutel, suguvõsa kok-kutulekutel jne. on toit hästi vastu võetud.

Re

tsept

Tea

ted

24.-25. mail külastab Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Järvamaad.

Lisainfo:Peep Reidolf:Lääne- ja Kesk-Eesti koordinaatorTel: 56 628 138E-mail: peep.reidolf@sotsdem.ee

Noorte Sotsiaaldemokraatide kevadkool 26.-27. maini toimub Lai-nela puhkekülas Käsmus, Lääne-Virumaal Noorte Sotsiaaldemo-kraatide välissuhete teemaline kevadkool, kuhu on oodatud kõik noorsotside liikmed ja meist hu-vitatud, kes soovivad üheskoos veeta meeleoluka ning sisutiheda hooajakooli parima seltskonnaga.

Kahe päeva jooksul õpime tundma migratsioonipoliitikat, immig-rantide ning pagulaste olukorda meie majandussüsteemis ja ühis-konnas täna ja tulevikus. Räägime immigratsiooni probleemidest Eesti ühiskonnas ja nende ennetamisest ning pagulaste integreeri-misest ühiskonda.

Lisainformatsioon:Liina VahterTel: 56 648 619E-mail: liina.vahter@noorsots.ee

Hea erakonna liige!Palume sul uuendada oma kontaktandmeid seoses erakonna andmebaasi täiendamisega. Palun täida alljärgnevad infoväljad, et meil oleks võimalik sinuga suhelda just sulle sobival viisil, tagades seejuures vajaliku ja päevakajase info õigeaegse kohalejõudmise.

Andmeid on võimalik uuendada kolmel erineval viisil:1. Minnes aadressile http://www.sotsdem.ee/uut-ja-olulist/uuendaandmeid/ ja täites ära sealse küsimustiku;2. Täites ära allpool oleva vormi, lõigates selle välja ja saates selle meile (postikulu on erakonna poolt tasutud);3. Helistades numbrile 6 116 040 (erakonna büroo) ja uuendades oma andmed telefoni teel;4. Saates oma andmed e-postiga aadressile kantselei@sotsdem.ee

Oleme väga tänulikud, kui võtate selle aja küsimustiku täitmiseks. Lisainfo:Kerttu SikkaSisekommunikatsiooni- ja koolitusjuht52 20 645 kerttu.sikka@gmail.com

Ristsõna: Eelmises numbris ilmunud ristsõna õige vastus oli: Suvi tuleb niikuinii

Loosi tahtel saab endale SDE märkmiku Arvo Uukkivi. Palju õnne!

Raul Kudre karhdoka-suurmapudõr suuliimiga

Lõika välja, täida teine pool ja pane posti. (Margistada pole vaja!)

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Ahtri 10a10151 Tallinn

SDE suvepäevad 2012

Seekordsed erakonna suvepäevad toimuvad 13.–15. juulil Käsmus, Lainela puhkekülas. Puhkeküla asub omaaegse Käsmu pioneerilaagri kolme hektari suurusel territooriumil,

kus on üle 300 meetri rannajoont, pallimänguplatsid, 400 ruutmeetri suurune söögi-

saal ja baar-kohvik, suur saun, 180 voodikohta majades ja suur hulk vaba pinda, kuhu

saab telke püsti panna. (Koha osas lisainfo www.lainela.ee)

Suvepäevade kavas on nii meelelahutuslikud sportmängud ja võistlused kui ka erinevad

töötoad, mälumäng, erakonna juhatuse ja volikogu koosolekud.

Õhtuid sisustavad piirkondadevahelised etteasted, öölaulupidu ja ansambel Regatt.

Päevajuhiks on Madis Milling

Osalemistasud

Lisainfo ja registreerimine

Ööbimine telgis:

Lapsed (3-7 aastat) - 2€

Noored (7-21 aastat - 5€

Mittetöötavad noorsotside ja VSD liikmed (al 65 aastast) - 8€

Täiskasvanud 15€

Osalustasu sisaldab ööbimist, programmi ja 5 söögikorda!

Ööbimine toas:

Lapsed (3-7 aastat) - 4€

Noored (7-21 aastat - 7€

Mittetöötavad noorsotside ja VSD liikmed (al 65 aastast) - 12€

Täiskasvanud 20€

Kätlin Org, Tallinna koordinaator tel: 56 670 706 e-post: katlin.org@sotsdem.ee

Värska vallavanem Raul Kudreperega omatehtud õhtusööki nautimas.