EE-EP 2 019 671 B1

1

VAHEÜHENDID KAHEVALENTSE SMAC MIMEETIKUMIDE

VALMISTAMISEKS

Käesolev patent taotleb USA esialgse patenditaotluse seerianumbriga

60/798 018, esitamiskuupäevaga 05. mai 2006 ning USA esialgse patendi-5

taotluse seerianumbriga 60/923 415, esitamiskuupäevaga 13. aprill 2007

prioriteeti.

TEHNIKAVALDKOND

Leiutis kuulub meditsiinilise keemia valdkonnast. Täpsemalt käsitleb leiutis vahe-

ühendeid kahevalentsete Smac (second mitochondria-derived activator of 10

caspases) mimeetikumide valmistamiseks. Viimased toimivad apoptootiliste

valkude inhibiitorite inhibiitoritena. Samuti avaldatakse nende mimeetikumide

kasutamine apoptootilise rakusurma indutseerimiseks või rakkude sensibili-

seerimiseks apoptoosi indutseerimise suhtes.

TEHNIKA TASE 15

Agressiivse vähi rakkude fenotüüp kujuneb mitmesuguste geneetiliste ja

epigeneetiliste muutuste tulemusena, mis põhjustab rakusiseste signaaliradade

düsregulatsiooni (Ponder, Nature, 2001, 411, 336). Kõikide vähirakkude ühiseks

omaduseks on aga nende võimetus täita apoptootilist programmi ja asjakohase

apoptoosi puudumine defektide tõttu normaalses apoptoosimehhanismis on vähi 20

iseloomulikuks tunnuseks (Lowe et al., Carcinogenesis, 2000, 21, 485). Enamus

praegustest vähiravidest, sealhulgas kemoterapeutikumid, kiiritusravi ja immuun-

ravi, toimivad kaudselt vähirakkudes apoptoosi indutseerimise teel. Vähirakkude

võimetusega täita apoptootilist programmi defektide tõttu normaalses

apoptoosimehhanismis kaasneb seega sageli resistentsuse suurenemine 25

keemiaravi, kiiritusravi või immuunravi poolt indutseeritud apoptoosi suhtes.

Inimese erineva päritoluga vähkide primaarne või omandatud resistentsus

EE-EP 2 019 671 B1

2

praeguste raviprotokollide suhtes, mis on tingitud apoptoosidefektidest, on

suureks probleemiks praeguses vähiravis (Lowe et al., Carcinogenesis, 2000, 21,

485; Nicholson, Nature, 2000, 407, 810). Seega peavad praegused ja tulevased

katsed disainida ja välja töötada vähipatsientide elulemuse ja elukvaliteedi

parandamiseks uued molekulaarsed sihtmärgispetsiifilised vähivastased ravid 5

hõlmama strateegiaid, mille sihtmärgiks on spetsiifiliselt apoptoosi suhtes resis-

tentsed vähirakud. Seega on oluliste negatiivsete regulaatorite, mis mängivad

keskset rolli apoptoosi otseses inhibeerimises vähirakkudes, sihtmärgina

kasutamine paljutõotav terapeutiline strateegia uue vähiravimi disainimisel.

On kindlaks tehtud kaks apoptoosi tsentraalsete negatiivsete regulaatorite rühma. 10

Regulaatorite esimene rühm hõlmab Bcl-2 perekonna valke, mille näideteks on

kaks tugevat antiapoptootilist molekuli Bcl-2 ja Bcl-XL valk (Adams et al.,

Science, 1998, 281, 1322; Reed, Adv. Pharmacol., 1997, 41, 501; Reed et al., J.

Cell. Biochem., 1996, 60, 2). Terapeutilisi strateegiad, milles sihtmärgina on

kasutatud Bcl-2 ja Bcl-XL vähis, et taastada vähirakkude tundlikkus ja saada jagu 15

vähirakkude resistentsusest apoptoosi suhtes, on laialdaselt arutletud (Adams et

al., Science, 1998, 281, 1322; Reed, Adv. Pharmacol., 1997, 41, 501; Reed et al.,

J. Cell. Biochem., 1996, 60, 23). Paljud laboratooriumid tunnevad huvi Bcl-2 ja

Bcl-XL väikesemolekuliste inhibiitorite disainimise vastu.

Apoptoosi tsentraalsete negatiivsete regulaatorite teine rühm hõlmab 20

apoptootiliste valkude inhibiitoreid (inhibitor of apoptosis protein, IAP) (Deveraux

et al., Genes Dev., 1999, 13, 239; Salvesen et al., Nat. Rev. Mol. Cell. Biol.,

2002, 3, 401). See rühm hõlmab valke, nagu XIAP, cIAP1, cIAP2, ML-IAP, HIAP,

KIAP, TSIAP, NAIP, surviviin, liviin, ILP-2, apollon ja BRUCE. IAP valgud

pärsivad tugevalt väga erinevate apoptootiliste stiimulite, sealhulgas kemo-25

terapeutikumide, kiiritusravi ja immuunravi, poolt indutseeritud apoptoosi

vähirakkudes.

X-seotud IAP (XIAP) on kõigi IAP liimete hulgas kõige tugevam apoptoosi pärssiv

inhibiitor (Holcik et al., Apoptosis, 2001, 6, 253; LaCasse et al., Oncogene, 1998,

EE-EP 2 019 671 B1

3

17, 3247; Takahashi et al., J. Biol. Chem., 1998, 273, 7787; Deveraux et al.,

Nature, 1997, 388, 300; Sun et al., Nature, 1999, 401, 818; Deveraux et al.,

EMBO J., 1999, 18, 5242; Asselin et al., Cancer Res., 2001, 61, 1862). XIAP

mängib apoptoosi negatiivses regulatsioonis võtmerolli nii surmaretseptori (death

receptor) vahendatud kui ka mitokondrite vahendatud radades. XIAP toimib 5

tugeva endogeense apoptoosi inhibiitoina, seondudes otse ja inhibeerides

tugevalt ensüümide kaspaasiperekonna kolme liiget, kaspaas-3, -7 ja -9

(Takahashi et al., J. Biol. Chem., 1998, 273, 7787; Deveraux et al., Nature, 1997,

388, 300; Sun et al., Nature, 1999, 401, 818; Deveraux et al., EMBO J., 1999, 18,

5242; Asselin et al., Cancer Res., 2001, 61, 1862; Riedl et al., Cell, 2001, 104, 10

791; Chai et al., Cell, 2001, 104, 769; Huang et al., Cell, 2001, 104, 781). XIAP

sisaldab bakuloviiruse apoptoosi inhibiitori kolme kordusdomeeni (baculovirus

inhibitor of apoptosis repeat, BIR), samuti C-terminaalset RING (really interesting

new gene) sõrme motiivi. Kolmanda BIR domeeni (BIR3) sihtmärgiks on

selektiivselt kaspaas-9, initsiaator-kaspaasi mitokondriaalses rajas, samas kui 15

linker-piirkond BIR1 ja BIR2 vahel inhibeerib nii kaspaas-3 kui ka kaspaas-7

(Salvesen et al., Nat. Rev. Mol. Cell. Biol., 2002, 3, 401). Kuigi seondumine XIAP-

ga takistab kõigi kolme kaspaasi aktivatsiooni, näib, et interaktsioon kaspaas-9-

ga on kõige olulisem apoptoosi inhibeerimiseks selle poolt (Ekert et al., J. Cell

Biol., 2001, 152, 483; Srinivasula et al., Nature, 2001, 410, 112). Kuna XIAP 20

blokeerib apoptoosi allavoolu paikneva efektori faasis, s.t punktis, kus paljud

signaalirajad koonduvad, võivad XIAP-d sihtmärgina kasutavad strateegiad

osutuda eriti efektiivseteks, et kõrvaldada vähirakkude resistentsus apoptoosi

suhtes (Fulda et al., Nature Med., 2002, 8, 808; Arnt et al., J. Biol. Chem., 2002,

277, 44236). 25

Kuigi XIAP täpne roll iga vähitüüpi puhul ei ole kaugeltki veel täielikult arusaadav,

on kogunenud tõendeid, mis näitavad, et paljudes vähitüüpides on XIAP suuresti

üleekspresseeritud ja see võib mängida tähtsat rolli vähirakkude resistentsuses

mitmesuguste praeguste terapeutiliste ainete suhtes (Holcik et al., Apoptosis,

2001, 6, 253; LaCasse et al., Oncogene, 1998, 17, 3247). 30

EE-EP 2 019 671 B1

4

On leitud, et XIAP valku ekspresseeritakse enamikes NCI 60 inimese vähi

rakuliinides (Tamm et al., Clin. (Cancer Res., 2000, 6, 1796). 78 varem ravimata

patsiendilt saadud kasvajaproovide analüüs näitas, et nendel, kellel XIAP tase oli

madalam, oli oluliselt pikem elulemus (Tamm et al., Clin. (Cancer Res., 2000, 6,

1796). Leiti, et XIAP ekspresseeritakse inimese pahaloomulises glioomis 5

(Wagenknecht et al., Cell Death Differ., 1999, 6, 370; Fulda et al., Nature Med.,

2002, 8, 808). Leiti, et XIAP ekspresseeritakse inimese eesnäärmevähi rakkudes

ja see blokeerib Apo2 ligandi/tuumorinekroosifaktoriga seotud apoptoosi,

indutseerides eesnäärmesvähi rakkudes ligandi vahendatud apoptoosi

mitokondriaalse aktivatsiooni esinemisel (McEleny et al., Prostate, 2002, 51, 10

133; Ng et al., Mol. Cancer Ther., 2002, 1, 1051). XIAP üleekspressioon

vähirakkudes esineb mitteväikerakulise kopsuvähiga (non-small cell lung cancer,

NSCLC) patsientidel ja seda on seostatud NSCLC patogeneesiga (Hofmann et

al., J. Cancer Res. Clin. Oncol., 2002, 128, 554). XIAP ekspressiooni ja XIAP

maharegulatsiooni puudumist ravimisel tsisplatiiniga on seostatud inimese 15

munasarjavähi tsisplatiiniresistentsusega (Li et al., Endocrinology, 2001, 142,

370; Cheng et al., Drug Resist. Update, 2002, 5, 131). Kokkuvõttes kinnitavad

need andmed, et XIAP võib mängida tähtsat rolli paljude inimese vähkide

resistentsuses praeguste terapeutiliste ainete suhtes.

Apoptoos ei ole üksik protsess, pigem on see seotud paljude erinevate, mõnikord 20

omavahel seotud, signaaliradadega, mis viivad raku hävimisele. Apoptoosi

konkreetse vormiga seotud rajad sõltuvad paljudest teguritest, nagu insult või

insuldid, mis käivitavad protsessi. Teised faktorid hõlmavad spetsiifiliste

retseptorite, nagu surmaretseptorid, aktivatsiooni või üleaktivatsiooni,

tuumorinekroosifaktor-α (TNFα), tuumorinekroosifaktoriga seotud apoptoosi 25

indutseeriva ligandi (TRAIL või Apo2L) või FAS ligandi poolt. Järgmine määrav

tegur on haaratud rakutüüp, sest niinimetatud I tüüpi ja II tüüpi rakkude puhul on

näidatud erinevaid signaaliradasid pärast aktivatsiooni FAS või TNFα poolt.

On näidatud, et TRAIL (Apo2L) on selektiivne ja tugev apoptoosi indutseerija

vähirakkudes (kuid mitte normaalsetes rakkudes), seondudes kummagi kahe 30

EE-EP 2 019 671 B1

5

proapoptootilise TRAIL-retseptoriga, TRAIL-R1 (või DR4) (Pan et al., Science,

1997, 276, 111) või TRAIL-R2 (KILLER või DR5) (Wu et al., Nat. Genet., 1997,

17, 141-143 Pan et al., Science, 1997, 277, 815; Walczak et al., EMBO J., 1997,

16, 5386). Proapoptootiliste surmaretseptorite aktiveerimine TRAIL-ga indutseerib

surma indutseeriva signaliseerimiskompleksi (death inducing signaling complex, 5

DISC) moodustumist, mis koosneb retseptori FADD-ist kui adapterist (Kischkel et

al., Immunity, 2000, 12, 611; Kuang et al., J. Biol. Chem., 2000, 275, 25065) ja

kaspaas-8-st kui initsiaator-kaspaasist. Kui DISC on moodustunud, auto-

protsessitakse kaspaas-8 ja aktiveeritakse indutseeritud lähedusega (induced

proximity) (Medema et al., EMBO J., 1997, 16, 2794; Muzio et al., J. Biol. Chem., 10

1998, 273, 2926).

TRAIL on tekitanud märkimisväärset huvi võimaliku vähiravimina (French et al.,

Nat. Med., 1999, 5, 146) tänu oma selektiivsele vähirakkude sihtimisele, samas

kui enamus normaalsetest rakkudest näivad olevat resistentsed TRAIL-i suhtes

(Ashkenazi et al., Science, 1998, 281, 1305; Walczak et al., Nat. Med., 1999, 5, 15

157). On tõestatud, et TRAIL-i süsteemne manustamine on ohutu ja efektiivne

rinna- või käärsoole ksenograftkasvajate surmamiseks ja hiirte elulemuse

pikendamiseks (Walczak et al., Nat. Med., 1999, 5, 157). Kui TRAIL võib

spetsiifiliselt surmata paljusid vähirakkude tüüpe, osutuvad paljud teised olevat

TRAIL-i suhtes resistentsed (Kim et al., Clin. (Cancer Res., 2000, 6, 335; Zhang 20

et al., Cancer Res., 1999, 59, 2747). Peale selle on vähirakke surmatud

antikehade (monokloonsete või polükloonsete) manustamisega, mis spetsiifiliselt

tunnevad ära kas TRAIL-R1 või TRAIL-R2.

Resistentsuse eest TRAIL-i suhtes vastutavate võimalike teguritena on kindlaks

tehtud paljud mehhanismid. Sellised mehhanismid eksisteerivad mitmel tasemel, 25

sealhulgas retseptori tasemel, mitokondrite tasemel, postmitokondriaalsel

tasemel ja DISC tasemel. Näiteks kaspaas-8 ekspressiooni kadumine (Teitz et

al., Nat. Med., 2000, 6, 529; Griffith et al., J. Immunol., 1998, 161, 2833) või

rakulise FLICE inhibiitorvalgu (cFLIP) kõrge ekspressioon (Kim et al., Clin.

(Cancer Res., 2000, 6, 335; Zhang et al., Cancer Res., 1999, 59, 2747; Kataoka 30

et al., J. Immunol., 1998, 161, 3936) muudavad vähirakud resistentseteks TRAIL-i

EE-EP 2 019 671 B1

6

suhtes. Yeh jt on näidanud, et cFLIP-defitsiitse hiire embrüonaalsed fibroblastid

on eriti tundlikud retseptorivahendatud apoptoosi suhtes (Yeh et al., Immunity,

2000, 12, 533). Tuntakse palju cFLIP splaissinguvariante, sealhulgas lühikest

splaissinguvarianti cFLIP-S ja pikemat splaissinguvarianti cFLIP-L. On näidatud,

et cFLIP-defitsiitse hiire embrüonaalsed fibroblastid muutuvad resistentseteks 5

TRAIL-i indutseeritud apoptoosi suhtes cFLIP-S retroviiruse vahendatud

transduktsiooni tulemusena (Bin et al., FEBS Lett., 2002, 510, 37).

Kuigi TRAIL on potentsiaalselt paljutõotav kandidaat kasvajaselektiivse surma-

retseptori aktiveerimiseks (s.t see indutseerib apoptoosi eeskätt kasvajarakkudes,

kuid mitte normaalsetes kudedes), on paljud vähid resistentsed apoptoosi 10

indutseerivate ravimite suhtes, nagu eespool on kirjeldatud. Seetõttu vajab

ravimine selliste ravimitega terapeutilise toime saamiseks sageli kaasravi

kiiritamise ja/või tsütotoksiliste kemikaalidega. Kuid nii kiiritus- kui ka keemiaravil

on märkimisväärsed kõrvaltoimed ning neid tuleks üldiselt vältida.

Seega on vajadus aine järele, mis võib selektiivselt ja efektiivselt sensibiliseerida 15

kasvajarakke selektiivsete apoptoosi indutseerivate ravimite suhtes, nagu TRAIL

või TRAIL-retseptori vastased antikehad, samas aga ei sensibiliseeri ümbrit-

sevaid normaalseid rakke. Selline aine oleks kasulik ka ravimiresistentsuse

vähendamiseks või vältimiseks, mis tavaliselt kaasneb retseptori vahendatud

apoptootiliste vähiravimite kasutamisel, parandades seega nende efektiivsust ja 20

kõrvaldades vajaduse kombineeritud ravide järele.

Hiljuti tehti kindlaks Smac/DIABLO (teine mitokondritest pärinev kapaaside

aktivaator) valguna, mis vabaneb mitokondritest tsütosooli vastuseks

apoptootilisele stiimulile (Budihardjo et al., Annu. Rev. Cell Dev. Biol., 1999, 15,

269; Du et al., Cell, 2000, 102, 33). Smac sünteesitakse mitokondri N-terminaalse 25

sihtmärkjärjestuse abil, mis proteolüütiliselt eemaldatakse küpsemise ajal

küpseks polüpeptiidiks. On näidatud, et Smac interakteerub otse XIAP ja teiste

IAP-dega ning blokeerib nende kaspaasidega seondumist ja kergendab kaspaasi

aktivatsiooni. Smac on XIAP tugev endogeenne inhibiitor.

EE-EP 2 019 671 B1

7

Hiljuti määrati XIAP BIR3 domeeni kõrglahutusega eksperimentaalsed

kolmemõõtmelised (3D) struktuurid kompleksis Smac valgu ja peptiidiga (Sun et

al., J. Biol. Chem., 2000, 275, 36152; Wu et al., Nature, 2000, 408, 1008) (joonis

fig 1). Smac N-terminaalne tetrapeptiid (Ala-Val-Pro-Ile või AVPI (SEQ ID NO: 1))

tunneb ära vaod XIAP BIR3 domeeni pinnal mitmete vesiniksidemete 5

interaktsioonide ja van der Waalsi kontaktide kaudu. Samuti on näidatud, et BIR3

ja kaspaas-9 vaheliste interaktsioonidega on seotud neli jääki (Ala-Thr-Pro-Phe

või ATPF (SEQ ID NO: 2)) kaspaas-9 väikese alaühiku aminoterminusel sama

vaoga BIR3 domeeni pinnal. Mitmed hiljutised uuringud on veenvalt näidatud, et

Smac soodustab kaspaas-9 katalüütilist aktiivsust, konkureerides kaspaas-9-ga 10

sama seondumisvao suhtes BIR3 domeeni pinnal (Ekert et al., J. Cell. Biol.,

2001, 152, 483; Srinivasula et al., Nature, 2001, 410, 112).

Erinevalt paljudest valk-valk ineraktsioonidest vahendavad Smac-XIAP

interaktsiooni vaid neli aminohappejääki Smac valgul ja hästi määratletud

seondumisvaol XIAP BIR3 domeeni pinnal. Smac peptiidi AVPI (SEQ ID NO: 1) / 15

XIAP Kd väärtus (Kd = 0,4 µM) on praktiliselt sama kui küpsel Smac valgul (Kd =

0,42 µM). See hästi määratletud interaktsioon on ideaalne Smac seondumist

XIAP-ga jäljendavate mittepeptiidsete ravimisarnaste väikeste molekulide

disainimiseks.

Hiljuti näidati, et rakku tungiv Smac peptiid, mis koosneb Smac N-terminuse 20

esimesest neljast aminohappejäägist (AVPI (SEQ ID NO: 1)), mis on seotud

rakku kohaletoimetamise hõlbustamiseks kandjapeptiidiga, sensibiliseerib

paljusid kasvajarakke in vitro ja pahaloomulise glioomi rakke in vivo apoptoosi

suhtes, mis on indutseeritud surmaretseptoriga ligeerimise või tsütotoksiliste

ravimitega (Fulda et al., Nature Med., 2002, 8, 808). On tähtis, et see Smac 25

peptiid suurendab tugevalt Apo2L/TRAIL kasvajavastast toimet intrakraniaalse

pahaloomulise glioomi ksenografti mudelis in vivo. Tekkinud kasvajate täielik

eradikatsioon ja hiirte ellujäämine saavutati vaid Smac peptiidide ja Apo2L/TRAIL

kombineeritud raviga. On oluline, et Smac peptiidil ei ole tuvastatavat toksilisust

normaalsele ajukoele. 30

EE-EP 2 019 671 B1

8

Teises hiljuti läbi viidud sõltumatus uuringus näidati samuti, et peptiidid, mis

koosnevad Smac N-terminuse esimesest neljast kuni kaheksast aminohappe-

jäägist, mis on seotud erineva kandjapeptiidiga, suurendavad apoptoosi

indutseerimist ja erinevate kemoterapeutikumide, sealhulgas paklitakseeli,

etoposiidi, SN-38 ja doksorubitsiini, pikaajalist antiproliferatiivset toimet MCF-7 5

ning teistes inimese rinnavähi rakuliinides (Amt et al., J. Biol. Chem., 2002, 277,

44236). See uuring näitas lõplikult, et XIAP ja cIAP1 on nende peptiidide

esmased sihtmärgid rakkudes.

Kolmandas uuringus näidati, et Smac peptiidi esimesed seitse N-terminaalset

jääki, mis on seotud polüarginiiniga, säilitasid apoptosoomi aktiivsuse ja 10

kõrvaldasid apoptoosi suhtes resistentsuse väikerakulise kopsuvähi H460

rakkudes (Yang et al., Cancer Res., 2003, 63, 831). Näidati, et XIAP on vastutav

defekti eest apoptosoomi aktiivsuses ja kaspaasi aktiivsuse supressiooni eest

H460 rakkudes. Kasutatuna kombinatsioonis keemiaraviga pidurdas rakku tungiv

Smac peptiid kasvaja kasvu in vivo vähese toksilisusega hiirele. Kokkuvõttes 15

kinnitavad need hiljutised sõltumatud uuringud kindlalt, et tugeval, stabiilsel, rakku

tungival Smac mimeetikumil võib olla suur terapeutiline potentsiaal inimese

rinnavähi ja teiste vähitüüpide ravimisel.

Peptiidil põhinevad inhibiitorid on kasulikud vahendid, et selgitada IAP-de

antiapoptootilist funktsiooni ja IAP-de rolli vähirakkude vastuses kemo-20

terapeutikumidele. Kuid peptiidil põhinevatel inhibiitoritel on üldiselt sisemised

piirangud potentsiaalselt kasulike terapeutiliste aintena. Need piirangud hõlmavad

nende halba rakumembraani läbimist ja halba in vivo stabiilsust. Tõepoolest,

nendes kolmes publitseeritud uuringus, milles kasutati Smac-põhiseid peptiidseid

inhibiitoreid, olid peptiidid liidetud kandjapeptiidiga, et muuta need suhteliselt 25

rakumembraani läbivateks.

USA avaldatud patenditaotluses 2005/0197403 avaldatakse dimeersed Smac

mimeetilised ühendid valemiga I:

EE-EP 2 019 671 B1

9

milles R1 ja R1' on valitud vesiniku, valikuliselt asendatud metüül- ja hüdroksüül-

rühma hulgast;

R2 ja R2' on valitud valikuliselt asendatud metüül- ning valikuliselt asendatud

etüülrühma hulgast; 5

R3 ja R3' on valitud CH2, NH, O ja S hulgast;

R4 ja R4' on valitud CH ning N hulgast;

R5-R8 ja R5'-R8' on valitud vesiniku, valikuliselt hetero-, valikuliselt asendatud

alküül-, valikuliselt hetero-, valikuliselt asendatud alkenüül, valikuliselt hetero-,

valikuliselt asendatud alkünüül-, valikuliselt hetero-, valikuliselt asendatud 10

arüülrühma hulgast; ja

L on linker, mis seob kovalentselt rühmad R2, R5, R6 või R7 rühmadega R2', R5',

R6' või R7',

või nende farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

EE-EP 2 019 671 B1

10

Nimetatud USA dokumendis 2005/0197403 avaldatakse mono- ja dimeersed

ühendid, mis patendinõudluse ulatusest lähtuvalt arusaadavalt ei ole seotud

käesoleva leiutisega.

Patendi aluseks olev probleem on vajadus ühendite järele, mis on kasulikud

vaheühenditena IAP inhibiitorite valmistamisel, nagu on kirjeldatud leiutis-5

kirjelduse lehekülgedel 25-27. Pakutud lahenduseks on ühend valemiga XIII,

nagu on määratletud nõudluspuktis 1, milles R5c on NCOR8 või NCO2R8. Vastava

ala asjatundjatel ei oleks olnud põhjust modifitseerida patenditaotlustes WO-A

2005/069894, WO-A 2006/010118 või Sun jt artiklis „Structure-based Design of

Potent, Conformationally contrained Smac mimeticsˮ (Journal of the American 10

Chemical Society, 126, 51, 16686-16687 & S1-S20) kirjeldatud ühendit, mis

sisaldab CH2 rühma R5c juures, et saada patendinõudluses esitatud ühend, ilma

käesolevast patenditaotlusest tagantjärele leitud eeliseta.

LEIUTISE KOKKUVÕTE

Leiutise ulatus on määratletud patendinõudlusega. Leiutise teostused, mis ei 15

kuulu nimetatud patendinõudluse ulatusse, esitatakse vaid selgitamise eesmär-

kidel ja ei moodusta käesoleva leiutise osa.

Üldiselt nõustutakse, et vähirakkude või neid toetavate rakkude võimetus minna

apoptoosi vastuseks geneetilistele kahjustustele või eksponeerimisele apoptoosi

indutseerijatele (nagu vähivastased ained ja kiiritus) on peamiseks teguriks vähi 20

tekkimisel ja progresseerumisel. Arvatakse, et apoptoosi indutseerimine vähi-

rakkudes või neid toetavates rakkudes (nt neovaskulaarsed rakud kasvaja

veresoonkonnas) on universaalseks toimemehhanismiks tegelikult kõikide praegu

turul olevate või praktikas kasutatavate efektiivsete vähi terapeutiliste ravimite või

kiiritusravi puhul. Raku võimetuse minna apoptoosi üks põhjus on suurenenud 25

ekspressioon ja kuhjumine IAP-des.

EE-EP 2 019 671 B1

11

Leiutise kohaselt arvatakse, et vähki või teisi hüperproliferatiivseid haigusi või

apoptoosi düsregulatsiooniga seotud haigusi põdevate loomade eksponeerimine

IAP-de funktsioon(e)i inhibeeriva(te) ravimi(te) (nt väikeste molekulide) terapeuti-

liselt efektiivsetele kogustele surmab haiged rakud või neid toetavad rakud otse

(need rakud, mis jäävad ellu, sõltuvad IAP-de üleaktiivsusest või üleekspres-5

sioonist) ja/või muudavad sellised rakud populatsioonina tundlikumaks

terapeutiliste vähiravimite või kiiritusravi rakusurma indutseeriva toime suhtes.

Leiutise kohaselt arvatakse, et IAP-de inhibiitorid täidavad rahuldamata vajadusi

paljude vähitüüpide ravi järele, kas manustatuna monoteraapiana apoptoosi

indutseerimiseks vähirakkudes, mis sõltuvad IAP funktsioonist, või manustatuna 10

ajalises seoses teiste rakusurma indutseerivate terapeutiliste vähiravimitega või

kiiritusraviga, muutmaks osa vähirakkudest või neid toetavatest rakkudest

tundlikuks, et täita apoptoosiprogrammi võrreldes vastava osaga rakkudest

loomal, keda raviti ainult terapeutilise vähiravimi või kiiritusraviga.

Kombineeritud ravi loomadel leiutisekohase ühendi terapeutiliselt efektiivse 15

koguse ja vähivastase aine kuuri või kiiritusraviga võib sellistel loomadel anda

kasvaja tugevama vastuse ja kliinilise kasulikkuse võrreldes nendega, keda raviti

ainult ühendi või vähivastase ravimi / kiiritusraviga. Teisisõnu, kuna ühendid

alandavad kõikide IAP-sid ekspresseerivate rakkude apoptootilist läve, suureneb

see osa rakkudest, mis edukalt täidavad apoptoosiprogrammi vastuseks 20

vähivastaste ravimite / kiiritusravi apoptoosi indutseerivale toimele. Alternatiivselt

võib leiutisekohaseid ühendeid lasta manustada väiksemas annuses ja seega

vähem toksilises ning talutavamas vähivastase aine annuses ja/või kiiritusdoosis,

et saada samasugune kasvaja vastus / kliiniline kasulikkus kui tavapärase

vähivastase aine / kiiritusdoosiga üksi. Kuna kõikide heakskiidetud vähivastaste 25

ainete annused ja kiiritusravi doosid on teada, plaanitakse leiutise kohaselt

kasutada nende mitmesuguseid kombinatsioone leiutisekohaste ühenditega.

Niisiis, kuna leiutisekohased ühendid toimivad vähemalt osaliselt IAP-de

inhibeerimise teel, võib vähirakkude ja neid toetavate rakkude eksponeerimine

ühendite terapeutiliselt efektiivsetele kogustele olla ajaliselt seotud rakkude 30

samaaegse püüdega täita apoptoosprogramm vastuseks vähivastasele ainele või

EE-EP 2 019 671 B1

12

kiiritusravile. Niisiis annab leiutisekohaste koostiste manustamine teatud ajalises

seoses eriti efektiivse ravistrateegia.

Käesolev leiutis käsitleb Smac mimeetikume, mis on kasulikud IAP valkude

aktiivsuse inhibeerimiseks ja rakkude tundlikkuse suurendamiseks apoptoosi

indutseerijate suhtes. Smac mimeetikumid on näiteks ühendid valemiga II: 5

milles

A1 ja A1' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt

asendatud alküülrühmt ja Z;

A2 ja A2' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt 10

asendatud alküülrühm ja COR1, milles A2 puudub, kui V on O, ja A2' puudub, kui

V' on O;

V ja V' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: N, CH ja O;

EE-EP 2 019 671 B1

13

W ja W' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: CH ja N;

X ja X' on sõltumatult valikuliselt asendatud C1-3-alküülrühm;

Y ja Y' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: CONR1, C(O)O, (CR1R2)1-3,

milles üks või enam CH2 rühma võib olla asendatud O, S või NR1 rühmaga,

valikuliselt asendatud arüülrühm ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühm; 5

D ja D' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud

alkülenüülrühm ja (CR1R2)n-R5a-(CR3R4)m;

J ja J' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud

alkülenüülrühm ja (CR1R2)p-R5b-(CR3R4)q;

T ja T' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O, 10

NR1, CR1R2, valikuliselt asendatud karbotsüklüülrühm, valikuliselt asendatud

heterotsüklüülrühm, valikuliselt asendatud arüülrühm ning valikuliselt asendatud

heteroarüülrühm;

U ja U' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, NR1R2, OR1, SR1,

valikuliselt asendatud alküül- ning valikuliselt asendatud arüülrühm; 15

n, m, p ja q on sõltumatult 0–5;

iga R1 on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt asendatud

alküülrühm, valikuliselt asendatud karbotsüklüülrühm, valikuliselt asendatud

heterotsüklüülrühm, valikuliselt asendatud arüülrühm, valikuliselt asendatud

heteroarüülrühm ja Z; 20

iga R2, R3 ja R4 on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt

asendatud alküülrühm, valikuliselt asendatud karbotsüklüülrühm, valikuliselt

EE-EP 2 019 671 B1

14

asendatud heterotsüklüülrühm, valikuliselt asendatud arüülrühm, valikuliselt

asendatud heteroarüülrühm ja Z;

R5a ja R5b on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O,

NR1 ning CR1R2; ja

Z on linker, mis seob kovalentselt ühe rühmadest A1, Y, D, J, T ja U ühega 5

rühmadest A1', Y', D', J', T' ning U';

või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad või eelravimid.

Leiutis käsitleb ühendeid valemiga II, mis on IAP valkude inhibiitorid. Leiutis

käsitleb leiutisekohaste ühendite kasutamist apoptoosi indutseerimiseks

rakkudes. Leiutis käsitleb ka nimetatud ühendite kasutamist rakkude sensibili-10

seerimiseks apoptoosi indutseerijate suhtes. Ühendid on kasulikud apoptootilise

rakusurma induktsiooni eest vastutavate haiguste, näiteks apoptoosi düsregulat-

siooniga iseloomustatavate haiguste, sealhulgas hüperproliferatiivsete haiguste,

nagu vähk, ravimiseks, leevendamiseks või vältimiseks. Ühendeid võib kasutada

resistentsusega vähiravide suhtes iseloomustatavate vähkide (nt nende, mis on 15

resistentsed keemiaravi, kiiritusravi, hormoonravi jne suhtes) ravimiseks,

leevendamiseks või vältimiseks. Ühendeid võib kasutada IAP-de üleekspres-

siooniga iseloomustatavate hüperproliferatiivsete haiguste ravimiseks.

Käesolev leiutis esitab ravimkoostised, mis sisaldavad terapeutiliselt efektiivses

koguses ühendit valemiga II, et indutseerida apoptoosi rakkudes või sensibili-20

seerida rakke apoptoosi indutseerijate suhtes.

Leiutis esitab veel komplektid, mis sisaldavad ühendit valemiga II ja juhiseid

ühendi manustamiseks loomale. Komplektid võivad valikuliselt sisaldada teisi

terapeutilisi aineid, näiteks vähivastaseid aineid või apoptoosi moduleerivaid

aineid. 25

EE-EP 2 019 671 B1

15

JOONISTE LOETELU

Joonisel fig 1 on kujutatud Smac mimeetikumide konkureeriv seondumine XIAP

BIR3 valguga.

Joonisel fig 2 on kujutatud rakukasvu inhibeerimine SH-164-ga MDA-MB-231,

MAMLE-3M, SK-OV-3 ja OVCAR-4 rakkudes. 5

Joonisel fig 3 on kujutatud rakukasvu inhibeerimine SH-164-ga MDA-MB-231,

MAMLE-3M ja OVCAR-4 rakkudes.

Joonistel fig 4A–4C on kujutatud rakukasvu inhibeerimine SH-164 ja TRAIL

kombinatsiooniga MDA-MB-231 (A), MDA-MB-453 (B) ning PC-3 (C) rakkudes.

Joonisel fig 5 on kujutatud rakukasvu inhibeerimine SH-164-ga kombinatsioonis 10

tsisplatiini või mitoksantrooniga MDA-MB-231 rakkudes.

Joonisel fig 6 on kujutatud apoptoosi indutseerimine SH-164-ga MDA-MB-231

rinnavähi rakuliinis.

LEIUTISE OLEMUS

Leiutise ulatus on määratletud patendinõudlusega. Leiutise teostused, mis ei 15

kuulu nimetatud patendinõudluse ulatusse, esitatakse vaid selgitamise eesmär-

kidel ja ei moodusta käesoleva leiutise osa. Käesolev leiutis käsitleb

kahevalentset konformatsiooniliselt piiratud ühendeid valemiga II, mis on Smac

mimeetikumid ja toimivad IAP-de inhibiitoritena. Need ühendid sensibiliseerivad

rakke apoptoosi indutseerijate suhtes ja mõningatel juhtudel indutseerivad need 20

ise apoptoosi IAP-de inhibeerimise teel. Niisiis käsitleb leiutis meetodeid rakkude

sensibiliseerimiseks apoptoosi indutseerijate suhtes ja meetodeid apotoosi

indutseerimiseks rakkudes, mis hõlmab rakkude kokkuviimist ühendiga valemiga

II üksi või kombinatsioonis apoptoosi indutseerijaga. Leiutis käsitleb veel

EE-EP 2 019 671 B1

16

meetodeid haiguste ravimiseks, leevendamiseks või vältimiseks apoptoosi

indutseerimise suhtes tundlikul loomal, kusjuures meetodid hõlmavad ühendi

valemiga II ja apoptoosi indutseerija manustamist loomale. Sellised haigused

hõlmavad neid, mida iseloomustab apoptoosi düsregulatsioon, ja neid, mida

iseloomustab IAP-de üleekspressioon. 5

Termin „IAP valgudˮ tähendab siin kasutatuna mis tahes apoptootiliste valkude

perekonna inhibiitori tuntud liiget, mis hõlmab, kuid mitte ainult, XIAP, cIAP1,

cIAP2, ML-IAP, HIAP, TSIAP, KIAP, NAIP, surviviini, liviini, ILP-2, apollooni ja

BRUCE.

Termin „IAP-de üleekspressioonˮ tähendab siin kasutatuna IAP valk(e)u 10

kodeerivate RNA-de kõrgenenud taset (nt aberrantset taset) ja/või IAP valgu

(valkude) kõrgenenud tasemeid rakkudes võrreldes sarnaste vastavate

mittepatoloogiliste rakkudega, mis ekspresseerivad IAP valke kodeerivaid RNA-

sid basaaltasemel või millel on IAP valkude basaaltasemed. Meetodid IAP valke

kodeerivate RNA-de tasemete või IAP valkude tuvastamiseks rakus hõlmavad, 15

kuid mitte ainult, Western blot analüüsi, milles kasutatakse IAP valgu vastaseid

antikehi, immunohistokeemilisi meetodeid ja nukleiinhappe amplifitseerimise või

otse RNA tuvastamise meetodeid. IAP valkude absoluutse taseme määramisega

rakkudes võrdselt tähtis on määrata, et rakud üleekspresseerivad IAP valke,

samuti määrata ka IAP valkude suhteline tase teiste proapoptootiliste 20

signaalmolekulide (nt proapoptootilised Bcl-2 perekonna valgud) suhtes sellistes

rakkudes. Kui tasakaal nende kahe vahel on selline, et IAP valkude tasemete

puudumisel piisaks rakkude jaoks apoptoosiprogrammi täitmiseks ja suremiseks

proapoptootilistest signaalmolekulidest, siis sõltuks nimetatud rakkude elulemus

IAP valkudest. Sellistes rakkudes on eksponeerimine IAP valgu inhibiitori 25

efektiivsele inhibeerivale kogusele piisav, et rakud täidaksid apoptoosiprogrammi

ja sureksid. Seega viitab termin „IAP valgu üleekspressioon” ka rakkudele, mis

proapoptootiliste signaalide ja antiapoptootiliste signaalide suhtelistest tasemetest

tingituna lähevad apoptoosi vastuseks IAP valkude funktsioone inhibeerivate

ühendite efektiivsetele inhibeerivatele kogustele. 30

EE-EP 2 019 671 B1

17

Terminid „vähivastane aine” ja „vähivastane ravim” tähendavad siin kasutatuna

mis tahes terapeutilist ainet (nt kemoterapeutilisi ühendeid ja/või molekulaarseid

terapeutilisi ühendeid), kiiritusravisid või kirurgilisi sekkumisi, mida kasutatakse

hüperproliferatiivsete haiguste, nagu vähk, ravimiseks (nt imetajatel).

Termin „eelravim” tähendab siin kasutatuna „lähteravimi” molekuli farmako-5

loogiliselt inaktiivset derivaati, mis peab läbima biotransformatsiooni (nt kas

spontaanse või ensümaatilise) sihtmärgiks olevas füsioloogilises süsteemis, et

vabastada või muundada (nt ensümaatiliselt, füsioloogiliselt, mehhaaniliselt,

elektromagneetiliselt) eelravim aktiivseks ravimiks. Eelravimid disainitakse

selleks, et kõrvaldada stabiilsuse, toksilisuse spetsiifilisuse puudumise või piiratud 10

biosaadavusega seotud probleemid. Eelravimite näited hõlmavad aktiivset

ravimimolekuli ennast ja keemilist maskeerivat rühma (nt rühma, mis pöörduvalt

supresseerib ravimi toimet). Mõned eelistatavad eelravimid on ühendite, millel on

metaboolsetes tingimustes lõhustatavad rühmad, variatsioonid või derivaadid.

Need eelravimid muutuvad farmatseutiliselt aktiivseteks in vivo või in vitro, kui 15

nendega toimub füsioloogilistes tingimustes solvolüüs või ensümaatiline

lõhustamine või muu biokeemiline muundamine (nt fosforüülimine,

hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, glükosüülimine). Eelravimitel on sageli

parem lahustuvus, kokkusobivus koega või aeglustatud vabanemine imetaja

organismis (vt nt Bundgard, Design of Prodrugs, pp. 7-9, 21-24, Elsevier, 20

Amsterdam, 1985; Silverman, The Organic Chemistry of Drug Design and Drug

Action, pp. 352-401, Academic Press, San Diego, CA, 1992). Tavalised

eelravimid hõlmavad happe derivaate, nagu estrid, mis valmistatakse lähtehapete

viimisel reaktsiooni sobiva alkoholiga (nt madalama alkanooliga), amiidid, mis

valmistatakse lähtehappe ühendi viimisel reaktsiooni amiiniga, või aluselisi rühmi, 25

mis viiakse reaktsiooni, et moodustada atsüülitud aluse derivaat (nt madalam

alküülamiid).

Termin „farmatseutiliselt vastuvõetav sool” tähendab siin kasutatuna

leiutisekohase ühendi mis tahes soola (nt saadud reageerimisel happe või

alusega), mis on sihtmärkloomale (nt imetajale) füsioloogiliselt talutav. Käesoleva 30

leiutise kohaste ühendite sooli võib saada anorgaanilistest või orgaanilistest

EE-EP 2 019 671 B1

18

hapetest ja alustest. Hapete näited hõlmavad, kuid mitte ainult, vesinikkloriid-,

vesinikbromiid-, väävel-, lämmastik-, perkloor-, fumaar-, male-, fosfor-, glükool-,

piim-, salitsüül-, merivaik-, tolueen-p-sulfoon-, viin-, äädik-, sidrun-, metaan-

sulfoon-, etaansulfoon-, sipelg-, bensoe-, maloon-, sulfoon-, naftaleen-2-sulfoon-,

benseensulfoonhapet jms. Teisi happeid, nagu oblikhape, mis ei ole ise 5

farmatseutiliselt vastuvõetavad, võib kasutada selliste soolade valmistamiseks,

mis on kasutatavad vaheühenditena leiutisekohaste ühendite ja nende

farmatseutiliselt vastuvõetavate happe liitsoolade valmistamisel.

Aluste näited hõlmavad, kuid mitte ainult, leelismetalli (nt naatriumi) hüdroksiide,

leelismuldmetalli (nt magneesiumi) hüdroksiide, ammoniaaki ja ühendeid 10

valemiga NW4+, milles W on C1-4-alküülrühm, jms.

Soolade näited hõlmavad, kuid mitte ainult, atsetaati, adipaati, alginaati,

aspartaati, bensoaati, benseensulfonaati, vesiniksulfaati, butüraati, tsitraati,

kamforaati, kampersulfonaati, tsüklopentaanpropionaati, diglükonaati,

dodetsüülsulfaati, etaansulfonaati, fumaraati, flukoheptanoaati, glütserofosfaati, 15

poolsulfaati, heptanoaati, heksanoaati, kloriidi, bromiidi, jodiidi, 2-hüdroksü-

etaansulfonaati, laktaati, maleaati, mesülaati, metaansulfonaati, 2-naftaleen-

sulfonaati, nikotinaati, oksalaati, palmoaati, pektinaati, persulfaati,

fenüülpropionaati, pikraati, pivalaati, propionaati, suktsinaati, tartraati,

tiotsüanaati, tosülaati, undekanoaati jms. Soolade teised näited hõlmavad 20

leiutisekohaste ühendite anioone, mis on liidetud sobiva katiooniga, nagu Na+,

NH4+ ja NW4+ (milles W on C1-4-alküülrühm), jms. Terapeutiliseks kasutamiseks

loetakse leiutisekohaste ühendite sooli farmatseutiliselt vastuvõetavateks. Kuid

kasutada võib ka farmatseutiliselt vastuvõetamatute hapete ja aluste sooli,

näiteks farmatseutiliselt vastuvõetava ühendi valmistamisel või puhastamisel. 25

Termin „terapeutiliselt efektiivne kogus” tähendab siin kasutatuna terapeutilise

aine sellist kogust, mis on piisav, et saada haiguse ühe või enama sümptomi

leevenemine või vältida haiguse progresseerumist või põhjustada haiguse

regressiooni. Näiteks vähi ravimise puhul tähendab terapeutiliselt efektiivne

EE-EP 2 019 671 B1

19

kogus eelistatavalt terapeutilise aine sellist kogust, mis vähendab kasvaja

kasvamise kiirust, vähendab kasvaja massi, vähendab metastaaside arvu,

pikendab aega kasvaja progresseerumiseni või pikendab elulemust vähemalt 5%,

eelistatavalt vähemalt 10%, vähemalt 15%, vähemalt 20%, vähemalt 25%,

vähemalt 30%, vähemalt 35%, vähemalt 40%, vähemalt 45%, vähemalt 50%, 5

vähemalt 55%, vähemalt 60%, vähemalt 65%, vähemalt 70%, vähemalt 75%,

vähemalt 80%, vähemalt 85%, vähemalt 90%, vähemalt 95% või vähemalt 100%.

Termin „sensibiliseerima” ja „sensibiliseerimine” tähendavad siin kasutatuna

looma või looma rakkude muutmist esimese aine manustamisega (nt ühendiga

valemiga II) tundlikumaks või reageerivamaks teise aine bioloogilistele toimetele 10

(nt rakuliste funktsioonide, sealhulgas, kuid mitte ainult, rakkude jagunemise,

rakkude kasvamise, proliferatsiooni, invasiooni, angiogeneesi või apoptoosi,

soodustamine või pidurdamine). Esimese aine sensibiliseeriva toime

sihtmärkrakule võib tuvastada erinevusena konkreetses bioloogilises toimes (nt

rakuliste funktsioonide, sealhulgas, kuid mitte ainult, rakkude jagunemise, 15

rakkude kasvamise, proliferatsiooni, invasiooni, angiogeneesi või apoptoosi,

soodustamine või pidurdamine), mida täheldatakse teise aine manustamisel koos

esimese ainega või ilma. Sensibiliseeritud raku vastus võib suureneda vähemalt

10%, vähemalt 20%, vähemalt 30%, vähemalt 40%, vähemalt 50%, vähemalt

60%, vähemalt 70%, vähemalt 80%, vähemalt 90%, vähemalt 100%, vähemalt 20

150%, vähemalt 200%, vähemalt 350%, vähemalt 300%, vähemalt 350%,

vähemalt 400%, vähemalt 450% või vähemalt 500% võrreldes ilma esimese

aineta saadud vastusega.

Termin „apoptoosi düsregulatsioon” tähendab siin kasutatuna mis tahes

kõrvalekallet raku võimes (nt eelsoodumuses) minna apoptootilisse rakusurma. 25

Apoptoosi düsregulatsioon on seotud mitmesuguste haigusseisunditega või neist

põhjustatud, sealhulgas näiteks autoimmuunhaigustest (nt süsteemne

erütematoosluupus, reumatoidartriit, transplantaadi hülgamisreaktsioon,

raskekujuline müasteenia või Sjögreni sündroom), kroonilistest põletikulistest

haigusseisunditest (nt psoriaas, astma või Crohni tõbi), hüperproliferatiivsetest 30

haigustest (nt kasvajad, B-rakulised lümfoomid või T-rakulised lümfoomid),

EE-EP 2 019 671 B1

20

viirusnakkused (nt herpesviirus, papilloomiviirus või HIV) ja teistest

haigusseisunditest, nagu osteoartriit ja ateroskleroos. Tuleb märkida, et kui

düsregulatsiooni põhjustab või see on seotud viirusnakkusega, siis võib

viirusnakkus olla või mitte olla tuvastatav düsregulatsiooni esinemise või selle

täheldamise ajal. See tähendab, et viiruse põhjustatud düsregulatsioon võib 5

esineda isegi pärast viirusnakkuse sümptomite kadumist.

Termin „hüperproliferaviine haigus” tähendab siin kasutatuna mis tahes

haigusseisundit, mille puhul prolifereeruvate rakkude lokaliseerunud populatsioon

loomal ei allu harilikult normaalse kasvamise puhul esinevatele piirangutele.

Hüperproliferatiivsete haiguste näited hõlmavad, kuid mitte ainult, kasvajaid, 10

neoplasmasid, lümfoome jms. Neoplasmat nimetatakse healoomuliseks, kui see

ei invadeeru ega metastaseeru, ja pahaloomuliseks, kui ta tebb ükskõik kumba

nendest. „Metastaatiline ” rakk tähendab seda, et rakk võib invadeeruda ja

hävitada naabruses olevaid kehastruktuure. Hüperplaasia on rakkude

proliferatsiooni vorm, mis hõlmab rakkude arvu suurenemist koes või organis, 15

muutmata oluliselt struktuuri või funktsiooni. Metaplaasia on kontrollimatu

rakukasvu vorm, mille puhul üks täielikult diferentrseerunud rakutüüp

asendatakse teise diferentseerunud rakutüübiga.

Aktiveeritud lümfoidsete rakkude patoloogiline kasv põhjustab sageli

autoimmuunhaigust või kroonilist põletikulist haigusseisundit. Siin kasutatuna 20

tähendab termin „autoimmuunhaigus” mis tahes haigusseisundit, mille puhul

organism produtseerib antikehi või immuunrakke, mis tunnevad ära organismi

enda molekulid, rakud või koed. Autoimmuunhaiguste mittepiiravad näited

hõlmavad autoimmuunset hemolüütilist aneemiat, autoimmuunhepatiiti, Bergeri

tõbe või IgA nefropaatiat, tsöliaakiat, kroonilist väsimussündroomi, Crohni tõbe, 25

dermatomüosiiti, fibromüalgiat, transplantaadi hülgamisreaktsiooni, Gravesi tõbe,

Hashimoto türeoidiiti, idiopaatilist trombotsütopeenilist purpurit, lamedat lihhenit,

hulgiskleroosi, raskekujulist müasteeniat, psoriaasi, reumaatilist palavikku,

reumatoidartriiti, sklerodermiat, Sjögreni sündroomi, süsteemset erütematoos-

luupust, I tüüpi diabeeti, haavandilist koliiti, vitiliigot jms. 30

EE-EP 2 019 671 B1

21

Termin „neoplastiline haigus” tähendab siin kasutatuna mis tahes ebanormaalset

rakukasvu, mis on kas healoomuline (mittekantseroosne) või pahaloomuline

(kantseroosne).

Termin „antineoplastiline aine” tähendab siin kasutatuna mis tahes ühendit, mis

pidurdab sihtmärgiks oleva (nt pahaloomulise) neoplasma proliferatsiooni, kasvu 5

või levimist.

Terminid „vältima” ja „vältimine” tähendavad siin kasutatuna patoloogiliste

rakkude (nt hüperproliferatiivsete või neoplastiliste rakkude) esinemise

vähendamist loomal. Vältimine võib olla täielik, näiteks patoloogiliste rakkude

täielik puudumine indiviidil. Vältimine võib olla ka osaline, mis tähendab, et 10

patoloogilisi rakke esineb indiviidil vähem kui oleks esinenud ilma käesoleva

leiutiseta.

Termin „apoptoosi moduleerivad ained” tähendab siin kasutatuna aineid, mis on

seotud apoptoosi moduleerimisega (nt inhibeerimise, vähendamise,

suurendamise, soodustamisega). Apoptoosi moduleerivate ainete näited 15

hõlmavad surmadomeenis sisalduvaid valke, nagu, kuid mitte ainult, Fas/CD95,

TRAMP, TNF RI, DR1, DR2, DR3, DR4, DR5, DR6, FADD ja RIP. Apoptoosi

moduleerivate ainete teised näited hõlmavad, kuid mitte ainult, TNFα, Fas ligandi,

Fas/CD95 ja teiste TNF perekonna retseptorite vastaseid antikehi, TRAIL (tuntud

ka kui Apo2 ligand või Apo2L/TRAIL), TRAIL-R1 või TRAIL-R2 agoniste (nt 20

monokloonsed või polükloonsed agonist-antikehad), Bcl-2, p53, BAX, BAD, Akt,

CAD, PI3 kinaasi, PP1 ja kaspaase. Moduleerivad ained hõlmavad üldjoontes

TNF perekonna reteptorite ja TNF perekonna ligandide agoniste ja antagoniste.

Apoptoosi moduleerivad ained võivad olla lahustuvad või membraaniga seotud

(nt ligand või retseptor). Eelistatavad apoptoosi moduleerivad ained on apoptoosi 25

indutseerijad, nagu TNF või TNF-iga seotud ligand, eriti TRAMP ligand,

Fas/CD95 ligand, TNFR-1 ligand või TRAIL.

Käesoleva leiutise kohased IAP-de inhibiitorid on ühendid üldvalemiga II:

EE-EP 2 019 671 B1

22

milles

A1 ja A1' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt

asendatud alküülrühm ja Z;

A2 ja A2' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt 5

asendatud alküülrühm ja COR1, milles A2 puudub, kui V on O, ja A2' puudub, kui

V' on O;

V ja V' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: N, CH ja O; W ja W' on

valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: CH ja N;

X ja X' on sõltumatult valikuliselt asendatud C1-3-alküülrühmad; 10

Y ja Y' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: CONR1, C(O)O, (CR1R2)1-3,

milles üks või enam CH2 rühma võib olla asendatud rühmaga O, S või NR1,

valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühm;

EE-EP 2 019 671 B1

23

D ja D' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud

alkülenüülrühm ja (CR1R2)n-R5a-(CR3R4)m;

J ja J' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud

alkülenüülrühm ja (CR1R2)p-R5b-(CR3R4)q;

T ja T' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O, 5

NR1, CR1R2, valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud

heterotsüklüül-, valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud

heteroarüülrühm;

U ja U' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, NR1R2, OR1, SR1,

valikuliselt asendatud alküül- ja valikuliselt asendatud arüülrühm; 10

n, m, p ja q on sõltumatult 0–5;

iga R1 on valitud rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt asendatud alküül-,

valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-,

valikuliselt asendatud arüül-, valikuliselt asendatud heteroarüülrühm ja Z;

iga R2, R3 ja R4 on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, valikuliselt 15

asendatud alküül-, valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud

heterotsüklüül-, valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud

heteroarüülrühm;

R5a ja R5b on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O,

NR1 ja CR1R2; ning 20

Z on linker, mis seob kovalentselt ühe rühmadest A1, Y, D, J, T ja U ühega

rühmadest A1', Y', D', J', T' ja U';

EE-EP 2 019 671 B1

24

või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad või eelravimid.

Ühes näites Z seob D ja U'. Järgmises näites Z seob D ja D'. Järgmises näites Z

seob U ja U'. Järgmises näites n ja m on valitud sõltumatult 0–4 hulgast, nii et n +

m on 3 või 4. Järgmises näites p ja q on valitud sõltumatult 0 ja 1 hulgast, nii et p

+ q on 1. Järgmises näites n ja m on valitud sõltumatult 0–4 hulgast, nii et n + m 5

on 3 või 4, ning p ja q on valitud sõltumatult 0 ja 1 hulgast, nii et p + q on 1.

Järgmises näites T on C=O. Järgmises näites U on NR1R2. Järgmises näites R5b

on CH2. Järgmises näites Y on CONH, W on CH ja V on N. Järgmises näites A2

ja A2' on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb vesinikust ja valikuliselt

asendatud alküülrühmast. 10

IAP-de inhibiitorid võivad olla ühendid valemiga III:

milles A1, A2, V, W, X, Y, D, J, Z, A1', A2', V', W, X', Y', D', J' ja R2 on eespool

toodud tähendustega, või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad või

eelravimid. 15

Järgmises konkreetses näites on IAP-de inhibiitorid ühendid valemiga IV:

EE-EP 2 019 671 B1

25

milles A1, A2, V, W, X, Y, D, J, Z, T, U, A1', A2', V', W', X', Y', D', J', T' ja U' on

eespool toodud tähendustega, või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad

või eelravimid.

Järgmises konkreetses näites on IAP-de inhibiitorid ühendid valemiga V: 5

milles A1, A2, V, W, X, Y, D, J, Z, A1', A2', V', W', X1, Y', D', J', T', U' ja R2 on

eespool toodud tähendustega, või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad

või eelravimid.

Järgmises konkreetses näites on IAP-de inhibiitorite valmistamiseks kasutatavad 10

vaheühendid ühendid valemiga XIII:

EE-EP 2 019 671 B1

26

milles

D" on (CR1R2)n-R5c-(CR3R4)m;

J on valitud rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud alkülenüülrühm ja

(CR1R2)p-R5b-(CR3R4)q; 5

T on valitud rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O, NR1, CR1R2,

valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-,

valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühm;

U on valitud rühmast, mis koosneb: vesinik, NR1R2, OR1, SR1, valikuliselt

asendatud alküül- ja valikuliselt asendatud arüülrühm; 10

n, m, p ja q on valitud sõltumatult 0–5 hulgast;

iga R1, R2, R3 ja R4 on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik,

valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt

asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud

heteroarüülrühm; 15

R5c on valitud rühmast, mis koosneb: C=O, C=S, C=NR1, S, O, NR1, CR1aR2a,

NCOR8 ja NCO2R8;

R1a ja R2a on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb: vesinik, hüdroksüül-,

asido-, valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt asendatud karbotsüklüül-,

EE-EP 2 019 671 B1

27

valikuliselt asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt

asendatud heteroarüülrühm;

R5b on valitud rühmast, mis koosneb: O, S, NR1, CR1R2, C=O, C=S ja C=NR1;

R7 on valitud rühmast, mis koosneb: vesinik, CO2R7a ja COCH(R7b)N(R7c)CO2R7a;

R7a on valitud rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt 5

asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt

asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühm;

R7b on valikuliselt asendatud C1-3-alküülrühm;

R7c on valitud rühmast, mis koosneb: vesinik ja valikuliselt asendatud alküülrühm;

ning 10

R8 on valitud rühmast, mis koosneb: valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt

asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt

asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühm.

Järgmises näites R7a on tert-butüülrühm. Järgmises näites n on 1, m on 2, R5c on

NCO2R8 ja R8 on bensüülrühm. Järgmises näites R5c on CR1aR2a, R1a on valitud 15

rühmast, mis koosneb: hüdroksüül-, asido- ja valikuliselt asendatud hetero-

arüülrühm, ning R2a on vesinik.

Sobivad alküülrühmad hõlmavad hargnemata või hargnenud ahelaga C1-18-

alküülrühmi, eriti metüül-, etüül-, propüül-, isopropüül-, tert-butüül-, sec-butüül-,

3-pentüül- ja 3-heksüülrühma. Termin „alkülenüülrühm” tähendab kahevalentset 20

alküülrühma, mis sisaldab 1, 2, 3 või 4 ühinenud metüleenrühma, nagu -(CH2)4-.

EE-EP 2 019 671 B1

28

Sobivad alkenüülrühmad hõlmavad hargnemata või hargnenud ahelaga C2-18-

alküülrühmi, eriti etenüül-, propenüül-, isopropenüül-, butenüül-, isobutenüül- ja

heksenüülrühma.

Termin „alkenüleenrühm” siin kasutatuna tähendab kahevalentset rühma, mis on

saadud alkeenist, nagu -CH2CH=CHCH2-. 5

Sobivad alkünüülrühmad on C2-18-alkünüülrühmad, eriti etünüül-, propünüül-,

butünüül- ja 2-butünüülrühm.

Sobivad tsükloalküülrühmad on C3-8-tsükloalküülrühm. Tavalised tsüklo-

alküülrühmad hõlmavad tsüklopropüül-, tsüklobutüül-, tsüklopentüül-, tsüklo-

heksüül-, tsükloheptüül-, adamantüül- ja norbornüülrühma. 10

Sobivad arüülrühmad hõlmavad C6-14-arüülrühmi, eriti fenüül-, naftüül-,

fenantrenüül-, antratsenüül-, indenüül-, asulenüül-, bifenüül-, bifenülenüül- ja

fluorenüülrühma.

Sobivad heteroarüülrühmad hõlmavad tienüül-, benso[b]tienüül-, nafto[2,3-

b]tienüül-, tiantrenüül-, furüül-, püranüül-, isobensofuranüül-, kromenüül-, 15

ksantenüül-, fenoksantenüül-, 2H-pürrolüül-, pürrolüül-, imidasolüül-, triasolüül-,

pürasolüül-, püridüül-, pürasinüül-, pürimidinüül-, püridasinüül-, indolisinüül-,

isoindolüül-, 3H-indolüül-, indolüül-, indasolüül-, purinüül-, 4H-kinolisinüül-,

isokinolüül-, kinolüül-, ftalasinüül-, naftüridinüül-, kinosalinüül-, tsinnolinüül-,

pteridinüül-, karbasolüül-, β-karbolinüül-, fenantridinüül-, akridinüül-, perimidinüül-, 20

fenantrolinüül-, fenasinüül-, isotiasolüül-, fenotiasinüül-, isoksasolüül-,

furasanüül-, fenoksasinüül-, 1,4-dihüdrokinoksaliin-2,3-dioon-, 7-aminoiso-

kumariin-, pürido[1,2-a]pürimidiin-4-oon-, 1,2-bensoisoksasool-3-üül-, bens-

imidasolüül-, 2-oksindolüül- ja 2-oksobensimidasolüülrühma. Kui heteroarüülrühm

sisaldab tsüklis lämmastikuaatomit, võib selline lämmastikuaatom olla N-oksiidi, 25

nt püridüül-N-oksiidi, pürasinüül-N-oksiidi, pürimidinüül-N-oksiidi jms vormis.

EE-EP 2 019 671 B1

29

Valikulised asendajad hõlmavad üht või enamat järgnevatest: alküül-, halogeno-,

asido-, halogenoalküül-, hüdroksüül-, alkünüül-, tsükloalküül-, heteroalküül-,

heteroalkünüül-, arüül-, mis on valikuliselt asendatud ühe või enama madalama

alküül-, halogeno-, halogenoalküül- või heteroarüülrühmaga, arüüloksü-, mis on

valikuliselt asendatud ühe või enama madalama alküül-, halogenoalküül- või 5

heteroarüülrühmaga, aralküül-, heteroarüül-, mis on valikuliselt asendatud ühe või

enama madalama alküül-, halogenoalküül- ja arüülrühmaga, heteroarüüloksü-,

mis on valikuliselt asendatud ühe või enama madalama alküül-, halogenoalküül-

ja arüülrühmaga, alkoksü-, alküültio-, arüültio-, amido-, amino-, atsüüloksü-,

arüülatsüüloksü-, mis on valikuliselt asendatud ühe või enama madalama alküül-, 10

halogenoalküül- ja arüülrühmaga, difenüülfosfinüüloksü-, mis on valikuliselt

asendatud ühe või enama madalama alküül-, halogeno- või halogeno-

alküülrühmaga, heterotsüklüül-, mis on valikuliselt asendatud ühe või enama

madalama alküül-, halogenoalküül- ja arüülrühmaga, heterotsüklüülalkoksü-, mis

on valikuliselt asendatud ühe või enama madalama alküül-, halogenoalküül- ja 15

arüülrühmaga, osaliselt küllastumata heterotsüklüülalküül-, mis on valikuliselt

asendatud ühe või enama madalama alküül-, halogenoalküül- ja arüülrühmaga,

osaliselt küllastumata heterotsüklüülalküüloksü-, mis on valikuliselt asendatud

ühe või enama madalama alküül-, halogenoalküül- ja arüülrühmaga, ning mis

tahes kovalentne linker (vt allpool). 20

Kasutatavad küllastunud või osaliselt küllastunud karbotsüklüülrühmad on

tsükloalküülrühmad, nagu eespool määratletud, samuti tsükloalkenüülrühmad,

nagu tsüklopentenüül-, tsükloheptenüül- ja tsüklooktenüülrühm. Karbotsüklüül-

rühmad hõlmavad ka rühmi, milles on kondenseerunud valikuliselt asendatud

arüülrühmad, nagu tetraliinrühm. 25

Sobivad halogeno- ehk halogeenrühmad hõlmavad fluori, kloori, broomi ja joodi.

Sobivad alküülarüül- ja alküülheteroarüülrühmad hõlmavad mis tahes eespool

mainitud C1-18-alküülrühmi, mis on asendatud mis tahes eespool mainitud C6-14-

EE-EP 2 019 671 B1

30

arüülrühma või heteroarüülrühmaga. Sobivad rühmad hõlmavad bensüül-,

fenetüül- ja naftüülmetüülrühma.

Sobivad halogenoalküülrühmad hõlmavad C1-10-alküülrühmi, mis on asendatud

ühe või enama fluori-, kloori-, broomi- või joodiaatomiga, nt fluorometüül-,

difluorometüül-, trifluorometüül-, pentafluoroetüül-, 1,1-difluoroetüül-, kloro-5

metüül-, klorofluorometüül- ja triklorometüülrühm.

Sobivad heteroalküülrühmad hõlmavad C1-10-alküülrühmi, mis sisaldavad üht või

enamat lämmastiku-, hapniku- või väävliaatomit, nt -CH2CH2OCH3, -CH2OH,

-CH2CH2NH2 ja -CH2CH2NHCH3 rühm.

Sobivad heteroalkünüülrühmad hõlmavad C2-18-alkünüülrühmi, mis sisaldavad üht 10

või enamat lämmastiku-, hapniku- või väävliaatomit, nt -CH2OCH2CCH.

Sobivad alkoksürühmad hõlmavad hapnikku, mis on asendatud ühega eespool

mainitud C1-10-alküülrühmadest.

Sobivad alküültiorühmad hõlmavad väävlit, mis on asendatud ühega eespool

mainitud C1-10-alküülrühmadest. Hõlmatud on ka selliste alküültiorühmade 15

sulfoksiidid ja sulfoonid.

Sobivad amidorühmad hõlmavad karbonüülamidorühmi, samuti mis tahes C1-6-

atsüülrühma (alkanoüülrühma), mis on seotud aminolämmastikuga, nagu atseet-

amido-, propioonamido-, butanoüülamido-, pentanoüülamido-, heksanoüül-

amidorühm, samuti arüülasendatud C2-6-asendatud atsüülrühmi. 20

Sobivad atsüüloksürühmad on mis tahes C1-6-atsüülrühmad (alkanoüülrühmad),

mis on seotud oksürühmaga (-O-), nagu formüüloksü-, atseetoksü-, propionoüül-

oksü-, butanoüüloksü-, pentanoüüloksü-, heksanoüüloksürühm jms.

EE-EP 2 019 671 B1

31

Sobivad arüülatsüüloksürühmad hõlmavad mis tahes eespool mainitud

arüülrühmi, mis on asendatud mis tahes eespool mainutud atsüüloksürühma

juures, nagu 2,6-diklorobensoüüloksü-, 2,6-difluorobensoüüloksü- ja 2,6-di(trifluo-

rometüül)bensoüüloksürühm.

Sobivad aminorühmad hõlmavad -NH2, -NHR11 ja -NR11R11, milles R11 ja R12 on 5

C1-10-alküül- või tsükloalküülrühmad, nagu eespool määratletud.

Sobivad küllastunud või osaliselt küllastunud heterotsüklüülrühmad hõlmavad

tetrahüdrofuranüül-, püranüül-, piperidinüül-, piperisinüül-, pürrolidinüül-,

imidasolidinüül-, imidasolinüül-, indolinüül-, isoindolinüül-, kinuklidinüül-,

morfolinüül-, isokromanüül-, kromanüül-, pürasolidinüül-, pürasolinüül-, 10

tetranoüül- ja tetramoüülrühma.

Sobivad arüleenrühmad hõlmavad C6-14-arüleenrühmi, eriti fenüleen-, naftüleen-,

fenantrenüleen-, antratsenüleen-, indenüleen-, asulenüleen-, bifenüleen-,

bifenülenüleen- ja fluorenüleenrühma.

Sobivad heteroarüleenrühmad hõlmavad diasendatud heteroarüülrühmi, nagu 15

2,5-tienüleen-, 2,4-imidasoüleen- ja 1,3-triasolüleenrühm.

Kogu leiutiskirjelduses on rühmad ja nende valikulised asendajad valitud nii, et

saadakse stabiilsed rühmad ning ühendid.

Kovalentsed linkerid, mida võib kasutada, hõlmavad mis tahes kahevalentseid

kovalentseid linkereid. Linker võib olla 5 kuni 50 aatomist koosnev pidev ahel. 20

Tavaliselt on linker pikkusega umbes 5 ongströmist kuni umbes 100 ongströmini,

kasutades standardseid sidemete pikkusi ja nurki. Eelistatavamalt on linker

pikkusega umbes 10 ongströmist kuni umbes 50 ongströmini. Teatud näidetes

sisaldab linker vähemalt üht arüül-, heteroarüül- või heterotsüklüülrühma. Muudes

näidetes on linker sümmeetriline. Muudes näidetes on linker asümmeetriline. 25

Linker võib olla mis tahes paljudest tuntud homobifunktsionaalsetest ja

EE-EP 2 019 671 B1

32

heterobifunktsionaalsetest linkeritest. Vaadake näiteks US patente 7 001 989,

6 967 107, 6 921 669, 6 906 182, 6 887 952, 6 759 509, 6 521 431, 6 512 101,

5 880 270, 5 856 571, 5 824 805, 5 262 524, 5 258 498, 5 212 075, 5 165 923,

5 141 648.

Järgmises näites võib linker sisaldada -COR9a- või -R9aCO- rühma, mis on seotud 5

mis tahes rühmaga A1, Y, D, J, T või U ja mis tahes rühmaga A1', Y', D', J', T' või

U', milles R7a on O, S või NR10a ning R10a on vesinik või madalam alküülrühm.

Selles näites sisaldab linker lisaks rühma, mis on seotud esimese rühma

rühmaga R9a- ja teise rühma rühmaga CO-, mis võib hõlmata valikuliselt

asendatud alküleenrühma, milles mis tahes alküleenrühma süsinikuaatom võib 10

olla asendatud ühe või enama O, S, NR10a, arüleen- ja heteroarüleenrühmaga.

Selliste linkerite näited hõlmavad, kuid mitte ainult, järgmisi.

EE-EP 2 019 671 B1

33

EE-EP 2 019 671 B1

34

ja

5

Järgmises näites võib linker sisaldada karbonüülrühma, mis on seotud mis tahes

rühmaga A1, Y, D, J, T või U ja mis tahes rühmaga A1', Y', D', J', T' või U', ning

lisaks sisaldada alküleen-, polüalküleen- või aralküülglükoolrühma, mis on seotud

karbonüülrühmadega. Selliste glükoolide näited hõlmavad polüoksüetüleen-,

EE-EP 2 019 671 B1

35

polüoksüpropüleen- ning polüoksüetüleen- ja polüoksüpropüleenglükooli plokk-

kopolümeere, dietüleenglükooli, trietüleenglükooli, tetraetüleenglükooli,

dipropüleenglükooli, tioetüleenglükooli ning pentaetüleen-, heksaetüleen-,

heptaetüleen-, oktaetüleen-, nonaetüleen- ja dekaetüleenglükoole. Nende

glükoolide konkreetsed näited hõlmavad etüleenglükooli, 1,2-propüleenglükooli, 5

1,3-propaandiooli, 2,4-dimetüül-2-etüülheksaan-1,3-diooli, 2,2-dimetüül-1,3-

propaandiooli, 2-etüül-2-butüül-1,3-propaandiooli, 2-etüül-2-isobutüül-1,3-

propaandiooli, 1,3-butaandiooli, 1,4-butaandiooli, 1,5-pentaandiooli, 1,6-heksaan-

diooli, 2,2,4-trimetüül-1,6-heksaandiooli, tiodietanooli, 1,2-tsükloheksaan-

dimetanooli, 1,3-tsükloheksaandimetanooli, 1,4-tsükloheksaandimetanooli, 10

2,2,4,4-tetrametüül-1,3-tsüklobutaandiooli, p-ksülüleendiooli, 2,3-naftaleendiooli

ja 2,7-naftaleendiooli. Diaminoühendite näited hõlmavad 1,3-bis(2,4-diamino-

fenoksü)propaani, 2,4-diamino-5-metüülfenetooli, 2,4-diamino-5-metüülfenoksü-

etanooli, 2,4-diaminodifenüülamiini, 2,4-diaminofenooli, 2,4-diaminofenooli,

2,4-diaminofenoksüetanooli, 2,6-bis(2-hüdroksüetoksü)-3,5-püridiindiamiini, 15

2,6-diaminopüridiini, 2,6-dimetoksü-3,5-püridiindiamiini, 2-kloro-5-nitro-n-

hüdroksüetüül-p-fenüleendiamiini, 2-kloro-p-fenüleendiamiini, 2-aminometüül-p-

aminofenooli ja 4,5-diamino-1-metüülpürasooli. Aminohüdroksüühendite näited

hõlmavad 2-amino-3-hüdroksüpüridiini, 2-amino-3-nitrofenooli, 2-amino-4-

hüdroksüetüülaminoanisooli, 2-amino-4-hüdroksüetüülaminoanisoolsulfaati ja 20

2-amino-6-kloro-4-nitrofenooli.

Järgmises näites võib linker sisaldada hapnikku või aminorühma, mis on seotud

mis tahes rühmaga A1, Y, D, J, T või U ja mis tahes rühmaga A1', Y', D', J', T' või

U', ning lisaks sisaldada dihappe rühma, moodustades seega diestri, diamiidi või

esteramiidi. Selliste dihapete näited hõlmavad merevaikhapet, fumaarhapet, 25

adiphapet jms.

Järgmises näites sisaldab linker 1,2,3-triasool-4,5-eenrühma, mis sisestatakse

propargüülrühma tsükkelliitumisel asiidrühmaga.

EE-EP 2 019 671 B1

36

Linkerit kasutatakse kahe Smac mimeetilise ühendi ühendamiseks kahe-

valentseks struktuuriks. Ühendatud Smac mimeetilised ühendid võivad olla

samad või erinevad ja võivad olla mis tahes Smac mimeetilised ühendid, mis

teadaolevalt seonduvad IAP-dega ning inhibeerivad IAP-de ja kaspaaside

interaktsiooni. Ühes näites on Smac mimeetikud konformatsiooniliselt piiratud. 5

Järgmises näites ei sisalda Smac mimeetikud ühtegi looduslikult esinevat

aminohapet. Järgmises näites ei sisalda Smac mimeetikud ühtegi peptiidsidet.

Tuntud Smac mimeetiliste ühendite näited, mis on kasutatavad lähteainetena,

hõlmavad järgmisi.

Patenditaotluses WO 2005/069888 avaldatakse Smac peptidomimeetikumidena 10

ühendid valemiga VI:

või nende farmatseutiliselt vastuvõetava soola või eelravimi, milles

R1 on C1-2-alküül- või C1-2-halogenoalküülrühm;

R2 on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül- või asendatud 15

või asendamata arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühm;

R3 on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül- või asendatud

või asendamata arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühm;

Y on (CH2)0-3, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla asendatud ühe või

enama heteroaatomiga, mis on valitud hapniku, väävli ja lämmastiku hulgast, ning 20

üks või enam vesinikku CH2 rühmades võib olla asendatud hargnenud või

EE-EP 2 019 671 B1

37

hargnemata ahelaga alküül- või tsüklilise alküül- või asendatud või asendamata

arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühmaga; ning

Z on CONH, CH2O, NHCO, (CH2)1-4, (CH2)1-3CONH(CH2)0-3, (CH2)1-3S(CH2)0-3,

(CH2)1-3NH(CH2)0-3, (CH2)1-3NHCO(CH2)0-3, (CH2)1-3NHSO2(CH2)0-3, (CH2)1-

3NHC(O)NH(CH2)0-3, (CH2)1-3NHC(S)NH(CH2)0-3 või (CH2)1-3NR'(CH2)0-3, milles R' 5

on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül- või asendatud või

asendamata arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühm.

Patenditaotluses WO 2005/069894 avaldatakse Smac mimeetilised ühendid

valemiga VII:

10

või nende farmatseutiliselt vastuvõetava soola või eelravimi, milles

R1 on C1-2-alküül- või C1-2-halogenoalküülrühm;

R2 on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül- või asendatud

või asendamata arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühm;

X on CONH, CH2O, CH2NH, CH2S või (CH2)1-3; 15

Y1 on (CH2)1-5, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla asendatud ühe või

enama heteroaatomiga, mis on valitud hapniku, väävli ja lämmastiku hulgast, ning

üks või enam vesinikku CH2 rühmades võib olla asendatud hargnenud või

hargnemata ahelaga alküül- või tsüklilise alküül- või asendatud või asendamata

arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühmaga; 20

EE-EP 2 019 671 B1

38

Y2 on (CH2)1-5, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla asendatud ühe või

enama heteroaatomiga, mis on valitud hapniku, väävli ja lämmastiku hulgast, ning

üks või enam vesinikku CH2 rühmades võib olla asendatud hargnenud või

hargnemata ahelaga alküül- või tsüklilise alküül- või asendatud või asendamata

arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühmaga; ning 5

Z on CONH, CH2O, NHCO, (CH2)1-4, (CH2)1-3CONH(CH2)0-3, (CH2)1-3S(CH2)0-3,

(CH2)1-3NH(CH2)0-3, (CH2)1-3NHCO(CH2)0-3, (CH2)1-3NHSO2(CH2)0-3, (CH2)1-

3NHC(O)NH(CH2)0-3, (CH2)1-3NHC(S)NH(CH2)0-3 või (CH2)1-3NR'(CH2)0-3, milles R'

on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül- või asendatud või

asendamata arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühm. 10

Patenditaotluses WO 2006/010118 avaldatakse Smac mimeetilised ühendid

valemiga VIII:

või nende farmatseutiliselt vastuvõetava soola või eelravimi, milles

A on NR1R2 või N+R1R2R3; 15

R1, R2 ja R3 on sõltumatult vesinik või valikuliselt asendatud C1-8-alküül-, C2-8-

alkenüül- või C2-8-alkünüülrühm, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla

asendatud C=O, C=S või heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N hulgast, ning

üks või enam vesinikku CH, CH2 või CH3 rühmades võib olla asendatud fluori,

hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül-, valikuliselt 20

EE-EP 2 019 671 B1

39

asendatud arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüül- või OR4, SR4

või NR4R5 rühmaga;

R4 ja R5 on sõltumatult vesinik või valikuliselt asendatud C1-4-alküül-, C2-5-

alkenüül- või C2-5-alkünüülrühm, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla

asendatud heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N hulgast, või valikuliselt 5

asendatud arüül-, alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüülrühmaga; või

mis tahes kaks R1, R2 ja R3 rühma koos lämmastikuga, millega nad on seotud,

moodustavad heterotsüklüülrühma, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla

asendatud C=O, C=S või heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N hulgast,

tingimusel, et heteroaatomit eraldab lämmastikuaatomist vähemalt kaks süsiniku-10

aatomit;

B on valikuliselt asendatud C1-4-alküül-, C2-4-alkenüül- või C2-4-alkünüülrühm,

milles üks või enam vesinikku võib olla asendatud fluoriga;

U on CONH, C(O)O, C(S)O, C(S)NH, C(NH)NH või (CH2)1-5, milles üks või enam

süsinikuaatomit võib olla asendatud heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N 15

hulgast;

V ja W on sõltumatult (CH2)1-5, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla

asendatud C=O, C=S või heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N hulgast, ning

üks või enam vesinikku CH2 rühmades võib olla asendatud hargnenud või

hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül-, valikuliselt asendatud arüül-, 20

alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüül- või OR4, SR4 või NR4R5

rühmaga;

X on valikuliselt asendatud C1-18-alküül-, C2-18-alkenüül-, C2-18-alkünüül-, arüül- või

heteroarüülrühm, milles üks või enam süsinikuaatomit võib olla asendatud C=O,

C=S või heteroaatomiga, mis on valitud O, S ja N hulgast, ning üks või enam 25

vesinikku CH, CH2 või CH3 rühmades võib olla asendatud hargnenud või

EE-EP 2 019 671 B1

40

hargnemata ahelaga alküül- või tsükloalküül-, valikuliselt asendatud arüül-,

alküülarüül-, heteroarüül- või alküülheteroarüül- või OR4, SR4 või NR4R5

rühmaga;

Y on CH või N;

Z on CH2, C=O, C=S, CHSR, CHOR või CHNR; ning 5

R on vesinik või valikuliselt asendatud C1-4-alküül-, C2-4-alkenüül- või C2-4-

alkünüülrühm.

US publitseeritud patenditaotluses 2005/0234042 avaldatakse ühendid valemiga

IX:

10

milles R1 on H, C1-C4-alküül-, C1-C4-alkenüül-, C1-C4-alkünüül- või C3-C10-

tsükloalküülrühm, mis on asendamata või asendatud;

R2 on H, C1-C4-alküül-, C1-C4-alkenüül-, C1-C4-alkünüül- või C3-C10-tsüklo-

alküülrühm, mis on asendamata või asendatud;

R3 on H, -CF3, -C2F5, C1-C4-alküül-, C1-C4-alkenüül-, C1-C4-alkünüül-, -CH2-Z 15

rühm või R2 ja R3 koos lämmastikuga moodustavad heterotsükli;

Z on H, -OH, F, Cl, -CH3, -CF3, -CH2Cl, -CH2F või -CH2OH;

EE-EP 2 019 671 B1

41

R4 on C1-C16-hargnemata või hargnenud ahelaga alküül-, C1-C16-alkenüül-,

C1-C16-alkünüül- või -C3-C10-tsükloalküül-, -(CH2)1-6-Z1, -(CH2)0-6-arüül- ja

-(CH2)0-6-heterotsüklüülrühm, milles alküül-, tsükloalküül- ja fenüülrühm on

asendamata või asendatud;

Z on -N(R8)-C(O)-C1-C10-alküül-, -N(R8)-C(O)-(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-, -N(R8)-5

C(O)-(CH2)0-6-fenüül-, -N(R8)-C(O)-(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -C(O)-N(R9)(R10),

-C(O)-O-C1-C10-alküül-, -C(O)-O-(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-, -C(O)-O-(CH2)0-6-

fenüül-, -C(O)-O-(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -O-C(O)-C1-C10-alküül-, -O-C(O)-

(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-, -O-C(O)-(CH2)0-6-fenüül-, -O-C(O)-(CH2)1-6-hetero-

tsüklüülrühm, milles alküül-, tsükloalküül- ja fenüülrühm on asendamata või 10

asendatud;

heterotsüklüülrühm on 5–7-lüliline heterotsükliline rühm, mis sisaldab 1–4 hetero-

aatomit, mis on valitud N, O ja S hulgast, või 8–12-lüliline kondenseerunud

tsükliline süsteem, mis sisaldab vähemalt üht 5–7-lülilist heterotsüklilist süsteemi,

mis sisaldab 1, 2 või 3 heteroaatomit, mis on valitud N, O ja S hulgast, kusjuures 15

heterotsüklüülrühm või kondenseerunud tsükliline süsteem on asendamata või

asendatud süsiniku- või lämmastikuaatomi juures;

R8 on H, -CH3, -CF3, -CH2OH või -CH2Cl;

R9 ja R10 on igaüks sõltumatult H, C1-C4-alküül-, C3-C7-tsükloalküül-, -(CH2)1-6-C3-

C7-tsükloalküül-, -(CH2)0-6-fenüülrühm, milles alküül-, tsükloalküül- ja fenüülrühm 20

on asendamata või asendatud, või R9 ja R10 koos lämmastikuga moodustavad

heterotsüklüülrühma;

R5 on H, C1-C10-alküül-, arüül-, fenüül-, C3-C7-tsükloalküül-, -(CH2)1-6-C3-C7-

tsükloalküül-, -C1-C10-alküülarüül-, -(CH2)0-6-C3-C7-tsükloalküül-(CH2)0-6-fenüül-,

-(CH2)0-4CH-((CH2)1-4-fenüül)2-, -(CH2)0-6-CH(fenüül)2-, indanüül-, -C(O)-C1-C10-25

alküül-, -C(O)-(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-, -C(O)-(CH7)0-6-fenüül-, -(CH2)0-6-C(O)-

fenüül-, -(CH2)0-6-heterotsüklüül-, -C(O)-(CH2)1-6-heterotsüklüülrühm või R5 on

EE-EP 2 019 671 B1

42

aminohappejääk, milles alküül-, tsükloalküül-, fenüül- ja arüülasendajad on

asendamata või asendatud;

U on struktuuriga X:

milles n = 0–5; 5

X on -CH või N;

Ra ja Rb on sõltumatult O-, S- või N-aatom või C0-8-alküülrühm, milles üks või

enam süsinikuaatomit alküülahelas võib olla asendatud heteroaatomiga, mis on

valitud O, S või N hulgast, ning milles alküülrühm võib olla asendamata või

asendatud; 10

Rd on valitud järgnevatest: (a) -Re-Q-(Rf)p(Rg)q või (b) Ar1-D-Ar2;

Rc on H või Rc ja Rd võivad koos moodustada tsükloalküül- või hetero-

tsüklüülrühma, milles, kui Rd ja Rc moodustavad tsükloalküül- või hetero-

tsüklüülrühma, on R5 seotud moodustunud tsükliga C- või N-aatomi juures;

p ja q on sõltumatult 0 või 1; 15

Re on C1-8-alküül- või alkülideenrühm ja Re võib olla asendamata või asendatud;

Q on N, O, S, S(O) või S(O)2;

EE-EP 2 019 671 B1

43

Ar1 ja Ar2 on asendatud või asendamata arüül- või heterotsüklüülrühm;

Rf ja Rg on igaüks sõltumatult H, -C1-C10-alküül-, C1-C10-alküülarüül-, -OH, -O-C1-

C10-alküül-, -(CH2)0-6-C3-C7-tsükloalküül-, -O-(CH2)0-6-arüül-, fenüül-, arüül-,

fenüülfenüül-, -(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -O-(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -OR11, -C(O)-

R11, -C(O)-N(R11)(R12), -N(R11)(R12), -S-R11, -S(O)-R11, -S(O)2-R11, -S(O)2-5

NR11R12, -NR11-S(O)2-R12, S-C1-C10-alküül-, arüül-C1-C4-alküül-, heterotsüklüül-

C1-C4-alküülrühm, milles alküül-, tsükloalküül-, heterotsüklüül- ja arüülrühm on

asendamata või asendatud, -SO2-C1-C2-alküül-, -SO2-C1-C2-alküülfenüül-, -O-C1-

C4-alküülrühm või Rg ja Rf moodustavad tsükli, mis on valitud heterotsüklüül- või

arüülrühma hulgast; 10

D on -CO-, -C(O)-C1-7-alküleen- või arüleenrühm, -CF2-, -O-, -S(O)r, milles r on

0–2, 1,3-dioksolaan- või C1-7-alküül-OH rühm, milles alküül-, alküleen- või

arüleenrühm võib olla asendamata või asendatud ühe või enama halogeno-, OH,

-O-C1-C6-alküül-, -S-C1-C6-alküül- või -CF3 rühmaga, või D on -N(Rh), milles Rh on

H, C1-7-alküül- (asendamata või asendatud), arüül-, -O(C1-7-tsükloalküül)- 15

(asendamata või asendatud), C(O)-C1-C10-alküül-, C(O)-C0-C10-alküülarüül-, C-O-

C1-C10-alküül-, C-O-C0-C10-alküülarüül- või SO2-C1-C10-alküül-, SO2-(C0-C10-

alküülarüül)rühm;

R6, R7, R'6 ja R'7 on igaüks sõltumatult H, -C1-C10-alküül-, -C1-C10-alkoksü-, arüül-

C1-C10-alkoksü-, -OH, -O-C1-C10-alküül-, -(CH2)0-6-C3-C7-tsükloalküül-, -O-(CH2)0-20

6-arüül-, fenüül-, -(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -O-(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -OR11,

-C(O)-R11, -C(O)-N(R11)(R12), -N(R11)(R12), -S-R11, -S(O)-R11, -S(O)2-R11, -S(O)2-

NR11R12, -NR11-S(O)2-R12 rühm, milles alküül-, tsükloalküül- ja arüülrühm on

asendamata või asendatud, ning R6, R7, R'6 ja R'7 võivad olla ühinenud ja

moodustada tsüklilise süsteemi; 25

R11 ja R12 on sõltumatult H, C1-C10-alküül-, -(CH2)0-6-C3-C7-tsükloalküül-, -(CH2)0-

6-(CH)0-1(arüül)1-2-, -C(O)-C1-C10-alküül-, -C(O)-(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-,

-C(O)-O-(CH2)0-6-arüül-, -C(O)-(CH2)0-6-O-fluorenüül-, -C(O)-NH-(CH2)0-6-arüül-,

EE-EP 2 019 671 B1

44

-C(O)-(CH2)0-6-arüül-, -C(O)-(CH2)1-6-heterotsüklüül-, -C(S)-C1-C10-alküül-, -C(S)-

(CH2)1-6-C3-C7-tsükloalküül-, -C(S)-O-(CH2)0-6-arüül-, -C(S)-(CH2)1-6-O-fluorenüül-,

-C(S)-NH-(CH2)0-6-arüül-, -C(S)-(CH2)0-6-arüül-, -C(S)-(CH2)1-6-heterotsüklüül-

rühm, milles alküül-, tsükloalküül- ja arüülrühm on asendamata või asendatud, või

R11 ja R12 on asendaja, mis kergendab molekuli transporti läbi rakumembraani, 5

või R11 ja R12 koos lämmastikuaatomiga moodustavad heterotsüklüülrühma,

milles R11 ja R12 alküülasendajad võivad olla asendamata või asendatud ühe või

enama asendajaga, mis on valitud C1-C10-alküül-, halogeno-, OH, -O-C1-C6-

alküül-, -S-C1-C6-alküül- või -CF3 rühma hulgast;

R11 ja R12 asendatud tsükloalküülasendajad on asendatud ühe või enama 10

asendajaga, mis on valitud C1-C10-alkeen-, C1-C6-alküül-, halogeno-, OH, -O-C1-

C6-alküül-, -S-C1-C6-alküül- või -CF3 rühma hulgast; ning

R11 ja R12 asendatud fenüül- või arüülrühmad on asendatud ühe või enama

asendajaga, mis on valitud halogeno-, hüdroksüül-, C1-C4-alküül-, C1-C4-alkoksü-,

nitro-, -CN, -O-C(O)-C1-C4-alküül- ja -C(O)-O-C1-C4-arüülrühma hulgast, 15

või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

US publitseeritud patenditaotluses 2005/0261203 avaldatakse ühendid valemiga

XI:

milles X1 ja X2 on sõltumatult O või S; 20

EE-EP 2 019 671 B1

45

L on side, -C(X3)-, -C(X3)NR12 või -C(X3)O-, milles X3 on O või S ja R12 on H või

R1;

R1 on alküül-, karbotsüklüül-, karbotsüklüül-asendatud alküül-, heterotsüklüül- või

heterotsüklüül-asendatud alküülrühm, milles igaüks on valikuliselt asendatud

halogeno-, hüdroksüül-, merkapto-, karboksüül-, alküül-, halogenoalküül-, 5

alkoksü-, alküülsulfonüül-, amino-, nitro-, arüül- ja heteroarüülrühmaga;

R2 on alküül-, tsükloalküül-, tsükloalküülalküül-, arüül-, aralküül-, heterotsüklüül-

või heterotsüklüülalküülrühm;

R3 on H või alküülrühm;

R4 ja R4' on sõltumatult H, alküül-, arüül-, aralküül-, tsükloalküül-, tsüklo-10

alküülalküül-, heteroarüül- või heteroaralküülrühm, milles igaüks on valikuliselt

asendatud halogeno-, hüdroksüül-, merkapto-, karboksüül-, alküül-, alkoksü-,

amino- ja nitrorühmaga;

R5 ja R5' on igaüks sõltumatult H või alküülrühm;

R6 on H või alküülrühm; 15

ning nende soolad ja solvaadid.

USA avaldatud patenditaotluses 2006/0014700 avaldatakse ühendid valemiga

XII:

EE-EP 2 019 671 B1

46

XII

milles X1, X2 ja X3 on sõltumatult O või S;

Y on (CHR7)n, O või S, milles n on 1 või 2 ja R7 on H, halogeno-, alküül-, arüül-,

aralküül-, amino-, arüülamino-, alküülamino-, aralküülamino-, alkoksü-, arüüloksü-

või aralküüloksürühm; 5

A on 5-lüliline heterotsüklüülrühm, mis sisaldab 1 kuni 4 heteroaatomit, mis on

valikuliselt asendatud amino-, hüdroksüül-, merkapto-, halogeno-, karboksüül-,

amidino-, guanidino-, alküül-, alkoksü-, arüül-, arüüloksü-, atsüül-, atsüüloksü-,

atsüülamino-, alkoksükarbonüülamino-, tsükloalküül-, alküültio-, alküülsulfinüül-,

alküülsulfonüül-, aminosulfonüül-, alküülaminosulfonüül-, alküülsulfonüülamino- 10

või heterotsüklüülrühmaga, milles iga alküül-, alkoksü-, arüül-, arüüloksü-, atsüül-,

atsüüloksü-, atsüülamino-, tsükloalküül- ja heterotsüklüülasendaja on valikuliselt

asendatud hüdroksüül-, halogeno-, merkapto-, karboksüül-, alküül-, alkoksü-,

halogenoalküül-, amino-, nitro-, tsüano-, tsükloalküül-, arüül- või hetero-

tsüklüülrühmaga; 15

R1 on H või R1 ja R2 koos moodustavad 5–8-lülilise tsükli;

R2 on alküül-, tsükloalküül-, tsükloalküülalküül-, arüül-, aralküül-, heterotsüklüül-

või heterotsüklüülalküülrühm, mis on igaüks valikuliselt asendatud hüdroksüül-,

merkapto-, halogeno-, amino-, karboksüül-, alküül-, halogenoalküül-, alkoksü- või

alküültiorühmaga; 20

EE-EP 2 019 671 B1

47

R3 on H või alküülrühm;

R4 ja R4' on sõltumatult H, hüdroksüül-, amino-, alküül-, arüül-, aralküül-,

tsükloalküül-, tsükloalküülalküül-, heteroarüül- või heteroarüülalküülrühm, milles

iga alküül-, arüül-, aralküül-, tsükloalküül-, tsükloalküülalküül-, heteroarüül- ja

heteroarüülalküülrühm on valikuliselt asendatud halogeno-, hüdroksüül-, 5

merkapto-, karboksüül-, alküül-, alkoksü-, amino- ja nitrorühmaga;

R5 ja R5' on igaüks sõltumatult H või alküülrühm;

R6 ja R6' on igaüks sõltumatult H, alküül-, arüül- või aralküülrühm;

ning nende soolad ja solvaadid.

Teatud käesoleva leiutise kohased ühendid võivad eksisteerida stereo-10

isomeeridena, sealhulgas optiliste isomeeridena. Hõlmatud on kõik stereo-

isomeerid nii puhaste individuaalsete stereoisomeeride preparaatide kui ka

igaühe rikastatud preparaatidena ning nii selliste stereoisomeeride ratseemilised

segud kui ka individuaalsed enantiomeerid, mida võib eraldada vastava ala

asjatundjatele hästi tuntud meetoditega. 15

Ühendi valemiga II võib valida rühmast, mis koosneb:

EE-EP 2 019 671 B1

48

EE-EP 2 019 671 B1

49

EE-EP 2 019 671 B1

50

EE-EP 2 019 671 B1

51

EE-EP 2 019 671 B1

52

EE-EP 2 019 671 B1

53

ja

või selle vaba alus või muu farmatseutiliselt vastuvõetav sool. 5

EE-EP 2 019 671 B1

54

Ühendeid võib valmistada vastava ala asjatundjatele tuntud meetoditega.

Täpsemalt, ühendeid valemiga II võib valmistada, nagu on selgitatud

reaktsioonide abil Näidete osas.

Tähtis aspekt on see, et ühendid valemiga II indutseerivad apoptoosi ja samuti

võimendavad apoptoosi induktsiooni vastuseks apoptoosi indutseerivatele 5

signaalidele. Seega arvatakse, et need ühendid sensibiliseerivad rakke apoptoosi

indutseerijate suhtes, sealhulgas rakke, mis on selliste indutseerijate suhtes

resistentsed. IAP inhibiitoreid võib kasutada apoptoosi indutseerimiseks mis

tahes haiguse korral, mida saab ravida, leevendada või vältida apoptoosi

indutseerimisega. Niisiis esitab käesolev leiutis koostised ja meetodid 10

kasutamiseks sihtmärkloomadel, keda iseloomustatakse sellega, et nad

üleekspresseerivad IAP valku. Mõnedes näidetes esinevad rakkudes (nt

vähirakkudes) IAP valkude suurenenud ekspressioonitasemed võrreldes

mittepatoloogiliste proovidega (nt mittekantseroossete rakkudega). Teistes

näidetes peegeldavad rakud tegelikult IAP valkude kõrgenenud ekspressiooni-15

tasemeid sellega, et täidavad apoptoosiprogrammi ja surevad vastuseks

inhibeerimisele ühendi valemiga I efektiivse kogusega, kusjuures nimetatud

vastus esineb, vähemalt osaliselt, selliste rakkude elulemuse sõltumise tõttu IAP

valgu funktsioonist.

Käesolev leiutis käsitleb ka apoptoosiga seotud oleku moduleerimist, mis on 20

seotud ühe või enama apoptoosi moduleeriva ainega. Apoptoosi moduleerivate

ainete näited hõlmavad, kuid mitte ainult, Fas/CD95, TRAMP, TNF RI, DR1, DR2,

DR3, DR4, DR5, DR6, FADD, RIP, TNFα, Fas ligandi, TRAIL, TRAIL-R1 või

TRAIL-R2 vastaseid antikehi, Bcl-2, p53, BAX, BAD, Akt, CAD, PI3 kinaasi, PP1

ja kaspaase (sõna valk pole vaja). Hõlmatakse ka teisi aineid, mis on seotud 25

apoptoosi algatamise, otsustamise ja degradatsioonifaasiga. Apoptoosi

moduleerivate ainete näited hõlmavad aineid, mille toime, esinemine või

kontsentratsiooni muutus võivad moduleerida apoptoosi indiviidil. Eelistatavad

apoptoosi moduleerivad ained on apoptoosi indutseerijad, nagu TNF või TNF-iga

seotud ligand, eriti TRAMP ligand, Fas/CD95 ligand, TNFR-1 ligand või TRAIL. 30

EE-EP 2 019 671 B1

55

Käesoleva leiutise kohaseid koostisi ja meetodeid võib kasutada haigestunud

rakkude, kudede, organite või patoloogiliste seisundite ja/või haigusseisundite

ravimiseks loomal (nt imetajal, sealhulgas, kuid mitte ainult, inimestel ja

veterinaarsetel loomadel). Seega on käesolevate meetodite ja koostistega

võimalik ravida või vältida mitmesuguseid haigusi ja patoloogiaid. Nende haiguste 5

ja haigusseisundite mittepiiravate näidete loetelu hõlmab, kuid mitte ainult,

järgmisi: rinnavähk, eesnäärmevähk, lümfoom, nahavähk, pankreasevähk,

käärsoolevähk, melanoom, pahaloomuline melanoom, munasarjavähk, ajuvähk,

primaarne ajukartsinoom, pea-kaelavähk, glioom, glioblastoom, maksavähk,

põievähk, mitteväikerakuline kopsuvähk, pea- või kaelakrtsinoom, rinna-10

kartsinoom, munasarjakartsinoom, kopsukartsinoom, väikerakuline kopsu-

kartsinoom, Wilmsi kasvaja, emakakaelakartsinoom, munandikartsinoom,

põiekartsinoom, pankreasekartsinoom, maokartsinoom, käärsoolekartsinoom,

eesnäärmekartsinoom, urogenitaalkartsinoom, kilpnäärmekartsinoom, söögitoru-

kartsinoom, müeloom, hulgimüeloom, neerupealise kartsinoom, neerurakk-15

kartsinoom, endomeetriumi kartsinoom, neerupealise koore kartsinoom,

pahaloomuline pankrease insulinoom, pahaloomuline kartsinoidne kasvaja,

koriokartsinoom, seenjas mükoos, pahaloomuline hüperkaltseemia, emakakaela

hüperplaasia, leukeemia, äge lümfotsüütleukeemia, krooniline lümfotsüüt-

leukeemia, äge müelogeenne leukeemia, krooniline müelogeenne leukeemia, 20

krooniline granulotsütaarne leukeemia, äge granulotsütaarne leukeemia,

karvrakk-leukeemia, neuroblastoom, rhabdomüosarkoom, Kaposi sarkoom,

iseseisev polütsüteemia, essentsiaalne trombotsütoos, Hodgkini tõbi, mitte-

Hodgkini lümfoom, pehmekoe sarkoom, osteogeenne sarkoom, primaarne

makroglobulineemia ning retinoblastoom jms, T- ja B-raku vahendatud 25

autoimmuunhaigused; põletikulised haigused; nakkused; hüperproliferatiivsed

haigused; AIDS; degeneratiivsed haigusseisundid, veresoonte haigused jms.

Mõnedes teostustes on ravitavad vähirakud metastaatilised. Teistes teostustes

on ravitavad vähirakud resistentsed vähivastaste ainete suhtes.

Leiutisekohaste koostiste ja meetoditega ravimiseks sobivad nakkused hõlmavad, 30

kuid mitte ainult, viiruste, bakterite, seente, mükoplasma, prioonide jms

põhjustatud nakkusi.

EE-EP 2 019 671 B1

56

Käesolev leiutis avaldab meetodid ühendi valemiga I efektiivse koguse ja

vähemalt ühe täiendava terapeutilise aine (mis hõlmavad, kuid mitte ainult,

kemoterapeutilisi kasvajavastaseid aineid, apoptoosi moduleerivaid aineid,

antimikroobseid, viirusevastaseid, seenevastaseid ja põletikuvastaseid aineid)

manustamiseks ja/või raviprotseduuri (nt kirurgiline sekkumine ja/või kiiritusravi) 5

kasutamiseks.

Käesoleva leiutise kohastes meetodites kavatsetakse kasutada mitmeid sobivaid

vähivastaseid aineid. Tõepoolest kavatsetakse käesolevas leiutises manustada,

kuid mitte ainult, selliseid vähivastaseid aineid nagu apoptoosi indutseerivad

ained; polünukleotiidid (nt, antisense, ribosüümid, siRNA); polüpeptiidid (nt 10

ensüümid ja antikehad); bioloogilised mimeetikumid (nt gossüpool või BH3

mimeetikumid); Bcl-2 perekonna valguga, nagu Bax, seonduvad (nt

oligomeeriseeruvad või kompleksseeruvad) ained; alkaloidid; alküülivad ained;

kasvajavastased antibiootikumid; antimetaboliidid; hormoonid; plaatinaühendid;

monokloonsed või polükloonsed antikehad (nt vähivastaste ainetega, 15

toksiinidega, defensiinidega konjugeeritud antikehad), toksiinid; radionukliidid;

bioloogilise vastuse modifitseerijad (nt interferoonid (nt α-IFN) ja interleukiinid (nt

IL-2)); adaptiivses immuunravis kasutatavad ained, hematopoeetilised kasvu-

faktorid; kasvajarakkude diferentseerumist indutseerivad ained (nt all-trans-

retinoehape); geeniravis kasutatavad reagendid (nt antisense-ravis kasutatavad 20

reagendid ja nukleotiidid); kasvajavastased vaktsiinid; angiogeneesi inhibiitorid;

proteosoomi inhibiitorid; NF-κB modulaatorid; anti-CDK ühendid; HDAC

inhibiitorid jms. Vastava ala asjatundjatele on teada paljude teised kemo-

terapeutiliste ühendite ja vähivastaste ravide näited, mis sobivad kasutamiseks

koos avaldatud ühenditega. 25

Vähivastased ained võivad hõlmata aineid, mis indutseerivad või stimuleerivad

apoptoosi. Apotoosi indutseerivad vahendid hõlmavad, kuid mitte ainult, järgmisi:

kiiritamine (nt röntgenkiirgus, gammakiirgus, UV); tuumorinekroosifaktoriga (TNF)

seotud faktorid (nt TNF perekonna retseptorvalgud, TNF perekonna ligandid,

TRAIL, TRAIL-R1 või TRAIL-R2 vastased antikehad); kinaasi inhibiitorid (nt 30

EE-EP 2 019 671 B1

57

epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) kinaasi inhibiitor, veresoone

endoteeli kasvufaktori retseptori (VEGFR) kinaasi inhibiitor, fibroblasti

kasvufaktori retseptori (FGFR) kinaasi inhibiitor, vereliistakute kasvufaktori

retseptori (PDGFR) kinaasi inhibiitor ja Bcr-Abl kinaasi inhibiitorid (nagu

Gleevec)); antisense-molekulid; antikehad (nt Herceptin, Rituxan, Zevalin ja 5

Avastatin); antiöstrogeenid (nt raloksifeen ja tamoksifeen); antiandrogeenid (nt

flutamiid, bikalutamiid, finasteriid, aminoglutetimiid, ketokonasool ja

kortikosteroidid); tsüklooksügenaas 2 (COX-2) inhibiitorid (nt tselekoksiib,

meloksikaam, NS-398 ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d);

põletikuvastased ravimid (nt butasolidiin, Decadron, Deltasone, deksametasoon, 10

Dexamethasone Intensol, Dexone, Hexadrol, hüdroksüklorokviin, Meticorten,

Oradexon, Orasone, oksüfeenbutasoon, Pediapred, fenüülbutasoon, Plaquenil,

prednisoloon, prednisoon, Prelone ja Tandearil); ning vähi kemoterapeutilised

ravimid (nt irinotekaan (Camptosar), CPT-11, fludarabiin (Fludara), dakarbasiin

(DTIC), deksametasoon, mitoksantroon, Mylotarg, VP-16, tsisplatiin, karboplatiin, 15

oksaliplatiin, 5-FU, doksorubitsiin, gemtsitabiin, bortesomiib, gefitiniib,

bevatsisumab, Taxotere või Taxol); rakulised signaalmolekulid; tseramiidid ja

tsütokiinid; staurosporiin jms.

Käesoleva leiutise kohased koostised ja meetodid esitavad ühendi valemiga II ja

vähemalt ühe antihüperproliferatiivse või kasvajavastase aine, mis on valitud 20

alküülivate ainete, antimetaboliitide ja looduslike produktide (nt ravimtaimedest ja

teistest taimedest saadud ja/või loomse päritoluga ühendid).

Käesolevates koostistes ja meetodites kasutamiseks sobivad alküülivad ained

hõlmavad, kuid mitte ainult, 1) lämmastikipriidi analooge (nt meklooretamiin,

tsüklofosfamiid, ifosfamiid, melfalaan (L-sarkolüsiin); ja kloorambutsiil); 25

2) etüleenimiine ja metüülmelamiine (nt heksametüülmelamiin ja tiotepa);

3) alküülsulfonaate (nt busulfaan); 4) nitrosouureaid (nt karmustiin (BCNU);

lomustiin (CCNU); semustiin (metüül-CCNU); ja streptosotsiin (streptosototsiin));

ning 5) triaseene (nt dakarbasiin (DTIC; dimetüültrisenoimidasoolkarboksamiid).

EE-EP 2 019 671 B1

58

Käesolevates koostistes ja meetodites kasutamiseks sobivad antimetaboliidid

hõlmavad, kuid mitte ainult, järgmisi: 1) foolhappe analoogid (nt metotreksaat

(ametopteriin)); 2) pürimidiini analoogid (nt fluorouratsiil (5-fluorouratsiil; 5-FU),

floksuridiin (fluorodesoksüuridiin; FudR) ja tsütarabiin (tsütosiinarabinosiid)); ning

3) puriini analoogid (nt merkaptopuriin (6-merkaptopuriin; 6-MP), tioguaniin 5

(6-tioguaniin; TG) ja pentostatiin (2'-desoksükoformütsiin)).

Vee järgmistes näidetes hõlmavad käesolevates koostistes ja meetodites

kasutamiseks sobivad kemoterapeutilised ained, kuid mitte ainult, järgmisi:

1) Vinca alkaloidid (nt vinblastiin (VLB), vinkristiin); 2) epipodofüllotoksiinid (nt

etoposiid ja teniposiid); 3) antibiootikumid (nt daktinomütsiin (aktinomütsiin D), 10

daunorubitsiin (daunomütsiin; rubidomütsiin), doksorubitsiin, bleomütsiin,

plikamütsiin (mitramütsiin) ja mitomütsiin (mitomütsiin C)); 4) ensüümid (nt

L-asparaginaas); 5) bioloogilise vastuse modifitseerijad (nt α-interferoon);

6) plaatina kompleksühendid (nt tsisplatiin (cis-DDP) ja karboplatiin);

7) antratseendioonid (nt mitoksantroon); 8) asendatud uuread (nt hüdroksu-15

üürea); 9) metüülhüdrasiini derivaadid (nt prokarbasiin (N-metüülhüdrasiin; MIH));

10) adrenokortikaalsed supressandid (nt mitotaan (o,p'-DDD) ja aminoglutetimiid);

11) adrenokortikosteroidid (nt prednisoon); 12) progestiinid (nt hüdroksü-

progesteroonkaproaat, medroksüprogesteroonatsetaat ja megestroolatsetaat);

13) östrogeenid (nt dietüülstilböstrool ja etinüülöstradiool); 14) antiöstrogeenid 20

(nt tamoksifeen); 15) androgeenid (nt testosteroonpropionaat ja fluoksü-

mesteroon); 16) antiandrogeenid (nt flutamiid); ning 17) gonadotropiini vabastava

hormooni analoogid (nt leuproliid).

Mis tahes onkolüütiline aine, mida kasutatakse rutiinselt vähiravis, leiab kasutust

leiutisekohastes koostistes ja meetodites. Näiteks USA Toidu- ja Ravimiametis 25

hoitakse Ameerika Ühendriikides heaks kiidetud onkolüütiliste ainete loetelu. US

FDA-le vastavates rahvusvahelistes asutustes hoitakse samasuguseid nimekirju.

Tabelis 1 on toodud näidisloetelu kasvajavastastest ainetest, mis heaks kiidetud

USA-s. Vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et „toote etikettidelˮ, mis peavad

olema kõigil USA-s heaks kiidetud kemoterapeutikumidel, on näidisainete puhul 30

EE-EP 2 019 671 B1

59

toodud heakskiidetud näidustused, teave annustamise kohta, toksilisuse andmed

jms.

Tabel 1

Aldesleukiin

(desalanüül-1, seriin-125 inimese interleukiin-2)

Proleukin Chiron Corp.,

Emeryville, CA

Alemtusumab

(IgG1κ CD52-vastane antikeha)

Campath Millennium and

ILEX Partners, LP,

Cambridge, MA

Alitretinoiin

(9-cis-retinoehape)

Panretin Ligand

Pharmaceuticals,

Inc., San Diego

CA

Allopurinool

(1,5-dihüdro-4H-pürasolo[3,4-d]pürimidiin-4-ooni

mononaatriumisool)

Zyloprim GlaxoSmithKline,

Research Triangle

Park, NC

Altretamiin

(N,N,N',N',N",N"-heksametüül-1,3,5-triasiin-2,4,6-

triamiin)

Hexalen US Bioscience,

West

Conshohocken,

PA

Amifostiin

(2-[(3-

aminopropüül)amino]etaantiooldivesinikfosfaat

(ester))

Ethyol US Bioscience

Anastrosool

(α,α,α',α'-tetrametüül-5-(1H-1,2,4-triasool-1-

üülmetüül)-1,3-benseendiatsetonitriil)

Arimidex AstraZeneca

Pharmaceuticals,

LP, Wilmington,

DE

Arseentrioksiid Trisenox Cell Therapeutic,

Inc., Seattle, WA

Asparaginaas Elspar Merck & Co., Inc.,

EE-EP 2 019 671 B1

60

(L-asparagiinamidohüdrolaas, tüüp EC-2) Whitehouse

Station, NJ

BCG elusvaktsiin

(Mycobacterium bovis (Bacillus Calmette-Gukin

[BCG], alamtüvi Montreal) nõrgestatud tüve

lüofiliseeritud preparaat)

TICE BCG Organon Teknika,

Corp., Durham,

NC

Beksaroteeni kapslid

(4-[1-(5,6,7,8-tetrahüdro-3,5,5,8,8-pentametüül-2-

naftalenüül)etenüül]bensoehape)

Targretin Ligand

Pharmaceuticals

Beksaroteeni geel Targretin Ligand

Pharmaceuticals

Bleomütsiin

(tsütotoksiline glükopeptiidantibiootikum, mida

produtseerib Streptomyces verticillus; bleomütsiin

A2 ja bleomütsiin B2)

Blenoxane Bristol-Myers

Squibb Co., NY,

NY

Kapetsitabiin

(5'-desoksü-5-fluoro-N-

[(pentüüloksü)karbonüül]tsütidiin)

Xeloda Roche

Karboplatiin

(SP-4-2)-diamiin[1,1-tsüklobutaandikarboksü--

lato(2–)-O,O']plaatina(II))

Paraplatin Bristol-Myers

Squibb

Karmustiin

(1,3-bis(2-kloroetüül)-1-nitrosouurea)

BCNU, BiCNU Bristol-Myers

Squibb

Karmustiin koos polifeprosaan 20 implantaadiga Gliadel Wafer Guilford

Pharmaceuticals,

Inc., Baltimore,

MD

Tselekoksiib

(4-[5-(4-metüülfenüül)-3-(trifluorometüül)-1H-

pürasool-1-üül]benseensulfoonamiid)

Celebrex Searle

Pharmaceuticals,

Inglismaa

Kloorambutsiil

(4-[bis(2-kloroetüül)amino]benseenbutaanhape)

Leukeran GlaxoSmithKline

EE-EP 2 019 671 B1

61

Tsisplatiin

(PtCl2H6N2)

Platinol Bristol-Myers

Squibb

Kladribiin

(2-kloro-2'-desoksü-β-D-adenosiin)

Leustatin, 2-

CdA

R.W. Johnson

Pharmaceutical

Research

Institute, Raritan,

NJ

Tsüklofosfamiid

(2-[bis(2-kloroetüül)amino]tetrahüdro-2H-1,3,2-

oksasafosforiin-2-oksiidmonohüdraat)

Cytoxan,

Neosar

Bristol-Myers

Squibb

Tsütarabiin

(1-β-D-arabinofuranosüültsütosiin, C9H13N3O5)

Cytosar-U Pharmacia &

Upjohn Company

Tsütarabiin, liposomaalne DepoCyt Skye

Pharmaceuticals,

Inc., San Diego,

CA

Dakarbasiin

(5-(3,3-dimetüül-1-triaseno)imidasool-4-

karboksamiid (DTIC))

DTIC-Dome Bayer AG,

Leverkusen,

Saksamaa

Daktinomütsiin, aktinomütsiin D

(aktinomütsiini produtseerib Streptomyces

parvullus, C62H86N12O16)

Cosmegen Merck

Darbepoetiin-alfa

(rekombinantne peptiid)

Aranesp Amgen, Inc.,

Thousand Oaks,

CA

Daunorubitsiin, liposomaalne

((8S-cis)-8-atsetüül-10-[(3-amino-2,3,6-tridesoksü-

α-L-lüksoheksopüranosüül)oksü]-7,8,9,10-

tetrahüdro-6,8,11-trihüdroksü-1-metoksü-5,12-

naftatseendioonvesinikkloriid)

DanuoXome Nexstar

Pharmaceuticals,

Inc., Boulder, CO

Daunorubitsiin-HCl, daunomütsiin

((1S,3S)-3-atsetüül-1,2,3,4,6,11-heksahüdro-

Cerubidine Wyeth Ayerst,

Madison, NJ

EE-EP 2 019 671 B1

62

3,5,12-trihüdroksü-10-metoksü-6,11-diokso-1-

naftatsenüül-3-amino-2,3,6-tridesoksü-(α)-L-

lüksoheksopüranosiidvesinikkloriid)

Denileukiindiftitoks

(rekombinantne peptiid)

Ontak Seragen, Inc.,

Hopkinton, MA

Deksrasoksaan

((S)-4,4'-(1-metüül-1,2-etaandiüül)bis-2,6-

piperasiindioon)

Zinecard Pharmacia &

Upjohn Company

Dotsetakseel

((2R,3S)-N-karboksü-3-fenüülisoseriini N-tert-

butüülester, 13-ester 5b-20-epoksü-

12a,4,7b,10b,13a-heksahüdroksütaks-11-een-9-

oon-4-atsetaat-2-bensoaattrihüdraadiga)

Taxotere Aventis

Pharmaceuticals,

Inc., Bridgewater,

NJ

Doksorubitsiin-HCl

((8S,10S)-10-[(3-amino-2,3,6-tridesoksü-α-L-

lüksoheksopüranosüül)oksü]-8-glükolüül-7,8,9,10-

tetrahüdro-6,8,11-trihüdroksü-1-metoksü-5,12-

naftatseendioonvesinikkloriid)

Adriamycin,

Rubex

Pharmacia &

Upjohn Company

Doksorubitsiin Adriamycin PFS

intravenoos-

seks

süstimiseks

Pharmacia &

Upjohn Company

Doksorubitsiin, liposomaalne Doxil Sequus

Pharmaceuticals,

Inc., Menlo park,

CA

Dromostanoloonpropionaat

(17β-hüdroksü-2α-metüül-5α-androstaan-3-

oonpropionaat)

Dromosta-

nolone

Eli Lilly &

Company,

Indianapolis, IN

Dromostanoloonpropionaat Masterone

süstimiseks

Syntex, Corp.,

Palo Alto, CA

Elliotti B-lahus Elliott's B Orphan Medical,

EE-EP 2 019 671 B1

63

Solution Inc

Epirubitsiin

((8S-cis)-10-[(3-amino-2,3,6-tridesoksü-α-L-

arabino-heksopüranosüül)oksü]-7,8,9,10-

tetrahüdro-6,8,11-trihüdroksü-8-(hüdroksüatsetüül)-

1-metoksü-5,12-naftatseendioonvesinikkloriid)

Ellence Pharmacia &

Upjohn Company

Epoetiin-alfa

(rekombinantne peptiid)

Epogen Amgen, Inc

Estramustiin

(östra-1,3,5(10)-trieen-3,17β-diool-3-[bis(2-

kloroetüül)karbamaat], 17-(divesinikfosfaat),

dinaatriumisool, monohüdraat või östradiool-3-

[bis(2-kloroetüül)karbamaat], 17-(divesinikfosfaat),

dinaatriumsiool, monohüdraat)

Emcyt Pharmacia &

Upjohn Company

Etoposiidfosfaat

(4'-desmetüülepipodofüllotoksiin-9-[4,6-O-(R)-

etülideen-β-D-glükopüranosiid], 4'-

(divesinikfosfaat))

Etopophos Bristol-Myers

Squibb

Etoposiid, VP-16

(4'-desmetüülepipodofüllotoksiin-9-[4,6-O-(R)-

etülideen-β-D-glükopüranosiid])

Vepesid Bristol-Myers

Squibb

Eksemestaan

(6-metüleenandrosta-1,4-dieen-3,17-dioon)

Aromasin Pharmacia &

Upjohn Company

Filgrastiim

(r-metHuG-CSF)

Neupogen Amgen, Inc

Floksuridiin (intraarteriaalne)

(2'-desoksü-5-fluorouridiin)

FUDR Roche

Fludarabiin

(viirusevastase aine vidarabiini fluoritud

nukleotiidne analoog, 9-β-D-

arabinofuranosüüladeniin (ara-A))

Fludara Berlex

Laboratories, Inc.,

Cedar Knolls, NJ

Fluorouratsiil, 5-FU Adrucil ICN

EE-EP 2 019 671 B1

64

(5-fluoro-2,4(1H,3H)-pürimidiindioon) Pharmaceuticals,

Inc., Humacao,

Puerto Rico

Fulvestrant

(7α-[9-(4,4,5,5,5-pentafluoropentüül-

sulfinüül)nonüül]östra-1,3,5(10)-trieen-3,17β-diool)

Faslodex IPR

Pharmaceuticals,

Guayama, Puerto

Rico

Gemtsitabiin

(2'-desoksü-2',2'-difluorotsütidiinmonovesinikkloriid

(β-isomeer))

Gemzar Eli Lilly

Gemtusumabosogamitsiin

(anti-CD33 hP67.6 antikeha)

Mylotarg Wyeth Ayerst

Gosereliinatsetaat

([D-Ser(But)6,Azgly10]LHRH; püro-Glu-His-Trp-Ser-

Tyr-D-Ser(But)-Leu-Arg-Pro-Azgly-NH2-atsetaat

[C59H84N18O14 • (C2H4O2)3])

Zoladex

implantaat

AstraZeneca

Pharmaceuticals

Hüdroksüuurea Hydrea Bristol-Myers

Squibb

Ibritumomabtiuksetaan

(immunokonjugaat, mis on saadud tiouurea

kovalentse sidumisegae monokloonse antikehaga

Ibritumomab ja linker-kelaatori tiuksetaaniga [N-[2-

bis(karboksümetüül)amino]-3-(p-

isotiotsüanatofenüül)propüül][N-[2-

bis(karboksümetüül)amino]-2-(metüül)etüül]glütsiin)

Zevalin Biogen IDEC, Inc.,

Cambridge MA

Idarubitsiin

((7S-cis)-9-atsetüül-7-[(3-amino-2,3,6-tridesoksü-α-

L-lyxo-heksopüranosüül)oksü]-7,8,9,10-tetrahüdro-

6,9,11-trihüdroksü-5,12-

naftatseendioonvesinikkloriid)

Idamycin Pharmacia &

Upjohn Company

Ifosfamiid

(3-(2-kloroetüül)-2-[(2-kloroetüül)amino]tetrahüdro-

IFEX Bristol-Myers

Squibb

EE-EP 2 019 671 B1

65

2H-1,3,2-oksasafosforiin-2-oksiid)

Imatiniibmesilaat

(4-[(4-metüül-1-piperasinüül)metüül]-N-[4-metüül-3-

[[4-(3-püridinüül)-2-

pürimidinüül]amino]fenüül]bensamiid-

metaansulfonaat)

Gleevec Novartis AG,

Basel, Šveits

α2a-interferoon

(rekombinantne peptiid)

Roferon-A Hoffmann-La

Roche, Inc.,

Nutley, NJ

α2b-interferoon

(rekombinantne peptiid)

Intron A

(Lyophilized

Betaseron)

Schering AG,

Berliin, Saksamaa

Irinotekaan-HCl

((4S)-4,11-dietüül-4-hüdroksü-9-[(4-

piperidinopiperidino)karbonüüloksü]-1H-

pürano[3',4': 6,7]indolisino[1,2-b]kinoliin-

3,14(4H,12H)-dioonvesinikkloriidtrihüdraat)

Camptosar Pharmacia &

Upjohn Company

Lenalidomiid

(3-(4-amino-1-okso-1,3-dihüdro-2H-isoindool-2-

üül)piperidiin-2,6-dioon)

Revlimid Celgene

Letrosool

(4,4'-(1H-1,2,4-triasool-1-üülmetüleen)dibensonitriil)

Femara Novartis

Leukovoriin

(N-[4-[[(2-amino-5-formüül-1,4,5,6,7,8-heksahüdro-

4-okso-6-pteridinüül)metüül]amino]bensoüül]-L-

glutaamhappe kaltsiumisool (1 : 1))

Wellcovorin,

Leucovorin

Immunex, Corp.,

Seattle, WA

Levamisool-HCl

((-)-(S)-2,3,5, 6-tetrahüdro-6-fenüülimidaso[2,1-

b]tiasoolmonovesinikkloriid, C11H12N2S • HCl)

Ergamisol Janssen Research

Foundation,

Titusville, NJ

Lomustiin

(1-(2-kloroetüül)-3-tsükloheksüül-1-nitrosouurea)

CeeNU Bristol-Myers

Squibb

Meklooretamiin, lämmastikipriidi analoog Mustargen Merck

EE-EP 2 019 671 B1

66

(2-kloro-N-(2-kloroetüül)-N-

metüületaanamiinvesinikkloriid)

Megestroolatsetaat

17α-(atsetüüloksü)-6-metüülpregna-4,6-dieen-3,20-

dioon

Megace Bristol-Myers

Squibb

Melfalaan, L-PAM

(4-[bis(2-kloroetüül)amino]-L-fenüülalaniin)

Alkeran GlaxoSmithKline

Merkaptopuriin, 6-MP

(1,7-dihüdro-6H-puriin-6-tioonmonohüdraat)

Purinethol GlaxoSmithKline

Mesna

(naatrium-2-merkaptoetaansulfonaat)

Mesnex Asta Medica

Metotreksaat

(N-[4-[[(2,4-diamino-6-

pteridinüül)metüül]metüülamino]bensoüül]-L-

glutaamhape)

Methotrexate Lederle

Laboratories

Metoksaleen

(9-metoksü-7H-furo[3,2-g][1]bensopüraan-7-oon)

Uvadex Therakos, Inc.,

Way Exton, Pa

Mitomütsiin C Mutamycin Bristol-Myers

Squibb

Mitomütsiin C Mitozytrex SuperGen, Inc.,

Dublin, CA

Mitotaan

(1,1-dikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-kloro-

fenüül)etaan)

Lysodren Bristol-Myers

Squibb

Mitoksantroon

(1,4-dihüdroksü-5,8-bis[[2-[(2-hüdroksü-

etüül)amino]etüül]amino]-9,10-

antratseendioondivesinikkloriid)

Novantrone Immunex

Corporation

Nandroloonfenpropionaat Durabolin-50 Organon, Inc.,

West Orange, NJ

Nofetumomab Verluma Boehringer

EE-EP 2 019 671 B1

67

Ingelheim Pharma

KG, Saksamaa

Oprelvekiin

(IL-11)

Neumega Genetics Institute,

Inc., Alexandria,

VA

Oksaliplatiin

(cis-[(1R,2R)-1,2-tsükloheksaandiamiin-

N,N'][oksalato(2–)-O,O']plaatina(II))

Eloxatin Sanofi

Synthelabo, Inc.,

NY, NY

Paklitakseel

(5β,20-epoksü-1,2α,4,7β,10β,13α-

heksahüdroksütaks-11-een-9-oon-4,10-diatsetaat-

2-bensoaat, 13-ester (2R,3S)-N-bensoüül-3-

fenüülisoseriiniga)

TAXOL Bristol-Myers

Squibb

Pamidronaat

((3-amino-1-hüdroksüpropülideen)bisfosfoonhape,

dinaatriumisool, pentahüdraat (APD))

Aredia Novartis

Pegademaas

((monometoksüpolüetüleenglükoolsuktsiinimidüül)-

11-17-adenosiindesaminaas)

Adagen

(Pegademase

Bovine)

Enzon

Pharmaceuticals,

Inc., Bridgewater,

NJ

Pegaspargaas

(monometoksüpoleetüleenglükoolsuktsiinimidüül-L-

asparaginaas)

Oncaspar Enzon

Pegfilgrastiim

(rekombinantse metionüül-HuG-CSF (filgrastiim) ja

monometoksüpolüetüleenglükooli kovalentne

konjugaat)

Neulasta Amgen, Inc

Pentostatiin Nipent Parke-Davis

Pharmaceutical

Co., Rockville, MD

Pipobromaan Vercyte Abbott

Laboratories,

EE-EP 2 019 671 B1

68

Abbott Park, IL

Plikamütsiin, mitramütsiin

(Streptomyces plicatus’e produtseeritud

antibiootikum)

Mithracin Pfizer, Inc., NY,

NY

Naatriumporfimeer Photofrin QLT

Phototherapeutics,

Inc., Vancouver,

Kanada

Prokarbasiin

(N-isopropüül-µ-(2-metüülhüdrasino)-p-

toluamiidmonovesinikkloriid)

Matulane Sigma Tau

Pharmaceuticals,

Inc., Gaithersburg,

MD

Kvinakriin

(6-kloro-9-(1-metüül-4-dietüülamiin)butüülamino-2-

metoksüakridiin)

Atabrine Abbott Labs

Rasburikaas

(rekombinantne peptiid)

Elitek Sanofi-

Synthelabo, Inc.,

Rituksimab

(rekombinantne CD20-vastane antikeha)

Rituxan Genentech, Inc.,

South San

Francisco, CA

Sargramostiim

(rekombinantne peptiid)

Prokine Immunex Corp

Streptosotsiin

(2-desoksü-2-

[[(metüülnitrosoamino)karbonüül]amino]-α(β)-D-

glükopüranoos ja 220 mg veevaba sidrunhapet

viaalis)

Zanosar Pharmacia &

Upjohn Company

Talk

(Mg3Si4O10 • (OH)2)

Sclerosol Bryan, Corp.,

Woburn, MA

Tamoksifeen

((Z)-2-[4-(1,2-difenüül-1-butenüül)fenoksü]-N,N-

dimetüületaanamiin ja 2-hüdroksü-1,2,3-

Nolvadex AstraZeneca

Pharmaceuticals

EE-EP 2 019 671 B1

69

propaantrikarboksülaat (1 : 1))

Temosolomiid

(3,4-dihüdro-3-metüül-4-oksoimidaso[5,1-d]-as-

tetrasiin-8-karboksamiid)

Temodar Schering

Teniposiid, VM-26

(4'-desmetüülepipodofüllotoksiin-9-[4,6-O-(R)-2-

tenülideen-β-D-glükopüranosiid])

Vumon Bristol-Myers

Squibb

Testolaktoon

(13-hüdroksü-3-okso-13,17-secoandrosta-1,4-

dieen-17-oehape-δ-laktoon)

Teslac Bristol-Myers

Squibb

Tioguaniin, 6-TG

(2-amino-1,7-dihüdro-6H-puriin-6-tioon)

Thioguanine GlaxoSmithKline

Tiotepa

(1,1',1"-fosfinotioülidüüntriasiridiin või tris(1-

asiridinüül)fosfiinsulfiid)

Thioplex Immunex

Corporation

Topotekaan-HCl

((S)-10-[(dimetüülamino)metüül]-4-etüül-4,9-

dihüdroksü-1H-pürano[3',4': 6,7]indolisino[1,2-

b]kinoliin-3,14(4H,12H)-dioonmonovesinikkloriid)

Hycamtin GlaxoSmithKline

Toremifeen

(2-(p-[(Z)-4-kloro-1,2-difenüül-1-butenüül]fenoksü)-

N,N-dimetüületüülamiintsitraat (1 : 1))

Fareston Roberts

Pharmaceutical

Corp., Eatontown,

NJ

Tositumomab, 131I-tositumomab

(rekombinantne hiire immunoterapeutiline CD20-

vastane IgG2a-lambda monokloonne antikeha (131I

on radioimmunoterapeutiline antikeha))

Bexxar Corixa Corp.,

Seattle, WA

(rekombinantne HER2-vastane IgG1-kapa

monokloonne antikeha)

Herceptin Grenentech, Inc

Tretinoiin, ATRA

(all-trans retinoehape)

Vesanoid Roche

Uramustiin Uracil Mustard Roberts Labs

EE-EP 2 019 671 B1

70

kapslid

Valrubitsiin

(N-trifluoroatsetüüladriamütsiin-14-valeraat, ((2S-

cis)-2-[1,2,3,4,6,11-heksahüdro-2,5,12-trihüdroksü-

7 metoksü-6,11-diokso-[[4,2,3,6-tridesoksü-3-

[(trifluoroatsetüül)amino]-α-L-

lüksoheksopüranosüül]oksüül]-2-naftatsenüül]-2-

oksoetüülpentanoaat)

Valstar Anthra -->

Medeva

Vinblastiin, leurokristiin

(C46H56N4O10 • H2SO4)

Velban Eli Lilly

Vinkristiin

(C46H56N4O10 • H2SO4)

Oncovin Eli Lilly

Vinorelbiin

(3',4'-didehüdro-4'-desoksü-C'-

norvinkaleukoblastiini [R-(R*,R*)-2,3-

dihüdroksübutaandioaat (1 : 2) (sool)])

Navelbine GlaxoSmithKline

Zoledronaat, zoledroonhape

((1-hüdroksü-2-imidasool-1-

üülfosfonoetüül)fosfoonhapemonohüdraat)

Zometa Novartis

Vähivastased ained hõlmavad lisaks ühendeid, millel on kindlaks tehtud

vähivastane toime, kuid ei ole praegu veel USA Toidu- ja Ravimiameti või teiste

vastavate asutuste poolt heaks kiidetud või neid alles hinnatakse uute kasutuste

suhtes. Näited hõlmavad, kuid mitte ainult, järgmisi: 3-AP, 12-O-5

tetradekanoüülforbool-13-atsetaat, 17AAG, 852A, ABI-007, ABR-217620, ABT-

751, ADI-PEG 20, AE-941, AG-013736, AGRO100, alanosiin, AMG 706, antikeha

G250, antineoplastoonid, AP23573, apasikvoon, APC8015, atiprimood, ATN-161,

atrasenteen, asatsitidiin, BB-10901, BCX-1777, bevatsisumab, BG00001,

bikalutamiid, BMS 247550, bortesomiib, brüostatiin-1, busereliin, kaltsitriool, CCI-10

779, CDB-2914, tsefiksiim, tsetuksimab, CG0070, tsilengitiid, klofarabiin,

kombretastatiin-A4-fosfaat, CP-675206, CP-724714, CpG 7909, kurkumiin,

detsitabiin, DENSPM, dokserkaltsiferool, E7070, E7389, ekteinastsidiin 743,

EE-EP 2 019 671 B1

71

efaproksiraal, eflomitiin, EKB-569, ensastauriin, erlotiniib, eksisulind, fenretiniid,

flavopiridool, fludarabiin, flutamiid, fotemustiin, FR901228, G17DT, galiksimab,

gefitiniib, genisteiin, glufosfamiid, GTI-2040, histreliin, HKI-272, homo-

harringtoniin, HSPPC-96, hu14.18-interleukiin-2 liitvalk, HuMax-CD4, iloprost,

imikvimood, infliksimab, interleukiin-12, IPI-504, irofulveen, iksabepiloon, 5

lapatiniib, lestaurtiniib, leuproliid, LMB-9 immunotoksiin, lonafarniib, luniliksimab,

mafosfamiid, MB07133, MDX-010, MLN2704, monokloonne antikeha 3F8,

monokloonne antikeha J591, moteksafiin, MS-275, MVA-MUTC1-IL2, nilutamiid,

nitrokamptotetsiin, nolatrekseeddivesinikkloriid, Nolvadex, NS-9, O6-bensüül-

guaniin, naatriumoblimerseen, ONYX-015, oregovomab, OSI-774, panitumumab, 10

paraplatiin, PD-0325901, pemetrekseed, PHY906, pioglitasoon, pirfenidoon,

piksantroon, PS-341, PSC 833, PXD101, pürasoloakridiin, R115777, RAD001,

ranpimaas, rebekamütsiini analoog, rHuAngiostatin valk, rHuMab 2C4,

rosiglitasoon, rubitekaan, S-1, S-8184, satraplatiin, SB-, 15992, SGN-0010, SGN-

40, sorafeniib, SR31747A, ST1571, SU011248, suberoüülaniliidhüdroksaam-15

hape, suramiin, talabostaat, talampaneel, tarikvidar, temsiroliimus, TGFa-PE38

immunotoksiin, talidomiid, tümalfasiin, tipifarniib, tirapasamiin, TLK286,

trabektediin, trimetreksastglükuronaat, TroVax, UCN-1, valproehape, vinfluniin,

VNP40101M, volotsiksimab, vorinostaat, VX-680, SD1839, SD6474, sileutoon ja

sosukvidartrivesinikkloriid. 20

Vähivastaste ainete ja teiste terapeutiliste ainete üksikasjalikuma kirjelduse

saamiseks viitavad vastava ala asjatundjad mitmetele juhendavatele

käsiraamatutele, sealhulgas, kuid mitte ainult, Physician's Desk Reference ja

Goodman and Gilman „Pharmaceutical Basis of Therapeuticsˮ, 10. väljaanne,

Eds. Hardman et al., 2002. 25

Käesolev leiutis esitab meetodid ühendi valemiga II manustamiseks koos

kiiritusraviga. Terapeutilise kiirgusannuse kasutamisel loomal ei tehta kiirgus-

tüüpide, koguste või kiirgusallikate ja kiirgusravisüsteemide puhul piiranguid.

Loomal võib kasutada näiteks footon-kiirgust, laetud osakeste kiirgust, teisi

kiirguseliike ja nende kombinatsiooni. Kiirgust võib loomale anda, kasutades 30

lineaarkiirendit või kiirgust võib anda, kasutades gammanuga.

EE-EP 2 019 671 B1

72

Kiirgusallikas võib paikneda väljaspool looma või looma sees. Väline kiiritusravi

on kõige sagedasem ja see hõlmab suure energiaga kiirguskiire suunamist

kasvaja asukohta läbi naha, kasutades näiteks lineaarkiirendit. Kuigi kiirguskiir

lokaliseeritakse kasvaja asukohtas, on peaaegu võimatu vältida normaalse terve

koe ekspositsiooni. Kuid väline kiiritus on tavaliselt loomade poolt hästi talutav. 5

Organismisisene kiiritusravi hõlmab kiirgusallika, mis on sisestatud kuulikestesse,

traatidesse, pelletitesse, kapslitesse, osakestesse jms, implanteerimist kehasse

kasvaja asukohta või selle vahetusse lähedusse, kasutades seejuures

kohaletoimetamise süsteemi, mis spetsiifiliselt sihib vähirakke (nt kasutades

osakesi, mis on kinnitatud vähirakkudega seonduvatele ligandidele). Sellised 10

implantaadid võib pärast ravi eemaldada või jätta need inaktiivsetena kehasse.

Organismisisese kiiritusravi liigid hõlmavad, kuid mitte ainult, brahhüteraapiat,

interstitsiaalset kiiritust, õõnesisest kiiritust, radioimmuunravi jms.

Loomale võib valikuliselt manustada radiosensibilisaatoreid (nt metronidasool,

misonidasool, intraarteriaalne Budr, intravenoosne jododesoksüuridiin (IUdR), 15

nitroimidasool, 5-asendatud-4-nitroimidasoolid, 2H-isoindooldioonid, [[(2-bromo-

etüül)amino]metüül]nitro-1H-imidasool-1-etanool, nitroaniliini derivaadid, DNA-

afiinsed hüpoksiaselektiivsed tsütotoksiinid, halogeenitud DNA ligand, 1,2,4-

bensotriasiinoksiidid, 2-nitroimidasooli derivaadid, fluori sisaldavad nitroasooli

derivaadid, bensamiid, nikotiinamiid, akridiin-interkalaator, 5-tiotretrasooli 20

derivaat, 3-nitro-1,2,4-triasool, 4,5-dinitroimidasooli derivaat, hüdroksüülitud

teksafriinid, tsisplatiin, mitomütsiin, tiripasamiin, nitrosouurea, merkaptopuriin,

metotreksaat, fluorouratsiil, bleomütsiin, vinkristiin, karboplatiin, epirubitsiin,

doksorubitsiin, tsüklofosfamiid, indesiin, etoposiid, paklitkseel, kuumus

(hüpertermia) jms), radioprotektoreid (nt tsüsteamiin, aminoalküüldivesinik-25

fosforotioaadid, amifostiin (WR 2721), IL-1, IL-6 jms). Radiosensibilisaarotid

potentseerivad kasvajarakkude surmamist. Radioprotektorid kaitsevad tervet

kude kiirituse kahjuliku toime eest.

Loomal võib kasutada mis tahes liiki kiirgust seni, kuni kiiritusannus on patsiendile

talutav ilma vastuvõetamatute negatiivsete kõrvaltoimeteta. Sobivad kiiritusravi 30

liigid hõlmavad näiteks kiiritusravi ioniseeriva (elektromagnetilise) kiirgusega (nt

EE-EP 2 019 671 B1

73

röntgenkiirguse või gammakiirgusega) või kiiritusravi laetud osakeste kiirgusega

(nt kõrge lineaarse energiaga kiirgusega). Ioniseeriv kiirgus määratletakse

kiirgusena, mis sisaldab osakesi või footoneid, millel on piisav energia ionisat-

siooni tekitamiseks, s.t elektrone juurde võtta või loovutada (nagu on kirjeldatud

näiteks patendis US 5 770 581). Kiirguse toimeid saab arst vähemalt osaliselt 5

kontrollida. Kiirgusannus jagatakse eelistatavalt nii, et saadakse sihtmärkrakkude

maksimaalne eksponeerimine ja vähenenud toksilisus.

Loomal kasutatava kiirituse koguannus on eelistatavalt umbes 0,01 greid (Gy)

kuni umbes 100 Gy. Eelistatavamalt kasutatakse ravikuuri jooksul umbes 10 Gy

kuni umbes 65 Gy (nt umbes 15 Gy, 20 Gy, 25 Gy, 30 Gy, 35 Gy, 40 Gy, 45 Gy, 10

50 Gy, 55 Gy või 60 Gy). Kuigi kiirguse koguannuse võib manustada ühe päeva

jooksul, siis ideaalolukorras jagatakse see annus osadeks ja manustatakse mitme

päeva jooksul. Soovitatavalt tehakse kiiritusravi vähemalt 3 päeva jooksul, näiteks

vähemalt 5, 7, 10, 14, 17, 21, 25, 28, 32, 35, 38, 42, 46, 52 või 56 päeva jooksul

(umbes 1-8 nädalat). Niisiis on päevane kiirgusannus umbes 1-5 Gy (nt umbes 1 15

Gy, 1,5 Gy, 1,8 Gy, 2 Gy, 2,5 Gy, 2,8 Gy, 3 Gy, 3,2 Gy, 3,5 Gy, 3,8 Gy, 4 Gy, 4,2

Gy või 4,5 Gy), eelistatavalt 1-2 Gy (nt 1,5-2 Gy). Päevane kiirgusannus peab

olema piisav, et põhjustada sihtmärkrakkude hävimist. Kui ravi plaanitakse teha

teatud perioodi jooksul, siis iga päev kiiritamist ei toimu, loomal lastakse puhata ja

ravi toimetel mõjuda. Kiiritamist tehakse igal nädalal näiteks 5 järjestikusel päeval 20

ja siis 2 päeva ei tehta, jättes nädala kohta 2 puhkepäeva. Kuid kiiritamist võib

teha ka 1 päeval nädalas, 2 päeval nädalas, 3 päeval nädalas, 4 päeval nädalas,

5 päeval nädalas, 6 päeval nädalas või kõigil 7 päeval nädalas, sõltuvalt looma

reageerimisest ja mis tahes võimalikest kõrvaltoimetest. Kiiritusravi võib alustada

raviperioodi mis tahes ajal. Eelistatavalt alustatakse kiiritamist 1. või 2. nädalal ja 25

seda tehakse kogu järelejäänud raviperioodi jooksul. Näiteks 6-nädalase

raviperioodi puhul tehakse kiiritamist 1.-6. nädalal või 2.-6. nädalal, näiteks soliid-

kasvajate puhul. Alternatiivselt tehakse 5-nädalase raviperioodi puhul kiiritamist

1.-5. nädalal või 2.-5. nädalal. Need esitatud kiiritusravi tegemise skeemid on

toodud ainult näitena. 30

EE-EP 2 019 671 B1

74

Terapeutiliste ainetena võib kasutada ka antimikroobseid aineid. Võib kasutada

mis tahes ainet, mis surmab, inhibeerib või nõrgestab muul viisil mikroobide

toimet organismides, samuti mis tahes ainet, millel arvatakse olevat sellised

toimed. Antimikroobsed ained hõlmavad, kuid mitte ainult, looduslikke ja

sünteetilisi antibiootikume, antikehasid, inhibeerivaid valke (nt defensiine), 5

antisense-nukleiinhappeid, rakumembraani lõhkuvaid aineid jms, mida

kasutatakse üksi või kombinatsioonis. Tõepoolest võib kasutada mis tahes liiki

antibiootikumi, sealhulgas, kuid mitte ainult, antibakteriaalseid aineid, viiruse-

vastaseid aineid, seenevastaseid aineid jms.

Ühendit valemiga II ja ühte või enamat terapeutilist ainet või vähivastast ainet 10

võib manustada loomale ühel või enamal viisil järgnevatest: erinevate

perioodidena, erineva kestusega, erinevates kontsentratsioonides, erinevate

manustamisviisidega jne. Ühendit võib manustada enne terapeutilist või

vähivastast ainet, näiteks 0,5, 1, 2, 3, 4, 5, 10, 12 või 18 tundi, 1, 2, 3, 4, 5 või 6

päeva, 1, 2, 3 või 4 nädalat enne terapeutilise või vähivastase aine manustamist. 15

Ühendit võib manustada pärast terapeutilist või vähivastast ainet, näiteks 0,5, 1,

2, 3, 4, 5, 10, 12 või 18 tundi, 1, 2, 3, 4, 5 või 6 päeva, 1, 4, 3 või 4 nädalat pärast

terapeutilise või vähivastase aine manustamist. Ühendit ja terapeutilist või

vähivastast ainet võib manustada samaaegselt, kuid erinevate skeemide järgi,

näiteks ühendit manustatakse iga päev, samas kui terapeutilist või vähivastast 20

ainet manustatakse kord nädalas, kord kahe nädala tagant, kord kolme nädala

tagant või kord nelja nädala tagant. Ühendit võib manustada üks kord nädalas,

samas kui terapeutilist või vähivastast ainet manustatakse iga päev, kord

nädalas, kord kahe nädala tagant, kord kolme nädala tagant või kord nelja nädala

tagant. 25

Koostised hõlmavad kõiki koostisi, mis sisaldavad leiutisekohaseid ühendeid

koguses, mis on efektiivne ettenähtud eesmärgi saavutamiseks. Kuigi indiviidi

vajadused varieeruvad, on vastava ala asjatundjad võimelised määrama iga

komponendi efektiivsete annuste optimaalse vahemiku. Tavaliselt võib ühendeid

imetajatele, näiteks inimestele, kellel ravitakse haigusi, mis on tundlikud 30

apoptoosi indutseerimise suhtes, manustada suukaudselt annuses 0,0025 kuni

EE-EP 2 019 671 B1

75

50 mg/kg kehamassi kohta päevas või samaväärses koguses nende farmat-

seutiliselt vastuvõetavat soola. Eelistatavalt manustatakse selliste haiguste

ravimiseks, leevendamiseks või vältimiseks suukaudselt umbes 0,01 kuni umbes

25 mg/kg. Intramuskulaarse süstimise puhul moodustab annus üldiselt umbes

poole suukaudsest annusest. Intramuskulaarseks manustamiseks sobiv annus 5

oleks näiteks umbes 0,0025 kuni umbes 25 mg/kg ja eelistatavalt umbes 0,01

kuni umbes 5 mg/kg.

Suukaudne üksikannus võib sisaldada ühendit umbes 0,01 kuni umbes 1000 mg,

eelistatavalt umbes 0,1 kuni umbes 100 mg. Üksikannuse võib manustada üks

või mitu korda päevas, nagu üks või mitu tabletti või kapslit, mis sisaldavad 10

umbes 0,1 kuni umbes 10, eelistatavalt umbes 0,25 kuni 50 mg ühendit või selle

solvaate.

Paikses preparaadis võib ühend esineda kontsentratsioonis umbes 0,01 kuni

100 mg ühe grammi kandja kohta. Ühend võib esineda kontsentratsioonis umbes

0,07–1,0 mg/ml, eelistatavamalt umbes 0,1–0,5 mg/ml, kõige eelistatavamalt 15

umbes 0,4 mg/ml.

Lisaks ühendi manustamisele üksiku kemikaalina võib ühendit manustada osana

ravimpreparaadist, mis sisaldab sobivalt farmatseutiliselt vastuvõetavaid kandjaid,

samuti abiaineid ja lisaaineid, mis kergendavad ühenditest farmatseutiliselt

kasutatavate preparaatide valmistamist. Eelistatavalt sisaldavad preparaadid, eriti 20

need preparaadid, mida võib manustada suukaudselt või paikselt ja mida võib

kasutada eelistatava manustamisviisi puhul, nagu tabletid, dražeed, toimeainet

aeglaselt vabastavad losengid ja kapslid, suuloputusvedelikud ja suuveed, geelid,

vedelad suspensioonid, juukseloputusvedelikud, juuksegeelid, šampoonid ja

samuti preparaadid, mida võib manustada rektaalselt, nagu suposiidid, samuti 25

sobivad lahused manustamiseks intravenoosse infusiooni teel, süstimisega,

paikselt või suukaudselt, umbes 0,01 kuni 99%, eelistatavalt umbes 0,25 kuni

75% toimeaine(id)t koos abiainega.

EE-EP 2 019 671 B1

76

Ravimkoostisi võib manustada mis tahes loomale, kes võib kasu saada

leiutisekohaste ühendite kasulikest toimetest. Tähtsaimad selliste loomade hulgas

on imetajad, näiteks inimesed, kuigi leiutist ei kavatseta sellega ei piirata. Teised

loomad hõlmavad vererinaarseid loomi (lehmi, lambaid, sigu, hobuseid, koeri,

kasse jms). 5

Ühendeid ja nende ravimkoostisi võib manustada mis tahes viisil, mis võimaldab

saavutada ettenähtud eesmärgi. Näiteks võib manustamine toimuda parente-

raalselt, subkutaanselt, intravenoosselt, intramuskulaarselt, intraperitoneaalselt,

transdermaalselt, bukaalselt, intratekaalselt, intrakraniaalselt, intranasaalselt või

paikselt. Alternatiivselt või samaaegselt võib manustada suukaudselt. Manustatav 10

annus sõltub patsiendi vanusest, tervislikust seisundist ja kehamassist, kaasuva

ravi tüübist, kui see esineb, ravi sagedusest ning soovitud toime olemusest.

Ravimpreparaate valmistatakse viisil, mis on iseenesest tuntud, näiteks

tavapärase segamise, granuleerimise, dražeede tegemise, lahustamise või

lüofiliseerimise meetoditega. Seega võib suukaudseks manustamiseks ette 15

nähtud ravimpreparaate saada toimeainete ühendamisel tahkete abiainetega,

valikuliselt saadud segu jahvatamisega ja graanulite segu töötlemisega pärast

sobivate lisaainete lisamist soovi või vajaduse korral, saades tabletid või

dražeesüdamikud.

Sobivad abiained on eriti täiteained, nagu sahhariidid, näiteks laktoos või 20

sahharoos, mannitool või sorbitool, tselluloosipreparaadid ja/või kaltsium-

fosfaadid, näiteks trikaltsiumfosfaat või kaltsiumvesinikfosfaat, samuti sideained,

nagu tärklisepasta, milles kasutatakse näiteks maisitärklist, nisutärklist, riisitärklist

või kartulitärklist, želatiin, tragakant, metüültselluloos, hüdroksüpropüül-

metüültselluloos, naatriumkarboksümetüültselluloos ja/või polüvinüülpürrolidoon. 25

Soovi korral võib lisada disintegrante, nagu eespool mainitud tärklised ja ka

karboksümetüültärklis, ristseotud polüvinüülpürrolidoon, agar või algiinhape või

selle sool, nagu naatrumalginaat. Lisaained on eelkõige voolavust reguleerivad

ained ja libiained, nagu ränidioksiid, talk, stearhape või selle soolad, nagu

EE-EP 2 019 671 B1

77

magneesiumstearaat või kaltsiumstearaat, ja/või polüetüleenglükool. Dražee-

südamikud kaetakse sobiva kattega, mis on soovi korral maohappekindel. Selleks

võib kasutada kontsentreeritud sahhariidilahuseid, mis võivad valikuliselt

sisaldada kummiaraabikumi, talki, polüvinüülpürrolidooni, polüetüleenglükooli

ja/või titaandioksiidi, lakilahuseid ja sobivaid orgaanilisi lahusteid või 5

lahustisegusid. Maohappekindlate katete saamiseks kasutatakse sobivate

tselluloosipreparaatide, nagu atsetüültselluloosftalaat või hüdroksüpropüül-

metüültselluloosftalaat, lahuseid. Tablettidele või dražeekatetele võib lisada

värvaineid või pigmente, näiteks toote identifitseerimiseks või toimeaine annuste

kombinatsioonide iseloomustamiseks. 10

Teised ravimpreparaadid, mida võib kasutada suukaudselt, hõlmavad push-fit

kapsleid, mis on valmistatud želatiinist, samuti suletud pehmekapsleid, mis on

valmistatud želatiinist ja plastifikaatorist, nagu glütserool või sorbitool. Push-fit

kapslid võivad sisaldada toimeaineid graanulite vormis, mis võivad olla segatud

täiteainetega, nagu laktoos, sideainetega, nagu tärklised, ja/või libiainetega, nagu 15

talk või magneesiumstearaat, ning valikuliselt stabilisaatoritega. Pehmekapslites

on toimeained eelistatavalt lahustatud või suspendeeritud sobivates vedelikes,

nagu rasvõlid või vaseliinõli. Lisaks võib lisada stabilisaatoreid.

Võimalikud rektaalselt kasutatavad ravimpreparaadid hõlmavad näiteks suposiite,

mis koosnevad ühe või enama toimeaine kombinatsioonist suposiidialusega. 20

Sobivad suposiidialused on näiteks looduslikud või sünteetilised triglütseriidid või

alkaansed süsivesinikud. Lisaks on võimalik kasutada ka rektaalseid želatiin-

kapsleid, mis koosnevad toimeainete ja aluse kombinatsioonist. Võimalikud

alused hõlmavad näiteks vedelaid triglütseriide, polüetüleenglükoole või

alkaanseid süsivesinikke. 25

Parenteraalseks manustamiseks sobivad preparaadid hõlmavad vesilahustuvas

vormis toimeainete vesilahuseid, näiteks vees lahustuvate soolade ja aluselisi

lahuseid. Lisaks võib manustada toimeainete suspensioone sobivate õlipõhiste

süstesuspensioonidena. Sobivad lipofiilsed lahustid või vehiiklid hõlmavad

EE-EP 2 019 671 B1

78

rasvõlisid, nagu seesamiõli, või sünteetilisi rasvhapete estreid, nagu etüüloleaat

või triglütseriidid või polüetüleenglükool 400. Veepõhised süstesuspensioonid

võivad sisaldada aineid, mis suurendavad suspensiooni viskoossust, nagu

naatriumkarboksümetüültselluloos, sorbitool ja/või dekstraan. Suspensioonid

võivad valikuliselt sisaldada ka stabilisaatoreid. 5

Paiksed koostised valmistatakse eelistatavalt õlide, kreemide, losjoonide, salvide

jms vormis, valides sobivad kandjad. Sobivad kandjad hõlmavad taime- või

mineraalõlisid, valget vaseliini (valge pehme parafiin), hargnenud ahelaga rasvu

või õlisid, loomseid rasvu ja kõrgmolekulaarset alkoholi (üle C12). Eelistatavad

kandjad on sellised, milles toimeaine lahustub. Lisada võib ka emulgaatoreid, 10

stabilisaatoreid, niisutavaid aineid ja antioksüdante, samuti soovi korral värv- või

lõhnaaineid. Lisaks võib nendes paiksetes preparaatides kasutada nahast

läbitungimist parandavaid aineid. Selliste nahast läbitungimist parandavate ainete

näiteid võib leida US patentidest 3 989 816 ja 4 444 762.

Kreemid valmistatakse eelistatavalt mineraalõli, iseemulgeeruva mesilasvaha ja 15

vee segust, millesse segatakse väikeses koguses õlis, nagu mandliõli, lahustatud

toimeaine. Sellise kreemi tüüpiline näide on selline, mis sisaldab umbes 40 osa

vett, umbes 20 osa mesilasvaha, umbes 40 osa mineraalõli ja umbes 1 osa

mandliõli.

Salve võib valmistada toimeaine lahuse segamisega taimeõlis, nagu mandliõli, 20

sooja vaseliiniga ja lastes segul jahtuda. Sellise salvi tüüpiline näide on selline,

mis sisaldab umbes 30% mandliõli ja umbes 70% valget vaseliini massi järgi.

Losjoone võib hõlpsasti valmistada, lahustades toimeaine sobivas kõrg-

molekulaarses alkoholis, nagu propüleenglükool või polüetüleenglükool.

25

EE-EP 2 019 671 B1

79

NÄIDE 1

Kahevalentsete Smac mimeetikumide sünteesimine

Üldised meetodid

TMR-spektrid saadi prootoni sagedusel 300 MHz. 1H keemilised nihked on

esitatud Me4Si (0,00 ppm), CHCl3 (7,26 ppm), CD2HOD (3,31 ppm) või DHO 5

(4,79 ppm) kui sisemiste standardite suhtes. 13C keemilised nihked on esitatud

CDCl3 (77,00 ppm), CD3OD (49,00 ppm) või 1,4-dioksaani (67,16 ppm) kui

sisemiste standardite suhtes. Optilised pöörangud mõõdeti toatemperatuuril.

Üldine meetod A (kondensatsioon)

Kahe substraadi lahusele CH2Cl2-s (20 mg/ml minoorse substraadi puhul) lisati 10

temperatuuril 0 °C segades EDC (1,1 ekv aminorühma kohta), HOBt (1,1 ekv

aminorühma kohta) ja N,N-diisopropüületüülamiin (4 ekv aminorühma kohta).

Segu segati toatemperatuuril kaheksa tundi ja seejärel kondenseeriti. Jääk

puhastati kromatograafiaga, saades produkti.

Üldine meetod B (click-keemia) 15

CuSO4 (10 mg/ml) lahusele lisati (+)-naatrium-L-askorbaat (2 ekv). Segu

loksutati, kuni värvus muutus erekollaseks. Kahe substraadi lahusele

atsetonitriilis või 2-metüülpropanoolis (20 mg/ml minoorse substraadi puhul) lisati

CuSO4/naatrium-L-askorbaadi eelvalmistatud segu (0,1 ekv CuSO4 1 ekv

minoorse substraadi kohta). Segu segati toatemperatuuril üle öö ja seejärel 20

ekstraheeriti kolm korda diklorometaaniga. Ühendatud orgaaniline kiht pesti

soolveega, kuivatati Na2SO4-ga ja kondenseeriti. Jääk puhastati kromato-

graafiaga, saades produkti.

EE-EP 2 019 671 B1

80

Üldine meetod C (Boc-kaitserühma eemaldamine)

Substraadi lahusele metanoolis (20 mg/ml) lisati HCl lahus 1,4-dioksaanis (4 M,

10–20 ekv Boc kohta). Lahust segati toatemperatuuril üle öö ja seejärel

kondenseeriti, saades produkti.

Üldine meetod C (Boc-kaitserühma eemaldamine) 5

Substraadi lahusele metanoolis (20 mg/ml) lisati HCl lahus 1,4-dioksaanis (4 M,

10–20 ekv Boc kohta). Lahust segati toatemperatuuril üle öö ja seejärel

kondenseeriti, saades produkti.

NÄIDE 2

DQ-24, SH-143, SH-155 ja SH-142 sünteesimine 10

Ühendid DQ-24, SH-143, SH-155 ja SH-142 sünteesiti vastavalt skeemile I.

EE-EP 2 019 671 B1

81

Skeem I

Reagendid ja tingimused: (a) i. trifluoroatseetanhüdriid, Et3N, CH2Cl2,

toatemperatuur; ii. NaHCO3, MeOH, 95%; (b) NaH, propargüülbromiid, DMF,

92%; (c) i. MsCl, Et3N; ii. NaN3, DMF, 100 °C, 85% kahe etapi kohta; (d) i. 3, 5

CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat, CH3CN/H2O 3 : 1; ii. 2 N LiOH, 1,4-di-

oksaan/H2O 1 : 1, 74% kahe etapi kohta; (e) i. NaH, bensüül-2-bromoetüüleeter;

ii. 10% Pd-C, H2, MeOH; iii. MsCl, Et3N; iv. NaN3, DMF, 65% nelja etapi kohta; (f)

i. 3, CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat, CH3CH/H2O 3 : 1; ii. 2 N LiOH, 1,4-di-

oksaan/H2O 1 : 1, 72% kahe etapi kohta; (g) propargüüleeter (5 ekv), CuSO4, 10

EE-EP 2 019 671 B1

82

(+)-naatrium-L-askorbaat, CH3CN/H2O 3 : 1, 69%; (h) i. 8, CuSO4, (+)-naatrium-L-

askorbaat, CH3CN/H2O 3 : 1; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH, 95%; (i) NaH,

propargüülbromiid, DMF, 82%; (j) i. 8 (2,2 ekv), CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat,

CH3CN/H2O 3 : 1; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH, 62% kahe etapi kohta.

L-fenüülglütsinooli 1 aminorühma selektiivsel kaitsmisel trifluoroatseetanhüd-5

riidiga saadi alkohol 2. Ühendi 2 alküülimisel propargüülbromiidiga saadi alküün

3. Ühendi 2 reaktsioonil metaansulfonüülkloriidiga, millele järgnes saadud mesü-

laadi asendamine NaN3-ga, saadi asiid 4. Ühendi 3 ja 4 tsükkelliitumisel

CuSO4/(+)-naatrium-L-askorbaadiga katalüüsimisega, millele järgnes trifluoro-

atsetüülrühmade eemaldamine, saadi diamiin 5. 10

Ühendi 2 alküülimisel bensüül-2-bromoetüüleetriga, millele järgnes bensüülkaitse-

rühma hüdrolüüsimine, saadi alkohol. Selle alkoholi reaktsioonil metaansulfonüül-

kloriidiga, millele järgnes saadud mesülaadi asendamine NaN3-ga, saadi asiid 6.

Ühendi 6 ja 3 tsükkelliitumisel CuSO4/(+)-naatrium-L-askorbaadiga katalüüsi-

misega, millele järgnes trifluoroatsetüülrühmade eemaldamine, saadi diamiin 7. 15

Ühend 8 sünteesiti vastavalt meie varem avaldatud meetodile (Sun et al.,

Tetrahedron Letters, 2005, 46, 7015). Ühendi 8 tsükkelliitumisel propargüüleetri

liiaga (5–10 ekv) saadi alküün 9. Ühendi 9 ja 8 tsükkelliitumisel CuSO4/(+)-

naatrium-L-askorbaadiga katalüüsimisega, millele järgnes Boc-kaitserühmade

eemaldamine, saadi diamiin 10. 20

Ühend 11 sünteesiti vastavalt meie varem avaldatud meetodile (Sun et al.,

Tetrahedron Letters, 2005, 46, 7015). Ühendi 11 alküülimisel propargüü-

lbromiidiga saadi alküün 12. 2,2 ekvivalendi ühendi 8 ja 1 ekvivalendi ühendi 12

tsükkelliitumisel CuSO4/(+)-naatrium-L-askorbaadiga katalüüsimisega, millele

järgnes Boc-kaitserühmade eemaldamine, saadi diamiin 13. 25

EE-EP 2 019 671 B1

83

Skeem II

Reagendid ja tingimused: (a) 10% Pd-C, MeOH, H2, 100%; (b) i. diamiin, EDC,

HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH; iii.

L-N-Boc-N-metüülalaniin, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iv. 4 5

N HCl 1,4-dioksaanis.

Ühendi 14 võib sünteesida kirjanduses avaldatud meetoditega (Duggan et al.,

Org. Biomol. Chem., 2005, 3, 2287) (skeem II). Ühendi 14 C-C kaksiksideme

redutseerimisel ja bensüülestri hüdrolüüsimisel saadi hape 15. 2,2 ekvivalendi

ühendi 15 kondenseerimisel eespool toodud diamiinidega, millele järgnes 10

vastavalt Boc-kaitserühmade eemaldamine, saadi neli ammooniumisoola. Nende

soolade kondenseerimisel L-N-Boc-N-metüülalaniiniga, millele järgnes vastavalt

Boc-kaitserühmade eemaldamine, saadi kahevalentsed Smac mimeetikud DQ-

24, SH-143, SH-142 ja SH-155. Iga ühendi sünteesiskeemi efektiivsus on

esitatud tabelis 2. 15

TABEL 2

Nimetus Saagis (%, nelja etapi kohta)

DQ-24 61

SH-143 62

SH-155 59

EE-EP 2 019 671 B1

84

Nimetus Saagis (%, nelja etapi kohta)

SH-142 55

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,50 (s, 1H), 7,38-7,20 (m, 3H), 7,28-7,20 (m, 2H),

7,26-7,05 (m, 5H), 4,98-4,75 (m, 2H), 4,23 (s, 2H), 4,36 (m, 2H), 3,50 (m, 2H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 143,78, 133,54, 132,53, 130,26, 129,97, 129,70, 5

129,62, 127,47, 127,10, 126,40, 69,89, 63,23, 54,67, 54,60, 52,40.

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,59 (s, 1H), 7,32-7,22 (m, 3H), 7,22-7,13 (m, 5H),

7,12-7,05 (m, 2H), 4,55-4,29 (m, 6H), 3,85-3,75 (m, 1H), 3,75-3,56 (m, 5H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 143,51, 133,88, 133,63, 129,83, 129,61, 129,52, 10

129,38, 127,36, 127,32, 125,59, 70,89, 70,20, 69,25, 63,42, 54,62, 54,39, 50,49.

EE-EP 2 019 671 B1

85

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,55 (s, 1H), 7,40-7,08 (m, 9H), 5,90 (brs, 1H), 5,24

(brs, 1H), 4,74 (s, 2H), 4,34 (t, J = 7,1 Hz, 2H), 4,23 (d, J = 2,4 Hz, 1H), 2,96 (t, J

= 7,3 Hz, 2H), 2,49 (t, J = 2,4 Hz, 1H), 2,22 (m, 2H), 1,43 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 154,93, 144,26, 141,98, 140,15, 139,04, 128,54,

128,50, 127,36, 127,22, 127,07, 122,56, 79,67, 79,16, 74,89, 62,91, 58,06, 57,37, 5

49,37, 31,94, 31,44, 28,25.

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,52 (s, 2H), 7,38-7,12 (m, 10H), 7,08-6,99 (m, 4H),

6,92-6,79 (m, 4H), 5,42 (s, 2H), 4,40 (s, 4H), 4,02 (m, 4H), 2,18 (m, 4H), 1,78 (m,

4H). 10

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 144,10, 139,59, 137,31, 132,04, 131,80, 131,72,

129,70, 129,64, 127,47, 65,29, 60,60, 52,51, 34,08, 33,18.

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,40-7,18 (m, 5H), 7,15 (brs, 4H), 6,45 (brs, 1H),

4,24 (d, J = 2,4 Hz, 2H), 3,90 (d, J = 1,9 Hz, 2H), 3,55 (t, J = 6,3 Hz, 2H), 2,72 15

(dd, J = 8,9, 7,4 Hz, 2H), 2,77 (t, J = 2,4 Hz, 1H), 2,04 (t, J = 1,9 Hz, 1H), 1,92 (m,

2H), 1,43 (brs, 9H).

EE-EP 2 019 671 B1

86

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 155,17, 140,92, 139,85, 136,99, 128,76, 128,53,

128,40, 128,22, 127,22, 80,68, 80,58, 79,86, 74,19, 70,26, 69,16, 58,01, 34,75,

31,79, 30,99, 28,23.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,50 (s, 1H), 7,33 (s, 1H), 7,23-7,03 (m, 17H), 6,99-5

6,92 (m, 6H), 6,80-6,68 (m, 4H), 5,38 (s, 1H), 5,34 (s, 1H), 5,10 (s, 1H), 4,08 (s,

2H), 4,08 (t, J = 6,8 Hz, 1H), 3,99 (s, 2H), 3,92 (t, J = 6,8 Hz, 2H), 3,02 (t, J = 6,2

Hz, 2H), 2,30 (t, J = 7,3 Hz, 2H), 2,17 (t, J = 7,3 Hz, 2H), 2,11 (t, J = 7,3 Hz, 2H),

1,89-1,80 (m, 2H), 1,78-1,62 (m, 2H), 1,48-1,35 (m, 2H);

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 163,46, 162,99, 144,04, 143,16, 141,81, 141,56, 10

137,61, 137,05, 134,70, 129,75, 129,64, 129,57, 129,54, 129,41, 129,28, 127,64,

127,45, 127,28, 127,16, 126,49, 125,00, 118,54, 114,67, 68,74, 65,33, 62,55,

58,06, 50,20, 49,98, 40,52, 31,70, 31,60, 30,98, 30,67, 30,42, 29,96.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,77 (s, 1H), 7,78-7,21 (m, 10H), 5,32 (m, 1H), 4,91 15

(m, 1H), 4,75-4,56 (m, 4H), 4,50 (s, 2H), 4,33 (m, 1H), 4,17 (m, 3H), 3,79 (m, 2H),

3,60 (m, 2H), 2,55 (s, 3H), 2,53 (s, 3H), 2,25-1,80 (m, 4H), 1,79-1,61 (m, 7 H),

1,60-1,45 (m, 9H), 1,40-1,38 (m, 4H), 1,37 (d, J = 7,5 Hz, 3H), 1,33 (d, J = 7,2 Hz,

3H).

EE-EP 2 019 671 B1

87

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,82, 173,65, 172,34, 172,29, 144,94, 138,64,

137,46, 129,41, 129,25, 128,87, 128,23, 126,91, 126,88, 125,73, 72,14, 63,14,

62,15, 61,16, 60,96, 57,28, 54,14, 53,64, 53,34, 51,10, 35,94, 32,94, 32,33,

31,31, 27,95, 25,86, 21,99, 15,60.

5

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,50 (s, 1H), 7,30-7,08 (m, 10H), 4,95-4,80 (m, 3H),

4,75 (m, 1H), 4,47 (s, 2H), 4,39 (m, 2H), 4,32-4,10 (m, 4H), 4,35-4,08 (m, 4H),

3,66-3,50 (m, 4H), 2,55 (s, 6H), 2,22-1,43 (m, 24H), 1,39 (m, 6H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,71, 172,30, 169,52, 143,92, 138,73, 129,07,

128,18, 126,96, 125,53, 72,87, 72,32, 68,99, 63,36, 62,21, 62,14, 61,05, 57,20, 10

53,40, 53,24, 51,14, 50,42, 35,96, 32,99, 32,32, 31,32, 27,89, 25,08, 21,94,

15,63.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,29 (s, 2H), 7,10-6,92 (m, 10H), 6,85 (d, J = 8,0 Hz,

4H), 6,58 (d, J = 8,0 Hz, 4H), 5,78 (s, 2H), 4,65 (m, 2H), 4,38 (s, 4H), 4,22 (m, 15

2H), 4,08 (m, 2H), 3,95-3,73 (m, 6H), 2,55 (s, 6H), 2,21-1,28 (m, 36H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 179,33, 172,64, 172,07, 144,32, 141,56, 140,08,

139,74, 129,15, 127,99, 127,69, 127,53, 124,85, 63,13, 62,04, 61,01, 57,48,

EE-EP 2 019 671 B1

88

57,30, 51,12, 49,98, 36,03, 33,27, 32,47, 31,77, 31,44, 31,22, 27,87, 25,25,

21,99, 15,78.

SH-142 (vaba amiin)

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,92 (brd, J = 8,4 Hz, 2H), 7,82 (brd, J = 8,4 Hz, 5

2H), 7,49 (s, 1H), 7,45-7,06 (m, 28H), 6,21 (s, 1H), 6,19 (s, 1H), 4,90 (m, 2H),

4,85 (s, 1H), 4,75 (m, 2H), 4,62 (s, 2H), 4,33 (t, J = 7,1 Hz, 4H), 4,20 (m, 2H),

3,82 (s, 2H), 3,49 (t, J = 7,1 Hz, 2H), 3,06 (m, 2H), 2,70-2,55 (m, 8H), 2,38 (s,

6H), 2,30-1,35 (m, 28H), 1,30 (d, J = 6,9 Hz, 6H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 174,16, 172,05, 169,69, 145,37, 141,64, 140,60, 10

139,70, 139,15, 139,11, 128,60, 128,56, 128,50, 127,59, 127,47, 127,32, 127,29,

127,27, 127,02, 122,22, 121,52, 69,87, 66,39, 64,35, 60,15, 59,75, 59,18, 56,78,

53,41, 49,41, 49,26, 42,65, 36,71, 35,97, 35,12, 32,03, 31,59, 31,55, 31,09,

24,91, 24,06, 23,20, 19,44.

NÄIDE 3 15

SH-156, SH-158, SH-159, SH-164, SH-165, SH-166 ja SH-167 sünteesimine

Ühendid SH-156, SH-158, SH-159, SH-164, SH-165, SH-166 ja SH-167

sünteesiti vastavalt skeemile III.

EE-EP 2 019 671 B1

89

Skeem III

Reagendid ja tingimused: (a) i. 17, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin,

CH2Cl2; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH; iii. L-N-Boc-N-metüülalaniin, EDC,

HOBt, CH2Cl2, 78% kolme etapi kohta; (b) i. diasiid, CuSO4, (+)-naatrium-L-5

askorbaat, t-BuOH/H2O 3 : 1; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH.

Kiraalse amiini 17 võib valmistada kirjanduses avaldatud meetoditega ühendist

16 [Messina et al., J. Org. Chem., 1999, 64, 3767]. Happe 15 kondenseerimisel

kiraalse amiiniga 17, millele järgnes Boc-kaitserühma eemaldamine HCl-ga

metanoolis, saadi ammooniumisool. Selle soola kondenseerimisel L-N-Boc-N-10

metüülalaniiniga saadi vaheühend 18. Ühendi 18 tsükkelliitumisel vastava

diasiidiga CuSO4/(+)-naatrium-L-askorbaadiga katalüüsimisega, millele järgnes

vastavalt Boc-kaitserühma eemaldamine, saadi soovitud kahevalentsed Smac

mimeetikud SH-156, SH-158, SH-159, SH-164, SH-165, SH-166 ja SH-167. Iga

ühendi sünteesiskeemi efektiivsus on esitatud tabelis 3. 15

EE-EP 2 019 671 B1

90

TABEL 3

Nimetus Saagis (%, kahe etapi

kohta)

SH-156 63

SH-158 65

SH-159 61

SH-164 62

SH-165 59

SH-166 58

SH-167 59

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,75 (brd, J = 8,5 Hz, 1H), 7,50-7,44 (m, 2H), 7,38-

7,23 (m, 3H), 6,90 (brs, 1H), 5,95 (dd, J = 8,5, 2,4 Hz, 1H), 4,80 (m, 1H), 4,64 5

(dd, J = 8,4, 6,2 Hz, 1H), 4,60 (brm, 1H), 4,15 (m, 1H), 2,88 (s, 3H), 2,62 (m, 1H),

2,53 (d, J = 2,4 Hz, 1H), 2,20-1,70 (m, 5H), 1,51 (brs, 9H), 1,56-1,05 (m, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 171,99, 170,95, 169,73, 138,96, 129,03, 128,55,

127,53, 82,13, 73,25, 60,03, 59,47, 50,32, 45,21, 36,94, 36,30, 32,36, 30,48,

28,80, 25,29, 24,42, 23,45, 14,16. 10

EE-EP 2 019 671 B1

91

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,58 (s, 2H), 7,29-7,13 (m, 10H), 6,08 (s, 2H), 4,70

(m, 2H), 4,38 (m, 4H), 4,27 (m, 2H), 4,22 (m, 2H), 3,85 (m, 2H), 3,73 (m, 4H),

3,32 (m, 4H), 3,25 (m, 4H), 2,58 (s, 6H), 2,25-1,48 (m, 22H), 1,40 (d, J = 7,0 Hz,

6H), 1,39 (m, 2H). 5

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,36, 172,32, 169,56, 148,12, 139,21, 129,32,

128,54, 127,40, 124,51, 69,98, 69,75, 68,97, 62,07, 61,07, 57,20, 51,13, 50,46,

50,41, 35,94, 33,01, 32,35, 31,31, 27,81, 25,07, 21,92, 15,63.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,56 (s, 2H), 7,29-7,13 (m, 10H), 6,05 (s, 2H), 4,70 10

(m, 2H), 4,38-4,14 (m, 8H), 3,85 (m, 2H), 3,63 (m, 4H), 3,35 (s, 4H), 2,55 (s, 6H),

2,22-1,45 (m, 22H), 1,42 (d, J = 7,1 Hz, 6H), 1,40 (m, 2H)

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,31, 172,28, 169,54, 148,15, 139,23, 129,30,

128,53, 127,38, 124,45, 69,85, 68,90, 62,05, 61,05, 57,20, 51,12, 50,39, 35,93,

33,03, 32,34, 31,32, 27,78, 25,07, 21,93, 15.63. 15

EE-EP 2 019 671 B1

92

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,51 (s, 2H), 7,28-7,04 (m, 10H), 6,04 (s, 2H), 4,70

(m, 2H), 4,39-4,15 (m, 8H), 3,82 (m, 2H), 3,70 (m, 4H), 2,56 (s, 6H), 2,20-1,45

(m, 22H), 1,40 (d, J = 6,9 Hz, 6H), 1,38 (m, 2H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,28, 172,22, 169,52, 148,14, 139,30, 129,31, 5

128,48, 127,33, 124,36, 68,99, 62,04, 61,06, 57,21, 51,10, 50,42, 50,35, 35,93,

33,06, 32,35, 31,32, 27,81, 25,09, 21,93, 15,64.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,40 (s, 2H), 7,15-6,85 (m, 10H), 6,65 (s, 4H), 6,08 (s,

2H), 4,65 (m, 2H), 4,32 (m, 2H), 4,08 (m, 2H), 3,92-3,74 (m, 6H), 2,84 (m, 4H), 10

2,54 (s, 6H), 2,28-1,04 (m, 38H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,24, 171,83, 169,34, 148,50,139,56, 139,41,

129,07, 128,53, 127,43, 122,92, 61,70, 60,72, 57,20, 51,23, 50,86, 50,15, 36,08,

34,96, 34,64, 31,34, 29,61, 28,63, 28,57, 28,20, 27,60, 25,20, 15,71.

EE-EP 2 019 671 B1

93

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,55 (s, 2H), 7,19-7,05 (m, 10H), 6,85 (s, 4H), 5,98 (s,

2H), 5,15 (s, 4H), 4,65 (m, 2H), 4,25 (t, J = 7,2 Hz, 2H), 4,10 (m, 2H), 3,82 (m,

2H), 2,54 (s, 6H), 2,12-1,20 (m, 30H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,04, 172,16, 169,49, 148,55, 139,08, 135,38, 5

129,27, 128,82, 128,51, 127,40, 123,90, 62,92, 60,92, 57,19, 53,62, 51,05, 50,39,

35,88, 33,05, 32,28, 31,32, 27,66, 25,06, 21,91, 15,64.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,59 (s, 2H), 7,28-7,10 (m, 10H), 6,02 (s, 2H), 4,65

(m, 2H), 4,29 (m, 2H), 4,22-4,08 (m, 6H), 3,82 (m, 2H), 2,53 (s, 6H), 2,20-1,42 10

(m, 26H), 1,40 (d, J = 7,1 Hz, 6H), 1,35 (m, 2H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,35, 172,29, 169,53, 148,20, 139,07, 129,31,

128,54, 127,36, 124,06, 62,05, 61,03, 57,19, 51,11, 50,32, 50,05, 35,92, 33,02,

32,33, 31,31, 27,76, 26,68, 25,06, 21,93, 15,63.

EE-EP 2 019 671 B1

94

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,62 (s, 2H), 7,28-7,12 (m, 10H), 6,07 (s, 2H), 4,65

(m, 2H), 4,30 (t, J = 8,8 Hz, 2H), 4,25-4,10 (m, 6H), 3,84 (m, 2H), 2,55 (s, 6H),

2,23-1,95 (m, 4H), 1,95-1,45 (m, 22H), 1,40 (d, J = 7,0 Hz, 6H), 1,35 (m, 2H),

1,05-0,85 (m, 8H). 5

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,33, 172,28, 169,55, 148,22, 139,18, 129,30,

128,54, 127,43, 123,96, 62,04, 61,02, 57,18, 51,10, 50,72, 50,44, 35,94, 33,03,

32,34, 31,32, 29,35, 27,86, 25,40, 25,09, 21,90, 15,64.

NÄIDE 4

SH-153 ja SH-172 sünteesimine 10

Ühendid SH-153 ja SH-172 sünteesiti vastavalt skeemidele IV ja V.

EE-EP 2 019 671 B1

95

Skeem IV

Reagendid ja tingimused: (a) 9-BBN, THF, seejärel H2O2 (35% vees), 3 N NaOH;

(b) Dess-Martini perjodinaan, CH2Cl2, saagis 20 puhul 33%, saagis 21 puhul

62%; (c) Dess-Martini perjodinaan, CH2Cl2, 96%; (d) NaBH3CN, MeOH, H2SO4 5

(katal.), 94%.

Ühendi 14 C-C kaksiksideme hüdroboorimisel töötlemisega 9-BBN-ga, millele

järgnes saadud boraani oksüdeerimine aluselise H2O2-ga, saadi nelja alkoholi

segu. Alkoholi 19 saab ülejäänud kolmest isomeerist eraldada kromatograafiaga

ja selle struktuuri kinnitati röntgenanalüüsiga. Ülejäänud kolme isomeeri segu 10

oksüdeerimisel Dess-Martini perjodinaaniga saadi kaks ketooni 20 ja 21, mida

saab eraldada kromatograafiaga. Ketooni 20 redutseerimisel NaBH3CN-ga

katalüütilise koguse H2SO4 manulusel saadi alkohol 22 ühe isomeerina. Alkoholi

19 oksüdeerimisel Dess-Martini perjodinaaniga saadi ka ketoon 20, seega

kinnitati ka alkoholi 22 struktuuri. 15

EE-EP 2 019 671 B1

96

Skeem V

Reagendid ja tingimused: (a) i. 10% Pd-C, H2, MeOH; ii. (R)-(–)-1,2,3,4-

tetrahüdro-1-naftüülamiin, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iii.

MsCl, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iv. NaN3, DMF; (b) propargüüleeter 5

(5 ekv), CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat, AcCN/t-BuOH/H2O 2 : 2 : 1, toa-

temperatuur; (c) 23 või 24, CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat, t-BuOH/H2O 1 : 1,

toatemperatuur; (d) i. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH; ii. L-N-Boc-N-metüülalaniin,

EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis,

MeOH. 10

EE-EP 2 019 671 B1

97

Ühendite 19 ja 22 bensüülestrite hüdrolüüsimisel, millele järgnes saadud happe

kondenseerimine (R)-(–)-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüülamiiniga, saadi kaks amiidi

(skeem V). Nende kahe amiidi reaktsioonil metaansulfonüülkloriidiga, millele

järgnes saadud kahe mesülaadi asendamine NaN3-ga, saadi kaks asiidi 23 ja 24.

Nende kahe asiidi tsükkelliitumisel propargüüleetri liiaga CuSO4/(+)-naatrium-L-5

askorbaadiga katalüüsimisega saadi kaks alküüni 25 ja 26. Ühendite 23 ja 24

tsükkelliitumisel nende kahe alküüniga saadi vastavalt ühendid 27 ja 28. Nende

kahe ühendi Boc-kaitserühmade eemaldamisel, millele järgnes kondenseerimine

L-N-Boc-N-metüülalaniiniga, saadi kaks amiidi. Nende kahe amiidi Boc-

kaitserühmade eemaldamisel saadi vastavalt SH-153 ja SH-172. 10

Ühendi 14 (1,25 g, 3 mmooli) lahusele 50 ml kuivas THF-is lisati 9 ml 9-BBN-i

lahust (0,5 M THF-is, 4,5 mmooli). Pärast lahuse kuumutamist tagasijooksul 12

tundi lisati temperatuuril 0 °C tilkhaaval 1,5 ml 3 M NaOH lahust ja 2 ml H2O2

lahust (35% vees). Pärast soojendamist toatemperatuurini ja segamist 2 tundi 15

ekstraheeriti segu kolm korda etüülatsetaadiga. Ühendatud orgaaniline kiht

kuivatati Na2SO4-ga ja kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga, saades

ühendi 19 (330 mg, 25%) ja kolme muu isomeeri segu (580 mg, 45%).

Ühendi 19 keemilised andmed: 1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,40-7,28 (m, 5H),

5,43 (brd, J = 7,8 Hz, 1H), 5,28, 5,18 (ABq, J = Hz, 2H), 4,67 (t, J = 8,4 Hz, 1H), 20

4,65 (m, 1H), 4,20 (m, 1H), 3,96 (m, 1H), 2,45-1,60 (m, 10H), 1,38 (brs, 9H)

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 172,38, 170,83, 155,13, 135,39, 128,58, 128,40,

128,34, 79,70, 70,63, 67,14, 60,13, 56,16, 50,70, 45,22, 32,67, 31,70, 28,35,

27,34.

EE-EP 2 019 671 B1

98

Eespool saadud kolme isomeeri segu (570 mg, 1,3 mmooli) lahusele 15 ml

CH2Cl2-s lisati toatemperatuuril Dess-Martini perjodinaan (660 mmooli, 1,56

mmooli). Segu segati samal temperatuuril 2 tundi ja seejärel kondenseeriti. Jääk

puhastati kromatograafiaga, saades ühendi 20 (160 mg, 28%) ja 21 (330 mg, 5

58%). Ühendi 19 saab oksüdeerida ühendiks 20 samas meetodis.

Ühendi 20 keemilised andmed: 1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,40-7,28 (m, 5H),

5,42 (brd, J = 8,2 Hz, 1H), 5,28, 5,18 (ABq, J = 12,2 Hz, 2H), 4,62 (t, J = 8,4 Hz,

1H), 4,37 (m, 1H), 3,13 (m, 1H), 3,02 (t, 1H), 2,50-1,98 (m, 8H), 1,83 (m, 1H),

1,60 (m, 1H); 1,38 (brs, 9H). 10

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 211,37, 172,20, 170,94, 154,92, 135,23, 128,56,

128,41, 128,22, 79,81, 67,17, 60,53, 56,06, 53,39, 52,88, 36,79, 32,36, 30,18,

28,22, 27,00.

Ühendi 21 keemilised andmed: 1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,40-7,20 (m, 5H),

5,49 (brd, J = 7,7 Hz, 1H), 5,17 (s, 2H), 5,09 (m, 1H), 4,52 (t, J = 8,5 Hz, 1H), 15

4,22 (m, 1H), 3,08 (dd, J = 12,7, 4,5 Hz, 1H), 2,92 (m, 1H), 2,60 (m, 2H), 2,36-

1,72 (m, 6H), 1,43 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 207,72, 170,93, 170,15, 154,74, 135,58, 128,37,

128,30, 128,14, 80,00, 66,67, 60,10, 59,74, 52,13, 48,52, 39,65, 34,18, 32,36,

28,21, 26,90. 20

EE-EP 2 019 671 B1

99

Ühendi 20 (160 mg, 0,37 mmooli) lahusele 15 ml metanoolis lisati temperatuuril

-15 °C NaBH3CN (120 mg, 1,9 mmooli) ja 3 tilka H2SO4 (98%). Pärast segamist

samal temperatuuril 4 tundi lisati 10 ml vett ja segu ekstraheeriti etüülatsetaadiga

(4 × 30 ml). Ühendatud orgaanilised kihid kuivatati Na2SO4-ga ja kondenseeriti. 5

Jääk puhastati kromatograafiaga, saades ühendi 22 (147 mg, 92%).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,30 (brs, 5H), 5,45 (brd, J = 8,4 Hz, 1H), 5,20, 5,10

(ABq, J = 14,1 Hz, 2H), 4,85 (m, 1H), 4,48 (m, 2H), 4,13 (m, 1H), 3,16 (brs, 1H),

2,42-1,45 (m, 10H), 1,38 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 172,30, 171,03, 155,06, 135,43, 128,49, 128,27, 10

128,15, 79,36, 67,70, 66,87, 59,74, 54,00, 51,65, 43,62, 32,12, 31,82, 29,30,

28,29, 27,11.

Ühendi 19 (170 mg, 0,39 mmooli) lahusele 10 ml CH2Cl2-s lisati

metaansulfonüülkloriid (0,05 ml, 0,6 mmooli). Lahus jahutati temperatuurini 0 °C 15

ja seejärel lisati tilkhaaval 0,2 ml N,N-diisopropüületüülamiini. Segu segati toa-

temperatuuril 4 tundi ja seejärel kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga,

saades mesülaadi. Selle mesülaadi lahusele 10 ml metanoolis lisati 50 mg 10%

Pd-C. Pärast segu segamist toatemperatuuril H2-atmosfääris 3 tundi filtriti

EE-EP 2 019 671 B1

100

katalüsaator ära ja filtraat kondenseeriti, saades happe. Hape lahustati 10 ml

CH2Cl2-s. Sellele lahusele lisati järjest (R)-(–)-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüülamiin

(60 mg, 0,4 mmooli), EDC (77 mg, 0,4 mmooli), HOBt (55 mg, 0,4 mmooli) ja

0,3 ml N,N-diisopropüületüülamiini. Lahust segati toatemperatuuril üle öö ja

seejärel kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga, saades amiidi. Selle 5

amiidi lahusele 5 ml DMF-is lisati 0,2 g NaN3. Segu segati temperatuuril 110 °C 6

tundi ning seejärel jaotati 60 ml etüülatsetaadi ja 15 ml soolvee vahel. Orgaaniline

kiht kuivatati Na2SO4-ga ja kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga,

saades ühendi 23 (132 mg, 68% nelja etapi kohta).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,30 (m, 1H), 7,20-7,03 (m, 3H), 6,81 (brd, J = 8,2 10

Hz, 1H), 5,50 (brd, J = 8,4 Hz, 1H), 5,18 (m, 1H), 4,65 (m, 1H), 4,48 (m, 1H), 4,35

(m, 1H), 3,84 (m, 1H), 2,80 (m, 2H), 2,45 (m, 1H), 2,30-1,78 (m, 13H), 1,45 (brs,

9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 171,19, 170,26, 154,87, 137,18, 136,41, 129,07,

128,73, 127,28, 126,16, 79,56, 60,47, 59,30, 54,47, 50,79, 47,57, 40,40, 33,19, 15

32,56, 29,83, 29,02, 28,32, 27,82, 25,43, 19,74.

Ühend 24 sünteesiti sama reaktsioonide jadaga, nagu ühend 6, ühendist 22 (63%

nelja etapi kohta).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,32 (m, 1H), 7,15 (m, 2H), 7,06 (m, 1H), 6,77 (brd, 20

J = 8,3 Hz, 1H), 5,43 (brd, J = 8,2 Hz, 1H), 5,16 (m, 1H), 4,54 (m, 1H), 4,48 (t, J =

7,5 Hz, 1H), 4,25 (m, 1H), 3,52 (m, 1H), 2,80 (m, 2H), 2,48-1,50 (m, 14H), 1,42

(brs, 9H).

EE-EP 2 019 671 B1

101

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 171,02, 170,07, 154,94, 137,11, 136,33, 128,98,

128,76, 127,20, 126,23, 79,76, 61,17, 60,35, 56,99, 49,85, 47,47, 42,20, 32,74,

29,84, 29,14, 29,01, 28,25, 26,08, 19,76.

20 mg CuSO4 lahusele 2 ml vees lisati 40 mg (+)-naatrium-L-askorbaati. Segu 5

loksutati, kuni värvus muutus erekollaseks. See segu lisati toatemperatuuril

tilkhaaval ühendi 23 (120 mg, 0,24 mmooli) ja 0,2 ml propargüüleetri lahusele 3

ml atsetonitriilis ning 3 ml t-BuOH-s. Segu segati samal temperatuuril üle öö ning

seejärel jaotati 60 ml CH2Cl2 ja 15 ml soolvee vahel. Orgaaniline kiht kuivatati

Na2SO4-ga ja kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga, saades ühendi 25 10

(105 mg, 74%).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,64 (s, 1H), 7,39 (m, 1H), 7,18 (m, 2H), 7,07 (m,

1H), 6,50 (brd, J = 8,3 Hz, 1H), 5,83 (brd, J = 7,1 Hz, 1H), 5,19 (m, 1H), 4,76 (m,

1H), 4,70 (s, 2H), 4,55-4,32 (m, 3H), 4,23 (d, J = 2,4 Hz, 2H), 2,80 (m, 2H), 2,50

(t, J = 2,4 Hz, 1H), 2,46-1,63 (m, 14H), 1,48 (brs, 9H). 15

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 170,63, 170,48, 154,79, 143,58, 137,35, 136,30,

129,11, 128,59, 127,36, 126,41, 122,65, 79,71, 79,31, 74,87, 62,96, 60,83, 59,13,

57,49, 54,65, 53,29, 47,84, 41,98, 34,53, 32,49, 31,26, 30,15, 29,10, 28,34,

25,81, 20,06.

EE-EP 2 019 671 B1

102

Ühend 26 sünteesiti sama meetodiga, nagu ühend 25, ühendist 24 (saagis 73%).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,59 (s, 1H), 7,36 (m, 1H), 7,13 (m, 2H), 7,04 (m,

1H), 6,68 (brd, J = 8,2 Hz, 1H), 5,48 (brd, J = 8,3 Hz, 1H), 5,15 (m, 1H), 4,89 (m,

1H), 4,72 (m, 1H), 4,70 (s, 2H), 4,56-4,35 (m, 2H), 4,14 (d, J = 2,3 Hz, 1H), 2,80 5

(m, 2H), 2,58-1,55 (m, 15H), 1,43 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 170,83, 170,60, 155,02, 144,76, 137,22, 136,29,

129,03, 128,79, 127,31, 126,32, 120,18, 79,86, 79,18, 74,97, 62,97, 61,36, 60,02,

57,52, 57,22, 49,65, 47,76, 43-81, 32,84, 32,72, 30,50, 29,92, 29,01, 28,29,

26,56, 19,86. 10

Ühendi 23 ja 25 lahusele 3 ml atsetonitriilis ja 3 ml t-BuOH-s lisati 20 mg CuSO4

ja 40 mg (+)-naatrium-L-askorbaadi segu 2 ml vees. Segu segati toatemperatuuril

üle öö ning seejärel jaotati 60 ml CH2Cl2 ja 15 ml soolvee vahel. Orgaaniline kiht

kuivatati Na2SO4-ga ja kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga, saades 15

ühendi 27 (79%).

EE-EP 2 019 671 B1

103

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,70 (s, 2H), 7,40 (m, 2H), 7,19 (m, 4H), 7,11 (m,

2H), 6,54 (brd, J = 8,3 Hz, 2H), 5,79 (brd, J = 7,1 Hz, 2H), 5,19 (m, 2H), 4,75 (m,

2H), 4,67 (s, 4H), 4,47 (m, 4H), 4,35 (t, J = 8,5 Hz, 2H), 2,79 (m, 4H), 2,45-1,60

(m, 28H), 1,43 (brs, 18H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 170,57, 170,48, 154,78, 143,89, 137,31, 136,32, 5

129,06, 128,62, 127,31, 126,39, 122,60, 79,66, 63,66, 60,80, 59,06, 54,65, 53,27,

47,80, 41,93, 34,49, 32,49, 30,13, 29,21, 29,09, 28,32, 25,78, 20,03.

Ühend 28 sünteesiti sama meetodiga, nagu ühend 27, ühendist 24 ja 26.

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,61 (s, 2H), 7,38 (m, 1H), 7,20-6,99 (m, 6H), 6,60 10

(brd, J = 8,0 Hz, 2H), 5,48 (brd, J = 8,1 Hz, 2H), 5,16 (m, 2H), 4,89 (m, 2H), 4,73

(m, 2H), 4,70 (s, 4H), 4,52-4,33 (m, 4H), 2,78 (m, 4H), 2,56-1,58 (m, 28H), 1,43

(brs, 18H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 170,89, 170,51, 155,01, 137,22, 136,25, 129,03,

128,81, 127,33, 126,35, 120,21, 79,87, 63,85, 61,38, 60,03, 57,27, 49,65, 47,75, 15

43,86, 32,85, 32,73, 30,51, 29,21, 29,03, 28,30, 26,54, 19,84.

EE-EP 2 019 671 B1

104

Ühendi 27 lahusele 5 ml metanoolis lisati 1 ml HCl lahus (4 N 1,4-dioksaanis).

Lahust segati toatemperatuuril üle öö ja seejärel kondenseeriti. Jääk

suspendeeriti 5 ml CH2Cl2-s. Sellele segule lisati L-N-metüül-N-Boc-alaniin, EDC,

HOBt ja N,N-diisopropüületüülamiin. Segu segati toatemperatuuril üle öö ja

seejärel kondenseeriti. Jääk puhastati kromatograafiaga, saades amiidi. Selle 5

amiidi lahusele 5 ml metanoolis lisati 1 ml HCl lahus (4 N 1,4-dioksaanis). Lahust

segati toatemperatuuril üle öö ja seejärel kondenseeriti, saades toore SH-172

HCl-soolana. See ühend puhastati HPLC-ga, saades puhta produkti. Gradient oli

75% lahustit A (vesi, mis sisaldas 0,1% TFA-d) ja 25% lahustit B (atsetonitriil, mis

sisaldas 0,1% TFA-d) kuni 55% lahustit A ja 45% lahustit B 25 minuti jooksul. 10

Analüütiline HPLC näitas, et puhtus on üle 95%.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,85 (s, 2H), 7,22-7,02 (m, 8H), 4,98-4,79 (m, 4H),

4,80-4,60 (m, 4H), 4,52 (s, 4H), 4,28 (t, J = 8,7 Hz, 2H), 3,82 (m, 2H), 2,72-2,50

(m, 10H), 2,48-1,55 (m, 28H), 1,45 (d, J = 7,0 Hz, 6H). 15

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,57, 171,59, 169,27, 138,30, 136,14, 129,54,

128,56, 127,82, 126,61, 124,46, 62,79, 61,98, 59,66, 57,28, 55,45, 53,24, 48,38,

41,25, 31,93, 31,32, 31,11, 29,86, 28,81, 27,24, 20,27, 15,64.

EE-EP 2 019 671 B1

105

SH-153 sünteesiti sama reaktsioonide jadaga, nagu SH-172, ühendist 28.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,95 (s, 2H), 7,20-6,95 (m, 8H), 4,92-4,74 (m, 6H),

4,59 (s, 4H), 4,55 (m, 2H), 4,27 (m, 2H), 3,86 (m, 2H), 2,78-2,52 (m, 12H), 2,42-

2,08 (m, 8H), 1,99-1,55 (m, 18H), 1,45 (d, J = 7,0 Hz, 6H). 5

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,99, 171,58, 169,78, 138,23, 136,07, 129,46,

128,57, 127,78, 126,57, 123,39, 62,82, 62,56, 60,59, 58,14, 57,13, 50,49, 48,38,

42,62, 32,49, 31,30, 29,84, 29,53, 28,78, 27,86, 20,20, 15,61.

NÄIDE 5

SH-146 sünteesimine 10

Ühend SH-146 sünteesiti vastavalt skeemile VI.

EE-EP 2 019 671 B1

106

Skeem VI

Reagendid ja tingimused: (a) i. 2 N LiOH, 1,4-dioksaan/H2O 1 : 1; ii. 15, EDC,

HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2, 88% kahe etapi kohta; (b) i. 24,

CuSO4, (+)-naatrium-L-askorbaat, t-BuOH/H2O 1 : 1; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, 5

MeOH; iii. L-N-Boc-N-metüülalaniin, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin,

CH2Cl2; iv. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH, 55% nelja etapi kohta.

Ühendi 3 trifluoroatsetüülkaitserühma eemaldamisel, millele järgnes saadud

amiini kondenseerimine happega 15, saadi amiid 29. Asiidi 24 tsükkelliitumisel

alküüniga 29 CuSO4/(+)-naatrium-L-askorbaadiga katalüüsimisega, millele 10

järgnes Boc-kaitserühmade eemaldamine, saadi ammooniumisool. Pärast selle

soola kondenseerimist L-N-Boc-N-metüülalaniiniga lõigati Boc-kaitserühmad

töötlemisega HCl-ga metanoolis, saades kahevalentse Smac mimeetikumi SH-

146.

EE-EP 2 019 671 B1

107

1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 7,75 (brs, J = 7,4Hz, 1H), 7,32-7,15 (m, 5H), 5,53

(brd, J = 7,1Hz, 1H), 5,08 (m, 1H), 4,73 (t, J = 6,6 Hz, 1H), 4,60 (m, 1H), 4,19

(brs, 2H), 4,12 (m, 1H), 3,80 (m, 2H), 2,62 (m, 1H), 2,45 (t, J = 2,3 Hz, 1H), 2,23-

1,65 (m, 4H), 1,55-1,10 (m, 16H). 5

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 172,20, 169,94, 155,03, 139,45, 128,37, 127,46,

127,05, 79,59, 79,23, 74,91, 72,23, 59,76, 59,27, 58,34, 52,96, 51,08, 36,44,

32,00, 28,37, 24,93, 24,12, 23,08.

1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,84 (s, 1H), 7,40-7,25 (m, 6H), 7,24-7,02 (m, 3H), 10

4,98-4,85 (m, 4H), 4,74 (m, 2H), 4,53 (s, 2H), 4,30 (m, 2H), 4,27 (m, 1H), 3,97-

3,80 (m, 2H), 3,78-3,65 (m, 2H), 2,92 (m, 2H), 2,56 (s, 3H), 2,55 (s, 3H), 2,35-

1,45 (m, 26H), 1,43 (d, J = 7,0 Hz, 3H), 1,38 (d, J = 7,0 Hz, 3H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,88, 173,59, 172,24, 171,57, 169,52, 169,26,

143,92, 138,65, 138,31, 136,20, 129,51, 129,12, 128,48, 128,17, 127,80, 126,95, 15

126,60, 124,24, 72,30, 63,35, 62,21, 61,98, 61,05, 59,61, 57,27, 57,19, 55,46,

EE-EP 2 019 671 B1

108

53,35, 53,20, 51,12, 48,41, 41,21, 35,95, 33,00, 32,34, 31,30, 29,83, 28,80,

27,94, 25,08, 21,91, 20,30, 15,62.

NÄIDE 6

YP-317, YP-381, YP-383 ja YP-385 sünteesimine

Ühend YP-317 sünteesiti vastavalt skeemile VII. 5

Skeem VII

EE-EP 2 019 671 B1

109

Reagendid ja tingimused: (a) tert-butüüldimetüülsilüülkloriid, N,N-diisopropüül-

etüülamiin, metüleenkloriid; (b) 10% Pd-C, metanool, H2, 88% kahe etapi kohta;

(c) Boc-Dap(Z)-OH, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, metüleenkloriid;

(d) 1 M tetrabutüülammooniumfluoriid tetrahüdrofuraanis, tetrahüdrofuraan, 87% 5

kahe etapi kohta; (e) Dess-Martini perjodinaan, metüleenkloriid, 96%; (f) 10% Pd-

C, metanool, H2, 64%; (g) bensüülkloroformiaat, naatriumvesinikkarbonaat,

1,4-dioksaan, 95%; (h) tionüülkloriid, metanool; (i) Boc-anhüdriid, naatrium-

vesinikkarbonaat, 1,4-dioksaan, 71% kahe etapi kohta; (j) 2 M liitiumhüdroksiid

H2O-s, 1,4-dioksaan/H2O; (k) aminodifenüülmetaan, EDC, HOBt, N,N-10

diisopropüületüülamiin, metüleenkloriid, 74% kahe etapi kohta; (l) 4 M

vesinikkloriidhape 1,4-dioksaanis, metanool; (m) L-N-Boc-N-metüülalaniin, EDC,

HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, metüleenkloriid, 78% kahe etapi kohta; (n)

10% Pd-C, metanool, H2, 90%; (o) α,α'-dibromo-p-ksüleen, naatrium-

vesinikkarbonaat, 1,4-dioksaan; (p) ühend 21, naatriumvesinikkarbonaat, 15

1,4-dioksaan; (q) 4 M vesinikkloriidhape 1,4-dioksaanis, metanool, 34% kolme

etapi kohta.

Ühend 31 valmistati kuues etapis püroglutaamhappest (ühend 30) avaldatud

meetoditega (Zhang et al., Org. Lett., 2002, 4, 4029-4032; (b) Polyak et al., J.

Org, Chem., 1998, 63, 5937-5949). Ühendi 31 hüdroksüülrühm kaitsti TBS-iga, 20

saades ühendi 32. Bensüülkaitserühm eemaldati katalüütilise hüdrogeenimisega,

EE-EP 2 019 671 B1

110

saades ühendi 33, mis sidestati Boc-Dap(Z)-OH-ga, saades amiidi 34. Ühendi 34

TBS-kaitserühm eemaldati 1 M tetrabutüülammooniumfluoriidiga tetrahüdro-

furaanis, saades alkoholi 35, mis seejärel oksüdeeriti aldehüüdiks 36 Dess-

Martini perjodinaaniga. Ühendi 36 Cbz-kaitserühma eemaldamine katalüütilise

hüdrogeenimisega, soovitud amiini molekulisisene kondenseerimine aldehüüdiga 5

ja järgnev saadud enamiini redutseerimine teostati ühes anumas, saades

bitsüklilise ühendi 37. Amiin 37 kaitsti Cbz-kaitserühmaga, saades ühendi 38.

Ühendi 38 Boc-kaitserühm eemaldati ja tert-butüülester muundati metüülestriks

töötlemisega tionüülkloriidiga metanoolis, saades ühendi 39. Amiinrühm kaitsti

Boc-kaitserühmaga, saades ühendi 40. Metüülester 40 muundati karboksüül-10

happeks 41, mis kondenseeriti aminodifenüülmetaaniga, saades amiidi 42.

Ühendi 42 Boc-kaitserühm eemaldati, saades vaba amiini 43, mis sidestati L-N-

Boc-N-metüülalaniiniga, saades amiidi 44. Ühendi 44 Cbz-kaitserühm eemaldati

katalüütilise hüdrogeenimisega, saades amiini 45, mida töödeldi α,α'-dibromo-p-

ksüleeniga, saades ühendi 46. Ühendit 46 töödeldi ühendiga 45 ja naatrium-15

vesinikkarbonaadiga, saades kaitstud dimeeri 47, mille Boc-kaitserühmad

eemaldati, saades soovitud dimeeri YP-317.

1H-TMR (D2O) δ: 9,23-9,26 (m, 1H), 7,18-7,22 (m, 8H), 7,06-7,08 (m, 4H), 6,02-

6,05 (m, 1H), 5,30-5,36 (m, 1H), 4,59 (m, 1 H), 4,52 (m, 1H), 4,27 (s, 2H), 3,78-

3,86 (m, 2H), 3,53-3,58 (m, 2H), 2,99 (t, J = 2 Hz, 1H), 2,56 (s, 3H), 2,32 (m, 1H), 20

1,84-1,92 (m, 1H), 1,67-1,75 (m, 4H), 1,35-1,37 (d, J = 7Hz, 3H).

13C-TMR (D2O) δ: 173,93, 170,13, 167,90, 163,54, 163,07, 140,74, 140,62,

132,39, 130,59, 129,39, 129,26, 128,40, 128,13, 127,85, 127,58, 118,58, 114,72,

62,98, 61,07, 59,03, 58,25, 57,10, 56,42, 55,26, 54,18, 47,98, 31,65, 31,24,

30,98, 27,01, 15,42. 25

HRMS leitud: [M + H]+ = 1057,6057 (arvutatud 1057,6028).

YP-381, YP-383 ja YP-385 sünteesiti sarnasel viisil ühendi 45 atsüülimisega.

EE-EP 2 019 671 B1

111

1H-TMR (300 MHz, CD3OD, TMS) δ: 8,94-8,91 (d, J = 7,9 Hz, 1H), 7,37-7,24 (m,

10H), 6,17-6,14 (d, J = 8,2 Hz, 1H), 4,58-4,55 (m, 1H), 4,24 (br, 1H), 3,99-3,90

(m, 2H), 3,50-3,38 (m, 1H), 2,70 (s, 3H), 2,65-2,40 (m, 2H), 2,31 (m, 1H), 2,09-

1,78 (m, 6H), 1,61 (m, 2H), 1,56-1,53 (d, J = 7,0 Hz, 3H), 1,32 (s, 4H). 5

13C-TMR (75 MHz, CD3OD) δ: 176,5, 175,9, 173,2, 169,6, 143,0, 129,6, 128,8,

128,2, 62,7, 58,2, 53,7, 34,4, 33,4, 32,3, 31,8, 30,3, 28,3, 26,1, 16,2.

HRMS: arvutatud m/z [M + Na]+ puhul = 1143,6371, leitud 1143,6387.

1H-TMR (300 MHz, CD3OD, TMS) δ: 7,35-7,27 (m, 10H), 6,16 (s, 1H), 4,59-4,52 10

(m, 1H), 4,24 (br, 1H), 4,02-3,99 (m, 1H), 3,97-3,92 (m, 1H), 3,90-3,87 (m, 1H),

3,58-3,48 (m, 2H), 2,70 (s, 3H), 2,56-2,34 (m, 2H), 2,34-2,32 (m, 1H), 2,06-1,19

(m, 6H), 1,56-1,53 (d, J = 7,0 Hz, 3H), 1,30 (s, 6H).

EE-EP 2 019 671 B1

112

13C-TMR (75 MHz, CD3OD) δ: 176,5, 175,9, 173,2, 169,6, 143,0, 129,6, 128,8,

128,2, 62,7, 58,2, 53,7, 34,4, 33,4, 31,7, 30,6, 30,4, 28,3, 26,3, 16,1.

HRMS: arvutatud m/z [M + Na]+ puhul = 1171,6684, leitud 1171,6680.

1H-TMR (300 MHz, CD3OD, TMS) δ: 8,95-8,93 (d, J = 8,1 Hz, 1H), 7,37-7,24 (m, 5

10H), 6,17-6,14 (d, J = 8,0 Hz, 1H), 4,58-4,56 (m, 1H), 4,24 (br, 1H), 3,99-3,92

(m, 2H), 3,82-3,70 (m, 1H), 2,70 (s, 3H), 2,62-2,40 (m, 2H), 2,33 (m, 1H), 2,04-

1,75 (m, 6H), 1,60-1,56 (m, 2H), 1,55-1,52 (d, J = 7,0 Hz, 3H), 1,34-1,30 (m, 2H).

13C-TMR (75 MHz, CD3OD) δ: 176,5, 175,8, 173,3, 169,7, 143,0, 129,6, 128,8,

128,2, 62,7, 58,2, 53,7, 34,5, 33,4, 31,7, 30,2, 28,3, 26,2, 16,1. 10

HRMS: arvutatud m/z [M + Na]+ puhul = 1115,6058, leitud 1115,6055.

NÄIDE 7

Smac mimeetikumide vaheühendite sünteesimine

EE-EP 2 019 671 B1

113

Skeem VIII

Reagendid ja tingimused: (a) i. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, metanool; ii. Boc-Dap(Z)-

OH, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2, 52% kahe etapi kohta;

(b) O3, seejärel PPh3, CH2Cl2, 90%; (c) H2, 10% Pd-C, i-PrOH, 41%; (d) 9-BBN 5

(2 ekv), THF, tagasijooks, 12 tundi, seejärel 3 N NaOH (2 ekv), 35% H2O2 (2,5

ekv), 0 °C – toatemperatuur, 85%; (e) i. Dess-Martini perjodinaan, CH2Cl2; ii. H2,

10% Pd-C, i-PrOH, 50% kahe etapi kohta.

Vaheühendite 51 ja 53 sünteesimist on kujutatud skeemil VIII. Ühendi 48 võib

valmistada viies etapis püroglutaamhappest 30 vastavalt avaldatud meetoditele 10

(vt: (1) Zhang, J.; Xiong, C.; Wang, W.; Ying, J.; Hruby, V., J. Org. Lett., 2002, 4

(23), 4029-4032 ja (2) Polyak, F. ja Lubell, W. D., J. Org. Chem., 1998, 63, 5937-

5949) kahe diastereoisomeeri seguna, kusjuures R-isomeer on peamine produkt

(suhe on umbes 4 : 1). Ühendi 48 Boc-rühma eemaldamisel, millele järgnes

kondenseerimine N-α-(tert-butoksüülkarbonüül)-N-β-(bensoksüülkarbonüül)-L-di-15

aminopropioonhappega (Boc-Dap(Z)-OH), saadi amiid 49. Ühendi 49 C-C

kaksiksideme osooniga oksüdeerimisel saadi aldehüüd 50. Ühendi 4 Cbz-rühma

lõikamine, saadud amiini molekulisisene kondenseerimine aldehüüdrühmaga ja

järgnev enamiini redutseerimine teostati ühes anumas, saades ühendi 51. Sellel

EE-EP 2 019 671 B1

114

muundamisel saadi vaid ühend 51 ja selle isomeeri tuvastatavalt ei moodustunud,

mis näitab, et minoorse isomeeri aminoaldehüüd ei tsüklistu nendes tingimustes.

Ühendi 49 C-C kaksiksideme hüdroboorimisel 9-BBN-iga, millele järgnes saadud

boraani aluseline oksüdeerimine, saadi alkoholid 52. Ühendi 52 oksüdeerimisel

Dess-Martini perjodinaaniga saadi kahe aldehüüdi segu, mis tsüklistati sama 5

meetodiga, nagu ühend 51, saades ühendi 53. Sarnaselt ühendile 51 saadi sellel

muundamisel vaid üks isomeer.

Ühendi 51 analüütilised andmed: [α]20D = –30,2 (c = 1,7, CHCl3).

1H-TMR (300 MHz, CDCl3, TMS) δ: 5,45 (brd, J = 8,0 Hz, 1H), 4,67 (m, 1H), 4,52

(t, J = 9,0 Hz, 1H), 4,23 (m, 1H), 3,74 (s, 3H), 3,20 (m, 2H), 2,94 (m, 1H), 2,74 10

(dd, J = 13,6, 10,9 Hz, 1), 2,35 (m, 1H), 2,14 (m, 1H), 1,99 (m, 1H), 1,86-1,74 (m,

3H), 1,66 (m, 1H), 1,43 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3, TMS) δ: 173,42, 170,60, 155,16, 79,68, 59,46, 58,39,

54,92, 52,44, 46,72, 37,45, 32,15, 29,64, 28,29, 26,98.

Ühendi 53 analüütilised andmed: [α]20D = –23,2 (c = 1,0, CHCl3). 15

1H-TMR (300 MHz, CDCl3, TMS) δ: 5,23 (brd, J = 8,0 Hz, 1H), 4,79 (m, 1H), 4,65

(dd, J = 9,7, 8,2 Hz), 4,22 (m, 1H), 3,74 (s, 3H), 3,02-2,80 (m, 4H), 2,38-1,70 (m,

9H), 1,43 (brs, 9H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3, TMS) δ: 173,38, 171,59, 155,09, 79,68, 62,03, 59,82,

53,72, 53,15, 52,48, 50,09, 34,66, 34,55, 29,47, 28,31, 27,33. 20

EE-EP 2 019 671 B1

115

NÄIDE 8

SH-188, 189 ja 190 sünteesimine

Skeem IX

Reagendid ja tingimused: (a) EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; (b) 5

i. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH; ii. (S)-N-Boc-N-metüülalaniin, EDC, HOBt,

N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iii. 10% Pd-C, H2, MeOH; (c) tiofosgeen või

trifosgeen, CH2Cl2; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, MeOH.

Happe 15 kondenseerimisel amiiniga 54 või 55 saadi vastavalt amiidid 56 ja 57

(skeem IX). Ühendi 56 või 57 Boc-kaitserühma eemaldamisel, millele järgnes 10

saadud ammooniumite kondenseerimine (S)-N-Boc-N-metüülalaniiniga, saadi

kaks amiidi. Nende kahe amiidi Cbz-kaitserühmade eemaldamisel saadi amiinid

58 ja 59. Ühendi 58 või 59 kondenseerimisel 0,5 ekv trifosgeeniga saadi kaks

uureat. Nende kahe uurea Boc-kaitserühmade eemaldamisel saadi vastavalt SH-

188 ja SH-190. Ühendi 58 kondenseerimisel 0,5 ekv tiofosgeeniga saadi tiouurea. 15

Selle tiouurea Boc-kaitserühma eemaldamisel saadi SH-189.

EE-EP 2 019 671 B1

116

NÄIDE 9

SH-202 sünteesimine

Skeem X

Reagendid ja tingimused: (a) i. NaH (2,5 ekv), 1,12-dibromododekaan, DMF; 5

ii. 3 N LiOH, 1,4-dioksaan; (b) hape 15 (2,2 ekv), EDC, HOBt, N,N-diisopropüül-

etüülamiin, CH2Cl2; (c) i. 4 N HCl, 1,4-dioksaan, MeOH; ii. (S)-N-Boc-N-

metüülalaniin, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; iii. 4 N HCl, 1,4-

dioksaan, MeOH.

Ühendist 60 saadud naatriumalkoholaadi asendamisel 1,12-dibromododekaaniga, 10

millele järgnes trifluoroatsetüülrühma eemaldamine, saadi diamiin 61. Ühendi 61

kondenseerimisel 2 ekv happega 15 saadi amiid 62. Ühendi 62 Boc-kaitse-

rühmade eemaldamisel, millele järgnes kondenseerimine (S)-N-Boc-N-

metüülalaniiniga, saadi amiid. Selle amiidi Boc-kaitserühma eemaldamisel saadi

SH-202. 15

EE-EP 2 019 671 B1

117

NÄIDE 10

Smac mimeetikumide vaheühendite sünteesimine

Skeem XI

Reagendid ja tingimused: (a) i. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, metanool; ii. Boc-Dap(Z)-5

OH, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; (b) O3, seejärel PPh3,

CH2Cl2; (c) H2, 10% Pd-C, i-PrOH; (d) i. CbzCl, NaHCO3, 1,4-dioksaan; ii. 3 N

LiOH, 1,4-dioksaan, seejärel 1 N HCl; (e) i. amiin, EDC, HOBt, N,N-diiso-

propüületüülamiin, CH2Cl2; ii. 4 N HCl 1,4-dioksaanis, metanool; iii. (S)-N-kaitstud

aminohape, EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; (f) i. dihape 10

(0,5 ekv), EDC, HOBt, N,N-diisopropüületüülamiin, CH2Cl2; ii. 4 N HCl 1,4-di-

oksaanis, metanool.

Põhivaheühendi 41 sünteesimise uus ja efektiivne meetod on esitatud skeemil XI.

Ühendi 48 võib valmistada viies etapis püroglutaamhappest 30 vastavalt

avaldatud meetoditele (vt: (1) Zhang, J.; Xiong, C.; Wang, W.; Ying, J. ja Hruby, 15

V., J. Org. Lett., 2002, 4 (23), 4029-4032 ja (2) Polyak, F. ja Lubell, W. D., J. Org.

Chem., 1998, 63, 5937-5949) kahe diastereoisomeeri seguna, kusjuures

R-isomeer on peamine produkt (suhe on umbes 4 : 1). Ühendi 48 Boc-rühma

EE-EP 2 019 671 B1

118

eemaldamisel, millele järgnes kondenseerimine N-α-(tert-butoksüülkarbonüül)-N-

β-(bensoksüülkarbonüül)-L-diaminopropioonhappega (Boc-Dap(Z)-OH), saadi

amiidid 49. Ühendi 49 C-C kaksiksideme osooniga oksüdeerimisel, millele

järgnes redutseerimine PPh3-ga, saadi aldehüüd 50. Ühendi 50 Cbz-rühma

lõikamine, saadud amiini molekulisisene kondenseerimine aldehüüdrühmaga ja 5

järgnev enamiini redutseerimine teostati ühes anumas, saades soovitud ühendi

51. Aminorühma kaitsmisel, millele järgnes ühendi 51 metüülestri hüdrolüüs,

saadi hape 41.

Ühendi 41 kondenseerimisel erinevate diamiinidega saadi rida amiide. Nende

amiidide Boc-kaitserühmade eemaldamisel, millele järgnes saadud ammooniumi-10

soolade kondenseerimine (S)-N-kaitstud aminohapetega, saadi rida amiide 63.

Nende amiidide kaitserühmade eemaldamisel saadi meie poolt soovitud

kahevalentsed Smac mimeetikud 64.

NÄIDE 11

KAHEVALENTSED SMAC MIMEETIKUD 15

SH-173: 1H-TMR (300 MHz, CDCl3) δ: 8,70 (s, 2H), 8,32 (d, J = 8,0 Hz, 2H), 7,60

(d, J = 7,4 Hz, 2H), 7,40-6,80 (m, 26 H), 6,47 (d, J = 7,9 Hz, 2H), 6,25 (d, J = 8,0

Hz, 2H), 4,81 (m, 2H), 4,70 (m, 2H), 4,50 (m, 2H), 4,27 (t, J = 7,1 Hz, 4H), 3,95

(m, 2H), 3,30-3,08 (m, 4H), 2,60 (t, J = 2,61 Hz, 4H), 2,45-2,25 (m, 2H), 2,12-1,20 20

(m, 36H).

13C-TMR (75 MHz, CDCl3) δ: 170,78, 170,41, 170,14, 169,88, 148,00, 140,45,

138,98, 136,19, 128,53, 128,44, 127,68, 127,56, 127,28, 123,70, 121,67, 121,55,

EE-EP 2 019 671 B1

119

119,13, 118,57, 111,29, 110,25, 59,98, 59,06, 54,01, 50,40, 50,20, 50,01, 47,76,

35,93, 34,61, 31,74, 29,53, 29,09, 28,08, 24,83, 23,30, 22,95, 20,82.

SH-175: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,87 (s, 1H), 7,71 (s, 2H), 7,30-7,11 (m,

10H), 6,05 (s, 2H), 4,64 (m, 2H), 4,35-4,16 (m, 10H), 3,81 (m, 2H), 2,60 (t, J = 6,2 5

Hz, 2H), 2,54 (s, 6H), 2,10 (m, 2H), 1,98 (m, 2H), 1,75-1,42 (m, 34H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 175,85, 174,79, 172,08, 150,63, 147,37, 141,60,

131,85, 131,09, 129,93, 128,50, 126,79, 64,57, 63,53, 59,73, 54,54, 53,66, 52,90,

52,59, 38,49, 35,57, 34,90, 33,93, 31,29, 30,32, 28,96, 28,65, 27,63, 27,38,

25,24, 24,49, 18,22. 10

SH-176: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,48 (s, 2H), 7,10-6,67 (20H), 5,84 (s, 2H),

4,65 (m, 2H), 4,55 (m, 2H), 4,42-4,16 (m, 8H), 3,80 (m, 2H), 2,53 (s, 6H), 2,25-

1,30 (m, 26H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,72, 171,00, 169,10, 143,67, 141,49, 141,30, 15

129,07, 127,96, 127,58, 127,39, 124,10,62,76,61,24, 59,43, 57,67, 57,27, 55,00,

53,20, 41,26, 32,12, 31,31, 26,98, 24,69, 15,62.

EE-EP 2 019 671 B1

120

SH-177: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,62 (s, 2H), 7,15-6,90 (20H), 5,90 (s, 2H),

4,75 (m, 4H), 4,43 (s, 4H), 4,39 (m, 4H), 3,83 (m, 2H), 2,80 (s, 6H), 2,46 (m, 2H),

2,22-1,90 (m, 8H), 1,75-1,43 (m, 10H), 1,36 (d, J = 8,4 Hz, 6H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 175,14, 173,74, 172,25, 146,86, 144,06, 143,66, 5

131,72, 131,66, 130,55, 130,21, 129,97, 125,60, 65,46, 64,63, 62,98, 60,36,

59,70, 52,87, 45,02, 34,98, 33,87, 32,30, 30,26, 18,17.

SH-178: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,88 (s, 2H), 7,46-7,30 (m, 10H), 6,19 (s,

2H), 4,78 (m, 6H), 4,42 (m, 2H), 4,30 (m, 2H), 3,90 (m, 2H), 3,74 (m, 4H), 3,60 10

(m, 4H), 3,52 (m, 2H), 3,28 (m, 2H), 2,64 (s, 6H), 2,40-1,56 (m, 24H), 1,49 (d, J =

7,0 Hz, 6H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 176,14, 174,90, 172,10, 151,28, 141,51, 131,90,

131,19, 130,01, 127,32, 64,64, 63,61, 59,73, 58,06, 53,68, 52,96, 52,05, 47,49,

38,50, 35,53, 34,90, 33,89, 30,35, 27,61, 24,48, 18,18. 15

EE-EP 2 019 671 B1

121

SH-179: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,87 (s, 2H), 7,40-7,22 (m, 10H), 6,19 (s,

2H), 4,74 (m, 6H), 4,42 (m, 2H), 4,30 (m, 2H), 4,05 (m, 2H), 3,79 (t, J = 5,1 Hz,

4H), 3,71 (t, J = 5,1 Hz, 4H), 3,53 (brs, 8H), 3,10 (m, 4H), 2,40-1,60 (m, 24H),

1,50 (d, J = 7,0 Hz, 6H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 176,15, 174,92, 172,00, 151,25, 141-51, 131,90, 5

131,19, 130,07, 127,28, 64,64, 63,60, 59,57, 58,60, 58,06, 53,69, 52,95, 52,14,

50,67, 47,56, 38,49, 35,53, 34,89, 30,34, 27,60, 24,47, 18,46.

SH-180: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,60 (s, 2H), 7,30-7,10 (m, 10H), 6,68 (s,

4H), 6,15 (s, 2H), 4,74 (m, 2H), 4,52-4,30 (m, 4H), 4,20 (m, 2H), 4,19-4,02 (m, 10

8H), 3,80 (m, 2H), 3,13 (m, 2H), 2,40-1,12 (m, 42H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,79, 170,36, 169,39, 148,33, 139,54, 129,24,

128,55, 127,41, 123,46, 61,91, 60,88, 60,28, 57,02, 56,06, 50,99, 50,38, 49,08,

48,13, 35,98, 34,26, 33,10, 32,32, 29,20, 27,85, 25,11, 21,95, 16,84.

15

SH-181: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,87 (s, 2H), 7,31 (m, 4H), 7,08 (m, 4H),

6,16 (s, 2H), 4,82-4,72 (m, 6H), 4,50 (m, 2H), 4,26 (m, 2H), 3,88 (m, 2H), 3,78 (m,

4H), 3,68 (brs, 8H), 2,61 (s, 6H), 2,36-1,53 (m, 24H), 1,50 (t, J = 7,0 Hz, 6H).

EE-EP 2 019 671 B1

122

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 176,03, 174,85, 172,05, 163,45, 151,16, 137,40,

131,90, 127,33, 118,51, 64,59, 63,58, 59,73, 58,02, 53,64, 52,30, 51,87, 47,26,

38,48, 35,53, 34,86, 33,85, 30,27, 27,60, 24,47, 18,16.

SH-182: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,61 (s, 2H), 7,23 (m, 4H), 6,78 (m, 4H), 5

6,53 (m, 4H), 6,12 (s, 2H), 4,70 (m, 2H), 4,32 (m, 2H), 4,18 (m, 2H), 4,10-3,83 (m,

6H), 2,61 (s, 6H), 2,22-1,03 (m, 42H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,53, 171,92, 169,39, 160,60, 148,31, 139,38,

134,84, 129,40, 128,42, 115,60, 61,76, 60,78, 57,20, 50,94, 50,27, 49,59, 35,99,

34,42, 33,22, 32,32, 31,33, 29,41, 27,95, 25,14,21,99, 15,66. 10

SH-183: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,87 (s, 2H), 7,38-7,22 (m, 4H), 7,12-6,99

(m, 4H), 6,17 (s, 2H), 4,85-4,74 (m, 6H), 4,34 (m, 2H), 4,27 (m, 2H), 3,98 (m, 2H),

3,80-3,65 (m, 8H), 3,55 (s, 8H), 3,10 (m, 2H), 2,37-1,40 (m, 30H).

15

EE-EP 2 019 671 B1

123

SH-184: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,62 (s, 2H), 7,20 (m, 4H), 6,90-6,70 (m,

4H), 6,69-6,50 (brs, 4H), 6,19 (s, 2H), 4,72 (m, 2H), 4,50-4,28 (m, 4H), 4,20-3,80

(m, 6H), 3,12 (m, 4H), 2,22-0,98 (m, 42H).

SH-185: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,67 (s, 2H), 7,26-7,10 (m, 10H), 6,07 (s, 5

2H), 4,73 (m, 2H), 4,28 (m, 2H), 4,25-4,10 (m, 6H), 3,83 (m, 2H), 2,54 (s, 6H),

2,20-1,92 (m, 4H), 1,86-1,30 (m, 34H), 0,98-0,80 (m, 12H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 177,43, 173,05, 172,22, 148,26, 139,29, 129,28,

128,50, 127,43, 123,81, 62,00, 60,99, 57,20, 51,08, 50,76, 50,40, 36,00, 33,06,

32,36, 31,32, 29,52, 28,62, 28,26, 27,77, 25,76, 25,10, 21,93, 15,65. 10

SH-186: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,58 (s, 2H), 7,20-6,90 (m, 10H), 6,61 (s,

4H), 6,08 (s, 2H), 4,72 (m, 2H), 4,30 (m, 2H), 4,10 (m, 2H), 3,95 (m, 4H), 3,80 (m,

2H), 2,52 (s, 6H), 2,25-1,05 (m, 36H), 1,02-0,75 (m, 14H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 174,88, 174,40, 171,91, 151,04, 142,52, 142,31, 15

131,63, 130,92, 130,00, 125,57, 125,09, 64,30, 63,24, 59,74, 53,42, 52,90, 38,63,

38,20, 35,90, 34,85, 34,28, 33,87, 32,69, 32,05, 31,73, 30,20, 29,07, 27,76,

24,49, 18,23.

EE-EP 2 019 671 B1

124

SH-187: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,56 (s, 2H), 7,40-7,05 (m, 16H), 7,02 (m,

2H), 6,90 (m, 2H), 6,78 (m, 4H), 6,11 (s, 2H), 4,75 (m, 2H), 4,49 (m, 2H), 4,25 (m,

4H), 4,20 (m, 2H), 3,98 (m, 2H), 3,84 (m, 2H), 2,49 (s, 6H), 2,38 (m, 4H), 2,24-

1,22 (m, 36H). 5

SH-188: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,10-6,92 (m, 10H), 6,85 (m, 4H), 6,70 (m,

4H), 5,85 (s, 2H), 4,65 (m, 2H), 4,32 (m, 2H), 4,06 (m, 2H), 3,82 (m, 2H), 2,74 (m,

4H), 2,54 (s, 6H), 2,15 (m, 4H), 2,02-1,20 (m, 34H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 172,36, 171,92, 169,41, 160,17, 141,40, 141,15, 10

139,27, 129,01, 127,66, 127,46, 61,88, 60,87, 57,18, 50,94, 39,72, 35,99, 33,20,

32,49, 31,60, 31,33, 27,79, 25,19, 21,91, 15,69.

SH-189: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,18-6,99 (m, 10H), 6,95 (m, 4H), 6,80 (m,

4H), 5,90 (s, 2H), 4,72 (m, 2H), 4,36 (m, 2H), 4,13 (m, 2H), 3,89 (m, 2H), 3,30 15

(brm, 4H), 2,63 (s, 6H), 2,30 (m, 4H), 2,12-1,18 (m, 34H).

EE-EP 2 019 671 B1

125

SH-190: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 7,15-6,93 (m,

10H), 6,95 (m, 4H), 6,79 (m, 4H), 6,85 (s, 2H), 4,74 (m, 2H), 4,36 (m, 2H), 4,13

(m, 2H), 3,88 (m, 2H), 2,80 (m, 4H), 2,58 (s, 6H), 2,36-1,08 (m, 42H).

5

SH-191: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,75 (s, 2H), 7,40-7,20 (m, 10H), 6,16 (s,

2H), 4,74 (m, 2H), 4,36 (m, 2H), 4,32-4,20 (m, 6H), 3,89 (m, 2H), 2,95 (t, J = 6,6

Hz, 4H), 2,64 (s, 6H), 2,32-1,20 (m, 38H).

SH-198: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,70 (s, 2H), 7,30-7,12 (m, 10H), 6,07 (s, 10

2H), 4,65 (m, 2H), 4,32 (m, 2H), 4,25-4,10 (m, 6H), 3,84 (m, 2H), 3,10 (m, 4H),

2,55 (s, 6H), 2,20-1,20 (m, 38H), 0,98 (m, 2H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,17, 172,22, 169,53, 148,15, 139,16, 129,32,

128,54, 127,40, 124,04, 70,20, 69,63, 62,01, 60,98, 57,19, 51,10, 50,82, 50,63,

50,35, 35,97, 33,06, 32,36, 31,37, 29,29, 28,17, 27,77, 26,48, 25,80, 25,10, 15

22,58, 21,95, 15,67.

EE-EP 2 019 671 B1

126

SH-199: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,73 (s, 2H), 7,20-7,02 (m, 10H), 6,05 (s,

2H), 4,65 (m, 2H), 4,30 (m, 2H), 4,22-4,08 (m, 6H), 3,84 (m, 2H), 3,08 (m, 4H),

2,52 (s, 6H), 2,25-0,90 (m, 42H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,02, 172,13, 169,49, 147,91, 139,07, 129,31, 5

128,55, 127,41, 124,14, 70,25, 66,87, 61,93, 60,90, 57,18, 50,97, 50,22, 36,01,

33,08, 32,37, 31,40, 29,33, 28,23, 27,74, 25,11, 22,62,21,97, 15,70.

SH-200: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,77 (s, 2H), 7,22-7,08 (m, 10H), 6,05 (s,

2H), 4,65 (m, 2H), 4,37-4,22 (m, 6H), 4,16 (m, 2H), 3,82 (m, 2H), 3,48 (m, 4H), 10

3,08 (m, 4H), 2,52 (s, 6H), 2,16-1,42 (m, 30H), 1,01 (m, 4H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 173,11, 172,16, 169,49, 148,01, 139,10, 129,32,

128,56, 127,38, 124,62, 70,59, 68,39, 66,87, 61,96, 60,95, 57,19, 50,73, 50,24,

35,98, 33,09, 32,36, 31,40, 27,77, 25,43, 25,12, 21,96,15,69.

15

EE-EP 2 019 671 B1

127

SH-201: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,60 (s, 2H), 7,40-6,70 (m, 20), 6,16 (s, 2H),

4,75 (m, 2H), 4,49 (m, 2H), 4,25 (m, 4H), 4,20 (m, 2H), 3,98 (m, 2H), 3,84 (m,

2H), 2,49 (s, 6H), 2,40-1,20 (m, 48H).

SH-202: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,35-7,16 (m, 10H), 5,02 (m, 2H), 4,74 (m, 5

2H), 4,39 (m, 2H), 4,27 (m, 2H), 3,92 (m, 2H), 3,55 (m, 4H), 3,34 (m, 4H), 2,64 (s,

6H), 2,28-1,20 (m, 54H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 175,35, 174,62, 172,04, 141,98, 131,60, 130,66,

129,70, 75,84, 73,59, 64,68, 63,33, 59,74, 55,57, 53,55, 38,93, 35,65, 35,05,

33,93, 32,55, 32,31, 30,64, 28,86, 27,85, 24,68, 18,29. 10

SH-206: 1H-TMR (300 MHz, D2O) δ: 7,44 (s, 2H), 7,30-6,80 (m, 10H), 6,49 (s,

4H), 5,99 (s, 2H), 4,63 (m, 2H), 4,28 (m, 2H), 4,06 (m, 2H), 3,92 (m, 2H), 3,80 (m,

4H), 2,55 (s, 6H), 2,28-0,95 (m, 42H).

13C-TMR (75 MHz, D2O) δ: 175,04, 174,33, 171,97, 150,65, 143,08, 141,97, 15

131,63, 131,00, 130,59, 129,60, 126,25, 64,31, 63,33, 59,74, 53,47, 52,92, 38,47,

36,87, 35,85, 34,86, 33,87, 31,85, 30,42, 27,65, 24,52, 18,26.

EE-EP 2 019 671 B1

128

SM-410: 1H-TMR (MeOH-d4, 300 MHz) δ: 8,91 (m, 2H), 7,37-7,13 (m, 24H), 6,16

(m, 2H), 4,73 (m, 2H), 4,53 (m, 2H), 4,06-3,73 (m, 8H), 3,37-3,27 (m, 6H), 2,92

(m, 6H), 2,68 (m, 6H), 2,30 (m, 2H), 2,05-1,81 (m, 10H), 1,55 (m, 6H).

13C-TMR (MeOH-d4, 300 MHz) δ 174,4, 172,3, 169,3, 168,6, 142,2, 142,0, 139,3, 5

129,1, 128,7, 128,5, 127,8, 127,5, 127,3, 61,8, 57,3, 52,6, 51,8, 46,6, 34,9, 32,4,

31,4, 30,9, 27,3, 15,3.

NÄIDE 12

Inhibiitorite seondumine XIAP BIR3-ga

Et testida kahevalentsete Smac mimeetikumide IAP valkudega seondumise 10

afiinsust, töötati välja tundlik ja kvantitatiivne in vitro seondumise test, kasutades

fluorestsentspolarisatsioonil (FP) põhinevat meetodit, ja seda kasutati Smac

mimeetikumide XIAP valguga seondumise afiinsuse määramiseks (Nikolovska-

Coleska et al., Anal Biochem., 2004, 332, 261-73). Selle testi läbiviimiseks seoti

5-karboksüfluorestseiin (5-FAM) muteeritud Smac peptiidi lüsiini külgahelaga, 15

saades AbuRPFK(5-FAM)-NH2 (nimetati kui SM5F). SM5F peptiidi XIAP BIR3

valguga seondumise Kd väärtus määrati olevat 17,92 nM, mis näitab, et see

peptiid seondub kõrge afiinsusega XIAP valgu pinnal oleva seondumistaskuga.

Inimese XIAP (jäägid 241-356) rekombinantne XIAP BIR3 valk, millele on liidetud

His-märgis, oli stabiilne ja lahustuv ning seda kasutati FP-l põhinevates 20

seondumistestides.

EE-EP 2 019 671 B1

129

Annusest sõltuvad seondumistestid viidi läbi testitavate ühendite seerialiste

lahjendustega DMSO-s. 5 µl testitavate ühendite proovi, mida eelinkubeeriti XIAP

BIR3 valgu (30 nM) ja SM5F peptiidiga (5 nM) määramispuhvris (100 mM

kaaliumfosfaati (pH 7,5), 100 µg/ml veise gammaglobuliini, 0,02% naatriumasiidi,

mis on ostetud firmast Invitrogen™ Life Technology), viidi Dynex 96 süvendiga 5

mustadele ümarapõhjalistele plaatidele (Fisher Scientific), saamaks lõppmahtu

125 µl. Igas testis kasutati seondunud peptiidi kontrolli, mis sisaldas

rekombinantset XIAP BIR3 valku ja SM5F (võrdub 0% inhibeerimisega) ja vaba

peptiidi kontrolli, mis sisaldas ainult vaba SM5F (võrdub 100% inhibeerimisega).

Polarisatsiooni väärtused määrati pärast seadmega Ultra Reader (Tecan U.S. 10

Inc., Research Triangle Park, NC) 3-tunnist inkubeerimist, kui seondumine

saavutas tasakaalu. IC50 väärtused, st inhibiitori kontsentratsioon, mille puhul

tõrjutakse 50% seondunud peptiidist seondumiskohtadest välja, määrati graafi-

kult, kasutades mittelineaarset vähimruutude analüüsi. Kõverale sobitamine

teostati GraphPad Prism tarkvara abil (GraphPad Software, Inc., San Diego, CA). 15

NÄIDE 13

Fluorestsentspolarisatsioonil põhinev XIAP valguga seondumise

määramine

Smac mimeetikumi inkubeeriti inimese XIAP valguga (jäägid 120-356) (10 nM) ja

fluorestseeruvalt märgistatud Smac kahevalentse peptiidi nimetusega Smac-2F 20

(0,5 nM) kui märgisega määramispuhvris (100 mM kaaliumfosfaat (pH 7,5);

100 µg/ml veise gammaglobuliini; 0,02% naatriumasiidi) Dynex 96 süvendiga

mustadel ümerapõhjalistel plaatidel (Fisher Scientific). Smac-2F leiti seonduvat

XIAP-ga Kd väärtusega 1,2 nM. Iga testi puhul kasutati kontrollidena XIAP ja

Smac2-F peptiidi (võrdub 0% inhibeerimisega) ning ainult Smac-2F (võrdub 100% 25

inhibeerimisega). Polarisatsiooni väärtused määrati pärast 2-tunnist inkubeerimist

plaadilugejaga Ultra Reader. IC50 väärtus, st inhibiitori kontsentratsioon, mille

puhul tõrjutakse 50% seondunud peptiidist seondumiskohtadest välja, määrati

EE-EP 2 019 671 B1

130

graafikult, kasutades mittelineaarset vähimruutude analüüsi. Kõverale sobitamine

teostati GraphPad Prism® tarkvara abil.

Testimisel seondumistestis oli kahevalentsel Smac mimeetikumil SH-164 IC50

väärtus 1,9 ± 0,5 nM (joonis fig 1). See oli enam kui 500 korda suurem kui 5

ühevalentse Smac mimeetikumi SH-122 seondumisafiinsus ja > 5000 korda

suurem kui looduslikul Smac peptiidil AVPI (SEQ ID NO: 1).Need andmed

kinnitavad, et kahevalentsed Smac mimeetikumid toimivad tugevate IAP

aktiivsuse inhibiitoritena.

NÄIDE 14 10

Rakukasvu inhibeerimine kahevalentsete Smac mimeeti kumidega

Testiti SH-164 toimet mitmesuguste vähi rakuliinide kasvule. Rakud külvati koos

testitava ühendiga 96 süvendiga lamedapõhjalistele rakukultuuriplaatidele

tihedusega 3000 rakku süvendi kohta ja inkubeeriti temperatuuril 37 °C 95% õhku

ja 5% CO2 sisaldavas atmosfääris 4 päeva. Rakkude kasvumäära inhibeerimine 15

pärast töötlemist ühendi erinevate kontsentratsioonidega määrati WST-8

komplektiga (2-(2-metoksü-4-nitrofenüül)-3-(4-nitrofenüül)-5-(2,4-disulfofenüül)-

2H-tetrasooliumi mononaatriumisool; Dojindo Molecular Technologies, Inc.,

EE-EP 2 019 671 B1

131

Gaithersburg, Maryland). Igasse süvendisse lisati WST-8 lõppkontsentratsioonis

10% ja seejärel inkubeeriti plaate temperatuuril 37 °C 2–3 tundi. Neelduvus

proovides määrati lainepikkusel 450 nm plaadilugejaga Ultra Tecan Reader

(Molecular Device). Testitava ühendi kontsentratsioon, mis inhibeeris rakkude

kasvu 50% (IC50), arvutati töötlemata rakkude saadud neelduvuse võrdlemisel 5

testitava ühendiga töödeldud rakkudega saadud neelduvusega.

Kui SH-164 toimet testiti MDA-MB-231 inimese rinnavähi rakuliini ja MALME-3M

melanoomi rakuliini, oli IC50 väärtus 1,4 nM (joonis fig 2). Lisaks oli SH-164 tugev

inhibeeriv toime ka mitmetesse teistesse vähi rakuliinidesse (joonis fig 2).

NÄIDE 15 10

Rakusurma indutseerimine kahevalentsete Smac mimeet ikumidega

Et testida SH-164 võimet indutseerida rakusurma paljudes vähi rakuliinides,

kasutati rakkude elulemuse testimiseks trüpaansinise testi. 0,3 x 106 rakku külvati

6 süvendiga plaatidele ning inkubeeriti 2 päeva temperatuuril 37 °C 95% õhku ja

5% CO2 sisaldavad atmosfääris koos testitava ühendiga ja ilma. Rakkude 15

elulemuse tuvastamiseks kasutati 0,4% trüpaansinise (Invitrogen Corporation)

1 : 1 lahjendust. SH-164 leiti olevat efektiivne rakusurma indutseerija, kui seda

inkubeeriti koos MDA-MB-231, MALME-3M ja OVCAR-4 rakkudega (joonis fig 3).

Igal juhul indutseeris SH-164 kontsentratsioonis 100 nM rakusurma vähemalt

70%. 20

NÄIDE 16

Kahvalentsete Smac mimeetikumide ja teiste ainete k ombinatsioonide

toime rakukasvu inhibeerimisele

Et testida kahevalentsete Smac mimeetikumide võimet sensibiliseerida vähirakke

teiste ainete rakukasvu inhibeerivate toimete suhtes, teostati rakukasvu 25

EE-EP 2 019 671 B1

132

inhibeerimise testid mitmesuguste ainetega ülki ja kombinatsioonis kahe-

valentsete Smac mimeetikumide suurenevate annustega. MDA-MB-231 (2LMP)

rinnavähi rakkudega saadi ainult TRAIL-i kasutamisel IC50 väärtus 2,2 ng/ml

(joonis fig 4A). TRAIL ja SH-164 kombinatsiooni kasutamisel vähenes TRAIL-i

IC50 väärtus oluliselt, sealjuures oli TRAIL IC50 väärtus 100 nM SH-164 manulusel 5

0,008 ng/ml. Samasugune tulemus saadi MDA-MB-453 rinnavähi rakuliiniga,

milles ainult TRAIL-iga saadi IC50 väärtus > 1000 ng/ml ning TRAIL-i ja 100 nM

SH-164 kombinatsiooniga saadi IC50 väärtus 16 ng/ml (joonis fig 4B). Kui kasutati

PC-3 inimese eesnäärmevähi rakke, saadi ainult TRAIL-iga IC50 väärtus > 300

ng/ml, samas kui TRAIL-i ja 100 nM SH-164 kombinatsiooniga saadi IC50 väärtus 10

2 ng/ml (joonis fig 4C). SH-122 oli samasugune, kuigi mitte nii tugev toime,

kusjuures TRAIL-i ja 1000 nM SH-122 kombinatsiooniga saadi IC50 väärtus 30

ng/ml. 500 nM SH-149, vastupidi, ei alandanud TRAIL-i IC50 väärtust.

Samuti testiti SH-164 selle võime suhtes tugevdada kemoterapeutikumide

tsisplatiini ja mitoksantrooni rakukasvu inhibeerivat toimet. Testimisel MDA-MB-15

231 (2LMP) inimese rinnavähi rakkudel sensibiliseeris SH-164 kontsentratsioonis

100 nM rakke mõlema aine rakukasvu inhibeeriva toime suhtes (joonis fig 5).

Need andmed näitavad, et kahevalentsed Smac mimeetikumid on võimelised

sensibiliseerima rakke mitmesuguste vähiravimite rakukasvu inhibeeriva toime

suhtes. 20

NÄIDE 17

Apoptoosi testimine

Apoptoosi testimisel kasutati apoptoosi tuvastamise komplekti (BioVision

Research Products, Mountain View, CA) vastavalt tootja juhistele. Lühidalt, rakke

töödeldi Smac mimeetikumidega 12 tundi, koguti ja pesti jääkülma PBS-iga. 25

Rakud värviti anneksiin-V/FITC ja propiidiumjodiidiga (PI) 15 minutit toa-

temperatuuril pimedases ning analüüsiti kohe FACS Calibur läbivoolu-

tsütomeetriga (Becton Dickinson, Erembodegem, Belgia). Rakud, mis värvusid

EE-EP 2 019 671 B1

133

anneksiin-V (+) ja PI (-), leiti olevat varase staadiumi apoptootilised rakud. Rakud,

mis värvusid anneksiin-V (+) ja PI (+), leiti olevat hilise staadiumi apoptootilised

rakud ja rakud, mis värvusid anneksiin-V (-) ja PI (+), leiti olevat nekrootilised

rakud (joonis fig 6).

NÄIDE 18 5

XIAP-ga seondumise afiinsused ja rakukasvu inhibeer ivad toimed

Smac mimeetikumide XIAP-ga seondumise afiinsused ja rakukasvu inhibeerivad

toimed on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Ühend XIAP-ga seondumise

IC50 väärtused (nM)

IC50 väärtused (nM) WST-

testis (MDA-MB-231)

IC50 väärtused (nM)

WST-testis (SK-OV-3)

SH-142 < 50 < 100

SH-143 < 50

SH-146 < 50

SH-153 < 10 < 1000

SH-155 < 10 < 100 < 100

SH-156 < 10 < 1000 < 1000

SH-158 < 10 < 1000 < 1000

SH-159 < 10 < 1000 < 1000

SH-164 < 10 < 10 < 10

SH-165 < 10 < 1000 < 1000

SH-166 < 10 < 1000 < 1000

SH-167 < 10 < 10 < 10

SH-172 < 10 < 1000

EE-EP 2 019 671 B1

134

Ühend XIAP-ga seondumise

IC50 väärtused (nM)

IC50 väärtused (nM) WST-

testis (MDA-MB-231)

IC50 väärtused (nM)

WST-testis (SK-OV-3)

SH-173 > 10 000 > 10 000 > 10 000

SH-175 < 50 < 100 < 100

SH-176 < 10 < 100

SH-177 < 10 < 100

SH-178 < 100 < 10 000

SH-179 < 100 < 10 000

SH-180 < 100 < 1000 < 1000

SH-181 < 100 < 10 000

SH-182 < 100 < 10 < 10

SH-183 < 100 < 10 000

SH-184 < 100 < 10 < 100

SH-185 < 50 < 10 < 10

SH-186 < 50 < 10 < 10

SH-187 > 10 000 > 10 000 > 10 000

SH-188 < 100 < 100 < 100

SH-189 < 100 < 100 < 100

SH-190 < 100 < 10 < 10

SH-191 < 100 < 100 < 100

SH-198 < 100 < 10 < 10

SH-199 < 10 < 10 < 10

SH200 < 10 < 100 < 100

SH-201 > 10 000 > 1000 > 1000

SH-202 < 100 < 10 < 10

SH-206 < 1000 < 1000 < 1000

YP-317 < 100 < 100

EE-EP 2 019 671 B1

135

Ühend XIAP-ga seondumise

IC50 väärtused (nM)

IC50 väärtused (nM) WST-

testis (MDA-MB-231)

IC50 väärtused (nM)

WST-testis (SK-OV-3)

YP-343 < 100 < 100

YP-381 < 10 < 10 < 10

YP-383 < 10 < 10 < 10

YP-385 < 10 < 10 < 10

SM-410 < 100 < 500 < 500

EE-EP 2 019 671 B1

136

PATENDINÕUDLUS

1. Ühend valemiga XIII:

milles

D" on (CR1R2)n-R5c-(CR3R4)m; 5

J on valitud rühmast, mis koosneb valikuliselt asendatud alkülenüülrühmast ja

(CR1R2)p-R5b-(CR3R4)q;

T on valitud rühmast, mis koosneb C=O, C=S, C=NR1, S, O, NR1, CR1R2,

valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-,

valikuliselt asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühmast; 10

U on valitud rühmast, mis koosneb: vesinikust, NR1R2, OR1, SR1, valikuliselt

asendatud alküül- ja valikuliselt asendatud arüülrühmast;

n, m, p ja q on valitud sõltumatult 0–5 hulgast;

iga R1, R2, R3 ja R4 on valitud sõltumatult rühmast, mis koosneb vesinikust,

valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt 15

asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt asendatud arüül- ning valikuliselt

asendatud heteroarüülrühmast;

EE-EP 2 019 671 B1

137

R5c on valitud rühmast, mis koosneb NCOR8 ja NCO2R8;

R5b on valitud rühmast, mis koosneb O, S, NR1, CR1R2, C=O, C=S ja C=NR1;

R7 on valitud rühmast, mis koosneb vesinikust, CO2R7a ja

COCH(R7b)N(R7c)CO2R7a;

R7a on valitud rühmast, mis koosneb valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt 5

asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt

asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühmast;

R7b on valikuliselt asendatud C1-3-alküülrühm;

R7c on valitud rühmast, mis koosneb vesinikust ja valikuliselt asendatud

alküülrühmast; ning 10

R8 on valitud rühmast, mis koosneb valikuliselt asendatud alküül-, valikuliselt

asendatud karbotsüklüül-, valikuliselt asendatud heterotsüklüül-, valikuliselt

asendatud arüül- ja valikuliselt asendatud heteroarüülrühmast.

2. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles R7a on tert-butüülrühm; n on 1, m on

2, R5c on NCO2R8 ja R8 on bensüülrühm. 15

3. Ühend, mis on valitud rühmast, mis koosneb:

EE-EP 2 019 671 B1

138

5

EE-EP 2 019 671 B1

139

ja

5

4. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

5. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

EE-EP 2 019 671 B1

140

6. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

7. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

5

8. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

9. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

EE-EP 2 019 671 B1

141

10. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

11. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

5

12. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

13. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

EE-EP 2 019 671 B1

142

14. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, mis on

EE-EP 2 019 671 B1

143

1/6

FIG 1

5

EE-EP 2 019 671 B1

144

2/6

FIG 2

5

EE-EP 2 019 671 B1

145

3/6

EE-EP 2 019 671 B1

146

4/6

EE-EP 2 019 671 B1

147

5/6

EE-EP 2 019 671 B1

148

6/6

FIG 6