Upload
ima
View
58
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel. Kaia Philips, Ph.D Tartu Ülikooli majandusteaduskond [email protected]. Ettekande eesmärk:. Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti tööturgu? Millised grupid on liitumisest enim mõjutatud? - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Muutused tööturul Muutused tööturul Euroopa Liiduga Euroopa Liiduga
liitumiselliitumiselKaia Philips, Ph.DKaia Philips, Ph.D
Tartu Ülikooli majandusteaduskondTartu Ülikooli majandusteaduskond
[email protected]@mtk.ut.ee
Ettekande eesmärk:Ettekande eesmärk:
Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti tööturgu?mõjutab Eesti tööturgu?
Millised grupid on liitumisest enim Millised grupid on liitumisest enim mõjutatud?mõjutatud?
Millal erinevad mõjud võiksid avalduda Millal erinevad mõjud võiksid avalduda Eesti tööturul?Eesti tööturul?
Ettekande struktuurEttekande struktuur
Migratsiooni tõmbe- ja tõuketeguridMigratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid Milline on oodatav tööjõu sisse- ja Milline on oodatav tööjõu sisse- ja
väljavoolu tase? Kuidas väljavoolu tase? Kuidas migratsiooniulatust prognoositakse?migratsiooniulatust prognoositakse?
Millised grupid on tööjõu vabast Millised grupid on tööjõu vabast liikumisest enim mõjutatud?liikumisest enim mõjutatud?
Milline on oodatav tööjõu struktuur pärast Milline on oodatav tööjõu struktuur pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?
MigratsioonMigratsioon
Migratsioon on tööjõu selline liikumine, mille Migratsioon on tööjõu selline liikumine, mille korral töökoha muutusega kaasneb ka korral töökoha muutusega kaasneb ka elukoha muutus ühest riigist teise. elukoha muutus ühest riigist teise.
Migratsioonina ei käsitleta Migratsioonina ei käsitleta pendelmigratsiooni (piiriülest migratsiooni), pendelmigratsiooni (piiriülest migratsiooni), kus inimesed elavad ühes riigis ning käivad kus inimesed elavad ühes riigis ning käivad tööl teises riigis. tööl teises riigis.
Tööjõu vaba liikumineTööjõu vaba liikumine
Tööjõu vaba liikumine – võimalus töötada Tööjõu vaba liikumine – võimalus töötada EL liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei EL liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei tohi diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tohi diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tunnuste jne baasil.tunnuste jne baasil.
Üleminekuperiood 2+3+2 aastatÜleminekuperiood 2+3+2 aastat
Migratsiooni tõmbe- ja Migratsiooni tõmbe- ja tõuketeguridtõuketegurid
Demograafilised protsessid Demograafilised protsessid Situatsioon tööturgudel Situatsioon tööturgudel Palkade ja sissetulekute erinevusedPalkade ja sissetulekute erinevused Geograafiline asukohtGeograafiline asukoht Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike
olemasoluolemasolu Kultuuri- ja keelebarjääridKultuuri- ja keelebarjäärid Etnilised ja poliitilised probleemid Etnilised ja poliitilised probleemid Ootused jt teguridOotused jt tegurid
Demograafilised protsessidDemograafilised protsessid
Western Europe
Estonia
Situatsioon tööturgudelSituatsioon tööturgudelR
iigid
Osa
lusm
äär
Töö
hõiv
e m
äär
(v
anus
es
15
-64)
Hõi
ve p
rim
aar
-se
ktor
is
Hõi
ve s
ekun
daar
-se
ktor
is
Hõi
ve te
rtsi
aar
-se
ktor
is
Töö
puud
use
mää
r
Noo
rte
tööp
uudu
se
mää
r
Pika
ajal
iste
tööt
ute
mää
r
Eesti 69,9 61,1 7,1 34,2 58,7 12,4 24,5 5,8 Läti 68,0 58,9 15,1 25,3 59,6 13,1 22,9 7,7 Leedu 70,4 58,6 16,5 27,2 56,3 16,5 30,9 9,3 EU15 62,2 63,9 4,2 26,4 69,4 7,4 14,9 3,3 Taani 79,9 76,2 3,3 22,6 74,1 4,3 8,5 0,9 Soome 75,0 68,1 5,8 27,7 66,4 9,1 19,7 2,5 Rootsi 75,2 71,7 2,6 23,3 74,1 5,1 11,1 1,2 Saksamaa 71,4 65,8 2,4 28,6 68,9 7,9 9,4 3,9
Sissetulekute erinevusSissetulekute erinevus
Riigid Sissetulek inimese
kohta (osakaal EU15 tasemest)
Sissetulek inimese kohta ostujõu
pariteedi alusel (osakaal EU15
tasemest)
Palkade tase (osakaal EU15
tasemest)
1998 1998 1998 Eesti 12 28 14 Läti 8 26 10 Leedu 9 24 13 CC10 11 32 15 EU15 100 100 100 Taani 118 157 Soome 100 107 Rootsi 97 145
Allikas: Brücker (2001), Boeri ja Brücker (2001)
Peamised põhjused – SaarPoll Peamised põhjused – SaarPoll 20032003
PõhjusPõhjus 20002000 20032003
Soov saada suuremat palkaSoov saada suuremat palka 44,144,1 43,443,4
Raske öeldaRaske öelda 3,83,8 13,513,5
Soov oma silmaringi avardada, saada Soov oma silmaringi avardada, saada uusi kogemusiuusi kogemusi
13,513,5 11,811,8
Soov saada töökohta, tööpuudus EestisSoov saada töökohta, tööpuudus Eestis 15,515,5 10,410,4
Parem elukvaliteet välisriigisParem elukvaliteet välisriigis -- 7,27,2
Soov ennast erialaselt täiendadaSoov ennast erialaselt täiendada 11,111,1 6,86,8
Isiklikud/perekondlikud põhjusedIsiklikud/perekondlikud põhjused 0,80,8 2,22,2
Eestis pole häid tööalaseid väljavaateidEestis pole häid tööalaseid väljavaateid 3,93,9 1,91,9
Soov saada erialast töödSoov saada erialast tööd 2,82,8 1,31,3
Olen Eesti elus pettunud, tahan ära Olen Eesti elus pettunud, tahan ära minnaminna
4,44,4 1,11,1
MuuMuu 0,10,1 0,40,4
KOKKUKOKKU 100,0100,0 100,0100,0
Peamised takistused – SaarPoll Peamised takistused – SaarPoll 20032003
TakistusedTakistused 20002000 20032003
Pere ja lähedased sõbrad on EestisPere ja lähedased sõbrad on Eestis 23,823,8 22,822,8
Minu kodu on Eestis, ei taha ära minnaMinu kodu on Eestis, ei taha ära minna 20,620,6 17,517,5
Raske öeldaRaske öelda 5,05,0 16,416,4
Ei oska keeltEi oska keelt 20,020,0 16,216,2
Minemisega kaasnevad suured kuludMinemisega kaasnevad suured kulud -- 9,89,8
Kartus mitte “läbi lüüa”, mitte hakkama saadaKartus mitte “läbi lüüa”, mitte hakkama saada 7,57,5 3,43,4
Ebapiisav haridusEbapiisav haridus 7,27,2 3,33,3
Ebapiisavad tööoskusedEbapiisavad tööoskused 3,13,1 2,52,5
Ei meeldi sellega seonduv asjaajamineEi meeldi sellega seonduv asjaajamine 3,63,6 2,42,4
Eestis on paremad tööalased väljavaatedEestis on paremad tööalased väljavaated 2,82,8 2,32,3
MuuMuu 3,63,6 2,12,1
Võõrad kombed, kultuurVõõrad kombed, kultuur 2,02,0 1,11,1
Kardan, et ei leia seal endale sõpru, tuttavaidKardan, et ei leia seal endale sõpru, tuttavaid 0,80,8 0,20,2
KOKKUKOKKU 100,0100,0 100,0100,0
Eestlased välismaalEestlased välismaal
Euroopa Liidu liikmesriikides elavad Eesti kodanikud aastal 2000
Riik Eesti kodanike arv Riik Eesti kodanike arv Belgia 72 Liechtenstein 1
Taani 458 Madalmaad 111 Soome 10839 Norra 301 Saksamaa 3429 Portugal 1 Kreeka 39 Sloveenia 3 Ungari 33 Hispaania 52 Island 25 Rootsi 1554 Itaalia 179 Šveits 90 Läti 487 Suurbritannia 32
Kokku 17706 Allikas: Council of Europe. Recent demographic developments in Europe 2001. Strasbourg 2001.
Migratsiooni prognoosimise Migratsiooni prognoosimise võimalusedvõimalused
Eelnevate kogemuste projekteerimine Eelnevate kogemuste projekteerimine tulevikkutulevikku
Erinevate migratsiooni mõjutegurite Erinevate migratsiooni mõjutegurite modelleeriminemodelleerimine
Arvamusküsitlused ja eksperthinnangudArvamusküsitlused ja eksperthinnangud
Seniste ühinemiste kogemusedSeniste ühinemiste kogemused
Püütakse kasutada varasemate Püütakse kasutada varasemate migratsioonivoogude kogemusi ning neid migratsioonivoogude kogemusi ning neid tulevikku prognoosida, eeldades, et tulevikku prognoosida, eeldades, et minevikus kordunu leiab aset ka tulevikusminevikus kordunu leiab aset ka tulevikus
EL lõunalaienemine 1980ndatel (Portugal, EL lõunalaienemine 1980ndatel (Portugal, Hispaania ja Kreeka): 1995. aastal oli Hispaania ja Kreeka): 1995. aastal oli teistes EL riikides 0,3-1,3% rahvastikustteistes EL riikides 0,3-1,3% rahvastikust
Migratsiooni mõjutegurite Migratsiooni mõjutegurite modelleeriminemodelleerimine
Analüüsitakse erinevaid migratsiooni Analüüsitakse erinevaid migratsiooni mõjutavaid tegureid (makrotasandil) ja mõjutavaid tegureid (makrotasandil) ja seeläbi hinnatakse erinevate riikide seeläbi hinnatakse erinevate riikide migratsioonipotentsiaalimigratsioonipotentsiaali
Migratsiooni mõjutegurite Migratsiooni mõjutegurite modelleeriminemodelleerimineCC8* migrandid CC10*** migrandid
Autorid Kokku
Aastas (10 aasta jooksul)
Kokku Aastas (10 aasta
jooksul) Brücker, Boeri (2000) (ainult töötajad)
860 000 (10 aasta jooksul)
70 000 väheneb kuni 30 000
1,4 mln (10 aasta jooksul)
120 000 väheneb 50 000
Boeri, Brücker (2000) (kõik migrandid)
1,8 mln (10 aasta jooksul)
200 000 väheneb 85 000
2,9 mln (10 aasta jooksul)
335 000 väheneb 145 000
Sinn et al (2001) 2,7 mln (15 aasta jooksul)
240 000 väheneb 125 000
4,2 mln (15 aasta jooksul)
380 000 väheneb 200 000
Walterkirchen, Dietz (1998)
160 000 väheneb 110 000
Bauer, Zimmermann (1999)
2,5 mln (15 aasta jooksul
200 000
Fassmann, Hintermann (1997)
720 000 (pikaajaline migratsioon)
Hille, Straubhaar (2000)
270 000 suureneb 790 000
Salt et al (1999) 2,25 mln (15 aasta jooksul)
140 000
Migratsiooni mõjutegurite Migratsiooni mõjutegurite modelleeriminemodelleerimine
Peamised muutujad mudelites:Peamised muutujad mudelites:Majandus: Majandus: inimkapitali hulk, hõiveinimkapitali hulk, hõive
füüsilise kapitali hulkfüüsilise kapitali hulkvälisinvesteeringudvälisinvesteeringudsissetuleksissetulek
Ühiskond:Ühiskond: demograafiline struktuurdemograafiline struktuurelustiil (tarbimine, hääletusõigus jpt)elustiil (tarbimine, hääletusõigus jpt)sissetulekute jaotussissetulekute jaotus
Poliitilised: Poliitilised: poliitiline situatsioonpoliitiline situatsioonmigratsioonipoliitikamigratsioonipoliitika
Riikide vahelised seosed:Riikide vahelised seosed:kultuurilised seosedkultuurilised seosedgeograafilised seosedgeograafilised seosed
Otsus migreeruda:Otsus migreeruda:
Migreerumisega kaasnevate kulude ja tulevaste Migreerumisega kaasnevate kulude ja tulevaste tulude võrdlemine isiku tasandiltulude võrdlemine isiku tasandil
Palju erinevaid tegureid ja nende omavahelisi Palju erinevaid tegureid ja nende omavahelisi seoseid, mis mõjutavad migreerumisotsust.seoseid, mis mõjutavad migreerumisotsust.
Küsitlused, eksperthinnangudKüsitlused, eksperthinnangud
Küsitakse inimestelt nende soovi migreeruda Küsitakse inimestelt nende soovi migreeruda Küsitakse ekspertidelt arvamust Küsitakse ekspertidelt arvamust
migratsiooniulatuse kohtamigratsiooniulatuse kohta
Saksamaal enne ühinemist soovis 35% Saksamaal enne ühinemist soovis 35% migreeruda Ida-Saksamaalt, tegelik migratsioon migreeruda Ida-Saksamaalt, tegelik migratsioon oli 7%.oli 7%.
Eesti puhul on arvamusuuringud näidanud, et Eesti puhul on arvamusuuringud näidanud, et soovijate hulk on 2-14%soovijate hulk on 2-14%
Ekspertide arvamused on väga varieeruvadEkspertide arvamused on väga varieeruvad
Muutused inimeste Muutused inimeste migreerumishinnangutesmigreerumishinnangutes
AegAeg
Suure tõenäosusega Suure tõenäosusega + küllalt suure + küllalt suure tõenäosusegatõenäosusega
Suure tõenäosusegaSuure tõenäosusega
20002000 20032003 MuutusMuutus 20002000 20032003 MuutusMuutus
AlatiseksAlatiseks 9.69.6 8.88.8 -0.8-0.8 4.04.0 3.13.1 -0.9-0.9
Mõneks Mõneks aastaksaastaks 24.524.5 22.922.9 -1.6-1.6 7.97.9 6.36.3 -1.6-1.6
Mõneks Mõneks kuukskuuks 41.341.3 34.834.8 -6.5-6.5 17.417.4 13.13.11 -4.3-4.3
Käiks aeg-Käiks aeg-ajalt töölajalt tööl 43.043.0 34.834.8 -8.2-8.2 19.719.7 15.315.3 -4.4-4.4
Milline on oodatav Milline on oodatav migratsioonitase?migratsioonitase?
EL riigid vajavad täiendavat tööjõudu EL riigid vajavad täiendavat tööjõudu EL tööturud vajavad teatud liiki EL tööturud vajavad teatud liiki
spetsialiste-oskustöölisispetsialiste-oskustöölisi IT, meditsiinitöötajad jt spetsialistidIT, meditsiinitöötajad jt spetsialistid Ametnikud EL asutustes-organisatsioonides Ametnikud EL asutustes-organisatsioonides Kasvavad võimalused projektipõhiseks Kasvavad võimalused projektipõhiseks
migratsiooniks migratsiooniks
EL tööturud vajavad teenindavasse EL tööturud vajavad teenindavasse sektorisse lihttöölisisektorisse lihttöölisi
Avarduvad võimalused minna välismaale Avarduvad võimalused minna välismaale õppimaõppima
Kes on potentsiaalsed lahkujad?Kes on potentsiaalsed lahkujad?
Demograafilised tunnusedDemograafilised tunnused Noored Noored vsvs vanemad vanemad
Sotsiaalmajanduslikud tunnusedSotsiaalmajanduslikud tunnused Hõivatud Hõivatud vsvs töötud töötud vsvs mitteaktiivsed mitteaktiivsed Kvalifitseeritud vs kvalifitseerimata tööjõudKvalifitseeritud vs kvalifitseerimata tööjõud
Migreerumissoov sõltuvalt Migreerumissoov sõltuvalt staatusest tööturulstaatusest tööturul
AlatiseksAlatiseks Mõneks Mõneks aastaksaastaks
Mõneks Mõneks kuukskuuks
Aeg-ajaltAeg-ajalt
HõivatudHõivatud 11,311,3 30,930,9 52,852,8 56,756,7
ÕppuridÕppurid 21,721,7 52,052,0 60,560,5 52,052,0
TöötudTöötud 10,210,2 21,621,6 34,134,1 36,436,4
KodusedKodused 3,63,6 14,514,5 27,327,3 25,525,5
Sissetulekute erinevusedSissetulekute erinevused
EL
SWE
UK
ESTEST
Järeldused Eesti kohtaJäreldused Eesti kohta
Massilist tööjõu väljavoolu ei prognoositaMassilist tööjõu väljavoolu ei prognoosita Migratsioon on eelkõige lühiajalineMigratsioon on eelkõige lühiajaline Peamine sihtriik – SoomePeamine sihtriik – Soome Suureneb kvalifitseeritud tööjõu liikumineSuureneb kvalifitseeritud tööjõu liikumine Mitteametlikult töötamine muutub Mitteametlikult töötamine muutub
ametlikuksametlikuks Kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi Kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi
tingimustes tuleb tööjõudu sisse vedadatingimustes tuleb tööjõudu sisse vedada
Kirjandus (inglise keeles)Kirjandus (inglise keeles)Boeri, T., Brücker, HBoeri, T., Brücker, H. . (2001). (2001). Eastern Enlargement and EU- Labour Eastern Enlargement and EU- Labour
Markets: Perceptions, Challenges and Opportunities, IZA Discussion Markets: Perceptions, Challenges and Opportunities, IZA Discussion Paper No. 256Paper No. 256
Boeri, T, Brücker, H. Boeri, T, Brücker, H. (2001)(2001).. The Impact of Eastern Enlargement on The Impact of Eastern Enlargement on Employment and Labour Markets in the EU Member States. Employment and Labour Markets in the EU Member States. Commissioned by the Employment and Social Affaires DG of the ECommissioned by the Employment and Social Affaires DG of the EC.C.
Kunz, J. Kunz, J. (2002).(2002). Labour Mobility and EU Enlargement – a Review of Labour Mobility and EU Enlargement – a Review of Current Trends and Debates, DWP. Current Trends and Debates, DWP. http://www.http://www.etucetuc.org/ETUI/Publications/DWP/02Kunz..org/ETUI/Publications/DWP/02Kunz.pdfpdf
Paas, T., Eamets, R., Masso, J., Rõõm, M.Paas, T., Eamets, R., Masso, J., Rõõm, M. (2003); Labour market (2003); Labour market Flexibility and Migration in the Baltic States: Macro Evidences. Flexibility and Migration in the Baltic States: Macro Evidences. University of Tartu, Faculty of Economics and Business Administration University of Tartu, Faculty of Economics and Business Administration Working Paper Series No 16.Working Paper Series No 16.
Straubhaar, T.Straubhaar, T. (2001). (2001). Migration Policies and EU Enlargement, East-Migration Policies and EU Enlargement, East-West Migration: Will It Be a Problem?, Intereconomics, July/August West Migration: Will It Be a Problem?, Intereconomics, July/August 2001, pp. 167-170. 2001, pp. 167-170.
The Free Movement of Workers in the Context of Enlargement, European The Free Movement of Workers in the Context of Enlargement, European Commission Information Note, 2001. Commission Information Note, 2001. http://http://europaeuropa..eueu..intint//commcomm/enlargement/docs//enlargement/docs/pdfpdf/migration_enl./migration_enl.pdfpdf
Kirjandus (eesti keeles):Kirjandus (eesti keeles):
Philips, K., Hinnosaar,Philips, K., Hinnosaar, M., M., Priinits, Priinits, M., M., Võrk Võrk, A, A. . (2003). (2003). Euroopa Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele. Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele. Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, Tartu Ülikooli Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tartu, 1majandusteaduskond, Tartu, 10808 lk lk..
Kallaste, E., Philips, K.Kallaste, E., Philips, K. (2003). (2003). Tööjõu vaba liikumine - probleem või Tööjõu vaba liikumine - probleem või võimalus Eestile? Riigikogu Toimetised 7/2003, lk 119-128.võimalus Eestile? Riigikogu Toimetised 7/2003, lk 119-128.
Philips, KPhilips, K., ., Kallaste, E.Kallaste, E. (2003). (2003). Tööle EL liikmesriiki - lihtne või Tööle EL liikmesriiki - lihtne või keeruline otsus? Sotsiaaltöö 4/2003, lk 7-9.keeruline otsus? Sotsiaaltöö 4/2003, lk 7-9.
Eamets, R., Philips, K.Eamets, R., Philips, K. (2003) (2003) Tööjõu vaba liikumine – kes läheb ja Tööjõu vaba liikumine – kes läheb ja miks? Sotsiaaltöö miks? Sotsiaaltöö 5/2003, lk 14-16.5/2003, lk 14-16.
Philips, K.,Philips, K., Priinits, M., Võrk, A.Priinits, M., Võrk, A. ((20032003)) Migratsiooniga kaasnevad Migratsiooniga kaasnevad probleemid Euroopa Liidu idalaienemisel. XI teadus- ja probleemid Euroopa Liidu idalaienemisel. XI teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid, Berlin, Tallinn, lk 377-384.koolituskonverentsi ettekanded-artiklid, Berlin, Tallinn, lk 377-384.