Valgamaa aastaraamat 2003 · Eessõna Hea lugeja, aastaraamatu koostamise ajal toimusid Eestimaa jaoks küllaltki olulised sündmused – liitumine NATO ja Euroopa Liiduga

VALGAMAA

AASTARAAMAT

2003

Valga 2004

Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post: [email protected] Internetis: http://valgamaa.ee

Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsus

Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel! Valga Maavalitsus, 2004 Trükitud AS Triip trükikojas 400 eks., 149 lk.

Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale

Eessõna Hea lugeja,

aastaraamatu koostamise ajal toimusid Eestimaa jaoks küllaltki olulised sündmused – liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Tähistamaks viimast ja ühtlasi ka seda, et käesolev raamat on järjekorraarvult juba kümnes, kujundasime raamatu kaane Euroopa Liidu lipu värvides. Eestimaa äärealal asuvale, samas aga Euroopa suhtes atraktiivsele Valga maakonnale, on liitumine tõsine väljakutse ja arenguvõimalus.

Nagu raamatus sisalduvatest aegridadest näha, ei vasta Valgamaa arengud ootustele. Probleemid tootmise ümberkujundamisel, uusettevõtluse madal innovatsioonipotentsiaal, sotsiaalprobleemid jms. näitavad, et maakond ei suuda inimeste heaolu tagamisel konku-reerida vabariigi tõmbekeskustega. Samuti jätkus 2003. a. lühinägelik riiklik nn. hiiliv haldusreform, mille käigus jätkati riigiasutuste koondamist regionaalsetesse keskustesse. Tulemused on paraku regionaalset arengut pärssivad.

Positiivsena võib märkida, et Euroopa Liidu koosseisus avardunud finantseerimisvõimalused võimaldavad maakonnas käivitada mitmeid uusi projekte. Maakonna arengu ja EL vahendite otstarbeka kasutamise paremaks koordineerimiseks algatas maavalitsus Valga maakonna arengustrateegia uuendamise ja ajakohastamise, mis valmib paralleelselt aastaraamatuga. Et aastaraamat on strateegia statistiliseks alusdokumendiks, on tänases aastaraamatus muudetud veidi struktuuri, et paremini hinnata valdkondade arengutendentse ja välja tuua kitsaskohti.

Täiendava teabe saamiseks soovitan Teil tutvuda ka maakonna arengustrateegia ja veebilehega valgamaa.ee.

Maakond loodab oma teotahteliste inimeste tööga ja EL koostööst tuleneva sünergia abil kujuneda Eestimaa arenenud lõunaväravaks.

Georg Trašanov Maavanema kohusetäitja

Valgamaa aastaraamat 2003

4

1. Sisukord

Eessõna ......................................................................................................................................3

1. Sisukord .................................................................................................................................4

2. 100 aastat tagasi ...................................................................................................................12

3. Tähtsamad sündmused ja üritused .......................................................................................15

4. Juhtimine ja regionaalhaldus ...............................................................................................18 4.1 Valga maakond ..............................................................................................................18

Kaart 1 Asend...................................................................................................................18 Kaart 2 Haldusjaotus ........................................................................................................18 4.1.1 Üldist .......................................................................................................................18 4.1.2 Maakonna kujunemine ............................................................................................18 4.1.3 Lipp ja vapp.............................................................................................................20 4.1.4 Kaugused linnulennult.............................................................................................21 Tabel 4-1 Maakonnakeskused..........................................................................................21 Tabel 4-2 Väljapoole Eestit..............................................................................................21 4.1.5 Haldusjaotus ............................................................................................................21 Tabel 4-3 Elanike arv rahvastikuregistri põhjal ...............................................................21 4.1.6 Rahvastik.................................................................................................................22 Graafik 4-1 Jaotus soo järgi .............................................................................................22 Graafik 4-2 Jaotus vanuse järgi ........................................................................................22 Graafik 4-3 Jaotus elukoha järgi ......................................................................................22 Tabel 4-4 Registreeritud sünde ja surmi ..........................................................................22 Graafik 4-4 Loomulik iive 1992–2003.............................................................................23 Graafik 4-5 Abielud, abielulahutused ja nime muutmised 1992–2003............................23

4.2 Riiklikud institutsioonid ................................................................................................23 4.2.1 Valga Maavalitsus ...................................................................................................23 Joonis 1 Struktuur ............................................................................................................24 Tabel 4-5 Ametnike jaotus soo ja vanuse järgi ................................................................24 Tabel 4-6 Euroopa Liidu materjalidega varustatud raamatukogud ..................................24 Tabel 4-7 Programmidele eraldatud vahendid Eestis (mln. kr)........................................25 Tabel 4-8 Esitatud ja toetatud regionaalarenguprojektid Valgamaal ...............................25 Tabel 4-9 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmi

kaudu toetatud valdkonnad (kr) ........................................................................25 Tabel 4-10 Hasartmängumaksust investeeringuprojektidele toetust saanud (kr).............25 Tabel 4-11 Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud (kr) ...............................26 Tabel 4-12 Kohaliku omaalgatuse programmist Hollandi vahenditest toetatud (kr) .......27 Tabel 4-13 Põllumajanduspiirkondade programmist toetust saanud (kr) ........................27 4.2.2 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Valga Büroo ....................................................29 Tabel 4-14 Registris .........................................................................................................29 Tabel 4-15 Tegevusnäitajad .............................................................................................29 4.2.3 Maa-ameti Valga katastribüroo...............................................................................29 4.2.4 Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus Valga teenindusbüroo ..........................30 Tabel 4-16 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr)............................................................30 4.2.5 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev..........................................................................30 4.2.6 Valga Piirivalvepiirkond .........................................................................................30 Tabel 4-17 Piiristatistika ..................................................................................................31 Tabel 4-18 Isikute piiriületused........................................................................................31

Sisukord

5

Tabel 4-19 Autotranspordivahendite piiriületused .......................................................... 31 Tabel 4-20 Kaubavedu raudteel (vagunite arv) ............................................................... 32 4.2.7 Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond.................................................. 32 Tabel 4-21 Politseiametnike jaotus.................................................................................. 32 Tabel 4-22 Õigusrikkumiste struktuur............................................................................. 34 Tabel 4-23 Kuriteod omavalitsuste lõikes ....................................................................... 34 Tabel 4-24 Selgitatud kuriteo toimepannud isikuid......................................................... 34 Tabel 4-25 Liiklusõnnetused ........................................................................................... 34 4.2.8 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna Regionaalosakonna Valga büroo ...... 35 Tabel 4-26 Tegevusnäitajad............................................................................................. 35 4.2.9 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv............................................................................. 35 4.2.10 Valga Maakohus ................................................................................................... 36 Tabel 4-27 Kriminaalasjad .............................................................................................. 36 Tabel 4-28 Tsiviilasjad .................................................................................................... 36 Tabel 4-29 Väärteo asjad ................................................................................................. 36 Tabel 4-30 Kinnistusameti tegevusnäitajad..................................................................... 36 Tabel 4-31 Arvel olevad kliendid .................................................................................... 37 4.2.11 Valga Prokuratuur................................................................................................. 37 Tabel 4-32 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed ........................................................... 37 4.2.12 Eesti Tolliameti Kagu Tolliinspektuur ................................................................. 38 4.2.13 Valgamaa Päästeteenistus..................................................................................... 39 Tabel 4-33 Väljakutsed sündmuste liikide lõikes............................................................ 39 Tabel 4-34 Tulekahjudes päästetud ja kannatanuid......................................................... 39 4.2.14 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor................................................. 40 4.2.15 Valgamaa tööinspektsioon.................................................................................... 40 4.2.16 Tarbijakaitseameti Valgamaa talitus..................................................................... 40 4.2.17 Notarid .................................................................................................................. 40 4.2.18 Lõuna Riigikaitse Osakonna Valga büroo............................................................ 40 Tabel 4-35 Tegevusnäitajad............................................................................................. 40 Tabel 4-36 1984–1986. aastal sündinud kutsealuste arstliku läbivaatuse tulemused ...... 40 Tabel 4-37 Kutsutud kaitseväe ajateenistusse ................................................................. 41

4.3 Kohalikud omavalitsused .............................................................................................. 41 4.3.1 Kohalike omavalitsuste eelarve .............................................................................. 41 Tabel 4-38 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kr) ..... 41 Graafik 4-6 Tulud, kulud ja üksikisiku tulumaks ühe elaniku kohta (kr)........................ 41 Tabel 4-39 Tulude jaotumine (tuh. kr) ............................................................................ 42 Tabel 4-40 Kulude jaotumine (tuh. kr) ............................................................................ 42 Graafik 4-7 Tulude jaotumine ......................................................................................... 43 Graafik 4-8 Kulude jaotumine ......................................................................................... 43 Tabel 4-41 Tulude ja kulude struktuur (tuh. kr) .............................................................. 43 4.3.2 Helme vald.............................................................................................................. 44 4.3.3 Hummuli vald ......................................................................................................... 45 4.3.4 Karula vald ............................................................................................................. 46 4.3.5 Otepää vald ............................................................................................................. 47 4.3.6 Palupera vald .......................................................................................................... 49 4.3.7 Puka vald ................................................................................................................ 51 4.3.8 Põdrala vald ............................................................................................................ 52 4.3.9 Sangaste vald .......................................................................................................... 54 4.3.10 Taheva vald........................................................................................................... 55 4.3.11 Tõlliste vald .......................................................................................................... 56


6

4.3.12 Tõrva linn ..............................................................................................................58 4.3.13 Valga linn ..............................................................................................................59 4.3.14 Õru vald.................................................................................................................62 4.3.15 Valgamaa Omavalitsuste Liit ................................................................................63 Tabel 4-42 Esindajad........................................................................................................64 4.3.16 Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames ............................65

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse...................................................................................66 5.1 Üldiseloomustus.............................................................................................................66 5.2 Meteoroloogiline ülevaade ............................................................................................67

5.2.1 Soojuslikud karakteristikud.....................................................................................67 Tabel 5-1 Õhutemperatuurid (°C) ....................................................................................67 Graafik 5-1 Õhutemperatuuri aegrida Valga meteoroloogiajaama andmetel 1961–200367 Graafik 5-2 Keskmine õhutemperatuur............................................................................67 5.2.2 Sademed ja niiskustingimused ................................................................................68

5.3 Maavarad .......................................................................................................................69 5.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus ..........................................................................................69 5.3.2 Turvas......................................................................................................................69

5.4 Vesi ................................................................................................................................69 Tabel 5-2 Veekasutus maakonnas 1989–2003 (tuh. m³/a) ...............................................69 Graafik 5-3 Veevõtt maakonnas (tuh. m³/a).....................................................................70 Graafik 5-4 Reovee puhastamine (tuh. m³/a) ...................................................................70 Graafik 5-5 Heitvesi .........................................................................................................70 Graafik 5-6 Heitvee reostuskoormus (t/a) ........................................................................71

5.5 Metsandus ......................................................................................................................71 Tabel 5-3 Metsaraie erametsamaal metsateatiste järgi (ha/tm) ........................................71 Tabel 5-4 Metsaraie riigimetsamaal .................................................................................72 Tabel 5-5 Raiesmike kultiveerimine riigimetsas (ha) ......................................................72 Tabel 5-6 Raiesmike kultiveerimine erametsamaal (ha)..................................................72

5.6 Jahindus .........................................................................................................................72 5.7 Kalandus ........................................................................................................................72 5.8 Jäätmed ..........................................................................................................................73 5.9 Välisõhk.........................................................................................................................73

Tabel 5-7 Paiksetest saasteallikatest õhku paisatud kogused (t/a) ...................................73 Tabel 5-8 Suuremad õhusaastajad ja nende poolt välisõhku eraldatud

saasteained kokku (t/a)......................................................................................74 5.10 Karula Rahvuspark ......................................................................................................74 5.11 Otepää Looduspark ......................................................................................................77 5.12 Keskkonnateadlikkus ja -koolitus................................................................................79 5.13 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.............................................................79

Tabel 5-9 Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha kasutamine (tuh. kr) .......................79 5.14 Keskkonnainspektsiooni Valga büroo .........................................................................80

Tabel 5-10 Keskkonna alased rikkumised .......................................................................80

6. Haridus ja noorsootöö..........................................................................................................81 6.1 Koolivõrk ja õpilased.....................................................................................................81

Tabel 6-1 Koolid ..............................................................................................................81 6.1.1 Õpilased ja koolide lõpetamine ...............................................................................82 Graafik 6-1 1. klassi astunud õpilaste arvu võrdlus arvestuslike näitajatega...................82 Tabel 6-2 Õpilaste arv ......................................................................................................82 Tabel 6-3 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine................................................................83

Sisukord

7

Tabel 6-4 Keskkooli/gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud .......................................... 83 Tabel 6-5 Põhikooli lõpetamine....................................................................................... 83 Tabel 6-6 Põhikooli kiitusega lõpetanud ......................................................................... 84 6.1.2 Õpetajad.................................................................................................................. 84 Tabel 6-7 Õpetajate arv ................................................................................................... 85 Graafik 6-2 Pedagoogilise kaadri struktuur..................................................................... 86 Graafik 6-3 Jaotus hariduse järgi..................................................................................... 86 Graafik 6-4 Jaotus soo järgi............................................................................................. 86 Tabel 6-8 Koolide varustatus infotehnoloogiaga............................................................. 86

6.2 Koolieelsed lasteasutused.............................................................................................. 87 Tabel 6-9 Koolieelsed lasteasutused................................................................................ 87 Tabel 6-10 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi ................................... 88 Tabel 6-11 Koolieelsed lasteasutused aastail 1999–2003 ............................................... 88

6.3 Valgamaa Kutseõppekeskus.......................................................................................... 88 Tabel 6-12 Lõpetajad erialade kaupa............................................................................... 89

6.4 Noorsootöö.................................................................................................................... 89 6.4.1 Muusikakoolid ........................................................................................................ 89

6.5 Noorteühendused ja –organisatsioonid ......................................................................... 90 6.6 Huvikeskused, stuudiod ................................................................................................ 91 6.7 Erinoorsootöö................................................................................................................ 92

6.7.1 Alaealiste komisjon ................................................................................................ 92 Graafik 6-5 Alaealiste õigusrikkumiste arutelud 1999–2003.......................................... 93 Tabel 6-13 Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused 1999–2003......................... 93 Tabel 6-14 Alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid 1999–2003 .......... 93 Tabel 6-15 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide

toetamine 1999–2003 ....................................................................................... 93 Tabel 6-16 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide

toetamine .......................................................................................................... 94 Graafik 6-6 Arutelude arv nõustamiskomisjonis 1999–2003.......................................... 94

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur ................................................................................... 95 7.1 Tööhõive, sissetulek ja tarbimine.................................................................................. 95

7.1.1 Tööhõive................................................................................................................. 95 Tabel 7-1 Rahvastiku kategooriad ................................................................................... 95 Tabel 7-2 Rahvastiku majandusliku aktiivsuse näitajad.................................................. 95 Tabel 7-3 Tööotsijad kohalike omavalitsuste lõikes ....................................................... 95 Graafik 7-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%) ............................................ 95 Tabel 7-4 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) ............................................ 96 7.1.2 Valga Tööhõiveamet............................................................................................... 96 Tabel 7-5 Tööhõivetalituses registreeritud töötud........................................................... 96 Tabel 7-6 Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused ...................... 96 Tabel 7-7 Tööturukoolitus ............................................................................................... 96 Tabel 7-8 Töövahendus ................................................................................................... 96 7.1.3 Sissetulek ja tarbimine............................................................................................ 96 Tabel 7-9 Keskmine brutopalk kuus (kr)......................................................................... 96 Tabel 7-10 Leibkondade keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus (kr)............. 97 Tabel 7-11 Leibkondade keskmine väljaminek leibkonnaliikme kohta kuus (kr)........... 97

7.2 Pangandus ..................................................................................................................... 97 7.2.1 AS Hansapank Kagu-Eesti regioon ........................................................................ 97 Tabel 7-12 Hansapank Valgamaal arvudes ...................................................... 98 7.2.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor............................................................................ 98


8

Tabel 7-13 Pangandusnäitajad .........................................................................................98 7.3 Maa- ja omandireform ...................................................................................................99

Tabel 7-14 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) ................................................................99 Tabel 7-15 Maareformi seis (ha)......................................................................................99 Tabel 7-16 Maareformi dünaamika..................................................................................99 Tabel 7-17 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste

lahendamine seisuga 01.10.2003.....................................................................100 7.4 Ettevõtlus .....................................................................................................................100

Tabel 7-18 Ettevõtjad õigusliku vormi järgi ..................................................................100 Tabel 7-19 Objektid Äriregistris, Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikus

registris, Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste registris, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris ..........................................................100

Tabel 7-20 Maakonna ettevõtteregistris .........................................................................100 Tabel 7-21 Eksport ja import (tuh. kr) ...........................................................................101 Tabel 7-22 Ekspordi ja impordi struktuur (%) ...............................................................101 Tabel 7-23 Maakonna ettevõtted Eesti ettevõtete edetabelis .........................................101 Tabel 7-24 Maakonna ettevõtted Eesti ettevõtete käibe edetabelis................................101 Tabel 7-25 Maakonna ettevõtted kasumi edetabelis ......................................................101 Tabel 7-26 Maakonna ettevõtted käibe kasvu edetabelis...............................................102 Tabel 7-27 Maakonna ettevõtted omakapitali tootlikkuse edetabelis ............................102 Tabel 7-28 Maakonna ettevõtted rentaabluse edetabelis................................................102 Tabel 7-29 Maakonna ettevõtted kasumi kasvu edetabelis ............................................102 Tabel 7-30 Maakonna ettevõtted valdkondade edetabelites...........................................102 Tabel 7-31 Maakondlik Valgamaa ettevõtete edetabel ..................................................102 7.4.1 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas — SA Valgamaa Äriinfokeskus...............102

7.5 Energeetika ..................................................................................................................103 7.5.1 Soojus ....................................................................................................................103 Tabel 7-32 Soojust tootvad ettevõtted ja asutused .........................................................103 Tabel 7-33 Katlamajades kasutatavad katlad ja nende võimsus ....................................104 Tabel 7-34 Soojusenergia hinnad Valgamaa linnades ja mujal Eestis ...........................105 Tabel 7-35 Soojuse keskmiste müügihindade dünaamika linnades ...............................106 Tabel 7-36 Katlakütuste kasutamine katlamajade lõikes ...............................................106 Graafik 7-2 Kasutatud kütuste osakaal...........................................................................107 Tabel 7-37 Energiasäästu eesmärgil tehtud investeeringud ...........................................107 Tabel 7-38 Töötavad kaugküttevõrgud ..........................................................................107 7.5.2 Elekter ...................................................................................................................107 Tabel 7-39 Teenindusmahud..........................................................................................107 Tabel 7-40 Objektide arv, tarbimine ..............................................................................108 Tabel 7-41 Suuremad ärikliendid...................................................................................108 Tabel 7-42 Elektrivõrkudesse tehtud investeeringud .....................................................108 Tabel 7-43 Alternatiivsed energiaallikad .......................................................................108 Tabel 7-44 Elektriliinide alumiiniumjuhtmete vargused ...............................................108

7.6 Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud.....................................................109 7.6.1 Riiklikud investeeringud .......................................................................................109 Tabel 7-45 Kohalikele omavalitsustele (tuh. kr) ............................................................109 Tabel 7-46 Sotsiaal- ja tervishoiuasutustele (tuh. kr).....................................................109 Tabel 7-47 Haridusasutustele (tuh. kr) ...........................................................................109 Tabel 7-48 Spordiasutustele (tuh. kr) .............................................................................109 Tabel 7-49 Muudele riigiasutustele (tuh. kr)..................................................................110 Tabel 7-50 Investeeringud kohalikust eelarvest (tuh. kr)...............................................110

Sisukord

9

7.6.2 Planeeringud ......................................................................................................... 110 7.6.3 Elamumajandus .................................................................................................... 111 Tabel 7-51 Elamumajandusega tegelevad kommunaalettevõtted.................................. 111 Tabel 7-52 Maakonna elamute hulk omavalitsuste lõikes (liigitus on antud asustatud

elamute kohta) ................................................................................................ 111 Tabel 7-53 Maakonnas asuvate eluruumide arvu ja keskkütte osakaalu näitajad ......... 111 Tabel 7-54 Tavaeluruumide arv omanike lõikes. .......................................................... 112 7.6.4 Heakord ................................................................................................................ 112

7.7 Transport ja kommunikatsioonid ................................................................................ 113 7.7.1 Teed ...................................................................................................................... 113 Tabel 7-55 Riigiteed piirkonniti (km)............................................................................ 113 Tabel 7-56 Riigiteede katted (km)................................................................................. 113 Tabel 7-57 Metskonnateed (km).................................................................................... 114 Tabel 7-58 Metsateede hooldus- ning remondikulud (tuh. kr) ...................................... 114 Tabel 7-59 Kohalike teede olem.................................................................................... 114 Tabel 7-60 Kohalike teede hooldus- ja remonttööd valla/linna eelarvest tuh. krooni... 114 Tabel 7-61 Riigiteede hoiu kulud (mln. kr) ................................................................... 115 Tabel 7-62 Riigieelarvelised eraldused kohalike teede investeeringuteks (tuh. kr) ...... 115 7.7.2 Transport............................................................................................................... 116 Tabel 7-63 Bussiliiklus .................................................................................................. 116 Tabel 7-64 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad .......................... 116 Tabel 7-65 Reisijatevedu raudteel (reisijaid)................................................................. 116 Tabel 7-66 Kaubavedu raudteel (vaguneid) .................................................................. 117 Tabel 7-67 Raudteejaamad ............................................................................................ 117 7.7.3 Perioodika............................................................................................................. 118

7.8 Televisioon ja ringhääling........................................................................................... 118 7.8.2 Telefoniside .......................................................................................................... 118 7.8.3 Avatud internetipunktid ........................................................................................ 119 7.8.4 Traadita Interneti (WiFi) alad............................................................................... 121 7.8.5 Post ....................................................................................................................... 122 Tabel 7-68 Töödeldud postisaadetisi (tuh. tk.) .............................................................. 122 Tabel 7-69 Perioodika tellimine .................................................................................... 122 Tabel 7-70 Enim tellitud ajalehed ja ajakirjad............................................................... 122

7.9 Põllumajandus ............................................................................................................. 123 7.9.1 Põhinäitajad .......................................................................................................... 123 Tabel 7-71 Põllumajanduslik tootmine.......................................................................... 123 Tabel 7-72 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta)....................................... 123 Tabel 7-73 Toetused põllumajandustootjatele (tuh. kr)................................................. 123 Tabel 7-74 SAPARDi toetused...................................................................................... 123 7.9.2 Valga Maaparandusbüroo..................................................................................... 124 Tabel 7-75 Kuivendatud maade bilanss Eestis ja Valga maakonnas............................. 124 Tabel 7-76 Riigieelarveliste vahendite kasutamine....................................................... 124 Tabel 7-77 Kuivendussüsteemide üleandmine maaomanikele...................................... 124 Tabel 7-78 Maaparandusühistud (MPÜ) ....................................................................... 124 7.9.3 Valgamaa Veterinaarkeskus ................................................................................. 125 Tabel 7-79 Nakkushaiguste diagnostika........................................................................ 125 Tabel 7-80 Nakkushaiguste profülaktika....................................................................... 126 Tabel 7-81 Diagnoositud marutaudi .............................................................................. 126 Tabel 7-82 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele ........................... 126 Tabel 7-83 Mitteloomset päritolu toidutoorme ja toidu käitlemise järelevalve............. 127


10

Tabel 7-84 Toidutoorme ja toidu ladustamisettevõtted..................................................127 7.9.4 Taimetoodangu Inspektsioon Valga büroo ...........................................................127 Tabel 7-85 Järelevalve teostamine .................................................................................127 Tabel 7-86 Kontrollproovide võtmine............................................................................127 7.9.5 Valgamaa Põllumeeste Liit ...................................................................................128 7.9.6 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Valgamaa Teabekeskus .............................129

8. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus.........................................................................130 8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne................................................................................130

Tabel 8-1 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr) ......................................................................130 Tabel 8-2 Peretoetuste väljamaksmine (tuh. kr).............................................................130 Tabel 8-3 Laste hoolekanne ...........................................................................................130 Tabel 8-4 Sotsiaalhoolekandealane tegevus...................................................................130 Tabel 8-5 Riiklik pensionikindlustus .............................................................................130 Tabel 8-6 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused................................................................131 Tabel 8-7 Hoolekandeasutused ......................................................................................131 Tabel 8-8 Päevakeskused ...............................................................................................131 Tabel 8-9 Toimetulekutoetus omavalitsuste lõikes (kr) .................................................132 Tabel 8-10 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine

omavalitsuste lõikes ........................................................................................132 Tabel 8-11 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes132 8.1.2 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts ........................................................................133

8.2 Tervishoid ....................................................................................................................134 8.2.1 Ambulatoorne üldarstiabi......................................................................................134 8.2.2 Eriarstiabi ..............................................................................................................134 8.2.3 Hambaravi .............................................................................................................134 8.2.4 Statsionaarne arstiabi.............................................................................................135 8.2.5 Kiirabiteenistus......................................................................................................135 Tabel 8-12 Ambulatoorne arstiabi (ühe elaniku kohta aastas) .......................................135 Tabel 8-13 Meditsiinipersonal .......................................................................................135 Tabel 8-14 Voodikohtade iseloomustus.........................................................................135 Tabel 8-15 Voodikohtade profiil....................................................................................135 Tabel 8-16 Enim esinenud esmahaigusjuhud (%)..........................................................136 Tabel 8-17 Täiskasvanute surmapõhjused (%) ..............................................................136 Tabel 8-18 Laste surma põhjused (juhtude arv).............................................................136 Tabel 8-19 Nakkushaiguste esinemisjuhud....................................................................136

9. Kultuur, sport, vaba aeg.....................................................................................................137 9.1 Kultuur .........................................................................................................................137

9.1.1 Rahva- ja kultuurimajad ........................................................................................137 9.1.2 Raamatukogud.......................................................................................................137 Tabel 9-1 Raamatukogud ...............................................................................................137 Tabel 9-2 Raamatukogu külastamisi ühe elaniku kohta.................................................137 Tabel 9-3 Kooliraamatukogude töö................................................................................137 Tabel 9-4 Valga Keskraamatukogu tegevusnäitajad ......................................................138 9.1.3 Muuseumid............................................................................................................138 Tabel 9-5 Muuseumid ....................................................................................................138 Tabel 9-6 Valga Muuseumi tegevus...............................................................................139 9.1.4 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid ................................................................139 Tabel 9-7 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr)...........................................139 9.1.5 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ...............................................................139

Sisukord

11

Tabel 9-8 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiad ........................................ 139 9.2 Sihtasutus Valgamaa Fond .......................................................................................... 139 9.3 Sport ............................................................................................................................ 140

9.3.1 Aasta parimad sportlased...................................................................................... 140

10. Turism ............................................................................................................................. 147 10.1 Turismiinfo ja -teenused............................................................................................ 147

Tabel 10-1 Atesteeritud majutusasutused...................................................................... 147 Tabel 10-2 Toitlustusasutused ................................................................................... 147

10.2 Turismiüritused/projektid.......................................................................................... 147 10.2.1 Osalemine koostööprojektides............................................................................ 148

10.3 Trükised..................................................................................................................... 148 Tabel 10-3 Majutatute arv Valgamaa majutusasutustes ................................................ 148 Tabel 10-4 Majutatud välisturistide arv suurema osatähtsusega riikidest ..................... 148 Tabel 10-5 Majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist (tuh. kr) ................. 148

11. Kasutatud materjalid ja märkide seletus.......................................................................... 149


12

2. 100 aastat tagasi

Maailmas Maa, kus kõige vähem abielusse heidetakse, on Iirimaa. Kusagil mujal ei ole niipalju vanu tüdrukuid kui Iirimaal. Viimase rahvalugemise aruande järele on seal enam kui pooled neiud peale 29 eluaasta veel mehele saamata. Suur osa iirlasi astub Inglisemaal ja Ühisriikides, kuhu nad 15–25 a. vanuselt välja rändavad, abielusse. Mehele saamata neidude arv on Iirimaal alatasa kasvamas.

Uskude arvustik. Arvustiku ameti direktor H. Zeller Stuttgardis on kõige maakera uskude arvustiku kokku seadnud. Tema arvustiku järele on maakera peal 1 544 510 000 inimest. Nendest on 534 940 000 kristlast, 10 860 000 juuti, 175 290 000 muhamedi-usulist ja 823 420 000 on teiste uskude tunnistajad. Viimastest on 300 miljoni konsutseusulist, 214 miljoni Brahma-usulist ja 121 miljoni Budha-usulist. Zelleri arvustiku järele tuleb iga 1000 inimese kohta 346 kristlast, 7 juuti, 114 muhamedi usulist ja 523 muu-usulist.

Üks Saksamaa kaubamaja on Moskvast 80 000 tapetud harakat tellinud, kelle sulgi naisterahva kübarate ilustuseks tarvitatakse. Et harakad endid enamast kahjulistest putukatest toidavad, siis saab nende suurel mõõdul ärahävitamine kahjulikult Moskva ümbruses olevate põldude peale mõjuma.

Uus leidus. Prantsusemaal on keegi lipu alt ärapõgenenud soldat niisuguse aparaadi üles leidnud, mille abil 100 kilomeetri kauguselt ümberringi kõik telegrammid võib kinni püüda. Leidust hoiab ta salajas. . Ülesleidja pakkunud oma leidust Itaalia valitsusele müüa.

Automobiilide (isesõitvate vankrite) võidusõidul Pariisi ja Madriidi vahel on mitmed automobiilisõitjad surma saanud ja mitmed raskesti vigastatud. Võidusõitmine Prantsusemaal keelati ära.

Michigani ülikoolis on õppeplaanisse uus õppeasi võetud, nimelt — armastuseõpetus. See kõlab küll ameerikalikult, aga mis ei või Ameerikas, selles "kõiksugu võimaluste maal" sündida.

Riias on öösel vastu 16. juunit, nagu ajalehed kirjutavad, suurt meteoori nähtud.

Ungaris nõuavad pagarisellid paljudes linnades palga kõrgendust täiesti vaba pühapäeva ja 10 tunnist tööpäeva praeguse 14 tunnise asemel. Ei täideta nende nõudmisi, siis ähvardavad nad streigiga. Valitsus tahta niisugusel korral sõjaväel leiba teha lasta.

Markide puhastamise vabrik. Nagu "Prib. List" teatab, leidis politsei neil päevil Varssavis wabriku, kus kõiksuguseid pruugitud markisid puhtaks tehti. Leiti suur hulk puhastatud ja puhastamata markisid, kuna kolmas sort markisid käsil oli. Margid leotatud ühe vedeliku sees läbi ja õerutud siis leiva abil templi jäljed pealt ära.

Vähjatõve arstimine elektri abil. Väljamaa lehed toovad sõnume, et vähjatõve vastu abinõusid otsiv komisjon tähtsa abinõu selle haiguse arstimiseks olla üles leidnud. Nimelt olla elektri abil vähjatõve arstimisel head tagajärjed.

Peterburi, Kroonlinna, Sestrovetski ja Krasnaja Gorka vahel seatakse traadita telegrafeerimine sisse.

Õhusõitja. Peterburist lasti 11. juulil kell 1/2 12 lõunal õhulaev leitnant Djatschenkoviga üles, mis üle pilvede tõustes lõuna-õhtu poole lendas ja kell 1\2 8 õhtul Ubja raudtee jaama ligidal maha langes, kust õhulaevnik Peterburisse tagasi sõitis. Õhulaev oli 340 versta ära sõitnud.

100 aastat tagasi

13

Eestis Saaremaa ei jõua kõikidele oma elanikkudele ülalpidamist anda, ja nii rändavad nooremad mehed suveks suurele maale teenistust otsima. Päevapalgad on siin koguni madalad. Talvel maksetakse mõisates 15–20 kop, suvel 25–30 kop päevas. Ela siis ise sellega ära ja pane mõni kopik mustade päevade tarvis tagavaraks, kasvata ja koolita lapsi nii, nagu käesolev aeg seda nõuab. Mis võimata, see võimata ja nii ei jää muud üle kui eemalt ülalpidamist otsida.

Saaremaal on palju pidalitõbiseid, mis ka kirikuõpetajatel teadmata ei saa olema. Ühes Saaremaa koguduses võttis kirikuõpetaja suurel reedel ka üht pidalitõbist ühes tervetega armulauale. Tervise hoidmise seisukohalt vaadates ei peaks seda mitte ette tulema. Kui juba kirikuõpetaja haritud mehena parandamata haiguse külgehakkamise võimaluste peale nii vähe vaatab, mis võib siis veel haigete kehvadest ja harimata omakstest ja kodakondsetest selles asjas loota.

Et saaremaal pidalitõbiste arv viimasel ajal märksa on kasvanud, otsustasid Saaremaa vallad tänavu sügisel Lümanda valda pidalitõbiste maja asutada.

Tallinna sadamast on 6.–12. aprillini välja veetud: 41 000 puuda nisu, 430 000 p kaeru, 10 00 p otra, 1000 p linaseemet, 39 000 p linu ja 12 00 p takku.

Nagu kuulda, pandavat lähemas tulevikus Narva ja Peterburi vahel traadita telegraf tegevusse.

Elvast. Suvitajaid on siin õige palju. Nad on enamasti Tartust, neid on aga ka Peterburist, Valgast ja mujalt. Peaaegu kõik suvemajad on täis. Et siin elamine kallis ei ole, läheb suvitajate arv iga aastaga ikka suuremaks.

Lehtsest. Mesilaste pidajad rõõmustavad. Kuna mineval aastal mesilasi nälg ähvardas ja mesiniku mõtlema pani, kuidas neid ületalve pidada, on tänavu väga hea mee-aasta. Peresid on tänavu vähe, aga mett palju. Juba nüüd on tugevamad ja õieti ravitsetud mesipuud mett otsani täis, mõnes puus juba ülearugi. Mesipuid peab niisugusel juhul tühjendama, muidu lõpevad mesilased viimaks mee külluse kätte ära.

Jurjevist. Kohalik politseimeister teatab, et siin tänavu aastal sõjaväe tarvis ainult 10 hobust ostetakse, mispärast ta rahvast hoiatab hobuseid mitte nii suurel hulgal müügile tuua nagu see mineval aastal oli.

Saaremaal olnud 21. aug nii kange maru, nagu seda seal viimase 20 aasta jooksul ei ole nähtud. Majad värisenud tormi käes ja metsades langenud palju puid.. Merevee seis olnud haruldaselt kõrge.

Viljandis avati 11. septembril uus kroonu algkool, kuhu poiss- ja tütarlapsi ilma eelhariduseta vastu võetakse. Kooliraha on 3 rbl poole aasta eest. 20% õpilastest võetakse maksuta kooli. Kooli ülalpidamiseks annab kroonu iga aasta 1500 rbl.

Koolide aiad. Et koolide juures aiatöö viimasel ajal märksa on edenenud ja semstvote, põllumeeste seltside ja teiste asutuste poolt põllutöö-departemangudele hulk palvekirju on saadetud, milledes kooliõpetajatele, kes aiaharimises iseäranis hoolsad on, vaevatasu palutakse, otsustas põllutöö-departemang selleks raha paluda.

Saaremaal olla keegi õigeusu preester siidiussikeste kasvatamisega katseid teinud, mis üsna hästi korda läinud.

Valgamaal Otepääl Vidrike mõisas oli märtsikuu keskpaigal oksjon, kus mõne aasta eest surnud mõisniku kraami müüdi. Seal paistis mitu asja silma, mis halba tundmust äratas. Müümise


14

alla tulev kraam oli mõisa rehes, kuhu aga ostjaid talupidajaid mitte ligigi ei lastud, vaid asjad toodi müügiks välja, kus mitu tolli paks porikord maad kattis, nii et oksjonipidaja ja suurem hulk ostuhuvilisi pori sees pidivad seisma.

Helme Leebikust. Siinne vallavolikogu oli 1. aprillil koos omale esimest kooliõpetajat valimas, sest et senine kooliõpetaja hr Kukk, kes siin 35 aastat tegev on olnud, ennast ametist lahti palus. Uueks kooliõpetajaks valiti naabri valla Vooru kooli teine kooliõpetaja hr Jaanson. Nüüd on aga, nagu kuulda, selle kinnitamisega inspektori juures esiotsa takistus olnud, sest et inspektor volikogu protokolliga, mis vallavalitsus temale valimiste kohta sisse saatis mitte rahul ei olevat, sest nende iseäraliste tingimiste juures, mis kooliõpetaja valla vastu peab täitma, ei või etteantud plaani järele koolitööd teha, sest kooliõpetajal on valla vastu rohkem kohustust täita kui inspektori vasta.

Helmes Tõrva alevis peeti 22. aprillil laata, mis rahvaarvu poolest hästi suur oli. Kauplemise poolelt näitas, nagu siin harilik asi on, kõrtsi ja monopoli kaup kõige rohkem jooksvat ja rahvast uimastavat, nõnda, et siin ja seal joobnud inimesi näha oli. Et aga võimalikult kõigi nende nõudmisi täita, kes joomahimus nagu kärbsed meepoti kallale kipuvad, siis jagati ka akendest ja õueväravatest märjukest välja. Selle tagajärjel üks mees sai ära tapetud ja teisel mehel, kes liiku läind jooma, varastatud hobune ära.

Valga maakonda on käesoleval kevadel palju eestlasi elama asunud. Nad rendivad oma naabrite lätlaste käest maid ja võtavad külades majapidamise ikka enam ja enam oma kätte.

Usumäratsemine on Otepääl kaunis laiali lagunenud. Ususeemne külvajad nimetavad ennast babtistlasteks, kuna rahvas neid lihtsalt "pistlasteks" või koguni vennakesteks nimetab. Ajalooliste babtistlaste õpetuste kuulutajad nad vist küll ei ole; võib olla, et nad nendest ainult kuulnud on ja nüüd tuttava nime all oma tegevust tahavad alustada.

Öösel 24/25 okt põles Sangaste vallamaja kõige vallavalitsuse raamatute ja dokumentidega kui ka vallakirjutaja varandusega ära. Materjalid kogutud ajalehest "Olevik", kirjaviis enamikus muutmata.

Tähtsamad sündmused ja üritused

15

3. Tähtsamad sündmused ja üritused

Jaanuar 11.–12. Telesaate “Laulge kaasa” avalik salvestus Otepääl 12. Murdmaasuusatamise MK-sarja etapp Otepääl 27.–30. Valgamaa Kutseõppekeskust külastas Phare programmi inimkapitali arendamise

välisekspert õppekavatöö alal Christopher McGlinn 31. Eesti meistrivõistlused suusatamises Otepääl 31. Eesti Vabadussõja Paju lahingu 84. aastapäeva tähistamine Pajus

Veebruar 9. 34. Tartu Maraton 13. August Krentsi 100. sünniaastapäeva tähistamine Otepääl 15. Kuues kalapüügivõistlus ja talvepidu Kuldkala 2003 Pühajärvel 15.–16. VIII rahvusvaheline laste klaveriansamblite festival Valga Muusikakoolis 21. Eesti Vabariigi 85. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus Valga Kultuuri- ja

Huvialakeskuses Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli osavõtul 27. Keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare töövisiit Valga maakonnas 28. Valga 3. piiripunkt sai rahvusvahelise piiripunkti staatuse

Märts 5. Maakondlik laste rahvatantsupäev Sihva Sabak Pühajärve Põhikoolis 8. Kekkose suusasõit Käärikul 19.–21. Prantsusmaa Suursaadiku pr Chantal de Ghaisne de Bourmont´i visiit Valgamaal 22. Valgamaa murdmaasuusatamise meistrivõistlused Käärikul 24.–25. Valgamaad külastasid Jämtlandi lääni esindajad Rootsist 25. Märtsiküüditamise ohvrite mälestamine Keeni raudteejaamas

Aprill 8. Valga maavalitsust külastas Jämtlandi lääni ja Valga maakonna koostööprojekti

“Valgamaa esmatasandi arstiabi areng” Rootsi-poolne juht Olge Gääw 14.–16. Valgamaad külastasid Vene Föderatsiooni Staraja Russa kultuuriametnikud 15. I Lõuna-Eesti laste ja noorte rahvamuusikafestival "Karupoja trall" Otepää

kultuurikeskuses 19.–20. Kooliteatrite keskastme riigifestival Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 23. Otepääl viibiv Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) abi- ja koolitusprogram-

mide konsultant Josef Zenhäusern andis Eesti Suusaliidule üle allkirjastatud koostöölepingu ning Otepää Suusamuuseumile FIS-i tunnustuse

23. Raamatu ja Roosi päev Valga Keskraamatukogus 25.–26. Üleriigiline solistide laulukonkurss "5 viimast" Otepää Gümnaasiumis 26.–27. Valga-Valka ühine võrkpalliturniir — II Piiriäärne karikas

Mai 2.–3. Ungari Vabariigi Somogy komitaadi delegatsiooni visiit Valgamaal 2.–4. Rahvusvaheline orienteerumisvõistlus Ilves-3 Laanemetsas 29. Kagu-Eesti omavalitsustöötajad arutasid Taagepera lossis regionaalhalduse

hetkeseisu ja arenguvõimalusi 30. Haridusministeeriumi infotund kutseõppe teemal maavalitsuses


16

31. Maakonna rahvatantsupidu Valga Keskstaadionil

Juuni 1. Eesti Kergejõustiku teatejooksu meistrivõistlused Valga keskstaadionil 6.–8. Valga linna päevad 7. Perepäev “Hea tegu 2003” Valgas 7. B. Junki nimeline rahvusvaheline käimisvõistlus Valgas 8. Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu Tõrvas 8. Eesti meistrivõistlused motokrossis Jaanikeses 10. Jalgpalli U-21 EM-valikturniiri kohtumine Eesti ja Horvaatia koondiste vahel Valga

linnastaadionil 13.–14. Rannapidu Beach Party Festival Pühajärvel 14.–15. Valgamaa suvemängud Lüllemäel 16.–21. Rahvusvaheline piiriäärsete linnade rahvakultuuri nädal Valgas 21.–22. Motokross külgkorviga mootorratastele Jaanikeses 22.–23. Karula valla päevad 19. Regionaalministri Jaan Õunapuu ja majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis

Atoneni visiit Valgamaal 27.–29. Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus Valga keskstaadionil

Juuli 1.–31. Valgamaa meistrivõistlused jalgpallis Valga keskstaadionil 3. Jalgpall Eesti-Leedu Valga keskstaadionil 4. Jalgpall Leedu-Läti Valga keskstaadionil 5.–6. Tõrva linna päevad 5.–6. Rahvusvaheline E.O.S. ralli Tartu ja Otepää ümbruse teedel 6. Telesaate "Laulge kaasa" avalikud lindistused Valgas Säde pargis ja Otepääl

Pühajärve puhkekeskuse pargis 10. Liikumise “Jah Euroopa Liidule” suvetuur "14. septembri eel" Valga laululaval 13 Valgamaa meistrivõistlused laskmises 17.–20. Tivoli tuur Valgas 24.–27. Pühajärve Puhkpillipäevad Otepääl

August 1.–2. Leigo Järvemuusika 2003 avakontserdid Leigol 1.–12. FISi murdmaasuusatamise õppe-treeninglaager Otepääl 3. Rahvalaulupäev ja käsitöölaat Otepääl 3.–10. Loodusfestival "Las jääda ükski mets" Tõrvas 4.–9. 5. rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosion Valgas 8.–9. Leigo Järvemuusika kontserdid 15.–16. Saku Suverull 2003 Otepääl 15. 6. Valga duatlon 17. Eesti meistrivõistlused autokrossis Jaanikeses 25. Poola Lublini vojevoodkonna esindajate visiit Valgas 27. Vabariigi President Arnold Rüütel külastas oma Valgamaa visiidil ettevõtteid ja

korraldas ettevõtlusteemalise seminari

September 5. Valga-Valka rahvajooks 18. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäev Valgas

Tähtsamad sündmused ja üritused

17

25.–26. Valga maakonna ja Valka rajooni (Läti) omavalitsusjuhid tutvuvad Eesti mõisatega 26. Helme vallas Ala põhikooli spordiväljaku avamine EOK presidendi Mart Siimanni

osalusel

Oktoober 1. Sotsiaalminister Marko Pomerants külastas Valgamaa hoolekande- ja raviasutusi 15. Hõimupäevade raames esinesid Valgamaal Iževski Humanitaarlütseumi õpilaste ja

vilistlaste laulu- ja tantsuansambel “Zorai” Udmurtiast 17. Kultuuriminister Urmas Paeti visiit Valgamaale 23. Eesti Riigikogu ja Leedu seimi maaelukomisjonide esindajate külaskäik Valgamaale

November 18. Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi neljandad mälestusvõistlused tõstmises

Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme võimlas 28. IV rahvusvaheline kiirmaleturniir Pühajärve Puhkekeskuses

Detsember 17.–18. Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna väljasõiduseminar Valgamaal 22. Valgamaa võitis Raadio 2 Aasta Matši finaalis Võrumaad


18

4. Juhtimine ja regionaalhaldus

4.1 Valga maakond

Kaart 1 Asend

Kaart 2 Haldusjaotus

4.1.1 Üldist Valga maakond asub Eesti lõunaosas.

Maakonna pindala on 2046,49 km², ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit.

Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse.

Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 245, Tartusse 89, Viljandisse 82, Võrru 77, Põlvasse 86, Pärnusse 144, Narva 268 ning Riiga 168 ja Pihkvasse 142 kilomeetrit.

Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (102,4 km), idas Võru, põhja-kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

4.1.2 Maakonna kujunemine Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda.

3. juulil 1783. a. andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 – Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.

Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta.

Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: - Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku,

Jõgeveste;

Juhtimine ja regionaalhaldus

19

- Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste.

Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest.

Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Jaan Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920. a. välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond.

Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921. a. kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu: - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald; - Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald; - Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera

vald.

Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn. Hiljem toimusid haldusterritoriaalsed muutused alljärgnevalt: - 1921. a. eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev; - 1922. a. Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga; - 1924. a. liideti Paju vald Sooru vallaga; - 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks.

1920-ndate aastate teisest poolest kuni 1939. a. haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste.

1939. a. valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla.

Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus.

Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks: - Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi,

Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni);

- Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud;

- Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.


20

3. mail 1952 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid.

25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud.

Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. a. likvi-deeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu.

21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (va Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. a. saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. a. Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. a.

25. veebruari 1977. a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.

1. jaanuaril 2004 oli Valgamaal kaks linnavalitsust: Valga ja Tõrva ning 11 vallavalitsust: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru hõlmates kokku 7 alevikku ja 149 küla.

4.1.3 Lipp ja vapp Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon.

17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda.

Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist 1931. aasta märtsis maavolikogu kinnitas kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne “V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see “Riigi Teatajas”.

1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused.

1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, millede kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad: - Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel

väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba.

- Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp.


21

4.1.4 Kaugused linnulennult

Tabel 4-1 Maakonnakeskused

Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Haapsalu 196 313 Jõgeva 109 11 Jõhvi 194 24 Kuressaare 217 286 Kärdla 236 306 Paide 127 347 Põlva 68 62 Pärnu 113 308 Rakvere 177 6 Rapla 154 332 Tallinn 199 338 Tartu 82 33 Viljandi 70 338 Võru 58 82

Tabel 4-2 Väljapoole Eestit

Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Petseri 94 87 Pihkva 136 88 Riia 150 233 Helsingi 270 347 Novgorod 340 90 Vilnius 350 188 Peterburi 350 44 Stockholm 500 294 Varssavi 690 209 Moskva 730 102 Kopenhaagen 850 259 Oslo 910 291 Berliin 1000 239 Brüssel 1570 249 London 1810 258 Pariis 1850 247 Washington 7140 302

4.1.5 Haldusjaotus Maakonnas on kaks linna- ja 11 vallavalitsust. Linnu on kolm, maa-asulaid kokku 156, neist seitse alevikku ja 149 küla. Maakonna keskus on Valga linn.

Tabel 4-3 Elanike arv rahvastikuregistri põhjal

Omavalitsus Alevikke Külasid Elanikke 01.01.2003

Elanikke 01.01.2004

Pindala km²

Asustus-tihedus in/km²

Helme vald 1 14 2394 2395 312,73 7,66 Hummuli vald 1 8 1083 1068 162,70 6,56 Karula vald - 14 1187 1166 229,92 5,07 Otepää vald - 21 4364 4367 217,36 20,09 Palupera vald - 13 1185 1159 123,48 9,39 Puka vald 1 18 1966 1922 202,41 9,50 Põdrala vald - 14 1013 999 128,70 7,76 Sangaste vald 1 13 1583 1560 144,73 10,78 Taheva vald - 13 1017 981 204,71 4,79 Tõlliste vald 2 13 2027 1981 193,78 10,22 Tõrva linn - - 3387 3343 4,80 696,46 Valga linn - - 14890 14900 16,54 900,85 Õru vald 1 8 619 597 104,63 5,71 Kokku 7 149 36715 36438 2046,49 17,81


22

4.1.6 Rahvastik

Näitajad

Graafik 4-1 Jaotus soo järgi

17786 17538 17431 17310 17143

20217 19844 19665 19405 19295

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

1999 2000 2001 2002 2003

mehi naisi

Graafik 4-2 Jaotus vanuse järgi

7416 7195 6957 7264 6902

20814 22122 21831 21397 21435

9773 8065 8308 8054 8101

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

1999 2000 2001 2002 2003

Tööeelses eas Tööeas Pensionieas

Graafik 4-3 Jaotus elukoha järgi

21183 20727 20664 20560 20497

16820 16655 16432 16155 15941

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

1999 2000 2001 2002 2003

Linnarahvastik Maarahvastik

Rahvastikusündmused

Tabel 4-4 Registreeritud sünde ja surmi

Omavalitsus Sünnid Surmad Helme 24 24 Hummuli 12 11 Karula 9 15 Otepää 35 47 Palupera 8 16 Puka 10 24 Põdrala 13 11 Sangaste 14 7 Taheva 6 13 Tõlliste 7 25 Tõrva 19 33 Valga 143 258 Õru 1 12 Kokku 301 496

Registreeriti 301 sündi: 162 tüdrukut ja 139 poissi. 116 lapse vanemad olid seaduslikus abielus, 117 lapse isast põlvnemine tuvastati, 68 last registreeriti vallaslastena. Ema esimese lapsena sündis 117, teisena 105, kolmandana 40, neljandana 16, viiendana 13, kuuendana 7, seitsmendana 1, kaheksandana 1, üheksandana 1. Kaksikuid registreeriti 5 paari: 3 paari olid mõlemad poisid, 1 paar mõlemad tüdrukud, 1 paar poiss ja tüdruk. Noorim sünnitaja oli 17 aastane, kõige vanem 44 aastane.

Surmaakte koostati 496, nende hulgas oli 248 meest ja 248 naist. Sagedasem surmapõhjus oli südame isheemiatõbi , 71 korral oli surmapõhjuseks vähk.

Õnnetusjuhtumeid oli 23, enesetappe 16 (sellest 3 naised), 2 rünnet.

Populaarsemad nimed Poisid: Rasmus, Kevin. Omapärasemad: poistel Breston, Trevor, Danjel.

Tüdrukud: Hanna (juurdearvatud Hanna-Lotta, Hanna-Lysette, Hanna-Liis, Hanna-Liisa, Hanna-Liina) ja Valeria. Omapärasemad: Crystal, Darelyan, Jarlyn, Gynethy, Säsil.


23

Graafik 4-4 Loomulik iive 1992–2003

301331373386

334376348420393

458

496579565552521

651598649643676

0

100200

300400

500

600700

800

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Sünnid Surmad

Abielud, abielulahutused ja nimemuutmised

Registreeriti 103 abielu, neist 91 maavalitsuses, 12 kirikutes. 79 paari elasid enne seaduslikku abielu vabaabielu. Esimesse abiellu astusid 72 naist ja 82 meest. Noorim pruut oli 16 aastane, kõige vanem 80 aastane. Kõige noorem peigmees oli 18 aastane, kõige vanem 78 aastane.

Valga raekojas tähistati kahte kuldpulma, ühte kuldpaari ja kahte hõbepaari käidi Valga Maavalitsusest kodus õnnitlemas. Abielupaar Herman ja Minna Vähi tähistasid oma 60. abielujuubelit.

Abielulahutuse akte koostati 53. Alla aasta kestnud abielusid lahutati kaheksa, lahutati ka abielu, mis oli kestnud 30 aastat.

Nimemuutmise akte koostati 17. Neliteist inimest muutsid perekonnanime, kaks ees- ja perekonnanime ning üks eesnime.

Graafik 4-5 Abielud, abielulahutused ja nime muutmised 1992–2003

146 149

125 127

104 105 101 101113

103

535454

74

57

128

109117

70 71

178

2010

188

16211715

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Abielud Abielulahutused Nimemuutused

4.2 Riiklikud institutsioonid

4.2.1 Valga Maavalitsus Aadress Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157, e-post: [email protected] Internetis: http://valgamaa.ee Maavanema kohusetäitja Georg Trašanov (kuni 21.03.2003 maavanem Rein Randver)


24

Koosseis ja struktuur

Joonis 1 Struktuur

Siseaudiitor

Haridus- ja kultuuriosakond

Rahvastikutoimingute talitus

Infosüsteemide osakond

Arveldustalitus

Õigustalitus

Kantselei

Maaosakond

Majandusarenguosakond

Rahandusosakond

Sotsiaal- ja tervishoiuosakond

Maavanem

Tabel 4-5 Ametnike jaotus soo ja vanuse järgi

21–30 31–40 41–50 51–60 61–65 Üle 65 1. Kõrgemad ametnikud - 2 6 3 1 - Mehed - 1 3 1 1 - Naised - 1 3 2 - - 2. Vanemametnikud 5 8 14 6 3 2 Mehed 2 - 4 - 1 1 Naised 3 8 10 6 2 1 3. Nooremametnikud 1 - - - - - Mehed - - - - - - Naised 1 - - - - - Kokku ametnikud 6 10 20 9 4 2 Mehed 2 1 7 1 2 1 Naised 4 9 13 8 2 1 4. Abiteenistujad - - 2 1 2 - Mehed - - 1 1 2 - Naised - - 1 - - -

Euroinfopunkt Aadress: Kesk 12, Valga 68203 Tel. 766 6137, e-post: [email protected] Veeb: http://www.valgamaa.ee/euroinfo.php?id=26 Valgamaa euroinfopunkt avati 11.09.1999. Infopunkt on avatud kõigile soovijatele, et jagada informatsiooni Euroopa Liidu kohta.

Tabel 4-6 Euroopa Liidu materjalidega varustatud raamatukogud

Omavalitsus Kontaktisik Raamatukogu Telefon Helme Kaie Tähe Helme külaraamatukogu 763 5441 Hummuli Elmar Orav Hummuli külaraamatukogu 766 9260 Karula Mare Lillemets Kaagjärve külaraamatukogu puudub Otepää Kaido Mägi Otepää linnaraamatukogu 765 5134 Otepää Ly Haaviste Pühajärve raamatukogu 765 6130 Palupera Vaike Viks Nõuni külaraamatukogu 765 7333 Puka Riina Siik Aakre külaraamatukogu 518 6351 Puka Ene Markov Puka külaraamatukogu 769 2136 Põdrala Evi Pikas Riidaja külaraamatukogu 763 4524 Sangaste Aino Oja Sangaste külaraamatukogu 769 0494 Taheva Hille Tamman Koikküla külaraamatukogu 769 8525 Taheva Marge Sulev Hargla külaraamatukogu 769 8860 Tõlliste Hele Reimaa Tsirguliina külaraamatukogu 769 4180 Tõrva Tiina Rillo Tõrva linnaraamatukogu 763 3560 Valga Kristi Simson Valga keskraamatukogu 766 9989


25

Regionaalsed programmid Valgamaale laienesid 2003. aastal põllumajanduspiirkondade, kohaliku omaalgatuse ja keskustevõrgu programm. Taotlusi sai veel esitada hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmile. Lisaks eelmainitud programmidele rahastas taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi raames Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus.

Tabel 4-7 Programmidele eraldatud vahendid Eestis (mln. kr)

2001 2002 2003Põllumajanduspiirkondade programm 13,00 10,00 14,00Kohaliku omaalgatuse programm 6,00 6,00 6,00Hollandi vahendid kohaliku omaalgatuse programmis 0,15 0,15 0,10Keskustevõrgu programm 2,00 - 11,50Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programm 21,00 22,30 22,20

Tabel 4-8 Esitatud ja toetatud regionaalarenguprojektid Valgamaal

2002 2003

Programm Esitati

(tk) Rahastati (tk) Summas (kr) Esitati

(tk) Rahastati (tk) Summas (kr) Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programm

55 14 1 262 624 43 14 1 167 310

Põllumajanduspiirkondade programm

7 1 1 618 540 8 3 1 275 698

Kohaliku omaalgatuse programm

32 21 218 400 46 29 268 941

Hollandi vahendid kohaliku omaalgatuse programmis

6 6 50 403 12 12 101 400

Keskustevõrgu programm - - - 1 - - Kokku 100 42 3 149 967 110 58 2 813 349

Tabel 4-9 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmi kaudu toetatud valdkonnad (kr)

2001 2002 2003 Valdkond Projekte (tk) Summa (kr) Projekte (tk) Summas (kr) Projekte (tk) Summas (kr) Haridus 7 572 609 5 674246 4 276 399 Sport 2 287 000 1 37958 - - Sotsiaal 2 212 013 6 417101 2 354 809 Kultuur 2 259 000 2 133319 8 536 102

Tabel 4-10 Hasartmängumaksust investeeringuprojektidele toetust saanud (kr)

Toetuse saajad 2001 2002 2003 EELK Otepää Maarja kogudus - - 15 569 Hummuli Vallavalitsus 100 000 35 000 59 052 Karula Vallavalitsus 90 000 - 77 063 MTÜ Hellenurme Mõis 150 000 100 000 - MTÜ Paju Hooldekodu - 71 350 - MTÜ Sooru Arendus 30 000 45 100 - MTÜ Studio "Joy" - - 45 000 MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus - - 70 736


26

MTÜ Tõrva pereklubi Sinilill - 49 405 - MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 4 809 Otepää Vallavalitsus - - 139 343 Palupera Vallavalitsus - - 55 000 Puka Vallavalitsus 229 000 - 171 850 SA Otepää Tervisekeskus - 107 096 - Sangaste Vallavalitsus - 162 725 - Taheva Vallavalitsus 23 000 142 469 33 404 Tõlliste Vallavalitsus 106 430 37 958 15 394 Tõrva Linnavalitsus 187 000 151 929 130 090 Valga Linnavalitsus 353 179 359 592 350 000 Valga Väikelastekodu 62 013 - - Kokku 1 330 622 1 262 624 1 167 310

Tabel 4-11 Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud (kr)

Toetuse saajad 2001 2002 2003 MTÜ "Memento" Valgamaa Ühendus - 10 000 5 000 MTÜ AT Koostöökeskus - - 4 506 MTÜ Eesti-Läti Instituut - - 9 130 MTÜ ELO - 12 706 - MTÜ Hellenurme Maanaisteselts - - 2 570 MTÜ Hellenurme Noortekeskus 5 970 - - MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus 3 000 - - MTÜ Kaagjärve Külakeskus - - 5 560 MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts 2 000 4 950 - MTÜ Karula Naisselts - 4 830 - MTÜ Kodukant Võrumaa - 3 100 - MTÜ Kuigatsi Külamaja Seltsing - - 4 990 MTÜ Laatre Naisselts 3 300 - - MTÜ Lüllemäe rahvaõpistu 13 500 14 440 33 570 MTÜ Nõuni Maanaiste Selts 19 970 - - MTÜ Otepää Spordiklubi 10 000 - - MTÜ Otepää Naisselts 9 280 11 000 - MTÜ Pikkjärve Külaselts - - 10 000 MTÜ Pilkuse Küla 3 930 - - MTÜ Pühajärve Haridusselts - - 4 606 MTÜ Sangaste heakorraselts - - 10 000 MTÜ Sooru Arendus 12 700 11 500 17 735 MTÜ Sooru Naisselts - 13 500 - MTÜ Sprdiklubi Karula 10 950 - - MTÜ Taagepera Külaselts - - 7 106 MTÜ Tõlliste Valla Pensionäride Ühendus 2 000 - - MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus 72 000 47 940 37 424 MTÜ Valgamaa Käsitööinkubaator 25 000 - - MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 14 220 MTÜ Valgamaa OVL - - 7 970 MTÜ Valgamaa Pensionäride Ühendus 22 300 33 570 36 300 MTÜ Õigus Ja Abi 1 000 - -


27

Seltsing "Alamõisa Külaseltsing" - - 9 340 Seltsing "Hargla Külaselts" - 19 115 9 900 Seltsing "Helme Käsitööseltsing" 4 000 4 400 - Seltsing "Kaagjärve Külaselts" - - 4 447 Seltsing "Karula Külaseltsing" - 4 401 - Seltsing "Lossiküla Seltsing" - - 5 000 Seltsing "Neeruti Külaselts" - - 14 390 Seltsing "Pikasilla Külaselts" - 13 437 4 367 Seltsing "Rebasemõisa Külaselts" - 9 511 - Seltsing "Risttee Külaseltsing" - - 10 810 Kokku 220 900 218 400 268 941

Tabel 4-12 Kohaliku omaalgatuse programmist Hollandi vahenditest toetatud (kr)

Toetuse saajad 2001 2002 2003 MTÜ AT Koostöökeskus - - 10 000 MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts 10 000 - - MTÜ Kaagjärve külakeskus - - 10 000 MTÜ Lüllemäe rahvaõpistu 10 000 10 000 3 800 MTÜ Nõuni Maanaiste Selts 9 070 - 4 325 MTÜ Otepää Naisselts 10 000 10 000 9 100 MTÜ Pühajärve Haridusselts - - 10 000 MTÜ Sooru Arendus 10 000 8 300 9 455 MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus - - 20 520 MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 10 000 Seltsing "Hargla Külaselts" - 6 795 9 700 Seltsing "Karula Külaseltsing" - 5 000 - Seltsing "Pori küla seltsing" - - 4 500 Seltsing "Rebasemõisa Külaselts" - 10 308 - Kokku 49 070 50 403 101 400

Tabel 4-13 Põllumajanduspiirkondade programmist toetust saanud (kr)

Toetuse saajad 2001 2002 2003 Helme Vallavalitsus 82 277 - - Karula Vallavalitsus 316 000 - - MTÜ Hellenurme Mõis 243 830 - - MTÜ Hellenurme Noortekeskus 60 116 - - MTÜ Kekkose Rada - 1 618 540 - MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu 13 200 - - MTÜ Sooru Arendus 43 564 - - Otepää Vallavalitsus 639 719 - - SA Valgamaa Turism 246 130 - - SA Valgamaa Äriinfokeskus 60 000 - - Sangaste Vallavalitsus 480 000 - 215 849 Tõrva Linnavalitsus 198 206 - 459 849 Valga Linnavalitsus 628 000 - 600 000 Valga Maavalitsus 435 400 - - Kokku 3 446 442 1 618 540 1 275 698


28

Valga Maavalitsuse välissidemed

Läti Vabariigi Valka Rajoon. Lepingupartner Valka Rajooninõukogu. Vahetust naabrusest tulenevalt ulatuvad sõprussidemed aastakümnete taha ning praegused partnerid kannavad neid edasi õigusjärglastena. Praegune raamleping pärineb 1995. a. Geograafilise läheduse omavahelise seotuse tõttu hõlmab koostöö pea kõiki tegevusvaldkondi. Valgamaa ja Valka rajooni omavalitsusi puudutavates koostöö küsimustes osaleb maavalitsuse kõrval koostöös ka Valgamaa Omavalitsuste Liit. Nii on reeglipäraseks kujunenud omavalitsuste vastastikused õppepäevad nii Eestis kui ka Lätis. Aktiivses koostöös on Valga ja Valka linnavalitsused. Seoses Eesti ja Läti astumisega Euroopa Liitu 2004. aasta 1. mail, on ette näha uusi võimalusi selle koostöö laiendamiseks ja EL vahendite (eeskätt Interreg IIIA) kaasamisel sellesse koostöösse.

Saksamaa Liitvabariigi Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Parchimi Ringkond. Lepingupartner Parchimi Ringkonna Administratsioon. Sõprussidemed on välja arenenud omaaegsete ENSV ja SDV sidemetest 1980ndate aastate alguses. Koostöö hõlmab kultuuri- ja noorsoovahetust. 2003. aastal oli koostöö loid ja omavahelist suhtlemist sisuliselt ei toimunud.

Soome Vabariigi Ylistaro Vald. Lepingupartneriteks on Ylistaro Valla volikogu ja valitsus. Ametlikud sõprussidemed alates 1988. a. Koostöövaldkondadeks on kultuur, sport, haridus jne. 2003. aastal suhtlemine küll toimis, kuid tunda andis koostööpartnerite ebavõrdsus (Ylistaro on küllaltki väike rõhuvalt põllumajandusega tegelev omavalitsus) ja valladirektori puudumine Ylistaros. Küllaltki tihe oli koostöö Ylistaro lähikonnas asuva Jalasjärvi Koolituskeskuse ja seal paikneva Carrefour West Finlandiga.

Rootsi Kuningriigi Jämtlandi Lään. Lepingupartneriteks on Jämtlandi Lääni Volikogu, Jämtlandi Lääni Valitsus ning Jämtlandi Lääni Omavalitsuste Liit. Sõprussidemed alates koostöölepingu sõlmimisest 1992. a. Koostöös osaleb aktiivselt ka Valgamaa Omavalitsuste Liit. 2003. aasta veebruaris sõlmiti kolmas sõpruse ja koostöö raamleping kuni aastani 2007, mis näeb ette koostööd sellisel aladel nagu haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalpoliitika, keskkond, demokraatia areng, ettevõtlus, luterlike koguduste vaheline koostöö jne. Lõpetati demokraatia arengu ja omavalitsustöötajate väljaõppe alane koostööprojekt DOLARDIVAJ 4, jätkus Valgamaa – Jämtlandi lääni esmatasandi arstiabi koostöö projekt. Alustati Brüsseli suunalist koostööd.

Vene Föderatsiooni Novgorodi Oblasti Staraja Russa Rajoon. Lepingupartneriks on Staraja Russa Linna ja Rajooni Administratsioon. Ametlikud sõprussidemed alates 1998. a. kui sõlmiti koostöö raamleping, mis näeb ette koostööd kultuuri, noorsootöö, hariduse jms alal. 2003. aastal toimus kultuurigruppide vahetus ja suhtlus Staraja Russa rajooni ning Valga maakonna juhttasandite vahel.

2002. a. alanud kontaktid Ungari Somogy komitaadiga arenesid 2003. aastal edasi. Somogy komitaadi delegatsioon külastas Valgamaad ja kirjutati alla ühistaotluste protokollile ning esimene Valgamaa kultuurikollektiiv külastas Ungarit.

Poola Lublini vojevoodkonnaga jätkusid kontaktid ka 2003. aastal. Valgamaa esindajad käisid suvel Lublinis ja Lublini arenduskeskuse “Euroopa Maja” esindajad käisid sügisel Valgamaal. Konkreetsemaid lepinguid ei sõlmitud.

2003. aastal lisandus Ukraina Tallinna saatkonna initsiatiivil ka koostöö Ukraina Vabariigi Volõõnia Oblasti Šatski Rajooniga. Valgamaa delegatsioon külastas Šatskit ja ukrainlased käisid Valgamaal, allkirjastati ühistaotluste protokoll.


29

2003. aastal kujundati Eesti, Läti ja Vene Föderatsiooni Piirialade Koostöönõukogu (kuhu peale Valgamaa kuuluvad Eestist veel Võru ja Põlva maakonnad) ümber euroregiooniks Euregio “Pskov-Livonia”. Selles koostöös osalevad nii Valga Maavalitsus kui Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Uueks momendiks 2003. aasta maavalitsuse välissidemetes oli Brüsseli suunalise tegevuse alustamine Jämtlandi lääni toel. Nii käis 2002. aasta lõpul neljaliikmeline Valgamaa ametnike grupp ja 2003. aasta sügisel maakonna ja suuremate omavalitsuste kuueliikmeline delegat-sioon tutvumas EL institutsioonide ja regioonide esindustega Brüsselis. Algas koostöö otsi-mine Võru ja Põlva maakondadega Lõuna-Eesti regionaalse esindaja Brüsselisse saatmiseks.

4.2.2 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Valga Büroo Aadress: Metsa 23, 68206 Valga Telefon 766 1176, faks 764 0915 Juhataja Eedo Planken, töötajaid 6.

Tabel 4-14 Registris

01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.2004 Sõiduautosid 13440 11632 11527 12296 sh eraomanduses 12526 10464 12502 10971 Busse 190 150 146 155 sh eraomanduses 65 41 68 41 Veoautosid 2639 2350 2188 2281 sh eraomanduses 1477 1247 1389 1292 Mootorrattaid … 268 281 302 Haagiseid … 900 941 1055

Tabel 4-15 Tegevusnäitajad

2000 2001 2002 2003 Võeti vastu juhiloa taotlusi 1113 1371 923 920 Sooritati liikluseksameid 1139 1158 1371 1526 neist LE tundmises 555 724 1090 831 sõidueksamit 584 647 1046 695 Väljastati registreerimistunnistusi 2448 3077 4134 3099 registreerimismärke 1087 1390 2329 1695 piiratud õigusega juhilube 20 18 62 20 ajutisi juhilube 56 43 108 29 esmaseid juhilube 388 359 668 498 juhilube 611 839 1204 338 Aastakäive (kr) 3 579 736 4 228 445 3 759 290 4 916 730

4.2.3 Maa-ameti Valga katastribüroo Aadress Kesk 12, 68203 Valga Peaspetsialist Elen Elias 766 6265, e-post: [email protected]


30

4.2.4 Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus Valga teenindusbüroo Aadress Viljandi 23, 68206 Valga Telefon 766 6570, faks 766 6571 Juhataja kohusetäitja Astra Meinert, telefon 766 6574. Teenistuses oli 23 spetsialisti, 3 abiteenistujat ja 1 mittekoosseisuline spetsialist. Alates 01.02.2004 on teenindusbüroo koosseisus 8 teenistujat ja 1 juhataja kohusetäitja ametikoht

Tabel 4-16 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr)

2000 2001 2002 2003 Ettevõtte tulumaks -739 2 071 7 061 11 690 Käibemaks -39 639 -64 021 -51 887 -69 978 Aktsiisimaks - -11 -20 - Maamaks 3 648 4 251 4 799 5 161 Füüsilise isiku tulumaks 71 113 74 441 78 295 93 746 Sotsiaalmaks 132 642 142 733 156 093 177 916 Kokku 167 025 159 464 194 341 218 535

4.2.5 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev Staap: Võru 12, 68205 Valga Telefon 766 8030, faks 766 3535, e-post: [email protected] Malevapealik leitnant Tarmo Sütt Noorkotkaste malevapealik Rainer Leesmaa Noorkotkaste maleva vanem Voldemar Tasa Kodutütarde Valga ringkonnavanem Anu Lillipuu (alates 2004. aastast kohusetäitja Airi Toit) Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaine Olesja Kaart (alates 2004. aastast Anu Lillipuu)

Liikmeskond: – kaitseliitlasi – 301 – kodutütreid – 290 – noorkotkaid – 288 – naiskodukaitse – 42

Olulisemad sündmused – mai – osalemine rühmasuuruse üksusega Kaitseväe õppusel "Kevadtorm 2003"

vastutegevuses – 23. juuni – osalemine Võidupüha ja Maakaitsepäeva üritustel Tõrvas – oktoober – osalemine rühmasuuruse üksusega Sakala Malevas toimunud

reservõppekogunemisel – 14. november – Valgamaa Maleva 85. aastapäeva tähistamine

4.2.6 Valga Piirivalvepiirkond Staap: Pikk 16, 68206 Valga Kantselei: 766 6002, e-post: [email protected], korrapidaja: 766 6001, faks 766 1044 Ülem: major Tõnu Reinup

Valga Piirivalvepiirkonna valvatava piirilõigu pikkus on 163,9 km (Valga maakonna piires 102,4 km). Sellest: – maapiiri 110,9 km – jõepiiri 43,5 km – linnapiiri 10 km


31

Tabel 4-17 Piiristatistika

Sündmus 2001 2002 2003 Sissesõitjad 718 799 508 286 525 328 Väljasõitjad 736 953 513 819 518 429 Tagaotsitavate isikute kinnipidamine 15 8 18 Riigipiiri ebaseaduslik ületamine 312 222 156 Riigipiiri ebaseaduslik ületamisel kinni peetud 103 84 54 Lahendatud piirijuhtumid 106 68 47 Narkootikumidega seotud õigusrikkumised - 1 1 Salakauba vedamine 6 7 5 Naaberriikide piirivalvelt üle võetud isikud 12 13 13 Naaberriikide piirivalvele üle anud isikud 25 10 25 Piirilt tagasisaadetud välismaalased 563 450 500 haldusõigusrikkumise protokolle koostati/väärteoasju algatati

128/- 81/71 -/177

Tabel 4-18 Isikute piiriületused

Piiripunkt Suund 2000 2001 2002 2003 Sisse 146695 373356 173646 197770 Välja 139404 394193 181192 206502

Valga 1. piiripunkt

Kokku 286099 767549 354838 404272 Sisse 151572 112981 122182 127423 Välja 150019 110300 122336 129795

Valga 2. piiripunkt


Valga 3. piiripunkt


Raudtee piiripunkt


Kõik piiripunktid kokku

Kokku 1040173 1389811 1003362 1140999

Tabel 4-19 Autotranspordivahendite piiriületused

2001 2002 2003

Piiripunkt

Suund Transpordi-

vahendite arv kokku

sh kauba-transport

Transpordi vahendite arv kokku

sh kauba-transport

Transpordi vahendite arv kokku

sh kauba-transport

Sisse 72925 25268 88847 32267 114039 61536 Välja 83857 - 83217 - 101214 60164

Valga 1. piiripunkt

Kokku 156782 - 172064 - 215253 121700 Sisse 13206 - 11498 - 16835 831 Välja 10803 - 10440 - 13949 581

Valga 3. piiripunkt

Kokku 24009 - 21938 - 30784 1412 Sisse 86131 25268 100345 32267 130874 62367 Välja 94660 - 93657 - 115163 60745

Piiripunktid kokku

Kokku 180791 - 194002 - 246037 123112


32

Tabel 4-20 Kaubavedu raudteel (vagunite arv)

2001 2002 2003 Kaubaga Kaubata Kaubaga Kaubata Kaubaga Kaubata Sisse 40833 11477 70083 u 15000 60203 10821 Välja 14392 36813 10813 u 50000 11466 51541 Kokku 55225 48290 80896 u 65000 71669 62362

4.2.7 Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond (kuni 31.12.2003 Valga Politseiprefektuur)

Politseijaoskonnad – Valga Politseijaoskond, ülemkomissar Tõnu Kürsa, Puiestee 4, Valga, telefon 766 8100,

interneti kodulehe aadress: http://www.pol.ee/valga – Tõrva konstaablijaoskond, juhtivkonstaabel Juhan Ilisson, Veski 5, Tõrva, telefon

763 3367 – Otepää konstaablijaoskond, juhtivkonstaabel Aivar Pärli, Lipuväljak 13, Otepää, telefon

765 5809

Koosseis Aasta lõpuks oli politseiprefektuuris 88 politseiametniku, 24 riigiametniku ja 5,5 abiteenistuja kohta. Neist komplekteeritud oli 84 politseiametniku, 24 riigiametniku ja 5,5 abiteenistuja kohta. Politseinikest on kõrgharidusega 25, keskeriharidusega 19 ning keskharidusega 40. Kõrgharidust on omandamas 6 politseiametnikku. Politseiteenistusestaaži kuni 10 aastat on 42 ja üle 10 aasta 42 politseiametnikul. Naisi töötas politseinikena 21.

Tabel 4-21 Politseiametnike jaotus

2002 2003 Ametnike grupp koosseis täidetud koosseis täidetud

Kõrgemad politseiametnikud 4 2 4 4 Kriminaalosakond 27 25 27 26 Korrakaitseosakond 59 57 59 54 Kokku 88 84 88 84

2003. aasta prioriteetseteks töösuundadeks Eesti Politseis olid: – Politsei töökorralduse optimeerimine; – Elanike turvalisust kõige rohkem mõjutavate õigusrikkumiste preventsioon, tõkestamine

ja avastamine; probleemsete regioonide õiguskorra parendamine; – Kogukonnakeskse politseitöö (community policing) juurutamine; – Kuritegevusevastase võitluse tõhustamine rahvusvahelisel tasandil.

Seatud prioriteetide täitmiseks sõlmiti aasta 2003. aasta algul Politseiameti ja Valga Politseiprefektuuri vahel tulemusleping, mis sisaldas üksikasjalikumat kava püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostatud tegevuskava täitis politseiprefektuur edukalt.

Mitmed politseiprefektuurid tundsid huvi Valga politsei välijuhtide süsteemi vastu, mis aitas optimeerida politsei töökorraldust. Juba 2002. aastast toiminud süsteem asendas ööpäevaringselt prefektuuri majas töötavad politseinikud dispetšeritega, mille tulemusel said seni seda tööd teinud politseinikud asuda välitööle. Praegu tegelevad dispetšerid informatsiooni vastuvõtmise ja edastamisega politseinikest välijuhtidele, kes saavad nüüd abistada ja juhendada patrulle otse sündmuskohal.


33

Jätkati kogukonnakeskse politseitöö arendamist ning eelkõige konstaablite töökeskkonna kaasajastamist. Viidi lõpule konstaablipunktide varustamine kaasaegsete infotehnoloogia-vahenditega. Kaasaegsed arvutid ja ühenduse interneti kaudu politsei andmebaasidega said Laatre, Hummuli, Puka ja Laanemetsa konstaablipunktid.

Jätkuvalt suurt tähelepanu pöörati preventiivtööle ning eelkõige alaealistega seotud õiguserikkumiste ennetamiseks. Preventiivtöögrupi poolt teostati kokku kolm alaealistele ja uimastiennetusele suunatud projekti. Koolides viidi läbi 159 loengut ning koolinoortele korraldati 25 üritust. Valga Politseiprefektuur jätkas ka Valgamaal traditsiooniliste politsei teabepäevadega, mis toimusid suvel Tõrvas, Valgas ja Otepääl.

Aasta jooksul Valga politseile laekunud teateid analüüsides on näha, et koostöö Valgamaa elanikkonna ja politsei vahel tunduvalt paranenud. Eelkõige on suurenenud just informatiivsete teadete arv. Prefektuuri saabunud teadete ja avalduste arv kasvas 14,4%, samas kuriteoteated on viimase kolme aastaga järjest vähenenud.

Valgamaa politseinike tehtud tööle andsid hea hinnangu ka enamik kohalikke elanikke. Emori uuringufirma poolt 2003. aasta sügisel läbi viidud ülevabariigilise küsitluse tulemused näitasid, et 70% Valgamaa elanikest on kohaliku politsei tegevusega rahul. Aprillis viis Valga Politseiprefektuur läbi elanike turvalisuse küsitluse, kus osales 581 elanikku. Turvaliselt tundis ennast 83% Valgamaa elanikest. Küsitletud inimestest 54% andsid politsei tööle hinnanguks hea või väga hea, politseid usaldas 91%.

Hea koostöö märk politseiga on järjest suurenev huvi Naabrusvalve loomise vastu. 2003. aastal alustati naabrusvalve sektorite loomisega Valga linnas ning prefektuuris korraldati korteriühistute esindajatele tutvustav õppus. Valga linnas on nüüdseks moodustatud neli naabrusvalve sektorit.

Et tuua esile oma parimaid töötajaid on Valga Politseiprefektuur loonud iga-aastase tunnustusplaatide jagamise traditsiooni. Rändauhindadena mõeldud tunnustusplaate 2003. aasta töötulemuste eest jagati juba neljandat korda. Parima konstaabli tiitliga tunnustusplaadi sai endale Robert Kõvask, parimaks teenistujaks aastal 2003 nimetati Heiki Ilves, parim uurija oli Kaja Sommer, parim jälitusametnik aga Toomas Joakit. Parima korrapidaja tiitli sai endale Tarmo Tuulas ning parimaks patrullpolitseinikuks nimetati Sulev Henrikson.

Politseitöö üheks eelduseks on hea füüsiline vorm ning selle saavutamiseks on soositud sportimist. Eesti Politsei meistritiitli saavutasid 2003. aastal Valgamaa politseinikud suusatamises ning neljal alal kergejõustikus. Politsei ja Tuletõrje Maailmamängudelt võitis Puka valla vanemkonstaabel Kunnar Vahi sõudeergomeetri paarissõidus hõbemedali.

Turvalisuse tagamisel teeb Valga Politseiprefektuur tihedat koostööd Falck Lõuna-Eesti aktsiaseltsiga, Valga Piirvalvepiirkonnaga, Kaitseliidu Valgamaa Malevaga, Tolliametiga, Tarbijakaitseametiga, Maksuametiga, Tööhõiveametiga, Tööinspektsiooniga ning Keskkonnainspektsiooniga.

Kaasaegne politsei vajab muudatusi. Seoses sellega alustati 2003. aasta suvel Eesti Politsei struktuuride reorganiseerimist. Reorganiseerimise eesmärgiks on välitööle suunatud politseiametnike arvu suurendamine ning juhtide arvu vähendamine. Töötati välja projekt, mille tulemusel pidi 17 politseiprefektuuri asemel alles jääma neli prefektuuri. 1. jaanuaril 2004 alustasidki tööd neli uut politseiprefektuuri. Seega teenindab Valga maakonda alates 2004. aasta algusest Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond. Loodetavasti aitavad muudatused kaasa turvalisuse tagamisel Valga maakonnas ning politsei poolt pakutav teenus muutub veelgi efektiivsemaks.


34

Tabel 4-22 Õigusrikkumiste struktuur

Registreeritud/avastatud 1999 2000 2001 2002 2003 Kuritegusid kokku 957/522 1389/653 1125/515 883/443 847/432 I astme (raskeid) kuritegusid 21 23 16 12 25 sh tahtlikke tapmisi 7 3 2 1 1

tahtlikke kehavigastusi 7 5 3 1 4 Varavastaseid kuritegusid 655 1048 882 469 643 sh röövimisi 7 7 5 6 12 avalikke vargusi 44 31 42 23 - salajasi vargusi 574 855 764 399 509 Majanduskuritegusid 57 181 21 22 28 Väärtegusid 7744 7882 6671 5409 5731 sh LE rikkumisi 5623 5736 4514 4061 3966 neist joobes juhid 554 477 392 398 356

Tabel 4-23 Kuriteod omavalitsuste lõikes

Omavalitsus 2001 2002 2003 Helme 70 46 55 Hummuli 47 27 22 Karula 50 19 28 Otepää 165 99 109 Palupera 50 21 25 Puka 76 44 36 Põdrala 23 21 24 Sangaste 39 46 32 Taheva 25 24 27 Tõlliste 80 39 35 Tõrva 55 48 56 Valga 453 437 385 Õru 23 12 13 Maakond 1156 883 847

Tabel 4-24 Selgitatud kuriteo toimepannud isikuid

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Kokku selgitati välja 410 447 482 409 640 339 354 Neist valgamaalasi 313 338 406 172 486 250 148 mehi 360 400 450 358 588 310 326 naisi 50 47 32 51 52 29 28 alaealisi 56 77 58 70 79 31 54 Sooritasid kuriteo joobes 151 206 238 204 160 89 104 grupis 224 263 221 183 150 85 53 Varem kohtulikult karistatud 142 199 216 102 227 150 167

Tabel 4-25 Liiklusõnnetused

1999 2000 2001 2002 2003 Inimvigastustega 27 31 61 51 53 neist joobes juhi süül 6 11 16 21 15 jalakäija/ jalgratturiga … … 16 16 10 vigastatuid 26 32 91 83 70


35

hukkus 4 8 8 3 2 Varalise kahjuga 102 118 109 69 70 neist joobes juhi süül 34 31 30 15 23 Liiklusõnnetusi kokku 129 149 170 120 123

4.2.8 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna Regionaalosakonna Valga büroo kuni 29.02.2004 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond Telefonid: 766 6333, 766 6305, faks: 766 6311, e-post: [email protected] Juhataja kt Silvi Norman


Aasta 2003 Välismaalaste elamislubadega seonduvad toimingud 394 Eesti passi ja ID kaardi taotlused 5078 Eesti kodakondsuse taotlused 82 Välismaalase passi ja ID kaardi taotlused 459 Väärtegude menetlusi 29 Kinnitatud viisakutseid 585

4.2.9 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv Aadress Vabaduse 6, 68204 Valga Tel. 766 8870, faks 766 8875, e-post: [email protected] Veeb: http://www.ra.ee/valga Maa-arhivaar Riina Virks Valga Maa-arhiivi koosseisus oli 9 ametikohta: maa-arhivaar, 5 arhivaari, fondihoidja, fondihooldaja ja majahoidja. Arhivaarid: Malle Ojamaa, Eve Maask, Merike Müller, Merle Ojanurm, Andres Ojamaa. 1. jaanuarist 2004 on maa-arhiivi koosseisus 4 arhivaari ametikohta. Seoses sellega siirdus aasta lõpus pensionile aastaid arhiivis töötanud Malle Ojamaa.

Maa-arhiiv kogub ja säilitab tegevuspiirkonnas tegutsevate ameti- ja valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, seaduse ja selle alusel avalikke ülesandeid teostavate eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute, samuti kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.

Maa-arhiiv tagab talle üle antud kultuuripärandi säilimise ja kaitse ning juurdepääsu sellele.

Aastat jäävad meenutama valminud maa-arhiivi kodulehekülg, koostöö algus kohaliku muuseumi ja raamatukoguga, andmete sisestamine arhiivi infosüsteemi, samuti teabepäevad Pühajärvel ja Põlvas ning töö Põlva, Valga ja Võru hooneregistritega seoses nende likvideerimisega ja toimikute üleandmisega arhiivi.

Lisandus Valga Maa-arhiivi 7176 säilikut, seisuga 01.01.2004 on arhiivis 1079 fondi ja 315135 säilikut.

Valga Maa-arhiivi külastas 47 uurijat. Arhiivipäringuid laekus 458, neist lahendati 457, uurimissaali külastajad kasutasid 2413 säilikut 135 korral.

Ekskursioone korraldasime 11 korral. Märkimist väärib 2003. a sügisel koostöös kohaliku muuseumi ja raamatukoguga maakonna koolide 5. klasside õpilastele arhiivitundide läbiviimine. Ürituse mõte oli selles, et üheaegselt, st samal päeval, anda võimalus maakonna koolidele külastada kolme mõnes mõttes sarnast, samas nii erinevat asutust. Maakoolidele


36

andis see võimaluse kokku hoida aega ja raha. Kokku külastas arhiivi selle aja jooksul 261 õpilast 9 koolist.

Samaks ajaks koostasime ka planeeritud näituse koolide ajaloost pealkirjaga "Valgamaa koolide ajaloost nõukogude perioodil". Näitusel kasutati õppenõukogu protokollide raamatuid, õpilaste nimestikke ja hinnete koondeid, koolide passe jm.

Arvamusi arhiivimoodustajate dokumentide loeteludele ja asjaajamiskordadele anti 59 korral, hindamisotsuseid arhiiviväärtuse andmiseks või hävitamiseks eraldamiseks vormistati 43. Järelvalvet teostati 8 asutuses, järelkontrolli 16 asutuses.

4.2.10 Valga Maakohus Aadress Vabaduse 5, Valga Telefon 764 3738, faks 764 3738 Kohtu esimees: Aare Kaldma 766 1293 Kohtunikud: Annemarie Koha; Aivar Pellja; Hele Ilisson

Tabel 4-27 Kriminaalasjad

2002 2003 Jääk aasta alguses 31 35 Saabus 227 243 Lahendati 223 246 Neist arutatud lihtmenetluse asju 138 171 Kohtu all olnud isikuid 408 289 Jääk aasta lõpuks 35 29

Tabel 4-28 Tsiviilasjad

2002 2003 Jääk aasta alguses 86 86 Saabus 402 477 Lahendati 399 457 Jääk aasta lõpuks 89 107

Tabel 4-29 Väärteo asjad

Saabus aasta jooksul 195 Neist kaebusi ametniku otsusele 15 Karistatud isikuid trahviga 31 Karistatud isikuid arestiga 150 Jääk aasta lõpuks 4

Valga Kinnistusamet Aadress Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 766 1256, tel/faks 764 2186 Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor Kohtunikuabi Toomas Kaur, kinnistussekretär Lea Kurusk

Tabel 4-30 Kinnistusameti tegevusnäitajad

Ületulevaid avaldusi 2002. aastast 495 Esitati uusi kinnistamisavaldusi 2772 Tehti kinnistuskandeid kokku 7775 Sellest avati kinnistusregistriosi 1491


37

neist maa esmakinnistamisele 848 hoonestusõigusele 7 kinnistute jagamisel 102/155 korteriomandile 858 Omanike vahetusi 1672 Hüpoteeke 891 Isiklikke servituute 455 Reaalservituute ja koormatisi 16 Märkeid 441 Ostueesõigusi kanti sisse 7 korral Tehti määrusi 23 Keelduti kinnistamisest 5 korral Väljastati kinnistusregistriosade tasulisi ärakirju 190 Väljastati kinnistusregistriosade tasuta ärakirju 2813 2003. aastasse üleminevaid esitatud kinnistamisavaldusi 305

Valga Maakohtu kriminaalhooldusosakond Aadress Vabaduse 5, Valga 68204 Juhataja Silvi Kõiv tel. 766 1081; faks 766 1632, [email protected] Kriminaalhooldusametnikke 6

Tõrva talitus, Valga mnt. 70, Tõrva Kriminaalhooldusametnik: Vaike Kiitsak, tel.763 2261; faks 763 2261

Otepää talitus, Lipuväljak 13, Otepää Kriminaalhooldusametnik: Marika Dorbek, tel. 765 4224; faks 765 4224

Tabel 4-31 Arvel olevad kliendid

mehed naised poisid tüdrukud kokku Kohtust 225 18 32 3 278 Vanglast 9 - - - 9 Šokivangistus 6 2 - - 8 Mõjutusvahendid - - 1 - 1 Kokku 240 20 33 3 296

4.2.11 Valga Prokuratuur Aadress Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 766 1519, faks 766 1138, e-post: [email protected] Vanemprokurör Küllike Taits

Tabel 4-32 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed

2002 2003 Esindatud riiklikku süüdistust kohtus (asju) 208 227 Osavõtt (%) 100 100 Teostatud järelevalvet eeluurimise üle (asju) 1037 1031 Saadetud täiendavaks uurimiseks (asju) 5 5 Tühistatud ebaseaduslikke määrusi 3 4 Antud juhiseid ja tehtud ettekirjutusi 32 27 Kohaldatud lihtmenetlust 139 149 Kinnitatud süüdistusi 533 419 Kinnitatud peatamise määrusi 426 396


38

4.2.12 Eesti Tolliameti Kagu Tolliinspektuur

Valga tollipunkt Aadress Metsa 23, Valga Telefon 766 9155, 764 0177, faks 766 1056 Juhataja Enn Simson Kooseisus 9 ametnikku

Valga maantee tollipunkt Aadress Viljandi mnt, Valga Telefon 766 9100, 766 9103, faks 764 2415 Juhataja Sirje Rätsepp Kooseisus 22 ametnikku

Valga raudtee tollipunkt Aadress Jaama puiestee 10, Valga Telefon 766 4317, 764 0186, faks 766 1560 Juhataja Rein Leheste Kooseisus 15 ametnikku

Valgas töötavad neli Kagu Tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse ja üks järelkontrolli talituse ametnik, üks administratiivosakonna ja kaks uurimisosakonna regionaalse talituse ametnikku.

Tegevus Valga tollipunkt teenindab Valga maakonna ettevõtteid ja isikuid import- ja eksportkaupade tollivormistamisel. Valga tollipunktis koguti riigimakse 456 miljonit krooni, mis on võrreldes 2002. aastaga 355,6 miljonit krooni rohkem.

Valga maantee tollipunkti ülesanne on maanteel liikuva kauba tollivormistamine. 2003. aastal sisenes Valga maantee tollipunkti kaudu Eestisse 24576 kaubaga veokit ja väljus Eestist 24943 kaubaga veokit, millele teostati tollivormistus. Deklareeriti 1241 reisija kaup.

Valga raudtee tollipunkti ülesanne on raudtee kaubavedude tollivormistamine. 2003. aastal ületas Valga raudtee tollipunkti kaudu tollipiiri 71669 vagunit, milledele teostati tollivormistus. Kaubaks olid põhiliselt erinevad kütused.

Tollijärelevalve osakonna ametnike põhiliseks ülesandeks on tollieeskirjade ja muude õigusaktide rikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks tollikontrolli ja teabetegevuse ja tollivormistuse järelkontrolli teostamine ja väärteomenetluste läbiviimine.

Tolli poolt menetleti Valga piirkonnas 2003. aastal 47 tollieeskirjade rikkumist. Rahatrahve määrati 110640 krooni. Konfiskeeriti 91200 sigaretti ja avastati 12 erimärgistatud kütuse ebaseadusliku kasutamise juhtumit. Intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa konfiskeeriti 5642 ühikut.

Järelkontrolli talituse töötaja poolt teostati 25 isiku tollivormistuse järelkontroll, mille tulemusena määrati sissenõudeid kokku 49942 krooni, sh käibemaks 43750 krooni, intress 1692 ja trahve 4500 krooni.

Uurimisosakonna ametnike eelistuses on keelatud kaupade liikumise avastamine, tõkestamine ja kriminaalasjade menetlemine. Uurimisosakonna poolt menetleti 25 kriminaalasja, mis olid seotud intellektuaalset omandit rikkuva kauba, sigarettide ja ravimite salakaubaveoga.

Alustati 2004. aasta Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistustega, mis näeb ette nii kooseisude kui ka seadusandluse olulist muutmist. Seoses Eesti – Läti riigipiiri muutumisega Euroopa Liidu sisepiiriks muutub maakonnas tollipunktide arv ja asukoht.


39

4.2.13 Valgamaa Päästeteenistus Aadress Jaama pst 16, 68204 Valga, telefon 766 9711, faks 766 9759 Direktor Väino Rimm

Tabel 4-33 Väljakutsed sündmuste liikide lõikes

Väljakutse liik 2000 2001 2002 2003Tulekahju 309 268 441 281Liiklusõnnetus 9 30 21 22Õnnetus veekogul 10 10 1 1Gaasiavarii 8 2 2 6Elektrivõrkude avarii - 2 - 1Kommunaalavarii 9 13 8 2Kemikaalidega saastumine 1 1 1 2Teadlikult vale väljakutse 7 4 7 5Ekslik valeväljakutse 53 30 48 35Teenus 49 77 78 61Õppus 7 7 8 25Muud 68 91 96 116Naftasaadustega saastumine 7 10 3 6Loodusjõududest põhjustatud sündmus 2 17 - 1Muu plahvatus 1 - - 1Lõhkekehade leid 19 25 34 xPommiähvardus 1 - - -Kokku 560 587 748 563

Tabel 4-34 Tulekahjudes päästetud ja kannatanuid

2000 2001 2002 2003päästetuid 15 3 5 16vigastatuid … … 1 5hukkunuid 3 7 4 6

Kulupõlenguid oli 102, metsatulekahjusid üks. Plahvatuses hukkus üks inimene ja sai vigastada üks inimene Osaleti päästetöödel Läti-Valkas kahel korral.

Tuleohutusjärelevalve Valga maakonnas kontrolliti tuleohutust 486 objektil. Tehti 479 ettekirjutust ja akti. Läbiviidud õppused, loengud ja teabepäevad: – Evakuatsiooniõppus 12 haridusasutuses ja 3 majutusasutuses – Tuleohutusalased loengud haridusasutustes 5 korral – Osaletud tuleohutuslektorina Valgamaa LRÜ loengutel 6 korral – Tuletõrjetehnika näitus 4 korral

Tähtsamad sündmused – Valgamaa Päästeteenistuse autopark täienes ühe paakauto võrra, mis võeti kasutusele

keskkomandos. – Alates 1. juulist võeti kasutusele uus operatiivside sagedus 70 cm lainealal. – Eesti tuletõrjespordivõistlustel saavutas Valgamaa Päästeteenistus üldarvestuses 7. koha.


40

4.2.14 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor Aadress Aia 17, 68203 Valga, telefon 766 6326, e-post: [email protected] Mari-Liis Paris

4.2.15 Valgamaa tööinspektsioon Aadress Lai 19, 68203 Valga, telefon/faks 764 0962; e-post: [email protected] Juhataja Olev Laul. Töövaidluskomisjon: Sekretär Siivi Planken, e-post: [email protected]

4.2.16 Tarbijakaitseameti Valgamaa talitus Aadress Aia 17, kab. 203, Valga 68203. Tel. 766 6330. Üks töötaja: peainspektor Leini Kirsimäe

– Kontrolliti 161 kaubandus- ja teenindusettevõtet; – Väärteomenetlusi menetleti 41 õiguserikkuja osas; – Vormistati 12 ettekirjutust; – Nõustati 197 tarbijat.

4.2.17 Notarid Notar Anna Rästa Aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää Telefon 766 9760, faks 766 9761

Notar Katri Kutsar Aadress Lai 3, 68203 Valga Telefon 767 9025, faks 767 9024, e-post: [email protected]

4.2.18 Lõuna Riigikaitse Osakonna Valga büroo Aadress Lai 19, 68203 Valga, Telefon/faks 767 9430, tel 767 9432, 767 9433, e-post: [email protected] Töötajaid 4, büroo juhataja Heiti Kõiv


2001 2002 2003 Kaitseväekohustuslikke meeskodanikke kokku 5391 5956 5698 sh reservväelasi 4546 4944 4931 kutsealuseid 845 1012 767 Võetud arvele kutsealustena meeskodanikke sündinud 1983. a. 228 - - sündinud 1984. a. 225 230 - sündinud 1985. a. - 247 246 sündinud 1986. a - - 249

Tabel 4-36 1984–1986. aastal sündinud kutsealuste arstliku läbivaatuse tulemused

1984 1985 1986 Kokku läbisid arstliku läbivaatuse 225 246 229 Neist tunnistati: teenistuseks kõlblikuks 167 162 146 kõlblikuks piiranguga 16 5 5 ajutiselt mittekõlblikuks 2 35 23 mittekõlblikuks 40 44 55


41

Tabel 4-37 Kutsutud kaitseväe ajateenistusse

2000 2001 2002 2003 Kokku 90 101 103 78 Neist suunatud: kaitseväkke 72 81 81 68 piirivalveametisse 18 19 21 10 päästeametisse - 1 1 -

4.3 Kohalikud omavalitsused

4.3.1 Kohalike omavalitsuste eelarve

Tabel 4-38 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kr)

Tulud Kulud Üksikisiku tulumaks Omavalitsus 2000 2001 2002 2003 2000 2001 2002 2003 2000 2001 2002 2003Helme 4596 4973 5998 7863 4382 4758 5416 7251 1292 1373 1687 2043 Hummuli 5127 7368 8547 7781 4809 6847 8166 7153 1195 1321 1421 1769Karula 5312 6489 7279 9353 5217 6414 7113 9126 1062 1161 1411 1731 Otepää 6955 6814 9585 12319 6919 6678 8517 11990 1701 1787 2289 2597Palupera 4382 6820 8660 8827 4201 6519 8660 8769 917 1019 1236 1568 Puka 4217 5941 6649 7822 4074 5698 6224 7402 1396 1573 1744 2022Põdrala 4814 6565 6735 7202 3913 6303 6426 6491 991 1154 1332 1812 Sangaste 4644 5899 7200 7415 4638 5856 7099 7407 1424 1473 1747 2021Taheva 4709 6784 7858 8750 4622 6456 7237 8349 1144 1214 1508 1680 Tõlliste 3828 5505 6169 7272 3773 5435 5872 6985 1319 1371 1531 1737Tõrva 7699 9063 10673 10937 7252 8556 9975 10064 1684 1801 2290 2644 Valga 8322 6499 7080 7640 8227 6345 6760 7267 1754 1825 2102 2350Õru 6378 5418 6189 6786 6341 5387 6116 6706 858 963 1062 1461 Maakond 6687 6588 7668 8599 6532 6386 7222 8189 1492 1621 1923 2213

Graafik 4-6 Tulud, kulud ja üksikisiku tulumaks ühe elaniku kohta (kr)

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

Helme

Hummuli

Karula

Palupe

raPuk

a

Sanga

ste

Tahev

a

Valga

tulud

kulud

üksikisiku tulumaks

Tab

el 4

-39

Tul

ude

jaot

umin

e (t

uh. k

r)

Om

aval

itsus

ük

siki

siku

tu

lum

aks

maa

mak

s lo

odus

-va

ram

aks

laek

. maj

. te

gevu

sest

ja

vara

dest

laen

ud

laek

. tei

stel

t om

aval

. si

htot

s. la

ek.

riig

ieel

. m

uud

siht

ots.

L

aeku

mis

ed

inve

stee

ring

ud

riig

ieel

arve

st

eral

dise

d ha

ridu

s-ku

lude

ks

riig

ieel

arve

st

toet

us r

iigi-

eela

rves

t ee

lmis

e aa

sta

jääk

ko

kku

Hel

me

4893

,0

1711

,1

97,2

45

1,0

468,

6 25

7,4

1013

,3

743,

6 20

36,0

16

74,6

40

97,0

13

88,2

18

831,

0 H

umm

uli

1889

,2

830,

9 13

,8

355,

5 7,

4 94

,4

525,

8 7,

5 50

8,0

1770

,1

1902

,0

405,

9 83

10,5

K

arul

a 20

18,7

12

06,1

28

,3

670,

3 -

247,

6 53

5,3

121,

8 21

37,0

16

24,5

21

19,0

19

7,0

1090

5,6

Ote

pää

1134

1,1

1598

,9

44,8

21

49,9

10

996,

3 13

89,3

23

36,4

84

4,6

3887

,0

7529

,4

7018

,0

4662

,0

5379

7,7

Palu

pera

18

17,5

62

9,7

1142

,5

131,

3 -

10,9

53

5,0

7,1

2272

,7

1332

,8

2351

,0

0,0

1023

0,5

Puka

38

85,7

12

23,2

46

,9

732,

9 -

213,

4 77

3,4

140,

1 71

2,7

3174

,7

3293

,0

837,

3 15

033,

3 Põ

dral

a 18

09,9

57

2,8

1,2

305,

0 -

35,1

56

3,1

16,3

22

1,0

1354

,7

2009

,0

306,

9 71

95,0

Sa

ngas

te

3153

,3

676,

3 3,

7 34

8,1

- 88

,0

1170

,8

268,

7 80

5,0

2052

,5

2924

,0

77,0

11

567,

4 T

ahev

a 16

48,5

11

30,2

8,

5 66

8,3

- 64

,6

785,

9 15

9,9

190,

0 15

58,4

17

38,0

63

1,7

8584

,0

Tõl

liste

34

40,2

69

7,3

128,

6 63

0,5

500,

0 34

1,4

1114

,5

106,

8 30

1,0

2804

,5

3738

,0

603,

9 14

406,

7 T

õrva

88

37,6

24

6,2

18,4

34

87,1

-

1710

,2

1212

,3

792,

4 57

13,3

64

58,1

57

27,0

23

58,6

36

561,

2 V

alga

35

019,

9 13

93,1

20

,8

6348

,0

- 95

4,3

1562

5,4

3480

,9

2444

,0

1861

7,8

2517

6,0

4758

,9

1138

39,1

Õ

ru

872,

5 58

9,7

1,2

263,

9 -

- 52

7,3

74,9

10

8,0

343,

3 12

26,0

44

,6

4051

,4

Kok

ku

8062

7,1

1250

5,5

1555

,9

1654

1,8

1197

2,3

5406

,6

2671

8,5

6764

,6

2133

5,7

5029

5,4

6331

8,0

1627

2,0

3133

13,4

Tab

el 4

-40

Kul

ude

jaot

umin

e (t

uh. k

r)

Om

aval

itsus

va

litse

min

e ko

rrak

aits

e ha

ridu

s ku

ltuur

sp

ort

terv

isho

id

sots

iaal

hool

ekan

ne

maj

andu

s la

enud

e ta

gast

amin

e ko

kku

sh te

iste

lt os

tetu

d te

enus

Hel

me

1420

,2

9,4

9025

,9

1008

,4

684,

1 12

,2

2121

,0

2713

,9

370,

8 17

365,

9 14

61,7

H

umm

uli

1076

,7

5,5

4251

,0

430,

5 20

,9

53,7

84

1,4

726,

6 23

3,4

7639

,7

150,

4 K

arul

a 12

02,7

1,

1 53

16,6

46

7,8

1411

,4

47,5

88

7,3

1069

,8

237,

1 10

641,

3 33

0,2

Ote

pää

3756

,0

155,

4 31

644,

9 31

23,0

10

09,4

21

1,0

2725

,7

5577

,5

4156

,9

5235

9,8

620,

4 Pa

lupe

ra

817,

6 5,

4 57

29,0

54

0,6

22,7

-

740,

3 15

90,5

71

7,0

1016

3,1

Pu

ka

927,

8 42

,9

9148

,2

786,

0 59

,9

35,9

70

4,0

2342

,0

180,

0 14

226,

7 51

7,8

Põdr

ala

981,

6 -

3277

,6

628,

1 77

,5

43,5

60

6,7

793,

9 76

,1

6485

,0

647,

3 Sa

ngas

te

1503

,9

11,7

57

76,6

58

1,3

136,

8 -

1524

,3

1878

,7

141,

2 11

554,

5 35

6,9

Tah

eva

1180

,1

13,7

36

43,5

74

6,9

15,0

11

3,6

1529

,1

808,

8 13

9,9

8190

,6

172,

5 T

õllis

te

1595

,3

13,8

85

54,0

10

84,6

12

8,5

29,1

10

96,7

10

75,9

26

0,0

1383

7,9

280,

3 T

õrva

21

96,2

14

3,1

2040

7,7

2744

,2

384,

3 15

,8

2029

,1

4870

,8

853,

3 33

644,

5 19

4,2

Val

ga

1162

4,7

132,

3 45

621,

0 11

899,

7 16

23,8

45

0,8

1831

5,5

1495

1,5

3657

,8

1082

77,1

71

4,2

Õru

70

2,8

- 17

54,3

13

2,6

14,3

-

696,

1 58

2,1

121,

1 40

03,3

35

3,9

Kok

ku

2898

5,6

534,

3 15

4150

,3

2417

3,7

5588

,6

1013

,1

3381

7,2

3898

2,0

1114

4,6

2983

89,4

57

99,8


42


43

Graafik 4-7 Tulude jaotumine

maamaks4%

muud tulud10%

laenud4%

riigieelarvest saadud

51%

kulude katteks suunatud

5%

üksikisiku tulumaks

26%

Graafik 4-8 Kulude jaotumine

haridus51%

majandus13%

laenude tagastamine4%

valitsemine ja korrakaitse

10%

sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

12%kultuur, sport

10%

Tabel 4-41 Tulude ja kulude struktuur (tuh. kr)

Tulud 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Üksikisiku tulumaks 54299 59345 57265 60145 70605 80627 Maamaks 8874 9349 10247 11637 11937 12506 Loodusvarade maks 288 461 459 788 733 1556 Majandustegevusest ja varadest 17672 13955 33839 16042 15227 16363 Muud tulud ja trahvid 1538 1301 408 1507 1663 6944 Laenud 16771 7210 28833 12500 9749 11972 Teistelt omavalitsustelt 4785 5243 3963 3967 4134 5407 Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 31350 35507 33406 21493 23707 26719 Investeeringud riigieelarvest 12250 20895 28082 13959 16471 21336 Maakonna toetusfond 3796 3946 3956 4344 - - Toetus riigieelarvest 42682 45581 51130 53470 75494 63318 Riigieelarvest hariduskuludeks * - - - 38714 44656 50295 Kulude katteks suunatud 6049 4519 5131 5901 7162 16272 Kokku tulud 200354 207312 256719 244467 281538 313313 Kulud 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Valitsemine 22617 23655 21273 23410 23933 28986 Korrakaitse 702 574 431 360 389 534 Haridus 68948 73989 70216 112816 124208 154150 Kultuur 13019 20245 29412 21389 16472 24174 Sport 4321 4824 2552 3641 3155 5589 Tervishoid 1649 1377 15140 4951 1150 1013 Sotsiaalhoolekanne 26497 24293 30129 26640 38314 33817 Majandus 47689 38062 33961 33328 45371 38982 Teistelt ostetud teenus 6034 7024 5669 5879 6091 **

Laenude tagastamine 3575 8366 41977 4531 6075 11145 Kokku kulud 195052 202409 250758 236945 265158 298389 * 1998–2000. a. eraldised hariduskuludeks ei olnud omavalitsuste eelarves ** 2003. aastal teistelt ostetud teenus on valdkondade all kokku summas 5799,8 tuh. kr


44

4.3.2 Helme vald Pindala 312,73 km² Elanike arv 2395 14 küla, 1 alevik. Keskus Tõrva linnas, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

Vallavalitsus Töötajaid 11 Vallavanem Tarmo Tamm (kuni 27.01.2004 Toivo Põldma) Vallasekretär Tiina Õunpuu

Volikogu Liikmeid 13 Esimees Kristo Ausmees (kuni 27.01.2004 Ants Piirsalu)

Sotsiaalne infrastruktuur

− Ala Põhikool − Ritsu Lasteaed-Algkool − Helme Sanatoorne Internaatkool − Valgamaa Kutseõppekeskus − Helme ja Taagepera raamatukogud − Ala ja Koorküla rahvamajad − Võimlad Alal ja Ritsus − Kalme ja Karjatnurme päevakeskused − Helme perearsti keskus Tõrva linnas − Hooldekodu Taageperas

Tähtsamad majandusvaldkonnad Puidutööstus, metsamajandus, põllumajandus

Olulisemad sündmused Spordiüritused: – “Ritsu Karikas võrkpallis” toimus 7. aastat osales 11 võistkonda – “Ritsu Karikas korvpallis” toimus 5. aastat osales 10 võistkonda – Ritsu lauamängude turniir – II jalgrattamatk Tõrva-Helme – Laste talvine- ja suvespordipäev (iga-aastane) – Osalemine vabariiklikul valdade spartakiaadil Viljandis (maaspordimängudel) – Osalemine Valgamaa suvemängudel – Eesti korvpalli meistrivõistluste üks etapp – Eesti võrkpalli meistrivõistluste üks etapp – Valmis Ala Põhikooli spordiväljak, mis sai toetust Eesti Olümpiakomiteelt.

Kultuurisündmused: – Toimusid järjekordsed vallapäevad – Avati Holdre teabetuba – Toimus järjekordne vallasisene heakorra konkurss – Osaleti EKKÜ Valga maakondlikul konkursil

Suuremad ehitusalased toimingud:


45

– Ritsu asula veevarustusesüsteemi kaasajastamine (veepuhastussõlmed kahes pumplas ja 350 m ühendus trassi

– Ritsu Lasteaed-Algkooli kahe soojasõlme renoveerimine – Ala Põhikooli söökla renoveerimine vastavalt euronõuetele; – Ala Põhikooli õpilaskodu juurdeehitus (30 õpilaskohta) – Ala-Lopsu tee renoveerimine – Alustati Barclay de Tolly mausoleumi pargi korrastamist

Tootmistegevus vallas: – Käivitus turismiettevõte Taagepera Loss – Käivitus puusöetootmine Ala külas – Laienes Skan Holz Helme AS tegevus (laiendati tootmispindu ja toodang suurenes 30%) – AS Ritsu kaasajastas tootmistegevust

Infoväljaanded Ajaleht Helme-Tõrva Elu, ilmub 2 korda kuus, ajalehte annab välja MTÜ Helme-Tõrva Elu Ühendus, Helme valla veeb www.helme.ee

4.3.3 Hummuli vald Pindala 162,7 km² Elanike arv 1068 Majapidamisi 476, sh. katastriüksusi 899 Hummuli alevik ja 8 küla. Valla keskus on Hummuli alevikus, kaugus Valgast 15 km.

Vallavalitsus Töötajaid 8 Vallavanem Kalev Laar Vallasekretär Asta Lihu

Volikogu Liikmeid 9 Esimees Aleksander Zemskov Aseesimees Ene Vent


− Hoolekandekeskus “Meelespea”; − Ambulatoorium; − Põhikool; − Lastepäevakodu “Sipsik”;

− Raamatukogu − Rahvamaja − Koorküla päevakeskus − Koolistaadion

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted Põllumajanduslik osaühistu, õmblusfirma AS Astra, autorehvide protekteerimisettevõte AS Vallai, 5 puidutöötlemisettevõtet, kokku 21 ettevõtet.

Arenguvõimalused Põllumajanduse taastamine ja väikeettevõtluse arendamine.

Vaatamisväärsused Hummuli loss, Hummuli park, Väike-Emajõe äärne puhkeala, Koorküla Valgjärv

Seltsid ja ühendused Pensionäride Ühendus “Hõbejuus”, mittetulunduslik pereklubi “Mesilane”


46

Infoväljaanded Kohalik infoleht ilmub üks kord aastas.

Olulisemad sündmused

− Maakondliku memme-taadi konkursi võitis Anne Tamm − “Lastehommik” Hummuli rahvamajas, “Nukitsamehe” etendus − Vabariigi aastapäeva kontsertaktus − Hummuli hariduselu 315. aastapäeva tähistamine vilistlaste kokkutuleku ja mälestuskivi

avamisega − Hummuli 20-s pargijooks − Looduse õpperaja tööde lõpetamine − Suurte perede emadepäev Hummuli rahvamajas − Hummuli pargijooks − Perepäev − Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine Hummuli pargis. − Vallavanema vastuvõtt kõrgkoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetanutele − Helve ja Enn Pihu kodu pälvis esikoha maakondlikul konkursil “Kaunis Kodu” − Hummuli vald pälvis “Kauni valla” tiitli − Suurte perede ekskursioon Pärnumaale − Ekskursioon pensionäridele Tallinna − Puuetega laste ja noorte laager SA Karaski keskuses − Ülemaailmse vanurite päeva tähistamine − Koolisisene T.O.R.E. koolitus − Hummuli keskasula veepuhastusseadmetega renoveeritud pumpla käikulaskmine − Muusikakooli filiaali 10. aastapäeva kontsert − Turvakorteri avamine Hummulis − Eakate ja puudega inimeste jõulupidu

4.3.4 Karula vald Pindala 229,92 km2

Elanike arv 1166 Külasid 14 Keskus on Lüllemäe külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

Vallavalitsus Liikmeid 6, töötajaid 9 Vallavanem Ants Järvmägi Vallasekretär Maris Piller (alates 26.02.2004), Ene Silla

Volikogu Liikmeid 9 Esimees Eduard Õunapuu


− Lüllemäe Põhikool (92 õpilast, 14 õpetajat, 7 klassikomplekti) − Kaagjärve Lasteaed-Algkool ( 15 õpilast, 4 õpetajat, 2 klassikomplekti), millel on

lasteaiarühmad eraldi Lüllemäel (20 last) ja Kaagjärvel (16 last). − Lüllemäe ja Kaagjärve rahvaraamatukogu − Lüllemäe Kultuurimaja − Perearsti keskus (Lüllemäel)


47

− Velskripunkt (Kaagjärvel) − Hooldemaja (Karula Hooldekodu) − 3 kauplust − 2 sidejaoskonda − EELK Karula kogudus − Mittetulundusühingud: Lüllemäe Rahvaõpistu, Spordiklubi Karula, Karula Naisselts,

Karula Muinsuskaitse selts, külaseltsid Lüllemäel, Rebasemõisas, Väheros, Kaagjärvel, Pikkjärvel.

Tähtsamad majandusvaldkonnad Metsamajandus, puidutööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus.

Arenguvõimalused Turism, ettevõtlus.

Olulisemad sündmused

− Jaanipäev Karulas − Jüriööjooks − Perepäevad läbi aasta − Valla laste laulupäev − Isadepäev

− Emadepäev − Jõulud ja aastavahetuspeod − Valla päevad − Vastlapäev, volbriöö

Koostööpartnerid ja koostöövaldkonnad

− Bräcke kommuun Rootsis — haridus, keskkond, avalik haldus, sotsiaalvaldkond − Hämeenkoski vald Soome — religioon, haridus − Taheva, Antsla, Mõniste ja Tõlliste vald, Valga linn — avalik haldus, turism, sport, elamu

ja kommunaalmajandus − Karula Rahvuspark, Valga Turismiinfopunkt — turism

4.3.5 Otepää vald Pindala 217,36 km² Elanike arv 4367 Külasid 21 Keskus Otepää linn, kaugus maakonnakeskusest 50 km

Vallavalitsus Töötajaid 20 Vallavanem Aivar Nigol Vallasekretär Ants Manglus

Volikogu Liikmeid 21 Esimees Jaanus Barkala

Sotsiaalne infrastruktuur - SA Otepää Tervisekeskus (polikliinik, velskripunkt) - Päevakeskus-hooldekodu - Otepää Gümnaasium - Pühajärve Põhikool - Audentese Spordigümnaasium - Muusikakool - 2 lastepäevakodu (Pähklike ja Võrukael)


48

- Otepää Kultuurikeskus - Laululava Pühajärve pargis - Otepää Linnaraamatukogu ja Pühajärve Raamatukogu - Otepää kirik (EELK Otepää Maarja kogudus) - EAÕK Ilmjärve kirik - EAÕK Kastolatsi kirik - Eesti Rahva Muuseumi liputuba - Gustav Wulff-Õie majamuuseum - Gümnaasiumi koduloomuuseum - Eesti Olümpia Õppe-treeningkeskus Tehvandi - TÜ Kääriku spordibaas - Pühajärve Põhikooli spordihoone - 9 slaalomimäge (suurimad on Kuutsemägi, Väike Munamägi, Marjamägi) - Tehvandi suusahüppetrampliin - Apteekrimäe suusahüppe-kompleks - TPÜ Vana-Otepää baas - EPÜ Marguse õppe- ja puhkekeskus - Snowtubing park Linnamäe orus - SA Otepää Spordirajatised (Otepää Spordihoone)

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Puhkemajandus ja turism; – Puidutöötlemine; – Teenindus ja toitlustamine;

– Toiduainetetööstus (piimatööstus, lihatööstus, kondiiter);

– Metalli töötlemine; – Põllumajandus.

Arenguvõimalused ja -eeldused – Spordi- ja puhkemajanduse arendamine, vastava infrastruktuuri ning teenindusvõrgu

väljaarendamine – Tehvandi spordikeskuse väljaarendamine – Pühajärve ranna ja rannapargi arendamine aastaringselt toimivaks aktiivse puhkuse

kompleksiks – Energiasäästu programmi jätkamine – Pühajärve puhkeküla väljaehitamine – Linnamäe orus teemapargi arendamine – Taluturism ja mahepõllumajandus – Väikeettevõtluse areng

Olulisemad sündmused – FIS murdmaasuusatamise maailmakarika etapp – Rahvusvaheline kalapüügivõistlus Pühajärve Kuldkala 2003 – Eesti rattamaratonide sarja osavõistlus Otepää Rattasõit – Pühajärve Beach Party 2003 – Saku Suverull 2003 – Leigo Järvemuusika kontserdid – Teabetubade avamised Pilkusel ja Pühajärve külas – 48. Otepää Mängud – Kekkose suusasõit – Otepää rahvalaulupäev ja käsitöölaat – EOS ralli


49

– 34. Tartu maraton – 21. Tartu jooksumaraton – 22. Tartu Rattaralli – 6. Tartu Rattamaraton – Mäesuusa- ja lumelaua võistlused – Triatlon ja Pühajärve jooks – Eesti meistrivõistlused suusahüpetes, kahevõistluses ja suusatamises – Eesti meistrivõistlused rattaspordis

Sõprusvallad – Norra — Sel – Prantsusmaa — Les Sorinieres – Rootsi — Ekerö, Habo, Kumla,

Örnsköldsvik

– Saksamaa — Tarp – Soome — Kivijärvi, Vihti – Taani — Skælskor – USA — McHenry

Infoväljaanded – Veeb: www.otepaa.ee – Otepää Teataja, ilmub üks kord kuus, antakse välja koostöös Palupera ja Puka valdadega – Talvetrükis, kultuurisündmuste kalender jm. mitmesugused voldikud

4.3.6 Palupera vald Pindala 123,48 km² Elanike arv 1159 Külasid 13 Keskus Hellenurme külas. Kaugus maakonna keskusest 58 km.

Vallavalitsus Töötajaid 6 Vallavanem Terje Korss Vallasekretär Imbi Parvei

Volikogu Liikmeid 11 Esimees Vambola Sipelgas


− Hooldekodu − Põhikool − Lasteaed − 2 rahvamaja − 2 raamatukogu

− 2 vabaõhulava − Võrkpalliväljakud − Staadion − Noortekeskus

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted Põllumajandus, turismindus, puidutööstus.

Arenguvõimalused ja –eeldused, ülesanded – Kaunis, vaheldusrikas ja väärtuslik loodusmaastik, puhas keskkond, atraktiivne

elamiskoht, rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, mitmekesised traditsioonid; – Teenindusvõrk puhkamiseks, vaba aja veetmiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks.

Jätkata matka-, tervise- või liikumisradade ning üldkasutatavate puhkealade ja külakeskuste vastavate vaba aja rajatiste võrgustiku väljaarendamist;

– Arendada taluturismi, tõhustada tegevust looduspargi ja maastikukaitsealal; – Arendada alternatiivseid põllukultuure;


50

– Looduse ja mõisate parem eksponeerimine, huviväärsuste korda seadmine; – Maastikukujundamine, atraktiivse maastiku eksponeerimine; – Kalakasvatuse, kitsekasvatuse, mesinduse arendamine; – Sporditegevuse arendamine, munitsipaal-spordirajatiste väljaarendamine; – Marketing – parandada jätkuvalt viidamajandust. Arendada välja valla ühtne

kohaturundus ja infosüsteem; – Enam rõhku keskkonnakaitsele, valla heakorrastatusele; – Konkurentsivõimelise haridusteenuse väljaarendamine; – Kaasaegsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine; – Jätkata maade munitsipaliseerimist; – Likvideerida tühjad hooned; – Noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamine, kohaliku kultuurielu arendamine; – Kogukonnasuhete tugevdamine külades; – Koostöö süvendamine naaberomavalitsuste, era- ja kolmanda sektoriga.

Olulisemad sündmused ja üritused – Hellenurme 43. võrkpalli karikamängud (osales 4 nais- ja 11 meeskonda); – Valgamaa Talimängudelt II grupi üldarvestuses I koht; – IX mälumänguturniir Palupera valla karikale (9 võistkonda) ; – Palupera vald sai valmis arengukava 2004–2010, mis kinnitati 10.12.2003. Eelnevalt

valmis Palupera küla arengukava (hõlmab Palupera, Miti, Atra, Astuvere) ; – Teostati tööd ja toimingud, et peagi valmiks Palupera valla riskianalüüs, üks osa kogu

maakonna riskianalüüsist; – Asutati Neeruti külaselts, korraldati Neeruti küla 500. juubelile pühendatud üritus; – Elion investeeris interneti püsiühenduse leviala laiendusse Hellenurme, Nõuni ja Palupera

külades; – Korraldati järjekordne emadepäeva eelne heakorrapäev vallas; – Nõuni raamatukogu liitus maakonna ühtse raamatukogunduse programmiga RIKS. Nõuni

raamatukogu juhataja Vaike Viks sai maaraamatukogude arvestuses Valgamaa 2003. aasta parima raamatukoguhoidja tiitli. Tänukirja ulatas EV kultuuriminister;

– RIP-i rahadega ja omafinantseeringu toetusel (kokku 1,93 mln. krooni) jätkati Palupera Põhikooli renoveerimist (teostati remont Palupera koolihoone sööklas ja poiste tööõpetuse klassiruumis). EOK toetusega muretseti Palupera staadionile inventari, koos omaosa-lusega summas 44 000 krooni;

– MTÜ “Hellenurme Mõis” laiendas oma tegevust. Renoveeriti uus korpus Hellenurmes ja aasta lõpuks on mittetulundusühingu hooldel 95 vanurit;

– Hellenurme mõisapargi jätkati hooldustöödega ja paigaldati rek. projekti järgselt parki paviljon. Toetajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rek. töödega jätkati ka Palupera mõisapargis, summas 48 000 krooni;

– Ehitati ja remonditi 8 teetruupi ning 29 km vallateid; – Viidi ellu projekt, mille abil said likvideeritud Hellenurmes reostusohtlikud

masuuditünnid end. masuudihoidla juures; – Nõunis Kullipesa puhkemaja territooriumil peatus oma üritusega Kinobuss. Põhifilmi

“Nimed marmortahvlil” tuli vaatama oodatust rohkem publikut; – MTÜ “Hellenurme Noortekeskus” sai arvutid, interneti püsiühenduse ja õige hooga elu

sisse just 2003. aastal. Teenuse tarbijate (ka spordiinventari kasutusele) arv kasvas hüppeliselt;

– Leidsid aset Leigo talu järvemuusika kontserdid; – VVV SA liikmena osales valla esindaja projekti “Loodusturism – Elva puhkepiirkonna

säästva arengu võti” raames koolitusel Soomes Perniö vallas;


51

– Osaleti Astuvere külas asuva Raja majapidamisega konkursil “Kaunis Kodu”. Viis majapidamist vallas said mastivimplite omanikeks;

– Pensionärid käisid ekskursioonidel Lahemaa-Rakvere-Porkuni-Käsmu kandis ja Võrumaal (Antsla, Metsamoori park, Mõniste) ;

– Osaleti Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse töös ja Tartu Maratoni nelikürituse korraldamisel;

– Palupera põhikool viis ellu kaks projekti: “Mida tunned, seda oskad kaitsta” (toetajaks KIK 15 000 krooni) ja “Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg” (toetajaks Kultuuriministeerium) ;

– Tähistati 4. juunil Palupera valla 11. aastapäeva;

Vallal vapp ja lipp puudub, kasutatakse Eesti Vabariigi lippu. 2003. aastal kinnitati valla vapi-lipu kavandid ja 2004. võetakse need ka kasutusele.

Kord kuus ilmub vallas infoväljaanne “Otepää Teataja”

4.3.7 Puka vald Pindala 202,41 km² Elanike arv 1922, talusid 240 Külasid 18, alevikke 1 Keskus Puka alevikus, kaugus maakonnakeskusest 36 km.

Vallavalitsus Töötajad 10 Vallavanem Heikki Kadaja Vallasekretär Anita Kallis

Volikogu Liikmeid 13 Esimees Heldur Vaht (kuni 20.04.2004) Karin Kõrgesaar

Sotsiaalne infrastruktuur – Perearstikeskus – Keskkool – Lasteaed-algkool – Lastepäevakodu

– 2 kultuurimaja – 3 raamatukogu – Kuigatsi seltsimaja

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Mööbli valmistamine – Puidu töötlemine – Põllumajanduslik tootmine – Ehitusmaterjalide müük ja metallitööd

– Teenindus, kaubandus – Moosivalmistamine – Jahindus – Turism

Arenguvõimalused ja -eeldused – Ettevõtluse arendamine – Spordi, turismi- ja puhkemajanduse arendamine – Raudtee ja suuremate maanteede olemasolu ning tihe teedevõrk – Kehtestatud valla üldplaneering – Metsade rohkus – Kaunis loodus – Piirnemine Väike-Emajõega ja Võrtsjärvega – Tihe koostöö Võrtsjärveäärsete valdadega ja sihtasutuste loomine – Piirnemine Kuutsemäe mäesuusakeskusega – Koostöös Valga piirkonna keskkonnakeskusega arendada keskkonnaalaseid projekte


52

Vaatamisväärsused – Jaanimäe mänd Meegaste külas – Kuigatsi mõisa park ja hooned

Kuigatsi külas – Puka põlispuude grupp – Komsi puistu Puka-Otepää mnt ääres

Komsi külas – Aakre mõisa hooned ja park Aakre

külas

– Vooremägi – Puka aleviku keskuse hoonestus (I

Eesti Vabariigi aegne pangahoone) – Võrtsjärv ja Võrtsjärve suubuv Väike-

Emajõgi – Kivivare linnamägi koos kivikalmetega – Kuigatsi ehk Puka linnamägi – Ristimägi Kähri külas

Seltsielu – Puka Spordiklubi – Puka Naisselts – Aianduse ja Mesinduse Selts

– Pensionäride Ühendus – Aakre Maanaiste Selts – Kuigatsi Külamaja Seltsing

Olulisemad sündmused – Aakre katlamaja rekonstrueerimine – Puka Keskkooli uue õppekorpuse aknaplokkide väljavahetamine – Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames Kivivare linnamäe korrastamise talgud – Puka vallapäevad – Puka laat – Puka Lasteaia aknaplokkide osaline väljavahetamine – Kuigatsi ehk Puka linnamäe korrastamise talgud – Puka ja Aakre prügila sulgemistööde lõpetamine – Ääre ja Alliku tänavate teekatete uuendamine – Puka valla arengukava 2003–2008 koostamine ja vastuvõtmine – Puka aleviku, Komsi ja Aakre küla puurkaevude rekonstrueerimine

Koostööpartnerid – Osalemine Valga maakonna ja Rootsi Jämtlandi maakonna majandusühistus – Valgamaa Omavalitsused ja Valgamaa Omavalitsuste Liit – Võrtsjärveümbruse seitsme valla moodustatud Võrtsjärve Sihtasutus – Otepää Piirkonnanõukogu – Valgamaa Keskkonnakeskus

Infoväljaanded – Puka valla kaart – Vallas asuvaid vaatamisväärsusi

tutvustavad postkaardid – Ajaleht Otepää Teataja

– Piirkonda tutvustav raamat “Ümber Võrtsjärve”

– Infomaterjal “Võrtsjärve matkajuht” – Veeb www.puka.ee

4.3.8 Põdrala vald Pindala 128,70 km2 Elanike arv 999 Külasid 14 Keskus Riidaja külas, kaugus maakonnakeskusest 42 km.


53

Vallavalitsus Ametnikke 6 Vallavanem Aivar Uibu Vallasekretär Saima Ilisson

Vallavolikogu Liikmeid 9 Esimees Sulev Sildna


− Põhikool − Algkool − Kultuurimaja − Rahvamaja − Raamatukogu

− Perearstikeskus − Vabaõhulava ja staadion Pikasillas − Võimla Riidaja Põhikoolis − Kolm avatud internetipunkti

Tähtsamad majandusvaldkonnad Põllumajandus, metsa- ja puidutööstus, kaubandus.

Arenguvõimalused ja -eeldused

− Turismi-, puhke- ja jahimajanduse arendamine − Alternatiivsete põllukultuuride kasvatamise arendamine − Põllumajandustoodangu suurendamine ja ümbertöötlemine − Väikeettevõtluse areng − Piirnemine Väike-Emajõe ja Võrtsjärvega − Koostöö Võrtsjärve äärsete valdadega

Infoväljaanded – “Põdrala Teataja” ilmub kord kvartalis – Valda tutvustav voldik – Valla vaadetega postkaardid/kutsed

Seltsielu – Põdrala Maanaiste Selts, Põdrala Pensionäride Ühendus, – Riidaja Rändurteater

Olulisemad sündmused – Avati Avalik Interneti Punkt Leebiku külas – Riidaja Põhikooli 170. aastapäeva tähistamine – Jaanipäeva tähistamine Pori külas – Osavõtt Võrtsjärve suve- ja talimängudest – Parimate sportlaste vastuvõtt Torupillitalus – Kerglennupäevad Torupillitalus – Kitarriduo Kuldar Kudu ja Peep Petersoni kontsert Gerdruta kirik-kabelis – Valga maakonna memmede rahvatantsurühmade päev Riidaja Kultuurimajas – Ürituse “Mitmepalgeline akordion” läbiviimine Torupillitalus – Riidaja segarahvatantsurühma 10. tegevusaasta tähistamine

Osalemine projektides ja programmides – Võrtsjärve Sihtasutus – Osalemine Valga maakonna ja Rootsi Jämtlandi maakonna majandusühistus


54

Vaatamisväärsused – Riidaja mõisahoonete kompleks ja mõisapark – Gerdruta kirik-kabel Riidajas – Ferdinand Linnuse sünnikoht – Henrik Visnapuu sünnikoht – Pronksskulptuur “Torupillimängija” Matu-Tõnise Torupillitalus – Võrtsjärve suubuv Väike-Emajõgi – Johann Pauli sünnikoht

Kirikud ja kogudused – Gerdruta kirik-kabel, kus toimuvad jumalateenistused

4.3.9 Sangaste vald Pindala 144,73 km² Elanike arv 1560 Külasid 13, alevikke 1 Keskus Sangaste alevikus, kaugus maakonnakeskusest 30 km.

Vallavalitsus Ametnikke 7 Vallavanem Kaido Tamberg Vallasekretär Janno Sepp

Volikogu Liikmeid 11 Esimees Eduard Aamer

Sotsiaalne infrastruktuur – Sangaste Perearstipraksis – Apteek – Sangaste Postkontor – Sangaste Pansionaat – Sangaste Lasteaed

– Keeni Postkontor – Avalik interneti punkt “Silva Pubis” – Keeni Raamatukogu – Keeni Tervisepunkt – Keeni Põhikool

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Puidu töötlemine – Põllumajandussaaduste tootmine ja

ümbertöötlemine – Teenindus

– Kaubandus, toitlustamine – Reisi-, majutus- ja

konverentsikorraldus

Kirikud ja kogudused – EELK Sangaste kirik ja kogudus, õpetaja Ivo Pill

Infoväljaanded Ajaleht “ Sangaste” ilmub alates 15. maist 1999. a.

Vaatamisväärsused – Sangaste loss ja lossipark – Sangaste kirik – Sangaste kalmistu – Sangaste linnamägi – Harimägi

– August Gailiti sünnikodu – Kirgjärv ja Presnikovi järv – Eduard Grosschmidt-Suursepa

kodutalu


55

Olulisemad sündmused – Eesti Vabariigi 85. aastapäeva kontsert-aktus Keeni Põhikoolis – Vastlatrall – Keeni naisrahvatantsurühm “Tanuke” 20. sünnipäeva kontsert Keeni Põhikoolis – Keeni põhikooli oivikute päev Sangaste lossis – Vallapäevad Sangaste alevikus – August Gailitile pühendatud Lossiküla külapäev – Restu spordipäev – Sangaste-Laatre koguduste lastelaager Aheru järve ääres – Konkurss “Parim Paps 2003” Silva pubis – Sangaste valla memme-taadi valimised – “Eesti Kaunis Kodu 2003” tunnustuse pälvis perekond Edna ja Leo Kõiv Keeni külast

4.3.10 Taheva vald Pindala 204,71 km² Elanike arv 981 Külasid 13 Keskus Laanemetsa külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

Vallavalitsus Kolmeliikmeline, ametnikke 7 Vallavanem Veiko Faster Vallasekretär Mare Roosipuu

Volikogu Liikmeid 9 Esimees Robert Kõvask


− Taheva Lastesanatoorium koos lastekodu osakonnaga

− Hargla perearstikeskus − Hargla apteek − Hargla põhikool − Koikküla lasteaed-algkool − Hargla maakultuurimaja

− Koikküla raamatukogu Internetipunktiga

− Hargla raamatukogu Internetipunktiga − Hargla hooldekodu − EELK Hargla kogudus − Taheva rattarada − Seltsing Hargla külaselts − MTÜ Koikküla külaselts

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted

− Põllumajandus: TÜ Hargla Seemneühistu, OÜ Äksi Puhkemaja, − Teenindus: OÜ Esperance, Hargla Masinaühistu, FIE Raila Künnapuu juuksuritöökoda,

Hargla apteek − Metsandus: Riigimetsa Majandamise Keskuse Taheva Metskond − Turism: OÜ Nakatu Turismitalu, Niidu turimitalu − Jahindus

Vaatamisväärsused

− Hargla kirik − Hargla kabel − Ohvrikivi Tsirgumäel − Ohvrimänd Harglas

− Ohvrimänd Tsirgumäel − Taheva mõisa kompleks koos pargiga − Koikküla magasiait


56

Arenguvõimalused ja -eeldused Turism ja sellega kaasnevad tegevused. Taheva valla arengukava aastateks 2004–2008 on kättesaadav http://www.taheva.ee.

Osalemine koostööprojektides – Sihtasutuses Valgamaa Turism; – Valgamaa Omavalitsuste Liit; – Valga Piirkonna Keskkonnakeskus.

Osalemine projektides ja programmides – Laanemetsa prügila sulgemine, Keskkonnainvesteeringute Keskus, toetus 35 800 krooni,

valla osalus 3 800 krooni. – Koikküla ja Hargla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Keskkonnainvesteeringute

Keskus, toetus 198 900 krooni, valla osalus 39 700 krooni. – Hargla Kultuurimaja saali renoveerimistööd, Hasartmängumaksust 88 200 krooni, valla

osalus 22 100 krooni. – Hargla Kultuurimaja tulekahju- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine,

Hasartmängumaksust 33 400 krooni, valla osalus 8 400 krooni.

Üritused ja tähtpäevad – Valentinipäeva tähistamine – Memme-taadi puhkeõhtu koos Mõniste

rahvaga – Eesti Vabariigi aastapäeva üritus koos

vastlapäevaga – Puhkeõhtu “Naine nagu naine” – Teatripäev – “Kevadpühad tulevad…” kevad-

kaunistused, lastelaulud – Jüripäeva tähistamine rahvajooksu ja

lõkkega – Emadepäeva kontsert-aktus – Memme-taadi piknik looduses koos

külalistega – Lastekaitsepäeva tähistamine

– Jaanipäev – Vallapäev – Noorte suvepäev koos külalistega, kes

meenutavad TPL-i aegu, ning malevalaule

– Koolijütside mürgel – Kolletavad kollitajad – Halloweeni päev – Isadepäeva tähistamine – Läti-Eesti ühispidu – Kontsert “Jõulupuu kauniks” – Jõuluetendus (mudilaste jõulupidu) – Kultuurimaja ringide jõulupidu – Vana-aasta trall

Sõpruspiirkond välismaal: Bräcke kommuun Rootsis.

Vallas ilmub kvartaalselt vallavalitsuse infoleht “Taheva Häälekandja”.

4.3.11 Tõlliste vald Pindala 193,78 km² Elanike arv 1981 Keskus Laatre alevikus, kaugus maakonnakeskusest 18 km.

Vallavalitsus Töötajaid 9 Vallavanem Madis Gross

Vallavolikogu Liikmeid 13 Esimees Martin Maask


57

Sotsiaalne infrastruktuur – Tsirguliina Keskkool – Laatre Lasteaed-Algkool – Tsirguliina Lasteaed – Sooru Lasteaed – Tsirguliina Rahvamaja – Sooru Rahvamaja – Tsirguliina Raamatukogu – Laatre Raamatukogu – Sooru Raamatukogu – Tagula Raamatukogu

– Valga muusikakooli filiaal Tsirguliina Keskkoolis

– Perearst Allan Maamets (Tsirguliina, Laatre)

– Paju Hooldekodu – Laatre Sotsiaalmaja – Tsirguliina Keskkooli võimla ja

staadion – Jaanikese Motospordikeskus – Puhkekompleks Soorus (laululava ja

valgustatud terviserada)

Tähtsamad majandusvaldkonnad Põllumajandus, metsa- ja puidutööstus, kaubandus ja teenindus.

Arengueeldused Maakonnakeskuse lähedus, puhas loodus.

Arenguvõimalused Ettevõtluse areng ja uute töökohtade tekkimine; vaba aja veetmise võimaluste parandamine ja mitmekesistamine; koostööle orienteeritud valla juhtimine.

Olulisemad sündmused ja üritused – Võrkpalliturniir – Vabariigi aastapäeva kontsert – Talispordipäev-vastlapäev – Lauamängude turniir – Naabervaldadevaheline (Tõlliste, Sangaste, Õru) Jüriöö jooks – Rattapäev Soorus – Vallapäev Soorus – Iigaste jooks – “Kantripäev” – Rannavolle turniir – Kergejõustiku päev – Aasta memme-taadi valimine – Eesti Meistrivõistlused autokrossis — sõidu- ja veoautod – Jaanikese Rahvusvaheline Motokross – Motokrossi Maailmameistrivõistluste VIII etapp külgvankritega mootorratastele – Valla autospordi huvilistele auto-orienteerumine Tõlliste valla teedel – Tsirguliina Lasteaed ja Tsirguliina Raamatukogu paigutati uutesse ruumidesse. – Viidi ellu projektid: “Tsirguliina aleviku veetrassi renoveerimine”, uute bussioote

paviljonide paigaldamine Sooru külla, Väljaküla külla, Iigaste külla ja Korijärve külla. Tsirguliina Keskkooli võimla katuse remont,

– Uuendati Tsirguliina Keskkooli arvutiparki.

Registreeritud ja tegutsevad seltsid: MTÜ “Sooru Arendus”, Sooru Naisselt, Laatre Naisselts, Tõlliste Valla Pensionäride Ühendus Elurada, Laatre Pasunakoor


58

Koostööpartner ja valdkonnad: Hartola vald (Soome Vabariik) ja Holtälen vald (Rootsi Vabariik) haridus ja noorsootöö.

Kohalik ajaleht "Tõlliste Teataja" ilmub kord kvartalis.

4.3.12 Tõrva linn Pindala 4,8 km² Elanike arv 3343 Kaugus maakonnakeskusest 28 km

Linnavalitsus Ametnikke 14 Linnapea Üllar Mölder Linnasekretär Signe Kiin

Volikogu Liikmeid 15 Esimees Agu Kabrits


− Hooldekodu − Tervisekeskus − 3 perearsti − 2 apteeki − Gümnaasium − Muusikakool − 2 hotelli − 2 lasteaeda

− Kultuurimaja − 2 raamatukogu − Kino − Vabaõhulava − Kammersaal − Spordisaal − Laste laulu- ja tantsustuudio

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted

− Toiduainetetööstus − Kaubandus − Teenindus − Ehitus

− Energeetika − Puidutöötlemine − Pangandus − Õmblusettevõtted

Arenguvõimalused ja -eeldused

− Ainulaadse looduskeskkonna olemasolu ja pikaajaliste tootmistraditsioonide arendamine. − Puhkemajanduse arendamise eeldused − Kultuuritraditsioonid, hulgaliselt isetegevusringe

Olulisemad sündmused ja üritused

– E. Kasesalu mälestusele pühendatud kontsert – Vabariigi aastapäeva üritused (Pärgade panek Vabadussõjas langenute monumendile,

kontsert) – Kenti Ülikooli Euroopa Uuringute Instituudi (Inglismaa) seminar “Lapse areng” – V. Jaska näidendi “Sealpool silmapiiri” esietendus – Traditsiooniline naljapäev “Naerakah” – Maakonna vokaalansamblite päev – Eesti MV ekidenis – “Laulukarusselli” Tõrva eelvoor – Jüriöö Jooks


59

– Rattamatkad – Tõrva kooride kevadkontsert – R. Valgre sünniaastapäevale pühendatud kontsert – Maastikurataste seeriavõistlus – Kergejõustiku seeriavõistlus – Saksamaa spordiklubi ETSV Lauda delegatsiooni spordilaager spordiklubis Viraaž – Ülelinnaline lastekaitsepäevale pühendatud üritus “Head pole kunagi palju” – Valga-Võru-Põlva memme-taadi tantsupidu – Tõrva linna delegatsiooni visiit Laihiasse – Jaaniõhtu koos ansambliga “Siiri Känd & Combo band” – “Tõrva linna päevad”. Osales Poola sõpruslinna Lukow delegatsioon – Noorteansamblite kontsert koos külalisansambliga Prantsusmaalt – Loodusfestival “Las jääda ükski mets “ – Rapla Kirikumuusika Festivali kontsert Tõrva Kirik-Kammersaalis – “Torupillipäev Tõrvas” – Tõrva-Essunga sõpruslepingu allakirjutamine – 22. Tõrva Järvede jooks – Õpetajate päeva tähistamine teatris “Ugala” – Eesti Noorte Karikavõistlused murdmaajooksus – Taani Sotsiaalministeeriumi seminar “Laste ahistamine” – Kontsert “Raimond Valgre – 90” – Mudilaskooride festival – Tõrva meesansambli 35. juubel – Tõrva naiskoori “Heli” 50. juubel – Advendikontserdid Tõrva Kirik-Kammersaalis – “Hortus Musicus” aastalõpu kontsert

Osalemine projektides ja programmides

– Comenius: Euroopa Noorte Elektrooniline ajakiri MAG-EYE-ZINE – Youth: Euroopa Noortefoorum projekti jätkuna Saksa noorte spordilaager Tõrvas

Sõpruspiirkonnad välismaal – Timra kommuun Rootsis – Laihia vald Soomes – Lukkowi linn Poolas

– Grantsville`i linn Marylandi osariigis USAs

– Essunga kommuun Rootsis

Ajaleht Tõrva ja Helme piirkonna elu kajastav ajaleht “Helme-Tõrva Elu” kaks korda kuus.

4.3.13 Valga linn Pindala 16,54 km² Elanikke 14 900 Valga linn on Valga maakonna keskus

Linnavalitsus Ametnikke 52 Linnapea Margus Lepik Linnasekretär Janar Kuus

Linnavolikogu Liikmeid 21 Esimees Uno Heinla


60

Sotsiaalne infrastruktuur – Gümnaasiumid (2) – Põhikool – Kutseõppekeskus – Kaugõppegümnaasium – Muusikakool – Internaatkool – Lasteaiad (4) – Hoolekandekeskus – Lastekodu – Sotsiaalmaja, töötute

aktiviseerimiskeskus – Diakooniamaja päevakeskus – Puuetega inimeste koda – Haigla, perearstikeskus – Raamatukogu – Muuseum

– Kultuuri- ja huvialakeskus – Noortemaja – Kino – Avatud internetipunktid (2) – Laululava – Raudtee- ja bussijaam – Saun – Staadion – Mänguväljakud (tennise, korvpalli,

võrkpalli) – Lasketiir – Koolivõimlad (5) – Ujula – Jalgpalliväljak – Terviserada – Koerte varjupaik

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Tööstus (toiduainete- ja mööblitööstus

ning metalli- ja kergetööstustoodete valmistamine)

– Kaubandus – Teenindus

– Transport – Energeetika, kütus – Pangandus – Turism

Valga linnas tegutseb 496 ettevõtjat, neist: – 263 füüsilisest isikust ettevõtjat – 150 osaühingut – 76 aktsiaseltsi – 7 muud äriühingut

Olulisemad sündmused – Paisjärve III etapi I järgu valmimine – Laste mänguväljakute rajamine – Hooldekodu ehitamine ja MTÜ Valga Hoolekandekeskuse loomine – Sotsiaalpindade laiendamine, sotsiaalmaja viidi üle Piiri tänavale – Haridus- ja kultuuriasutuste renoveerimine – Raudteejaama välisfassaadi renoveerimine – Valga linna 419. sünnipäev ja linna päevad

Olulisemad haridussündmused: – Osalemine rahvusvahelises programmis Virgil – Valga-Waren-Valka haridusprojekti jätkukoostöö – Integratsiooni projektide elluviimine VVG õpilas- ja õpetajaskonna hulgas

Kultuur Valga linnas tegutsevad kultuurialased mittetulundusühingud: – Rahvatantsuselts “Karikakar” – Segakoor “Rõõm” – Segaansambel “Enelas”


61

– Rahvamuusikaselts “Valga Karikakar” – Valga Kammerkoor – Segaansambel “Maarjalill” – Naiskoor “Säde” – Valga Linna Meestelaulu Selts – Heategevusühistu “Antva” käsitöögrupp – Valga Kogujate klubi – Laulu-mängu-tantsustuudio “Naeratus” – Laste- ja noortestuudio “Joy” – Rahvatantsurühm "Sõsarad" – Undergraund Muusika Liit "Mustad Pioneerid" – Valga Rockiklubi – Ansambel Oduvantšiki – Käsitöökelder – Piirilinna Bigband – Active Attack Fänclub – Valvokaal

Olulisemad kultuuriüritused – VIII Vabariiklik Klaveriansamblite Festival – Valga teatriball – Valga linna päevad – Valga XIII Kunstikuu – Eesti-Läti rahvakultuuri tutvustav päev – Esimene Ameerika autode kokkutulek

Sport Valga linnas tegutseb 19 spordiklubi: – A-Karuse Auto-Motoklubi – Eesti Spordiselts Kalev – jalgpalliklubi FC Valga – jalgpalliklubi Warrior – Jalgpalli-võrkpalliklubi Lokomotiiv – Korvpalliklubi Valkor – Käsipalliklubi Käval – Spordiklubi Kolmvedu – Spordiklubi Maret Sport – Spordikulbi Mesilased

– Spordiklubi Walketa – Valga Bridžiklubi – Valga Hokiklubi – Valga Kabeklubi – Valga Laskurklubi – Valga Maleklubi – Valga Motoklubi – Võrkpalliklubi Viktooria – Valga Spordiveteranide selts

Olulisemad spordiüritused – 8. Bruno Jungi mälestusvõistlused käimises – II Pavel Loskutov Cup – Valga 11. ööjooks – Viktooria Cup võrkpallis – Valga Kergejõustiku õhtumiiting EKJL GP etapp – Eesti teatejooksu MV – Eesti-Leedu ja Läti-Leedu maavõistlusmäng – Eesti-Horvaatia U-21 EM valikmäng – Eesti meistriliiga mängud jalgpallis – Eesti noorte MV kergejõustikus


62

– Eesti noorte MV kergejõustikus (U-16; U-18) – Eesti võistkondlikud karikavõistlused II liiga – Klubide karikavõistlused kümnevõistluses

Koostööpartnerid ja välissuhted Eestis: – Kõik regioonid Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsuste Koostöökogu raames kõikides

valdkondades Väljaspool Eestit: – Valka (Läti) – kultuur, haridus, sport, keskkond, turism, meditsiin, päästeteenistus – Hallsberg (Rootsi) – haridus, noorsootöö – Tornio (Soome) – piirilinnade koostöö – Haparanda (Rootsi) – piirilinnade koostöö – Lübz (Saksamaa) – kultuur – Parchimi maakond (Saksamaa) – kultuur, haridus – Oakland, Marylandi osariik (USA) – haridus, kultuur, majandus – Pihtipuda (Soome) – kultuur – Tierp (Rootsi) – kultuur

Seitsme linna vaheline koostööleping kultuuri ning noorsootöö valdkonnas: – Östhammar (Rootsi) – Durbuy (Belgia) – Kobylnica (Poola)

– Uusikaupunki (Soome) – Orimattila (Soome) – Novgorod (Venemaa)

Arenguvõimalused ja eeldused – Kaasaegse veemajanduse infrastruktuuri edasiarendamine – Pedeli paisjärve äärse puhke ja spordipiirkonna edasiarendamine – Ühtse registrikeskuse loomine (teede-, surnuaia-, linnavara- ja ehitusregister) – Sotsiaal- ja tervisekeskuse loomine – Valga-Valka ühise linnaelu arendamine – Soodsate investeeringuvõimaluste loomine – Tänavavalgustuse rekonstrueerimine linna erinevates piirkondades – Tööstuspiirkondade infrastruktuuri arendamine – Raudtee ületuskohtade rekonstrueerimine – Prügimajanduse kaasajastamine – Sotsiaalteenuste arendamine

Infoväljaanded – Veeb: www.valga.ee – Linna tutvustav voldik

4.3.14 Õru vald Pindala 104,63 km² Elanike arv 597, majapidamisi 304, talusid 149 Külasid 8, alevikke 1 Keskus Õru alevikus, kaugus maakonnast 22 km.


63

Vallavalitsus Töötajaid 6 Vallavanem Andres Palloson Vallasekretär Klaudia Tuhkanen

Volikogu Liikmeid 7 Esimees Avo Allik


− Kultuurikeskus − Lasteaed-algkool − Raamatukogu

− Kooli spordiplats − Sidejaoskond − Avalik internetipunkt

Tähtsamad majandusvaldkonnad Puidutöötlemine, teenindus, kaubandus, metsandus, põllumajandus.

Arenguvõimalused ja -eeldused Ettevõtluse areng, rahvatraditsioonide säilitamine.

Ühendused Õru valla Pensionäride Ühendus.

Olulisemad sündmused ja -üritused

− Jüriöö jooks − Päevakeskuse avamine − Uniküla külapäev - Comeniuse haridusprojekti jätkamine Õru algkoolis

4.3.15 Valgamaa Omavalitsuste Liit Kantselei Kesk 12, Valga, telefon 766 6164 Esimees: Madis Gross, aseesimehed: Margus Lepik, Aivar Nigol, Üllar Mölder (kuni 2004. jaanuarini Toivo Põldma)

Liitu kuuluvad kõik 13 maakonna kohalikku omavalitsusüksust. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat: volikogu esimees ja vallavanem/linnapea. Valgamaa Omavalitsuste Liit on 15. detsembrist 2003 kantud mittetulundusühingute registrisse.

Üldkoosolekute vahelisel perioodil teostab liidu juhtimist neljaliikmeline juhatus koosseisus: esimees Madis Gross ning aseesimehed: Margus Lepik, Üllar Mölder ja Aivar Nigol. Liidu revident on Terje Korss.

Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse, kus esindajateks on Madis Gross ja Aivar Nigol.

Otepää, Tõrva ja Valga linnad kuuluvad Eesti Linnade Liitu.

Helme, Hummuli, Karula, Puka, Põdrala, Sangaste ja Tõlliste vallad kuuluvad Eesti Maaomavalitsuste Liitu.

Omavalitsusliitude Koostöökogus osaleb Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esindajana Madis Gross.

Vabariigi Presidendi juurde moodustatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas esindab Valgamaa Omavalitsuste Liitu esimees Madis Gross.


64

Tabel 4-42 Esindajad

Vald/linn valla-/linnavolikogu volitatud esindaja (volikogu esimees)

vallavanem/linnapea

Helme Ants Piirsalu alates 27.01.2004 Kristo Ausmees

Toivo Põldma alates 27.01.2004 Tarmo Tamm

Hummuli Aleksander Zemskov Kalev Laar Karula Eduard Õunapuu Ants Järvmägi Otepää vald Jaanus Barkala Aivar Nigol Palupera Vambola Sipelgas Terje Korss Puka Karin Kõrgesaar

alates 20.04.2004 Heldur Vaht Heikki Kadaja

Põdrala Sulev Sildna Aivar Uibu Sangaste Eduard Aamer Kaido Tamberg Taheva Robert Kõvask Veiko Faster Tõlliste Martin Maask Madis Gross Tõrva Agu Kabrits Väino Tõemets

alates 29.04.2003 Üllar Mölder Valga Uno Heinla Margus Lepik Õru Avo Allik Andres Palloson

Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused

− Kagu-Eesti kolme maakonna piiriülese koostöö koordineerimiseks moodustatud MTÜ Euregio Pskov-Livonia asutamine koos Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga

− SA Valgamaa Äriinfokeskuse baasil moodustatud maakondliku arenduskeskuse nõukogusse esindajate nimetamine ja arenduskeskuse tegevuse rahaline toetamine

− Regionaalhalduse mudelite arutelu ja maakonna omavalitsusjuhtide ühise seisukoha kujundamine

− Koostöö ja ühistegevuse arendamise toetuseks maakonnale eraldatud 165000 krooni suunamine meediategevuse arendamiseks, maakondliku arenduskeskuse tegevuse toetuseks ja piirialade koostöö tõhustamiseks

− Raha suunamine Valgamaa Fondile maakondlike kultuuri-, haridus- ja spordiürituste läbiviimiseks

− “21. sajandi kooli” programmist maakonnale 2003. aastaks eraldatud vahendite jaotuse ja haridusinvesteeringute 2004. aasta kava kooskõlastamine

− Maakondliku hariduskulude reservi jaotusettepanekute kooskõlastamine − Pöördumine haridusministri poole ettepanekutega hariduskulude reservi küsimuses − Valgamaa Kutseõppekeskuse olukorra ja edasiste arenguvõimaluste arutelu − Taheva Lastesanatooriumi tegevuse jätkamise ja selle ümberkorraldamise võimaluste

arutelu − Teehoiukava kooskõlastamine aastateks 2004–2006, teede korrashoiu rahajaotuse aluseks

olevate kohalike teede registrite korrastamine − 2003. aasta kohalike eelarvete ja 2004. aasta tulubaasi küsimuste arutelu − Protesti avaldamine toimetulekutoetuste jaotuse küsimuses, sellekohase Vabariigi

Valitsuse määruse kooskõlastamata jätmine − Riiklike registrite kasutamiseks X-tee projektiga liitumine, juurutamis- ja püsikulude

ühine katmine − Külaraamatukogude internetiseerimise ja maakonna ühtse andmesideprojekti algatamine


65

4.3.16 Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames Kohtumised: − Vabariigi Presidendi Arnold Rüütliga − Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetega − Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneniga − Siseministri Jaan Õunapuuga − Sotsiaalministri Marko Pomerantsiga − Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest Andra Veidemanniga − EMOL-i esindaja Jüri Võigemastiga − Valga korrakaitse ülemkomissari Tõnu Kürsaga

Üritused: − Kagu-Eesti maakondade omavalitsusjuhtide nõupäeva korraldamine Taageperas − Maakonna omavalitsusjuhtide õppekülastus Läti Vabariigi Valka rajooni − Ungari Vabariigi Somogy maakonna delegatsiooni vastuvõtt Valgamaal − Valga maakonna delegatsiooni visiit Ukrainasse Satski rajooni − Ukraina Satski rajooni delegatsiooni vastuvõtt Valgamaal − Läti-Valka rajooni omavalitsustöötajatele õppereisi korraldamine Ida-Virumaale − Aasta tööst kokkuvõtete tegemine Valga- ja Põlvamaa omavalitsustöötajate ühisüritusel

Sangaste lossis

Koostöö ja koolitus: − SA Lõuna-Eesti Turismi ja SA Valgamaa Turismi tegevuses osalemine ja selle

finantseerimine − Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriäärsete alade koostöönõukogu

liikmeks olemine koos eestipoolse tegevdirektoraadi töö korraldamisega Valgamaal, asukohaga Tõlliste Vallavalitsuses

− Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi Valgamaa Partnerluskogu tegevuses osalemine − Keskkonnaalase piirkondliku koostöö arendamine läbi ühisprojektide Valga linna ja

ümberkaudsete valdade vahel − Infotehnoloogia valdkonnas ühise koordinaatori rakendamine − Digitaalse dokumendihaldusprogrammi kasutuselevõtt, koolituste korraldamine

programmi juurutamiseks maakonna kohalikes omavalitsusüksustes − Osalemine Euroopa regioonide assamblee seminaril Kaunases − Omavalitsusjuhtide delegatsiooni tutvumiskäik Brüsselisse EL institutsioonide ja

regioonide esindustega − Valga maakonna – Jämtlandi lääni MÜ tegevuses osalemine ning koolituse jätkuprojekti

Dolardivaj-5 raames võrdõiguslikkuse seminari korraldamine Östersundis


66

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.1 Üldiseloomustus Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala kõrgus-tiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna suuna-lised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljan-duvad siin orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Lõuna pool – Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.

Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete järve-dega. Kauneim neist on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on siin samuti väga liigestatud.

Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätku-vad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval.

Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase kauni loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus.

Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad kesk-devoni burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, milledega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad kesk-devoni Aruküla lademe liiva-kivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ning dolomiidi vahekihtidega.

Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglat-siaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10 – üle 100 m). Pinnasevesi lasub 0–10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi.

Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef.

Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

67

5.2 Meteoroloogiline ülevaade

5.2.1 Soojuslikud karakteristikud

Tabel 5-1 Õhutemperatuurid (°C)

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Keskmine 2003

-7,0 -6,2 -0,6 3,7 12,1 13,9 19,9 15,5 11,8 4,0 2,5 0,1

Keskmine 2002

-2,7 0,0 -1,7 6,4 13,8 16,3 19,5 18,4 11,9 1,4 -0,5 0,0

CLINO 1961–90

-6,8 -6,1 -1,9 4,5 11,3 15,3 16,6 15,4 10,6 5,9 0,5 -4,1

Abs. max 1961–99

7,2 10,9 18,9 25,0 30,6 32,1 33,2 31,7 28,7 21,7 15,2 9,6

Abs. min 1961–99

-38,5 -35,6 -30,1 -17,8 -5,6 -1,6 2,5 1,5 -6,5 -10,4 -21,9 -40,5

Graafik 5-1 Õhutemperatuuri aegrida Valga meteoroloogiajaama andmetel 1961–2003

3

3,5

4

4,5

5

5,5

6

6,5

7

7,5

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

õhut

empe

ratu

ur o

C

Temp.1961-2003Clino 1961-1990Trend

Graafik 5-2 Keskmine õhutemperatuur

-10

-5

0

5

10

15

20

25

jaan. veeb. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

õhut

empe

ratu

ur,C

2003Clino1961-19902002

Graafik 5-2 iseloomustab õhutemperatuuri aastast käiku 2003. aastal Valgas kuu keskmiste tasemel võrreldes 2002. aasta ja paljuaastase keskmisega (CLINO 1961–1990) ehk normiga. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 2003. a. Valgas 5,8°C, mis on 0,7°C kõrgem normist (CLINO) ja 0,6°C madalam 2002. aasta keskmisest temperatuurist.

Kõige külmemad kuud olid 2003. a. jaanuar ja veebruar, kuu keskmise õhutemperatuuriga vastavalt -7,0°C ja -6,2°C. Need temperatuurid on normiga ligilähedased, aga palju


68

madalamad kui möödunud aastal (jaanuaris 4,3°C ja veebruaris 6,2°C madalam). Absoluutne minimaalne õhutemperatuur registreeriti 7. jaanuaril -33,5°C.

2003. a. kevad olid võrreldes möödunud aastaga külmem. Kevadkuude (märts, aprill, mai) keskmine õhutemperatuur oli küll 2,2°C madalam kui 2002. a., kuid normist 0,5°C kõrgem.

Ka esimene suvekuu juuni oli jahe — kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9°C, mis on 2,4°C mullusest ja 1,4°C normist madalam. Seevastu juuli oli 2003.a. väga soe — kuu keskmise õhutemperatuuriga 19,9°C, s.o. 0,4°C mullusest ning 4,4°C normist (CLINO) kõrgem. Nii kõrget kuu keskmist õhutemperatuuri esineb nii Valgas kui ka kogu vabariigi territooriumil väga harva. Üle 19°C-st kuu keskmist õhutemperatuuri on Valgas ajavahemikul 1961–2003 esinenud seitsmel korral, kõige sagedamini viimastel aastatel. Perioodil 1999–2003. a. on seda esinenud igal aastal, erandiks vaid 2000. a. Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur registreeriti 28. juulil 30,8°C.

Sügis oli eelmise aastaga võrreldes 2,1°C soojem. Soojemateks kuudeks olid oktoober ja november, mil kuu keskmine õhutemperatuur oli vastavalt 2,6°C ja 3,0°C kõrgem kui 2003. aastal. Sügise minimaalseimaks ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,1°C 27. oktoobril ja maksimaalseim oli see 23. septembril ulatudes 24,4°C-ni.

Detsembri õhutemperatuur kuu keskmisena oli 0,1°C, mis on 9,3°C möödunud aastast ja 4,2°C normist kõrgem. Seda, et kuu keskmine õhutemperatuur jääb detsembris plusskraadidesse esineb väga harva. Ajavahemikul 1961–2003 on selliseid aastaid olnud neli: 1972.a. 0,7°C, 1974. a. 0,3°C, 2000.a. 0,4°C ja 2003. a. 0,1°C. Detsembri lõpul temperatuur langes ja absoluutne minimaalne õhutemperatuur oli 31.detsembril -26,2°C.

5.2.2 Sademed ja niiskustingimused Graafikus 5-3 on toodud sademete hulk kuude lõikes, mis on mõõdetud Valga MJ-s ning võrreldud seda 2002. aasta ja paljuaastase (CLINO 1916–1990) keskmisega. Aastane sademete summa Valgas oli 687,5 mm, s.o. 153,2 mm enam kui 2002. a., kuid 23,5 mm vähem normist (CLINO).

Kõige vähem oli sademeid septembris 8,6 mm (sajupäevi üle 1 mm vaid 4), 2003. a. oli samal ajal sajuhulk 34,1 mm, norm 76 mm. Kõige rohkem oli sademeid augustis 148,8 mm (saju-päevi üle 1 mm oli 17), norm on 93 mm, kuid mullu (2002. a.) augustis ei sadanud piiskagi.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

jaan. veeb. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

sade

met

e hu

lk,m

m

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

suht

elin

e ni

isku

s,%

Sademed 2002 Sademed 2003SadClino1961-90 Suht.niisk.2002Suht.niisk.2003 Suht.niisk.Clino1961-90

Sademete ööpäevane maksimum registreeriti 6. augustil 24,1 mm.


69

Suhtelise õhuniiskuse aastane käik erines normist (CLINO) vähe. Aasta keskmine õhuniiskus oli vastav normile — 81%, võrreldes mullusega on see 3% suurem. Õhuniiskus oli 2003. aasta esimesel kolmel kuul pisut väiksem kui 2002.a, ülejäänud kuudel aga suurem. Kuu keskmine õhuniiskus oli väikseim aprillis-mais 70–72%, suurim novembris 93%.

5.3 Maavarad Maakonnas leiduvad maavarad on: savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati ehitusliiva, ehituskruusa ja turvast.

5.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus Aasta alguses oli maakonnas 29 liiva- ja kruusakarjääri, kaevandamine toimus neist viies. Mäeeraldiste piires kaevandati 8 500 m³ ehitusliiva ja 91 400 m³ ehituskruusa. Peale selle kaevandati Sulevi karjäärist 2500 m³ maa-ainest. Kaevandajateks olid Kagu Teedevalitsus, AS Valmap Grupp ja FIE Raul Nämi. Kaevandatud materjali kasutati maakonna piires teede- ja ehitustöödel ning remondiks.

5.3.2 Turvas Maakonnas on neli turbaraba, neist kahes rabas toodeti aastas kokku 11 300 tonni turvast, sellest vähelagunenud 11 100 t ja hästilagunenud turvast 200 t. Kaevandajaks oli AS Valmap Grupp. Turvast kasutati põllumajanduses ja kütteks.

5.4 Vesi Valgamaa joogiveeallikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutatakse vaid kunstlume valmistami-seks Otepää piirkonnas.

Veevõtt on maakonnas alates 1990. a. pidevalt vähenenud ja seda eelkõige põhjavee tarbi-mise vähenemise arvel. Veetarbe vähenemist on põhjustanud riikliku suurtootmise asendu-mine eraettevõtlusega. Põllumajanduslik veetarve vähenes 1993. a. jooksul 5,9 korda, moodustades koguveetarbest vaid 8%. Alates 1994. a. on veetarbe vähenemine aeglustunud, kuid jätkub endiselt. Oma osatähtsus põhjaveevõtu vähenemises on kindlasti veearvestite paigaldamisel, saamaks teada tegelikke veekoguseid. Samuti mõjutab põhjavee kasutamist põhjaveevaru kui loodusressursi maksustamine. Veevõtu vähenemist tingib ka vee hinna pidev tõus.

Tabel 5-2 Veekasutus maakonnas 1989–2003 (tuh. m³/a)

Aasta Valga Tõrva Otepää Teised Kokku 1989 2250 470 220 2670 5610 1994 1130 247 112 619 2108 1995 1053 136 79 518 1786 1996 959 139 106 558 1762 1997 852 139 111 523 1625 1998 628 80 101 531 1340 1999 520 77 99 561 1257 2000 655 67 69 513 1304 2001 580 72 129 434 1215 2002 561 75 146 447 1229 2003 76 74 146 846 1142

Veevõtt ja vee tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt. Kui Valga linna veetarve moodustab umbes poole maakonna koguveetarbest, siis Õru valla veetarbimine vaid alla 1%.


70

Graafik 5-3 Veevõtt maakonnas (tuh. m³/a)

1200

2768

12001210130012871425

1587182021812422

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Graafik 5-4 Reovee puhastamine (tuh. m³/a)

2077

17521596 1564

363

861

12801484

1538

2093

1480154015841526

1739

20582034

512318315

387

0

500

1000

1500

2000

2500

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Kokku reovett puhastatud puhastatud nõuetekohaselt

Veeheide on inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutatud vee tagasi juhtimine loodusesse puhastatud või puhastamata kujul. Selles valdkonnas kasutatakse kahte erinevat sõna: reovesi ja heitvesi. Reovesi on puhastamata veeheide ja heitvesi on reovesi, mis on läbinud spetsiaalse töötluse (mehaanilise, bioloogilise ja keemilise).

Koos veekasutuse vähenemisega on vähenenud ka loodusesse juhitava heitvee kogus.

Graafik 5-5 Heitvesi

Tõrva linn7%

Otepää linn8%

Maapiirkond19%

Valga linn66%

Looduslikesse veekogudesse juhitakse puhastamata heitvett vähe. Puhastamata heitvesi moodustab kogu heitveest alla 1%. Valdav enamus (üle nelja viiendiku) heitveest on bioloogiliselt puhastatud. Maa-asulatel on valdavalt väikepuhastid olemas, kuid vajavad rekonstrueerimist. Suurim veekasutaja, kel puuduvad puhas-tusseadmed täielikult, on Tsirguliina alevik.


71

Graafik 5-6 Heitvee reostuskoormus (t/a)

67,9 55,786,5

119,298,3 90,4

29,5 21,0 18,8

62,559,3

64,7

64,1

54,3 52,2

29,3 31,2 24,5

3,94,06,0

10,410,0

11,8

10,6

10,3

10,3

0

50

100

150

200

250

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

BHT7 Üldlämmastik Üldfosfor

BHT7 - biokeemiline hapnikutarve ehk hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks adapteerunud mikroorganismide poolt 7 päeva jooksul.

5.5 Metsandus Maakonna metsamaa pindala on pidevalt suurenenud ja praegu arvestatakse, et metsa all on ligikaudu 114 000 ha. Maakonnas on neli riigimetskonda, nende hallata on 46 900 ha metsa-maad. Erametsi on katastris 45 300 ha, ülejäänud kuulub tagastamisele ja erastamisele. Metsaomanike poolt esitati aasta jooksul 1598 metsateatist, sellest erametsaomanike poolt 1220 tk. Aasta jooksul on maakonnas raiutud arvestuslikult 391 915 tm puitu, sellest erametsaomanike poolt 232 621 tm, riigimetskondade poolt 158 761 tm ja praegu veel subjektide staatuses tulevate maaomanike poolt 533 tm. Üldine arvamus, et metsa raiutakse üha rohkem, ei pea Valgamaal paika. Suurim raie oli 1999. a. – 430 000 tm. Järgnevatel aastatel on raiemahud vähenenud, samuti on langenud lageraiete pindala ja üldmaht.

Tabel 5-3 Metsaraie erametsamaal metsateatiste järgi (ha/tm)

OmavalitsusValgustus Harvendus Sanitaarraie Lageraie Turberaie Valikraie Kokku Helme 46/40 208/6693 184/2128 148/26926 64/2910 - 650/38697 Hummuli 18/25 148/3054 135/1351 87/13236 75/2817 75/2817 538/23300 Karula 27/92 193/5230 68/860 52/10140 51/2056 10/192 401/18570 Otepää 10/30 171/5344 245/1930 49/9978 102/4683 45/2175 622/24140 Palupera 4/90 54/1414 111/969 26/5197 40/2098 19/611 254/10379 Puka 1/5 177/5408 74/1568 91/18658 84/4917 15/139 442/30695 Põdrala 4/- 35/1566 62/918 58/9971 28/1679 - 187/14134 Sangaste 14/- 61/2213 80/633 25/4503 53/2890 9/78 242/10317 Taheva 22/71 210/5578 95/1077 49/10042 58/3129 9/318 443/20215 Tõlliste 23/90 157/2820 88/881 28/4908 50/2498 9/98 355/11295 Õru 5/6 148/6506 66/1151 80/16941 74/4642 12/266 385/29512 Valga - 2/60 49/511 - 15/728 15/68 81/1367 Kokku 174/449 1564/45886 1257/13977 693/130500 694/35047 218/6762 4600/232621


72

Tabel 5-4 Metsaraie riigimetsamaal

Raieliik Pind (ha) Raiutud (tuh. tm)

Uuendusraie 436 110,2 sh lageraie 393 106,9 Valikraie 2 0,2 Hooldusraie 2081 47,0 Kokku 2519 157,4

Tabel 5-5 Raiesmike kultiveerimine riigimetsas (ha)

Metskond Külv Istutus LUK* Kokku Aakre 30 31 23 84 Paanikse - 22 17 39 Taheva 24 13 6 43 Valga 61 72 46 179 Kokku 115 138 92 345 * LUK - looduslikule uuendusele kaasaaitamine

Tabel 5-6 Raiesmike kultiveerimine erametsamaal (ha)

Omavalitsus Külv Istutus LUK* Kokku Helme 5,7 6,3 8,1 20,1 Hummuli 8,4 9,5 4,8 22,7 Karula 4,9 6,8 - 11,7 Otepää - 15,4 0,6 16,0 Puka 0,8 3,4 - 4,2 Taheva 1,5 4,9 1,5 7,9 Tõlliste - 10,3 - 10,3 Õru - 15,2 - 15,2 Valga linn - 1,2 - 1,2 Kokku 21,3 73,0 15,0 109,3

Kahjustatud metsaosi on aasta jooksul likvideeritud 228 ha, sellest lageraie korras 68 ha. Riigimetsas on arvel kahjustuskoldeid 697 ha. Peamisteks kahjustajateks ulukid ja kooreürask. Suureneb ka kobraste poolt tekitatud üleujutuste metsakahjustus.

Metsatulekahjusid oli kaks, pindalaga 0,34 ha.

5.6 Jahindus Valgamaa jahimaade pindala on 201 280 ha, mis on jaotatud viie jahindusorganisatsiooni vahel. Valgamaal on arvel 603 jahimeest, kellest 2 on naised. Valgamaa on jaotatud 21 jahipiirkonnaks. Suurim jahimaade kasutaja on Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu 168 940 ha jahimaadega. Nende kasutada on 17 jahipiirkonda Ühistusse on koondunud 558 jahimeest. Ülejäänud neli jahindusorganisatsiooni - OÜ AET ja KO, OÜ Tündre, Koorküla Jahimeeste Selts ning mittetulundusühing Küti Mets – hõlmavad igaüks ühte jahipiirkonda.

Maakonda kuuluval osal Karula Rahvuspargist toimub vaid ulukite arvukuse reguleerimine. Vastavalt rahvuspargi ettepanekule kütitakse siin piiratud ulatuses põtru, hirvi, metssigu ning metskitsi. Suure arvukuse tõttu on kehtestatud vajaduse korral piiramatud küttimisnormid koprale ja rebasele, samuti kährikule ja mingile kui võõrliikidele Eesti looduses.

2004. aasta algul tehtud ulukite loenduse põhjal on maakonnas 552 põtra (kütiti jahiaastal 2003/2004 182), 3369 metskitse (233), 786 metssiga (194), 95 punahirve (3), 77 ilvest (3), 1636 kobrast (482), 19 hunti (1).Veel kütiti maakonnas 145 rebast, 31 kährikut, 20 valgejänest, 30 hallijänest, 59 metsnugist, 4 mäkra, 27 minki ja 12 tuhkrut. Jahilindudest langes jahimeeste saagiks 8 hane ja 125 parti.

2003/2004 jahindusaastal väljastati 156 välismaalase jahitunnistust.

2003. aastal läbis õppused ning sooritasid vastavad katsed 23 uut jahimeest.

5.7 Kalandus Maakonnas on kokku 128 avalikult kasutatavat järve ning 21 paisjärve. Suuremad järvestikud asuvad Otepää, Päidla ja Koorküla ümbruses. Populaarsemateks kalaveekogudeks on


73

maakonna elanike hulgas Väike Emajõgi, Aheru järv, Pühajärv ja Koorküla Valgjärv ja maakonda piires asuv Võrtsjärve lõunatipp (u 230 ha).

Vooluveekogusid valgala pindalaga üle 25 km² on maakonnas kokku 31, neist 11 on keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõgedeks. Tähtsaimaks vooluveekoguks on Väike Emajõgi, kus koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast ning ka mitmetest teistest kalaliikidest.

Kirjanduse andmetel on Valgamaal leitud 42 kalaliiki 12st sugukonnast. Tähtsamad kalaliigid on koha, angerjas, haug ja latikas. Esineb ka kaitsealuseid liike, nagu harjus, hink ja tõugjas. Mitmetes jõgedes esineb jõeforell. Koiva jõe vesikonda kuuluvatesse vooluvetesse tulevad võrdlemisi harva kudema ka lõhed.

Kalade ning jõevähivarude parendamise programm, tuginedes teadlaste soovitustele, toimib maakonnas juba viis aastat.2003 aastal alustati Nõuni järves jõevähi populatsiooni taastamist, kuna 2002 aastal hukkus seal kogu populatsioon.

Kalameestele väljastati 4995 kalastuskaarti, 35 piiratud ja 10 kutselist kalapüügiluba.

5.8 Jäätmed Jäätmekäitluse prioriteediks 2003. aastal oli jätkuvalt Kagu-Eesti regionaalprügila käivi-tamine Tartumaal Nõo vallas. Valgamaal jätkusid tööd Valga linna prügilasse jäätmejaama ehitamisel ja endises Keeni asula prügilas valmis jäätmete kogumispunkt. Valga prügilas ladestati 2003. aastal 2982 tonni jäätmeid. Korraldatud jäätmeveoga koguti Valgamaa ettevõtetelt ja kodumajapidamistest kokku 4188 tonni jäätmeid. Millest 2918 tonni saadi teistelt ettevõtetelt ja 1270 tonni kodumajapidamistest. Suurim jäätmekäitleja maakonnas on Ragn Sells AS, kes kogus ja vedas kokku 3909 tonni jäätmeid.

5.9 Välisõhk Valgamaal oli 2003. aastal 14 välisõhu saastamise aruannet esitanud ettevõtet. Õhku emiteeritakse peamiselt süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiide (ümberarvutatud lämmastikdioksiidiks — NO2), vääveldioksiidi (SO2) ja tahkeid osakesi ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Lisaks arvestatakse ka raskmetallide eraldumist.

Tabel 5-7 Paiksetest saasteallikatest õhku paisatud kogused (t/a)

Aasta NO2 SO2 CO Tahked Lenduvad org. ühendid

Rask-metallid

1995 143,535 453,437 621,029 149,592 … … 1996 100,909 469,477 580,568 76,224 … … 1997 84,170 316,639 595,243 57,961 … … 1998 76,601 220,525 560,881 47,425 … … 1999 69,950 175,360 512,610 47,140 … … 2000 61,130 171,150 499,820 46,120 … … 2001 72,356 188,241 517,216 47,589 … … 2002 58,960 60,170 405,180 71,331 28,06 1,5 2003* 75,78 66,67 570,38 231,33 58,93 0,3192 * Kuna arvestamisel on uus metoodika, siis eelmiste aastate näitajad pole enam võrreldavad


74

Tabel 5-8 Suuremad õhusaastajad ja nende poolt välisõhku eraldatud saasteained kokku (t/a)

2002 2003 AS Valga Soojus 263,91 AS Eraküte Valga Osakond 299,26 L-katlamaja AS 134,55 L-katlamaja AS 128,54 AS Valga Liha- ja Konservitööstus 79,75 AS Valga Lihatööstus 94,44 AS Valga Gomab Mööbel 38,37 AS Valga Gomab Mööbel 51,77 AS Otepää Veevärk 60,46 AS Otepää Veevärk 60,59 FSS Plywood AS 67,26 UPM-Kymmene Otepää AS 82,12 Valga Auto AS 43,75 Valga Auto AS 46,35 AS Hansa Graanul 37,00 AS Hansa Graanul 148,00 AS Sanwood 42,09 AS Sanwood 50,36

5.10 Karula Rahvuspark Aadress Ähijärve küla, Antsla vald, 66405, Võrumaa. Telefon ja faks 782 8350, tel. 525 1552, e-post: [email protected] Veeb www.karularahvuspark.ee Karula Rahvuspargi administratsiooni direktor Pille Tomson

Karula rahvuspark (asutatud 1993. a.) asub Valga- ja Võrumaa piiril Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla mail. Rahvuspargi pindala on 11097 ha ning ta hõlmab ligikaudu kolmandiku Karula kõrgustikust.

Karula rahvuspark üks Eesti neljast rahvuspargist, alludes Keskkonnaministeeriumile selle hallatava riigiasutusena. Oma tööd tehakse kohapeal koostöös kõigi maaomanike, asutuste ja omavalitsustega.

Kaitseala töötajate arv. Karula Rahvuspargi Administratsioonis on 7,25 koosseisulist töökohta: direktor, maa- ja planeeringuspetsialist, turismi ja loodusharidusspetsialist, seire ja andmehõive spetsialist, järelvalvetöötaja, metsaspetsialist (0,5 kohta), raamatupidaja-sekretär-asjaajaja, koristaja (0,75 kohta). Kooseisuväliste ajutiste töötajatena töötavad Karula Rahvuspargi Administratsiooni juures LIFE projekti juht alates 1. augustist 2002 ja projekti tööline alates 15. novembist 2002 (mõlemad kuni projekti lõpuni 31.12.2004)

Karula Rahvuspargi põhiülesanne on vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse § 15-le Karula rahvuspargi – Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, kaitse, uurimine ja tutvustamine.

Maastikuhooldus Kolmandat aastat viidi läbi maastikuhooldus konkurss. Maastike korrastamisel oli oluline samm KIKi maapõueprogrammi rahastatud projekti “Maastike korrastamine Karula rahvuspargis. Peremeheta karjääride likvideerimine” läbiviimine, mille käigus sulandati Karula maastikega ühte 4 mahajäetud karjääri ja 2 muud songermaad.

2003. a. esitati kokku loodushoiutoetusteks ja -töödeks 42 taotlust, mis ka kõik rahuldati rohkemal või vähemal määral. Kokku kasutati loodushoiutoetusteks 151 510 krooni, millest taastamisteks 48 300 krooni ja hooldamisteks 103 210 krooni. Pindalaliselt hooldati ja taastati kokku 232,3 ha. Loodushoiutöödeks kasutati kokku 7 805 krooni, millest rajati 681 jm karjaaeda ja hooldati 1,6 ha niitu. Seega hooldati ja taastati pool-looduslikke kooslusi kokku 233,9 ha kokku summas 159 315 krooni.


75

Liigikaitsetööd Liigikaitsetööd korraldati vastavalt kaitsekorralduskavale, viidi läbi või telliti järgmised liigikaitsetööd: – Must-toonekurg: toitumisalade inventuur, toitumisalade hooldus, pesitsusedukuse

tõstmiseks metsnugise püük, pesitsusedukuse inventuur; – Kalakotkas: pesitsusedukuse inventuur; – Väike-konnakotkas: pesitsusedukuse inventuur, tähtsamate toitumisalade kaardistamine ja

hooldamine; – Metsis: metsnugise püük ning kähriku ja rebase arvukuse reguleerimine; – Rukkirääk: seire ja oluliste toitumisalade hooldus; – Mudakonn: seire, kudemisveekogude kindlaks tegemine, selgitustöö kohalike inimeste

seas; – Haruline võtmehein: seire kasvukohas; – Sookurg: loendus ja pesakohtade selgitamine. – Rakendatud on harulise võtmeheina, väike konnakotka, metsise, sookure, kalakotka

kaitsekorralduskavasid.

Järelvalve korraldamine Viidi läbi kokku 134 reidi, neist koos Keskkonnainspektsiooniga 4 ning politseiga 8. Kokku avastati aasta jooksul 9 kalapüügieeskirjade rikkumist, 3 metsaga seotud rikkumist, 6 vales kohas parkimist või telkimist, 2 loomapidamisseaduse rikkumist (hulkuvad koerad), 5 korda rikuti tõsisemalt prügi mahapaneku eeskirju.

Kaitseala külastuse korraldamine 2003. a. registreeriti Karula Rahvuspargi Külastuskeskuses kokku 4640 külastajat, kohalike giidide poolt juhendati 42 ekskursiooni osalejate arvuga 1565 inimest.

Lõkkeplatsid/puhkekohad: Rahvuspargi poolt on rajatud ühtekokku 9 standardvarustusega (prügikastid, välikäimla, pingid, lõkkease ja selle juurde kuuluva toiduvalmistamise konstruktsioon) laagriplatsi, kolmel laagriplatsil asub palkidest matkaonn.

Matkarajad: Karula rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Kõikide radade kohta on olemas nii eesti- kui ingliskeelsed voldikud. Peräjärve metsarada (4 km) paikneb rahvuspargi kaguosas. Õpperada tutvustab metsakooslusi. Tornimäe matkarada (6 km) asub rahvuspargi loodeosas. Õpperada tutvustab Karulale iseloomulikku maastikku, möödub järvedest ja läbib kunagisi talukohti. Ähijärve teerada (3,5 km) saab alguse õppekeskuse juurest. Õpperada on ajaloo- ja kultuurilooline, samas läbib 2 laagriplatsi ja mitut supluskohta. Lüllemäe külarada (2 km). Õpperada tutvustab Lüllemäe küla ajalugu ja seda ümbritsevat loodust. 2003. a valmistati Tornimäe ja Peräjärve õpperadadele uued infopostid (kokku 25 tk.). Ähijärve õpperajale rajati 100 jm laudteed. Lisaks loetletud õpperadadele asub Ähijärvel külastuskeskuse lähedal laste loodusrada/mänguväljak, rajatisteks puidust vaatetorn-liukanal, kiik, trepp, liivakast, piirdeaed.

Infotahvlid: Kaitseala käidavamates ja tähelepanuväärsemates kohtades asuvad infotahvlid (kokku 15). 2003. a vahetati välja 2 infotahvlit, uued materjalid paigaldati 8 tahvlile. Juurde telliti 1 uus infotahvel (Rebasemõisa), mis paigaldatakse 2004. a. kevadel.

Piiritähised ja viidad: Tähistati 45 km välispiiri. Paigaldati puitpostide külge kinnitatud piiritähised kaitseala välipiirile vahega 100 m. Viidastati Karl Leinuse sünnikoht ning Karkküla muinaskalme.


76

Ürituste ja koolituste korraldamine Looduse ja kultuuripärandi tutvustamiseks korraldati seitse üritust: – Jüripäeva mõttetalgud 23. aprill 2003. Traditsioonilise iga-aastase ürituse teemaks oli

Natura 2000 ja EL põllumajandusmeetmed. Osales 21 inimest. – Maaturismiettevõtjate nõupäev, giidikoolitus. Õppepäeval praktikutele osales 16

piirkonna turismiettevõtjat ja loodusgiidi. – Laste looduskaitselaager 16.–18. mai 2003. Kolme kaitseala (Karula RP, Haanja ja

Otepää LP) piirkonna koolide looduskaitselaagrist võttis osa kokku 36 õpilast. – Laste looduspäev Karula rahvuspargis 20. mail 2003. Osales piirkonna koolide 26

põhikooliealist last. – Käsitööpäev ja simman 11. juulil 2003. Viltimisteemalisel käsitööpäeval osales 46

enamasti kohalikku käsitööhuvilist. Simmanil osalejaid oli umbes 400. – Maalilaager “Looduse kunstiline kujutamine” 20.–26. augustil 2003. Laagrist võttis osa

35 inimest. – Traditsioonilise ehituse koolitus 4.–5. septembril 2003. Traditsioonilisi ehitusvõtteid

tutvustava koolituse läbivaks teemaks oli maakiviehitus, käsitleti ka lubimörtide ja naturaalsete värvide teemat. Koolitusel osales 63 ehitushuvilist.

Trükiste väljaandmine Anti välja neli numbrit rahvuspargi infolehte “Tarupettäi”, neist viimane värvilise ning tavapärasest mahukamana oli pühendatud Karula rahvuspargi moodustamise 10. aasta-päevale. Infolehti saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehel www.karularahvuspark.ee.

Seoses 10 aasta möödumisega Karula rahvuspargi asustamisest viidi läbi projekt “10 aastat Karula rahvusparki”. Projekti raames viidi läbi konverents ja matkapäevad, korraldati fotokonkurss ja mitu näitust, anti välja meened.

Toimus pidev töö kaitse-eeskirjade rakendamisel: kooskõlastati ja anti tingimused 27 juhul erinevate tööde läbiviimiseks; kooskõlastati ja esitati tingimused 6 rahvaürituse korralda-miseks, kooskõlastati 37 metsaraietaotlust ja 29 metsade majandamise kava ja soovitusi. Maade erastamisi ja tagastamisi kooskõlastati 9 tk. Ulukite arvukuse reguleerimiseks sõlmiti kolm lepingut kohalike jahimeestega ja kooskõlastati 17 suuruluki jahiluba ja 41 väikeuluki jahiluba. Olulisel määral on tõusnud ehitustegevuse kooskõlastamise taotluste arv.

Õigusrikkumiste poole pealt suurenes tunduvalt kalapüügi eeskirjade rikkumine arv.

Loodushoiutoetuste taotluste puudusel tagastati osa eraldatud vahenditest, kuna osad taotlejad ei täitnud vihmase sügise tõttu lepinguid täismahus.

Toimusid Karula rahvuspargis mitmed Tartu Ülikooli bioloogia tudengitele mõeldud praktikumid: kaks nädalast selgrootute zooloogia praktikumi, kahenädalane samblike ja mükoloogia praktikum. Praktikumi käigus kogutud andmetega täiendati Karula rahvuspargi liiginimestikke. Liiginimekirjad täienesid ka Karula rahvuspargis toimunud mükoloogide kevad- ja sügislaagrite käigus kogutud andmete võrra. Karula rahvuspargis käisid kuuajalisel praktikal kaks Räpina Aianduskooli õpilast.

LIFE projekti raames osteti kariloomi, loodetavasti jätkusuutliku hoolduse sai juurde 100 ha rohumaad, u 30 ha puhastati võsast; toimus botaaniline, selgrootute, rukkiräägu ja väike-konnakotka seire, alustati õpperadade ja Karulat tutvustava filmi tegemist.

Koostöö Eesti Rahva Muuseumiga algatati projekt “Karula rahvuspargi pärandkultuur. Juured ja tänapäev” ning Karula Hoiu Ühinguga, kellega koostöös käib projekt “Kultuuripärandi kaitse kaitsealadel”.


77

5.11 Otepää Looduspark Aadress Kolga tee 28, Otepää, 67405, Valgamaa Telefon 76 55 876, faks 76 5 284, e-post [email protected] Veeb www.otepaaloodus.ee

Otepää Looduspargi administratsioonis on 3,75 koosseisulist töökohta: direktor, loodushoiu spetsialist, loodushariduse spetsialist (0,75 kohta) ning raamatupidaja-asjaajaja.

Otepää looduspark paikneb Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark kõrgustiku vahelduvama reljeefiga osa pindalaga 22 430 ha. Otepää looduspargi valitseja on Vabariigi Valitsuse 8.12.1999.a määrusega nr. 376 Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Otepää looduspargi põhieesmärk on vastavalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale (RT I 1999, 94, 837) Otepää kõrgustikele iseloomulike maastike kaitse.

2003. aastal vastati 99 kooskõlastuse taotlusele, vaadati läbi 151 metsateatist, 193 metsamajanduskava, väljastati 13 kaitsekohustuse teatist ja 16 I kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitsekohustuse teatist.

2003. aastal lähtusid Looduspargi töötajad tööde planeerimisel seni kinnitamata kaitse-korralduskavast. Kaitsekorralduslike tegevustena: – Korraldati loodushoiutoetuste maksmist kogusummas 145 904 krooni. Selle raames

hooldati 210,2 ha ja taastati 11,5 ha ulatuses eramaadel paiknevaid poollooduslikke kooslusi ning hooldati 5,7 ha ulatuses riigimaadel paiknevaid poollooduslikke kooslusi.

– Viidi läbi kolm kaitsekorralduslike väärtuste inventuuri. Teostati salumetsade inventuur, tehisveekogude tsoneering koos juhendiga tehisveekogude rajamiseks ja majandamiseks ning mudakonna ja harivesiliku inventuur koos juhistega nende liikide säilimiseks.

– Korraldati Harimäe vaatetorni tehnilise seisundi hindamine ning vertikaalmõõdistamine. – Jätkus Otepää looduspargi laienemise protsess Valgjärve valla Hauka ja Pikajärve külade

alale. Selle raames valmis laiendatavale alale kaitse-eeskirja projekt, viidi läbi Natura 2000 elupaikade inventuur ning poollooduslike koosluste inventuur ning avalik arutelu kohalike elanikega.

– Puhastati kalavarude seisundi parandamiseks 2 ha kalakudealasid kõrgest ning 0,7 ha madalast, hõredast võsast, niideti 7,8 ha ulatuses kudealasid ning rajati 3 kunstkoelmut kohale. Lisaks asustati 7195 kohamaimu Pühajärve.

– Kääriku järve seisundi parandamiseks koostati Kääriku järve seisundi parandamise projekt, keskkonnamõjude hindamise aruanne ja Kääriku supelranna tööprojekt.

– Loodus- ja kultuuriväärtusi kajastav infosüsteemi arendamiseks paigaldati kaheksa A4, neli A3, viis A1 ja kaks A0 formaadis infotahvlit Pühajärve õpperaja ja kaitsealuste üksikobjektide juurde. Anti välja uuendatud kordustrükk Pühajärve matkaraja bukletist. Koostati ja trükiti 1000 eks. eestikeelset voldikut Otepää looduspargi kohta. Uuendati ja vahetati välja 10 suunaviita, rekonstrueeriti trepp Väikese-Munamäe allika juurde, puhastati võsast ja hooldati loodusobjekte ja Pühajärve matkarada.

– Keskkonnateadlikkuse edendamiseks viidi läbi järgmised üritused: o 8. märts — suusamatk Valgamaa kooliõpilastele Kekkose suusasõidu raames.

Osa võttis 81 õpilast Puka, Tõrva ja Pühajärve koolidest. Üritus toimus koostöös mittetulundusühinguga Kekkose Rada. Valgamaa koolilaste osavõttu toetas KIK.

o aprill, mai, september — välimatkad Nõuni, Pühajärve ja Otepää koolide õpilastele. Matkadest võttis kokku osa 70 piirkonna koolilast. Matkad toimusid KIK-i poolt rahastatud projekti “Loodusüritused Otepää looduspargis” raames.


78

o mai–juuni — korraldati koostöös MTÜ Otepää Looduseltsi ja Eestimaa Looduse Fondiga 7 talgut, millest võttis osa ca 200 õpilast Pühajärve ja Otepää koolidest ning Nõmme noortekeskuse noored. Talgute käigus istutati 0,2 ha metsa, heakorrastati 2 km tunnetusrada, ehitati 30 m laudteed, kaeti 60 m matkarada saepuruga ning heakorrastati 2 km matkaradade ümbrust ning ehitati välja 2 lõkkekohta.

o 24. ja 25. mai — jalgrattamatk “Kevad looduses” Otepää looduspargi ja Elva-Vitipalu maastikukaitseala teedel ning radadel. Matkast võttis osa 21 õpilast Otepää, Palupera, Konguta, Nõo ja Elva koolidest. Üritus toimus KIK rahastamisel ning koostöös Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA-ga.

o juuni — ekskursioon Tartu Ülikooli floristika välipraktikumist osavõtjatele, millest võttis osa 45 üliõpilast.

o 28. november — nõupäev kohalikele maaomanikele ja ettevõtjatele metsanduse küsimustes. Nõupäevast võttis osa 19 inimest Valgamaalt. Nõupäev toimus projekti “Loodusüritused Otepää looduspargis” raames ning seda toetas KIK.

o 10. detsembril toimus Valgamaa ja Viljandimaa turismiettevõtjatele ning omavalitsustöötajatele suunatud õppepäev teemal “Säästva turismi printsiibid”, millest võttis osa 17 inimest. Õppepäev viidi läbi koostöös MTÜ Eurohouse’ga ning selle läbiviimist toetas KIK.

Välja anti kaks trükist: – Pühajärve matkarada kordustrükk, eesti ja inglise keeles tiraažiga 2 x 500 tk. – Eesti- ja inglisekeelne imagotrükis “Otepää Looduspark”, mis kajastab Otepää

looduspargi loodusväärtusi ning käitumisjuhiseid looduses liikujale. Tiraaž 2 x 500 tk. Voldiku trükki toetas KIK.

Lisaks osaleti kolme trükise koostamises: – MTÜ Otepää Loodusseltsi trükis “Säästva Otepää suunas”, mis on 2003. aastal läbiviidud

projekti “Noorte säästev foorum ja ühistegevus” kokkuvõte. Trükises kajastatakse lisaks Otepää looduspargi eesmärkidele ka kohalike inimeste seas läbiviidud küsitluse tulemusi ning kohalike noorte arvamust piirkonna positiivsete ja negatiivsete paikade kohta. Voldiku trükki toetas Balti Ameerika Partnerlusprogramm, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.

– Otepää Vallavalitsuse trükis “Talvepealinn Otepää. Suusarajad ja mootorkelgurada”. – Otepää loodusparki tutvustav info Otepää Turismiinfo eesti- ja inglisekeelsele trükisele

“Lumi on seiklus! Otepää talv 2003/2004”, tiraažiga 2000.

Matkarajad ja puhkepaigad Otepää looduspargis Otepää looduspargis on neli tähistatud avalikku matkarada — 62 km pikkune Tartu Maratoni rada, 15 km pikkune Pühajärve matkarada, 15 km Kekkose rada ja 1,5 km pikkune lastele suunatud Pühajärve tunnetusrada. Neist Pühajärve matkaraja ja tunnetusraja hooldust korraldab Otepää looduspark. Lisaks ülalnimetatud matkaradadele on välja töötatud kaks jalgrattamarsruuti.

Pühajärve matkarajal on välja ehitatud kuus puhkekohta, mis on varustatud istepinkidega, lõkkekohtade ja neist kahes ka küttepuude ning kiigega. 2003. a. likvideeriti kahes puhke-kohas olnud ning inimeste poolt lõhutud välikäimlad. Lisaks ehitati koostöös MTÜ Klubi Kekkose Rajaga välja neli puhkekohta Kekkose matkarajal. Pühajärve tunnetusrajal on üks puhkekoht.


79

5.12 Keskkonnateadlikkus ja -koolitus

Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnateadlikkuse riikliku ja maakondliku programmi kaudu rahastati ühtekokku 20 keskkonnateadlikkuse projekti kogumaksumusega 313 150 kr.

Alljärgnevalt on esitatud valik keskkonnaalastest koolitustest sihtgrupiti: – Laste ja koolinoorte keskkonnaalane koolitus: metsanädala ja looduskaitsekuu üritused:

interaktiivsed metsateemalise ja looduskaitsealase viktoriini korraldamine ja läbiviimine; metsaistutamistalgud koolinoortele, looduslaager parimatele looduskaitsekuu viktoriini osalejatele Otepää looduspargis. Ala, Patküla, Palupera põhikooli, Otepää gümnaasiumi keskkonnaalased koolitusüritused kooliõpilastele, Kaitseliidu Valgamaa maleva keskkonnakaitseline laager, ravimtaimede tundmaõppimise alane koolitus Taheva Lastesanatooriumi kasvandikele. Otepää looduspargi ja loodusseltsi keskkonnakaitselised üritused koolinoortele. Erivajaduste Laste Tugikeskus „Sinilill“ poolt korraldatud looduslaager puuetega lastele.

– Kohalike omavalitsuste keskkonnalane koolitus: Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse korraldatud ja läbiviidud koolitustsükkel omavalitsuste keskkonnakaitse ja vee-ettevõtete spetsialistidele, mis hõlmas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alast koolitust

– Jahimeeste koolitus: Valgamaa Jahi- ja Kalameeste Ühistu poolt läbiviidud koolitused noorjahimeestele, jahiseltsi esimeestele, jahimeeste kokkutulekud.

Valgamaa keskkonnateenistuse poolt välja antud trükised ja õppematerjalid: – Brošüür “Valgamaa looduskaitseobjektid” (2 000 eksemplari eesti keeles) – Õppematerjalide komplekt Eesti laululindudest (16 lehte, 28 komplekti) – Õppematerjalid looduskaitsealustest ja mürgistest taimedest (22 lehte, 30 komplekti) – Valgamaa loodusfoto album (kordustrükk 150 eksemplari)

Keskkonnatemaatika leidis regulaarset kajastust ajalehes “Valgamaalane”. Ühtekokku ilmus aasta jooksul üheksa keskkonnaalast lehekülge.

5.13 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) asutati Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1999, 54, 583) ja selle muutmise seaduse (RT I 1999, 101, 905) alusel. KIK on Rahandusministeeriumi haldusalas.

Tabel 5-9 Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha kasutamine (tuh. kr)

2001 2002 2003 Alamprogramm Arv Summa Arv Summa Arv Summa

Keskkonnateadlikkus 12 315 14 308 20 313,2 Veekaitse 10 7918 12 9333 12 6 361,8 Tehnika 1 200 - - - - Jäätmekäitlus 5 221 9 963 7 2 045,2 Looduskaitse 17 1447 12 1213 9 519,5 Metsanduse 2 76 1 30 1 17,0 Kalanduse 2 90 2 50 3 40,0 Jahindus 3 98 1 74 2 110,0 Kokku 52 10 365 51 11 971 54 9 406,7


80

5.14 Keskkonnainspektsiooni Valga büroo Aadress Lai 19, 68203 Valga Telefon 767 9460, faks 767 9461, e-post [email protected]

Keskkonnainspektsiooni Valga büroo inspektorid kontrollisid maakonnas 1157 objekti, keskkonnaalaseid õigusrikkumisi avastati ja menetleti kokku 500.

27 avastatud ebaseadusliku metsaraiega tekitasid raiujad keskkonnale 760711 krooni kahju, sealhulgas 23 metsavarguse juhul oli raiemaht kokku 1400 tihumeetrit, neljal korral raiusid metsaomanikud metsaseadust rikkudes kokku 523 tihumeetrit kasvavat metsa. Metsakaitse, metsamaterjalide veo ja metsamaterjalidega sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumisi avastati 156, nendest neljaga kaasnes keskkonnakahju summas 8505 krooni.

Maakonna veekogudest ebaseaduslikult püügile sätitud tähistamata ja märgistamata selguseta kuuluvusega kutselise kalapüügi vahenditest eemaldati eelmise aasta vältel 170 nakkevõrku kogupikkusega 7965 meetrit, 7 ääremõrda ja 2 angerjarüsa.

KKI Valga büroole teadaolevate andmete põhjal küttisid jahipidamiseõiguseta isikud neli põtra ja ühe metskitse, millise tegevusega tekitati keskkonnale kahju kokku 69 000 krooni.

Tabel 5-10 Keskkonna alased rikkumised

Keskkonna alaste rikkumiste liik

Rikkumiste üldarv

Tegevuse peatamine

Tehtud ettekirjutusi

Väärteo asjade

arv Rahatrahvid Kriminaal-asjade arv

Keskkonna-kahjuga

asjade arv

Keskkonna-kahju

suurus

Veekaitse 24 - 11 11 10640 - - - Välisõhu muu kaitse 9 - 5 4 4640 - - - Jäätmekäitlusnõuete järgimine 65 - 37 18 25080 - - - Maapõuekaitse 5 - - 5 5000 - - - Ebaseaduslik metsaraie 27 1 - - - 24 19 760711 Metsakaitse muud rikkumised 156 - 4 151 121955 - 4 8505 Jahieeskirjade nõuete järgimine 9 - - 3 330 - 5 69000 Loomastiku- ja loomakaitse 1 - - - - - - - Kalakaitse 202 3 - 8 10790 - 1 1800 Omavoliline ehitamine ja planeerimisnõuete eiramine 1 - 1 - - - - - Järelevalvetöö takistamine 1 - - 1 1500 - - - Kokku 500 4 58 201 179935 24 29 840016

Haridus ja noorsootöö

81

6. Haridus ja noorsootöö

6.1 Koolivõrk ja õpilased 2003/2004 õppeaastal on maakonnas koole kokku 27, nendest munitsipaalkoole 23, riigikoole 3 ja erakoole 1. Munitsipaalkoolidest on gümnaasiume/keskkoole 7, nendest 1 kaugõppe-gümnaasium, põhikoole 9 ja algkoole 7, nendest 5 lasteaed-algkooli. Riigikoolidest 2 – Valga Internaatkool ja Helme Sanatoorne Internaatkool – on Valga Maavalitsuse haldamisel. Lisaks tegutseb riigikoolina Valgamaa Kutseõppekeskus. Erakoolina tegutseb Audentese Spordi-kooli Otepää filiaal. Muudatusena koolivõrgus toimus Patküla Põhikooli ühendamine Tõrva Gümnaasiumiga.

Tabel 6-1 Koolid

Kooli pidaja (omavalitsus/riik/era) Kool Veeb Helme vald Ala Põhikool www.ala.edu.ee Ritsu Lasteaed-Algkool Hummuli vald Hummuli Põhikool www.hummuli.edu.ee Karula vald Lüllemäe Põhikool Kaagjärve Lasteaed-Algkool www.hot.ee/kaagjarvekool Otepää vald Otepää Gümnaasium www.nuustaku.edu.ee Pühajärve Põhikool www.hot.ee/pk Palupera vald Palupera Põhikool www.palupk.edu.ee Puka vald Puka Keskkool www.puka.edu.ee Aakre Lasteaed-Algkool www.hot.ee/aakre Põdrala vald Riidaja Põhikool www.hot.ee/riidaja Pikasilla Algkool www.pikasilla.edu.ee Sangaste vald Keeni Põhikool Taheva vald Hargla Põhikool www.hargla.edu.ee Koikküla Lasteaed-Algkool Tõlliste vald Tsirguliina Keskkool www.tsirgu.edu.ee Laatre Algkool Tõrva linn Tõrva Gümnaasium www.torva.edu.ee Valga linn Valga Gümnaasium www.valgagym.edu.ee Valga Vene Gümnaasium www.valgavg.edu.ee Valga Kaugõppegümnaasium www.hot.ee/vkgkodu Valga Põhikool www.valgapk.edu.ee Õru vald Õru Lasteaed-Algkool Riigikool Valgamaa Kutseõppekeskus www.valgamaa.kok.ee Riigikool Helme Sanatoorne Internaatkool www.helmesik.edu.ee Riigikool Valga Internaatkool www.valgaik.edu.ee Erakool Audentese Spordikooli Otepää filiaal www.audentes.ee

Õpilaste arv maakonna koolides on 6046 õpilast. Munitsipaalkoolides õpib 5241 õpilast, sh kaugõppe (õhtuses) õppevormis 124 õpilast. Riigikoolides õpib 754 õpilast, nendest internaatkoolides 241 ja Valgamaa Kutseõppekeskuses 513 ning erakoolis 51 õpilast.

Võrreldes eelmise 2002/2003 õppeaastaga vähenes munitsipaalkoolides õpilaste arv päevases õppevormis 228 õpilase ja õhtuses õppevormis suurenes 1 õpilase võrra. Riigikoolides


82

vähenes õpilaste arv kokku 29 õpilase võrra, samas Valgamaa Kutseõppekeskuses suurenes õpilaste arv 33 võrra.

1. klassis asus õppima 396 õpilast, nendest 388 õpilast munitsipaalkoolides, mis on võrreldes eelmise õppeaastaga 15 võrra vähem.

Munitsipaalkoolidest õpib linnakoolides 3638 õpilast ehk 69,4% ja maakoolides 1603 õpilast 30,6%. Munitsipaalkoolides on klassikomplekte linnakoolides 134, keskmiselt õpilasi klassis 26,1 ja maakoolides 109 klassikomplekti, keskmiselt õpilasi klassis 14,7.

6.1.1 Õpilased ja koolide lõpetamine

Graafik 6-1 1. klassi astunud õpilaste arvu võrdlus arvestuslike näitajatega

564

420

376

334396

590

538

459 449 410

596

475458

393

348

386

300

350

400

450

500

550

600

650

1998

/199

9

1999

/200

0

2000

/200

1

2001

/200

2

2002

/200

3

2003

/200

4

2004

/200

5

2005

/200

6

2006

/200

7

2007

/200

8

Õppeaasta

Las

te a

rv

Astunuid

Oodatav

Tabel 6-2 Õpilaste arv

Kool 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004

Ala Põhikool 100 88 84 92 95Ritsu Lasteaed-Algkool 53 48 50 42 39Hummuli Põhikool 151 147 147 155 138Lüllemäe Põhikool 112 118 106 102 93Kaagjärve Lasteaed-Algkool - 28 27 22 15Kaagjärve Põhikool2 39 - - - -Otepää Gümnaasium1 670 679 682 675 652Pühajärve Põhikool 177 188 176 175 164Palupera Põhikool 78 89 94 102 93Nõuni Algkool2 22 14 - - -Puka Keskkool 245 254 256 252 231Aakre Lasteaed-Algkool 61 54 58 52 52Riidaja Põhikool 88 84 79 74 67Pikasilla Algkool - 42 37 34 32Pikasilla Põhikool2 62 - - - -Keeni Põhikool 181 181 167 178 165Sangaste Lasteaed-Algkool2 27 26 23 - -Hargla Põhikool 110 105 101 107 99Koikküla Lasteaed-Algkool 36 31 32 26 21Tsirguliina Keskkool 278 278 276 260 266Laatre Algkool 38 29 24 23 15Tagula Algkool2 9 7 - - -Tõrva Gümnaasium 615 642 676 714 745


83

Patküla Põhikool2 202 176 142 86 -Valga Gümnaasium 850 935 957 915 948Valga Vene Gümnaasium1 794 771 747 743 691Valga Kaugõppegümnaasium 148 133 109 100 105Valga Põhikool1 - 508 505 486 486Valga 1. Põhikool1 2 235 - - - -Valga 2. Põhikool2 333 - - - -Õru Lasteaed-Algkool 26 27 24 28 18Valgamaa Kutseõppekeskus 484 455 467 485 513Helme Sanatoorne Internaatkool 158 168 161 153 155Valga Internaatkool 85 100 101 92 86Audentese Spordikooli Otepää filiaal3 - 49 50 50 51Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaal2 79 - - - -Eesti Spordigümnaasium2 - 49 - - -Kuigatsi Kool2 60 60 - - -1 Koos kaugõppe ja toimetuleku klassidega 2 Reorganiseeritud või suletud 3 Alates 2000/2001 õppeaastast tegutseb erakoolina, enne seda oli riigikool

Tabel 6-3 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine

Lõpetas kooli Kool

Õpilasi nimekirjas lõputunnistusega kuldmedaliga hõbemedaliga

Ei lõpetanud

Audentese Spordikooli Otepää filiaal 17 15 - 1 2Otepää Gümnaasium 55 50 - 1 5Puka Keskkool 14 13 - - 1Tsirguliina Keskkool 12 9 - - 3Tõrva Gümnaasium 37 34 2 3 3Valga Gümnaasium 53 53 - 6 -Valga Kaugõppegümnaasium 40 28 - - 12Valga Vene Gümnaasium 40 38 2 1 2Kokku 268 240 4 12 28

Tabel 6-4 Keskkooli/gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud

Görel Grauding Tõrva Gümnaasium Kristel Lopsik Tõrva Gümnaasium Aleksei Kiprovski Valga Vene Gümnaasium Roman Stepanov Valga Vene Gümnaasium

Tabel 6-5 Põhikooli lõpetamine

Lõpetas kooli

Kool Õpilasi

nimekirjas lõpu-

tunnistusega kiitusega klassi-

tunnistusega Suvetöö või järeleksam

Jäi klassi kordama

Ala Põhikool 9 8 1 - - 1 Hargla Põhikool 14 12 - - 2 - Helme Sanatoorne Internaatkool 21 19 - - - 2 Hummuli Põhikool 15 15 1 - - - Keeni Põhikool 22 19 - - - 3 Lüllemäe Põhikool 12 11 - - - 1 Otepää Gümnaasium 57 52 6 - - 5 Palupera Põhikool 11 10 - - - 1


84

Patküla Põhikool 18 17 2 - - 1 Puka Keskkool 27 23 1 1 - 3 Pühajärve Põhikool 20 20 - - - - Riidaja Põhikool 8 8 - - - - Tsirguliina Keskkool 38 35 - - - 3 Tõrva Gümnaasium 63 59 1 - - 4 Valga Internaatkool 13 13 - - - - Valga Gümnaasium 62 59 1 - 1 2 Valga Kaugõppegümnaasium 26 20 - - 1 5 Valga Põhikool 58 54 1 - - 4 Valga Vene Gümnaasium 84 80 - - - 4 Kokku 578 534 14 1 4 39

Tabel 6-6 Põhikooli kiitusega lõpetanud

Arvo Kaldmäe Puka Keskkool Merilin Karask Valga Põhikool Reimo Ani Ala Põhikool Kati Vuks Tõrva Gümnaasium Ragne Dalberg Otepää Gümnaasium Kristjan Eljand Otepää Gümnaasium Siret Oja Otepää Gümnaasium Mari Lukka Otepää Gümnaasium Maarja Külm Otepää Gümnaasium Egeli Keldo Otepää Gümnaasium Karmen Rüütel Valga Gümnaasium Sille Lõhmus Patküla Põhikool Sirli Veri Patküla Põhikool Lily Lillipuu Hummuli Põhikool

6.1.2 Õpetajad 2003/2004 õppeaastal töötab maakonna koolides kokku 599 pedagoogilist töötajat, nendest munitsipaalkoolides 471 ja riigikoolides 128 pedagoogi. Täiskoormusega töötab 419 pedagoogi, nendest munitsipaalkoolides 340 ja osalise koormusega 180 pedagoogi, nendest munitsipaalkoolides 131.

Hariduse järgi on enam kõrgharidusega õpetajaid – 428 ehk 71,5%, keskeriharidusega 138 ehk 23%. Keskharidusega õpetajaid töötab 33 ehk 5,5%.

Õpetajate soolise kooseisu osas erilisi muutusi võrreldes eelnevate aastatega ei ole. Meesõpetajaid on 106 ehk u 17,7% ja naisõpetajaid 493 ehk u 82,3%.

Põhilises on õpetajad vanuses 36–45 aastat, kokku 200 õpetajat, järgneb 46–55 aastat, kokku 157 õpetajat ja siis 26–35 aastat, kokku 119 õpetajat. Pensionäre õpetajaid on 55, mis moodustab u 9,2% töötavatest õpetajatest. 318 õpetajat ehk u 53 % on staažiga üle 15 aasta.

Ametijärkudelt on ülekaalus õpetajad, kokku 410 ehk u 68,4%, järgnevad vanemõpetajad – 85 ehk u 14,2 % ja seejärel nooremõpetajad – 79 ehk 13,2%. Õpetajaid metoodikuid on 13 ehk u 2,2%.

Vajadus erinevate õpetajate järele on viimastel aastatel olnud muutumatu – domineerib inglise keel, seejärel reaalained. Probleemiks on olnud jätkuvalt ka poiste tööõpetus. Kõige


85

enam vajatakse aineõpetajatest inglise keele (7), ajaloo, matemaatika ja füüsika (kõikides 4), eesti keele (3), poiste tööõpetuse, bioloogia, geograafia ja keemia (2) õpetajaid, ülejäänud ainetes on vajadus põhiliselt 1 õpetaja järele (nt vene keel, kehaline kasvatus, arvutiõpetus, muusikaõpetus, kunstiõpetus, tüdrukute käsitöö, klassiõpetaja).

Tabel 6-7 Õpetajate arv

Põhikohaga Täis-koor-

musega 1 Kool 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 Ala Põhikool 16 14 14 13 11 Ritsu Lasteaed-Algkool 7 6 6 6 6 Hummuli Põhikool 15 14 14 14 10 Lüllemäe Põhikool 12 13 12 17 7 Kaagjärve Lasteaed-Algkool - 5 3 3 3 Kaagjärve Põhikool2 7 - - - - Otepää Gümnaasium 44 50 44 45 35 Pühajärve Põhikool 20 20 22 18 12 Palupera Põhikool 14 15 16 12 8 Nõuni Algkool2 2 2 - - - Puka Keskkool 20 20 22 22 18 Aakre Lasteaed-Algkool 7 7 7 7 3 Riidaja Põhikool 12 12 13 12 3 Pikasilla Algkool - 4 5 5 1 Pikasilla Põhikool2 8 - - - - Keeni Põhikool 16 16 16 17 8 Sangaste Lasteaed-algkool2 5 5 4 - - Hargla Põhikool 14 13 15 12 9 Koikküla Lasteaed-Algkool 5 4 3 3 3 Tsirguliina Keskkool 24 26 23 20 19 Laatre Algkool 4 3 3 4 2 Tagula Algkool2 2 1 - - - Tõrva Gümnaasium 39 40 43 42 40 Patküla Põhikool2 17 16 12 14 - Valga Gümnaasium 54 54 53 55 52 Valga Vene Gümnaasium 56 55 57 55 50 Valga Kaugõppegümnaasium 11 8 9 8 4 Valga Põhikool - 33 34 34 28 Valga 1. Põhikool2 23 - - - - Valga 2. Põhikool2 22 - - - - Õru Lasteaed-Algkool 3 3 3 3 3 Valgamaa Kutseõppekeskus 33 - 34 38 30 Helme Sanatoorne Internaatkool 27 32 23 26 25 Valga Internaatkool 16 18 20 18 14 Audentese Spordikooli Otepää filiaal - - 16 12 10 Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaal2 22 - - - - Eesti Spordigümnaasium2 - 21 - - - Kuigatsi Kool2 16 16 - - - 1 Alates 2003/2004 õppeaastast pole enam kohakaaslust, on täis- või osaline koormus 2 Reorganiseeritud või suletud


86

Graafik 6-2 Pedagoogilise kaadri struktuur

623595

180

674

592

654

415

535546585593

57776981

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04

ped. töötajaid põhikohaga õpetajaid kohakaaslasi

Graafik 6-3 Jaotus hariduse järgi

405

399

385

443

396

140

147

124

129

124

48

39

29

33

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

1999/00

2000/01

2001/02

2002/03

2003/04

kõrgharidusega keskeriharidusega keskharidusega

Graafik 6-4 Jaotus soo järgi

98

97

83

108

83

495

488

463

497

407

0% 50% 100%

1999/00

2000/01

2001/02

2002/03

2003/04

mehi naisi

Aasta Õpetaja 2003 Diana Sarapuu – Keeni Põhikooli direktor Maret Lill – Valga Põhikooli hooldusklassi õpetaja Merle Kiissa – Aakre Lasteaed-Algkooli klassiõpetaja Tiiu Mägi – Audentese Spordikooli Otepää filiaali loodusainete õpetaja Marge Kaiv – Otepää Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Tiiu Rohtla – Palupera Põhikooli loodusainete õpetaja Aime Männaste – Valga Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Tabel 6-8 Koolide varustatus infotehnoloogiaga

Kooli nimi Infojuht Arvutiklassis Õpetajate kasutuses

Juhtkonna kasutuses

Muu asukoht

Õpilasi arvuti kohta

Õpetajaid arvuti kohta

Aakre Lasteaed-Algkool

Henri Valdmann 5 1 1 - 10,6 8,0

Ala Põhikool Imre Arro 12 2 2 1 8,6 7,5 Audentese Spordikooli Otepää filiaal - 14 4 1 2 3,6 2,5

Hargla Põhikool Kristo

Hainsoo 7 1 1 - 13,6 14,0


87

Helme Sanatoorne Internaatkool - 10 3 2 2 15,8 11,7 Hummuli Põhikool Riho Soer 10 2 2 1 13,9 8,0 Kaagjärve Lasteaed-Algkool - 1 2 1 2 15,0 2,5 Keeni Põhikool - 17 5 2 - 9,5 3,6 Koikküla Lasteaed-Algkool - 2 1 - - 10,5 3,0 Laatre Lasteaed-Algkool - 2 - 1 - 7,5 Lüllemäe Põhikool - 8 2 1 - 11,5 7,5 Otepää Gümnaasium Janel Palm 14 7 3 3 46,9 7,3 Palupera Põhikool - 12 1 1 - 7,7 18,0 Pikasilla Algkool - 5 1 1 1 6,4 5,0

Puka Keskkool Eve

Mäeorg 12 3 2 1 19,3 8,7

Pühajärve Põhikool Peeter

Kangur 5 3 2 2 32,8 6,3

Riidaja Põhikool Lea

Vendik 6 1 1 - 11,2 12,0 Ritsu Lasteaed-Algkool - 4 - 2 - 9,8 -

Tsirguliina Keskkool Valdo Kõrge 21 6 4 1 12,7 4,2

Tõrva Gümnaasium Valdeko

Kalamees 33 16 6 4 22,2 3,0

Valga Gümnaasium Pille

Juurikas 28 16 4 3 33,6 3,8 Valga Internaatkool - 6 2 3 3 14,8 11,0 Valga Kaugõppegümnaasium

Meelis Veemees 9 4 1 - 14,9 2,5

Valga Põhikool Margus Talvik 15 8 3 4 31,9 4,5

Valga Vene Gümnaasium Igor Jallai 25 1 2 1 26,4 56,0 Õru Lasteaed-Algkool - 5 1 1 - 3,6 3,0

6.2 Koolieelsed lasteasutused

Tabel 6-9 Koolieelsed lasteasutused

Omavalitsus Asutus lapsi rühmi pedagooge ped. keskm. vanus

keskmine ped. staaž

Helme Ritsu Lasteaed-Algkool 56 4 8 46 16 Hummuli Lasteaed "Sipsik" 26 1 2 41 19 Karula Kaagjärve Lasteaed-Algkool 40 2 6 44 20 Otepää Lasteaed "Pähklike" 92 5 11 42 16 Pühajärve lasteaed 18 1 2 32 6 Lasteaed-

taastusravikeskus"Võrukael" 62 3 8 45 20

Palupera MTÜ Hellenurme Mõis 18 1 3 49 19 Puka Aakre Lasteaed-Algkool 21 1 5 43 16 Puka Lasteaed 40 2 4 48 25


88

Sangaste Sangaste Lasteaed 28 2 5 40 6 Taheva Koikküla Lasteaed-Algkool 25 1 3 40 11 Tõlliste Laatre Lasteaed-Algkool 22 2 3 37 9 Sooru Lasteaed 24 2 3 33 10 Tsirguliina Lasteaed 26 2 3 28 3 Tõrva Lasteaed "Mõmmik" 78 4 9 43 24 Lasteaed "Tõrvalill" 60 3 6 46 20 Valga Lasteaed "Buratino" 169 9 23 42 16 Lasteaed "Kaseke" 120 6 16 42 16 Lasteaed "Pääsuke" 105 6 14 47 23 Lasteaed "Walko" 149 8 22 48 24 Õru Õru Lasteaed-Algkool 18 1 2 47 28 Kokku 1193 66 157 42 15

Tabel 6-10 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi

Ped. kõrgharidusega 21 Muu kõrgharidusega 6 Ped. kesk-eriharidusega 94 Muu kesk-eriharidus 11 Keskharidus 25 Kokku 157

Tabel 6-11 Koolieelsed lasteasutused aastail 1999–2003

Aasta Laste arv Rühmi Pedagooge 1999 1267 69 158 2000 1287 68 163 2001 1233 70 153 2002 1192 65 152 2003 1193 66 157

6.3 Valgamaa Kutseõppekeskus Valga osakond: Lembitu 2, 68205 Valga, tel 766 8575. Helme osakond: Kooli 1, 68608 Helme, tel 766 8281.

Valgamaa Kutseõppekeskus alustas tegevust 1. septembril 1999. aastal, et luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, osakuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks. Selleks viiakse läbi esmast kutse-, eri-, ja ametialast koolitust ning täiskasvanute tööalast koolitust.

Põhikoolituses õpib 2004. aasta kevadel Valgamaa Kutseõppekeskuses pooltuhat noort . Õppetöö korraldusega on ametis üle kolmekümne pedagoogi, keda toetab sama palju majanduspersonali.

Valdkonnad ja erialad, kus saadakse teadmisi ja oskusi on jae- ja hulgikaubandus, mootorliikurid, laevad ja lennundus, mööblitöötlus, reisimine , turism ja vaba aja veetmine, sotsiaaltöö ja nõustamine, tekstiili, rõivaste ja jalatsite õmblemine, toitlustus- ja majutusteenindus, transporditeenused.

Kutseõppekeskuse viie tegevusaasta vältel on lisaks põhiõppe korraldamisele arendatud ka teisi tegevusliine.

Täiskasvanute koolituskeskus alustas tööd 1. sept. 2000. aastal. Täna on keskus kujunemas maakondlikuks täiend- ja ümberõppe keskuseks. Kontaktid Valgamaa Tööhõiveametiga, Valgamaa üldhariduskoolidega, Valga Maavalitsuse Kultuuri- ja Haridusosakonnaga, Valga Linnavalitsusega ja veel rea teiste koostööpartneritega on hea alus töö jätkamiseks. Aasta jooksul osaleb enam kui 350 kursuslast kooli õppekavadest tulenevatel täiend- ja ümberõppekursustel.

Kutsealane eelkoolitus on andnud hea kogemuse üldharidust omandavatele noortele samal ajal ka kutset omandada. Otepää Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Tsirguliina


89

Keskkool ja Valga Kaugõppe Gümnaasium on Kutseõppekeskusele head koostööpartnerid. Koolitust on saanud ja saamas üle saja noore. Kutseõppekeskus on andnud võimaluse ka neile noortele, kellel jäänud pooleli põhikool.

Hariduslike erivajadustega õpilaste kutsealaseks koolitamiseks on loodud õpikeskkond neile õpilastele, kes on lõpetanud põhikoolid nn. mittetäieliku õppekava alusel. Senine kogemus veenab ja julgustab meid jätkama hariduslike erivajadustega lastele õppimisvõimaluste avardamist ka edaspidi vähemalt koka, lukksepa, tisleri, õmbleja ja kodumajanduse erialadel.

Tabel 6-12 Lõpetajad erialade kaupa

Eriala 99/00 00/01 01/02 02/03 Kokku Auto-traktoriremondilukksepp 11 3 18 9 41 Ehitaja 17 - 14 - 31 Ehitaja - 2 - - 2 Ehituspuussepp 8 5 - - 13 Ettevõtlus 22 - - - 22 Individuaalõmblus 9 - 9 7 25 Infotehnoloogia 25 29 17 - 71 Kodumajandus - 12 9 - 21 Kokk - - 17 25 42 Kokk-kondiiter 9 - - - 9 Laomajandus keskhariduse baasil - - - 10 10 Laomajandus põhikooli baasil - - - 17 17 Pagar-kondiiter - - 8 - 8 Sotsiaalhooldus - 7 10 9 26 Talumajandus 3 - - - 3 Tisler 11 16 25 9 61 Turismikorraldus - 15 14 - 29 Õmbleja 8 9 20 10 47 Kokku 123 98 161 96 478

6.4 Noorsootöö

6.4.1 Muusikakoolid

Valga Muusikakool Kesk 22, 68203 Valga Direktor Ants Loos (alates 01.04.2004), Aime Lõhmus Telefon 767 9617, faks 767 9616 Õpilasi 228, pedagooge 25 Filiaalid: Hummuli Põhikoolis (õpilasi 20, pedagooge 4) Keeni Põhikoolis (õpilasi 17, pedagooge 3) Tsirguliina Keskkoolis (õpilasi 16, pedagooge 1)

Tõrva Muusikakool Puiestee 1, 68606 Tõrva Direktor Aino Orgse Telefon 767 9459 Õpilasi 64, pedagooge 9

Otepää Muusikakool Virulombi 15, 67404 Otepää Direktor Pirika Sööt Telefon 765 5109; 5668 0781 Õpilasi 74, pedagooge 11


90

6.5 Noorteühendused ja –organisatsioonid

Edukate Laste Organisatsioon (ELO) Kuraator Mall Lepik — liikmeid 34 ja A-Klubi liikmeid 15. Tegutseb 15 aastat ja on ainus Valgamaal tegutsev ELO.

Eesmärk: aidata kaasa lapse igakülgsele arengule; kujundada lastel humaanset maailmavaadet loodusseaduste mõistmisel, sallivust, abivalmidust; õpetada lastele demokraatiat, anda üheskoos tegutsemise tarkust ja organiseerimiskogemust; anda lastele võimalus kaasa rääkida Eesti elu korraldamisel; kaitsta laste huve ja õigusi. Vabariigis üldkokkuvõttes III koht klubitegevustes.

Kodutütarde Valgamaa ringkond Juhi kohusetäitja Airi Toit, instruktor Rein Säinas — Kaitseliidu Staap, 68205 Valga, Võru 12, telefon 766 8037. Kodutütreid 283

Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Valga Põhikool, Puka Keskkool, Lüllemäe Põhikool, Riidaja Põhikool, Tsirguliina Keskkool, Pühajärve Põhikool, Otepää Gümnaasium, Hummuli Põhikool, Tõrva Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Hargla Põhikool, Laatre LA-AK, Kaagjärve LA–AK.

Eesmärk: kasvatada Eesti Vabariigi naiskodanike rahvuslikku meelsust ja austust Jumala vastu, süvendada armastust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt; kasvatada kõrge moraaliga isiksust; valmistada ette naise ja ema ülesannete täitmisele.

Noorte Kotkaste Valgamaa Malev Maleva noortetöö instruktor Rein Säinas — Kaitseliidu Staap, 68205 Valga, Võru 12, telefon 766 8036. Noorkotkaid 285

Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Tsirguliina Keskkool, Puka Keskkool, Lüllemäe Põhikool, Pikasilla Algkool, Ala Põhikool, Tõrva Gümnaasium, Riidaja Põhikool, Sangaste üksikrühm, Hargla Põhikool, Pühajärve Põhikool, Valga Põhikool, Laatre LA–AK, Kaagjärve LA–AK.

Eesmärk: skautlike kasvatus- ja treenimismeetodite kaudu igakülgselt arenenud patriootiliste noorte meeste kasvatamine.

Eesti Skautide Ühing. Otepää skaudilipkond Otepää Skaudilipkonna juht Peeter Mändla, Otepää Gümnaasium, 67403 Otepää, Koolitare 5, telefon 5557 0619. Skaute 26.

Eesmärk: skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad, Eesti ühiskonna vajadused ja noorte huvid. Toredaim ettevõtmine: skautide kolmepäevane õppereis ja matk Kihnu saarele.

Eesti Punase Risti noored Valgamaa selts Juht Linda Oks — 68205 Valga, Aia 20, tel. 764 3856. Liikmeid 63, neist aktiivseid 18.

Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Puka Keskkool, Valgamaa Kutseõppekeskuse Valga osakond.


91

Eesmärk: koolitada noori tööks noorsoorühmades, käsitledes kultuuride ja isikutevahelist mõistmist, tolerantsust ja kaastunnet, üksikisikute ja organisatsioonide koostöövorme. Sisustada noorte vaba aega kaasates neid projektide kaudu preventiivsesse töösse sõltuvusainete ja nakkushaiguste ennetamisel – projekti “Hea tervise nimel” läbiviimine maakonna noortele. Arendada vabatahtlikkust noorte hulgas elanikkonna abistamiseks eriolukorras, katastroofis ja enim haavatavate inimeste toetamisel.

Noorteühendus RP Juventus Res Publica Juventuse Valga klubi juhib Janne Juurikas — 68205 Valga, Sulevi 1, tel 5590 1202. RPJ peasekretär on Priit Sibul, tel. 524 8433

Res Publica Juventus on Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica noorteühendus. Klubi on mõeldud poliitiliselt aktiivsetele noortele, kellel on soov genereerida uusi ideid, kohtuda huvitavate inimestega, saada juurde uusi sõpru ning tegeleda asjadega, mis ei lähtu pelgalt omakasust.

Valgamaa Kodukandi Ühendus Juhatuse esimees Ants Järvmägi, Kesk 11, Valga, tel/faks 764 3464. Koordinaator Aili Keldo.

Eesmärk: Eesti maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja arengule kaasaaitamine. Maaelu arengust huvitatute inimeste ühendamine ja koostöö korraldamine, teabe hankimine ja levitamine, koolitustegevus, pere-, nais- ja noorsooliikumise propageerimine, rahvus-kultuuri säilitamine ja edendamine, loodushoiu ja heakorra propageerimine.

Traditsioonid: Igakevadine Valgamaa Kodukandi Ühenduse suurüritus – Külade päev. Seltside päev. Suvine maakondlik perepäev. Üle-eestilisel Maapäeval osalemine.

6.6 Huvikeskused, stuudiod

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus 68203 Valga, Kesk 1 Direktor Lukretsia Järv Telefon 766 9972 Töötab 20 rühma 3–18 aastastele, pedagooge 8

Otepää Kultuurikeskus 67404 Otepää, Virulombi 2 Juhataja Laive Poska Telefon 765 5212; 506 2764 Huvialaringe 6–18 aastastele 2; täiskasvanutele 7+3

Tõrva Kultuurimaja 68605 Tõrva, Männiku 5 Tõrva linna kultuurijuht Arno Alumäe Telefon 763 3285; 509 6171 Huvialaringe 6–18 aastastele 4, õpilasi 124; täiskasvanutele 12; osalejaid 151; ringijuhte 11

Stuudio “Joy” 68203 Valga, Kesk 3–7 Juhataja Marina Jerjomina Telefon 764 1597, 51 00 838 e-post: [email protected] Veeb: www.joy.ee


92

Huvialaringe 11 tantsutruppi; üks vokaalansambel, 13 solisti ja aeroobika lastevanemateleõpilasi ja noori vanuses 4–25 osaleb ringide töös 150; pedagooge 5

Eesmärk: noorte vaba aja sisustamine ja muukeelsete noorte integratsioon läbi huvitegevuse Eesti ühiskonda.

Stuudios tegutsevad aktiivselt erinevatest rahvustest noored, seega võiks nimetada stuudiot ka rahvusvaheliseks, mis eesti oludes on üpris harva esinev nähtus – tegutsevad ka Läti Vaba-riigi noored. Stuudio on korraldanud rahvusvahelisi kontserte ja festivale Valga juba 7 aastat.

Parimad tulemused 2003. aastal: Koolitants 2003 laureaadid; Poola, Läti, Venemaa ja Eesti laulukonkurss Suvalgis laureaadid; Läti TV konkurss “Kalninš” finalistid.

Otepää Avatud Noortekeskus “Karm Jänes” Otepää, Virulombi 2 Noorsootöötaja Kristin Leht Telefon 765 5212 Aktiivselt tegutsevaid noori 30

Valga Avatud Noortekeskus Valga, J. Kuperjanovi 9 Noorsootöötaja Anneli Puusepp Telefon 766 1678, 51 46 431, e-post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 45 noort

Valga ANKi juures töötavad noorteklubid: – X-Generatsioon – noorteklubisse kuulub 15 liiget, kellest 5 liiget võtavad aktiivselt osa

ürituste korraldamisest – ActiveAttack Fännklubi – on MTÜ alates 28.03.2003. a. Klubisse kuulub 40 liiget, neist

10 osalevad aktiivselt noortekeskuse ürituste korraldamisel. – Mõlemad klubid tegutsevad põhikirja alusel, samuti kuuluvad mõlema klubi liikmed

Noortekokku ja osalevad iga päev majasiseses töös. – Smile – klubi eesmärgiks on kaasata nooremat generatsiooni (10–14 aastased) ürituste

korraldamisse. Klubisse kuulub 6 tegevliiget

MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Tehase 2 ,Tsirguliina, Valgamaa Noorsootöötaja Marek Mekk Telefon 523 7793, e –post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 16

Taheva Valla Avatud Noortekeskus Hargla, Taheva vald, Valgamaa Noorsootöötaja Jaanika Ploom Telefon 769 8718, e-post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 10

6.7 Erinoorsootöö

6.7.1 Alaealiste komisjon Kesk 12, 68203 Valga, tel 766 6172, alaealiste komisjoni sekretär Ülla Visnapuu.

Alaealise mõjutusvahendite seadus (edaspidi AMS) on vastu võetud 28.01.1998 seadusega (RT I 1998, 17, 264), jõustunud 01.09.1998 . Nimetatud seadus sätestab alaealiste komisjoni pädevuse ning alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid.


93

Graafik 6-5 Alaealiste õigusrikkumiste arutelud 1999–2003

34

47

67

119

80

41

199

26

10

0

20

40

60

80

100

120

140

1999 2000 2001 2002 2003

Arutatud õigusrikkumiste arv Korduvarutelude arv

Tabel 6-13 Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused 1999–2003

Pöördumiste aluseks on järgmised teod 1999 2000 2001 2002 2003 Kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu ja alaealine ei olnud selle teo toimepanemise ajal kriminaalvastutuse eas

1 13 12 5 -

Haldusõigusrikkumiste seadustikus ettenähtud tegu ja alaealine ei olnud selle teo toimepanemise ajal haldusvastutuse eas

4 7 1 1 -

Kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu, kuid kohus lõpetas menetluse ja andis materjalid üle alaealiste komisjonile

- 2 2 - -

Haldusõigusrikkumine, kuid asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus on haldusõigusrikkumise asja menetluse lõpetanud ja andnud materjalid üle alaealiste komisjonile

- 1 5 4 -

Koolikohustuse mittetäitmine 30 38 52 101 57 Alkohoolsete jookide, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine

3 5 2 - 6

Karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu

- - - 2 12

Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu

- - - 6 22

Tabel 6-14 Alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid 1999–2003

Mõjutusvahendid vastavalt AMS § 3 lg 1 1999 2000 2001 2002 2003 Hoiatus 60 57 49 44 43 Koolikorralduslikud mõjutusvahendid 5 9 8 42 15 Vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või mõne muu spetsialisti juurde

20 11 5 16 20

Lepitamine - - - - 2 Kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus

7 6 6 7 7

Üldkasulik töö 1 7 5 8 8 Käendus 1 - - - - Noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine 4 6 2 2 - Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine 2 7 3 9 8

Tabel 6-15 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine 1999–2003

1999 2000 2001 2002 2003 Toetuse suurus 138 628 71 742 98 000 112 500 133 000 Projektide arv 11 10 6 9 10


94

2003. aastal olid maakonna kriminaalpreventiivse tegevuse prioriteedid järgmised: – tugiõpilasliikumise edasiarendamine; – alaealiste huvitegevuse toetamine; – suviste noortelaagrite toetamine; – alaealiste õiguskasvatus.

Tabel 6-16 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine

Projekti nimi Teostaja Eraldatud toetus (kr)

Kasvatamine – kui lapse sõbralik saatmine läbi elu

MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing

10 000

Looduslaager Rullis Valga Politseiprefektuur 10 000 Lasteliikumine Siilikad Taheva Vallavalitsus 13 875 T.O.R.E. koolidesisene jätkukoolitus

Valga Linnavalitsus 38 382

Suvi 2003 Võrkpalliklubi “Viktooria” 10 000 Mul on SAVI Otepää Vallavalitsus 5 138 Karula poistelaager Karula Vallavalitsus 10 000 Usu endasse Valga Linnavalitsus 4 408 Õpi käituma Valga Linnavalitsus 15 347 Džentelmenid – osa meie tulevikust

Stuudio “Joy” 15 850

Kokku 133 000

Nõustamiskomisjon on moodustatud maavanema korraldusega ja tegutseb Valga Maavalit-suse juures. Nõustamiskomisjoni pädevusse kuulub õpilasele põhihariduse omandamiseks võimetekohase õppekava/õppevormi määramine, õpilase sanatoorsesse või abikooli või eriklassi suunamine, lapse erilasteaeda või erirühma suunamine, koolikohustuse täitmise edasilükkamise otsustamine.

Graafik 6-6 Arutelude arv nõustamiskomisjonis 1999–2003

7182

148

201

146

0

50

100

150

200

250

1999 2000 2001 2002 2003

Alates 2002. aastast ei ole nõustamiskomisjoni statistikas kajastatud parandusõppele suunatud õpilaste arutelude arvu.

Majandus ja tehniline infrastruktuur

95

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.1 Tööhõive, sissetulek ja tarbimine

7.1.1 Tööhõive

Tabel 7-1 Rahvastiku kategooriad

2002 2003 (1) Tööealine rahvastik — tööjõu-uuringu objektiks olevas

vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased) 25900 25900

(2) Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) — isikud, kes soovivad ja on võimelised töötama

14100 15100

(3) Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised

11800 10800

(4) Töötajad ehk (tööga) hõivatud — isikud, kes uuritaval perioodil: töötasid ja said selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ei töötanud ajutiselt

13100 13900

(5) Töötud — isikud, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta hetkel kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsivad aktiivselt tööd

1100 1200

Tabel 7-2 Rahvastiku majandusliku aktiivsuse näitajad

Eelneva tabeli alusel arvutatakse järgmised näitajad: 2002 2003 Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr), so tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1)

54,5% 58,4%

Tööhõive määr, so hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus = (4)/(1) 50,4% 53,8% Töötuse määr, so töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2) 7,5% 7,9%

Tabel 7-3 Tööotsijad kohalike omavalitsuste lõikes

2002 2003 Helme 95 74 Hummuli 34 33 Karula 31 37 Otepää 80 64 Palupera 17 84 Puka 33 23 Põdrala 35 21 Sangaste 96 55 Taheva 16 82 Tõlliste 104 27 Tõrva 61 99 Valga 830 59 Õru 39 830 Kokku 1471 1488

Graafik 7-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Maakond Eesti


96

Tabel 7-4 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%)

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 kuni 6 kuud 37,7 35,3 38,8 38,0 38,5 37,3 33,4 29,5 27,8 6 –12 kuud 20,8 24,6 32,9 15,2 14,6 19,9 18,8 30,3 31,9 üle 12 kuu 41,5 40,1 28,2 46,8 46,9 42,8 47,8 40,2 40,3

1995–2000 kohta on tabelis nö töötu abiraha saajate osakaal tööealisest elanikkonnast. Alates 01.10.2000. a. kehtivate uute tööturuseaduste järgi loetakse töötuks kõik hõivamata isikud. Sellest ka suur erinevus võrreldes varasemate aastatega.

7.1.2 Valga Tööhõiveamet Aadress Vabaduse 26, Valga 68204 Direktori kt Merike Metsavas [email protected], 767 9788

Otepää konsultatsioonipunkt Lipuväljak 13, Otepää 67405 Konsultant Anu Raudla [email protected], 765 5835

Tõrva konsultatsioonipunkt Tartu mnt. 20, Tõrva 68606 Konsultant Eduard Nigol [email protected], 763 3670

Tabel 7-5 Tööhõivetalituses registreeritud töötud

2002 2003 Registreeritud töötud 3285 3426

Tabel 7-6 Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused

Passiivsed meetmed: 2002 2003 Said töötu abiraha 1570 1368 Aktiivsed meetmed: Suunatud tööturu-koolitusele 417 310 Tööandjale makstud toetuse abil tööle raken-dunud töötud 9 20 Töötute arv, kes said toetust ettevõtlusega alus-tamiseks 27 20 Said kutsenõustamist 157 133

Tabel 7-7 Tööturukoolitus

Kursuste arv 75 Alustajate arv 332 Lõpetajate arv 324 Katkestanud tööleasumise tõttu 5 Kursuste maksumus (krooni) 1 976 621 Ühe õppekoha maksumus (krooni) 5865 Ühe õppepäeva maksumus (krooni) 184 Kursuste keskmine kestus (päeva) 31,84 Inimõppepäevade arv 10572 Sõidukulud (krooni) 19716 Õppekulud kokku (krooni) 1 947 113 Rakendunute arv 136 Rakendunud koolituse lõpetanuist 42%

Tabel 7-8 Töövahendus

2002 2003 Laekunud vakantsid 388 413 Rakendusid tööle 446 376

7.1.3 Sissetulek ja tarbimine

Tabel 7-9 Keskmine brutopalk kuus (kr)

2003 I kv II kv III kv IV kv

2003 keskm

2002 keskm

Kasv %

Valgamaal 4326 4753 4481 5375 4734 4486 5,5 Eestis 6333 6915 6431 7127 6702 6110 9,6


97

Tabel 7-10 Leibkondade keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus (kr)

Eesti Valga maakond 2002 2003 2002 2003

Netosissetulek 2499,5 2788,9 1886,8 2213,7 sh sissetulek palgatööst 1612,1 1785,7 1048,4 1172,6 tulu individuaalsest töisest tegevusest 129,3 124,8 130,8 130,4 siirded 623,8 693,1 655,1 820,1 muu sissetulek 47,1 81,9 21,9 25,0 mitterahaline sissetulek 87,2 103,4 30,6 65,6

Tabel 7-11 Leibkondade keskmine väljaminek leibkonnaliikme kohta kuus (kr)

Eesti Valga maakond 2002 2003 2002 2003

Väljaminek 2465,0 2539,8 1827,6 2279,2 sh tarbimiskulu 2418,5 2488,3 1789,5 2160,7 toit, söömine väljaspool kodu 835,6 839,3 714,3 799,9 alkohoolsed joogid ja tubakatooted 91,1 97,6 66,8 82,9 riided ja jalanõud 151,8 146,8 95,5 97,3 eluase 388,2 401,9 250,3 311,4 majapidamiskulud 150,7 123,8 127,2 132,7 tervishoid 65,3 79,6 43,0 87,7 transport 187,9 208,7 156,4 173,8 vaba aeg 165,1 170,9 106,3 186,7 haridus 45,6 48,1 5,3 2,7 sideteenused 134,9 157,3 107,4 124,9 mitmesugused kaubad ja teenused 150,3 158,4 110,4 130,8 mitterahaline tarbimine 51,3 55,9 5,9 29,9 sh muud kulutused 46,2 51,5 38,1 118,5

7.2 Pangandus

7.2.1 AS Hansapank Kagu-Eesti regioon Aadress Aia 18, Valga 68205 Telefon 766 8230 Valga kontori juhataja Merle Närska Regiooni direktor Maimor Vill

Otepää kontor Juhataja Tiina Orm Lipuväljak 4, Otepää 67403, tel: 766 8090

Tõrva kontor Juhataja Merle Närska Valga mnt. 1, Tõrva 68605, tel: 766 8510

Sularahaautomaadid: Valgas: Vabaduse 26, Kesk 10, J. Kuperjanovi 79, Vabaduse 39 Otepääl: Lipuväljak 4

Tõrvas: Valga mnt. 1 Internetikiosk: Valgas, Vabaduse 39


98

Tabel 7-12 Hansapank Valgamaal arvudesHansapank Valgamaal arvudesHansapank Valgamaal arvudesHansapank Valgamaal arvudes

31.12.2002 31.12.2003 kasv % Eraisikute finantseerimine (laen, väikelaen, arveldus-krediidi ja krediitkaardi limiit) portfelli maht (tuh. kr)

74 149 92 927 25,3

Ettevõtete finantseerimine (laen, arvelduskrediit, liising, faktooring) portfelli maht (tuh. kr)

66 000 106 300 61,1

Hoiuste maht eraisikud ja ettevõtted kokku (tuh. kr) 177 356 187 643 5,8 Pangakaarte (deebet- ja krediitkaardid) (tk.) 12 921 13 198 2,1 sh krediitkaarte 1 326 1 434 8,1 Elektroonilised teeninduskanalid 9 029 10 949 21,2 sh Internetipank (Hanza.net + Telehansa.net) 7 951 9 869 24,1 sh Telefonipank 1 016 1 035 1,9 sh Telehansa 62 45 -27,4 Kehtivaid pensioni II samba lepinguid 2076 4024 93,8 Kehtivaid pensioni III samba lepinguid 224 322 43,8 Tabelis on toodud arvud kliendi kodukontori järgi. Kajastatud ei ole keskvalitsuse ja eelarveväliste fondide laene ja hoiuseid.

7.2.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor Aadress Aia 5, 68205 Valga, tel. 766 9450, faks 766 1184 Direktor Eduard Rebane

Otepää kontor Aadress Lipuväljak 11, 67404 Otepää Tel. 766 8460, faks 766 8466

Tõrva kontor Aadress: Kevade 1 , 68605 Tõrva Tel. 766 8470, faks 766 8477

Sularahaautomaadid Valgas Aia 5, Vabaduse 39,Vabaduse 2/4 Tõrvas Valga 3 Otepääl Lipuväljak 11

Makseautomaadid: Valgas, Aia 5 (2 tk) Tõrvas Valga 3 Otepääl Lipuväljak 11

Elektroonilised Postipangad: Pukas, Sangastes, Lüllemäel, Hummulis, Tsirguliinas, Harglas, Taageperas, Laatres, Keenis, Riidajas, Nõunis, Aakres.

2003.a. lõpuks on liitunud Eesti Ühispanga Progressiivse ja Eesti Ühispanga Konservatiivse Pensionifondiga Valgamaal 3899 inimest. Kasvanud on sissemaksed pensioni III sambasse, eelkõige Ühispanga Täiendavasse Pensionifondi. Populaarsed õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate seas on ISIC Student, ISIC Scholar ja ITIC Teacher Maestro kaardid. Hoogu on kogumas mobiiltelefonikasutajate hulgas kiirteavitamise ja mobiilipanga lepingud, mida on sõlmitud 2003.a. jooksul 1239.

Tabel 7-13 Pangandusnäitajad

01.01.2004 01.01.2003 Kasv % Internetipanga, teleteenuse ja telefonipangalepinguid 7997 5524 44,8 Väljastatud pangakaarte 11538 10104 14,2 Sõlmitud püsi-ja ja otsekorralduse lepinguid 8971 7062 27,0 Hoiuste maht (tuh. kr) 179685 155145 15,8 sh eraisikuid (tuh. kr) 119577 106865 11,9 Laenude maht (tuh. kr) 199258 206175 -3,4 sh eraisikuid (tuh. kr) 105113 71256 47,5


99

7.3 Maa- ja omandireform

Tabel 7-14 Maafond omavalitsuste lõikes (ha)

sealhulgas Haritav

maa Looduslik

rohumaa Metsamaa

kokku sellest

Oma-valitsus

Maafond kokku

riigimets muu mets

Muu maa

Helme 31273 7867 1363 17674 7330 10344 4369 Hummuli 16270 4594 524 9200 4057 5143 1952 Karula 22992 5555 864 13017 6822 6195 3556 Otepää 21736 5317 1613 10286 2423 7853 4520 Palupera 12348 4253 992 5251 1391 3860 1852 Puka 20241 5767 997 10375 5062 5313 3102 Põdrala 12870 4247 929 5879 2468 3407 1815 Sangaste 14473 6163 926 5441 1785 3656 1943 Taheva 20471 3657 1423 13156 7709 5447 2235 Tõlliste 19378 6881 1023 8686 4403 4283 2788 Tõrva 480 - - 96 - 96 384 Valga 1654 - - 441 168 273 1213 Õru 10463 3207 447 5650 3146 2504 1159 Kokku 204649 57508 11101 105152 46764 58388 30888

Tabel 7-15 Maareformi seis (ha)

Sellest Oma-valitsus

Maafond kokku tagastatud

omandisse erastatud antud

munitsipaalomandisse

jäetud riigi omandisse

kokku katastris

% üld-pindalast

Helme 31273,3 10481,6 7525,2 11,6 9984,1 28002,5 89,5 Hummuli 16270,3 4892,0 4203,1 - 4658,3 13753,4 84,5 Karula 22992,1 6478,5 4455,1 0,2 7982,0 18915,8 82,3 Otepää 21736,3 10378,3 6000,3 19,8 298,6 16697,0 76,8 Palupera 12347,8 6011,5 3376,3 39,8 156,7 9584,3 77,6 Puka 20093,2 6754,1 3611,2 - 5917,5 16282,8 81,0 Põdrala 12722,3 4523,3 3679,5 1,7 2742,0 10946,5 86,0 Sangaste 14472,4 5093,4 4042,2 2,5 267,5 9405,6 65,0 Taheva 20470,4 5000,7 3981,2 - 8843,0 1824,9 87,1 Tõlliste 19377,8 5277,3 4891,2 3,4 5352,9 15524,8 80,1 Tõrva 480,4 39,3 115,9 8,6 14,6 178,4 37,1 Valga 1654,2 174,6 321,1 565,2 75,4 1136,3 68,7 Õru 10462,6 3032,5 2895,2 - 3605,7 9533,4 91,1 Kokku 204649,11 68137,1 49097,5 652,8 49898,3 167785,7 82,0

Tabel 7-16 Maareformi dünaamika

Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Katastriüksuste arv 403 736 1314 2400 3026 2411 1519 1542 1098 1031 Katastrisse kantud (ha) 4371 7680 27636 40629 21276 20810 15050 11729 9173 7690


100

Tabel 7-17 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste lahendamine seisuga 01.10.2003

Omavalitsus Toimikuid Menetlus lõpetamata

Lahendatud (%)

Helme 670 17 97,5 Hummuli 363 14 96,1 Karula 433 30 93,8 Otepää 845 47 94,4 Palupera 399 19 95,2 Puka 608 17 97,2 Põdrala 356 9 97,5 Sangaste 530 43 91,9 Taheva 391 19 95,1 Tõlliste 585 31 94,7 Tõrva 253 8 96,8 Valga 697 9 98,7 Õru 215 5 97,7 Kokku 6345 268 95,8

7.4 Ettevõtlus

Tabel 7-18 Ettevõtjad õigusliku vormi järgi

2000 2001 2002 2003 Füüsilisest isikust ettevõtjad 683 808 800 821 Äriühingud: täisühingud 19 14 14 14 usaldusühingud 2 3 3 3 osaühingud 482 545 580 670 aktsiaseltsid 128 123 112 94 tulundusühistud 21 27 25 24 Kokku 1335 1520 1534 1626

Tabel 7-19 Objektid Äriregistris, Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikus registris, Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste registris, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris

2000 2001 2002 2003 Usuühinguid 25 26 28 27 Mittetulundusühinguid 317 375 398 432 Sihtasutusi 11 13 14 18 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi 125 133 125 126 Ettevõtjaid 1335 1520 1534 1626

Tabel 7-20 Maakonna ettevõtteregistris

2000 2001 2002 2003 Pankrotimenetluses äriühinguid 13 14 12 9 Likvideerimisel äriühinguid 36 34 34 33 Ümberregistreerimata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi 79 5 4 2


101

Tabel 7-21 Eksport ja import (tuh. kr)

Aasta Eksport Import Bilanss 1996 249 808,3 255 820,4 -6 012,1 1997 421 870,6 442 472,5 -20 601,9 1998 822 500,0 904 233,0 -81 733,0 1999 832 549,9 709 012,1 123 530,8 2000 610 352,5 388 763,0 221 589,5 2001 748 004,6 474 674,5 273 330,1 2002 886 484,9 547 370,9 339 114,0 2003 1029509,4 594050,2 435459,2

Tabel 7-22 Ekspordi ja impordi struktuur (%)

Eksport Import Elusloomad ja loomsed tooted 4,5 2,7 Taimsed tooted 0,6 0,3 Plast- ja kummitooted 0,3 5,8 Keemiatooted 0,1 2,2 Nahk ja nahktooted 0,5 0,6 Puit ja puittooted 20,5 6,8 Tekstiil ja tekstiilitooted 25,1 28,5 Jalatsid peakatted, vihmavarjud jne 3,2 1,7 Metall ja metalltooted 2,6 3,5 Masinad ja meh. seadmed 2,1 8,2 Transpordivahendid 2,3 3,6 Muud 38,2 36,1

Tabel 7-23 Maakonna ettevõtted Eesti ettevõtete edetabelis

Ettevõte 2002 2001 2000 1998 FSS Plywood AS 29. - - - AS Valga Gomab Mööbel - 80. 53. 39. OÜ Keil M. A. - 60. - -

Tabel 7-24 Maakonna ettevõtted Eesti ettevõtete käibe edetabelis

2001 2001 2000 Ettevõte Koht Käive

(tuh kr) Koht Käive

(tuh. kr) Koht Käive

(tuh. kr) AS Valga Lihatööstus 133 301013 120. 294236 126. 253418 AS Valga Gomab Mööbel 284 146914 214. 163049 214. 154032 OÜ Keil M.A. 319 134334 299. 124009 385. 85722 FSS Plywood AS 352 116481 - - - - AS Estreftransservice 457 82273 336. 109074 384. 85751 Tõrva Tarbijate Ühistu 465 80166 469. 73544 455. 72900

Tabel 7-25 Maakonna ettevõtted kasumi edetabelis

2002 2001 2000 Ettevõte Koht Kasum

(tuh kr) Koht Kasum (tuh kr) Koht Kasum (tuh.

kr) AS Valga Gomab Mööbel

96. 25 872 45. 40 902 40. 35 911


102

Tabel 7-26 Maakonna ettevõtted käibe kasvu edetabelis

2002 2001 Ettevõte Koht Kasv (korda) Koht Kasv (korda)

FSS Plywood AS 12 2,17 - - OÜ Keil M.A. - - 67.–72. 1,4

Tabel 7-27 Maakonna ettevõtted omakapitali tootlikkuse edetabelis

2002 2001 Ettevõte Koht ROE Koht ROE

FSS Plywood AS 2. 295,64 - - OÜ Keil M.A. - - 49. 69,28%

Tabel 7-28 Maakonna ettevõtted rentaabluse edetabelis

2002 2001 2000 Ettevõte Koht Ren-

taablus Koht Rentaablus Koht Rentaablus

AS Valga Gomab Mööbel 42. 17,61 22 25,09% 20. 23,31% FSS Plywood AS 77. 12,76 - - - -

Tabel 7-29 Maakonna ettevõtted kasumi kasvu edetabelis

2002 2001 Ettevõte Koht Kasv (tuh kr) Koht Kasv (korda)

FSS Plywood AS 32. 29 465 - -

Tabel 7-30 Maakonna ettevõtted valdkondade edetabelites

Ettevõte Valdkond Koht 2002 Koht 2001 Andu Turismitalu OÜ Majutusasutused 6. - Jumek AS Mööblitootjad 7. 5. ERTS Valga Vaba Terminaal AS Tollilaod 3. -

Tabel 7-31 Maakondlik Valgamaa ettevõtete edetabel

Koht. Ettevõte tegevusvaldkond 1. FSS Plywood AS Spooni ja vineeri tootmine 2. Brick AS Ehitustegevus 3. Jumek As Täispuidust toolide ja laudade valmistamine 4. Tõrva Elekter AS Remondi ja ehitustööd 5. Valmap Grupp AS Ehitustööd ja happeliste muldade lupjamine 6. Silva-Agro AS Väetiste, taimekaitsevahendite, toidukaupade

vahendus, toitlustus, majutus 7. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ Liha ja lihasaaduste tootmine 8. Troll Balti AS Rõivaste tootmine, kinnis- ja vallasvara tehingud 9. Dirolex OÜ Mööbli tootmine 10. Estreftransservice AS Raudteevedude ekspedeerimine

7.4.1 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas — SA Valgamaa Äriinfokeskus Aadress Kesk 11, Valga Telefon 767 9800, 767 9802, faks 767 9801, e-post: [email protected] Juhataja Aivar Pere, töötajad 5. Nõukogu: Georg Trašanov (esimees), Pille Pokk (aseesimees), Aivar Nigol, Kalev Härk, Tuuli Oona, Hans Heinjärv, Üllar Mölder, Margus Lepik, Ants Järvmägi.


103

Tegevusajalugu: – 1994. a. alustas tööd Kagu-Eesti Ettevõtluskeskuse Valga osakond; – 1997. aastal asutati Sihtasustus Valgamaa Äriinfokeskus.

Olulisemad tegevusnäitajad Arendusprojektid: – Suhtekorraldus, 3. veebr.; – FIE raamatupidamine, 26. veebr.; – “Ettevõtte turunduse ja müügitegevuse juhtimine”, 27.–28. märts; – Suhtlemine ajakirjanduse ja avalikkusega, 16 aprill; – Ettevõtluspäev, 7. juuni; – Ettevõtlus- ja projektikoolitus 20 Valgamaa maanaisele, 20.–21. okt., 10.–11. nov.; – Jõululaat, 5.–6. dets.

Infopäevade, seminaride korraldamine: – Esinemine ettekandega ettevõtluse tugisüsteemidest Otepää Vallavalitsuses, 24.jaan.; – Infopäev ettevõtjatele, 18. veebr.; – Infopäevad põllumajandustootjatele, 13.–14. mai; – Infopäev Valga Kutsekooli õpilastele, 30. mai; – Esinemine ettekandega ILO programmi lõpetamisel Sangastes, 12. juuni; – EL alane seminar ettevõtjatele, 4. septembril; – Infopäev Valga Vene Gümnaasiumi õpilastele, 24. okt.; – Infotehnoloogia teabepäev, 18. nov.; – Infopäev Valga Liikumispuuetega Inimeste Seltsi liikmetele,18. nov.; – "Valgamaa IT-õhtu", 20. nov.;

Riiklike toetuste taotluste menetlemine: – Stardiabi taotluste menetlemine, 9 taotlust esitatud EAS-ile; – Messitoetuse taotluste menetlemine, 24 taotlust; – Koolitustoetuse taotluste menetlemine, 17 taotlust; – Nõustamistoetuse taotluste menetlemine, 8 taotlust.

7.5 Energeetika

7.5.1 Soojus

Tabel 7-32 Soojust tootvad ettevõtted ja asutused

Omavalitsus Ettevõte,asutus Vastutav isik Avaliku sektori asutused/ettevõtted: Helme Ala Põhikool Tõnis Järv Helme Helme Teenus Peeter Arro Helme Valgamaa Kutseõppekeskus Mati Salundi Helme Helme Sanatoorne Internaatkool Tiia Mägi Helme Altaag AT OÜ Jüri Ausmees Hummuli Hummuli Vallavalitsus Kalev Laar Karula Savelen OÜ Ants Kilo Puka Puka Vallavalitsus Heikki Kadaja Põdrala Riidaja Põhikool Ave Rõõm Pühajärve Otepää Vallavalitsus Aivar Nigol Sangaste Sanva OÜ Rein Areng


104

Taheva Taheva Lastesanatoorium Heli Rasva Taheva Koikküla Lasteaed-Algkool Tiiu Ruotsi Tõlliste Tsirguliina Keskkool Heiki Järlik Tõlliste Paju Hooldekodu Olev Kaasik Tõrva Tõrva Gümnaasium Ivar Hanvere Tõrva Tõrva Linnavalitsus Üllar Mölder Erasektori ettevõtted: Otepää Otepää Veevärk AS Neeme Ernits Otepää Bach AS Aarne Steinbach Sangaste Sanwood AS Eduard Aamer Tõrva AS L-Katlamaja Vello Lips Valga AS Valga Soojus Toomas Piller

Tabel 7-33 Katlamajades kasutatavad katlad ja nende võimsus

Katlamaja Katla tüüp Katelde arv (tk) Võimsus kokku

(MW) Helme vald Helme San. Internaatkool Kiviõli 80 3 2,1 Valgamaa Kutseõppekeskus Kiviõli 80 2 1,7 Linna küla Kiviõli 80 1 0,8 Ala küla Kiviõli 25 1 0,2 Linna küla elamu nr 10 Warm 100 1 0,1 Ala Põhikool Kiviõli 50 1 0,4 Altaag AT OÜ Hamworthy 2 1,29 Hummuli vald Hummuli Põhikool SIME 2R9 1 0,165 Hummuli Rahvamaja SIME 2R6 1 0,1 Karula vald Karula vallamaja Dietrich Gt 304 1 0,105 Lüllemäe Põhikool Fesma-Alu 2 0,3 Otepää vald Otepää Veevärk AS AK 300 1 2 Kiviõli 80 3 2,4 Pühajärve Põhikool Kiviõli 80 1 0,6 Thermax Ldt 1 1,8 Pühajärve küla (AS Bach) T - 4,5 2 5,8 Kiviõli 80 1 0,8 Puka vald Aakre küla Kiviõli 80 1 0,8 Wolf (Saksa) 1 0,3 Puka Keskkool SIME 2R13 2 0,46 Puka vallamaja SIME 2R14F 1 235 Põdrala vald Riidaja Põhikool Kiviõli 25 1 0,2 STI - T200 1 0,2 Sangaste vald Sangaste alev Kiviõli 80 1 1 AS Sanwood Kiviõli 80 1 0,8


105

Rootsi 1 3 Sangaste loss Kiviõli 25 1 0,2 Kiviõli 50 1 0,4 Taheva vald Taheva Lastesanatoorium Kiviõli 80 2 1,4 Etna 1 0,3 Koikküla Lasteaed-Algkool Elektroodkatel 1 0,1 Ferroli GN2-0,5 1 0,105 Tõlliste vald Tagula Rahvamaja Unimet 3 0,3 Laatre Sotsiaalmaja Elektrikatel 1 0,042 Tsirguliina Rahvamaja SIME 1 0,075 Laatre Algkool-Lasteaed Molle 2 0,1 Laatre Ambulatoorium Molle 3 0,15 Sooru Lasteaed Neris 2 0,1 Tsirguliina Keskkool Kiviõli 50 2 0,8 Paju Hooldekodu MTÜ Unimet 1 0,1 U-22 Viadrus 1 0,41 Roca SPA 50 1 0,58 Tõrva linn Tartu tn. 4 Ferroli 1 0,25 Valga tn. 1 SIME 1R9 1 0,87 Loosi 9 SIME 2R7 1 0,124 Tõrva Gümnaasium GT 410 1 0,54 L-Katlamaja DKVR 6,5 -13 2 5 Valga linn AS Valga Soojus DKVR 10-13 2 14 DKVR 10-13 eelkoldega 1 6 Finreila FR-16 1 3 Kadrina 0,8 2 0,8

Tabel 7-34 Soojusenergia hinnad Valgamaa linnades ja mujal Eestis

Soojuse tootja Soojuse hind kr/MWh (ilma käibemaksuta)

AS Eraküte Valga Osakond (Valga linn) 450 L-Katlamaja (Tõrva linn) 400 Otepää Veevärk (Otepää linn) 380 Tallinna Soojus 379 Tartu Soojus 359 Jõgeva Soojus 425 Võru Soojus 429 Pärnu Soojus 404 K-Järve Soojus 365 Kuressaare Soojus 399 Põlva Soojus 369 Viljandi Soojus 376


106

Tabel 7-35 Soojuse keskmiste müügihindade dünaamika linnades

(kr/MWh elanikkonnale ilma käibemaksuta) Soojuse tootja 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002 2003

Valga 395,6 381 399 399 399 455 455Otepää 307 354 347 355 380 380 380Tõrva 340 343 350 … … 400 …

Tabel 7-36 Katlakütuste kasutamine katlamajade lõikes

sh kütuseliikide järgi

Oma-valitsus Katlamaja

Kasutatud kütuseid

kokku (MWh)

Raskekütteõli

(tonn)

Kerge kütteõli

(tonn)

Kivi-süsi

(tonn)

Küttepuud(rm)

Puidu-hake

(puistes m3)

Puidujäätmed(saepuru jne.)

(puistes m3)

Helme Linna küla munitsipaalkatlamaja 1277 - - 168,5 60 - -

Helme Ala küla 542 - - 8,1 403 - -Helme Valgamaa Kutseõppekeskus 6470 - 18 - - - 10430 Helme Helme Sanat. Internaatkool 2821 - - 357,0 224 - -Helme Ala Põhikool 620 - - 53,3 199 - -

Helme Altaag AT OÜ (Taagepera loss) 3944 - - 28,0 3120 - -

Hummuli Hummuli Põhikool 342 - 29 - - - - Hummuli Hummuli rahvamaja 283 - 24 - - - -Karula Lüllemäe Põhikool 993 - - 27,0 667 - - Karula Karula vallamaja 71 - 6 - - - -Otepää Otepää Veevärk AS 10215 7 - - 124 11674 1080 Puka Aakre küla 738 - 20 - 418 - -Puka Puka Keskkool 950 - 80,5 - - - - Puka Puka vallamaja 65 - 5,5 - - - -Põdrala Riidaja Põhikool 325 - - - 271 - - Otepää Pühajärve Põhikool 2208 - - - 1840 - -Otepää Pühajärve küla (AS Bach) 1123 - - - 286 - 1300 Sangaste Sangaste alevik (OÜ Sanva) 2157 - - - - 2696 -Sangaste Sanwood AS 8672 - - - - 10840 - Sangaste Sangaste loss 1080 - - - 900 - -Taheva Taheva Lastesanatoorium 1566 80 - - 61 751 - Taheva Koikküla Lasteaed-Algkool 260 - 22 - - - -Tõlliste Tsirguliina Keskkool 1459 - - 204,0 - - - Tõlliste Paju Hooldekodu 802 - 10 42,0 320 - -Tõrva Tartu 4 437 - 37 - - - - Tõrva Valga 1 177 - 15 - - - -Tõrva Loosi 9 236 - 20 - - - - Tõrva Tõrva Gümnaasium 1251 - 106 - - - -Tõrva AS L-Katlamaja 24740 - - - - 4300 35500 Valga AS Eraküte Valga Osakond 79015 3239 - - - 53605 -

Kokku naturaalühikutes: 154840 3326 393 887,9 8893 83866 48310

Kütuste kütteväärtus MWh/ühik 11,16 11,81 7,15 1,2 0,8 0,6

Kokku primaarenergia (MWh) 154840 37102 4639 6348 10672 67093 28986


107

Graafik 7-2 Kasutatud kütuste osakaal

Raske kütteõli24%

Kerge kütteõli3%

Kivisüsi4%

Küttepuud7%Puiduhake

43%

Puidujäätmed19%

Tabel 7-37 Energiasäästu eesmärgil tehtud investeeringud

selle hulgas Omavalitsus Investeeri-tud (tuh. kr) riigi toetus omavahendid

Investeeringu koht

Helme Vallavalitsus 244 394 180 000 64 394 Soojussõlmede ehitamine Sangaste Vallavalitsus 105 000 78 000 27 000

Valla energeetika arengukava koostamine

Tabel 7-38 Töötavad kaugküttevõrgud

Kaugküttevõrk* Hoonete arv (tk)

Köetav kubatuur (m3)

sh elamud (tk)

sh elamute kubatuur (m3)

Valga 158 1152000 87 765000 Otepää 33 145000 16 55000 Tõrva 24 - 18 115477 Sangaste 10 30907 7 19811 Keeni 12 32147+Sanwood AS 8 17984 Aakre 2 9058 - - Linnaküla 1 23040 - - Kutseõppekeskus 13 61300 7 11034 Ala küla - - 3 9477 Sihva 3 21780 - - Pühajärve - - 6 2880 * Katlamajade teeninduspiirkonnaks on linnades kaugküttevõrku lülitatud hooned, maapiirkonnas: alevik, küla, üksikettevõte.

7.5.2 Elekter

Tabel 7-39 Teenindusmahud

Õhuliine (km) Kaabelliin (km) Piirkond Alajaamad (tk) 10/15

kV 0,4 kV 10/15

kV 0,4 kV

Kliente (arv)

Realiseeriti (mln. kWh)

Valga 250 256,1 524,8 57,1 41,8 8859 55,2 Tõrva 199 350,3 614,7 17,7 22,2 3745 31,3 Otepää 279 368,1 715,2 19,5 18,5 5910 29,3 Kokku 728 974,5 1854,7 94,4 82,4 18514 115,8


108

Tabel 7-40 Objektide arv, tarbimine

Kokku Tarbijate grupp

Valga piirk. objekte

Tõrva piirk. objekte

Otepää piirk. objekte Objekte mln.

kWh %

Äritarbijad 781 423 534 1738 81,76 70,6 Kodutarbijad 9033 4024 4243 17300 34,04 29,4 Kokku 9814 4447 4777 19038 115,8 100,0

Tabel 7-41 Suuremad ärikliendid

Äriklient Asukoht AS Valga Lihatööstus Valga linn AS Hansa Graanul Patküla, Helme vald AS Valga Gomab Mööbel Valga linn UPM-Kymmene Otepää AS Otepää Valga linnavalitsus Valga Dirolex OÜ Tõrva AS Sanwood Keeni küla AS Valga Vesi Valga Tõrva Tarbijate Ühistu Tõrva

Tabel 7-42 Elektrivõrkudesse tehtud investeeringud

Kokku investeeriti töökindlus-, arendus-, pingeprogrammi- ja liitumistöödele 30,4 mln. kr. Suuremad investeeringud on loetletud alljärgnevas tabelis. Objekt Investeering (mln. kr.) Otepää alajaama 10 kV jaotusseade 9,5 Otepää Orukalda alajaam ja 0,4 kV kaabelliinid 0,7 Valga Mööblivabriku ja Pumbamaja 10 kV kaabelliini rek. 1,5 Valga Aia tn. 0,4 kV kaabelliini ehitus 0,74 Tõrva piirk. Uniküla ja Liivakse 10 kV liinide rek. 1,1 Tehvandi 10 kV jaotuspunkt ja 10 kV kaabelliin 5,5

Tabel 7-43 Alternatiivsed energiaallikad

Maakonnas on ehitatud kolm hüdroelektrijaama, tootmise dünaamika: Asukoht/toodang (kWh) Märts 03 Juuli 03 Sept. 03 Tõrva 2200 8500 9700 Hellenurme 4900 1950 - Lauküla - - 9900

Tabel 7-44 Elektriliinide alumiiniumjuhtmete vargused

Piirkond Varguste arv Tekitatud kahju (kr) Helme vald 2 74247 Otepää vald 2 46653 Palupera vald 1 40014


109

7.6 Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud

7.6.1 Riiklikud investeeringud

Tabel 7-45 Kohalikele omavalitsustele (tuh. kr)

Omavalitsus 1995-1999 2000 2001 2002 2003 Helme 3736 - - 250 1530 Hummuli 760 - 700 300 330 Karula 1575 - 800 950 Otepää 24128 9950 754 3000 3500 Palupera 1284 500 410 1450 1136 Puka 1365 - - - 350 Põdrala 1204 - - 500 - Sangaste 1370 - - - 500 Taheva 1110 - - - - Tõlliste 2564 - - - - Tõrva 7421 395 4000 4000 8000 Valga 105132 24580 8720 3286 3450 Õru 1975 965 - - - Kokku 153624 36390 14584 13586 19746

Märkus: Valga linna investeeringud on Valgamaa Haigla ja Valga Väikelastekodu 2000. a. investeeringutega. Otepää valla investeeringud on endise Pühajärve valla investeeringutega.

Tabel 7-46 Sotsiaal- ja tervishoiuasutustele (tuh. kr)

Asutus 1995-1999 2000 2001 2002 2003 Taheva Lastesanatoorium 1669 - - 427 - Valga Väikelastekodu 2994 120 - - - Taagepera Haigla 400 - - - - Kokku 5063 120 - 427 -

Tabel 7-47 Haridusasutustele (tuh. kr)

Asutus 1995–1999 2000 2001 2002 2003 Valgamaa Kutseõppekeskus 1710 2175 3911 1219 1 000 Helme San. Internaatkool 1208 350 750 596 400 Kuigatsi kool 477 - - - - ESG Otepää filiaal 3764 1000 1500 - - Valga Internaatkool 6724 2809 109 108 - Kokku 13883 6334 6270 1923 1400

Märkus: Valga Kutseõppekeskuse investeeringutes sisalduvad aastatel 1995–1999 Helme Kutsekeskkooli ja Valga Kutsekooli investeeringud.

Tabel 7-48 Spordiasutustele (tuh. kr)

Asutus 1995–1999 2000 2001 2002 2003 EOK Tehvandi Õppe-treeningkeskus 14720 3565 3850 43200 1 719 TÜ Kääriku õppe-spordibaas 235 - 1560 - - EPMÜ Marguse õppe-spordibaas 400 - - - - Kokku 15355 3565 5410 43200 1719


110

Tabel 7-49 Muudele riigiasutustele (tuh. kr)

Asutus 1995–1999 2000 2001 2002 2003 Valga Maavalitsus 6100 1184 310 1040 319 Valga Maakonna Maksuamet 450 - - - - Tolliameti Valga piiripunkt 4000 62844 - - - Valga Politseiprefektuur 850 - - - - Valga Päästeteenistus 1910 - - 835 - Valga Muuseum 13380 - - - - Valga Arhiiv 7030 7549 - - - Valga Maaparandusbüroo - - - 100 260 KMA Valgamaa osakond 1400 - - - - Kokku 35120 71577 310 1975 579

Tabel 7-50 Investeeringud kohalikust eelarvest (tuh. kr)

Omavalitsus 2000 2001 2002 2003 Helme 615 116 145 873Hummuli 97 597 263 162 Karula 259 63 375 306Otepää 1840 1332 3650 3590 Palupera 184 664 1888 832Puka - 357 213 1122 Põdrala 147 488 187 361Sangaste 250 192 1017 356 Taheva - 238 234 74Tõlliste 323 427 426 1167 Tõrva 391 473 1522 1711Valga 10291 12277 4368 5413 Õru 46 - 339 3920Kokku 14443 17224 14627 19887

7.6.2 Planeeringud Valga maavanema korraldusega 28.03.2003.a. nr. 269 kehtestati Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a. korraldusega nr. 763-k algatatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Nimetatud planeeringu jätkutööna alustati Keskkonnaministeeriumi tellimusel raamatu “Eesti maastikud“ koostamist.

Kohalike omavalitsuste poolt kehtestati järgmised detailplaneeringud, mis on aluseks lähiaastate nende territooriumide ehitustegevuses.

Valga Linnavolikogu poolt kehtestati: – Nurme tn. 13 kinnistu DP – Tartu tn.125 kinnistu DP – Vabaduse 34 kinnistu DP – Vabaduse 35, 35a ja 37 kinnistu DP

Tõrva Linnavolikogu määrusega 10.06.2003.a. nr.9 algatati Tõrva linna üldplaneering. Tõrva linnavolikogu poolt kehtestati: – Kangro-Oa kvartali DP


111

7.6.3 Elamumajandus

Tabel 7-51 Elamumajandusega tegelevad kommunaalettevõtted

Omavalitsus Kommunaalettevõte Omanik Ettevõtte juht Helme Helme Teenus vald Peeter Arro Karula Savelen OÜ vald Ants Kilo Otepää AS Otepää Veevärk Neeme Ernits Palupera OÜ Palu Teenus vald Tõnu Raak Puka Puudub Põdrala Puudub Sangaste Sanva OÜ vald Rein Areng Tõlliste OÜ Tõll vald Aare Mõttus Tõrva AS L-Katlamaja era Vello Lips Tõrva Tõrva Linnahooldus linn Agu Kabrits Valga AS Eraküte Valga osakond era Toomas Piller Valga AS Valga Vesi linn Valga Valga Elamu OÜ era Toomas Laan Õru Õru Soojus OÜ vald Kalle Tiideberg

Tabel 7-52 Maakonna elamute hulk omavalitsuste lõikes (liigitus on antud asustatud elamute kohta)

Oma-valitsus

Tavaeluruumidega

hoonete arv kokku

Asusta- tud

kokku

Palju-korte-rilised

Ühe- pere-

elamud

Muud väikeela

mud

Mitte- eluma-

jad

Majutushooned

Muu hoone

Liik teadmat

a

Helme 602 506 44 429 17 3 - 4 9 Hummuli 297 225 20 198 3 2 1 1 - Karula 429 344 23 293 14 6 - - 8 Otepää v. 1308 989 81 864 26 7 2 - 9 Palupera 454 349 14 315 12 2 1 2 3 Puka 761 581 28 532 14 5 - - 2 Põdrala 377 305 14 278 7 2 - - 4 Sangaste 510 428 24 375 20 8 - - 1 Taheva 392 292 16 252 19 3 - 1 1 Tõlliste 746 531 34 471 18 1 - - 7 Tõrva 752 672 39 591 30 5 - - 7 Valga 1820 1630 293 1152 133 11 1 1 39 Õru 189 160 8 145 6 1 - - - Maakond 8637 7012 638 5895 319 56 5 9 90

Tabel 7-53 Maakonnas asuvate eluruumide arvu ja keskkütte osakaalu näitajad

Omavalitsus Kõikides hoone- liikides kokku

Palju-korteri

listes

Üheperelamus

Muus väike-

elamus

Korteriga mitteelu-

ruumis

Majutus- hoones

Muus hoones

Hoones, kus liik

teadmata

Maakond 14467 7542 6003 629 92 12 10 179 Keskküttega 6204 5328 692 128 19 10 1 26 % 42,9 70,6 11,5 20,3 20,7 83,3 10 14,5 Elektri-küttega

425 213 169 33 9 1 - -

% 2,9 2,8 2,8 5,2 9,8 8,3 - -


112

Tabel 7-54 Tavaeluruumide arv omanike lõikes.

Kõik omanikud

Riik KOV Eesti elanik

Väliselanik Elamuühistu Muu omanik

Omanik teadmata

Maakond 14467 102 450 13571 64 46 125 109 Linnad 7462 6 142 7134 49 31 28 72 Tõrva 1278 1 38 1216 5 1 11 6 Valga 6184 5 104 5918 44 30 17 66 Vallad 7005 96 308 6437 15 15 97 37

7.6.4 Heakord Enamus kohalikke omavalitsusi jätkas heakorraalaste konkursside läbiviimist nii omavalitsuslikul kui ka maakondlikul ja üleriigilisel tasandil. Konkursside käigus selgitati välja paremini heakorrastatud objektid.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa Piirkondliku juhatuse organiseerimisel korraldati, koostöös kohalike omavalitsustega järgmised konkursid: – Konkurss “Kaunis Kodu 2003” – Konkurss “Kaunis maakodu 2003” – Maakondlik mastivimplite konkurss.

Konkursile “Kaunis Kodu 2003” laekus ettepanekuid 16 objekti ülevaatamiseks. Kui eelnevatel aastatel esitati ülevaatuseks ka lasteasutusi, ettevõtteid ja muid ühiskondlikke hooneid, siis seekord oli esindatud peaasjalikult eramud ja talud. Konkursi võitjateks maakondlikult kui ka üleriigiliselt osutusid: – Hele ja Enn Kurvits Sambla talu Hummuli vallas – Kaie ja Heiki Heinleht elamuvaldus Helme vallas – Edna ja Leo Kõiv eramu Sangaste vallas – Irja Villendberg ja Harry Käärik elamu Tõrva linnas Eelnevatel aastatel maakonnale omistatud 156 mastivimplitele lisandus 2003. a. veel 52 mastivimplit koos peaministri tänukirjaga. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa Piirkonna juhatuse taotlusel omistati Riigikantselei kaudu mastivimplid järgnevalt:

Helme vald: – AS Hansa Graanul, Patküla külas – Ritsu Algkool-Lasteaed, Linna külas – Koorküla Rahvamaja, Koorküla külas – OÜ Altaag, Taagepera külas,, – Erich Vister elamuvaldus, Taagepera

külas

Hummuli vald: – Ants Kirsipuu, Pallo talu, Puide külas – Aare Kurvits, Töörimäe talu, Puide

külas – Enn ja Helve Kurvits, Sambla talu,

Puide külas – Aleksander Zemskov Liivamäe talu,

Ransi külas

Karula vald: – Jaak Veider Kaldma talu, Karula külas – Merle ja Aldo Rätsepp, Kivissare talu,

Rebasemõisa külas – Ants Kilo Kaagjärve küla keskus,

Kaagjärve külas

Otepää vald: – Riho Saar Urmitootsi talu, Tõutsi külas – Ülle Tikan Ojamäe talu, Nüpli külas – Juhan Kutti Pohlametsa talu, Nüpli

külas

Palupera vald: – Aili ja Johannes Värva, Vareme talu,

Päidla külas – Marika Viks ja Alari Liivamägi,

Tiirike talu, Nõuni külas


113

– Kaire Kompus ja Margus Loos, Loosi talu, Hellenurme külas

– Juhan Raudsepp Tõnnise talu, Räbi külas

– Ellen ja Kalju Lõhmus, Kitse talu, Atra külas

Puka vald: – Mati Tamm, Põhtjärve talu, Purtsi

külas – Paul Liias Roiu talu, Komsi külas – Ivar Savisaar, elamu Tartu mnt.1a,

Puka alevikus – Puka Keskkool, Kooli 3, Puka alevikus

Pödrala vald: – Külli ja Rudolf Kiin Jansu talu,

Pikasilla külas – Tiiu ja Ants Taul Mattese talu, Riidaja

külas – Saima ja Lembit Ilisson Tuule talu,

Riidaja külas – Leida ja Ain Aaliste Kuke talu,

Uralaane külas – Eha ja Rein Raidve Tamme talu,

Uralaane külas – Aino Altmäe, Loku talu, Lõve külas

Sangaste vald: – Vahur Kase Linnamäe talu, Mäeküla

külas – Neeme Jääger´, Leevi talu, Tiidu külas – Jaan Gross Paju talu, Lossimäe külas – Kalle-Arkaadi Oper Kuiksalu talu,

Lossimäe küla

Taheva vald: – Edda ja Anatoli Hekki, Antsu 3,

Hargla külas – Uno Kaskpeit, Uue-Heitliku talu,

Laanemetsa külas – Toivo Gulbe, Lillemäe talu,

Laanemetsa külas – Märt Rebane, Sette talu, Lepa külas

Tõlliste vald: – Eve ja Martin Maask, Loidi talu,

Rampe külas – Ene ja Madis Gross Sillaniidu talu,

Rampe külas – Ljubov ja Ahti Käis Mäe 10, Sooru

külas – Milvi ja Ats Käis Kitsi – Ado talu,

Tagula külas

Tõrva linn – perek. Kuus, elamuvaldus, Ringi 4 – perek. Borodkin elamuvaldus, Liiva 8 – perek. Bend, elamuvaldus, Kevade 14 – perek. Ragun, elamuvaldus, Kevade 14 – perek. Kirt elamuvaldus, Vanamõisa 8

Valga linn: – Valga Kultuuri- ja Huvikeskus, Kesk 1 – Eugenie ja Valentin Pjatkovski, elamu,

Lõuna 5 – Valga Vene Gümn., Kuperjanovi 99 – Valga Gümnaasium Kungla 16

Õru vald: – Ülo Kets Lehise talu, Õruste külas

7.7 Transport ja kommunikatsioonid

7.7.1 Teed

Tabel 7-55 Riigiteed piirkonniti (km)

Teemeistripiirkond Põhiteed Tugiteed Kõrvalteed Kokku Valga 62,69 62,58 495,53 620,80 Otepää 23,27 101,88 371,31 496,45 Kokku 85,96 164,46 866,84 1117,25

Tabel 7-56 Riigiteede katted (km)

Katte liik Põhiteed Tugiteed Kõrvalteed Kokku Asfalt-betoon 50,43 13,50 14,49 78,41 Mustkate 35,53 141,04 116,72 293,28 Tuhk-betoon - 3,20 27,21 30,41


114

Kruuskate - 6,72 683,11 689,84 Pinnastee - - 25,31 25,31 Kokku 85,96 164,46 866,84 1117,25

Tabel 7-57 Metskonnateed (km)

Metskond Kruusateed Pinnasteed Kokku

Valga 99,325 74,55 173,875 Paanikse 59,5 - 59,5 Aakre 130 - 130 Taheva 214 - 214 Kokku 502,825 74,55 577,375 Paanikse ja Taheva metskonna osas on tabelis ainult Valgamaale jäävad teed

Tabel 7-58 Metsateede hooldus- ning remondikulud (tuh. kr)

Metskond Hooldustööd Remonttööd Katete ehitus Sillad/truubid Kokku

Valga 431,6 283,7 469,8 - 1185,1 Paanikse 30,0 136,1 107,8 16,6 290,5 Aakre 284,0 - - 143,0 247,0 Taheva 115,3 56,0 - 54,6 225,9 Kokku 860,9 475,8 577,6 214,2 1948,5 Paanikse ja Taheva metskonna osas on tabelis ainult Valgamaale tehtud kulutused

Tabel 7-59 Kohalike teede olem

Omavalitsus Kohalikke maanteid Asulasiseseid tänavaid Helme vald 44,1 - Hummuli vald 60,0 - Karula vald 95,8 - Otepää vald 109,3 28,5 Palupera vald 79,7 - Puka vald 86,8 8,8 Põdrala vald 46,5 - Sangaste vald 84,5 3,5 Taheva vald 34,4 - Tõlliste vald 114,6 14,6 Tõrva linn - 25,9 Valga linn - 84,3 Õru vald 9,6 1,0 Kokku 765,3 166,6

Tabel 7-60 Kohalike teede hooldus- ja remonttööd valla/linna eelarvest tuh. krooni

2002 2003 Omavalitsus Hooldustööd Remonttööd Kokku Hooldustööd Remonttööd Kokku Helme 140,3 80,2 220,4 278,9 - 278,9 Hummuli 57,7 73,8 131,4 102,5 12 114,5 Karula 60,0 12,0 72,0 14,5 3,3 17,8 Otepää 398,0 201,2 599,2 903,1 280,4 1183,5 Palupera 22,0 14,2 36,4 96,5 5,9 102,4


115

Puka 75,4 14,5 89,9 58,6 16,4 75 Põdrala 27,0 20,0 47,0 21 20,1 41,1 Sangaste 49,0 283,7 332,7 59,7 8,5 68,2 Tõlliste 181,9 218,1 400,0 128 - 128 Taheva 16,0 3,0 19,0 20,3 - 20,3 Tõrva 145,0 800,0 945,0 154 459,3 613,3 Valga 1574,0 478,0 2052,0 1821 1138 2959 Õru 42,7 - 42,7 57,6 11,9 69,5 Kokku 2789,0 2198,7 4987,7 3715,7 1955,8 5671,5

Tabel 7-61 Riigiteede hoiu kulud (mln. kr)

(Koos lisainvesteeringutega sildade remondiks ja ülekatte tegemiseks) 1999 2000 2001 2002 2003

Maanteede hoole kokku: 14,176 11,928 14,771 21,031 19,445 suvehoole 8,283 8,092 8,977 14,422 11,691 talihoole 5,364 3,225 5,116 6,034 7,383 teerajatiste hoole 0,015 0,035 0,003 0,281 0,371 piirkondade kulud 0,530 0,576 0,675 0,294 - Taastusremont kokku: 3,915 5,611 10,515 6,899 8,095 ülekatted 0,025 - - - 0,178 korduspindamine 2,498 2,557 2,142 5,451 5,616 kruusateede remont - 1,826 7,960 1,086 2,301 rajatiste remont - 0,148 0,119 0,362 - piirkondade tootmisbaaside remont 1,392 1,080 0,294 - - Ehitus ja rekonstruktsioon kokku: 17,478 15,598 1,308 54,504 35,621 maanteede uued katted 14,893 0,476 0,754 - 35,621 ülekatted - 14,765 - 54,504 - teerajatised 1,945 0,357 0,554 - - piirkonnad 0,640 - - - - Tehniline areng: masinad, tehnoloogia, koolitus 3,420 4,345 2,032 0,608 - Kulud kokku 39,005 37,482 28,627 83,042 63,161

Tabel 7-62 Riigieelarvelised eraldused kohalike teede investeeringuteks (tuh. kr)

Omavalitsus Riigieelarvest Lisaeelarvest Kokku Helme vald 193 33 226 Hummuli vald 119 44 163 Karula vald 177 68 245 Otepää vald 328 59 387 Palupera vald 273 63 336 Puka vald 318 34 352 Põdrala vald 97 124 221 Sangaste vald 189 38 227 Taheva vald 164 26 190 Tõlliste vald 182 89 271 Tõrva linn 46 39 85 Valga linn 158 136 294 Õru vald 99 9 108 Kokku 2343 762 3105


116

7.7.2 Transport

Tabel 7-63 Bussiliiklus

1998 1999 2000 2001 2002 2003 Liinide arv 50 52 55 40 33 34 linnaliine 2 2 2 2 2 2 maakonnaliine 48 50 53 38 31 32 Bussivedude maht (tuh. km) 1806,25 1918,9 1875,2 2113,6 1876,1 1910,5 linnaliinid 230,0 230,0 230,0 230,0 230,0 230,0 maakonnaliinid 1576,25 1688,0 1645,2 1883,6 1646,1 1680,5 Piletitariifid (kr) linnaliinidel 2,50 3,50 3,50 4,00 4,00 4,00 maakonnaliinidel 0,40 0,40 0,40 0,50 0,50 0,50 Saadud dotatsioone (tuh. kr) 6693,1 8854,1 9570,4 10866,3 8026,7 7926 ministeeriumilt 5048,5 7296,7 7209,5 7347,0 7472,0 7472,0 omavalitsustelt 1644,6 1557,4 2360,9 1443,9 - 454,0 õpilaste sõidusoodustus - 1458,0 1458,0 2075,4 554,7 -

Tabel 7-64 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad

Bussifirma 1999 2000 2001 2002 2003 AS Eesti Buss 4 - - - - AS Sebe 7 6 4 7 - AS Tarbus 7 9 9 5 - AS Pärnu ATP 3 3 2 2 - AS Viljandi ATP 4 8 3 9 9 AS Võru Autobaas 2 2 1 2 - OÜ Vesterom 4 3 2 - - AS Midima 1 1 1 1 1 FIE Heikki Võõras 1 1 1 - - OÜ Ormatron - - 1 1 1 AS Taisto Bussid - - 3 3 - AS Taisto Liinid - - - 3 - Heikki Truuvelt Mäe talu - - 1 1 1 OÜ Ekspress-Auto L - - 1 1 - OÜ Trakmain 21 21 21 22 22 OÜ Helme Teenus 4 4 4 4 4 OÜ Hargla Masinaühistu 1 1 1 1 1 OÜ Põlva Reisijateveod - - - 1 -

Tabel 7-65 Reisijatevedu raudteel (reisijaid)

2000 2001 2002 2003 Peatus/ jaam peale peale peale maha peale maha Palupera 9099 2066 2804 2763 2275 2038 Aakre 1620 220 682 656 1029 1071 Puka 20943 8520 10580 10361 9363 8914 Mägiste 4799 480 750 915 559 694 Pikaantsu 3801 397 124 122 102 120 Keeni 4610 1026 1791 1882 1683 1735 Mõneku 1108 153 - 4 70 76


117

Sangaste 14743 3921 4778 4712 4009 3968 Raavitse 549 58 - - - - Valga 70051 21532 19938 20520 16850 17992 Ratsimäe 1249 96 - - - - Mürgi 280 8 - - - - Karula 1585 264 - - - - Tuulemäe 960 195 - - - - Kokku 135397 38936 41447 41935 35940 36608

Tabel 7-66 Kaubavedu raudteel (vaguneid)

Aasta Suund Valga Sangaste Puka

2000 Väljaminev 112279 662 283 Sissetulev 112429 662 - 2001 Väljaminev 59268 520 - Sissetulev 58860 171 - 2002 Väljaminev 162645 615 - Sissetulev 162917 193 - 2003 Väljaminev 154367 803 - Sissetulev 159730 92 -

Tabel 7-67 Raudteejaamad

Jaam Aadress, ülem, tel, faks Töötajaid Tööülesanded Valga Jaama pst. 18a, 68204 Valga Niina

Sotnik, tel 766 4200, faks 766 4309 56 Rongiliikluse organi-

seerimine, vagunite laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine , kaubaveoga seon-duva dokumentatsiooni täitmine, klientide teenin-damine ja teiste raudtee-transpordiga seonduvate tööülesannete täitmine.

Sangaste Valga mnt.1, Tsirguliina, Tõlliste vald Sinaida Kiil, tel 766 4455, faks 766 4120, 766 4107

5 Rongiliikluse organiseerimine, vagunite laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine

Puka Puka alevik, Puka vald Tatjana Stets, tel 766 4625, faks 766 4109

5 Rongiliikluse organiseerimine ja ohutuse tagamine

Karula Vähero küla, Karula vald Eha Lepik, tel 766 4463, faks 766 4122


Keeni Keeni, Õru vald Tatjana Datšenko, tel 766 4688, faks 766 4111


Palupera Palupera vald Naima Kikkas, tel 766 4482, faks 766 4124



118

7.7.3 Perioodika

Ajaleht Valgamaalane Kesk 6, 68203 Valga, telefon 764 1056, 764 1177; faks 766 1024; e-post: [email protected]

Ajaleht ilmub kolm korda nädalas. Väljaandja AS Litero. Juhatuse esimees Toivo Gulbe, ajalehe peatoimetaja Urve Sinisalu.

MTÜ Meediagrupp Süd-Est Lipuväljak 13, Otepää, 67 405 Telefon 766 8 977; faks 766 8976; e-post: [email protected]

Loodud Otepääl 13. detsembril 1999. Juhataja Valdur Sepp e-post: [email protected]

Eesmärk on saavutada Valgamaa ja Lõuna-Eesti elu võrdväärne kajastamine nii kodu- kui välismaises pressis ning aidata seeläbi kaasa piirkonna igakülgsele arengule. 1. aprillist 2000 kuni 30. aprillini 2004 haldas maakonna internetiväravat http://valgamaa.ee. Tootnud telesaated "Laulge kaasa" Valgamaal: saatejuht Reet Linna, režissöör Jaanus Nõgisto.

Helme-Tõrva Elu ilmub 2 korda kuus

Hummuli Kohalik infoleht üks kord aastas

Otepää Teataja ilmub üks kord kuus, antakse välja koostöös Palupera ja Puka valdadega

Põdrala Teataja ilmub kord kvartalis

Taheva Häälekandja Vallavalitsuse infoleht ilmub kvartaalselt

Tõlliste Teataja ilmus kord kvartalis

Sangaste ilmub alates 15. maist 1999 kord kuus

7.8 Televisioon ja ringhääling

ETV Valga korrespondendipunkt Korrespondent Ragnar Kond Puiestee 8, 68203 Valga Telefon 764 0470 e-post: [email protected]

Raadio Ruut Pikk tn 3a, 68203 Valga Telefon 764 1111, faks 766 9200 e-post: [email protected] veeb: http://www.ruutfm.ee/ Eetris ööpäevaringselt lainepikkusel 96,6 MHz

7.8.2 Telefoniside

Elion Üldandmed: - Telefoniliine (abonentliine) 7682 - Taksofone 44 - Interneti püsiühendusi 1032 - ISDN ühendusi 269


119

2003. aastal pööras Elion Valgamaal oma peatähelepanu interneti püsiühenduste leviala laiendamisele väikeasulates ja maapiirkondades. Maapiirkondade telefonijaamades asendati enamik nõukogudeaegseid kaablite ühendusseadmeid kaasaegse tehnikaga, tänu millele paranes oluliselt telefoniside ja internetiühenduste kvaliteet. Lisaks likvideeriti kasutusest 15 kilomeetrit vanu õhuliine ja rekonstrueeriti olemasolevat kaablivõrku.

Jätkati maakonna raamatukogude internetiseerimist ning 2004. aasta kevadeks varustab Elion kõik Valgamaa raamatukogud kvaliteetsete ja kiirete interneti püsiühendusega. Nõunisse, Tsirguliinasse, Linnasse ning Hellenurmesse rajati kiirete interneti püsiühenduste võimal-damiseks ADSL-sõlmed, olemasolevaid ADSL-sõlmesid laiendati Tõrvas, Otepääl ning Valgas. Selle tulemusel kasvas interneti püsiühenduste kasutajate arv Valgamaal eelmisel aastal rohkem kui kaks korda 1032-ni ning kiire kasvu jätkumist on oodata ka 2004. aastal.

Eesti Mobiiltelefon EMT-l oli 2003. aastal Valga maakonnas lepingulisi kliente 4589 (aastalõpu seisuga, arvestatud nende põhjal, kes on oma aadressiks andnud Valga maakonna). Nende kasutuses oli 6105 mobiiltelefoni. Lisaks lepingulistele klientidele oli Valga maakonnas orienteeruvalt 2500–3000 kõnekaardi Simpel kasutajat.

7.8.3 Avatud internetipunktid

Hargla Raamatukogu Hargla, Taheva vald Avatud: E 10–17, T 9–18, K 11–19, N–R 9–16 Tel: 769 8860 E-post: [email protected]

Helme Raamatukogu Ritsu pk 10, Helme, Helme vald Avatud: E–R 8–16 Tel: 763 5441 E-post: [email protected]

Hellenurme Raamatukogu Hellenurme, Palupera vald Avatud: E 12–18, T 9–15, R 11–14 Tel: 765 6326

Helme Raamatukogu Linnaküla, Ritsu, Helme vald Avatud: E–R 8–16 Tel: 763 5441 E-post: [email protected]

Hummuli Raamatukogu Hummuli, Hummuli vald Avatud: E–R 13–19 Tel: 766 9260 E-post: [email protected]

Kalme Päevakeskus Kalme küla, Helme vald Avatud: T–L 15–19 Tel: 763 3488

Kannistiku teabetuba Pühajärve küla, Otepää vald Avatud: E–P 9–20 Tel: 765 6544 E-post: [email protected]

Karjatnurme päevakeskus Karjatnurme, Helme vald Avatud: T–L 15–19 Tel: 763 5589

Koikküla Raamatukogu Koikküla, Taheva vald Tel: 769 8525 E-post: [email protected]


120

Laatre Internetipunkt Kesk 6, Laatre, Tõlliste vald Avatud: T–R 14–21, L 9–19 (lõuna 14–15) Tel: 569 54894 E-post: [email protected]

Leebiku küla Internetipunkt Leebiku küla, Põdrala vald Avatud: T 16–20, KN 14–18, L 12–16 Tel: 511 5408

Lüllemäe Rahvaõpistu Lüllemäe, Karula vald Avatud: ETK 14–18, NR 13–18, LP kokkuleppel Tel: 769 7245 E-post: [email protected]

Nõuni Raamatukogu Nõuni, Palupera vald Avatud: E–K 8–17 Tel: 765 7333 E-post: [email protected]

Otepää Raamatukogu Lipuväljak 13, Otepää Avatud: E–N 11–19, P 12–16 Tel: 765 5134 E-post: [email protected]

Pikasilla Rahvamaja Pikasilla, Põdrala vald Avatud: EK 16–19 Tel: 763 4445 E-post: [email protected]

Pilkuse teabetuba Veski Spordibaas, Pilkuse küla, Otepää vald Tel: 766 3588 E-post: [email protected]

Puka Raamatukogu Kesk 27, Puka alevik Avatud: ETNR 9–16:30, K 11–18 Tel: 766 9417 E–post: [email protected]

Riidaja Kultuurimaja Riidaja küla, Põdrala vald Avatud: T–R 16–20, L 12–16 Tel: 763 4595 E-post: [email protected]

Silva-Agro AS Sangaste, Sangaste vald Avatud: P–N 11–22, R–L 11–20 Tel: 766 9333 E-post: [email protected]

Sooru Rahvamaja Sooru, Tõlliste vald Avatud: E–R 9–20 Tel: 767 9860 E-post: [email protected]

Tsirguliina Rahvaraamatukogu Nooruse 1, Tsirguliina, Tõlliste vald Avatud: E–R 9–17:30 Tel: 769 4180 E-post: [email protected]

Tõrva-Helme Turismiinfopunkt Valga 1, Tõrva Avatud: E–R 10–18, L 10-14 Tel: 766 3300 E-post: [email protected] Tasu: 30 min 5 kr

Tõrva Noortekeskuses Spordi 1, Tõrva Avatud: E 15–19, KNR 14–19, L 9–13 Tel: 763 3402

Tõrva Raamatukogu Männiku 5, Tõrva Avatud: TKNR 12–18, L 9–14 Suvel: ETK 12–18, N 9–15, R 9–14 Tel: 763 3560 E-post: [email protected]

Valga Avatud Noortekeskus J. Kuperjanovi 9, Valga Avatud: T–R 9–20, L 14–18 Tel: 766 1678 E-post: [email protected]


121

Valga Kalevite Kodu Vabaduse 27, Valga Avatud: E 10–17:30, T–R 10–18, L 10–15 Tel: 766 1663 Tasu: 30 min 10 kr

Valga Keskraamatukogu Aia 12, Valga Avatud: T–R 14–19, L 10–15, iga kuu viimane reede suletud Tel: 766 9985 E-post: [email protected]

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus Kesk 1, Valga Avatud: E–R 11–20, L 11–18, P 12–16 Tel: 766 9975

Valgas AS Elioni esindus Kuperjanovi 1, Valga Avatud: E–R 9–18, L 9–15 Tel: 766 9771, e-post: [email protected] Tasu: 1 tund 20 kr

Õru Päevakeskus Õru alevik, Õru vald Avatud: E–R 8–17 Tel: 767 1153 E-post: [email protected]

7.8.4 Traadita Interneti (WiFi) alad

Rae kohvik Lipuväljak 13, Otepää SSID: raekohvik Mailserver: mail.neti.ee

Tõnni Trahter ja slaalomimägi Kuutsemäe, Otepää vald Mailserver: mail.neti.ee

Nõuni külavõrk Nõuni küla, Valgamaa SSID: wiirus Mailserver: mail.neti.ee

Hotell Karupesa Otepää, Valgamaa SSID: wireless Mailserver: mail.neti.ee Tasuline leviala

Valga Maavalitsus Kesk 12, Valga SSID: ValgaMV Mailserver: mail.ee

Sangaste loss Sangaste, Valgamaa SSID: Sangaste Loss Mailserver: mail.neti.ee

Taagepera Loss Taagepera, Valgamaa SSID: default Mailserver: mail.neti.ee

Hotell Bernhard Kolga tee 22A, Otepää SSID: hotell_Bernhard_wifi Mailserver: mail.neti.ee

Statoil Valga Pikk tn. 1, Valga SSID: TELE2 Mailserver: mail.tele2.ee

Hargla Munitsipaalvõrk Hargla, Valgamaa SSID: Hargla Mailserver: mail.neti.ee

Centrum Pub Kesk 8, Valga SSID: Centrum_Pub Mailserver: mail.neti.ee

Elion Valga J. Kuperjanovi 1, Valga SSID: esindus Mailserver: mail.neti.ee


122

Koikküla Munitsipaalvõrk Taheva vald, Valgamaa SSID: Koikküla Mailserver: mail.neti.ee

7.8.5 Post Valga Peapostkontor Aadress Kesk 10, 68201 Valga Telefon 764 3663, faks 766 1147 Tegevdirektor Eha Kuha

Tabel 7-68 Töödeldud postisaadetisi (tuh. tk.)

Sisse 2001 2002 2003 Kirjad 961,3 1019,6 1025,0 Postipakid 45,2 40,4 40,5 Rahakaardid 3,5 2,3 2,3 Välja 2001 2002 2003 Kirjad 516,8 522,3 551,3 Postipakid 0,6 0,5 0,5 Rahakaardid 3,9 3,1 3,2

Tabel 7-69 Perioodika tellimine

Tellimusi vormistati (tuh. kr) Ajalehti (nimetusi) Ajakirju (nimetusi) 2001 4932 138 265 2002 4438 162 319 2003 4200 156 302

Tabel 7-70 Enim tellitud ajalehed ja ajakirjad

Ajalehed 2002 2003 Ajakirjad 2002 2003 Valgamaalane 2756 2499 Kodukiri 627 594 Postimees 2053 2113 Kodutohter 784 584 Maaleht 1530 1485 Kroonika 600 540 SL Õhtuleht 945 1028 Pere ja kodu 488 528 Teleleht 727 745 Eesti Naine 469 459 Kesknädal 655 689 Tervis Pluss 317 322 Eesti Päevaleht 398 343 Tehnikamaailm 269 236 Äripäev 310 306 Stiina 212 237 Videvik 244 209 Anne 208 220

Olulisemad sündmused – Eesti Posti klienditeenindajate kutsemeisterlikkuse võistlusel saavutas Katrin Laan

Otepäält II koha – Avati elektroonilised postipangad Riidajas, Nõunis ja Aakres. Aasta lõpuks oli

maakonnas 12 elektroonilist postipanka – Rakendati motokanne Sangaste, Keeni ja Hummuli postkontorite kojukandepiirkondades – Eesti Posti 85. sünnipäeval, 13. novembril austati staažikaid postitöötajaid.


123

7.9 Põllumajandus

7.9.1 Põhinäitajad

Tabel 7-71 Põllumajanduslik tootmine

mõõtühik 1999 2000 2001 2002 2003 Teravilja kogusaak tonni 5748 8819 12321 26826 39325 Teravilja saagikus ts/ha 13,8 23,2 24,6 21,7 23,7 Teravilja koristuspind ha 4180 3924 5014 12352 16547 Kartuli kogusaak tonni 387 267 235 6973 7712 Kartuli saagikus ts/ha 133 157 196 129,4 189,5 Kartuli koristuspind ha 29 17 12 539 407 Piima kogutoodang tonni 7941 7314 8390 17960 21204 Keskmine piimatoodang lehma kohta kg 3018 3472 4180 4019 4325 Tapaloomade ja -lindude eluskaal tonni 1344 2055 917 1671 1826

Tabel 7-72 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta)

2001 2002 2003 Veised 9100 9600 10700 Piimalehmad 4800 4500 4600 Sead 7200 4600 4500

Tabel 7-73 Toetused põllumajandustootjatele (tuh. kr)

2001 2002 2003 Piimalehma kasvatamise toetus 3 209 3 125 3 398 Teraviljatoetus 5 511 5 082 5 116 Ute ja kitse kasvatamise toetus 135 115 205 Sertifitseeritud seemne kasvatamise toetus - 419 21 Ammelehma kasvatamise toetus 36 217 276 Nõuandetoetus 392 157 81 Koolitustoetus - 3 3 Põllumajanduslik keskkonnatoetus 505 1 613 2 066 Intressitoetus 516 717 463 Põllumajanduskindlustustoetus 33 11 10 Põllumajandusmaa lupjamise toetus 1 384 1 181 396 Põuakahjude hüvitamine - 4 095 0 Noor- ja nuumveise kasvatamise toetus - - 1 097 Kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamise toetus - - 90 Praktikatoetus - - 24 Maaparandussüsteemi hooldustoetus - - 427 Kokku 11 721 16 735 13 673

Tabel 7-74 SAPARDi toetused

Aasta 2001 2002 2003 Kokku Toetussumma heakskiidetud taotlustel (kr) 19 277 778 13 295 740 47 082 850 79 656 368 Väljamakstud toetussumma (kr) 1 279 776 19 933 909 39 337 948 60 551 633


124

7.9.2 Valga Maaparandusbüroo Aadress E.Enno 32, 68204 Valga Telefon 764 0550; faks 764 0167 E-post: [email protected] Juhataja Eduard Põder; töötajaid 7

Tabel 7-75 Kuivendatud maade bilanss Eestis ja Valga maakonnas

Nimetus m-ü. Eestis Valga maakonnas % Kuivendatud põllumaad kokku ha 740000 41697 5,6 sh drenaažiga ha 645000 37435 5,8 Rajatud lahtisi veejuhtmeid km 45300 1807 4,0 Drenaaži km 323017 16013 4,9 Valga Maaparandusbüroo hooldada on 163,6 km riiklikult hooldatavaid veejuhtmeid.

Tabel 7-76 Riigieelarveliste vahendite kasutamine

2002 2003 kr füüs. üh. kr füüs. üh

Riikl. veejuhtmete kap. remont 97500 5,5 km - - Drenaaži korrastamine 241500 18,6 ha - - Kokku 339000

Riigieelarvest eraldatud rajatiste majandamiskulude 296000 kr ulatuses teostatud tööd füüsilistes ühikutes: 1. Maaparanduse hooldustoetuste kavade kooskõlastamine ja nõustamine 32 tk 2. Happeliste muldade lupjamistõendite väljastamine 16 tk 3. Tehtud kontrollreide ja vormistatud kontrollakte 10 tk 4. Maaparandusühistute nõustamine 4 tk 5. Korrastatud eesvoole 44,8 km sh takistuste eemaldamine veejuhtmetelt 32,3 km võsa ärastamine veejuhtmetelt 52,7 ha remonditud truupe 2 tk

Tabel 7-77 Kuivendussüsteemide üleandmine maaomanikele

Mõõtühik Ühikuid Vormistatud üleandmismaterjali tk 1685 Kuivendatud maa ha 21340 sh haritav maa ha 19616 Aktiga üle antud tk 1612 Kuivendatud maa ha 20416

Tabel 7-78 Maaparandusühistud (MPÜ)

Kuivendatud maa tööpiirkonnas (ha) Nimi Asutatud Liikmete arv kokku sh haritav maa

Helme MPÜ 1996 16 837 768 Tagula MPÜ 1998 17 1357 1279 Aakre MPÜ 2000 8 898 865 Hellenurme MPÜ 2000 6 753 716


125

7.9.3 Valgamaa Veterinaarkeskus Aadress: Tartu 79, 68205 Valga Telefon: 764 3693, faks: 764 1329, e-post: [email protected] Juhataja: Urve Laidvee

Loomatervishoid

Tabel 7-79 Nakkushaiguste diagnostika

Haiguse nimetus Teostatud uuringuid Reageeris positiivselt

1. Veised 1.1 Tuberkuloos 5349 -1.2 Leukoos 3802 -1.3 Brutselloos 50 -1.4 Paratuberkuloos 504 651.5 Salmonelloos 119 -1.6 Spongiformne entsefalopaatia 5349 -2. Sead 2.1 Tuberkuloos 140 -

2.2 Leptospiroos 70 -

2.3 Brutselloos 70 -

2.4 Atroofiline riniit 70 -

2.5 Mükoplasmoos 50 -

2.6 Aujeszky haigus 150 -

2.7 Klassikaline katk 150 -

2.8 Vesikulaarhaigus 150 -

2.9 Viirusgastroenteriit 150 -

2.10 Reproduktiiv-respiratoorne sündroom 150 -

3. Metssead 3.1 Klassikaline katk 10 -

3.2 Trihhinelloos 95 -

4. Hobused 4.1 Infektsioosne aneemia 41 -

4.2 Malleus 41 -

4.3 Kargtaud 41 -

5. Lambad 5.1 Brutselloos 50 -

5.2 Infektsioosne epididümiit 2 -

5.3 Maedi-Visna haigus 50 -

5.3 Skreipi 1 -

6. Kanad 6.1 Salmonelloos 500 -

6.2 Newcastle haigus 100 -

6.3 Lindude influentsa 100 -


126

Tabel 7-80 Nakkushaiguste profülaktika

Haiguse nimetus Vaktsineeritud looma liik Vaktsineerimiste arv

Punataud sead 8798 Pastörelloos veised 734 Salmonelloos veised 497 Marutaud veised 97 Marutaud koerad 4780 Marutaud kassid 3046

Tabel 7-81 Diagnoositud marutaudi

Hummuli vallas 2 rebasel Otepää vallas 1 rebasel Helme vallas 1 rebasel Taheva vallas 7 rebasel ja 1 veisel Karula vallas 1 rebasel ja 1 kährikul Sangaste vallas 1 rebasel ja 1 kassil Tõlliste vallas 2 rebasel, 2 kährikul ja 1 kassil

Loomse toidutoorme ja loomse päritoluga toiduainete järelevalve Lihatööstused 1. AS Valga Lihatööstus 2. OÜ Otepää Lihatööstus Edgar Tapamajad 1. OÜ Otepää Oskar — sealiha 2. OÜ Tulevik — veise- ja sealiha 3. Enla Krimses — veise-, sea- ja

lambaliha 4. Astre Jaaganti Linnu talu — kanaliha

Piimatööstused 1. Otepää Piimaühistu — juustu tootmine Linnufarmid 1. Astre Jaaganti Linnu talu —

kanamunade ja linnuliha tootmine 2. OÜ Sanlind — kanamunade tootmine Meepakenduskeskused 1. Kalda Mesindustalu

Tabel 7-82 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele

Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv

Veised 11252 Sead 96821 Lambad/kitsed 402 Hobused 9 Ulukid 15 Kanad 15489

Saasteainete seire Jääkainete seireprogrammi raames uuriti loomse päritoluga toidutoormes raskemetallide, ravimite ja desoainete jääkide ning hormoonide sisaldust 238 proovis. Ühes proovis ületas saasteaine jääksisaldus lubatud piiri.


127

Tabel 7-83 Mitteloomset päritolu toidutoorme ja toidu käitlemise järelevalve

Ettevõtte nimetus Käideldavad tootegrupid

1. AS ETK Leib Valga tsehh Liht- ja valikpagaritooted 2. AS Tettara Liht- ja valikpagaritooted 3. AS Sangaste Linnas Teraviljahelbed 4. AP Tootmise AS Maisipulgad 5. AS Bakula Moosid, keedised, püreed 6. AS Nordest Valikpagaritooted 7. FIE Reet Kunder Valikpagaritooted 8. FIE Mägiveer Valikpagaritooted, pirukad 9. FIE Tatjana Prolivina Valikpagaritooted, valmistoidud 10. OÜ Valgamaa Maiasmokk Valikpagaritooted

Tabel 7-84 Toidutoorme ja toidu ladustamisettevõtted

Ettevõtte nimetus Käideldavad tootegrupid 1. AS Aardla Hulgikaup Valga filiaal Piima-, liha-, kalatooted; puu- ja juurvili; paga-

ri- ja kondiitritooted; alkohol, karastusjoogid 2. FIE Jolanta Karki Kuivained, konservid, karastusjoogid,

maiustused 3. OÜ Vahtre VK Sügavkülmutatud toiduained 4. Avallone AS Alkohoolsed joogid, karastusjoogid, mahlad 5. AS ERTS Valga Vaba Terminaal Alkohoolsed joogid, konservid, kuivained 6. AS ERTS Valga Vaba Terminaal ElevaatorTeravili, õlikultuurid 7. OÜ Gelena-L Kuivained, konservid, karastusjoogid

7.9.4 Taimetoodangu Inspektsioon Valga büroo Aadress Lai 19, 68205 Valga, telefon/faks 764 0831 Büroo juhataja: Sirje Allik

Tabel 7-85 Järelevalve teostamine

Valdkond Inspekteerimisi Seemned 21 Taimetervis 51 Taimekaitse 47 Mahepõllumajandus 70 Aiandus 5 Tulutoetused 24 Muud 5

Tabel 7-86 Kontrollproovide võtmine

Valdkond Proovide arv Võetud inspekteerimisel ja saadetud laboratoorsele analüüsimisele 246 Võetud monitooringu käigus ja saadetud laboratoorsele analüüsimisele 64 Võetud inspekteerimisel ja analüüsitud kohapeal 69 – Põldtunnustamise järelevalve – 454 ha – Fütosanitaarsertifikaate väljastati – 659 – Piiril kontrolliti kaubapartiisid – 3483


128

7.9.5 Valgamaa Põllumeeste Liit Aadress Lai tn 19, 68203Valga Telefon 764 1754, e-post: [email protected] Liidu esimees Jaan Bachmann

Valgamaa Põllumeeste Liit on asutatud 1992. aastal ja töötas kuni 2004. aastani Valgamaa Põllumajandustootjate Liidu nime all. Alates 2004. aastast töötab liidu juures ka Teabekeskus.

Valgamaa Põllumeeste Liit on suuremate põllumajandustootjate ja töötlejate ühendus, mille liikmed on andnud suurema osa maakonna põllumajandustootjate ja töötlejate käibest maakonnas, mis oli 2003. aastal 145 miljonit krooni.

Liidu liikmed ja assotsieerunud liikmed on oma tootmise ja töötlemise arendamisel lähtunud keskkonnasõbralikust ja intensiivse tootmise arendamise põhimõtetest. Pidevalt on täiendatud tehnoloogilist baasi ja tootmise tehnoloogiat. Täna võib öelda, et liidu liikmed on valmis astuma ELi konkurentsivõimelistena.

Oma kohuseks peetakse liikmete ja kõigi teiste maakonnas tegutsevate progressiivselt mõtlevate ja arengut soovivate tootjate koolitamist ja nõustamist. Selles vallas on tõsiseks ülesandeks praeguse Teabekeskuse kiire ja kvaliteetne viimine Nõuandekeskuseks. Siin on eriti oluline koostöö Valgamaa Äriinfokeskusega ja Valga Maavalitsuse ning EPKK-ga. On vaja läbi viia õppe- ja teabepäevi, leida või koolitada häid konsulente. Liikmete koolitamisel ja teavitamisel oli ja peab ka edaspidi olema põhiteemaks EL nõuetele vastava tootmise arendamine tagamaks toodete konkurentsivõime EL turul. Selleks teavitatakse liikmeid võimalikest Eesti ja EL fondidest ja abiprogrammidest. Tutvustatakse ka EL seadusandlusest ja esitatakse omapoolseid parandusettepanekuid EL seaduseelnõudesse.

Üheks põhitegevuseks on liikmete ja teiste maatootjate-töötlejate huvide kaitsmine valitsuses ja kõigis teistes organisatsioonides. Omapoolsete ettepanekutega on osaletud tootjate ja valitsuste läbirääkimistel

Tänu liikmete headele teadmistele ja aktiivsele tegevusele, pole viimastel aastatel keegi tootmist pidanud lõpetama. See on tõestuseks, et omavaheline koostöö on aluseks efektiivsele ja elujõulisele tootmisele. Selline tootmine on võimeline reinvesteerima ja viima tootmise EL nõuete tasemele.

2003. aastal jätkati jõupingutusi ühtse põllumajandustootjaid-töötlejaid ühendava organisatsiooni loomiseks. See on ainuke võimalus, et maakonnas võitleksid kõik ühiselt maaelu säilimise ja arenemise eest, mis tagaks maakonna põllumajanduse säilimise ELis. Maaelu oma mitmepalgelise ja keerukuse ning ilmastikust sõltuvuse tõttu vajab väga üksmeelset lähenemist ühtse eesmärgi — maaelu säilimise, maa kasutuses hoidmise, kodumaiste toiduainete tootmise, maaelanike elatusallikate loomise jne. — saavutamiseks

Valgamaa Põllumeeste Liit teeb tihedat koostööd Valga Maavalitsuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Valga Talupidajate Liidu jt organisatsioonidega. Hea on ka Põlva Põllumeeste Liidu idee tiheda koostöö tegemiseks Kagu-Eestis. Lähiaja eesmärk ongi ühtse progressiivselt mõtlevaid maaelanikke ja ettevõtteid ühendava organisatsiooni loomine ja tegutsemine ELis.


129

7.9.6 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Valgamaa Teabekeskus Juhataja, Melita Laaneser, tel 766 1754, e-post: [email protected] Taimekasvatuse ja mahepõllumajanduse konsulent Kaido Edenberg, tel 503 2181

Alates 2002. a. kevadest on Valgamaal põllumajanduslik teabekeskus. Teabekeskuse tegevus on suunatud taluliidu ja põllumajandustootjate liidu liikmetele ning kõigile põllumajandusega tegelevatele maainimestele ja ettevõtjatele. Teabekeskus on võtnud endale ülesandeks kõikidele erinevatele maal elavatele inimestele neile olulise informatsiooni edastamise, mis loob neile eelduse võtta vastu õigeid otsuseid.

Teabekeskuse tegevusvaldkonnad on: – Võimaluste leidmine kliendi jaoks (EL toetused ja seadused – võimalused ja ohud); – Seaduste lahtiseletamine; – Sobiva nõustaja või asjatundja leidmine; – Õppepäevade korraldamine, infomaterjalide, väiketrükiste jagamine; – Põlluraamatu ja muude vormide väljatrükkimine internetist; – Klientide ettepanekute, märkuste ja kriitika vahendamine ministeeriumile; – Ostu-müügikuulutuste ja muu info vahendamine internetiportaali www.pikk.ee

Põllu- ja maamajandusliku erialase ning riigiinfo edastamine toimub telefoni teel, e-posti kaudu, kohapeal, teabepäevadel, koolituse ja nõustamise käigus.


130

8. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne

Tabel 8-1 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr)

2001 2002 2003 Toimetulekutoetus 12 531 266 11 868 493 12 160 458 Liikluskindlustuse maksesoodustus (kuni 01.07.2001) 164 700 - -

Tabel 8-2 Peretoetuste väljamaksmine (tuh. kr)

Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh. kr)

Peretoetused kokku 8061 1788,5 Sünnitoetus esimesele lapsele 119 446,3 Sünnitoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 180 540,0 Sünnitoetus mitmikutele 6 22,5 Lapsetoetus esimesele lapsele 4913 736,4 Lapsetoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 3148 1052,1 Lapsehooldustasu kuni kolmeaastase lapse eest 1846 874,9 nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus 222 153,8 Üksikvanema lapse toetus 862 324,1 Lapse koolitoetus 4219 1189,9 Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 113 101,7

Tabel 8-3 Laste hoolekanne

2001 2002 2003 Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 12 9 14 Paigutatud lastekodusse 9 9 3 Vormistatud eestkostet või hooldust 6 6 7 Oli eestkostel või hooldusel 101 85 77 Lapsendati 7 7 2 Lapsendatud lapsi arvel 168 88 82

Tabel 8-4 Sotsiaalhoolekandealane tegevus

2001 2002 2003 Sotsiaalhooldajate arv maakonnas 33 32 29 Teenindatavate isikute arv 156 143 164 Teenindamisega seotud kulud kr (omavalitsuste eelarve) 1 017 590 1 186 851 1 120 065

Tabel 8-5 Riiklik pensionikindlustus

Pensioni liik Saajate arv Summa (tuh. kr) Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku 10919 19724,9 Vanaduspension 8255 16611,8 Väljateenitud aastate pension 23 42,1 Töövõimetuspension 2031 2459,6 Toitjakaotuspension 276 292,3 Rahvapension 334 319,1 Sh riigieelarvest finantseeritav kulu 1329 913,7 Kohtunikupension 1 13,0

Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus

131

Ametniku vanaduspensioni lisa 79 61,0 Kaitseväe pension 5 16,5 Politseiametniku pension 19 95,1 Rahvapension 350 330,9 Pensionilisad 364 47,7 Pensionilisad staaži järgi 511 349,5

Tabel 8-6 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh. kr)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kokku 6985 2620,2 Puudega lapse toetus 166 156,6 sh keskmise puudega lapse toetus 80 68,8 raske ja sügava puudega lapse toetus 86 87,7 Puudega 16-aastase ja vanema lapse toetus 4846 1854,4 sh keskmise puudega inimese toetus 1453 289,7 raske puudega inimese toetus 2748 1152,9 sügava puudega inimese toetus 645 411,8 Hooldajatoetus 1927 592,7 sh hooldajatoetus puudega 3–16 aastase lapse kasvatajale 65 20,1 hooldajatoetus raske puudega 16-aastase ja vanema inimese

toetus 1410 389,3

hooldajatoetus sügava puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus

452 183,3

Puudega vanema toetus 46 16,5 Rehabilitatsioonitoetus 34 23,6

Tabel 8-7 Hoolekandeasutused

Hoolekandeasutus kohti asukoht Haldaja MTÜ Paju Hooldekodu 90 Paju, Tõlliste vald Mittetulundusühing MTÜ Valga Hoolekandekeskus 60 Peetri 2, Valga Valga linn Valga Lastekodu "Kurepesa" 30 Kungla 12, Valga Valga Linnavalitsus Taheva Lastesanatooriumi lastekodu osakond

20 Taheva vald Valga Maavalitsus

MTÜ Hellenurme Mõis 100 Hellenurme, Palupera vald Mittetulundusühing OÜ Taagepera Haigla Hooldekodu 15 Taagepera, Helme vald Äriühing Hargla Hooldekodu 12 Hargla, Taheva vald Taheva vald Hummuli Avahooldekeskus 8 Hummuli vald Hummuli vald Karula Hooldemaja 15 Lüllemäe, Karula vald Karula vald Tõrva vanurite ja invaliidide pansion

7 Valga mnt 58a, Tõrva Tõrva linn

Laatre Sotsiaalmaja 8 Laatre, Tõlliste vald Tõlliste vald Sangaste Pansionaat 10 Keeni küla, Sangaste vald Sangaste vald Otepää Päevakeskus-Hooldekodu 14 Kastolatsi tee 25, Otepää Otepää vald

Tabel 8-8 Päevakeskused

Päevakeskus Asukoht Haldaja EELK Valga Peetri-Luke koguduse diakooniamaja Lai 5a, Valga

EELK Valga Peetri Luke Kogudus

Koorküla Päevakeskus Koorküla, Hummuli vald Hummuli vald


132

Otepää Päevakeskus-Hooldekodu Kastolatsi tee 25, Otepää Otepää vald Õru valla päevakeskus Õru vald Õru vald Eesti PIK Valgamaa Koda Kungla 15, Valga MTÜ Valga Töötute Aktiviseerimiskeskus Piiri 19, Valga Valga Linnavalitsus

Tabel 8-9 Toimetulekutoetus omavalitsuste lõikes (kr)

Toimetulekutoetus sh täiendav toetus Omavalitsus 2001 2002 2003 2002 2003 Helme vald 844 389 540 544 598 130 93 496 25 400 Hummuli vald 180 434 245 907 218 145 103 839 50 830 Karula vald 365 905 414 093 270 000 206 646 18 187 Otepää vald 1 049 908 1 158 000 1 134 000 328 083 252 838 Palupera vald 276 964 291 787 314 213 28 000 - Puka vald 409 489 352 760 325 724 108 125 11 500 Põdrala vald 239 172 253 174 216 846 69 489 49 000 Sangaste vald 569 843 513 086 810 283 - 25 935 Taheva vald 543 457 505 466 500 000 132 525 31 509 Tõlliste vald 560 191 499 231 557 486 - - Tõrva linn 301 253 302 000 291 851 115 603 46 000 Valga linn 6 823 232 6 395 984 7 116 032 467 379 114 575 Õru vald 367 029 366 461 433 522 - - Kokku 12 531 266 11 868 493 12 160 458 1 653 185 1 841 616

Tabel 8-10 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine omavalitsuste lõikes

Omavalitsus Klientide arv Maksumus (kr) Tasus riik (kr) Tasus klient (kr)

Helme vald 23 21773,7 15496,2 6277,5 Hummuli vald 12 12045,4 10483,6 1561,8 Karula vald 19 13760,8 10377,6 3383,2 Otepää vald 47 157565,8 128765,7 28800,2 Palupera vald 22 45232,2 36534,0 8698,2 Puka vald 22 35995,9 29457,7 6538,2 Põdrala vald 11 13169,4 9137,6 4031,8 Sangaste vald 25 25452,4 18193,4 7259,0 Taheva vald 18 16248,0 12981,1 3266,9 Tõlliste vald 24 28285,2 20418,7 7866,5 Tõrva linn 48 71019,9 57302,2 13717,8 Valga linn 227 493876,2 401633,5 92242,7 Õru vald 13 55340,9 46200,8 9140,1 Kokku 511 989765,7 796982,0 192783,7

Tabel 8-11 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes

Abivahendi tüüp Klientide arv Maksumus (kr)

Tasus riik (kr)

Tasus klient (kr)

Liikumisabivahendid 156 220158,0 198786,0 21372,2 Ortoosid ja proteesid 131 399874,0 338310,8 61563,2 Põetus– ja hooldusvahendid 211 189883,5 108610,0 81273,5 Nägemisabivahendid 6 18968,0 16715,0 2253,0 Kuulmisabivahendid 72 160882,0 134560,2 26321,8


133

Olulisemad sündmused – Jätkus perearstide ja -õdede koolitus koostöös rootslastega, koolitusse lülitusid sügisel

juurde ka Vologda oblasti perearstid, kes 2004. aastal tulevad Valgamaale praktikale. – Käsitletavad teemad olid: ülevaade Baltimaade SIDA projektidest, hüpertensiooni

uuringutest Valga maakonnas ja Jamtlandi läänis, suhtlemisest arst-patsient, õde-patsient, arst-õde, kooskõlastati 2004. a. koolitusprogrammi teemad, jagati töökogemusi perearstide töö kohta, kuulati tervishoiu alast töö korraldust Rootsis jm.

– Valgamaa poolne koordineerija on Eesti Perearstide Seltsi Valga osakonna juhataja Rando Kommer.

– Jätkus 2002. a. alustatud Läti Vabariigi Valka rajooniga ühisprojekt Valga-Valka tervis-hoiupiirkonna kontseptsiooni väljatöötamiseks tervishoiuteenuste osutamiseks. Ühispro-jekti Valga poolset osa koordineerib AS Valga Haigla juhataja Riho Tapfer. 2003. aastal Valka rajooni elanikele AS Valga Haigla poolt tervishoiuteenuseid veel osutatud ei ole. Projekti jätkamise vajaduse kiitis heaks ka sotsiaalminister Marko Pomerants.

– Jätkus töö alljärgnevate riiklike programmidega: o “Laste ja noorukite terviseprogramm aastani 2005” o “Tuberkuloositõrje riiklik programm aastateks 1998–2003” o “Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997–2007”

– AS Valga Haigla ruumides asuvasse perearstikeskusesse lisaks juba neljale töötavale perearstile lisandus veel kaks

– Valga Hooldekodu sai jaanuaris 2004. a. uued ruumid AS Valga Haigla korpuses. – OÜ Tõrva Tervisekeskuses rakendus koduõendusteenuse osutamine Tõrva piirkonna

elanikele, mida rahastab haigekassa. – Jõudis lõpule Inglismaa Kenti Ülikooli koolitusprogramm erivajadustega laste

vanematele, sotsiaaltöötajatele ja pedagoogidele: kuidas aidata erivajadusega last ja tema perekonda, projekti juhiks oli Kaja Ispert Tõrva Erivajadustega Laste Tugikeskuse juhatuse esimee.

– Tõrvas algas koolitus Koostöös Taani kolleegidega lastekaitsetöötajatele ja pedagoogidele teemal: Laste seksuaalne väärkohtlemine

– Valgamaa Uimastiennetusnõukogu “Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997–2007” alaprojekt “Toetava keskkonna soodustamine” tegevused ja “HIV/AIDSi ennetamise riikliku programmi” tegevused. Koostati tegevuskavad, arengukavad – vastavalt nendele viidi läbi üritused maakonnas. Läbi nõukogu tegevuse toetati Avatud Noortekeskuste projekte ja Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi lastelaagrites läbiviidud koolitusi 6000 krooni eest. Toimusid tänavaüritused noortele, temaatilised noorteõhtud, raadiosaated noortele sõltuvusainete tarbimise ennetamise eesmärgil. Detsembris toimus maakondlik narkopäev “Elurõõm” õpilastele koostöös Valgamaa Õpilasomavalitsuse juhatuse ja Valga Politseiprefektuuriga. Hea koostöö on kujunenud maakonna koolide, politseiprefektuuri, alaealiste komisjoni, avatud noortekeskustega, kriminaalhoolduse spetsialistide, punase risti ja meediaga

– Valga maakonna alaealiste komisjonil on 2003. a. toimunud 11 istungit, alaealiste õigusrikkumise arutelusid on olnud 96. 2002. aastal oli arutelusid 137, seega on olnud 41 arutelu vähem. Alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumiste arv väheneb ja see on rõõmustav näitaja.

8.1.2 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts Aadress Aia tn.20, 68205 Valga Telefon 764 3856, e-post: [email protected] Sekretär: Aina Pääro. Seltsi liikmeid 366, neist noorliikmeid 63.


134

Juhatus: Ants Aasma (esimees), Marianne Aunapu, Ülo Kets, Rudo Lilleleht, Linda Oks, Aasa Põder, Väino Rimm, Maimu Vismann.

Seltsi tegevusvaldkonnad: – Vabatahtlike koolitamine – Esmaabikoolitus elanikkonnale – Tervistavate ürituste korraldamine koolinoortele ja peredele – Fundamentaalsete printsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste

edendamine – Katastroofiks ettevalmistuse taseme tõstmine koolitatud vabatahtlike hulgas,

katastroofiohvrite toetamine, eriolukorda sattunute abistamine – Veredoonorluse propageerimine – Koostöö koordineerimine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu

Organisatsioonidega

Osalemine programmides: – “Igale lapsele oma ranits” – “Koolivaheaeg Punase Ristiga” – “Hea tervise nimel” – Põhjamaade ja Baltimaade Punase Risti Organisatsioonide programm “Valmisolek

õnnetuseks” – “Estonia” katastroofi tagajärjel orvuks jäänud kolmele kooliõpilasele haridustoetuse

korraldamine – Koostööprogramm Soome Punase Risti Österbotteni Seltsiga “Toetus Taheva Lastekodu

orbudele” – Läti ja Eesti aktiivi koostöö “Üleaedsed”

Heategevusüritused: – “Jõulurõõmu kõigile” – laps-invaliididele – Laste koolivaheaja päevalaagrid vähekindlustatud peredele Õru, Põdrala, Palupera vallas,

Valga linnas – Loterii “Iga loos võidab” “Kuldkala 2002” üritusel enimhaavatavate toetamiseks – “Uudistame tulevikku” ja “Sõpradega Pärnus” – Taheva Lastekodu kasvandikele

8.2 Tervishoid

8.2.1 Ambulatoorne üldarstiabi Üldarstiabi osutavaid asutusi maakonnas 18, neist perearstiabiasutusi 18, kus töötab 20 arsti. Perearstipunkte on 6.

8.2.2 Eriarstiabi asutusi maakonnas 12, sh. 2 lastearstiabi asutust, 5 naistearstiabi asutust ja 4 taastusravi asutust. Ambulatoorset eriarstiabi osutatakse AS Valga Haiglas, OÜ Tõrva Tervisekeskuses, SA Otepää Tervisekeskuses, AS Pühajärve Puhkekodu taastusravikeskuses, Taheva Lastesanatooriumis ja 7 osaühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana töötavate eriarstide poolt. Eriarstiabis töötavaid arste 30.

8.2.3 Hambaravi asutusi maakonnas 12, neist 2 teise asutuse allüksusena (AS Valga Haiglas ja SA Otepää Tervisekeskuses). Erahambaravi asutusi on 10. Hambaproteesiteenust osutatakse AS Valga Haiglas ja kahes erahambaravi asutuses.


135

Hambaraviasutustes töötab 18 arsti, sh. eraarstidena 11. Proteesiarste on 4.

8.2.4 Statsionaarne arstiabi Maakonnas on 2 tervishoiuasutust, kus osutatakse statsionaarset arstiabi: – AS Valga Haiglas on 129 ravivoodit ja 4 päevastatsionaari voodikohta. Haiglas töötab 17

põhikohaga arsti. – SA Otepää Tervisekeskuses on 20 pikaravi voodit ja 3 päevastatsionaari voodikohta.

8.2.5 Kiirabiteenistus Maakonnas 3 kiirabiteenistust osutavat asutust: – AS Valga Haigla alluvuses üks kiirabibrigaad – OÜ Tõrva Tervisekeskuses üks kiirabibrigaad – SA Otepää Tervisekeskuses üks kiirabibrigaad Tartu Kiirabi alluvuses.

Tabel 8-12 Ambulatoorne arstiabi (ühe elaniku kohta aastas)

1994 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Külastusi arsti juurde 3,9 4,3 4,1 4,23 4,09 4,0 4,7 Arsti kodukülastusi 0,4 0,4 0,4 0,33 0,25 0,2 0,2 Külastusi hambaarsti juurde 1,6 1,3 1,2 1,30 1,21 1,0 1,2 Kiirabi külastusi 0,3 0,2 0,1 0,14 0,15 0,2 0,2

Tabel 8-13 Meditsiinipersonal

Arst Hambaarst Kesk-med 2002 2003 2002 2003 2002 2003

Haigla 20 17 - - 58 60 Erameditsiin 27 29 10 12 40 29 Ambulatoorsed tervishoiuasutused 23 24 7 7 53 60 Mujal 5 5 - - 18 18 Kokku 75 75 17 19 169 167

Tabel 8-14 Voodikohtade iseloomustus

Voodikohti Keskmiselt ravitud

haigete arv

Voodi-koormus

Keskmine ravikestvus

Asutuse nimetus

2002 2003 2002 2003 2002 2003 2002 2003 AS Valga Haigla 129 129 3624 3638 233,6 233,9 8,3 8,2 Tõrva Tervisekeskus 20 20 223 198 212,8 244,7 17,3 25,4 Otepää Tervisekeskus 30 - 136 - 198,2 - 20,7 -

Tabel 8-15 Voodikohtade profiil

Voodikohti Keskmiselt ravi-tud haigete arv

Voodikoormus Keskmine ravikestvus

Voodikohtade profiil

2002 2003 2002 2003 2002 2003 2002 2003 Sisehaigused 40 40 788 1152 221,6 308,2 14,2 10,8 Pikaravi 32 32 460 296 264,3 238,4 11,5 20,0 Nakkushaigused 3 3 - - - - - - Kirurgia 21 21 983 889 257,1 237,9 5,8 6,1 Sünnitus 10 10 324 307 170,3 147,7 5,3 4,8 Günekoloogia 11 11 231 224 108,2 90,0 5,1 4,1 Neuroloogia 15 15 518 413 420,3 292,1 12,5 11,1


136

Psühhiaatria 30 2 136 - 198,2 - 20,7 - Naha-suguhaigused 2 15 - 555 - 208,1 - 4,9 Lastehaigused 15 - 545 - 170,6 - 4,7 - Kokku 179 149 3985 3836 228,0 235,4 9,3 9,0

Tabel 8-16 Enim esinenud esmahaigusjuhud (%)

Täiskasvanud 2002 2003 Lapsed 2002 2003 Hingamiselundite haigused 27,6 30,5 Hingamiselundite haigused 61,5 57,8 Luu-lihaskonna haigused 9,5 12,3 Luu-lihaskonna haigused 7,0 8,2 Vigastused ja mürgistused 10,8 10,0 Vigastused ja mürgistused 7,2 6,9 Kuse-suguelundite haigused 10,0 9,7 Kuse-suguelundite haigused 4,6 5,3 Vereringeelundite haigused 7,8 6,9 Vereringeelundite haigused 4,8 5,0 Muud haigused 6,0 5,3 Muud haigused 4,8 4,2

Tabel 8-17 Täiskasvanute surmapõhjused (%)

Surma põhjused 2002 2003 Vereringeelundite haigused 26,9 50,6 Pahaloomulised kasvajad 15,5 14,3 Õnnetusjuhtumid 10,4 4,9 Muud haigused: 42,7 25,6 S.h. alkoholi mürgitused 4,5 4,6 Enesetapud 23,1 13,0 Tapmised 26,9 69,6 muud 19,2 8,7 Vereringeelundite haigused 26,9 50,6

Tabel 8-18 Laste surma põhjused (juhtude arv)

Surma põhjused 2002 2003 Õnnetusjuhtumid 1 2 Pahaloomulised kasvajad - 1 Kaasasündinud väärarengud - 1

Tabel 8-19 Nakkushaiguste esinemisjuhud

Haiguse nimetus 2000 2001 2002 2003 Salmonelloos 32 1 - - Enteriidid 11 10 7 11 Viirushepatiit 2 - 1 - Puukentsefaliit 6 3 - 4 Puukborrelioos 13 1 1 4 Tuberkuloos 12 19 9 14 Tuulerõuged 419 174 132 139 Sarlakid 5 17 17 8 Läkaköha 48 18 6 5 Sügelised 119 95 93 101 Enterobioos 85 88 27 19

Kultuur, sport, vaba aeg

137

9. Kultuur, sport, vaba aeg

9.1 Kultuur

9.1.1 Rahva- ja kultuurimajad Maakonnas tegutses 14 rahva- ja kultuurimaja, kus toimusid aastaringselt üritused ja tegutsesid taidlus- ja huvialakollektiivid.

9.1.2 Raamatukogud Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu ja lisaks veel 3 laenutuspunkti. Kõik raamatu-kogud on ühtlasi ka teabekeskused, kus on olemas nii riiklikud kui kohaliku omavalitsuse õigusaktid, äri- ja infokataloogid. 15-s maakonna raamatukogus saab tutvuda Euroopa Liidu infomaterjalidega. Valga Keskraamatukogus lisaks ka Euroopa Nõukogu ja NATO materja-lidega. Internetiühendus on 15 raamatukogul, juurde saadi 16 arvutit.

Tabel 9-1 Raamatukogud

2001 2002 2003 Kogud 376 973 380 625 383 121 Lugejaid 13 816 13 544 13 244 Laenutusi (tuhat arvestusüksust) 498 499 490 Laenutuste arv ühe lugeja kohta 36,04 36,85 36,99

Tabel 9-2 Raamatukogu külastamisi ühe elaniku kohta

2001 2002 2003 Valga Keskraamatukogus 6,8 7,3 6,8 Eesti keskraamatukogudes keskmiselt 5,5 5,9 7,2 Maakonna külaraamatukogudes 7,3 6,8 6,7 Eesti külaraamatukogudes keskmiselt 5,1 5,5 5,4

Tabel 9-3 Kooliraamatukogude töö

2002/2003. õppeaastal oli maakonnas 19 kooliraamatukogu. 2001 2002 2003 Põhikogu arvestusüksust 183 724 179 619 176 374 Õpikukogu 160 358 171 745 175 620 Lugejaid 5 390 5 261 5 214 Külastusi 82 885 93 770 65 140 Laenutusi 95 302 96 853 100 886

Valga Keskraamatukogu Aia 18, 766 9980, e-post: [email protected], veeb: www.valgark.ee Direktor Endla Schasmin

– Raamatukogus mindi üle uuele raamatukogunduslikule tarkvarale “Riks”, maakondlik teavikute andmebaas on internetis nähtav, kasutusel on e-teenused.

– Kogu täienes 5700 uue teaviku võrra, nendest raamatuid 5530. Hangitud kirjandusest moodustab võõrkeelse kirjanduse osakaal 20%, sellest 18% venekeelne.

– Tellitakse 107 nimetust ajakirju, neist 50 on võõrkeelsed. – Raamatukogus korraldati aasta jooksul 27 raamatukoguüritust ja 43 raamatunäitust.

Populaarsed on lasteosakonna üritused.


138

Tabel 9-4 Valga Keskraamatukogu tegevusnäitajad

Aasta Teavikuid Lugejaid Laenutusi Külastusi 2000 109 665 4 616 154 537 87 275 2001 114 428 4 402 134 530 97 108 2002 115 328 4 496 152 103 103 857 2003 166 550 4 460 147 608 95 818

9.1.3 Muuseumid

Tabel 9-5 Muuseumid

Valga Muuseum Valga, Vabaduse 8 Üldtüüp Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste Mausoleum Helme Koduloomuuseum Helme vald, Helme pastoraat Kodulugu Eesti Lipu Tuba Otepää, Kirikumõis Ajalugu Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum Otepää, Koolitare 9 Kodulugu G. Wulff-Õie Kirjandus- ja Koduloomuuseum Pühajärve vald, Nüpli küla Kodulugu, kirjandus Hellenurme Vesiveski Palupera vald, Hellenurme Töötav veski Enn Nilenderi Eratalumuuseum Palupera vald, Nõuni küla Kodulugu Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon Valga, Pikk 16 Ajalugu Tõrva Hüdroelektijaam Tõrva Töötav elektrijaam Otepää Suusamuuseum Otepää Kirikumõis Spordiajalugu

Valga Muuseum Vabaduse 8, Valga, veeb: www.valgamuuseum.ee Direktor Esta Mets

Paljude ettevõtmistega tähistas muuseum 220 aasta möödumist Valga kreisi loomisest ja Valga linna nimetamisest kreisilinnaks. Sel puhul koostas muuseum rändnäituse, mida sarjas “Muuseum tuleb külla” näidati Harglas, Lüllemäel, Tõrvas, Otepääl, Sangastes ja Tsirguliinas. Näitusele lisandusid ettekanded, õppefilmide näitamine, väike vanavaranäitus ja segakoori “Rõõm” ärkamisaegsete laulude kontsert. Sarja võttis kokku septembris peetud ajalookonverents “220 aastat Valga kreisist”. Ilmus muuseumi kolmas aastaraamat, mis sisaldab järgmisi uurimusi: “Valga linna kodanikud asehaldusajal”, “Valga eeslinnade kujunemisest ja ühendamise taotlusest”, “Talupojast mõisnikuks – Mats Erdell ja teised”, “Valgamaad hõlmava raudtee ajaloost” , “Julius Kuperjanov Paju lahingus”.

Püsiekspositsioon täienes mammutipoja elusuuruses pea plastikust valmistatud skulptuuriga loodusesaalis (skulptorid P. Männi ja H. Starkopf). Muuseumis valmis õppefilm mammutitest “Mammut – mineviku saadik” ja üritusel “Tere, mammut” räägiti mammutiga seotud arheoloogilistest leidudest Valgamaal ja mujal ning skulptorid tutvustasid mammutiskulptuuri saamislugu.

Eksponeeriti mitmeid kunstialased näitusi. Jätkati muuseumitundide läbiviimist algklassiõpilastele, neid korraldati 12 teemal ja neid külastas kokku 1065 õpilast.

Valga Muuseumi Sõprade Klubi pidas aasta jooksul 6 ettekande-koosolekut.

Aasta jooksul laekus kogudesse 545 uut museaali, neist 417 annetati ja 128 osteti. Kogust kanti maha 166 museaali ja muuseumikogu suuruseks jäi 67849 museaali. Muuseumi teadusraamatukogus on arvel 1404 trükist, aastas osteti juurde 29 raamatut.

Muuseumi külastajate arv viimase kolme aasta jooksul on pidevalt vähenenud, 2001.a. oli külastajaid 9647, 2002. a. 7085 ja 2003. a. 5414 inimest.


139

Tabel 9-6 Valga Muuseumi tegevus

2001 2002 2003 Museaale 67046 67 470, neist eksponeeritud 1455 67 849 Näitusi 25 21 21 Külastajaid 9647 7085 5414

9.1.4 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid

Tabel 9-7 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr)

2001 2002 2003 Toetus kultuuriürituste läbiviimiseks 59,0 59,0 59,0 Toetus uute raamatute ostmiseks 944,8 928,1 1047,5

9.1.5 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp Ekspertgrupi koosseis Rein Leppik (esimees), Ene Kaas, Ilmar Kõverik, Heikki Kadaja, Anneli Puusepp. Valgamaa ekspertgrupile anti vahendeid projektide toetamiseks 992 049 krooni, sellest 797 872 krooniga toetati 309 kultuuri- ja spordialast projekti.

Tabel 9-8 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiad

Tõnis-Rein Ainso muusikapedagoog, meestelaulu edendaja Valgamaal Meelis Kivi logistikaülem, püsiekspositsiooni "Lõuna Eesti Ühistöö" arendamise ja

tutvustamise eest Toivo Kotov orienteerumisspordiaktivist, orienteerumispäevakude korraldamise eest Heino Mägi kodu-uurija, viljaka ja tulemusliku tegevuse eest kodukandi ja

Valgamaa ajaloo jäädvustamise eest Tiiu Rebane Tõrva lasteraamatukogu töötaja, lasteraamatukogu renoveerimise eest Maarika Reinhold muusikapedagoog, eduka esinemise eest vokaalansamblite festivalil Maie Riitsalu tantsujuht, Valgamaa tantsupeo lavastamise eest Aivar Roos noortetreener, Valgamaa noorte treeningrühmade eduka esinemise eest

võistlustel Mati Rõõm noortetreener, Valgamaa noorte treeningrühmade eduka esinemise eest

võistlustel Kristina Šmigun sportlane, sportlike saavutuste eest 2003. aastal Voldemar Tasa orienteerumisspordiaktivist, orienteerumispäevakude korraldamise eest Eve Valliste näiteringi juhendaja, Tõrva linna kultuuritöö edendamise eest

9.2 Sihtasutus Valgamaa Fond 1998. aasta oktoobris asutasid Valgamaa 14 omavalitsuslikku üksust Sihtasutuse Valgamaa Fond, mis sai oma tegevusloa 1999. aasta 9. veebruaril ning on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Sihtasutuse nõukogu koosseis: esimees Rein Randver, liikmed Toivo Gulbe, Uno Heinla, Heikki Kadaja, Terje Korss, Sulev Lauk, Toivo Põldma, Valeri Talu, Georg Trašanov. Sihtasutuse igapäevatööd korraldab juhataja Helve Braun. Asutajad ei teinud 2003. aastal muudatusi sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koosseisus.

Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on Valgamaa arengu toetamiseks vahendite kogumine ja toetuste andmine. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus toetab rahaliselt maakondliku tähtsusega programme, aktsioone ja üritusi.


140

Sihtasutuse tulud 2003. aastal moodustusid 2002. a. rahalisest jäägist (152 600 kr), annetustest (19 500 kr), Valgamaa kohalike omavalitsuste poolt eraldatud vahenditest (1 133 900 kr) ja mitmesuguste organisatsioonide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest (3 600 kr). Sihtasutuse Valgamaa Fond eelarve mahuks 2003. aastal oli 1 311 100 krooni, millest rahastati: – Maakondlikke haridusüritusi (olümpiaadide, õpilaskonkursside, noorsooürituste, õpilaste

ja õpetajate austamisürituste korraldamist) — 193 800 kr – Kultuuriüritusi (maakonna tantsupeo, laste lauluvõistluse, rahvamuusikute,

vokaalansamblite ja rahvatantsupäevade ning memme-taadi suvepeo korraldamist) — 35 900 kr

– Koolinoorte meistri- ja karikavõistlusi — 108 000 kr – Täiskasvanute spordiüritusi — 58 000 kr

Sihtasutuse eelarvest finantseeriti maakonna haridustöötajate täiendkoolitust 210 400 kr ja maakondliku nõustamiskomisjoni tegevust 34 700 kr ulatuses. Jätkati ratsaspordiüritusel Valgamaa Fondi auhinna väljaandmist parimale eesti tõugu hobusele, selleks eraldati 12 000 kr. Valgamaa meediategevuse toetamiseks kulutati 168 600 krooni. Toetati ka Valgamaa aastaraamatu ja teatmiku “Valga maakond arvudes 2003” väljaandmist ning kodukaunistamisalaste konkursside läbiviimist.

Sihtasutus jätkas aastapreemiate väljaandmist teenete eest Valgamaa hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamisel ja elutöö preemia väljaandmist aastakümnete pikkuse panuse eest Valgamaa arengusse.

Sihtasutuse Valgamaa Fond elutöö ja aastapreemiate väljaandmist toetasid osaühing E&J Ehitus, aktsiaseltsid Brick, Ritsu, Valga Gomab Mööbel, Valmap Grupp, Ühispank.

SA Valgamaa Fond elutöö preemia (10 000 kr): – Helbe Merila-Lattik – Karula kihelkonda käsitleva ajaloolise ja kodu-uurimusliku

tegevuse eest

SA Valgamaa Fond aastapreemiad (à 5000 kr): – Ants Piirsalu, Ala Põhikooli direktor – hariduspreemia – Lenel Rand, Valga Muusikakooli õpetaja, vokaalansamblite juhendaja – kultuuripreemia – Ene Aigro, Puka Keskkooli õpetaja – spordipreemia – Merike Salumäe, AS Valga Haigla ülemarst – tervishoiupreemia – Evi Veerme, Taheva valla sotsiaalnõunik – sotsiaalhoolekande preemia

9.3 Sport

9.3.1 Aasta parimad sportlased Naised Kristina Šmigun, murdmaasuusatamine, Otepää Spordiklubi Mehed Pavel Loskutov, kergejõustik, spordiklubi Maret-Sport

Jaak Mae, murdmaasuusatamine, spordiklubi Oti – Audentes Jaan Jürine, suusahüpped, Otepää Spordiklubi

Naised juuniorid Triinu Tee, murdmaasuusatamine, Otepää Spordiklubi/Spordiklubi Oti – Audentes

Mehed juuniorid Pertti Taul, kergejõustik, spordiklubi Maret-Sport Tüdrukud Maarika Taukul, kergejõustik, spordiklubi Mesilased

Liis Vasemägi mäesuusatamine, mäesuusaklubi Väike-Munamägi Grete Udras, kergejõustik, spordiklubi Maret-Sport


141

Poisid Egert Malts, suusahüpped ja kahevõistlus, Otepää Spordiklubi Tauno Tõld, murdmaasuusatamine, Otepää Spordiklubi/Spordiklubi Oti – Audentes Karl Siim, mäesuusatamine, mäesuusaklubi Väike-Munamägi

Naised 35+ Ene Aigro, murdmaasuusatamine, Valgamaa Spordiveteranide Selts/Otepää Marje Vahtre, kergejõustik, Valgamaa Spordiveteranide Selts/Helme Leini Kirsimäe kergejõustik, Valgamaa Spordiveteranide Selts/Valga

Mehed 40+ Andres Tobre, kergejõustik, Valgamaa Spordiveteranide Selts, Palupera Kalev Urbanik, kergejõustik, Spordiklubi Walketa Eduard Sokolovski, laskesport, Valga laskurklubi

Tehnikasportlane Remee Raamets, autosport, Spordiklubi RS – Motorssport Noor tehnikasportlane Mario Karuse, autosport, A-Karuse Auto-Motoklubi Tehnikasportlane seenior Einar Peterson, motosport, Valga Motoklubi Noorte võistkond Otepää Spordiklubi 3x5 km teatesuusatamise võistkond (Tauno

Tõld, Taavi Teder, Tarmo Tammekivi) Täiskasvanute võistkond Otepää Spordiklubi naiste teatesuusatamise võistkond (Kristina

Šmigun, Kristina Zotova, Triinu Tee) Aasta treener Anatoli Šmigun, murdmaasuusatamine, Otepää Spordiklubi

Raimond Luts, kergejõustik, Spordiklubi Maret-Sport Kalmer Tramm, murdmaasuusatamine, Spordiklubi Oti – Audentes

Aasta aktivist Meinhard Järlik, Valgamaa Spordiveteranide Selts Lembit Leppik, kergejõustik, Valga Keskstaadion Mart Kaas, murdmaasuusatamine-matkamine, MTÜ Kekkoserada

Üllataja võistkond Võrkpalliklubi Viktooria tüdrukute C vanuseklassi võrkpallivõistkond

Aasta sporditoetaja AS Valga Lihatööstus

SA Valgamaa Fondi aastapreemia spordi alal Ene Aigro murdmaasuusatamine, Valgamaa Spordiveteranide Selts/ Otepää vald

Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupi spordi aastapreemiad Kristina Šmigun murdmaasuusatamine, Otepää Spordiklubi Toivo Kotov orienteerumisspordi aktivist, Karula vald Voldemar Tasa orienteerumisspordi aktivist, Otepää vald Aivar Roos kergejõustik treener-õpetaja, Riidaja Põhikool/Põdrala vald Mati Rõõm kergejõustik treener-juhendaja, Riidaja Põhikool/Põdrala vald

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalivõitjad Suusatamise Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kristina Šmigun 5 km klassikat + 5km vabastiil (topeltjälitussõit) I 15 km klassikalises tehnikas ühisstart II 10 km klassikalises tehnikas II 30 km vabastiil III Jaak Mae 15 km klassikaline tehnika II


142

Murdmaasuusatamise Maailmameistrivõistlused veteranidele Seefeldis Ene Aigro Valgamaa Spordiveteranide Selts 15 km vaba tehnika N40 I 30 km vaba tehnika N40 I 10 km vaba tehnika N40 II

Maailmakarikavõistlused murdmaasuusatamises Kristina Šmigun Otepää Spordiklubi MK etapp, 5 km vaba tehnika, Kavgolovo, 04.01., I MK etapp, 15 km klassikaline tehnika, Otepää, 12.01., II MK etapp, 10 km vaba tehnika, Nove Mesto, 18.01., III MK etapp, 10 km vaba tehnika, Beitostölen, 21.11., I MK etapp, 10 km klassikaline tehnika, Kuusamo, 28.11., III MK etapp, 15 km vaba tehnika, Dobbiaco, 08.12., I Andrus Veerpalu MK etapp, 10 km klassikaline tehnika, Asiago, 15.02., I MK etapp, 50 km klassikaline tehnika, Holmenkollen 09.03., I MK etapp, 10 km klassikaline tehnika, Davos, 13.12., I MK etapp, sprint, klassikaline tehnika, Val di Fiemme, 16.12, III

Rahvusvahelistest tiitli ja karikavõistlustest osavõtjad Jaan Jüris Otepää Spordiklubi MK-etapp suusahüpetes Liberecis 27. koht MK-etapp suusahüpetes Willingen 15. koht

Rahvusvahelistel võistlustel edukalt esinenud Pavel Loskutov Spordiklubi Maret-Sport Rahvusvaheline Souli maratonijooks, aeg 2:09:15, I koht Tauno Tõld Otepää Spordiklubi Põhjamaade noorte meistrivõistlused suusatamises, sprindi I koht

Eesti meistrivõistluste medalivõitjad Kuldmedal: Kristina Šmigun Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine sprint, 30 km vaba, 10 km

klassikas Triinu Tee Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine 15 km kl Liis Vasemägi MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine slaalom, suurslaalom Jaan Jüris Otepää Spordiklubi, suusahüpped Pavel Loskutov Spordiklubi Maret-Sport, kergejõustik, 5000 m jooks, poolmaratoni

jooks Kristina Šmigun Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine 3x5 km teatesõit Triinu Tee Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine 3x5 km teatesõit Kristina Zotova Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine 3x5 km teatesõit Jaan Jüris Otepää Spordiklubi suusahüpete meeskonnavõistlus Egert Malts Otepää Spordiklubi suusahüpete meeskonnavõistlus Kristjan Eljand Otepää Spordiklubi suusahüpete meeskonnavõistlus Indrek Taukar MSK Väike-Munamägi mäesuusatamine slaalom, suurslaalom Avo Pilv A-Karuse Auto-Motoklubi autosport, veoautokross GAZ 51 Silver Tammemägi A-Karuse Auto-Motoklubi autosport rallikross autokross GAZ 53 Vahur Lillmann A-Karuse Auto-Motoklubi autosport, veo-bagi GAZ 53 kross


143

Mario Karuse A-Karuse Auto-Motoklubi autosport, autokross 2WD

Hõbemedal: Katrin Šmigun Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine sprint, 10 km kl Maarika Taukul Spordiklubi Mesilased, kergejõustik – käimine 10 km Jaan Jüris Otepää Spordiklubi, suusahüpped – suvine Jaak Mae SK Oti – Audentes, murdmaasuusatamine, 15 km kl. Jaak Mae SK Oti – Audentes, murdmaasuusatamine, 30 km kl., 10+10 km

topeltjälitussõit, 50 km v. Andrus Tiideberg A-Karuse Auto-Motoklubi, autosport, veoautokross GAZ 53 Mario Karuse A-Karuse Auto-Motoklubi, autosport, rallikross klass 2500

Pronksmedal: Triinu Tee Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine 5 km kl. + 5 km vaba Karl Siim MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, suurslaalom Egert Malts Otepää Spordiklubi, kahevõistlus – suvine Otepää Spordiklubi meeskondlikud suvised suusahüppes (Alar Kukka, Egert Malts, Karl-

August Tiirmaa) Avo Pilv A-Karuse Auto-Motoklubi autosport, rallikross GAZ 51/53 Sigmar Tammemägi A-Karuse Auto-Motoklubi autosport, autokross GAZ 51/52

Eesti noorte ja juunioride meistrivõistluste medalivõitjad Kuldmedal: Triinu Tee Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 15 km kl.(J) Karl Siim MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, slaalom (J), suurslaalom (J) Liis Vasemägi MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, suurslaalom (J) Kaspar Trumsi MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, suurslaalom (A) Siim Anton MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, slaalom (A) Liis Kalda MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, suurslaalom (A), slaalom

(A) Andreas Nigol mäesuusatamine, suurslaalom (B) Martin Meema mäesuusatamine, slaalom (B) Taaniel Stepanov Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine 30 km kl. (J) Egert Malts Otepää Spordiklubi suusahüpped (J) Alar Kukka Otepää Spordiklubi suusahüpped (A) Pertti Taul Spordiklubi Maret-Sport sisekergejõustik, kolmikhüpe (J) Aleksander Voronin Valga Laskurklubi jahilaskmine, jooksev metssiga (J) Maarika Taukul Spordiklubi Mesilased sisekergejõustik, 3km käimine (J) Kelly–Ann Laine Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, kettaheide (B) Andres Kikas Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, odavise (B) Tauno Tõld Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 3x5 km teatesõit (A) Taavi Teder Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 3x5 km teatesõit (A) Tarmo Tammekivi Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 3x5 km teatesõit (A) Egert Malts Otepää Spordiklubi kahevõistlus, suvine (A) Rain Kuresoo Otepää Spordiklubi laskesuusatamine, 12,5 km (A) Rain Kuresoo SK Oti – Audentes laskesuusatamine suvine, 11,6 km (A) Aili Popp SK Oti – Audentes laskejooks, ühisstart 5 km (J) Triin Peips SK Oti – Audentes laskejooks, viitstart 5 km (J)

Hõbemedal: Paavo Planken Spordiklubi Maret – Sport kergejõustik, odavise (J) Rain Kuresoo SK Oti – Audentes laskesuusatamine, 7,5 km sprint (A)


144

Rain Kuresoo SK Oti – Audentes laskesuusatamine, 10 km viitstart (A) Rain Kuresoo SK Oti – Audentes laskejooks, 6 km viitstardist (A) Aili Popp SK Oti –Audentes laskejooks, 3 km (J) Triin Peips SK Oti – Audentes laskejooks, ühisstart 5 km (J) Diana Teder Spordiklubi Viraaž kergejõustik, 400 m (J) Maarika Taukul Spordiklubi Mesilased kergejõustik, 5 km käimine (J) Egert Malts Otepää Spordiklubi suusakahevõistlus (A) Ardi Ostrak Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, murdmaajooks 2000 m (A),

sisekergejõustik, 2000 m (A) Grete Udras Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, kõrgushüpe (B),

kolmikhüpe (B) Andero Taul Spordiklubi Viraaž kergejõustik, kettaheide (B) Kristjan Eljand Otepää Spordiklubi suusahüpped (A), kahevõistlus, suvine (A),

suusahüpped, suvine (A) Alar Kukka Otepää Spordiklubi, suusahüpped (J) Taaniel Stepanov Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine 50 km vaba (J) Tauno Tõld Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine, 15 km kl. (A) Triinu Tee Otepää Spordiklubi, murdmaasuusatamine, 5+5 km

topeltjälitussõit (J) Priit Ahven MSK Väike-Munamägi, mäesuusatamine, suurslaalom (J), slaalom (J)

Pronksmedal: Taaniel Stepanov Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine

topeltjälitussõit 10+10 km (J) Pertti Taul Spordiklubi maret-Sport kergejõustik, kolmikhüpe (J) Evely Kurg Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, 1500 m (J) Liis Poola Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, 100 m (A) Ardi Ostrak Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, 1500 m (A), 3000 m (A) Marek Kubi Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, murdmaajooks 2000 m (B) Andres Kikas Spordiklubi Maret-Sport kergejõustik, vasaraheide (B) Egert Malts Otepää Spordiklubi suusahüpped, suvine (A) Kert Kams Otepää Spordiklubi/SK Oti –Audentes kahevõistlus, suvine (J) Taaniel Stepanov Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, topeltjälitussõit (J) Tauno Tõld Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 10km vaba (A),

10 km kl. (A) Triinu Tee Otepää Spordiklubi murdmaasuusatamine, 10 km kl. (J),

sprint vaba (J) Viljar Raidmets MSK Väike-Munamägi mäesuusatamine, suurslaalom (J),

slaalom (J) Rain Kuresoo Otepää Spordiklubi laskesuusatamine, 10 km ühisstart (A) Triin Peips SK Oti – Audentes laskejooks, 3 km (J) Mihkel Joosing SK Oti – Audentes laskesuusatamine-suvine, 11,6 km (A)

Spordiveteranid – Eesti spordiveteranide meistrivõistluste medalivõitjad Kuldmedal Ene Aigro Valgamaa Spordiveteranide Selts/Otepää, suusatamine, 5 km kl.

(N40), 5 km vaba (N40), kergejõustik, 1500 m (N40), kergejõustik, 5000 m (N40)

Marje Vahtre Valgamaa Spordiveteranide Selts/Helme, kergejõustik, odavise (N35), kettaheide (N35), kuulitõuge (N35), vasaraheide (N35)


145

Leini Kirsimäe Valgamaa Spordiveteranide Selts/Valga kergejõustik, 1500 m (N45), 5000 m (N45)

Liivi Parik Otepää Spordiklubi orienteerumine, lühirada (N50) Urve Kartau Valgamaa Spordiveteranide Selts/Valga kergejõustik,

odavise (N50) Andres Tobre Valgamaa Spordiveteranide Selts/ Palupera kergejõustik, odavise

(M40), kettaheide (M40) Kalev Urbanik Spordiklubi Walketa kergejõustik, 500 m (M45), 800 m (M45) Kaarel Tigane Valgamaa Spordiveteranide Selts/Otepää kergejõustik,

kettaheide (M60) Eduard Sokolovski Valga Laskurklubi laskmine, õhupüstol (M55), vabapüstol (M55) Einar Peterson Valga Motoklubi motosport, kestvuskross, Open B

Hõbemedal: Leini Kirsimäe Valgamaa Spordiveteranide Selts/Otepää kergejõustik,

800 m (N45) Andres Tobre Valgamaa Spordiveteranide Selts/Palupera kergejõustik,

kuulitõuge (M40) Rein Mikk Valgamaa Spordiveteranide Selts/Helme kergejõustik,

vasaraheide (M55) Eduard Sokolovski Valga Laskurklubi laskmine, standardpüstol (M55)

Pronksmedal: Liivi Parik Otepää Spordiklubi orienteerumine, tavarada (N50) Asta Kull Valgamaa Spordiveteranide Selts/Tõrva kergejõustik,

odavise (N50) Aime Ilves Valgamaa Spordiveteranide Selts/Valga lauamängude

mitmevõistlus (N60) Kaarel Tigane Valgamaa Spordiveteranide Selts/Otepää kergejõustik,

vasaraheide (M60) Heino Vahtramäe Valgamaa Spordiveteranide Selts/Tõlliste petank, üksikmäng (M50)

Tipptulemused Jaan Jüris Otepää Spordiklubi suusahüpete Eesti kaugusrekord,

31.01. Bad Mittendorf 193 m

Valminud spordibaasid ja rajatised – Pühajärve Tervisekeskuse tervisekompleks koos ujulaga – Otepää valla spordihoone – Palupera valla Palupera Põhikooli mänguväljakud – Helme valla Ala Põhikooli mänguväljakud

Spordiüritused maakonnas Rahvusvahelised võistlused Valgamaal: – MK etapp murdmaasuusatamises 12.01. Otepää, EOTK Tehvandi Suusakeskus – EM valikmäng jalgpallis U–21 Eesti – Horvaatia 10.06. Valga Keskstaadion – MM etapp motokrossis 750cm³ külgvankritele – 21.–22.06. Tõlliste vald, Jaanikese

krossirada – 19. Balti riikide meistrivõistlused jalgpallis riikide koondvõistkonnad ja U–21

vanuseklass – Saku Suverull 2003 (17.–18.08. Otepää)


146

– Bruno Junki mälestusvõistlused ja Läänemeremaade karikavõistlused käimises (07.06 Valga)

Eesti meistri – ja karikavõistlused Valgamaal: – Motokrossis – Tõlliste vald, Jaanikese Spordiklubi – Autokross – Tõlliste vald, Jaanikese Spordiklubi – EKIDEN – Tõrva, Spordiklubi Viraaž – Noorte meistrivõistlused kergejõustikus – Valga, Valga Keskstaadion – Noorte murdmaajooksu karikavõistlused – Tõrva , Spordiklubi Viraaž – Üle-Eestilised rahvaspordiüritused Valgamaal – 34. Tartu Suusamaraton (Otepää – Elva) – Tartu Jooksumaraton ( Otepää – Elva) – Tartu Rattaralli ( Tartu – Otepää – Sihva) – Tartu Rattamaraton ( Otepää – Elva) – Kekkose suusamatk ( Kääriku) – Otepää Rattasõit (Otepää) – II Tõrva – Helme maleturniir (Tõrva) – 4. Alfred Neulandi mälestusvõistlused tõstmises ( Helme)

Maakondlikud harrastusspordiüritused: – Valdade ja linnade talimängud (Tõrva) – Valdade ja linnade suvemängud (Tõlliste vald – Sooru, Hummuli, Valga, Lüllemäe) – Valga – Valka 6. rahvajooks (Valga) – 11. Valga Ööjooks (Valga) – V Valga Paadiralli (Valga) – Jooks ümber Pühajärve (Otepää vald) – 22. jooks ümber Tõrva kolme järve – II Priimetsa tervisetunnid (Valga)

Valga maakonna ja Valka rajooni ühisüritused: – Valga – Valka malematš kümnel laual – Valga – Valka korvpalli maavõistlus (tüdrukud, poisid, naised, mehed) – Valga – Valka võrkpalli maavõistlus (naised, mehed) – II Piiriäärne karikaturniir võrkpallis (6 nais- ja 6 meeskonda)

Moodustatud Spordiklubid Kumade Klubi Kastani 6, 67404 Otepää

Turism

147

10. Turism

10.1 Turismiinfo ja -teenused − Valga Turismiinfokeskus (infoteenused). Kesk 11, 68203 Valga, telefon/faks 766 1699,

e-post: [email protected]; kodulehekülg www.visitestonia.com − Otepää Turismiinfokeskus (infoteenused). Lipuväljak 13, 67405 Otepää, telefon:76 1200,

faks: 766 1246, e-post: [email protected]; kodulehekülg www.visitestonia.com − Tõrva Turismiinfopunkt (infoteenused). Valga 1, 68 605 Tõrva, telefon/faks 766 3300,

e-post: [email protected] − AS Hansa reisid (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, auto- ja

bussirent, viisade vormistamine), Aia 16-1, 68203 Valga, tel/faks 766 1542, telefon 052 47 706, e-post [email protected]

− Valga Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Vabaduse 5, 68204 Valga, telefon/faks 766 1055, telefon 056 233 189, e-post: [email protected]

− Otepää Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused ja viisade vormistamine). Lipuväljak 11, 67404 Otepää, telefon 765 4060, faks 766 1229,

− Sihtasutus Valgamaa Turism (maakondlikud turismiprojektid, arendustöö), Kesk 11, 68203 Valga, telefon/faks 766 1699, e-post [email protected]

− A-Karuse Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Aia 9, 68203 Valga, telefon/faks 767 9888, 050 62 900, e-post [email protected]

− SA Tõrva-Helme Turism, Valga mnt. 1, Tõrva 68605, telefon 766 3300, e-post [email protected]

Tabel 10-1 Atesteeritud majutusasutused

Majutusasutus Asutusi Kohti

hotell 9 594 motell 2 50 külalistemaja 13 340 puhkemaja 20 223 külaliskorter 4 21 puhkekülad- ja laagrid

7 551

hostel 10 224 kodumajutus 19 174 kokku 84 2177

Tabel 10-2 Toitlustusasutused

Toitlustusasutus Asutusi Kohti

restoranid 6 378 pubid 10 771 kohvikud 5 140 baar 12 537 kiirtoitlustus 7 199 ööklubid 4 410 kokku 44 2435

10.2 Turismiüritused/projektid 1. Valgamaa turismiettevõtjatele koolitus koostöös Valgamaa Äriinfokeskusega – Äriedu

võimaluste avardamine oskusliku turunduse, klienditeeninduse ja koostöö kaudu. Kaks koolituspäeva ja õppereis Võru- ja Põlvamaale – SA Valgamaa Turism

2. Infopäev Pühajärve Puhkekodus aprillis teemal – RAK turismimeetmed. Lektorid Põllumajandusministeeriumist ja Majandusministeeriumist. SA Valgamaa Turism, Otepää ja Valga TIK

3. ILO koolitusprojekt maakonna ettevõtjatele– klienditeeninduse, turunduse ja mainekujundamise õppepäev, veebikoolitus ja viie toetatud kodulehekülje valmistamine,


148

tootetutvustus õppereis Minden-Lübecke maakonda ja Berliini turismimessile ITB 2003 – SA Valgamaa Turism

4. Viidaprojekt – valmisid piirkondlikud turismikaardid ja vaatamisväärsuste infotahvlid eesti ja inglise keeles – SA Valgamaa Turism

5. Personali värbamise ja koolituse projekt – Taagepera loss ja KEA 6. Helmeveski – SA Helme-Tõrva Turism, Taagepera loss ja Viljandi kultuurikolledži

ühisprojekt 7. Lisateenuste osutajate koostöövõrgustiku arendamine – SA Helme-Tõrva Turism, Karksi

vald, Taagepera lossi ühisprojekt

10.2.1 Osalemine koostööprojektides – Via Hanseatica – Maakonna arengunõukogu turismi töögrupp

10.3 Trükised – Historiallinen ja viehättava Valgamaa – Viron porti etelään. Koostaja SA Valgamaa

Turism. 2000 eks. – Lumi on seiklus. Otepää talvetrükis. Koostaja Otepää TIK. 3000 eks. Eesti ja inglise

keeles – Tõrva-Helme voldik. Koostas SA Tõrva-Helme Turism. 2000 eks, eesti ja inglise keeles – Valgamaa – Eesti lõunavärav. Koostas SA Valgamaa Turism 3000 eks. Eesti- ja

inglisekeelne marsruudiraamat

Tabel 10-3 Majutatute arv Valgamaa majutusasutustes

muutus Turistid 2002 2003 (in) %

Sise- ja välisturistid (in) 49 988 53 009 3021 6 osatähtsus Eestis (%) 3,6 3,6 - - sh Eesti elanikud (in) 39 770 41 604 1834 5 osatähtsus Eestis (%) 10 10 - - sh välisturistid 10 218 11 405 1187 12 osatähtsus Eestis (%) 1,0 1,1 - 0,1

Tabel 10-4 Majutatud välisturistide arv suurema osatähtsusega riikidest

Riik 2002 2003 muutus osatähtsus Eestis(%) Soome 4661 5587 926 0,8 Saksamaa 1322 1596 274 2,5 Läti 834 659 -175 2,4 Venemaa 704 768 64 2,3 Rootsi 614 691 77 1,1 Leedu 362 286 -76 2,1 Norra 323 273 -50 1,0 UK, Iirimaa 301 244 -57 0,8

Tabel 10-5 Majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist (tuh. kr)

Sissetulek 2002 2003 osatähtsus eesti majutustuludes (%) Majutatutelt kokku 19975 21037 1,6 sh välisturistidelt 6422 7852 0,7 sh siseturistidelt 13553 13185 5,6

Kasutatud materjalid ja märkide seletus

149

11. Kasutatud materjalid ja märkide seletus 1. Eesti Statistikaamet. [http://www.stat.ee] 2. Ajaleht "Äripäev". [http://www.aripaev.ee]

Kasutatud märgid … Andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad - Nähtust ei esinenud

Documents

Valgamaa aastaraamat 2003 · Eessõna Hea lugeja, aastaraamatu koostamise ajal toimusid Eestimaa jaoks küllaltki olulised sündmused – liitumine NATO ja Euroopa Liiduga