VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAAHelve HuntPõllumajandusministeerium/ maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist

12.05.2014

Teemad• Põllumajanduslik maakasutus• Põllumajandusmaa väärtus, boniteet• Väärtusliku põllumajandusmaa mudel

Põllumajanduslik maakasutus

ÜldpiltAasta Põllumajandusmaa

kirjeldusPõllumajandusmaa pindala

(ha)1922 Põllu-aiamaa, heina- ja

karjamaa2 820 865

1925 Sama 2 641 9381929 Sama 2 651 8711939 Sama 2 753 483

1939 ilma kontrolljoone taga olevate valdadeta

Sama 2 412 213Kontrolljoone taha jäi

341 270 ha1993 Põllumaa, viljapuu- ja

marjaaiad, looduslik rohumaa

1 367 957

2003 Põllumassiivide deklareerimine

1 215 127

KOKKU sh ÜPT

sh PLK

2004 ÜPT ja PLK taotlemine 826 172 818 687

15 501

2010 Sama 904 536 881 035

23 500

2013 Sama 954 353 924 525

26 832

01.03.2014 Haritav maa ja looduslik rohumaa MAAKATASTRIS

1 248 853

Põllumajandusmaa ja metsamaa pindala muutused

1922 1939 1993 2004 20130

0.5

1

1.5

2

2.5

3

0.9

1.47

1.94

2.26 2.23

2.82

2.41

1.37

1.121.24

0.830.95

1.33

MetsamaaPõlluma-jandusmaa maakatastri andmetelPõllumajan-dusmaa ETAK andmetelPRIA toe-tusalune pind

Milj

onit

ha

Kasutuses oleva põllumajandusmaa

Pikaajaline tagasivaade Lähiajalugu

13 s

ajan

d*18

85-8

819

1319

3919

5019

7519

9020

13

0500,000

1,000,0001,500,0002,000,0002,500,0003,000,000

2,74

4,00

0

951,

447

1993

2001

2003

2005

2007

2010

2020

0

500,000

1,000,000

1,500,000

2,000,000

2,500,000

3,000,000

1,36

8,00

0

871,

213

795,

640

828,

926

906,

833

940,

930

1,00

0,00

0

Kasutatav põllumajandusmaa

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

200000

400000

600000

800000

1000000

120000079

2409

8823

22

8985

32

9147

29

9064

58

9317

76

9488

26

9459

92

9559

16

5193

48

5918

21

5591

05

5993

49

5977

91

5964

13

6450

67

6323

99

6204

83

2362

77

2309

74

1936

20

2157

04

1965

49

1953

81

1872

62

1628

12

1915

29

Kokku kasutatav põllumajandusmaa PõllumaaLooduslik (püsi)rohumaa

Põllumassiivide pindalaline osakaal lähtuvalt massiivide

suurusestJä

rvam

aa

Lään

emaa

Jõge

vam

aa

Tart

umaa

Har

jum

aa

Pärn

umaa

Rapl

amaa

Vilja

ndim

aa

Ida-

Viru

maa

Põlv

amaa

Valg

amaa

L-Vi

rum

aa

Võru

maa

Hiiu

maa

Saar

emaa

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Alla 1 ha 1-5 ha 5-10 ha Üle 10 ha

Osa

kaal

Erineva suurusega tootjate maakasutuse struktuur

< 10 ha (8547)

< 50 ha (14 229)

>50 ha (2883) >1000 ha (137)

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

22,50082,057

166,88133,648

7,923 51,654

562,169 191,544

Poollooduslikud kooslused Looduslik rohumaaMustkesa Pikaajaline rohumaaPõllukultuurid Püsikultuurid

Euroopa riikide rendimaade ja järelmaksuga maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast

(2009)

Kasutatava põllumajandusmaa visioon aastani 2020

200

200

200

200

200

200

201

201

201

201

201

201

201

201

201

201

202

0100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,000

1,000,000

0100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,0001,000,000

519,348 620,483 681,000

236,277191,529

207,00021,954137,096

14,830 6,808 8,750

Viljapuu- ja marjaaiadPõllumajandustootmises mittekasutatav maa (niidetav)Looduslik (püsi)rohumaaPõllumaa

Prognoos

Põllumajandusmaa väärtus, boniteet

Boniteet (1)Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ld bonitas headus) 100 hindepunktilist skaalatMulla boniteetnäitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvatamistMulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist, kivikoristust jms

Boniteet (2)• Olemasolevad boniteediandmed on

ebaühtlase väärtusega, need ei ole määratletud kõikide maa-alade suhtes ning ei ole seetõttu avalikult kasutatavad

• Käesoleval ajal tegeleb boniteediandmete täpsustamisega Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega

• Lähtuvalt töö tulemustest selgub, kas väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel võetakse aluseks mulla boniteet või perspektiivboniteet

Maa viljakus (1)Jä

rvam

aa

Jõge

vam

aa

Lään

e-Vi

rum

aa

Tart

umaa

Vilja

ndim

aa

Valg

amaa

Rapl

amaa

Põlv

amaa

Har

jum

aa

Võru

maa

Ida-

Viru

maa

Saar

emaa

Lään

emaa

Pärn

umaa

Hiiu

maa

0.010.020.030.040.050.0 45.6

39.6 36.231.0

Kaalutud keskmine boniteet maakondades

Maa viljakus (2)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

Väärtusliku põllumajandusmaa

mudel

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (1)

Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)


Autor: P.PenuSadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.


• Euroopa Komisjon on ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas märkinud, et maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine peab olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende alus olema laia toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia

• Niisugune poliitiline strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste täielikku pühendumist

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (4) • Väärtuslike põllumajandusmaade

määratlemise osas puudub ühine arusaam• 18. juulil 2013 algatas VV uute

maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad

• Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu. Selle kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded

Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused• Peatükk maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduseso Mõisteo Kasutamise nõudedo Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa

menetlemineo Andmekogu ehk väärtusliku

põllumajandusmaa kaarto Riiklik järelevalve ja vastutus

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1)

• Mõiste aluseks võetakse mulla tootlikkuse hindepunkt (boniteet), lähtudes kas maa viljakustsoonide määratlemisel aluseks võetud boniteedist või perspektiivboniteedist

• Väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet (või perspektiivboniteet) on võrdne või suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutud keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist.

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2)• Lisaks boniteedile arvestatakse

põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga

• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi

• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid

• Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse

üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks• Põhjendatud vajadusel võib väärtuslikku

põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit.

• Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht- või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal

• Riiklikku järelevalvet ja väärtegude kohtuvälist menetlemist teostab Põllumajandusamet

Väärtusliku põllumajandusmaa kaart• Väärtusliku põllumajandusmaa kaart

vormistatakse mullastikukaardi alamkihina

• Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja peab saama valmis selle aasta lõpuks

Aitäh!Helve [email protected]

mailto:[email protected]

Documents

VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA