Arvamus Tuliviljelus Näitus Raamat Saamid KalenderMiks ei kerki veel ERM-iuus maja Raadil? LOE LK 2

Oktoobris on Tartus Saamikultuuri päevad LOE LK 7

Alepõletustalgud KarulasLOE LK 3

Näitus võsaleerist tababNõukogude ajanoortekultuuri LOE LK 4–5

Art Leete uurimuspõhjarahvaste vastupanustLOE LK 6

Mida saab teha sügiselja talvel? LOE LK 8

Alepõllu talgute teine päev: põld tuleb karkadraga üles künda. FOTO: ARP KARM

NR 2 (2), REEDE, 5. OKTOOBER 2007

väratEesti Rahva Muuseumi ajaleht toobteile kaks korda aastas sõnumeid ja ülevaateid ERM-i tegevusest.ERM-i ajaleht on kõikide muu-seumi sõprade väljaanne, miskutsub kaasa mõtlema püsivast jakaduvast, suurest ja väikesest.

Miks jõuti muuseumi uuepeahoone projekteerimiseksvajaliku lepinguni alles 16kuud pärast võitjate selgu-mist?

Ideekonkursi võitnud arhi-tektidega sõlmitava lepingumaht ja tingimused olid määra-tud juba 2005. aastal Eesti Ar-hitektide Liidu, Kultuuriminis-teeriumi ja ERM-i poolt koosta-tud konkursi tingimustega.Nende kohaselt pidid konkursivõitjad projekteerima hoone si-se- ja välisarhitektuuri ningleidma lahendused hoone üldi-sele logistikale ja kommunikat-sioonidele, sealhulgas näitekska juurdepääsuteedele. Arhi-tektide tööülesannete hulka eiarvestatud konkursitingimusisõnastades insenertehnilisteosade projekteerimist ega kauue muuseumi südame –püsinäituse kujundamist.

Oma esimeses pakkumisestahtsid võidutöö autorid tehakõike ise, moodustades sellekska vajaliku meeskonna. Sellinetööde korraldus oleks läinudvastuollu sätestatuga. Algasidpõhjalikud läbirääkimised. Sel-gitamine, mis ja miks kuulubarhitektide töö hulka ja mismitte, oli üksjagu keerukas,sest mõistetest, projekti etappi-de tööülesannetest ja nõuetestsaadi erinevalt aru. Pealegi oliarhitektide küsitud hind meiejaoks liiga kõrge.

Samas polnud need kuud,mis kulusid vaidlusteks janõupidamisteks arhitektidega,ERM-i töötajatele tühi ja sisutuaeg. Sel perioodil koostati uus,täpsem ruumiprogramm ja üri-tati aruteludes leida vastuseidküsimustele, milline peaks ole-ma muuseum aastal 2012 ningmilline võiks see olla aastal2025. Õpiti tundma ja sõnasta-ma iseenda soove, eristama jamääratlema muuseumi võima-likke ja võimatuid ülesandeid,paigutama Eesti Rahva Muu-seumi Tartu, Eesti ja maailmakultuuriruumi.

Kui 16 kuud peale konkursivõitjate väljakuulutamist, käe-soleva aasta 31. mail, sõlmitiviimaks leping uue hoone pro-jekteerimiseks, oldi uuele ma-jale vastu minekuks juba paljutargemad ja teadlikumad.

Läbirääkimiste tähe all möö-dunud ajal koostati ka ERM-ihoone ehitamiseks vajalik Raa-

di lõunaosa detailplaneering(aktsiaselts K@H) ning selgita-ti välja hoonealuse maa-alaüldised geoloogilised ja hüdro-geoloogilised tingimused (IPTProjektijuhtimine OÜ).

VÕIDUTÖÖ UUS ESITLUS

6. septembril esitlesid arhitek-tid oma tööd uuesti. Miks? Võib julgesti öelda, et algnevõidutöö „Memory Field“, olivaid idee hoonest. Sellel idee-lisel tasandil olid lahendamatakõik hoone insenertehnilisedküsimused. Samuti jäi selguse-tuks see, kas hoonesse on ar-vestatud ja suudetakse paigu-tada muuseumile vajaminevassuuruses hoidlaid, konserveeri-mislaboreid, tööruume ja ava-likke tegevusruume. Ideeka-vandi alusel polnud võimalikteha ühtegi täpsemat arvestusthoone ehitamiseks vajalike ku-lutuste kohta.

Algselt pakutud näitusepin-dade lahendus – kaks pikka jakitsast, läbi pika toruja maja

kulgevat koridori, tundusidmuuseumi töötajaile igavad jasobimatud. Algusest peale olivastuvõtmatu ka arhitektidepoolt välja pakutud majasiseneavatud sild ning Eesti kliimatin-gimustes sobimatu klaaskatus.

Algidee uuesti läbi töötami-seks täpsustatud eskiisi taseme-ni jaotati kokkuleppel arhitek-tidega projekteerimistöödeseelprojektiga seotud tööd ka-heks. Juuni algusest kuni au-gusti lõpuni kestis eelprojekti Ietapp. Selle etapi tulemust ar-hitektid 6. septembril EestiRahva Muuseumis tutvustasid-ki.

Nüüd on mitmeid kordi läbiarutatud joonised ja makettringiga taas muuseumis. Niisiison ERM-i kord hinnata, kas ar-hitektide esitatud variant muu-seumihoonena vastab muuseu-mi vajadustele ja tahtmistele.Seda, et projekteeritav majahakkaks tööle avalikkust teeni-va asutusena, kus saab töötada,puhata, ennast harida ja liht-salt hästi tunda, aitavad hinna-ta muuseumiruumide prog-rammeerimise spetsialistidPrantsusmaa agentuurist ABCDPierre Franqueville’i juhtimisel.

Hinnangu hoone insener-tehnilistele lahendustele annabEesti ekspertidest moodustatudkomisjon, keda juhib Tiit Mas-so. Komisjoni kuuluvad Tallin-na Tehnikaülikooli ja HelsingiÜlikooli õppejõud Kalju Loo-rits, Valdo Jaaniso, Targo Kala-mees ja Jarek Kurnitski.

Kuidas edasi? Septembri lõpuks annavad ruu-mieksperdid ja hoone konst-ruktiivse ning insenertehniliselahenduse hindajad arhitekti-dele üle oma arvamuse, vaja-dusel koos soovituste, paran-duste ja märkustega. Kui hin-nang on üldjoontes positiivne,siis jätkub töö eelprojekti koos-tamiseks. Kui ekspertidel on ar-hitektidega eriarvamusi, siispüütakse neid lahendada oma-vahelistel aruteludel ning arhi-tektidel on võimalus parandu-si arvesse võtta eelprojekti IIetapi jooksul.

Nõudmised, millest muu-seumihoone praeguste lahen-duste hindajad ei tagane, onseotud Eesti klimaatiliste olu-dega: tulevase hoone välis-küljel peaks kasutatama klaas-pindasid minimaalselt, hoonekandekonstruktsioonide puhultuleb arvestada maa külmu-mist, maja energiasüsteempeaks järgima ökonoomsusp-rintsiipi. Samuti peab täiusta-tud eskiis arvestama muuseu-mi sisuliste vajaduste ningerinõuetega: hoidlate paigutus,inimeste ja asjade liikumisskee-mid, valgustustingimused eri-nevat tüüpi ruumides ja niiedasi. Muuseumiinimeste osku-sest mõelda ja sõnastada, mil-liseid ruume milliste ülesanne-te täitmiseks hoones vaja on,sõltub kokkuvõttes ka see, kuihea Eesti Rahva Muuseumi uusmaja tuleb.

Krista Aru

TULE TÕRJUMINE: Soomes käis see nii: paar raudtünnitäit vett ja kuuse-ladvad. Meil on veel isegi hästi: on auto kah

Karula Rahvuspargi elanik Pille Tomson

Vastuolusidlahendades ja tulevikku vaadates

Muuseumid elavad põnevat elu. Avalikkus on mär-ganud, et muuseumid on olemas, et neid on vajaning et muuseumidelt võib saada palju rohkem, kui

seni on osatud küsida või isegi oodata.Avalikkuse tähelepanu ja nõudlikkus, mille äratas tä-

naseks meie muuseumide lipulaevaks tõusnud KUMUehitamine ja valmimine, väljendub kõige täpsemalt soo-vides ja ootustes selle kohta, mida muuseumid peaksidtegema ja millised olema. Soove ja arvamusi on palju,need on kirevad ja kohati omavahel vastuolus. Võimeöelda, et vastuolulised hinnangud tulenevad muuseu-mist endast ja eelkõige neist tegevustest, millega muu-seumis iga päev ja sageli samaaegselt tegeletakse.

Muuseumil on põhikirjaline kohustus koguda ühis-konnas või kindlas teemavaldkonnas sümboli staatuseomandanud esemeid, pabereid, ideid ja mõtteid ninghoida ja säilitada neid järeltulevatele põlvedele. Tei-salt peab muuseum kõik selle, mis temasse on kogutudja kogunenud, võimalikult kiiresti ja hästi kättesaada-vaks tegema, sest muuseum pole ju selle väärtuse oma-nik, vaid hoidja, vastutaja ja kohati ka hindaja.

Muuseum peab küll tema hoolde usaldatud vara val-vama ja selle eest vastutama, samas tehes seda nii, etiga huviline, külastaja, tunneks end muuseumiseintevahel nagu kodus, vabalt ja sundimatult. Muuseumhoiab asju, mis kannavad ajalugu, kuid peab need pa-nema rääkima tänases päevas, vaadates seda tehes kau-gele tulevikku.

Leida tasakaal nende ja mitmete teiste muuseumileomaste vastuolude vahel, mis tunduvad igavesed, kuidmuutuvad päev-päevalt oma nüanssides, on muuseu-mi igapäevane ülesanne.

Muuseumi ja selle võimaluste märkamine on toonudosa koolitunde muuseumiseinte vahele. Kuid seda onveel liiga vähe. Madriidi El Prado kunstimuuseumi saa-lides on korraga mitu lastegruppi, kes vastavalt omavanusele kas istuvad põrandal ja joonistavad hobustDiego Velàzquezi maalilt või üritavad saalides ringikäies leida vastuseid kaasa antud küsimustikule. Meoleme muuseumi kui õpikeskkonna rakendamises ik-ka veel liiga kartlikud, sest pole senini leidnud tasakaa-lu ja usaldust muuseumikogude säilitamise ja kasuta-mise vahel. Kusjuures see pole ainult muuseumi süü –usaldus on alati kahepoolne.

Me oleme osanud ja suutnud teha oma näitused elava-maks, haaravamaks ja sisukamaks, kuid pole osanud võijulgenud näha muuseumi kohana, kus on lihtsalt hea ol-la ja kohtuda. Võime ennast küll lohutada asjaoluga, etsellisteks muudatusteks on praegu liiga vähe raha, kuidraha on alati vähe. Pigem peljatakse muuseumi muutu-mist pelgalt ajaveetmise asutuseks, kuna lahendamataon vastuolu, kuidas olla ühtaegu kultuuriliselt hariv jaõpetav ning samas ka omane ja sundimatu.

2 | Arvamus REEDE, 5. OKTOOBER 2007

ERM-i uus maja võtab kuju arhitektide ja muuseumi koostöös

VÕSALEER: Kollektiivid ärgu unustagu telke. Vaja oleks ka rohtusääskede vastu.

Suvepäevade laagri staabiülem 1972. aastal

Nii võiksid arhitektide arvates välja näha tulevase muuseumi kontoriruumid.

Miks ei näe Tartus Raadil jalutajad ikka veel kerkimas uue Eesti Rahva Muuseumi peahoo-net, kuigi võidutöö väljakuulutamisest on praeguseks möödunud juba poolteist aastat?2006. aastal konkursi võitnud ideekavandist on arutelude ning läbirääkimiste käigus muu-seumi töötajate ja muude spetsialistidega sündimas hoone tegelik projekt.

Oma esimeses pakkumises tahtsidvõidutöö autorid teha kõike ise.

Võib julgesti öelda, et algne võidutöö„Memory Field“, olivaid idee hoonest.

Peatoimetaja Pille Runnel, toimetus Agnes Aljas,Kaidi Tago, Tuuli Kaalep. e-post erm@erm.ee.Telefon 7350 400

Milline tähendus saab olema praegu planeeri-taval ERM-i uuel peahoonel Tartu linnaruumis?

Tiit Sild, Tartu linnaarhitekt: ERM-i uuspeahoone saab loodetavasti linnaehitusli-kuks “päästikuks”, mis vallandab lähipiir-konna kvaliteetse linnaruumi arengu. Vaa-deldes praegu Tartu lähivaldades toimu-vat, võib öelda, et valdavalt planeeritaksekaost.

ERM-i peahoone nõuab lennuväljasuursuguse ruumi säilitamist, andes sellega alusprintsiibid tu-leviku Tartu äärelinna keskuse struktuuri väljakujunemiseks.

Karulasse rajatava tillukesekatsepõllu naabruses elavmemm, kes platsi oma silmaganäinud polnud, ehmatas tuleabil põllu rajamise plaanistkuuldes päris ära – kas te põle-tate nüüd kõik maha? Ta soo-vitas suvekuumuses hõõgavaheinamaa servale rajatud kat-selapil tikku mitte tõmmata.

Kuigi talgulised olid ka ise pi-sut kõhevil, ei loobunud nad sel-legipoolest pikka aega etteval-mistatud plaanist ja hoolega ko-gutud kooskõlastustest – viima-se loa said nad ilmastikuolusidja tuleohtu kaalunud päästea-metilt alles eelmisel päeval.Alepõletustalgute esimesel päe-val, 16. augustil oli kavas süüda-ta ettevalmistatud põllulapilelaotatud kuivanud puulasu, etpõld järgmisel päeval harkadra-ga üles künda, karuäkkega äes-tada ja külvata sinna talirukis.

Põlengut valvama saadetudTsooru tuletõrjujad olid teadaandnud, et jäävad õige pisuthiljaks, seepärast takseerisidtalgulised põllulappi ja püüdsidennustada, millise pöördesündmus võib võtta: kas põldläheb üldse põlema? Või süttibäkitselt ka ümbritsev heina-maa? Või kandub tuli veelgikaugemale? Siis paakautotäiestkustutusveest ja inimestele tuleohjamiseks varutud kuuselat-vatest enam ei piisaks.

„Soomes käis see nii: paarraudtünnitäit vett ja kuuselad-vad. Meil on veel isegi hästi: onauto kah,“ rahustab Karula rah-vuspargi elanik ja üks projektiosalistest Pille Tomson, meenu-tades alepõletust Soomes, Kolirahvuspargis.

Eesti Rahva Muuseumi tea-dur Liisi Jääts tutvustab igaksjuhuks siiski ohutusvõtteid:kaugemas põlluservas asub es-maabipakk pantenooli, sideme-te, plaastrite ja suitsuga kimpujääjate seisundit leevendavatesilmatilkadega. Ja mis peami-ne – igaüks hoolitseb põlenguajal enda eest ise. Raskestisütti-vad riided ja tulekindlad jalat-sid pidid talgulised endale jubakodust kaasa varuma.

Viimaks keerabki metsatukavahelt välja oodatud tuletõr-jeauto. Päästekomando mehedtulevad autost välja, rullivadvoolikud lahti ja takseerivadpõldu: „Nii pisike lapike see siisongi!?“ Põld on suur vaevaltnelisada ruutmeetrit ja selle jä-rele valvamine paneb kogenudtulevalvurid muigama.

Talgulised saavad viimakstegutsema asuda.

“Lähme paneme põlema,mis me ikka ümber põllu tuia-me,” sõnab keegi, vaadates, etteised ei söanda vastutustvõtta.

Rahvast on põllulapi servasligi kolmkümmend – üks paarsilmi ja vajadusel ka töökäsi igapaari põllumeetri kohta. Niisiison kõik kontrolli all.

Esmalt põletavad talgulisedsisse kaitseriba, et tuli maadpi-di niidetud heinamaale, heinaja õietolmu ning tuhaosakestekogumiseks paigutatud puna-seid ja valgeid taldrikuid noo-lima ei hiiliks.

Leek nilpsab kuivanud hei-na ja kustub peagi ise – ribasaab paari minutiga valmis.Nüüd võibki viimaks kogu kat-selapi põlema panna.

Tuletõrjujad kissitavad sil-mi, takseerivad tuult ja aruta-vad, et põletuseks on valitudkeeruline koht mäe otsas. Õhu-

voolud on siin teistsugused kuisiledal maal. “Tõmme tuleb se-da koridori mööda ja sädemedvõivad sealt ära alla orgu len-nata,” tõmbab üks neist käegaõhku kaare.

Nad seisavad auto lähedaleja jäävad ootama.

KUUMUS PÕLLUL

Teises põlluservas tõmbavadtalgulised samal ajal tikku jaleegid hakkavadki võimustvõtma. Peagi varjutab suits ini-mesed. Tuli roomab tasakesiühest põlluservast teise suunas,kuid kõrged leegid kaovad kii-resti.

Põllulapp põleb kiirelt pal-jaks.

Kõikjal vedelevad tukid japõllule veel hõõguvaid peeni-kesi puutüvesid järelpõletami-seks kuhjadesse roobitsema mi-nejad peavad jälgima, et nadoma jalatsite taldu sulada ei la-seks – see on tule levikust

märksa tõsiseltvõetavam hirm.Pisikesel põllulapil valitsebpõrgukuumus, nii et kauakssinna keegi jääda ei saagi. Va-hepeal suitsevaid tukke vaada-tes juba pea maha kantud loo-tus, et järgmisel päeval pääsebpõldu äestama ja vilja külvama,hakkab taas tärkama.

Siis saab põlengu asemelmuretseda juba hoopis muudeasjade pärast – kas arhiivijoo-niste ja kirjelduste järgi valmis-tatud karuäkkega on ikka tege-likult võimalik põldu äestada?Kas ebatavaliselt vara – augus-tis külvatud talivili järsku ennetalve liiga suureks ei kasva ningkas künnihobune on üldsenõus suitsulõhnalisele põlluleminema?

Eestis algas alepõllundus li-gikaudu 6000 aastat tagasi jakestis 19. sajandi keskpaigani.Kuigi seda peetakse ennemuist-seks põllundusviisiks, kohtabseda maailmas ka praegu, sestaletamine on olnud ülemaailm-

se levikuga põllumajandusviis. Karulasse 2007. aastal eks-

perimentaalse alepõllu rajajadon Eesti Rahva Muuseumi, Ka-rula rahvuspargi, Maaülikooli,Tallinna Ülikooli ja Tartu Üli-kooli teadlased, kes plaanivadühise põllulapi rajamise toel lä-bi viia erinevatesse akadeemi-listesse distsipliinidesse kuulu-vaid uuringuid.

Sarnaseid teaduslikke eks-perimente on kasutama haka-tud alles viimastel aastakümne-tel. Alepõletuseksperiment eiole Eestis küll päris esmakord-ne: juba 1960.–1970. aastatelsooritas mitmeid katseid

Pille Runnel

Tuliviljelus | 3REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Teadustöö tule ja hobusega – alepõletustalgud Karulas

Rait Parts ja Pille Tomson roobitsevad poolpõlenud tüvesid suuremasse kuhja. FOTO: ARP KARM

Jooniste järgi rekontrueeritud karuäke. FOTO: ARP KARM

SOOMEALERUKIS

Mitmeaastase koostööprojek-ti raames saadakse nõu ja abika Telkkämäki looduskaitsea-lalt Soomes, kust pärinevadeksperimentides kasutatavadtalirukki seemned. Tegemiston puhmasrukkiga, mida onnimetatud ka alerukkiks ja misedeneb hästi just põletatudmaal. Tänapäevastest rukki-sortidest erineb see selle poo-lest, et kasvatab kuni mi-tukümmend pead. Kuigikõnealune rukkisort oli tänap-äevaks peaaegu kadunud, ha-kati seda 1990. aastate algu-sest Soome kaitsealadel taaskasvatama.

Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga rajasid mitme eriala teadlased augustis Karula rahvusparki eksperimentaalse alepõllu,et õppida paremini tundma muistseid põllupidamisviise ning nende mõju inimasustusele ja looduskeskkonnale.

Vaevalt 400 ruutmeet-rise põllu järele valva-mine paneb kogenudtulevalvurid muigama.

Enne eksperimente peeti alepõllundust kõi-ke elusat hävitavakspõlluharimisviisiks.

alepõlde teha Tanel Moora. Katsepõld, mis rajati tänavu

suvel, ja need põllud, mis val-mivad järgmisel paaril aastal,võimaldavad teadlastel jälgidatuliviljeluse tegelikke mõjusid.“Kokku on meil projekti raamesplaanis rajada lausa kolmalepõldu ja jälgida neid mitmeaasta vältel,” selgitab LiisiJääts.

Karula rahvuspargi valis uu-ringurühm välja seepärast, etteadaolevalt on aletamine ol-nud siinse hajaasustuse tingi-mustes juba ammu kasutuselol-nud põlluharimisviisiks, seegasobib uus põld ajalooliste paral-leelide tõmbamiseks.

Enne alepõletuseksperimen-te peeti alepõllundust oma teelkõike elusat hävitavaks põllu-harimisviisiks. Uuemal ajal onuurijad hakanud aru saama, etalepõletuse mõju võis olla hoo-pis teistsugune – see aitas luuaväga mitmekesiseid elupaiku,aidates kaasa põlengutestsõltuvate liikide levikule.

Samuti ei laastanud tuli ko-gu maad, sest alepõllud olid vä-ga väikesed. Sinna jäeti kasva-ma puid ja paiguti ei koristatudka kive, sest põldu äestati ka-ruäkkega ja vilja koristati käsit-si.

TEADLASTE HUVID

Erinevad teadlased uurivadeksperimendi abil süvitsi omateemasid. Liisi Jääts selgitab, etetnoloogiliseks eesmärgiks onuurida üldisemalt ka võsamaa-de kasutamist 19. saj teise poo-le Lõuna-Eesti taludes, kesken-dudes seejuures tuleviljeluse(ale ja kütis) tehnikatele.

“Hüpotees on see, et tsükli-line aleviljelus, kus endisealepõllu kohale lasti kasvadanoor mets ja sama kohta aletati20–30 aasta pärast uuesti,taandus, kuid uudismaa raada-mise tehnikana olid aletamineja kütis jätkuvalt kasutusel.”Iseseisvast maaviljeluse tehni-kast uudismaa raadamise teh-nikaks muutunud aletaminelühenes ja lihtsustus, kuid jäikasutusele isegi kuni 20. sajan-dini.

Jäätsi ennast huvitab ka aja-looliste põlluharimistehnikatevõimalikult täpne kasutamine,ühesõnaga see, milliseid töö-riistu ja töövõtteid vajati, kuisuurt saaki põld andis ja kuipalju tööjõudu selle hariminenõudis. Viimane omakordavõimaldab teha paremaid ole-tusi selle kohta, milline võis ol-la endisaegne asustustihedus.

Arheoloogid loodavad, et os-kavad alepõllu pinna ja põle-misjäänuste uurimise põhjalmuistseid alepõlde arheoloogi-liselt paremini hinnata.

Taime- ja mullateadlasedomakorda saavad jälgida, kui-das ja millised taime- ning met-sakooslused aletamise piirkon-nas ehk siis inimtegevuse mõjularenesid ja milline võis minevi-kus olla külasid ümbritsenudkultuurmaastik.

Praegu ootab uurimisrühmpõnevusega järgmist suve, etnäha, kas külv talve üle elab,osad uurimisrühma liikmed uu-rivad aga juba alepõletustalgu-te käigus kogutud andmeid.

Võsaleer – värvikas osa

1972. aasta 14. juunil kirjutabsuvepäevade laagri staabiülemO. Karu ajalehe „Edasi“ artiklis„Suvepäevaline, tule laagris-se!“: „Suvepäevaline, sõiduksvalmistudes paki seljakotti: soetekk, soojemad riided, hügiee-nivahendid, kirjutustarbed,sööginõud, värvipliiatsid, villa-sed ja puuvillased sokid, uju-miskostüüm, dress, vihmaman-tel, taskulamp ja kui võimalik,siis ka kompass. Kollektiivid är-gu unustagu telke. Vaja olekska rohtu sääskede vastu.“

Noorte suvepäevad ehk rah-vapärane ’võsaleer’ oli üks

nõukogude reÏiimi katseid juu-rutada uusi traditsioone. Uustava pidi võtma üle olulise ri-tuaalse ülesande – tähistamanoorte täisealiseks saamist –mida eesti kultuuriruumis olialates 18. sajandist tähistanudkiriklik leer.

Rasked ajad, nagu Teinemaailmasõda ja sõjale järgne-nud aastad vähendasid leeris-käijate arvu oluliselt, aga pä-rast Stalini surma ja küüditatu-te tagasipöördumist Siberistkasvas leeritatute hulk taas.1957. aastal läbis leeri tervelt10 017 noort.

Nõukogude ideoloogia pi-das leeri ohtlikuks traditsioo-niks, mille püsimist loeti tõsi-seks ideoloogiliseks puudujää-

giks. Et seniseid traditsiooneinimeste elust välja tõrjuda,võeti 1954. aastale järgnevailaastail ateistlikus kasvatustöösuue meetodina kasutuselenõukogulike tavandite juuruta-mine.

Esmakordselt tähistati noor-te täisikka jõudmist uut moodi1957. aastal Paide rajoonisVäätsal. Tegu oli hariva ja kas-vatusliku üritusega, millel eipuudunud ka pidulik osa: su-vepäevade lõpetamine, kusnoortele anti lilli ja mälestusal-bumid. Kuna noorte suvepäevikorraldati telklaagrite vormislooduskaunis kohas, levis rah-va seas nimetus võsaleer.

Näituse ühe kuraatori, Ter-je Anepaio kinnitusel tuleb

võsaleeris näha konkurenti ki-riklikule leerile. „Algusaegadelkutsutigi noorte suvepäevi il-malikuks leeriks ja tuntud pu-napoeet Uno Laht kasutas omaluuletuses suvepäevadest Uulurannas koguni nime punaneleer,“ räägib Anepaio.

ELLUASTUMISE PIDU

Nõukogude aja ajakirjandusesnimetati suvepäevi ka täiseali-seks saamise peoks ja noorte el-luastumise peoks või kuulutatineed heroiseerivalt ’uue vahe-tuse lähetuspäevadeks’. Jubasuvepäevade algaastatel püütimõista anda, et üritust poleõige käsitada üksnes osana ki-riklike kombetalituste vastasest

võitlusest, vaid ilusa nõukogu-liku traditsioonina väärib seejuurutamist ka neis piirkonda-des, kus luteri usk ja leerikom-me levinud ei ole.

„Ka 2007. aasta suvel Väät-sal, kus tähistati 50 aastamöödumist esimestest suvep-äevadest, rõhutas üritusekülaline, kunagise Eesti NSVkomsomoliliidrina suvepäeva-de traditsiooni alguse juuresseisnud Vaino Väljas seda, etkristlikku leeri ja suvepäevipole õige vastandada,“ räägibAnepaio.

Suvepäevade kordaminekunimel nähti aastaringselt vae-va. Igal aastal moodustatikõigis linnades ja rajoonideskohaliku komsomolikomitee

juures spetsiaalne orgkomitee.Suvepäevadele oli kindlustatudüsna märkimisväärne mate-riaalne tugi, noortele oliosavõtt tasuta. Algusaegadelpöörati suurt tähelepanu pro-pagandale: noori kutsuti su-vepäevadele nii raadios kui aja-lehtedes, kõhklejatega vesteldika individuaalselt.

Suvepäevadel oli oma süm-boolika, kusjuures põhisüm-boolika – suvepäevade lauli-kud, plakatid, märgid, hiljemka tunnistused valmistatiEKLNÜ keskkomitee korraldu-sel. Keskse sümboolika kujun-dajateks olid tollased tipp-kunstnikud, nagu Siima ·kopja Edgar Valter. Suvepäevalis-te kaelarätid ja hiljem levinud

Pille Runnel Kaidi Tago

4 | Näitus REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Septembri lõpust kuni uue aasta alguseni on Eesti Rahva Muuseumis avatud näitus noorte suvepäevadest ehk ’võsaleerist’, mis oli Eestisüks nõukogude noortekultuuri kandjatest.

FOTO: VÕRUMAA MUUSEUM

FOTO: INGE NÕMMELA

FOTO: INGE NÕMMELA FOTO: LÄÄNEMAA MUUSEUM

Eesti lähiminevikust

mütsid ning vimplid olid piir-konniti erinevad.

Noorte seas korraldati küsit-lusi, selgitamaks välja suvepäe-vadega seotud ootusi. Näiteks1972. aastal pakkusid võsaleerieel eriti huvi muusika-, moe-,välispoliitika- ja reisimuljete-teemalised üritused. KuraatorEllen Värvi kinnitusel polnudsuvepäevade puhul ideoloogiakaugeltki keskne. „Uue tradit-siooniga mindi kiiresti kaasa,kuna selles oli palju lõbusat janoorte jaoks põnevat,“ selgitabta. Laagripäevi täitsid mitme-sugused võistlused ja konkur-sid spordis, isetegevuses, samu-ti kohtumised kultuuritegelas-tega, populaarsete ansambliteja lauljate esinemised, matkad,tants ning muidugi laagriro-mantika.

„Oluline oli ka noore inime-se ettevalmistamine iseseisvakseluks – õpetati lauakombeid,

anti nõu moe- ja riietumisküsi-mustes, toimusid arstide loen-gud, räägiti kehtivast perekon-naseadusest jne.“

Suvepäevade korraldajad,kes olid enamasti ka ise nooredinimesed, arvavad möödunutmeenutades, et suvepäevadejuures oli tähtsaim ikka noorteomavaheline koosolemine.

Näituse kuraatorite kinnitu-sel oli Eesti niinimetatud uuenoortetraditsiooni juurutamiselnii edukas, et seda seati eesku-juks ka vennasvabariikidele.1964. aastal Moskvas korralda-tud nõupidamisel traditsiooni-de küsimuses soovitati noortetäisealiseks saamist pidulikulttähistama hakata ka teistes lii-duvabariikides, lähtudes seejuu-res Eesti NSV kogemustest. See-ga tunnustas suvepäevade edu-kust lisaks osalejatele ka võim.

Võsaleeri näitus sündis uu-rijate veendumusest, et sellised

teemad on meie lähiminevikuargikultuuri osaks. „Kindlastitehakse meile etteheiteid, et te-geleme nostalgitsemise ja ajas-tu ilustamisega, teisalt, eeskättsuvepäevade kunagiste korral-dajate poolelt, kardetakse, etrõhutame liigselt traditsioonipunast, ideoloogilist poolt, jät-tes kõrvale noortele pakutudhuvitavad võimalused ja isete-gemisrõõmu. Tasakaalupunktileidmine selle tundliku teemakäsitlemisel pole kuigi lihtne,“räägib Ellen Värv.

Terje Anepaio selgitab, etsuvepäevade traditsioon oli fe-nomen omas ajas. „Teatudmõttes eelkäija, sest malevad jamuu tuli hiljem,“ lisab ta. „Hil-juti lahkunud Vello Pilt, kestöötas 1960. aastatel ELKNÜKeskkomitees ja oli hilisem aja-kirja „Noorus“ toimetaja, ütlesmeile antud intervjuus, et temahinnangul on kolm nõukogude

ajal sündinud Eesti komsomolialgatust „õiged asjad“, see tä-hendab, sellised, millega noo-red kaasa tulid. Need kolm olidnoorte suvepäevad, Eesti Õpi-lasmalev (EÕM) ja Eesti Üliõpi-laste Ehitusmalev (EÜE)“.

MATERJALI KOGUMINE

Näituse valmimiseks kogutimälestusi suvepäevalistelt en-dilt, kuid otsiti läbi ka eesti tei-sed muuseumid ning arhiivid,abi saadi ka erakogujatelt.

„Mälestusi oleksime küllpalju rohkem oodanud – eritimeeste mälestusi! Aga nemadsaatsid pigem esemeid, fotosidja albumeid kui kirjapandudmeenutusi,“ räägib Terje Ane-paio. „Ilmselt on kunagi suve-päevadel osalenud nooredpraegu niiöelda tegusas eas egajõua või ei soovi veel meenu-tuste kirjapanekuga tegeleda.“

Näituse koostajad onrõõmsad teistest muuseumi-dest ja arhiividest leitu üle. El-len Värv lisab, et kuna tegu onemotsionaalse teemaga, mõtle-sid nad sellele, et väljapanek eijääks staatiliseks. Näituse elav-damiseks kasutatakse arhiivi-kaadreid Eesti Filmiarhiivist jaka Eesti Rahva Muuseumi ko-gudest. Filmikaadreid 1980.aasta suvepäevadelt õnnestusleida erakogust. Eesti Raadiofonoteegist aga pärineb 1981.aastal salvestatud vestlus esi-mestest suvepäevadest osa-võtjatega Väätsal, samuti jutua-jamine 1987. aasta Paide su-vepäevalistega. Samast leiti kakuus suvepäevadest tehtud lau-lu. Näitusel saab kuulda 1960.aastatest pärinevat suvepäeva-de laulu Vello Lipandilt.

Terje Anepaio selgitab, etnäitust kokku pannes valitikeskseks suvepäevade kaks

eriilmelist osa: ühelt poolt laa-ger, kus olemine oli vabam janoortepärasem ning teisalt su-vepäevade lõpetamine, kus do-mineeris ajastu ideoloogia.

„Püüamegi näidata ühe fe-nomeni kahte poolt – ametlik-ku, ideoloogilist külge ja teisaltosalejate endi vahetut sotsiaal-set kogemust.“ Näituse kuraa-torid tahaksid, et igal vaatajaltekiks näitusega oma suhe: en-ne hinnangu andmist tulge javaadake ise!

Eesti Rahva Muuseum loo-dab, et näitus „sunnib“ kunagi-si suvepäevalisi oma mälestusikirja panema või fotoalbumeidläbi vaatama ja oma mälestusimuuseumile saatma. „Näituson küll valmis, kuid materjaliootame meelsasti edasi – tule-vane ERM-i hoone Raadil vajabju sisukat väljapanekut Nõuko-gude Eesti argikultuurist,“ jul-gustab Terje Anepaio.

Näitus | 5REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Noorte suvepäevad oli üks nõukogude reÏiimikatseid juurutada uusi traditsioone. Uus tavapidi võtma üle olulise rituaalse ülesande – tähistama noorte täisealiseks saamist.

• 28. septembrist 2007 kuni13. jaanuarini 2008 on EestiRahva Muuseumis avatud su-vepäevade ehk ’võsaleeri’ tra-ditsiooni tutvustav näitus.

• Näitus jätkab 2004. aastaltoimunud kilekotinäituse ja2006. aastal toimunud toidu-kultuuri näitusega alanud näi-tustetsüklit nõukogude argi-kultuurist

• Näituse kuraatorid on EllenVärv, Terje Anepaio ja AnuJärs.

• Näituse giidiprogramm onmõeldud esmajoones güm-

naasiuminoortele, kes ka isepeagi täisealistena ellu astu-vad. Programm aitab paremi-ni mõista ajastut ja võsaleeritähendust omas ajas. Lisaksnäituse vaatamisele proovi-takse suvepäevadel populaar-sust kogunud tegevusi jamängitakse võsaleeri mängu-sid.

• 10. oktoobril kell 17 näida-takse koostöös ETVga ERM-inäitusemajas Valdo Pandi1964. aastal valminud suve-päevade teemalist filmi „Pöö-ripäev“.

“Nõukogulik lähetus ellu – noorte suvepäevad Eesti NSVs”

Kas te olete suvepäevadest osa võtnud?Ellen Värv: Osalesin Rakvere rajooni suvepäevadel Porkunis1977. aastal. Vanemad mu soovi heaks ei kiitnud, vaid tahtsid,et läheksin leeri, kuna olin ristitud. Aga terve meie klass sõitis su-vepäevadele ja ma tahtsin veel koos nendega olla.

Suvepäevade laagris oli lõbus. Huvitav on see, et mäletan häs-ti laagrielu ja suvepäevade mitteformaalset osa, samas lõpetami-sest pole mul mingeid mälestusi. Mul ei ole suvepäevade tunnis-tust, seega on võimalik, et ma lõpetamisele ei läinudki. Seda juh-tus, et laagrisse mindi rõõmuga, kuid lõpetamisel ei osaletud.

Terje Anepaio: Lõpetasin kooli 1983. aastal Tartus, aga suve-päevadele ma ei jõudnud, kuna mäletamist mööda läksin vist sa-mal ajal vabariigi valitsuse vastuvõtule tublimatele koolilõpeta-jatele.

Ütleksin, et minust läks see üritus kuidagi mööda, ma ei mä-leta et meil klassis oleks suvepäevadele minekust üldse räägitud.Nüüd näitust tehes oma eakaaslastega vesteldes selgus mulle, etpiirkonniti oli suhtumine suvepäevadel osalemisse väga erinev javäga palju sõltus ka konkreetsest koolist. Näiteks avaldasid mõnedkoolid õpilastele survet, pannes noored lihtsalt fakti ette, et kuisuvepäevadel ei osale, antakse koolist lõputunnistuse kõrvale keh-vem iseloomustus või kui suvepäevadel sobivalt ei käituta, siis ka-jastub see ka iseloomustuses.

NõukogudeEesti argielu muuseumi luubi allEesti Rahva Muuseum on Nõukogude Eesti argielu uurimise jajäädvustamisega süstemaatilisemalt tegelenud alates 2000. aas-tast. Muuseum on koostanud nõukogude elu erinevate tahkudekohta käivaid küsimustikke, kogunud esemeid ja muid materja-le. Põhjalikumalt on materjali kogutud ka küüditamiste kohta.Töö tulemusi on lisaks näitustele võimalik leida ka muuseumiteadustrükistest (ERM-i aastaraamat ja ajakiri Pro Ethnologia).

Uurimistööd on tehtud nii iseseisvalt kui koostöös Tartu Üli-kooli etnoloogia õppetooliga. Algselt plaanitud ühest näitusestsai viimaks tervelt kolm kitsamat teemanäitust, sest Nõukogudeaja argielu tundmaõppimine ja tutvustamine on sedavõrd mahu-kas. Varasemad teemanäitused on toonud muuseumile elavat jakohati vastandlikku järelkaja. Uurijad leiavad, et nõukogude pe-rioodi ei saa kõrvale heita, sest see moodustab poolsajandi Eestiajaloost. „On olnud populaarne väita, et mingite negatiivsete näh-tuste juured on nõukogude ajas – üks meie uurimise eesmärke onsoov selliste väidete põhjendatuses selgust saada,“ selgitab ERM-i teadur Terje Anepaio.

18.06-31.09.2004 „Kile kotti“ Tartu Plastmasstoodete Katsetehase1980. aastate kilekotid. Kuraatorid Anu Järs (ERM) ja Kristi Kaljumägi(TÜ etnoloogia õppetool).7.04-1.10.2006 „Ise sõime, ise jõime… Toidukultuur Nõukogude Ees-tis“. Kuraatorid Reet Piiri, Terje Anepaio, Ellen Värv.28.09.2007-13.01.2008 „Nõukogulik lähetus…“ Kuraatorid EllenVärv, Terje Anepaio, Anu Järs.

FOTO: ERM

FOTO: VÕRUMAA MUUSEUM

„Norma“ tehases toodetudmärgid ei olnud vast nii nõutudkaup kui Tartu Plastmasstoode-te Katsetehase kilekotid, mistoimisid endises NSV Liiduspeaaegu omalaadse valuutana,kuid need levisid sama hästivõi laiemaltki.

Eesti kogumishuviliste lastehulgas suutsid nendega konku-reerida vast ainult „Polümeeri“vahtkummist loomad ja „Kale-vi“ kommipaberid. Kooliteelheidetud pilk ajalehekioski vit-riini aitas otsustada, kas tasku-raha kulub kommidele või näi-teks 11-kopikalisele rinnamär-gile populaarse multifilmi (tol-lal olid ju multi-, mitte anima-filmid) „Oota, sa!“ kangelaste-ga. Märkide sortiment oli män-guasjade ja kommipaberiteomast võrratult laiem ning pak-kus huvi ka täiskasvanud kogu-jatele.

Keegi ei tea, kui palju neistkogudest praeguseks järel on,

või milline on olnud märkidesaatus – kas nad täidavad endi-selt kirjutuslaua sahtleid, onrännanud laste kätte, tõstetudpööningule või viidud prügi-mäele? Üks sellistest kogudestomaniku uude koju kolimiselenam kraamikoormasse eimahtunud ning hüljatud „Nor-ma“ märkide kollektsioonjõudis tänu uutele elanikeleEesti Rahva Muuseumi.

Asusin muuseumisse toodudkaste huviga sorteerima. Ma eiolnud küll lapsena kirglik mär-gikoguja, kuid siiski oli mulneid hea hulk. Loomulikult olimeie koolil oma märk, kuid

neid kogunes ka kooli spor-divõistlustelt ja ekskursiooni-delt. Vahelt tõid reisilt mõnemärgi kaasa isa ja ema.

Muuseumi saabunud kastevaadates tuli tuttav ette niimõnigi märk, kuid enamus siis-ki mitte. Ma ei leidnud sealtlapsepõlvest armsat Sipsikutega Mikihiirt, kuid märkidellaotus minu ette nõukogudeaeg ja ühiskond kogu oma mit-mepalgelisuses.

Rahvariietes figuurid, rahva-tantsijad ja pillimängijad; lin-nud ja loomad; seened ja mar-jad, antiikautod.

Lasteaiad ja koolid, male-

6 | Raamat REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Hüljatud märgid l

Anu Järs

Mis ühendab Mahtra sovhoosi lasteaeda, TPI ateismiklubi „Atheos“,Simferoopoli televiisoritehast, Ta‰kendi ülikooli, Riia tsirkust? Õigevastus – kõik nad on kantud „Norma“ märkidele.

Märkidega suutsidkonkureerida ainultvahtkummist loomadja kommipaberid.

Kas nende märkide koht on muuseumis või prügimäel?

Pille Runnel

Kui kaua sa põhjarahvastekultuurimuutuste uurimise-ga juba tegeled?

Esimest korda käisin Siberis1991. aastal. Seejärel olen igalaastal korra või paar rännanudkas Siberisse või Komimaale.Just need retked on mind mõju-tanud tegelema Venemaa Põhja-aladel elavate põlisrahvaste elustoimuvate muutustega. Põhja-rahvaste vastuhakud nõukogu-de võimule on nende muudatus-tega seotud äärmuslikud nähtu-sed, mis on mind painanud esi-mestest välitöödest saadik.Põhjarahvaste vastuhakku-dest nõukogude võimule onkuigivõrd kirjutanud kaNõukogude-aegsed ajaloola-sed ja etnoloogid. Aga küllapvõib öelda, et toona vaikitisee teema pigem maha?

Reeglina nõukogude ajal se-da teemat teadlaste poolt tões-ti välditi. Teatud kontekstisvõisid need sündmused siiskika käsitlemist leida, näiteksnõukogude töötajate kangelas-likkus uue võimu levitamiselPõhjas või kulakute ja ‰amaa-nide kahjurliku tegevuse ku-vandamine.

Alates 1990ndatest on nõu-kogude-aegsete kultuurimuu-tustega Siberis ja Euroopa-Ve-nemaa põhjaosas tegelenudpaljud autorid nii Venemaalkui Läänes. Suures osas põhi-nebki mu raamat teiste autoritepoolt avastatu sünteesil. Ka-zõmi sõja osas on mu kirjeldussuures osas originaalne. Suu-rem osa viimase aja uurijatesttegelevad konkreetsete rahvas-te või lokaalsete sündmusteganing kogu Venemaa Põhja-ala-sid haaravat uurimust põlisrah-vaste vastuhakkudest mulleteada ei ole. Mida on põhjarahvaste uuri-misse laiemalt panustanudTartuga seotud Siberi uurija-te võrgustik?

Tartu Põhja-uurimine onpraegu rahvusvaheliselt tõusu-teel. Osaleme mitmetes rahvus-vahelistes uurimisprojektides.Rahvusvahelises Arktiliste Sot-siaalteaduste Assotsiatsioonison meil tähelepanuväärne esin-datus.

Viimastel aastatel olemepüüdnud koonduda ümberühtse uurimisteema, milleks onnõukogude-järgsete religioos-sete muutuste uurimine Vene-

maa Põhja-aladel koostöösUSA, Soome, Venemaa, ·veitsija Prantsusmaa teadlastega.

Korraldame Põhja nii klassi-kalisi pikaajalisi välitöid kui kapidevaid iga-aastaseid, entlühemaajalisi retki. Et meiegatahetakse rahvusvaheliseltkoostööd teha, ilmselt siis nä-hakse meis teatud potentsiaali.Võrdled oma uurimuses Ve-nemaa põhjaalade kolonisee-rimise ideoloogiaid ja võtteidkristliku misjoniga ja koloni-satsiooniga Aafrikas. Millessee sarnasus seisneb?

Nõukogude kolonisatsioo-niideoloogia ja evangeelse mis-joni retoorika on kohati suhteli-selt sarnased, nagu ka praktili-sed sammud, mis omandasidPõhjas küll kohati absurdse ise-loomu – näiteks põllumajandu-se arendamisel Kaug-Põhjas.

1920ndatel Põhja saadetudnõukogude töötajaid nimetatisotsialismimisjonärideks. Seepolnud sugugi juhuslik sõna-kõlks.

Raamat räägib küllaltkikomplekssest vastupanustnõukogude võimule – vaik-sest eemalehoidmisest rel-vastatud ülestõusudeni. Mil-line osa selles kõiges oli ak-

tiivsetel vastuhakkudel, midasa lähemalt vaatled?

Põhjarahvaste aktiivsed, rel-vastatud ning laiemaid piirkondihaaranud vastuhakud olid mee-leheitlikud katsed säilitada sõltu-matut hõimusolidaarsust ja hoi-duda nõukogude võimu reformi-dest mingilgi määral kõrvale.Ülestõusud puhkesid siis, kuimuud, rahulikumad ning pas-siivsemad vastupanuviisid olidend ammendanud, kui põlisela-nikud olid totaalselt nurka suru-tud. Suurem osa neist ülestõusu-dest lõppes läbikukkumisega. Põhjarahvaste käekäik tun-dub olevat põlisrahvaste kul-tuurimuutuste kontekstiseripärane – järsk ja totaalne.Kas kultuuriline kohandumi-ne on põlisrahvaste sundva-lik?

Kohandumine modernisee-rumisega on kindlasti olnudpõhjarahvaste sundvalik. Agaseisukoht, et kultuurimuutusteprotsessid toovad paratamatultkaasa põlisrahvaste kultuurikadumise, on problemaatiline.

Nõukogude perioodil pak-kusid võimud muidugi põhja-rahvastele kultuurivahetusevõimalust. Aga seda, mis tegeli-kult muutus ja mis säilis, polelihtne mõista. Põhjarahvad onju mingil viisil ikkagi alles.Ning meiegi tunneme nad kui-dagi ikka ära, olgugi, et nendeelu on viimase sajandi jooksulpalju muutunud.

Põhjarahvadnõukogudevõimu küüsisTeadusmongoraafiate sarjas Eesti Rahva Muuseumi Sari ilmus TartuÜlikooli professori Art Leete uurimus Põhja-alade põlisrahvaste vastuhakkudest nõukogude võimule 1920.–1940. aastatel.

Art Leet räägib oma välitöödest Siberis. FOTO: MERYLIN SUVE

Põhjarahvaste vastu-hakud on mindpainanud esimestestvälitöödest saadik.

Saamid | 7REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Tee ise Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva vaipVaibad on ajast aega olnud ees-ti rahvakunsti väärikaks osaksning kandnud endas lugusid,mõtteid ja sümboleid.

Eesti Rahva Muuseum kut-sub osalema vaibakonkursil,leidmaks 21. sajandi Eestit ise-loomustav dekoratiivvaip.

Konkurss on pühendatudEesti Rahva Muuseumi 100.aastapäevale. Juubelivaibakonkursile võivad esitada omakavandi kõik huvilised, kas üksivõi autorite grupina (klass, kur-sus). Huvilistele korraldame

ekskursioone püsinäitusel tra-ditsiooniliste eesti vaipadegatutvumiseks. Kavandite laeku-mise tähtaeg on 15. jaanuar2008, esimese vooru võitjadselguvad 1. märtsiks. Muuseu-mi 99. sünnipäeval, 14. aprillilkuulutame välja parima kavan-di, mis leiab teostuse.

Juubelivaip on 2009. aastalvaatamiseks väljas Eesti RahvaMuuseumi näitusemajas ningjärgnevatel aastatel leiab vaipkasutust Eesti Rahva Muuseu-mi esindusüritustel.

varühmad ja klubid, koorid jalaulupeod, ajalehed ja ajakir-jad, näitused ja laadad, spor-divõistlused ja konkursid.

Suvepäevad ja –laagrid;kõikvõimalikud kokkutulekud –rahvamalevlaste ja naismehha-nisaatorite, loodussõprade, fila-telistide ja noorte liiklusinspek-torite, tööeesrindlaste ja komso-moliveteranide, ELKNÜ konve-rentsid, mõeldavad ning mõel-damatud nõupidamised ja de-kaadid. Tehased ja vabrikud,kolhoosid ja sovhoosid – mõnedneist tänaseni tegutsevad, ena-mik aga ajalooareenilt kadunud.

Ja märkidele kantud polnudainult Eesti asutused, organi-satsioonid ning ettevõtmised.Kastist ilmusid Läti raadio jaRiia tsirkuse, Simferoopoli te-leviisoritehase ja Jalta „Inturis-

ti“ baari, Krimmi autoteenindu-se ja Ta‰kendi ülikooli märgid.NSV Liidu ja Soome noortekohtumisi ning NSVLi ja Iraagisõprust tunnistavad märgid, janõnda edasi. Laps sellist koguluua ei oleks suutnud, suurtelinimestel on lihtsalt suuremadvõimalused.

KUS HOIDA?

Kas nende märkide koht onmuuseumis või prügimäel? Kuinende koht on muuseumis, siismillises? Kas need märgidpeaksid graafilise disaini näite-na jõudma Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumisse, „suure“ajaloo tunnismärkidena EestiAjaloomuuseumisse või jälge-dena „väikesest“ ajaloost hoo-pis kohamuuseumidesse?

Suur osa sellest kogust leidisomale uue kodu Eesti RahvaMuuseumis. Kuna me ei pida-nud sedalaadi kollektsiooni ter-viklikkust väga oluliseks, tegi-me märkidest muuseumi tar-beks oma valiku.

Loomulikult eelistab EestiRahva Muuseum alati lugude-ga asju ja kogusid, kuid lugusidsaab koguda ka asjadest eraldi.Laulupidude märke vaadatesmeenus kohe jutt sellest, kui-das kavandatud rukkilille ase-mel jõudis 1975. aasta üldlau-lupeo märgile punane nelk.

Ehk leiate ka teie aega jasaadate meile oma märkidegaseotud mälestusi – ootame tä-nuga. Samuti tänab Eesti Rah-va Muuseum Riin Alatalu, kellevahendusel „Norma“ märkidekogu siia jõudis.

Kaheetapiline konkurss algab 3. oktoobril 2007.

Konkursi preemiafond on 25 000 krooni.Kavandite esitamise tähtaegon 15. jaanuar 2008.Vaip valmib 2009. aasta al-guseks.Konkursi tingimused leiabwww.erm.ee. Tekkivateleküsimustele vastab Agnes Al-jas (e-mail: agnes.al-jas@erm.ee, tel. 735 0429).

leidsid uue koduAgnes Aljas

Septembris saabuvad esimesedöökülmad ning tuleb esimenelumi. Tüdrukud asutavad endtuppa, tõstavad välja õmblus-masinad, vaidlevad rätikukan-ga sobivuse üle, sätivad litreidning vahetavad nööpe.

Põhjapõdrakasvatajad val-mistuvad juba talvisteks karjakoondamisteks ning loodavadlumerohket talve. Mõnel onjust nüüd aega sõita lõunasseRovaniemisse sisseoste tegemavõi uut mootorsaani valima.

Nii valmistutakse talveksInaris, tuhatkond kilomeetritEestist põhjapool, kus elab Eu-roopa Liidu ainus põlisrahvas –saamid. 60 000–100 000 saamielavad nelja riigi põhjaaladel –Norras, Soomes, Rootsis ja Ve-nemaal Koola poolsaarel.Põhjamaades on saamidel kul-tuuriautonoomia. Täidesaatvatvõimu teostavad saami parla-mendid (Sámediggi). Vene-maal on saamide saatus sarna-ne teistele hõimurahvastele.

Eesti Rahva Muuseum toob

oktoobris Tartusse hõimurahvanäitused, filmid, muusika ningkäsitöö. Lisaks tavapärasele kä-sitlusele saamidest kuipõhjapõdrakasvatajatest, näebsügistalvel Tartus uusimaid fil-me saamide elust. Dokumen-taalfilmid räägivad tihti just ko-hanemisest ning kooseksistee-rimise võimalikkusest looduse-ga kõrvuti elava rahva ningkaasaegse maailma vahel.

Saamimuuseumi Siida jaEesti Rahva Muuseumi koostöös

saab alates 20. oktoobrist vaa-data näitusi mõlemalt muuseu-milt. Siida koos Saami KäsitööLiiduga (Sámi Duodji) toob Ees-tisse saamide kaasaegse käsitööja disaini, mis põhineb tradit-sioonidel, vanadel esemetelning täiuslikkuseni viimistletudoskustel. Näitusel on väljas kau-neid hõbeehteid, praktilisi teks-tiilist talviseid rahvariidekomp-lekte ja põnevaid põhjapõdra-sarvest, -nahast ja -luudest val-mistatud esemeid.

Eesti Rahva Muuseumi soo-me-ugri rahvaste kogudest onuute esemete kõrvale võrdlu-seks välja pandud saamide ra-riteetsemaid omal ajal kasuta-tud esemeid.

Eesti Rahva Muuseum onEesti suurim soome-ugri rah-vaste esemekogude keskus.Saamide juurde on uurimis- jaesemekogumisretki korralda-tud juba 1920. aastatel. Justneil aegadel kogutud esemedmuudavad ERM-i saamide ese-mekogud eriti väärtuslikeks jaharuldasteks ning panevadmaailma muuseume neid omakogudesse ihkama.

Saamid tulevad TartusseEesti Rahva Muuseumi soo-me-ugri rahvaste kogud:

Kogud sündisid 1920. aasta-telKogudes on ca 10 000 eset,lisaks foto-, filmi ning arhiivi-materjalid1960. aastatest hakkasidtoimuma iga-aastased eks-peditsioonid erinevate sugu-lasrahvaste juurde ning soo-me-ugri kogude kasv kiirenesSaamide esemeid on ERM-ishoiul ca 300, enamus neiston pärit Soome ja Koola saa-mideltÜrituste kava vt. lk 8

Saamid tutvuvad oma käsitöömeistrite tööga. FOTO: JUKKA SUVILEHT/SIIDA

8 | Kalender

Eesti Rahva Muuseumi kalender sügistalvel 2007

Alates oktoobrikuust on Eesti Rahva Muuseuminäitusemaja avatud ka teisipäeviti!

Oktoober1.10–19.10 „Koolinädalad”, män-gulised koolitunnid läbi sajandite.Ettetellimisel ERM-i näitusemajas.

10.10 kl 17.00 Valdo Pandi filmi”Pööripäev” linastus ERM-i näituse-majas. Suvepäevade-teemaline fil-miõhtu on seotud näitusega„Nõukogulik lähetus ellu: noorte su-vepäevad Eesti NSVs“. Tasuta!

16.10 kl 18.00 heategevuslikukontsertsarja „Tulevikumuuseumihääl“ XI kontsert: VÄRKSsepad Saare-maalt. ERM-i näitusemajas. Tasuta!

18.10–20.10Saami kultuuripäevad Tartus18.10 Saami kultuuri päevade filmi-programm Korraldajad: Filmifestival Maailma-film ja Eesti Rahva MuuseumKoht: Athena Konverentsi- ja Kul-tuurikeskusFilmid on originaalkeeles, inglis-keelsete subtiitritega. Kl 15.00 Saamid (ReÏ. MarkkuLehmuskallio, AnastasiaLapsui/2006/82 min/Soome dok) Mida tähendab olla saam 21.sajandil? Autorid otsivad selleleküsimusele julgelt vastuseid.Kl 17.00 Tulehoidjad (ReÏ. RossellaRagazzi/2007/60 min/Norra dok)Värske dokfilmi keskmes on nooredsaami joigujad Sara Marielle Gaupja Lawra Somby. Lugu põlisrahvaseast kaasaegseks muusikuks sirgu-mise keerukusest ning joiu poliitilis-est ja igapäevasest tähendusest.Kl 18.30 Bázo (ReÏ. Lars GöranPettersson/2003/90 min/Norramängufilm)

Saami road-movie Emili nimelisestkohtlasest mehest, kes on pärastsulist venna surma tolle pärandijälgi ajades sunnitud ette võtmaretke läbi kogu Saamimaa.20.10.2007–20.01.2008 Saamikultuuripäevade näitusedKorraldajad: Sámi Duodji,Saamimuuseum Siida ja Eesti RahvaMuuseumKoht: Eesti Rahva Muuseumi näituse-maja„Sámi Duodji. Saami käsitöö näi-tus“ „Põhjala värvid. Eesti Rahva Muu-seumi saami kogude rikkused“ 20.10 kl 14.00-16.00 Saamikäsitöömeistrite päev Eesti Rahva Muuseumi näitusemajasSaami käsitöömeistrid Petteri Laiti,Matleena Fofonoff, AnniNäkkäläjärvi tutvustavad saamihõbeda, puidu, paha, juure ja teksti-ilmaterjalide töövõtteid ning tule-musi. Tasuta!21.10 kl 15.00–17.00 – Perepäev“Hõimurahva tuba”. Muinasjutud,muusika, meisterdamine. ERM-i näi-tusemajas. Tasuta!25.10 kl 16.00 etendus „Väinä-möise lugu“ teatritrupilt Sagar Sa-gitta. „Kalevala“ eepose runode põh-jal on etenduse lavastanud JaanTooming. ERM-i näitusemajas.

November5.11–25.11 Mardi- ja kadri-nädalad. Programmid tutvustavad mardi- jakadripäeva kombestikku vanasti jatänapäeval. Moodustatakse mardi- võikadripere, õpitakse mardi- ja kadri-laule, meisterdatakse maske. Soo-vitame nii peredele kui kooligruppi-dele. Ettetellimisel ERM-i näitusema-jas.11.11 kl 16.00 etendus„Väinämöise lugu“ teatritrupiltSagar Sagitta. „Kalevala“ eeposerunode põhjal on etenduse kokkupannud Jaan Tooming. ERM-i näi-tusemajas.

16.11 kl 18.00 – Heategevuslikukontsertsarja „Tulevikumuuseumihääl“ XII kontsert ERM-i näitusema-jas. Tasuta!30.11 kl 16.00 Raamatu „ERM-i ju-tusari II. Minu jõulujutt“ esitlus ERM-inäitusemajas. Raamat on pühendatudEesti Vabariigi 90. aastapäevale.Raamatus on valik muuseumi jutu-võistlusele laekunud laste ja täiskas-vanute kirjutatud jõulujuttudest, mida

illustreerivad aastate jooksul muuseu-mis koolidevahelise võistujoonis-tamise raames valminud jõulujoonis-tused. Raamat tuletab meelde, miksme igal aastal jõuluaega ootame.

DetsemberDetsember on Eesti RahvaMuuseumis pühendatud EestiVabariigi läheneva 90. juubeli ette-valmistusele. 3.12–19.12 Giidiprogramm„Jõulunädalad: Eesti oma jõulud“ Jõulunädalatel tutvustatakse eest-laste pärimuslikku jõulukom-bestikku ja võrreldakse sedatänapäevasega. Soovitame nii pere-dele kui kooligruppidele.Ettetellimisel ERM-i näitusemajas. 9. 12 kl 16.00–18.00 – perepäev“Jõuluootuse tare”. Perepäevalisedsaavad aimu eestlaste tradit-sioonilistest jõulukuu tegemistest jajõulukombestikust. Mängud,laulud, jõulujutud. ERM-i näituse-majas. Tasuta! 13.12 kl 13.00–17.00Koolidevaheline võistujoonistamineEesti Rahva Muuseumi püsinäitusel.Eelregistreerimine telefonil 7350445. Võistujoonistamisel tutvustatakse kaMTÜ Kunstihariduse Ühingugakoostöös korraldatavat EestiVabariigi 90. juubelile pühendatudüle-Eestilist joonistusvõistlust”Armastan Eestimaad”, mistoimub 2008. aastal. Eesti RahvaMuuseum kutsub konkursi toimu-mise ajal koole ringkäigule muuseu-mis, tutvumaks Eestimaa mineviku-ga. Ringkäik sisaldab püsinäituse“Eesti. Maa, rahvas, kultuur” ningvabariigi aastapäevale pühendatuderinäituse “Eesti uhkus. ToodetudEestis” külastust.

Konverents20.12–21.12.2007„Tee Eesti muuseumini II: kul-tuuri – ja muuseumipoliitika Eesti Vabariigis 1918–1940.“Konverentsisarja eesmärgiks onvaadelda eesti mõtteloo ja sealhul-gas oluliste mäluasutuste – muuseu-mide – arengulugu 20. sajandil.Konverentsisari kulmineerub 2009.aastal, mil Eesti Rahva Muuseumtähistab asutamise 100. aastapäeva.ERM-i näitusemajas.

Püsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”

28.09–13.01.2008 – „Nõukogulik lähetus ellu –noorte suvepäevad Eesti NSVs“ Ettetellimisel toimuvat giidiprogrammi soovitameeeskätt gümnaasiuminoortele.

20.10.2007–20.01.2008 „Sámi Duodji. Saamikäsitöö näitus“

20.10.2007–20.01.2008 „Põhjala värvid. EestiRahva Muuseumi saami kogude rikkused“ Programmide ettetellimine toimub e-posti aadressilgiidid@erm.ee või telefonidel 7350 425 ja 7350 445.

Näitused

ERM-i näitusemaja:J. Kuperjanovi 9, Tartu. T–P 11–18, R pääsmevaba. Info ja registreerimine telefonil 7350 445.ERM Raadil:Narva mnt 177, Tartu. E–P 7–22. Raadi ekskursioonid ja näituste külastusedeelregistreerimiseltelefonil 7350 445. ERM-i peamaja: Veski 32, Tartu. E–R 8–17. Info telefonil 7350 400

REEDE, 5. OKTOOBER 2007

Piltuudis

15. septembril toimusid Raadi mõisapargis rahvusvahelise veekeskkonnateadlikkuse tõstmise aktsiooni AWARE 2007raames talgud “Raadi järv puhtaks!”. Ettevõtmise eesmärgiks oli tõsta keskkonnateadlikkust ja puhastada Raadi järvesupluskohad. Talgutel osales 160 vabatahtlikku, neist 60 akvalangisti, kellest 30 sukeldus järvepõhja koristama.Ülejäänud 130 abilist koristasid järvekaldaid. Kaldalolijad said koristamise vahepeal teha ERM-i giidide juhendamiseltutvust Raadi mõisapargiga ja külastada paiga ajalugu tutvustavat näitust „Raadi ajalugu, olevik ja tulevik“. Vihmasajusalanud ettevõtmine lõppes päikesepaistes. Järvest puhastati välja 3,8 tonni prügi. Kõige enam tõid järvest prügi väljanaiste arvestuses Annaliisa Jalak ja meeste arvestuses Kristjan Bachman. FOTO: MERYLIN SUVE

Virve Tuubel räägib lastele taluõue ehitusest. FOTO: ARP KARM