SISUJUHT PAGEINDEX · Mulluste tegude ja otsuste mõju ulatub kindlasti aastate taha. Oluline teetähis ja muudatuste allikas oli KIKile Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Seni olime

1

SISUJUHT

Saatesõna KIKi juhatajalt Kalev AunaltKIKi nõukoguKIKi struktuur

Keskkonnaminister Villu Reiljani eessõnaSihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnaprogrammide arendamineKeskkonnakorraldus

KeskkonnateadlikkusVeekaitse

JäätmekäitlusLooduskaitse

MetsandusKalandus

MaakondlikISPA ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid

Keskkonnasektori välislaenude vahendamineEuroopa Regionaalarengu Fond

KokkuvõteFinantsaruanded

Audiitori järeldusotsus

2334556789

101216202428323842464850515254

Foreword from Kalev Aun, Director of EICComposition of the Council of EICStructure of EIC

Foreword from Villu Reiljan, Minister of EnvironmentEnvironmental Investment CentreDevelopment of environmental programmesEnvironmental ManagementEnvironmental AwarenessWater ProtectionWaste ManagementNature ConservationForestryFisheryRegionalEnvironmental projects of the ISPA and Cohesion FundIntermediation of environmental loans of the environmental sectorEuropean Regional Development FundSummaryFinancial ReportsIndependent auditors’ report

PAGEINDEX

Aastaraamatus kasutatud fotode autorid / Photos byIngmar Muusikus, Jüri Pere, Uudo Timm, Sven Začek, Raul Kask

2

Parema elukeskkonna nimel2004. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) aasta, mis pani meid proovile, sun-

dides otsima uut, ent ühteaegu aitas väärtustada ja edasi arendada vana. Mulluste tegude ja

otsuste mõju ulatub kindlasti aastate taha.

Oluline teetähis ja muudatuste allikas oli KIKile Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Seni olime

ISPA kaudu vahendanud Euroopa Liidu eelstruktuurivahendeid; need asendusid Ühtekuulu-

vusfondi vahendite ja reeglitega. 2004. aastal kuulutati välja Euroopa Regionaalarengu Fondi

(ERDF) keskkonnameetme rahataotluste esitamise esimene voor. ERDFi eelkõige keskkon-

nakaitsele mõeldud summadest rahastati mullu edasi 2003. aasta programmi projekte, kuid

peale selle eraldas KIKi nõukogu 2004. aastal keskkonnaprogrammi projektidele kokku üle 420

miljoni krooni. Enim raha said veekaitse ja jäätmekäitluse programmid.

2004. aastal otsustas KIKi nõukogu jätkata pikaajaliste laenude andmist, kinnitades uue krediidilimiidi – 150 miljonit krooni.

Pikaaegsed laenud on mõeldud täitmaks keskkonnaprojektide kaasfinantseerimise nõudeid.

Tähtsaks pean ka KIKi sisemist arengut: meie protseduurid on muutunud selgemaks ja läbipaistvamaks, taotluste läbivaatamine

kiiremaks ning järelkontroll tõhusamaks. Meie jaoks on tähtis, et kliendid tunnetaksid, et aitame neil oma eesmärke saavutada – nii

neile kui ka riigile efektiivseimal viisil. Selle eeldus on aga põhjalikult optimeeritud tööprotsess. Ka 2005. aastal on täiustatud

keskkonnaprogrammi taotluste hindamise ja läbivaatamise protseduure ja kinnitatud lisakriteeriumid. Keskkonnaministeeriumi-

ga oleme sõlminud halduslepingud Ühtekuuluvusfondi ja ERDFi vahendite eraldamise tööjaotuse kohta. Taotluste ja projektide

analüüsimiseks on loodud uus andmebaas. Ühtlasi informeeritakse avalikkust korrapäraselt meie tegevusest ning selgitatakse

probleemkohti – siht on olla parem partner. Mida selgem on tööjaotus ning paremini kirjeldatud sisemised tööprotsessid, seda kii-

remaks ja lihtsamaks muutub meie koostöö klientidega. Seepärast muudeti 2004. aastal KIKi struktuuri, korrastati alluvussuhteid

ning püstitati üksustele ja ametnikele selged eesmärgid. Audititegevuse tugevdamiseks ja optimeerimiseks loodi KIKis siseaudiitori

ametikoht, nõukogu liikmetest koosnev auditikomitee ja projektiauditi üksus.

2005. aasta üks olulisemaid samme on luua KIKi maakondlikud esindused, et pakkuda projektide arendajatele tugiteenust toetuste

taotlemisel ja projektide elluviimisel ning tõhustada kontrolli toetuste kasutamise üle kohapeal. Erilist tähelepanu soovib KIK sel

aastal pöörata toetuse saajate koolitamisele ning igakülgsele teavitamisele.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse tunnustuse pälvivad kõik, kes on panustanud keskkonnakaitse arendamisse ning aidanud kaasa

puhtama ja tervema elukeskkonna rajamisele. Koos suudame selle heaks kindlasti palju ära teha!

Kalev AunKeskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja

3

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 2004

Nõukogu esimees Villu Reiljan keskkonnaminister

Liikmed Helir-Valdor Seeder riigikogu liige Henn Pärn riigikogu liige Rain Rosimannus riigikogu liige Jüri Saar riigikogu liige Tiiu Sizova Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Aare Järvan rahandusministeeriumi kantsler Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler

Asutuse struktuur

4

For cleaner environmentThe year of 2004 proved to be a challenging year for the Environmental Investment Centre (EIC),

putting us to the test, making us search for the new, but also helping us to value better and develop

further the already achieved. The effect of the deeds and decisions made in the previous year can surely

be felt in years to come.

An important landmark and a source for changes for the EIC was, undoubtedly, the accession of

Estonia to the European Union. Up to that time, we had mediated the flow of funds from the EU

pre-accession instrument ISPA; now, this was replaced by the financing and rules of the EU Cohesion

Fund. The first application round for financing from the environmental measure of the European

Regional Development Fund (ERDF) was announced in 2004. The funding of the projects that

had been started within the programmes of the year 2003 was continued, mostly using the finances

assigned for environment protection by the ERDF. In addition to that, in 2004, the EIC’s Council

channelled more than 420 million Estonian Kroons into Environment Programme projects, the programmes of Water Protection and Use

and Waste Management receiving the largest share.

In 2004, the EIC’s Council decided also to continue the re-lending of long-time environmental loans, establishing the new credit limit up to

150 million Estonian Kroons. The aim of the long-time loans is to help to meet the co-financing requirements of environmental projects.

I consider the internal development of the EIC as important as its activities. Our procedures have become clearer and more transparent;

the processing of applications has become swifter and the follow-up checks more effective. It is very important for us that our clients felt

that we assist them in achieving their goals in the most effective way for them, as well as for the state. This requires thoroughly optimised

work processes. The procedures of evaluating and processing of environmental programme applications have been improved in 2005

as well, and additional criteria have been confirmed. We have concluded administrative contracts with the Ministry of Environment

concerning the division of labour in assigning financing from the Cohesion Fund and ERDF. A new database was created for analysing

the applications and projects. The public will regularly be informed about our activities, our problems will be clarified – we wish to be a

better partner for the public. The more transparent and well explained are our internal division of labours and work process described,

the quicker and easier will be our cooperation with our clients. Therefore, the structure of the EIC was changed in 2004 to reorganise the

subordination and to set clear goals for the structural units and for each official. The position of internal auditor, the audition committee,

consisting of Council members, and the Project Audit Unit were created to optimise and strengthen the audit capacity of the EIC.

In 2005, one of the most important tasks will be the creation of regional representative offices of the EIC to support project developers in

applying for funds and implementing the projects, and to make the control of the local use of the funds more effective. Special attention

will be paid to the offering of training and comprehensive information to the applicants.

The Environmental Investment Centre acknowledges the help of all those, who have contributed to the development of environmental

protection and assisted in creating cleaner and healthier environment. Together, we can surely do much towards this goal!

Kalev AunDirector of the Environmental Investment Centre

5

Composition of the council of the Environmental Investment Centre in 2004

Chairman Villu Reiljan Minister of Environment

Members Helir-Valdor Seeder Member of Riigikogu Henn Pärn Member of Riigikogu Rain Rosimannus Member of Riigikogu Jüri Saar Member of Riigikogu Tiiu Sizova Director of Ida-Viru Environmental Department Ena Poltimäe Director of Võru Country Environmental Department Aare Järvan Secretary General of the Ministry of Finance Renaldo Mändmets Deputy Secretary General of the Ministry of Finance

Structure of EIC

6

Kõik saab alguse looduse tunnetamisest

Viimaste aastate jooksul on täheldatud olulist arengut looduse teadvustamisel ning elukesk-

konna parendamisel. Osa on selles nii üksikisikul kui ka valdadel ja linnadel. Iga märgatud

linnupaar, istutatud puu, mahaviskamata jäänud prügi lubab loota, et inimeste keskkonna-

teadlikkus on paranenud ning riigi toetusel suudame kindlustada puhta elukeskkonna meile

kõigile.

Oma kindel roll selle saavutamisel on Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK), kes vahen-

dab summasid nii keskkonnateadlikkuse, looduskaitse kui ka paljude teiste keskkonnaarengu-

ga seonduvate valdkondade ja projektide tarbeks.

2004. aasta oli KIKile edukas ja tegevusrohke. Keskkonnakasutustasud laekusid riigile ootuspärasest paremini. Peale selle sai KIK era-

korralisi tulusid. Seetõttu oli eri keskkonnaprojekte võimalik toetada senisest suuremas mahus. Keskkonnakasutusest laekunud raha

eraldati loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoiuks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

Aastal 2004 jätkus ka keskkonnaprojektide ettevalmistamine ja ellurakendamine Euroopa Liidu abiprogrammide ja fondide vahendi-

test. Euroopa Liidu abi maht on suurem, kui me paraku kasutada oskame ja suudame. Tihti on probleemiks ebakvaliteetsed projekti-

taotlused, aga ka projektide pakkumiskutsete ebapiisav kvaliteet; projektide ajagraafikud ning hankeprotseduurid on sageli veninud.

Et aidata parandada projektiarendajate haldussuutlikkust ja rakendada projekte ellu, muutsid keskkonnaministeerium ja KIK 2004.

aastal toetuste eraldamise protseduure tõhusamaks ja selgemaks. Nüüd ootame omalt poolt, et taotlejad valmistaksid projektid kor-

rektselt ette, sõlmiksid õigel ajal lepingud ja viiksid projektid nõuetekohaselt ellu. See annab võimaluse Euroopa Liidu rahalisi vahen-

deid täiel määral ära kasutada ning suunata see Eesti looduse ja keskkonna arengusse.

Viimaste aastate keskkonnakaitseprojektide tähelepanu keskpunktis on olnud veekaitse ja jäätmemajandus. Need valdkonnad on

praegugi olulised. Heameelt teeb aga eelkõige keskkonnateadlikkuse projektide kasv. Nende projektide kaudu suudame inimesi suunata

õigesti mõtlema ja loodust tunnetama. Suhtumisest ja looduse hoidmisest saabki alguse see, mille nimel iga päev tööd teeme – puhas

ja terve Eesti.

Villu ReiljanKeskkonnaminister, KIKi nõukogu esimees

7

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonna-projektide arendaja Eesti Vabariigis. Oma töös lähtub KIK riigi keskkonnapoliitikast ja keskkonnakaitse tegevuskavast ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu struktuurifondi-de, välisabi programmide rahalisi vahendeid ja laene.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse missioon on hoida tervet elukeskkonda ja väärtustada puhast loo-dust ning säästlikku ressursikasutust ja arengut.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse põhitegevus on suunata keskkonnakasutusest laekuv raha meie keskkonnaprojektide arendusse, valmistada ette ja rakendada ellu Euroopa Liidu struktuurifondide nimis-tusse kuuluva Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojekte, suunata Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetmete raha projektide tarbeks ja anda pikaajalisi keskkonnalaene.

2004. aastal täiustati keskkonnaprogrammide taotluste hindamise ja läbivaatamise protseduure ja kinnitati uuendatud kriteeriumid. Alates 2004. aastast hindavad KIKile laekunud projektitaotlusi keskkon-naministeeriumi osakonnad ministeeriumi koostatud ja kinnitatud juhendi järgi. Samuti on ministeeriumi ülesanne koostada programmide eelnõu. 2004. aastal sõlmis KIK keskkonnaministeeriumiga täpsustatud tööjaotusega halduslepingud, et Ühtekuuluvusfondi ja ERDFi kaudu saadud raha paremini suunata ning kasutada. Ühtlasi kinnitas KIKi nõukogu 2004. aasta kevadel uue laenupoliitika põhialused, milles määrati kindlaks laenuandmise prioriteedid.

2004. aastal peeti seitse KIKi nõukogu koosolekut, kus olid kõne all programmide ja eelarve täitmine.Samas vaadati läbi lisataotlusi ja rahuldati neid võimalust mööda.

2004. aastal täiustati veelgi KIKi organisatsiooni ja korrastati personalijuhtimist. Loodi siseaudiitori ameti-koht, auditi komitee ja projektiauditi üksus.

Oluline tegevussuund on töökorralduse optimeerimine ja töötajate motiveerimine. 2004. aasta 31. detsembri seisuga töötas KIKis 31 inimest, seitsme võrra rohkem kui aasta tagasi.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on asutatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel ja ka tegutseb selle järgi. KIKi asuta-jaõiguste teostaja on Eesti Vabariigi rahandusministeerium. KIKi asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister 11. mail 2000. aastal ja otsus kanti 2. juunil 2000 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

8

Everything will start with the feeling for nature

In recent years, we have been able to see important developments and improvements in the

condition of the environment and in the general recognition of nature. Individual people,

but also local communities and towns have played their part in these processes. Each planted

tree, each couple of birds that somebody has noticed, each piece of rubbish that has not been

dropped allows us to hope that people’s environmental awareness has increased and that with

the support of the state, we will finally be able to guarantee a clean environment for all of us.

The Environmental Investment Centre (EIC) has played an important role in this by

mediating financing for nature protection, environmental awareness and many other spheres

and projects related with environmental development.

For the EIC, the year 2004 was successful and full of activities. Proceeds from charges for the

use of environment into the state budget increased more than it had been expected. In addition to that, the EIC received extraordinary

gains. This enabled us to support environmental projects on a larger scale than before. Proceeds from the charges for the use of

environment were used for recreating natural resources, for maintaining environmental conditions and for repairing environmental

damages.

The preparation and implementation of environmental projects financed by the EU support programmes and foundations was

continued in 2004. However, the financial support from the EU is still larger than we are able to use. The project applications are often

of poor quality, and the insufficient quality of the calls for project applications can also be a problem. The procurement procedures and

realisation of projects often lag behind the schedules. To help to improve the administrative capability of project developers in realising

their projects, the Ministry of Environment and the EIC made the procedures of allotting the support more efficient and clearer. Now,

we expect that the applicants will prepare their projects according to the requirements, enter into contracts in time and implement

their projects according to the rules. This would allow us to use fully the financial support from the EU and to channel it into the

development of Estonian nature and environment.

The environment protection projects of the recent years have focussed on water protection and waste management. These spheres

are still important. But we are most glad about the fact that the number of projects concerning environmental awareness is growing.

Through such projects we can direct people to think in the right way and to feel for nature. Such attitude and the protection of nature

form our path to the goal we wish to achieve with our everyday work – clean and healthy Estonia.

Villu ReiljanMinister of Environment,Chairman of the Council of the EIC

9

Environmental Investment CentreThe Environmental Investment Centre is a leading developer of environmental projects and regulator of environmental investments and support in the Republic of Estonia. The activities of the EIC proceed from the state environmental policy and the Environmental Action Plan; to achieve its goals, the EIC uses financing from the state budget, the EU structural funds and foreign aid programmes and loans.

The mission of the EIC is to maintain a healthy living environment and to promote cleaner nature, sustainable development and use of natural resources.

The main activities of the EIC are to channel the proceeds from the use of the environment into the development of national environmental programmes and to prepare and implement the environmental projects of the EU Cohesion Fund, which belongs to the list of the EU structural funds; to channel the financing from the environmental measures of the European Regional Development Fund (ERDF) into environmental projects and to administer long-time environmental loans.

The procedures of evaluating and processing of environmental programme applications were improved in 2004, and additional criteria were confirmed. Starting from 2004, the project applications submitted to the EIC are evaluated by departments of the Ministry of Environment according to the guidelines compiled and approved by the Ministry. The Ministry will also prepare the draft the of programmes. In 2004, the EIC and the Ministry of Environment entered into administrative contracts concerning specifications in the division of labour in assigning financing from the Cohesion Fund and ERDF. In spring 2004, the Council of the EIC also affirmed the grounds for a new loan policy, specifying loan priorities.

Seven meetings of the Council of the EIC were held in 2004, discussing the implementing of program-mes and the budget; additional applications were examined and implemented, if possible.

The structure of the EIC was further improved in 2004, and staff management was reorganised. The position of internal auditor, the audition committee, and the Project Audit Unit were created.

Another important sphere of activities was the optimisation of work organisation and motivation of the staff. As of 31 December 2004, the EIC had 31 staff members – seven more than in 2003.

The Environmental Investment Centre was founded and operates pursuant to the Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act; it was founded by the Ministry of Finance of the Estonian Republic. The foundation resolution was signed on 11 May 2000; on 2 June 2000, it was entered into the register of non-profit organisations and foundations.

10

2004. aastal eraldas KIKi nõukogu eri keskkonnaprogrammide projek-tidele kokku 420 655 379 krooni ja 2004. aasta 31. detsembri seisuga oli sõlmitud sihtfinantseerimise lepinguid kogusummas 268 778 750 krooni. Projekte rahastati kaheksa keskkonnaprogrammi raames ja taotlusi sai esitada aasta jooksul kolmes voorus. Seetõttu sai projekte arendada senisest sujuvamalt. Kokku pälvisid KIKi nõukogu eraldatud rahatoetuse 1658 keskkonnakaitseprojekti ja tegevust. Kuna projekte hõlmati programmi terve 2004. aasta jooksul ja uue korra kohaselt on toetus abikõlblik 24 kuu vältel, ei ole paljud projektid veel lõppenud ning osa pole alustatud. Täieliku ülevaate 2004. aasta programmide tulemuslikkusest saab anda alles 2006. aasta detsembris.

2004. aastal jätkus 2003. aasta programmi projektide rahastamine, sest KIKi nõukogu otsuse järgi võis 2003. aasta programmi raha kasutada järgmise aasta novembri lõpuni. Aasta lõpuks oli 2003. aasta programmi 360 605 601 kroonist sihtfinantseerimislepingutega kaetud 346 977 092 krooni ja väljamakseid olid tehtud 333 783 875 krooni. Lõpetatud tööde maksumus, mille kohta oli esitatud ka aruan-ne, küündis 317 213 574 kroonini. Mitme 2003. aasta projekti puhul pikendas nõukogu raha kasutamise lõpptähtaega.

2004. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele edukas ja tege-vusrohke. Tasud keskkonnakasutuse eest laekusid riigile hästi. Võeti vastu keskkonnatasude lisaeelarve (55 351 000 krooni) ja peale selle laekus KIKile erakorralisi tulusid EV valitsuse omandireformi reserv-fondist 19 300 000 krooni ning tanker Alhambra tekitatud keskkon-nakahju hüvitis – 8 336 736 krooni. Lisavahendid lubasid suunata

rohkem raha mitmesuguste keskkonnaprojektide toetuseks.

Aasta olulisim teetähis oli kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Varasemal ajal KIKi vahendatud Euroopa Liidu eelstruk-tuurivahendite (ISPA) asemele tuli Ühtekuuluvusfond oma vahendite ja reeglitega. 2004. aastal kuulutati välja ka esimene voor Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetmete rahataotluste esitamiseks. ERDFi kaudu suunatakse meie keskkonnahoidu 48 387 365 krooni (aastatel 2004–2006 kokku kuni 150 000 000 krooni).

Vabu summasid investeerides ja rahavooge juhtides lähtuti nõukogu kinnitatud investeerimispiirangutest. KIKi vabad vahendid olid pai-gutatud hea krediidireitinguga raha- ja intressifondidesse, pankade võlakirjadesse ja deposiitidesse. 2004. aastal ostis KIK varade hal-damisteenust Hansa Investeerimisfondide ASilt. Investeerimisportfelli tootluseks kujunes 3,63%, kogutulu investeeringutelt küündis 9 985 529 kroonini. Alates 1. maist 2005 haldab KIKi varasid riigikassa, KIKi pangakontod lülitati rahandusministeeriumi kontserni ja leping Hansa Investeerimisfondide ASiga lõpetati.

Olulist tähelepanu pöörati 2004. aastal ka suhte- ja töökorraldusele: siht oli parandada nii KIKi tööd sisemiselt kui ka suhtlust klientidega. Korraldati infopäevi koostööpartneritele ja ajakirjanikele, tutvustati KIKi tegevust ja eesmärke, teavitati huvilisi uutest nõuetest. Uuendati KIKi visuaalset identiteeti ja koostati uus stiiliraamat. Jätkus KIKi maakond-like esinduste väljaarendamine, mille tulemusel paranes koostöö ja kontroll toetuste kasutamise üle kohapeal.

2004 – tegevusrohke keskkonnaprogrammide arendamise aasta

2004. aasta programmid

22%

44%

8%

6%

5% 4% 3%

6% Veekaitse / Water protection

Jäätmekäitlus / Waste management

Looduskaitse / Nature protection

Metsandus / Forestry

Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness

Kalandus / Fishery

Keskkonnakorraldus / Environmental management

Maakondlik / Regional

KOKKU / TOTAL

192 025 590

94 686 422

34 581 766

28 037 505

26 811 941

22 487 844

18 941 311

15 000 000

432 572 380

Year 2004 programsEelarve kroonides / Budget in kroons

2004 – a busy year in developing environmental programmesThe 2004 budget for environmental programmes, approved by the Council of the EIC, was 420,655,379 EEK. As of 31 December 2004, financing contracts had been concluded for the total of 268,778,750 EEK. Projects were financed under the framework of eight environmental programmes; applications were submitted in three rounds during the year, which enabled smoother development of projects. The total of 1,658 environmental projects and activities were financed by the approval of the EIC Council. Since the projects were enfolded into the programme during the whole year of 2004 and, according to the new rules, the support can be used during 24 months, many projects are still to be completed and many of them have not yet been started. The complete survey of the results of the programmes for 2004 can be made only in December of 2006.

The financing of projects of the programme for 2003 was continued in 2004, since it was established by the EIC Council that the finances for the year 2003 could be used up to the end of November in 2004. Of the 360,605,601 EEK of the 2003 programme – 346,977,092 EEK had been covered by target financing contracts and the total of 333,783,875 EEK had been paid by the end of 2004. The financial volume of implemented works totalled 317,213,574 EEK, which had also been covered by reports. In several cases, the final implementing date was prolonged by the Council.

2004 was a successful and busy year for the EIC. Proceeds from exploitation of the environment came in well. An additional budget for the proceeds was adopted (55,351,000 EEK). In addition to that, the EIC received extraordinary income of 19,300,000 EEK from the reserve fund of the property reform of the Government of the Estonian Republic and the compensation for environmental damage from the tanker Alhambra – 8,336,736 EEK. These additional means allowed to channel more money in support of various environmental projects.

The most important milestone in 2004 was, undoubtedly, the accession of Estonia into the European Union. The flow of funds from the EU pre-accession instrument ISPA was replaced by the financing and rules of the EU Cohesion Fund. The first application round for financing from the environmental measure of the European Regional Development Fund (ERDF) was announced in 2004. The ERDF channels 48,387,365 EEK into Estonian environmental projects (150 000 000 EEK in period 2004–2006).

Placement of liquid assets and management of cash flow was performed in compliance with investment restrictions, established by the EIC Council. The liquid assets of the EIC had been placed in cash and interest funds with good credit rating, bonds and deposits. In 2004, the EIC outsourced the service of asset management from Hansa Investment Funds LTD. Productivity of the investment portfolio was 3.63%; the total income was 9,985,529 EEK. Starting from 1 May 2005, the EIC funds will be managed by the State Treasury, the EIC bank accounts will be included into the Ministry of Finance group and the contract with Hansa Investment Funds Ltd will be closed.

In 2004, much attention was paid to work organisation and public relations of the EIC, aiming at improving the work of the organisation and relations with its clients. Information days were held for cooperation partners and journalists introducing the activities and goals of the EIC and informing the public about new rules for applications. The visual identity of the EIC was renewed and a new book of style was prepared. The development of regional centres of the EIC was continued, improving the local cooperation and inspection of the use of finances.

1111

KESKKONNAKORRALDUSE PROGRAMM

Keskkonnakorralduse programmis oli töös 75 projekti. Hangiti uusi seadmeid tööstusele, seetõttu vähenes õhu saastamine, ning soetati nüüdisaegset aparatuuri saas-teainete määramiseks. Toetati unikaalse lubjapargi loo-mist, konverentside korraldamist ja maapõuealase ajakir-ja väljaandmist ning arendati nüüdisaegseid teaduslikke meetodeid keskkonna olukorra hindamiseks. Tähelepanu keskmes oli keskkonna saastekoormuse vähendamine ja keskkonnaseisundi täpne hindamine.

The programme included 75 projects. New equipment was acquired for industrial enterprises, enabling to decrease air pollution and mo-dern apparatuses were obtained for the determination of polluting substances. Support was given for the creation of a unique limestone park, for the organisation of conferences and for the publication of a journal discussing the problems of the earth’s crust. Modern scientific technology was developed for the assessment of the environmental condition. The programme focussed on the reduction of the pollution load and exact assessment of environmental condition.

ENVIRONMENTAL MANAGEMENT

12

1

VÄLISÕHK

Põlevkivituhk taaskasutusseProjekt: ASi Silbet põlevkivituha vastuvõtu- ja jahvatusosakonna rekonstrueerimine

AS Silbet toodab autoklaavsest poorbetoonist seinaplokke põlev-kivituhast, mis hõlmab tooraine kogumahust kuni neli viiendikku. Põlevkivituhk on teatavasti aga üks kõige murettekitavamaid põlevkivienergeetika jääkaineid. Tsemendi asemel sideainena põ-levkivituhka kasutades toimetab AS Silbet need jäätmed taaska-sutusse. Toodetav seinamaterjal konkureerib seejuures edukalt nii telliste, keramsiitbetooni kui ka mitmekihiliste seinakonstruktsioo-nidega.ASi Silbet põlevkivituha vas-tuvõtu- ja jahvatusjaoskonna rekonstrueerimise käigus suleti tuha vaheladu, seetõttu vähenes välisõhu saastamine, ja paigaldati uus jahvatusliin, mis koosneb ka-hest väikesest ning ökonoomsest kuulveskist.Tänu ellu viidud projektile suure-nes põlevkivituha korduvkasutuse maht, oluliselt vähem lendub nüüd atmosfääri tahkeid heitmeid ning kogu tootmis-protsess on ökonoomsem.

AMBIENT AIR

Recycling of oil shale ashes

Project: Reconstruction of AS Silbet’s Oil Shale Ashes Receiving and Grinding Department

AS Silbet produces the autoclave porous concrete building blocks of oil shale ashes, which reaches up to four fifths of the total amount of raw material used. Unfortunately, oil shale ashes is among the most worrisome waste of oil shale energy production. By replacing cement as the binding substance with oil shale ashes, AS Silbet recycles this waste. The building material they thus produce, successfully competes with bricks and ceramsite concrete as well as with multilayer wall structures. In the course of reconstruction of the Oil Shale Ashes Receiving and Grinding Department of AS Silbet, the former intermediate storage of ashes was closed, reducing the pollution of ambient air. A new grinding line was installed, consisting of two small and economic ball grinders.Due to the implementation of the project, the amount of recycled oil shale ashes was increased, the volatilisation of solid waste particles into the atmosphere was reduced and the production process became more economical.

13

14

Keskkonnakorralduse alamprogrammidEnvironmental management subordinate programs

Tehnika / Technology

(8 projekti / projects)

Välisõhukaitse / Ambient air protection (39 projekti / projects)

Maapõu / Earth’s crust


KOKKU / TOTAL (75 projekti / projects)

70%

1 728 400

13 319 182

3 893 729

18 941 311

9%

21%

Eelarve kroonides / Budget in kroons

TEHNIKA

Kahjur ründab kui taim on nõrkProjekt: Feromoonpreparaatide loomine keskkonnauuringuteks

Projekti eesmärk on luua ökoloogiliseks seireks sobivad feromoonmaterjalid ja neid katsetada. Nimelt saab õhusaaste ja kliima muutusi hinnata ka indikaatorloomade –putukate arvukuse muutuste põhjal. Feromoonmeetodid ei asenda küll seniseid seiremeetodeid, kuid täiendavad neid. KIKi toetusel viisid projekti ellu Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi teadlased.Putukate arvukuse muutusi saab hõlpsasti jälgida feromoonpüüniste abil. Kui puud on näiteks autode heitgaaside toimel nõrgenenud, muutuvad tavaliselt arvukamaks need putukaliigid, kelle jaoks antud puud on toidutaimed. Stressis puud meelitavad ligi kahjureid. Seega saab tänu putukaseirele õigel ajal sekkuda ning vältida suuremat kahju.Projekti raames tehti esialgne feromoonseireks sobivate indikaatorputukate valik, uuriti mitmeid tamme, kase ja pihlaka kahjureid.Ühtlasi propageeriti feromoonpreparaatide kasutamist taimekaitseks õueaiamaadel ja mahetootmisaladel ning töötati tarbijate jaoks välja soovitused, kui tihedalt ja kuidas feromoonpüünised üles seada. Feromoonidega tegelemine nõuab ka väga head analüütilist aparatuuri, mida projekti raames hangiti.Järgmise sammuna on kavas hakata feromoonmaterjale laboris valmistama Eestile vajalikus mahus.

Technology programme

Pests will attack when the plants are weakProject: The creation of pheromone preparations for environmental studies.

It has been found that changes in climate and air pollution can be assessed based on the changes in the numerousness of indicator animals – noxious insects. Pheromone methods do not replace other methods of monitoring but complement them. For example, if trees become weaker due to the effect of traffic exhaust gases, the insect species that feed on these trees become more numerous. Trees under stress attract noxious insects. Due to insect monitoring, it is possible to interfere in time and to prevent larger damage.Indicator insects suitable for pheromone monitoring were selected at the beginning of the project by studying several species of noxious insects feeding on oak, birch and rowan.The use of pheromone preparations to protect plants in vegetable gardens and in organic farming was promoted, and guidelines were worked out for consumers how to set up pheromone traps. Pheromone study requires excellent analytical equipment, which was acquired for the project. As a next step, the necessary for Estonia amount of pheromone materials will be produced in the laboratory.The researchers of the Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences of the Estonian Agricultural University carried this project out with the support of the EIC.

MAAPÕU

Paepark vanas paemurrusProjekt: Tamsalu paemurru renoveerimine

Eesti Paeliidu eestvõttel ja KIKi toetusel rajatakse Tamsalu mahajäetud paemurdudesse ja lubja-tööstuse territooriumile lubjaparki. Projektis osaleb ka Tamsalu linnavalitsus, kes korraldab lubjapõle-tuse ringahjude ja muuseumi ning õppetöökoda-de ja infopunkti püstitamist.2004. aastal avati 4 meetri kõrgune paljand ja tehti algust pärandkultuuri- ja looduse õpperaja mahamärkimisega. Lubjaparki on kavandatud ka paemurrumuuseum, kus hakatakse korraldama näitlikke õppetunde. Tamsalu gümnaa-siumi õpilaste käsutuses on juba praegu vabaõhu geoloogiaauditoorium.

EARTH’S CRUST PROGRAMME

Limestone park in an old quarryProject: Renovation of the old Tamsalu limestone quarry

On the initiative of the Estonian Limestone Union and with the support of the EIC, a limestone park will be created in the abandoned limestone quarries and on the territory of the lime production plant in Tamsalu. The Tamsalu town government participates in the project, organising the construction of an information point, and the preparation of a museum, the annular kilns and the training workshops.A 4 m high outcrop was opened for visitors in 2004, and the building of a nature and heritage culture study path was started. A limestone quarry museum will be established in the limestone park, where object lessons will be held. Already now, the students of the Tamsalu Gymnasium can use an open-air geology classroom.

15

16

KESKKONNATEADLIKKUSEPROGRAMM

Keskkonnateadlikkuse programm koondas enda alla rohkem projekte kui ükski teine programm – 540. Kesk-konnaharidust edendati nii üleriigilisel kui maakondlikul tasemel. Toetati telesaateid, loodusajakirju, loodusfoto üritusi ja mitmeid keskkonnakampaaniaid, nagu loodus-kaitsekuu. Valmis kokku üle 20 000 eksemplari voldikuid, raamatuid ja kalendreid. Eriti suurt tähelepanu pöörati koolilaste ja ka õpetajate koolitamisele nii talvisel õpiajal kui suvelaagrites.

The number of projects under environmental awareness programme was largest than in any other programmes – 540. The programme aimed at promoting environmental education on the state as well as regional levels. Support was given to TV broadcasts, nature journals and magazines, nature photographing events and a number of environmental campaigns, such as the Nature Protection Month. More than 20,000 copies of leaflets, books and calendars were made. Main attention was paid to environmental training of schoolchildren and teachers during term time and at summer camps.

ENVIRONMENT AWARENESS2

Interneti ergutusel loodust vaatlemaProjekt: “Tere Kevad”

“Tere, kevad!” on üle-eestiline kevadiste fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob looduse tundmaõppimise Interneti kasu-tamisega põhikoolis.Selle projektiga tehti algust juba 1994. aastal, kui sündis idee hakata Interneti kaudu koordineerima kooliõpilaste keva-disi loodusvaatlusi. Algul osales projektis 11 kooli, möödunud aastal aga juba 150. Kaasa on löönud valdavalt põhikooli keskastme õpilased kõigist Eesti maa-kondadest.Alates 2002. aastast on pärast kevadisi loodusvaatlusi korraldatud tublimatele osalejatele laager mõnes RMK looduskoolis. Vii-mastel aastatel on projekti “Tere, kevad!” koordineerinud Studio Viridis. KIK kuulub projekti põhitoetajate hulka.

Maast madalast loodusesProjekt: “Mina ja maailm”

Loodusearmastus algab looduse tundmi-sest. Kõige parem on sellega algust teha varasest noorusest peale. Viimsi lasteae-dades, kus käib kokku ligemale 350 last, on tõsiselt tegeldud laste loodusõpetuse ja keskkonnakasvatusega. KIK on seda tegevust omalt poolt toetanud. Viimsis viiakse lapsi loodusesse nii kevadel kui ka sügisel, neile korraldatakse eakoha-seid maastikumänge, kus tuleb lahenda-da jõukohaseid ülesandeid, mis õpeta-vad lapsi loodust tundma. Koduõue taimed ja pargipuud saavad kõigile tuttavaks, nii nagu ka Viimsi poolsaare olulisimaid looduslikud vaatamisväärsused.

The Internet inspires nature observations

The project: “Hello, Spring!”

“Hello, Spring!” is an all-Estonian project of spring phenological observations, connecting nature study and the use of the Internet in basic school. The project was initiated already in 1994, when an idea was born to start the supervision of the pupils’ spring nature observations over the Internet. At the beginning, 11 schools participated in the project; last year, the number was 150. Pupils of the senior classes of basic schools from all Estonian counties are the main participants in the project. Since 2002, after the end of spring nature observations, a summer camp has been organised for more enthusiastic participants at some of the nature schools of the State Forest Management Centre. Studio Viridis has coordinated the project “Hello, Spring!” in the recent years. The EIC is one of the major supporters of the project.

Familiar with nature from the early childhood

Project: “I and the World”

Love for nature begins from the knowledge of nature. It is best to get familiar with nature already in the early childhood. Environmental education and nature study, supported by the EIC, are serious activities for the 350 children who attend the Viimsi Kindergarten. Children are taken to study trips to nature in spring and in autumn; games are organised during these trips, where they have to solve tasks proper to their age that teach them about nature. Everybody gets to know trees and other plants that grow in parks and gardens; children are also shown the more important natural sights on the Viimsi Cape.

17

18

Keskkonnateadlikkuse alamprogrammidEnvironmental awareness subordinate programs

Üleriigilised kampaaniad / National campaigns (58 projekti / projects)

Trükised / Publications (85 projekti / projects)

Maakondlik / Regional (305 projekti / projects)

Noorsooprojektid / Youth projects


Koolitus sihtgruppidele / Training for target groups (51 projekti / projects)

KOKKU / TOTAL (540 projekti / projects)

9 848 421

6 206 206

5 371 528

2 836 366

2 549 420

26 811 941

23%

37%

20%

11%

10% Eelarve kroonides / Budget in kroons

Lihula oli teist korda loodusfilmipealinnProjekt: Matsalu II rahvusvaheline loodusfilmide festival

2003. aastal esimest korda peetud Matsalu rahvusvaheline loodusfilmi-festival on kiiresti populaarsust kogu-nud: kui esimesel korral oli osalejaid 7, siis 2004. aastal juba 13 riigist. Septembri lõpus istus autoriteetne žürii Lihulas neli päeva koos ja kulutas 35 võistleva filmi vaatamiseks 23 tun-di. Eesti filmitegijaid osales festivalil neli eesotsas vanameister Rein Maraniga. KIK oli festivali olulisimaid toetajaid. Alajaotuses “Inimene ja loodus” valiti parimaks filmiks Saksamaa režissööri teos “Läti – kõn-numaa Venemaa ja Riia vahel”. Kategoorias “Linnud” päris võidu Rootsi režissöör Tina-Ma-rie Qwiberg filmi eest “Rõõm kohtuda, künnivares”. Festivali peapreemia võitjaks tunnistati Iisraeli-Hollandi film “Pelikani odüsseia” (režissöör Moshe Alpert).Jätkusid ka juba 2003. aastal menukaks osutunud loodusfotograafide näitused ja töötoad.

Looduslapsed tegid näitemänguProjekt: Looduslaager “Looduslap-sed”

Nõva vallas korraldatakse 8–15-aastastele lastele viiepäevast loo-duslaagrit, sisustades nõnda nende vaba aega. Laagris õpetatakse lapsi loodust tundma ja keskkon-da hoidma. Muu hulgas osalesid laagrilised ka prügikoristustalgutel ja hiljem prügi sortimisel. Laagri tipphetkeks oli omaloomingulise näidendi “Hoia, keda armastad ehk Looduslikke lugusid looderannikult” selgeksõppi-mine ja esitamine.

Lihula is already for the second time the capital of nature films

Project: The 2nd Matsalu Nature Film Festival

The international Matsalu Nature Film Festival, first held in 2003, has rapidly gained popularity. At the first festival, there were participants from 7 countries, in the second festival – already from 13 countries. At the end of September, an authoritative jury met in Lihula for four days and spent 23 hours watching the 35 competing films. Four Estonian filmmakers participated in the festival, led by the grand old master Rein Maran. The EIC was one of the major supporters of the festival.In the category “Man and Nature”, the best film was “Latvia – Wilderness between Russia and Riga” by a German director. In the category “Birds”, the winner was “Rook Me Gently” by Swedish director Tina-Marie Qwiberg. The Grand Prix of the festival was awarded to “Pelican Odyssey” Israel/The Netherlands, directed by Moshe Alpert.The exhibitions and workshops of nature photographers, which proved to be very popular already in 2003, were continued in 2004.

Nature children staged a play

Project: A nature camp “Nature Children”

A five-day nature camp is organised for 8-15 years old children at Nõva community, where the children can spend their free time with interesting activities. They get to know nature and learn about nature protection. Among other activities, the children participated in the garbage-collecting bee and later learned about garbage sorting. The highlight of the camp activities was the writing and staging of a play “Protect those whom you love, or nature stories from the North-Western Coast”.

19

20

VEEKAITSE PROGRAMM

Veekaitse programmi 126 projekti keskendusid reostuse tõrjumisele ja joogivee kvaliteedi parandamisele ning ka-nalisatsioonivete puhastamisele mitmetes aegunud vee-majandusega asulates üle kogu Eesti. Muudeti kahjutuks üle 400 tonni keskkonda reostanud bituumeni- ja õlijäät-meid. Valmis neli uut reovee- ja kolm joogiveepuhastit ning paika pandi ligi 20 kilomeetrit nüüdisaegset vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Taastati Rae pais-järve regulaator ja valmis sai digitaalne põhjavee-kaart.

The 126 projects of the water protection programme focussed on pollution liquidation, water supply improvement and sewage purification in several Estonian rural towns with out-dated sewage treatment plants. More that 400 tons of bitumen and oil waste were neutralised. For new sewage treatment plants and three drinking water purification plants and ca 20 km modern sewage and water supply piping were built. The regulator of Rae Reservoir was restored and a digital map of ground water was completed.

WATERPROTECTION3

Reovesi ei voola enam AvijõkkeProjekt: Avinurme keskasula kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastuse rekonstrueerimine

Aastaks 2000 oli selge, et Avinurme reoveepuhastussüsteem on oma aja ära elanud. Iga-nenud puhastist suundus väljalask forellirikkasse Avijõkke ja ta tuli hoopis sulgeda. 2003. aastal hakati ehitama uut reoveepuhastit, mis valmis 2004. aasta lõpuks. Kogu töö tehti KIKi olulisel rahalisel toetusel. Avinurme uus puhasti võtab vastu ka purgimisvett ja täidab ootuspäraselt temale pandud ülesandeid. Puhasti juurde on rajatud kaks mudatahendusväljakut ning järjekorras on muda kompostimisväljaku rajamine.Uus puhasti loob võimalused alustada Avinurme alevis tänapäevase kanalisatsioonisüs-teemi ja veevärgi laiendust.

21

Wastewater will not flow to the River of Avijõgi any moreProject: Reconstruction of the sewerage system and sewage treatment of Avinurme village

By 2000 it was clear that the Avinurme sewage treatment system was out of date. The outflow from the out-dated treatment facility, channelled into the Avijõgi River, which is a trout habitat, had to be closed. The construction of a new sewage treatment facility was started in 2003; it was completed by the end of 2004. The whole work was done with substantial financial support from the EIC. The new Avinurme sewage treatment plant processes discharge water as well, and operates as expected. Two mud-drying fields were constructed, a mud-composting field is still to be built. The new sewage treatment plant allows the building of modern sewerage system and the expansion of water supply in Avinurme village.

22

Veekaitse alamprogrammidWater protection subordinate programs

Reoveekäitlus / Wastewater treatment (38 projekti/projects)

Joogiveekäitlus / Drinking water supply (30 projekti/projects)

Mittetehnilised / Non-technical works (33 projekti/projects)

Jääkreostus / Past pollution (20 projekti/projects)

17 linna / 17 towns (5 projekti/projects)

KOKKU / TOTAL (126 projekti/projects)

24%

96 547 875

46 330 468

27 944 759

10 996 488

10 206 000

192 025 590

50%

15%

6% 5%


Uus puhasti KuusalusProjekt: Kiiu ja Kuusalu asulate veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

Projekti raames valminud keskne rajatis on Kuu-salu-Kiiu piirkondlik reoveepuhasti, mille läbilas-kevõime ulatub 840 m³/p. Praegu läbib puhastit päevas 250–350 m³ reovett, millest ligikaudu kaks kolmandikku pärineb puidutööstusettevõttest OÜ Balti Spoon. Ülejäänud osa reoveest tuleb valda-valt Kuusalu aleviku elanikelt ja asutustelt. Edaspidi suunatakse puhastisse ka Kiiu asula heitvesi ja suletakse keskkonnaohtlik ning amortiseerunud Kiiu-Valkla reoveepuhasti.Rajatud on ka ligi 7 kilomeetrit nii reovee- kui ka joogiveetorustikku ja ehitatud pumplaid. See kõik annab ligikaudu 160 kohalikule elanikule võimaluse liituda nüüdisaegse veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Hiiumaa vabanes ohtlikest õlijäätmetestProjekt: Endise KEKi asfaltbetoontehase likvideeri-mine Kapastos

Projekti käigus tehti kahjutuks Hiiumaal Kapastos endise KEKi tootmisterritooriumil asunud 216 tonni õlijäätmeid, mille hulgas oli küttemasuuti, naf-taja põlevkivibituumenit ning katusemastiksit. Osa õlijäätmetest osutus kõlblikuks katlamaja kütteai-nena, enamik vananenud bituumenist ja masuudi-jääkidest veeti aga Käina ja suletavasse Risti prügilasse nii kompostimiseks kui ka täite- ja kattematerjaliks. Prügilatesse toimetati ka õlijääkidega reostunud pinnas.Projekt hõlmas ka kütuse- ja bituumenimahutite likvideerimist ja tarbetute hoonete lammu-tamist.

23

New sewage treatment plant in Kuusalu

Project: Reconstruction of water supply and sewerage system in Kiiu and Kuusalu villages

The Kuusalu-Kiiu regional sewage treatment plant, able to process up to 840 m3/d, is the central construction built in the framework of this project. Today, the treatment plant processes 250-350 m3 sewage per day, two thirds of which originate from the wood processing plant OÜ Balti Spoon. The rest of the sewage originates from the households and institutions of Kuusalu village. In the future, the sewage from Kiiu village will also be channelled into the treatment plant and the environmentally hazardous and deteriorated Kiiu-Valkla sewage treatment plant will be closed. About 7 km of sewerage and water supply piping and pumping facilities were built, enabling the 160 local inhabitants to join the modern water supply and sewerage system.

Hiiumaa got rid of hazardous oil waste

Project: Liquidation of the former asphalt concrete plant in Kapasto

During the implementation of the project, 216 tons of oil waste, including heavy fuel oil, oil and oil shale bitumen and roofing mastic, located on the former production territory of a construction plant KEK, were neutralised in Kapasto, Hiiumaa. A part of oil waste proved to be suitable for using as fuel in the local central heating boiler. The rest was taken to the Käina landfill and, where it will be composted, and to the soon-to-be closed Risti landfill, to be used as filling and covering material. The soil, which had been polluted by oil waste, was also taken to the landfills. The project included the liquidation of fuel and bitumen containers and demolition of useless buildings.

24

JÄÄTMEKÄITLUSE PROGRAMM

Jäätmekäitluse programmi 106 projekti hõlmasid val-davalt endisaegsete keskkonnaohtlike jäätmehoidlate sulgemist ja uudsete jäätmejaamade ning jäätmete ko-gumispunktide rajamist. Suleti 15 prügilat ja likvideeriti mitu kemikaalihoidlat. Suurima mahuga projekt oli Sil-lamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. Astuti samme, et õigel ajal üles ehitada Euroopa Liidu direktiividele vastav jäätme-käitlussüsteem.

The 106 projects of the waste management programme mainly dealt with the closing of the old hazardous landfills and the building of new modern waste management and waste collecting sites. 15 landfills were closed and several storages of hazardous chemicals were liquidated. The largest project was the remediation of Sillamäe radioactive waste depository, which will be continued in the following years. Steps were also taken to develop in time the waste management system required by the EU regulations.

WASTEMANAGEMENT4

Kodumasinad ja arvu-tid taaskasutusseProjekt: Elektroonikaromu käitlussüs-teemi ehitus

Euroopa Liidu nõuete järgi peavad uued liikmesriigid 13. augustiks 2005 looma süsteemid, mis võimaldavad lõppvaldajatel tasuta tagastada kodumajapidamise elektri- ja elekt-roonikaseadmete jäätmed (EES-jäät-med). 2008. aasta lõpuks tuleb aga jõuda nii kaugele, et taaskasutusse läheb olenevalt toote tüübist 60–80 protsenti seadmete valmistamiseks kasutatud materjalist. Kogu vastutus nii jäätmete kokkukogumise kui ka nende taaskasutuse eest on asetatud tootjate ja importijate õlule. Et nimetatud nõudeid täita, käivitati riigi ja tootjate ühisprojekt EES-Ringlus, mille eesmärk on luua tootjaid ühendav organisatsioon ja jätkusuutlikud lahendused kogu Eestit hõlmava elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemiseks. Praeguseks on algsest projektist välja kasvanud MTÜ EES-Ringlus. MTÜ liikmete kaudu jõuab Eesti turule kaalult veidi üle 70 protsendi kõikidest meil kasutusele võetud elektri- ja elektroonikaseadmetest, kodu-masinatest aga isegi üle 90 protsendi. Tootjate ühistegevus selles valdkonnas loob head eeldused täita Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu sellekohast direktiivi. KIK on andnud olulise panuse selle koostöö toetuseks.

Prügila koos õlijärve-ga on minevikProjekt: Laguja prügila sulgemine

Nõo vallas asuva Laguja prügila sulgemine on tihedalt seotud prügila vahetus naabruses asuva õlijärve kõrvaldamisega. Prügila asutati kunagi looduslikku sulglohku, kuhu peale tavalise prahi toodi õlijäätmeid. Praeguseks on õlijärve põhjasetted kompostitud; ühtlasi kasutati neid nüüd juba endise prügila katmiseks. Kogu tegevust finantseeris valdavalt KIK. Nüüd on nõukogude ajast pärit potentsiaalne reostusallikas likvideeritud. Laguja kunagise prügila peal võrsub muruvaip.

25

Recycling of domestic appliances and computers

Project: Building of the management system for old electronic appliances

According to the EU requirements, the new member states have to create special systems by 13 August 2005, which would enable the end-owners to return waste electrical and electronic equipment (WEEE) free of charge. By the end of 2008, another stage has to be reached, where 60-80% of the materials used to produce these appliances, depending on the type of the products, would be recycled. The producers and importers of these products will be wholly responsible for collecting and recycling of such waste. To meet the above requirements, a joint project EES-Ring-lus, participated by the state and the producers of these products, was launched aiming at the creation of an organisation of producers and developing sustainable solutions for the all-Esto-nian management of WEEE. By now, the project has grown and become a NPO EES-Ringlus. The members of this NPO supply slightly more than 70% of all electric and electronic appliances and even about 90% of all domestic appliances that reach the Estonian market. Joint activities of the producers in this sphere form a good basis for meeting the respective European Parliament and Council directive; the EIC has contributed much towards this end.

A landfill with an oil lake is the past now

Project: Closing of the Laguja landfill

Closing of the Laguja landfill, located in Nõo community, is closely related with the disposal of the oil lake next to it. The landfill was once created in a natural basin, and besides regular waste, oil waste was also brought there. The bottom sediments of the oil lake have by now been composted, and they were used to cover the former landfill. These activities were financed by the EIC. The potential source of pollution, inherited from the Soviet time, has by now been liquidated – the former Laguja landfill is now covered by a carpet of grass.

26

Prügilate sulgemine / Closure of landfills (31 projekti/projects)

Tavajäätmete käitlemine / Non-hazardous waste management (30 projekti/projects)Ohtlike jäätmete käitlemine / Hazardous waste management (45 projekti/projects)


45 575 854

40 827 108

8 283 460

94 686 422

48%

9%

43%

Jäätmekäitluse alamprogrammidWaste management subordinate programs


Viljandis sorditakse prügiProjekt: Viljandi jäätmejaam

2004. aasta lõpuks jõuti Viljandis tänu KIKI rahaabi-le nii kaugele, et inimesed saavad Viljandi prügilas tasuta ära anda taaskasutatavaid jäätmeid. Paika on pandud eraldi konteinerid elektroonikajäätmete-le, autokummidele, metallijäätmetele, markeeritud plastile, plastile ja paberile. Roheline, valge ja pruun klaas lähevad kõik omaette konteineritesse.Kui Viljandi praegune ajast ja arust prügila aastal 2009 suletakse ja euronõuete järgi kaetakse, jätkab sorditud jäätmete vastuvõtuplats oma tegevust. Viljandi keskkonnateenistused on kindlad, et linnarahvas on selleks ajaks harjunud jäätmeid liigitama, sest pärast prügila sulgemist tuleb hakata sortimata prügi veo eest maks-ma tunduvalt rohkem kui praegu.

Torma valmistub jäätmete taaskäit luseksProjekt: Liigiti kogutud jäätmete vastuvõtu käivita-mine Torma Prügilas

Torma prügila on projekteeritud 1997. aastal ja valminud aastal 2001. Esialgu puudusid prügilas märkimisväärsed võimalused jäätmete taaskäitlu-seks: ladestusalalt korjati välja vaid metall ja mõ-nikord koormates olnud ohtlikud jäätmed. Selline olukord ei saanud kauem kesta.KIKi toetatud projektiga võeti riikliku jäätmekava põhjal siht jõuda aastaks 2010 tasemele, kus pooled saabunud jäätmetest lähevad taaskasutusse. Torma prügilas on tehtud oluli-sed ettevalmistused, et korraldada sorditud jäätmete vastuvõtt, jäätmete valikuline sortimi-ne ja biolagunevate jäätmete kompostimine.Tehtud on olulisimad mullatööd, rajatud juurdepääsuteed ja asfalteeritud väljakud, korral-datud kuivendus ja nõrgvee äravool. Edaspidi tuleb püstitada vajalikud ehitised ja hankida seadmed.

27

Waste is sorted in Viljandi

Project: Viljandi waste management plant

Due to financial support from the EIC, the inhabitants of Viljandi can take their recyclable waste to the Viljandi landfill free of charge since the end of 2004. Separate containers were set up for the waste from electronic devices, car tyres, metal waste, marked plastic, plastic and paper. Green, white and brown glass was sorted into separate containers. The severely out-dated Viljandi landfill will be closed and covered according to the EU requirements in 2009, but the receiving area for sorted waste will continue operation. The Viljandi environmental services are sure that by that time the inhabitants of the town will already be used to sort their waste, since after the closing of the landfill, the removal of unsorted waste will be much more expensive.

Torma will prepare for waste recycling

Project: The launching of the reception of sorted waste at Torma landfill

The Torma landfill was designed in 1997 and constructed in 2001. At the beginning, the landfill lacked noteworthy facilities for waste recycling: only metal waste was sorted out at the landfill, and hazardous waste was sometimes separated from non-hazardous waste. Such a situation needed rapid improvement.The project, supported by the EIC and based on the national waste management programme, aimed at reaching the stage where half of the received waste will be recycled by 2010. Essential preparations have been made at Torma landfill to organise the reception of sorted waste, to organise sorting of waste and to compost biodegradable waste.More important earthwork has been done, access roads have been made, sorting areas have been covered with asphalt, and drainage and seepage water drainage systems have been built. Necessary constructions still have to be built and equipment has to be acquired.

28

LOODUSKAITSEPROGRAMM

Looduse kaitseks alustati 193 projekti, mille eesmärk on hoida nii terviklikke kooslusi ja paikkondi kui ka kaitse-aluseid üksikobjekte. Uuriti lendoravat, paigaldati pesa-kaste ja infostende, raiuti võsa ja puhastati pargitiike. Ra-jati laagriplatse ja laudteid, kirjastati infovoldikuid ning ehitati välja Emajõe-Suursoo looduskaitseala keskus. Taastati mitmed lagunevad hooned, et säilitada pärand-maastike unikaalset ilmet, ja korrastati parke.

193 projects were initiated to protect nature, aiming at the protection of whole communities and regions as well as single objects. The participants of the projects studied flying squirrel, set up information stands and artificial nests, cleared valueless bushes and cleaned park ponds. Camp sites and board walks were built, information leaflets were published. The centre of the Emajõe-Suursoo Landscape Reserve was built and equipped. A number of deteriorating buildings were restored to preserve the uniqueness of seminatural communities and old parks were renovated.

NATURE CONSERVATION5

Lendorav vajab eluruumiProjekt: Lendorava elupaiku ühendavate koridoride välja-selgitamine ja lendorava pesakastide valmistamine”

Lendorav elutseb meil peamiselt Kirde-Eesti kuuse-se-gametsades, kus leidub pesitsemiseks vanu õõnsustega haabasid. Praegu on ta I kategooria kaitsealune loom, sest koos vanade metsade raiumisega ahenevad pidevalt ka lendorava elupaigad. KIKi toetusel käsile võetud projektiga tegi Eestimaa Loodu-se Fond selgeks, millised metsaalad Lohusuu-Võtikvere-Avinurme-Tudulinna piirkonnas sobivad lendoravale ja milliseid elupaiku see loom eelistab. Ühtlasi korraldati kohalikele õpilastele, õpetaja-tele, metsaomanikele ja metsakasvatajatele õppepäev lendorava kohta. Selgus, et lendoravate olukord vaatlusalal on tunduvalt halvem, kui esialgu arvati. Seati üles hulga pesapakke, luues nõnda isolatsiooni jäänud loomadele uusi varje- ja pesaõõnsusi. Pesapakke aitasid valmistada, üles panna ning hiljem kontrollida ka kohalikud õpilased, kes olid kogu tegevu-sest väga huvitatud. Kui lendoravad võtavad pesapakud omaks, jätkatakse nende abil ühendus-koridoride loomist sobivate metsade vahele.

Suursoo kutsub loodushuvilisiProjekt: Emajõe-Suursoo LKA keskusehoone sisustus (kaks eraldi projekti)

Emajõe Suursoo on kant, kuhu Tartustki pärit inime-sel oli kuni eelmise sügiseni asja enamasti vaid kas jõhvikale või kalale. 2004. aasta 8. septembril avati aga Kavastu lähedal keskaegse Uue-Kastre linnuse vare-metele ehitatud maakividest ja klaasist hoone – Ema-jõe Suursoo kaitseala keskus. See on sohu meelitanud palju neidki, kes varem seal kandis iialgi käinud ei ole.Looduskaitsjale on 20 000-hektariline Suursoo olnud ikka huvitav ja väärtuslik. Inimte-gevus on seal loodust vähe häirinud, elupaiku leidub nii kotkastele kui ka suurkiskjatele. Alates 1997. aastast kuulub Suursoo ülemaailmse tähtsusega Ramsari märgalade hulka ja on nüüd valitud ka IBAks, rahvusvahelise tähtsusega linnualaks.Emajõe–Suursoo maastikukaitseala administratsioon loodi alles 2004. aasta juunis ja praegu töötab vastses keskusehoones neli inimest. Vanast kõrtsikohast on KIKi rahaabi toel saanud tegus looduskoolituskeskus, kus kohe esimestel töökuudel peeti mitmeid se-minare ja korraldati kursusi. Keskusehoone lähedale rajatakse õpperada ja seatakse üles ilma- ja hüdroloogiauuringute õppeväljak, kus iga huviline saab omal käel mõõtmisi teha. Väikeses õpperuumis on võimalik lähemalt tutvuda loodusõppe materjalidega ja vaadata slaide.

Flying squirrel needs habitatProject: Specification of corridors connecting flying squirrel’s habitats and the making of nest boxes for flying squirrels

Our flying squirrels live mostly in fresh boreo-nemoral forests in North-Eastern Estonia, where they can find old hollow aspens, where they can nest. At present, more than 60 habitats of flying squirrel are known; about a half of then are located in protected areas. Today, flying squirrel belongs to the 1st category of protected species, as when old forests are cut, flying squirrel loses its habitat. This project, supported by the EIC and implemented by the Estonian Wildlife Fund, specified, which forest areas in the Lohusuu-Võtikvere-Avinurme-Tudulinna region would be suitable for flying squirrels and which type of habitat would this species prefer. An information and training day on flying squirrel was organised for the local pupils, teachers, forest owners and foresters.It was found that the situation of flying squirrels in the observed area was considerably worse than expected. Numerous artificial nests were set up in the forests, offering new nesting and hiding hollows for the animals who had become isolated in smaller forest areas. Local pupils, who were very much interested in these activities, helped to make and set up the artificial nests and to check them later. If flying squirrels start using these artificial hollows, the creating of connecting corridors between forests suitable for their habitat will continue.

Suursoo invites enthusiasts of natureProject: Furnishing of the Centre of Emajõe-Suursoo Landscape Reserve (two projects)

Emajõe-Suursoo mire is a place where, up to the autumn of 2004, even the inhabitants of Tartu came only to catch fish of pick cranberries. A stone and glass construction, built on the ruins of the mediaeval Uue-Kastre castle near Kavastu village, was opened on 8 September 2004, housing the central office of the Landscape Reserve. The new centre has already attracted even such people, who have never visited these places before. The Suursoo mire with its area of 20,000 hectares has always been an important and valuable region. Human activities have had an almost negligible effect on nature and both eagles and large predators can find habitats there. Since 1997, Suursoo belongs to the international Ramsar Convention of Wetlands; by now, it has been selected to be an IBA. The administration of the Emajõe-Suursoo Landscape Re-serve was created only in June 2004; only four people are presently working in the new office building. With financial support from the EIC, the centre, built on the site of an old inn, has become an active and busy nature training centre, which organised several seminars and courses already in the very first months of its existence. A nature study path will be built near the office building and a study square of hydrological and weather research will be installed nearby, where the enthusiasts can make their own measurements. In a small classroom, the visitors can get familiar with nature study materials and watch slide programmes.

29

30

Looduskaitse alamprogrammidNature protection subordinate programs

Ehitus / Constructions (33 projekti/projects)

Liikide kaitse korraldamine / Species protection (35 projekti/projects)

Kaitsealade hooldus / Maintenance of protected areas (67 projekti/projects)

Inventuurid ja ekspertiisid / Inventories and expert analyses (23 projekti/projects)

Pargid ja üksikobjektid / Parks and single objects (35 projekti/projects)


24%

14 020 953

8 449 104

4 744 090

4 681 114

2 686 505

34 581 766

41%

14%

14%

8%


Mõisapargi taassündProjekt: Pürksi mõisapargi rekonstrueerimine

Noarootsi valla keskuses asuv Pürksi mõisasüda hõl-mab pea- ja abihooneid ning kiviaiaga piiratud mõisa-parki. Noarootsi gümnaasiumi kasutuses olev häärber tehti korda 1995. aastal, aastakümneid räämas seisnud looduskaitsealuse pargi korrastamine sai aga võima-likuks tänu KIKi rahaabile. Noarootsi gümnaasiumi ja Läänemaa keskkonnateenistuse eestvõttel raiuti võsa ja juuriti kände, lammutati lagunenud hooneid ja taastati kaev ning kiviaed, kui nimetada vaid mõningaid töid. Pürksis tehtu on hea näide, sest Eestis ootavad korrastamist sajad endised mõisapargid.

Inventuur linnuriigisProjekt: Eesti haudelindude levikuatlas

Viimane meie kodumaa linnustiku levikut kajastav suur-teos põhines veerandsaja aasta eest kogutud andmetel, mis on praeguseks kindlasti vananenud. 2003. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühingu eestvõttel tööd kahek-saliikmeline komisjon sihiga panna aastaks 2010 kokku uus haudelindude levikuatlas. KIK toetab seda plaani suuresti.Eesti on jagatud 2094 vaatlusruuduks küljepikkusega 5 km. 2004. aastal aitas atlast koostada ligemale 400 linnuhuvilist, kes saatsid andmeid umbes kuuesaja vaatlusruudu kohta.Juba esialgsed andmed näitavad, et lindude arvukus on viimaste aastakümnete jooksul oluli-selt muutunud. Kahanenud on näiteks põldlõokese ja kuldnoka arvukus, pingerea esikümnes-se on aga tõusnud musträstas, keda seal varem polnud. Haruldaseks on muutunud tuuletalla-ja, rohkearvuliseks aga kormoran, valgepõsk-lagle, roohabekas ja väike-käosulane.

Karula pärandmaastikud võtavad ilmetProjekt: Traditsiooniliste hoonete säilitamine Karula rahvuspargis

Karula rahvuspargi pärandmaastike lahutamatu osa on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastatel rajatud hooned, millest paljud on paraku lagunenud või siis lagunemas. Vaheldusrikas taimestik ja pinnamood ning sellesse sulandunud rehed, aidad, suitsusaunad, kuiva-tid, heinaküünid ja maakivihooned annavadki Karulale tema kordumatu ilme. KIKi toetusel on taastatud Karula traditsioonilist maastikupilti ja korrastatud esiisade püstita-tud mitmesuguse otstarbega ehitisi. Projekti üks oluline eesmärk on propageerida kohalike elanike seas omaaegset ehituskunsti ja elulaadi.

Rebirth of a manor parkProject: Reconstruction of the park of Pürksi Manor

The Pürksi manor centre, located in the centre of Noarootsi community, consists of a main building and auxiliary buildings and a park, surrounded by a stone wall. The main building is used by the Noarootsi Gymnasium and it was restored in 1995. The park, which is under state protection, stood abandoned for many decades, and only financial support from the EIC made it possible to renovate it. On the initiative of the Noarootsi Gymnasium and the Läänemaa Environmental Department, the park was cleaned of old bushes and tree stumps, ruins of old constructions were cleared away, a well and the surrounding stone wall were restored, and other work was done. Pürksi can form a good example, as hundreds of former manor parks in Estonia are in a bad need of restoration.

Inventory in the realm of birdsProject: The distribution atlas of Estonian brooding birds

The last comprehensive work concerning the distribution of Estonian birds was based on the data, which had been gathered about 25 years ago and is now, obviously, out of date. In 2003, a commission of 8 members started work on the initiative of the Estonian Ornithological Society with the aim of completing a new distribution atlas of Estonian brooding birds by 2010. The EIC is largely responsible for the financing of this project.Estonia was divided into 2094 observation squares with the side length of 5 km. In 2004, about 400 enthusiasts helped to gather data for the atlas, sending in information about ca 600 observation squares. Already the preliminary data shows that the numerousness of birds has greatly changed during the recent decades. For example, the numerousness of skylark and starling has reduced and blackbird has now reached the top ten. Kestrel has become rare, but numerousness of cormorant, barnacle goose, bearded tit and booted warbler has increased.

Karula seminatural community takes shapeProject: Preservation of traditional buildings at the Karula National Park

An unseparable part of the seminatural community of the Karula National Park is formed by the constructions built at the end of the 19th and early 20th centuries, many of which are, unfortunately, dilapidated or rapidly deteriorating. Varied vegetation and relief and the buildings, which have been skilfully fitted into landscapes – barns, granaries, smoke saunas, grain dryers and stone buildings – are just the features that make Karula unique.With the EIC-supported projects, Karula traditional landscapes have been restored and houses, built by our ancestors for different purposes, have been put to order. One of the important aims of the project was to promote the old way of life and the art of building among the local population.

31

32

METSANDUSEPROGRAMM

Metsanduse 147 projekti jagunevad metsanduse ja jahin-duse alamprogrammide vahel.Korraldati traditsiooniline metsanädal ja vändati kaks metsandusteemalist filmi. Hoolitseti, et metsapuude järelkasvuks vajalik seemnevaru suureneks. Jahinduse vallas uuriti jahilindude arvukust ja jälgiti raadiosaatjat kasutades metskurvitsa tegemisi. Jahimehed parandasid oma lasketiirusid, soetasid jahikirjandust ja korraldasid õppepäevi. Plaanipäraselt ilmus “Eesti Jahimees” ja ajaki-ri “Eesti Ulukid”. Jätkuvalt sai toetust Eesti tähtsaim mets-loomade rehabilitatsioonikeskus Nigula looduskaitsealal.

The 147 projects of the forestry programme fall between the forestry and hunting subordinate programmes. The traditional Forest Week was organised and two films were made on forestry. Care was taken of the seed stock of forest trees. In the hunting subordinate programme, the numerousness of game birds was studied and the life of woodcock was followed with the help of radio transmitters. Hunters repaired their firing ranges, acquired hunting literature and organised training days. The journals Eesti Jahimees and Eesti Ulukid were routinely published. The Nigula Wildlife Rehabilitation Centre, the largest and most important of its kind in Estonia – continued receiving support.

FORESTRY6

JAHINDUS

Metskurvits ei kannata häiri-mistProjekt: Metskurvitsa tele-meetriline jälgimine

Metskurvits tegutseb ja toitub öösiti, seepärast on tema tegemisi tavapära-se rõngastamise põhjal keerukas jälgida. Suur osa metskurvitsatest langeb jahimeeste saagiks ning elusaid rõngastatud lin-de õnnestub harva uuesti tabada. Vajadus metskurvitsate telemeetrilise uurimise jä-rele tekkis pärast seda, kui oli ilmnenud, et häirimise korral hülgavad linnud kohe oma tavapärase toitumis-ala: heinamaad, kus leidub piisavalt nende lemmik-suupoolist rõngusse. Kui kaugele linnud lahkuvad? KIKi rahalisel toel märgistati linnud raadiosaatjatega ja jälgiti nende pesitsusjärgset tegevust ning elupaiga-eelistusi. Selgus, et mets-kurvitsad on toiduotsingutel üsna liikuvad ja lahkuvad segamise korral mitmete kilomeetrite kaugusele. Ent kui ilmad on soodsad ja olud rahulikud, püsivad nad mitu päeva samas piirkonnas.

HUNTING

Woodcock hates disturbing

Project: Telemetric monitoring of woodcock

A woodcock is active and feeds at night, therefore, it is difficult to follow its life habits using the common method of ringing. A large number of woodcocks are hunted and live birds with rings are caught only very rarely. The need for telemetric study of woodcocks arose after it was noticed that when disturbed, the birds would immediately abandon their usual feeding grounds – hayfields – where they can find the abundance of their favourite food, annelids. How far do the birds travel?With financial support from the EIC, the birds were fitted with radio transmitters and their habitat preferences and post-breeding behaviour was monitored. It was found that woodcocks move around quite a lot when feeding and when disturbed, they may move to a distance of several kilometres. With favourable weather and without disturbing factors, they may stay in one and the same area for several days.

33

34

Jahinduse alamprogrammidHunting subordinate programs

Jahimaade korraldus / Management of hunting grounds

Jahiulukite rakendusuuringud ja ulukikaitse / Applied studies on game and game protection

Investeeringud õppebaasidesse ja ühekordsed projektid / Investments in training facilities and single projects

Info, trükised ja näitused / Information, publications and exhibitions

Jahimeeste erialane väljaõpe / Training of hunters


23%

1 100 000

1 045 500

963 600

903 500

507 400

4 520 000

24%

21%

20%

11%


Nigulas aidatakse loomaorbusidProjekt: Jahiulukite rehabilitatsioon Nigula metsloomade turvakodus

1993. aastal asutatud metsloomade turva-kodu Nigula looduskaitsealal on siiani ainus omalaadne Eestis. Tosina tegevusaasta jooksul on elule tagasi aidatud mitu tuhat vigastatud või orvuks jäänud metslooma. Turvakodu töö on võimalik olnud eelkõige tänu KIKi rahaabile.Metsloomade turvakodus on aegade jooksul saanud abi ligi 200 loomaliigi isendid, kellest muidugi valdav enamik on linnud. Suurema-test jahiloomadest pole Nigula “kliendiks” olnud vaid hunt, ilves ja hirv. Suurimetajatest on tuntuimad abivajajad karud ning arvukaimad metskitsed. Üsna tavalised on ka põdrad, kelle iseseisvale rajale aitamine võtab tihti ligemale aasta. Nigulas nõustatakse ka abivaja-jaid ja korraldatakse loomade vedu.2003.–2004. aastal toimetati Naissaarele kokku kaheksa metskitsetalle, et taastada seal inimtegevuse tõttu hävinud metskitsepopulatsioon.

Eesti jahimehed hindavad “Eesti Jahimeest”Projekt: Ajakirja Eesti Jahimees väljaandmise toetamine

1992. aastal ilmuma hakanud Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne Jahimees oli esialgu õhuke ajaleht. Aasta-aastalt muutus see üha mahukamaks ja sisukamaks, paranes ka trükikvaliteet. Aastaks 2001 olid olemas kõik eeldused asutada ajakirja ning trükivalgust nägi-gi ajakiri Eesti Jahimees.Eesti Jahimeeste Seltsi väljaandena on nii ajaleht kui ka hilisem ajakiri olnud eeskätt jahimeeste teavitaja, kooli-taja ja loodushoidliku ellusuhtumise propageerija.Ent lugejate seas on alati olnud ka metsandustöötajaid, kalastajaid, koerakasvatajaid ja lihtsalt loodusesõpru nii linnast kui ka maalt.KIK on toetanud Eesti Jahimehe väljaandmist ja alates 2005. aastast jõuab ajakiri üle 12 500 jahimehest tellijani.

Orphaned young wild animals are helped in Nigula

Project: Rehabilitation of game at Nigula Wildlife Rehabilitation Centre – a “safe home”

The Nigula Wildlife Rehabilitation Centre, founded in 1993, is the only institution of its kind in Estonia. During its dozen work years, the Centre has helped several thousands of injured or orphaned wild birds or animals to survive. The work of the Centre has been made possible by the EIC’s financial support.Since its foundation, the Centre has helped individual animals from about 200 different species, mostly birds. Of larger game, only wolf, lynx and deer have not been among the “clients” of the Centre. The best-known large animals in need of help are bears, the most numerous species is roe. Quite usual are elks, with whom it may take a year to fully rehabilitate them. The Nigula Centre also gives advice to people who want to help animals and organises transport of animals.In 2003-2004, eight roe kids were taken to the island of Naissaar to restore the local roe population that had been destroyed due to human activities.

35

Estonian hunters appreciate their journal

Project: Financial support to the publishing of the journal Eesti Jahimees

Jahimees, the publication of the Estonian Hunters’ Society, started appearing as a thin newspaper in 1992, but it grew from year to year both in volume and in quality. By 2001 it was ready to become a journal and Eesti Jahimees was born. Being a publication of the Estonian Hunters’ Society, the newspaper, as well as the journal, aimed at giving information and providing training to the hunters and promoting the worldview of environmental protection. Among its readers are also foresters, fishermen, dog breeders and other people interested in nature from the county and urban areas. The EIC has contributed to the publication of this journal with more than 12,500 subscribers.

36

Metsanduse alamprogrammidForestry subordinate programs

Metsanduse arengukava / Forestry Development Plan

Erametsanduse toetamine / Support to private forestry

Metsateadus ja -haridus / Forestry and education

Metsandusüritused ja kirjastustegevus / Forestry events and publications

Metsade kaitse ja metsandusprojektide järelevalve / Forest protection

and supervision of forestry projects

Metsa uuendamine ja taasmetsastamine / Reforestation

Maakondlikud metsandusprojektid / Regional forestry projects

Metsaökosüsteemide kaitse / Protection of forest ecosystems


19%

8 700 150

4 539 300

4 104 860

3 223 944

999 780

983 000

518 471

448 000

23 517 505

37%

17%

14%

4% 4% 2% 2%


METSANDUS

Metsauuendus nõuab korralikku seemetProjekt: Metsapuude seemnevaru loomine

Eestis on viimastel aastatel pidevalt suure-nenud lõppraietega raiutud ja uuendamist vajavate puistute pindala, eelkõige just erametsades. Metsaseemne varu loomise eesmärk on rahuldada nii era- kui ka riigi-metsa sektori vajadusi ja tagada metsan-duse säästev areng. Näiteks hakkab harilik kuusk puistutes vilja kandma 30–50-aastaselt, seemnesaak aga kõigub tunduvalt: tuleb ette 3–7 aasta pikkusi perioode, kui seemned üldse ei valmi või on neid väga vähe. Säära-sed kõikumised on tingitud ilmastikust ja muudest keskkonnateguritest.KIKi toetusel loodava metsaseemnevaru eesmärk on luua kvaliteetne, hästi säiliv ja heade geneetiliste omadustega ning bioloogilise mitmekesisuse vajadusi rahuldav seemneta-gavara. Korralikku kuuseseemet peaks meil tagavaraks olema 7–8 aastaks (4000 kg), männiseemet 3–4 aastaks (3300 kg) ja kaseseemet 2 aastaks (300 kg). Praeguseks on meil kaseseemet piisavalt, männiseemne vajadusest on rahuldatud ligi kolm neljandikku ja kuuseseemnest on olemas umbes 40 protsenti. Projekt jätkub.

Koolimetsandus kasvatab metsatarkuProjekt: Koolimetskondade ja Eesti Kooli-metsade Ühenduse tegevuse toetamine

1960. aastatel sai Eestis alguse koolimets-kondade liikumine, mis hõlmas arvukalt koole ja õpilasi. Vahepeal hääbunud liikumi-se elluäratamiseks asutati 2003. aastal Eesti Koolimetsa Ühendus (EKÜ).Ühenduse eestvedajad edendavad koolimet-sanduse kaudu loodusharidust ja kasutavad metsa omapärase õppe- ja kasvatusvahen-dina. Liikumisega seotud koolilapsed õpivad tundma loodust ning metsade säästlikku majandamist. EKÜ algatusel on kasutusele võetud mõiste “õuesõpe”. Alates 2004. aastast on 14. aprillil korraldatud õuesõppepäeva, mis leidis kohe paljudes koolides elavat vastukaja ja toetust. Praegu on Eesti Koolimetsa Ühendusega seotud ligikaudu 70 kooli, kelle tegevust juhib kuus maakondlikku kuraatorit.KIKi toetusel on õpilastele korraldatud matku, võistlusi ja laagreid ning õpetajate ja kooli-metskonna juhendajate täienduskursusi. Laste hulgas on väga populaarne “Metsatarga koolitus” Luual ja samateemaline võistlus Saaremaal.

FORESTRY

Reforestation requires quality seedsProject: Creation of seed bank for forest tree species

The area of clear cut forests that require reforestation, especially regarding privately owned forests, has steadily grown in Estonia. The aim of creating a seed bank for forest tree species is to meet the needs of both the state and the private sector and to guarantee the sustainable development of forestry. For example, the spruce starts to yield seeds at the age of 30-50 years and the yield differs much: there may be 3-7-year long periods when the seeds do not ripen at all or the yield is very small. Such variability is caused by the weather and other environmental factors.The aim of the seed bank, created with financial support from the EIC, is to establish a stock of seeds with good genetic properties that preserve well and meet the needs of biodiversity. We should have a stock of good spruce seeds up to 4000 kg, which would be sufficient for 7-8 years; a stock of pine seeds should amount to 3300 kg, sufficient for 3-4 years, and 300 kg of birch seeds should be enough for 2 years. Today, our stock of birch seeds is adequate, the stock of pine seeds meets about three fourth of the need and the stock of spruce seeds contains about 40% of the necessary amount. The project will be continued.

Studying in the open air

Project: to School Forest Districts and to the activities of the Union Estonian of School Forest Districts

The movement of School Forest Districts, involving a number of schools and many pupils, was started in Estonia in the 1960s. To revive this movement, which had gradually almost vanished, the Union of Estonian School Forest Districts was founded in 2003. The leaders of the Union promote nature education through school forest districts and use forest as a unique educational institution. The pupils, who are involved in this movement, study nature and sustainable management of forests. The Union coined a new term ‘studying in the open air’ and since 2004, the Day of Studying in the Open Air is held on 14 April. This day was adopted in many schools and it became very popular. More than 70 schools have joined the activities of the Union, led by six regional coordinators.The EIC has supported the organisation hiking tours, competitions and camps for pupils and additional training courses for teachers and supervisors of school forest districts. Schoolchildren love a training course “Forest Wizard’s Training” held in Luua and a competition under the same name, organised on the Island of Saaremaa.

37

38

KALANDUSEPROGRAMM

Kalanduse programmi 65 projekti keskendusid eelkõige kalavarude taastamisele ja nende suuruse hindamisele. Eesti veekogudesse asustati 13 000 vähki, 8000 jõeforelli, 25 000 meriforelli ja 575 000 angerjat. Pärnu lahe põhjas kergendavad koha kudemist üle tuhande kunstkoelmu. Toetust pälvis ka Tallinnas peetud Euroopa XI ihtüoloo-giakongress ning harrastuskalapüügivõistlus Narvas. Trükist ilmus “Kalanduse aastaraamat”.

The 65 projects of the fishery programme were centred on the regeneration of fish stock and the assessment of the stock. 13,000 crayfish, 8,000 brown trout, 25,000 salmon trout and 575,000 eels were released in Estonian bodies of water. More than a thousand artificial nests were placed on the bottom of the Pärnu bay to facilitate the spawning of pikeperch. Support was also given to the 9th European Congress of Ichthyology, held in Tal-linn, and to a fishing competition in Narva. Kalanduse aastaraamat (The Fishery Yearbook) was published with the support of the EIC.

FISHERY7

Kuidas elab Läänemere kilu ja räimProjekt: Pelaagiliste kalavarude akustiline hindamine Läänemere Eesti majandusvööndis 2004. aastal

Projekti eesmärk on hinnata Läänemere pelaagiliste kalavarude – kilu ja räime – suurust ning koosseisu Eesti majandusvööndis. Räime ja kilu varude suurust hinnatakse rahvus-vahelise koostöö raames kogu Läänemerel ja seda tehakse kord aastas.Kalavarusid vaetakse erilise aparaadi – kajaintegraatori abil. Kaladelt tagasi peegeldu-nud signaalide põhjal saab hinnata kalade arvukust mere pindalaühiku kohta. Akustilise hindamise teel hangitud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui töönduslike saakide põhjal antud hinnangud kalavarude suuruse kohta. Projekti käigus kogusid Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlased ühtlasi andmeid kiluparve-de arvukuse, biomassi, vanuselise ja pikkuselise koosseisu ning kalade keskmise keha-massi kohta Eesti majandusvööndis. Need andmed aitavad luua üldpilti kogu Läänemere pelaagilistest kalavarudest.Et kalavarusid hinnatakse kord aastas, siis on vajalik teha vastavaid uuringuid niisama korrapäraselt ka tulevikus.

About the life of Baltic sprat and Baltic herringProject: Acoustic assessment of pelagic fish stock in the Estonian economic zone of the Baltic Sea in 2004

The aim of the project was to assess the stock and community of pelagic fish – Baltic sprat and Bal-tic herring – in the Estonian economic zone of the Baltic Sea. The stock of sprat and Baltic herring are assessed once a year over the whole of the Baltic Sea in international cooperation. The fish stock is assessed using a special device – an echo integrator. The signal that reflects back from the fish enables to assess the numerousness of the fish per area unit of the sea. The data acquired from acoustic assessment are usually more trustworthy than the assessments based on industrial catch. Researchers of the Estonian Marine Institute of the University of Tartu gathered data on the numerousness, biomass, and the age and length structure of sprat schools, and the mean body mass of the fish in the Estonian economic zone. Such data help to form an overall picture of the pelagic fish stock of the whole of the Baltic Sea. Since the assessment is carried out once a year, such research should be carried out as regularly in the future.

39

40

Kalanduse alamprogrammidFishery subordinate programs

Taastootmine / Regeneration (11 projekti/projects)

Arendusprojektid / Development projects

(28 projekti/projects)

Teadusuuringud / Research (17 projekti/projects)

Kontroll ja järelevalve / Protection and supervision


Rahvusvaheline koostöö / International cooperation



28%

7 073 984

6 316 258

4 429 142

4 054 700

613 760

22 487 844

31%

20%

18%

3% Eelarve kroonides / Budget in kroons

Kohapesad lahepõhjasProjekt: Kunstkoelmud Pärnu lahes koha kudesub-straadina

Koha on üks Pärnu lahe hinnatumaid töönduskalu. Ülemäärane püük ja üha halvenevad sigimistingi-mused ohustavad aga järjekindlalt selle kalaliigi püsimajäämist.Koha olulistel kudealadel lahesoppides ei leidu küllaldaselt taimestikku, mis pakuks merepõhja koetud kohamarjale varju. Liikuvad põhjasetted kannavad tihti marja minema ja looted hukkuvad. Projekti eesmärk on parandada kunstlike “kohape-sade” abil kalade sigimisedukust. Kunstkoelmuid on kohadele Pärnu lahes rajatud juba veerand sajandit. Esialgu uputati merepõhja lihtsalt okas-puude oksi, moodsamad kohapesad aga valmista-takse noodalinnast ja asetatakse jadadena merre. 2004. aastal paigutati tänu KIKi toetusele Pärnu lahte kokku 1590 kohapesa.

Narvas jahiti võidu lõhetProjekt: Rahvusvahelise harrastuskalapüügi võistlu-se Narva Lõhe 2004 korraldamine

2004. aasta septembris peeti Narvas juba neljan-dat korda rahvusvahelist kalapüügivõistlust “Narva lõhe”. KIKi toetusel peetud võistlusest võttis osa ligi 50 landiloopijat ja lendõngemeest Eestist, Lätist ja Leedust. Narvalastel oli väljas mitu võistkonda, kuid esikoha sai siiski Eesti ühendmeeskond, kes tõmbas välja 2,45 kg lõhet. “Narva lõhe” kalapüügi-võistlust korraldab klubi Kalastaja.

Pikeperch nests on the bottom of the bay

Project: Artificial spawning grounds in Pärnu Bay as the spawning substrate for pikeperch.

Pikeperch is among the most valuable industrial fish living in Pärnu Bay. Overfishing and continuously deteriorating reproduction conditions persistently endanger the survival of this fish species.The important pikeperch spawning grounds in small bays lack bottom vegetation that could hide the pikeperch roe spawned on the bottom of the sea. The moving bottom sediments often carry the roe away and the embryos die. The aim of the project is to improve the reproduction success of the fish by providing artificial “pikeperch nests”. Artificial spawning grounds for pikeperch have been built in Pärnu Bay for already 25 years. At the beginning, simply the branches of coniferous trees were sunk to the bottom of the sea. The modern pikeperch nests are made of netting and placed in rows on the bottom of the sea. Thanks to support from the EIC, the total of 1590 pikeperch nests were set in Pärnu Bay in 2004.

A salmon-fishing competitionin Narva

Project: Organisation of international sport fishing competition “Narva Salmon 2004”.

Already the fourth international sport fishing competition “Narva Salmon” was held in Nar-va in September 2004. The competition, held with support from the EIC, was participated by about 50 troll fishers from Estonia, Latvia and Lithuania. The town of Narva had entered several teams, but the first prize was won by the joint Estonian team, who caught 2.45 kg of salmon. The salmon-fishing competition is organised by a hobby club “The Fisher”.

41

42

MAAKONDLIKPROGRAMM

Maakondliku programmi eelnõu koostasid keskkonnami-nisteeriumi maakondlikud keskkonnateenistused. Nagu eelmistelgi aastatel rahastati maakondliku programmi raames projekte, mis ei saanud toetust teistest program-midest, kuid mis samas on maakondlike arengukavade seisukohalt olulised. Rahastati kokku 305 projekti, mille teostamiseks oli eraldatud 5 371 528 krooni. Programmis osalesid kõik maakonnad, kõige rohkem projekte käivita-sid Viljandimaa, Tartumaa ja Läänemaa.

The regional programme was drafted by the Regional Environment Departments of the Ministry of Environment. Similarly to the previous year, the regional prog-ramme financed such projects that were not supported under other program-mes, but which were important to regional development. 5,371,528 EEK were used to finance the total of 305 projects. All counties participated in the prog-ramme; the number of projects was the largest in Viljandimaa, Tartumaa and Läänemaa Counties.

8 REGIONAL

Ida-Virumaa vajab õhuseiretProjekt: Ülevaade saasteainete emissioonist ja sisaldusest Ida-Virumaa õhus 2003. aastal

Projekti raames mõõdeti tähtsamate saasteainete (mitmesugused tahked osakesed, vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsihappegaas, ammoniaak, vesiniksulfiid) ja mitme orgaanilise ühendi, näiteks formaldehüüdi sisaldust välisõhus Ida-Virumaal. Selgus, et välisõhu kvaliteet ei ole Ida-Virumaa linnades, võrreldes 2002. aasta tase-mega oluliselt muutunud. Kokku paiskus aasta jooksul Ida-Virumaa õhku 147 850 tonni heitmeid, millest neli viiendikku pärineb Narva elektrijaamadest. Paiguti oli probleeme fenooli ja vesiniksulfiidi õhusaastega. KIKi toetusel uuris õhu kvaliteeti TPÜ ökoloogia instituudi Kirde-Eesti osakond. Sealsed spetsialistis leiavad, et edaspidi tuleb õhuseiret Kirde-Eestis tõhustada.

Ida-Virumaa needs air monitoringProject: Overview of the emission of polluting substances and their ingredients in the air of Ida-Viru-maa County in 2003

In the course of the project, the content of more important polluting substances (several kinds of solid particles, sulphur dioxide, nitric oxide, carbon dioxide, ammonia, hydrogen sulphide) and several organic compounds, e.g., formaldehyde, was measured in ambient air in Ida-Virumaa.It was found that the quality of ambient air in Ida-Viru-maa towns has not much changed when compared with that in 2002. During one year, the total of 147,850 tons of waste was emitted into the air in Ida-Virumaa; four fifths of them originated from the Narva power stations. In some places there were problems with air pollution with phenol and hydrogen sulphide. With support from the EIC, the air quality study was carried out by the North-Eastern Department of the Institute of Ecology of the Tallinn University. The specialists of the Institute think that in the future, the air monitoring in Ida-Virumaa must become more efficient.

43

44

Maakondlikud programmidRegional programs1 600 000

1 400 000

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0 Ida-Virumaa

Harjumaa

Lääne-Virumaa

Tartum

aa

Pärnumaa

Viljandimaa

Saaremaa

Raplamaa

Jõgevam

aa

Järvam

aa

Läänem

aa

Põlvamaa

Võrum

aa

Valgam

aa

Hiiumaa

Kokku/Total 15 000 000


Järvamaa loodus teemakaartidel Projekt: Järvamaa keskkonnaalaste kaartide koostamine

Keskkonnakaitse teemakaardid on väga olulised näiteks veemajanduskavade koostamisel ja põhjavee kaitse kor-raldamisel. Samas pakuvad säärased kaardid suurepärast ülevaadet vaadeldava piirkonna looduskeskkonnast kui tervikust ja on kindlasti abiks igale loodushuvilisele.Kogu Järvamaad hõlmavaid keskkonnateemalisi kaarte polnud varem koostatud. KIKi toetusel valmis Järvamaa keskkonnateenistuse eestvõttel kaardivihik, mis on nüüd kättesaadav ka digitaalsel kujul. Teemakaartidelt saab näiteks jälgida, kus paiknevad allikad ja karstilehtrid, kus on tähtsamad reostuskolded ning kus leidub kaitsealuseid loodusobjekte.

Rootsimaa metsa päästmineProjekt: Hanikatsi laiu põlispuude ja maastike avamine

Hiiumaa laidude kaitseala koosseisu kuuluv liigirikka taimestikuga Hanikatsi laid asub 8 km kaugusel Hiiumaast. Laiu lõunaosas säilinud paarkümmend põlispuud olid sattunud tõelisse ohtu, sest nooremad puud olid juba kasvanud läbi nende võrade. Ühtlasi ähvardas laiu liigikirevat taimestikku üha laiemalt lokkav võsa.KIKi rahaabi toel ja paljude vabatahtlike ühisel jõul puhastati põlispuude ümbrus ja rajati ligipääsuteed puudesalga juurde, mis kannab Rootsimaa metsa nime. Hukust pääses 10 pärna ja 9 iidset tamme, millest kõige kõrgem on üle pika aja taas meremärgiks Hanikatsi ümbruses ristlevatele laevadele.

Nature of Järvamaa on thematic maps

Project: Compilation of environmental maps of Järvamaa County

The thematic maps of environment protection have a great importance in many spheres, e.g., in drawing water management plans and organising groundwater protection. Such maps offer also an excellent overview of the natural environment of the area under observation as the whole, and are of great help to enthusiastic naturalists. No environmental maps covering the whole of Järvamaa have so far been made. On the initiative of the Järvamaa Environment Department and supported by the EIC, a booklet of maps was made, which is now accessible also in the digital format. Thematic maps show the locations of springs and karst sinks, the locations of more important sources of pollution and the locations of more important protected natural objects.

Saving of the Rootsimaa forest

Project: Opening of the landscapes and old large trees on the Islet of Hanikatsi

The Islet of Hanikatsi with its rich vegetation is a part of the Hiiumaa Islets Landscape Reserve; it is located 8 km off the coast of the Island of Hiiumaa. A couple of dozens of large ancient trees, growing on the southern part of the islet, had become seriously endangered, since young trees had already grown through their branches. The rich in species vegetation of the island was also endangered by rapidly growing worthless bushes. Supported by the EIC, and with the help of many volunteers, the surroundings of the old trees were cleared and an access path was made to a grove of trees called Rootsimaa forest. Ten ancient lime trees and 9 oaks were saved from perishing. The tallest of these trees can again point the sailors cruising near Hanikatsi to their right courses.

45

46

ISPA ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid

Eestile ja KIKile oli see esimene Ühtekuuluvusfondi (ÜF) 2000–2006 tsükli aasta, mil ISPA eelarvest rahastatud projektid tuli ellu viia juba ÜFi vahenditest ja ÜFi reeglite järgi. Kuna ISPA reeglistikku välja töö-tades oli Euroopa Komisjon aluseks võtnud ÜFi reeglid ja nõuded, ei toonud üleminek kaasa kuigi suuri muutusi. Oluliselt ei muutunud ka KIKi töökorraldus, vaid KIKi osavõtt projektitsüklis nihkus ettepoole ja algab nüüd ÜFi taotluste kvaliteedikontrolli ja hindamisega.

Et tulla toime üha lisanduvate projektidega ja tõhustada kontrolli, võeti KIKi 2004. aastal tööle neli uut spetsialisti, kelle ülesanne on koordi-neerida ÜFi projekte. Ühtlasi loodi projektiauditi üksus, mis kontrollib kõiki KIKi osalusel ellu rakendatavaid projekte. 2004. aastal oli KIKi tähelepanu all kokku 15 investeeringuprojekti (sealhulgas neli aasta jooksul lisandunud ÜFi projekti) ja 12 ISPA tehnilise abi projekti; KIK tegi kõnealustele projektidele väljamakseid 213 976 620 krooni eest (13 675 599,73 eurot).

Tulemused:• lõpetati Tartu tunnelkollektori (K2) ehitus ja koostati lõpparuanne projekti tööde ja omaniku järelevalve kohta;• lõppesid Tartu linna vee- ja reoveetorustiku laiendamise projekteerimistööd, korraldati hanked ja 2005. aasta jaanuaris sõlmiti lepingud torustike ehituse ja omaniku järelevalve kohta;• lõppes teenusleping Narva vee- ja reoveetorustike laiendamise projekti pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamise kohta (tehnilise abi projekt), korraldati hange ja sõlmiti omaniku järelevalve leping (ehitushange tühistati ja uus hange korraldatakse 2005. aastal).• jätkati: - Viljandi reoveepuhasti ehitamist, - Narva linna reoveepuhasti renoveerimist;• korraldati tööde ja teenuste hanked ja sõlmiti lepingud: - Kohtla-Järve reoveepuhasti renoveerimise kohta, - Narva tuhavälja nr 2 sulgemise kohta;• korraldati hanked ja sõlmiti lepingud Tallinna prügila teise etapi projekti – Pääsküla prügila sulgemise kohta;

• korraldati kaks hanget Pärnu jäätmemajandusprojekti (Paikuse prügila ehitus ja Pärnu vana prügila sulgemine) elluviimiseks ning kaks hanget Valga vee- ja reoveetorustiku laiendamiseks.

Peale selle tegeldi 2004. aastal ÜFi kaudu toetust saanud Viim-si, Paide-Pärnu, Lääne-Saarte ja Matsalu veemajandusprojektide hangete ettevalmistuse ja nõustamisega. Viimased kolm torkavad silma uudsusega, sest tegu on projektirühmadega, milles osaleb mitu omavalitsust ja/või nende vee-ettevõtted ning mis eeldavad ühise rahastusotsuse korral ka tõsist koordineerimistööd.

ISPA Rapla veemajandusprojekti hankeid polnud ka 2004. aastal või-malik välja kuulutada, sest Euroopa Komisjoni delegatsioonile märtsis esitatud hankedokumente ei jõutud seal läbi vaadata ja liitumise järel oli vaja neid riigihangete seadusega vastavusse viia, oluliselt täienda-da ja parandada.

ISPA tehnilise abi projektidest valmis Pärnu alamvesikonna ÜFi inves-teerimistaotlus (KIK tagas nimetatud lepingus ette nähtud teenuste eest tasumise, tööd võttis vastu keskkonnaministeerium kui tööde tellija).Koostöös toetuse saajatega (sh keskkonnaministeeriumiga) tehti kuus teenuste hanget ja sõlmiti lepingud ISPA tehnilise abi kasuta-mise kohta (Natura kaitsealade investeeringutaotluse koostamine; Lääne-Viru alamvesikonna veeprojekti ettevalmistus, Pärnu (Ülejõe,

Rääma piirkond) vee- ja reoveevõrgu investeeringutaotluse ettevalmistus; Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitsepro-jekt; Harju alamvesikonna veemajanduskava katseprojekt; Vääna jõe vesikonna veemajandusprojekt).

KIKi eestvõttel korraldati toetuse saajatele seminare

ja koolitusi (hangete korraldamine, FIDIC lepingu tingimused), koostati KIKi ÜFi protseduuride käsi-raamat ning tegevusjuhised ja tutvustati neid ÜFi

toetuse saajatele.

Midagi ei ehitata kunagi tähtaja või eelarve piires.Cheopsi seadus; Arthur Bloch, “Murphy seaduste täielik kogu”

47

Environmental projects of the ISPA and Cohesion FundFor Estonia and for the EIC, 2004 was the first year of the EU Cohesion Fund (CF) 2000-2006 cycle, when the projects, which had been financed by the ISPA had to be completed already with the financing and under the regulations of the CF. Since the regulations of the ISPA, worked out by the European Commission, had already been based on the rules and requirements of the CF, the transition did not bring along any major changes. The work organisation of the EIC did not change much, too, only the participation of the EIC in the project cycle was shifted to an earlier position and now starts with the evaluation and quality control of the CF applications.

To manage the continuously growing number of projects and to make the control mechanism more effective, four new specialists were employed by the EIC in 2004, with the task of coordinating the CF projects. The unit of project audit was created as well, controlling all projects, which are implemented with the participation of the EIC.

In 2004, the EIC worked on 15 investment projects (including four CF projects added during the year) and 12 ISPA projects of technical help. The total of 213,976,620 EEK (13,675,599.73 EUR) were paid to these projects.

Results:• The construction of the Tartu tunnel sewer (K2) was completed and the final report on the works and the owner’s supervision was produced.• The projecting of the Tartu water supply and sewage pipelines was completed, procurements were

conducted and a contract was made in January 2005 concerning the construction and the owner’s supervision of the pipelines.• A service contract for the preparation of tender documents for the extension of water and sewerage system in Narva town (technical assistance project) was completed; the procurement was conducted and the owner’s supervision contract was made (the construction contract was cancelled and a new procurement will be conducted in 2005).• Continuation of works: - construction of the Viljandi waste water treatment plant; - renovation of the Narva waste water treatment plant.• Procurements of works and services were conducted and contracts were made: - renovation of the Kohtla-Järve sewage water treatment plant; - closure of Narva ashfield No 2.• Procurements were conducted and contracts made for the stage 2 of the Tallinn landfill – closure of the Pääsküla landfill.• Two procurements were conducted for implementing the Pärnu waste management project (construction of the Paikuse landfill and closure of the old Pärnu landfill), and two procurements for the extension of the Valga water and sewage system.

An additional activity was the preparation and consultancy for the procurements of water management projects in Viimsi, Paide-Pärnu, Läänemaa and Saare-maa Counties and in Matsalu. The latter three stand out for their novelty, since these projects are participated by several local governments and/or their water management enterprises which, in case they are jointly

financed, requires serious coordination.It was still not possible to call for procurements for the ISPA-financed Rapla water management project even in 2004, since the procurement documentation, submitted to the European Commission Delegation in March, had not yet been examined there and after the accession of Estonia into the EU, the documents had to be brought into accordance with the State Procurement Law, and further complemented and revised.

Of the ISPA technical assistance projects, the application for the CF financing in Pärnu sub-catchment area was completed (the EIC guaranteed the payment for the services provided by this contract; the work had been ordered by the Ministry of Environment).

Six procurements for services were conducted in cooperation with the receivers of the support (incl. the Ministry of Environment) and contracts were made about the use of the ISPA technical assistance (compilation of the investment application for the Natura protected areas; preparation of the Lääne-Viru sub-catchment basin water project; preparation of the Pärnu (Üle-jõe and Rääma areas) water and sewage system investment application; Ida-Harju and Keila-Vasalemma water protection project; an experimental project of the water management plan for the Harju sub-catchment basin; water management project for the Vääna River catchment basin).

The EIC initiated seminars and training courses for the receivers of support (procurements, conditions of the FIDIC contracts); a handbook and guidelines for the CF procedures were compiled and introduced to the receivers of support from the CF.

Nothing is ever built within the deadline or budget.Cheops law: Arthur Murphy, Full Collection of the Laws of Murphy

48

Keskkonnasektori välislaenude vahendamine 2004. aastalKIKi pikaajalised keskkonnalaenud on mõeldud eelkõige suurteks keskkonnaalasteks investeeringuteks, nagu projektid veemajanduse, jäätmekäitluse ja taastuvenergeetika edendamiseks.

Keskkonnainvesteeringute tasuvusaeg on pikem kui tavalistel äri-projektidel, seetõttu ongi KIK välja töötanud laenutoote, mis pakub pikemaid tagasimakse tähtaegu ning samas on võimalik ka kestvam maksepuhkus, kui seni laenuturul tavaks. KIKi laenude intressitase on võrreldav kommertspankade omaga, sest KIKi eesmärk ei ole mitte konkureerida pangandusturul, vaid täita seda tühimikku, mida pangad siiani pole pakkunud. Nimelt pakub KIK keskkonnaprojektide rahastamise terviklahendusi. Kui projekti arendaja on saanud Euroo-pa Liidu fondidest või KIKi keskkonnaprogrammist abiraha, siis omafi-nantseeringu katmiseks on võimalik saada keskkonnalaenu. Lisaks pakub KIK projekti elluviijale vajaduse korral abi nii finantsplaneerimi-se kui ka keskkonnateemaliste küsimuste lahendamisel.

KIK on hakanud pakkuma ka lühiajalisi laene, seda eelkõige sild -finantseerimise eesmärgil. Sildfinantseerimist rakendatakse juhtu-del, kui projekti arendaja on saanud abiraha taotlemisel positiivse rahastamisotsuse (näiteks ERDF ja LIFE programmid), kuid esmalt

tuleb tal tasuda kõik projekti arendamise käigus tehtavad kulutu-sed omavahenditest.

2004. aasta lõpuks kasvas KIKi laenuportfelli maht 145 miljoni kroonini, millest

Põhjamaade Investee-rimispanga (NIB) laene

vahendati 89 mil-joni krooni

eest. Samas lõpetati 2004. aastal välislaenude vahendamine, kuna KIK suudab laene ka omavahenditest rahastada, esialgu on laenute-gevuseks suunatud 150 miljonit krooni.

KIKi laenupoliitika on suhteliselt konservatiivne ja halbasid laene on seni suudetud vältida, mistõttu ei ole vaja olnud suurendada ka lae-nukahjude reservi. Praegu on ka hea meel tõdeda, et KIKi laenud pakuvad järjest roh-kem huvi eraettevõtetele, mis mõneti viitab nende keskkonnateadlik-kuse kasvule. Enamik KIKi kliente on seni siiski omavalitsused ning omavalitsustele kuuluvad äriühingud. Suurem osa laenurahadest on läinud vee- ja kanalisatsiooniprojektide arendamiseks. Kliendid on KIKi laenuteenusega seni väga rahule jäänud, sest neile pakutakse alati ka head nõu, kuidas paremini korraldada ettevõtte finantstege-vust ja optimeerida kulusid.

Edaspidi on kavas säilitada kvaliteetset laenuportfelli ja varuda piisavalt aega klientide finants- ja keskkonnaprobleemidega süga-vuti tegelemiseks. KIKi eesmärk ei ole iga hinna eest suurendada laenuportfelli mahtu ega teenida sellelt suuri kasumeid. Meie tahame pakkuda klientidele professionaalset teenust, et kaasa aidata meie kõigi elukeskkonna säilitamisele ja selle säästlikumale kasutamisele.

Laenude andmist korraldab KIKis eraldi üksus, mille peamised ülesanded on:• laenuprojektide analüüs,• taotluste esitamine KIKi nõukogule,• väljamaksete tegemine,• laenude administreerimine,• aruandluse ja kokkuvõtete teostamine,• laenuriskide juhtimine,• järelvalve teostamine.

49

Intermediation of environmental loans of the environmental sector

The long-time environmental loans of the EIC are primarily intended for the development of ma-jor environmental investments, such as water management, waste management and renewable energy projects.

The profitability period of environmental investments is longer than that of ordinary investment projects. That is why the EIC has developed loans with longer repayment deadlines and allowing longer repayment breaks than it is customary at the loan market. The interest rate of the EIC loans is comparable to that of commercial banks, since the EIC does not aim at competing in banking, but at offering the services the banks do not offer so far. The EIC offers complete solutions for financing environmental projects. If the implementer of a project has received financial support from the EU funds or the EIC environmental programme, he can get a loan to provide self-financing. In addition to that, if necessary, the EIC offers counselling and help in financial planning and in solving environmental questions.

The EIC started offering short-time loans as well, with the aim of bridge financing. Bridge financing is used in cases, when project developers have applied for grants and received a positive answer (e.g. the ERDF and LIFE programmes), but first, have to meet all expenses of the project with self-financing.

By the end of 2004, the volume of the EIC loan portfolio was 145 million EEK; intermediated loans from the Nordic Investment Bank (NIB) extended to 89 million EEK. At the same time, intermediation of foreign loans was stopped in 2004, since the EIC is able to finance loans from its own funds; at first, the total of 150 million EEK was intended for loan activities.

The EIC loan policy is relatively conservative and bad loans have so far been avoided. Therefore, the EIC has not needed to enlarge the reserve for compensating loan damages. We are glad to say that the loans offered by the EIC have attracted more and more attention of private enterprises, indicating a rise in their environmental awareness. The majority of the EIC’s clients are, still, local governments and firms belonging to local governments. The major part of the loans have been

used in developing water and sewage system projects. The clients have so far been well satisfied with the EIC loans, as together with loans, they are always offered guidance in organising financial activities and optimising the expenses of their enterprises.

In the future, the EIC plans to maintain its quality loan portfolio and wants to spend enough time in thorough discussions of financial and environmental problems with its clients. We do not aim at enlarging our loan portfolio at any cost, nor wish to earn large profits. We wish to offer professional service to our clients, and to help maintain our common living environment and ensure its sustainable use.

A special EIC unit is involved in granting loans; its main tasks are:• Analysing of loan projects• Submission of loan applications to the EIC Council• Disbursement of loans• Administration of loans• Reporting• Management of loan risks• Supervision

50

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF; European Regional Development Fund) on üks neljast Euroopa Liidu regionaalpoliitikafondist, mis toetab majanduse ja infrastruktuuride arendamist,sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri arendamist. Keskkonnaprojektevalitakse rahastamiseks Eesti riiklikule arengukava järgi.2004. aastal esitas KIK rahandusministeeriumile protseduurid, kuskirjeldati ERDFi toetuste vahendamisega seotud toiminguid ja ülesan-nete jagunemist KIKis. Selle alusel akrediteeris rahandusminister 25. mail 2004 KIKi ERDFi kaudu rahastatava meetme 4.2 “Keskkon-na-infrastruktuuri arendamine” rakendusüksuse ülesannete täitjaks.

KIK ja keskkonnaministeerium sõlmisid 14. mail 2004. aastal raken-dusüksuse ülesannete täitmise halduslepingu, kus on sätestatud KIKiülesanded projektide elluviimisel. Seejärel tutvustati võimalikele toetuse taotlejatele uusi võimalusi ja anti välja voldik ERDFi keskkon-nameetme rahastamise tingimuste kohta. Septembris 2004 toimus esimene taotlusvoor, mille tulemusel 32 taotlejat said detsembris positiivse vastuse. Kokku investeeritakseesimese taotlusvooru tulemusena keskkonnaprojek-

tidesse 48 387 364 krooni (ERDF 43 275 340 krooni, Eesti riik 5 112 026 krooni), misjaotub nõnda, nagu diagrammilt näha. 2004. aasta lõpuks makseteniei jõutud, kuivõrd rahastamise otsused tehti aasta lõpus.

Toetust leidnud projektide seas on näiteks Alam-Pedja Natura 2000ala luhaniitude kaitse korraldamine, 10-megavatise võimsusega hak-kepuitu kasutava katlamaja rajamine Võrru, Tuula prügila sulgemineKeilas ja Kohtla-Järve linnapargi veekogude puhastamine mudast ning kaldaalade korrastamine.

2005. aastal on kavas jätkata ERDFi rahastatud projektide arenda-mist: KIK kontrollib, kas toetuse saajad on kasutanud raha sihipära-selt ja nõuetekohaselt, korraldab maksete liikumist projektide elluvii-misel ning tegeleb kõikvõimalike tõrgete ennetamisega. Tulevad ka uued taotlusvoorud ja jätkub potentsiaalsete taotlejatenõustamine.

European Regional Development Fund

The European Regional Development Fund (ERDF) is one of the four regional policy funds of the EU that supports the development of economy and infrastructure, incl. environmental infrastructure. Environmental projects are selected for funding according to the Estonian state development plan. In 2004, the EIC submitted to the Ministry of Financing the procedures that describe the activities and the division of tasks in the EIC related with the intermediating of financial support from the ERDF. Based on this, on 25 May 2004, the Minister of Finance accredited the EIC as the Implementing Agency of the measure 4.2 “Development of Environmental Infrastructure”, financed by the ERDF.

The EIC and the Ministry of Environment entered into

an administrative agreement concerning the tasks of the Implementing Agency on 14 May 2004, regulating the tasks of the EIC in implementing projects. New possibilities were then introduced to the future applicants and a leaflet was published explaining the conditions for financing from the ERDF environmental measure. The first round of applications was held in September 2004, resulting in positive answers to 32 applicants in December 2004. The total of investments of the first round of applications reaches up to 48,387,364 EEK (ERDF – 43,275,340 EEK; Estonian Republic – 5,112,026 EEK). The division of investments can be seen in a diagram. No payments were made at the end of 2004, since the decisions of financing were made only at the very end of the year.

Among the supported projects were, e.g., protection of flooded meadows at the Alam-Pedja Natura 2000 region; construction of a 10 MW boiler plant, working on wood chips, in Võru; closure of the Tuula landfill and cleaning of the ponds of the Kohtla-Järve town park of mud and clearing of their banks of bushes.

In 2005, the EIC intends to continue the development of projects financed by the ERDF: the EIC controls the purposeful and regulated use of funds, organises payments in project implementation and prevents all kinds of risks and obstacles. New application rounds will be organised and the counselling of potential appliers is continued.

Euroopa Regionaalarengu Fond

26%

40%

11%

23% Veekasutus ja kaitse / Water management and protection (18 projekti/projects)

Jäätmekäitlus / Waste management (8 projekti/projects)

Taastuvenergeetika / Renewable energy sources


Looduskaitse / Nature conservation (3 projekti/projects)


19 233 818

12 815 099

11 126 000

5 212 449

48 387 366

ERDF projektidERDF projects


51

Aasta 2004 läheb Eesti Vabariigi jaoks ajalukku kui Euroopa Liidu täisliik-meks saamise aasta. Kindlasti on see ka oluline tähis nii Eesti keskkon-nakaitse jaoks tervikuna kui keskkonnaabi ja -investeeringute suunamisel juhtivat rolli täitva Keskkonnainvesteeringute Keskuse jaoks. KIK oli aegsasti valmistunud üleminekuks – senise Euroopa Liidu abiprogram-mi ISPA asemele tulid EL Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja lisandus Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). Uude keskkonda ja uutele reeglitele mindi üle sujuvalt ning kõikide projektide juhtimine jätkus tõrgeteta. KIKi valduses on 2004. aastast ka akrediteering ühe osalisena juhtida ERDFi rahastatavaid projekte. Eesti keskkonnahoid on tänu Euroopa Liidu kau-du saabuvatele rahastamisvõimalustele oluliselt võitnud. ERDFi raames alustati möödunud aastal 32 keskkonnaprojekti ja ÜF/ISPA kaudu 15 investeeringuprojekti ning 12 tehnilise abi projekti rahastamist.

KIKi nõukogu jagas 2004. aastal toetust 1658 keskkonnakaitseprojek-tile ja tegevusele, mille tarbeks oli eraldatud ümmarguselt 421 miljonit krooni. Projektid olid sisu järgi jagatud kaheksasse programmi. Tavapä-

raselt oli kõige rohkem projekte keskkonnateadlikkuse programmis, mille raames sai toetust kokku 540 projekti. Kõige suurem rahavoog suunati aga veekaitsesse ja jäätmekäitlusse. Prügimajanduse korrastamine ja nüüdisaegsete puhastusseadmete ning kanalisatsioonisüsteemide ehitamine on esikohal kindlasti ka järgnevatel aastatel. Toetust on saanud ka mitmed keskkonda ja loodust käsitlevad teadusuuringud, olgu siis vaatluse all kalavarud, metskurvits või kahjurputukad. Inimeste keskkon-nateadlikkuse parandamine on valdkond, mis vajab jätkuvat toetust ja on seda KIKilt ka pälvinud. Vastavad telesaated, loodusajakirjad, mitmed kampaaniad, üritused ja koolitused, mida KIKi kaudu finantseeritakse, kuuluvad juba traditsiooniliselt Eesti kultuuripilti. Ülevaade toetust leidnud projektidest moodustabki käesoleva trükise põhiosa. Loomulikult on neil lehekülgedel esindatud vaid osake sellest, mida KIKi vahendusel on Ees-timaa looduse ja keskkonna hoidmisel ära tehtud. Tööd selles vallas aga jätkub ja senised rõõmustavad tulemused ning kogemused on platvor-miks, mis annab edasiminekuks kõige tugevama toetuspinna.

Kokkuvõte

2004 will be known in history as the year of the accession of Estonia into the European Union and becoming its full member. This is, naturally, an important landmark for Estonian environment protection as the whole, as well as for the Environmental Investment Centre, fulfilling a leading role in environmental investments and counselling. The EIC had been well prepared for the transition – the EU support programme ISPA was replaced by the EU Cohesion Fund (CF) and the European Regional Development Fund (ERDF) opened. The transition to a new environment and new regulations was made smoothly and all projects were continued without any hindrance. In 2004, the EIC was also accredited as a participant of the ERDF with the right of leading the projects financed by the ERDF. Estonian environment protection has gained much due

to new funding opportunities from the EU. 32 major environmental projects were financed by the ERDF, and 15 investment projects and 12 technical assistance projects were financed by CF/ISPA in 2004.

In 2004, the EIC Council gave financial support to 1658 environmental projects and activities, using the total of about 421 million EEK. The projects fell under eight subdivisions according to their contents. As usual, the environmental awareness programme contained the largest number of projects – 540. The largest sums of money were channelled into water protection and waste management. Maintenance of waste management and constructing of modern waste treatment plants and sewage systems will be a priority in the following years as well. Scientific research on the environment and

nature, be it the study of fish stock, the woodcock, or noxious insects, was supported. Raising of people’s environmental awareness is a sphere of activities needing continuous support, which has been offered by the EIC. Relevant TV broadcasts, nature journals and magazines, numerous campaigns, events and training courses, financed by the EIC, are an inseparable part of Estonian cultural scene. The main part of this book comprises an overview of the projects that were financed by the EIC in 2004. Naturally, the number of projects described here is very small in comparison with the work done in protecting and conserving Esto-nian nature and environment. The work will continue, and the results and experience, gained so far, form a strong basis for the future progress.

Summary

52

Bilansid / Balance sheetsSeisuga 31. detsember 2004 ja 2003 / 31. December 2004 and 2003

tuh kroonides / EEK in thousands

Bilansikirjete nimetused / Account items 31.12.2004 31.12.2003

VARAD / ASSETSKäibevara / Current assets

Raha ja pangakontod / Cash and bank accounts 92 440 45 641

Lühiajalised finantsinvesteeringud /Short-term financial investments 263 171 197 475

Maksunõuded / Tax receivables 123 255 115 443

Muud nõuded ja ettemaksed /Other receivables and prepayments 162 484 142 821

Käibevara kokku / Total current assets 641 350 501 380

Põhivara / Non-current assets

Laenunõuete pikaajaline osa /Long-term loan receivables 87 563 50 853

Materiaalne põhivara / Fixed assets 1 378 1 526

Põhivara kokku / Total non-current assets 88 941 52 379

VARAD KOKKU / TOTAL ASSETS 730 291 553 759

KOHUSTUSED JA NETOVARA / LIABILITIES AND EQUITY

Lühiajalised kohustused / Current liabilities

Võlad hankijatele / Accounts payable 158 109

Võlad töövõtjatele / Payables to employees 518 336

Muud kohustused ja ettemaksed /Other liabilities and prepaid revenues 113 251 56 594

Laenukohustused / Short-term loans 2 742 2 742

Lühiajalised kohustused kokku / Total current liabilities 116 669 59 781

Pikaajalised laenukohustused / Non-current loan liabilities 80 741 48 080

KOHUSTUSED KOKKU / TOTAL LIABILITIES 197 410 107 861

NETOVARA / EQUITY

Sihtkapital / Capital 23 296 23 296

Akumuleeritud ülejääk / Retained earnings 442 602 246 113

Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 86 983 176 489

NETOVARA KOKKU / TOTAL EQUITY 532 881 445 898

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU / TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 730 291 553 759

Tulemiaruanne / Income statementAasta 2004 ja 2003 / Year 2004 and 2003tuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetus / Account items 2004 2003

Tegevustulud / Operating revenue Saadud sihtfinantseerimine /

Government grants received 171 592 0

Muud tulud varadelt / Other revenue from assets 138 229 163 581

Muud tulud / Other operating income 306 278 363 697

Maksud kaupadelt ja teenustelt / Taxes from goods and services 525 1 902

Kokku tegevustulud / Total operating revenue 616 624 529 180

Tegevuskulud / Operating expenses

Antud kodumaise sihtfinantseerimise kulud / Expenses of domestic grant financed projects 347 609 347 726

Antud välisabi kulud / Expenses of foreign grant financed projects 176 620 0

Tööjõukulud / Personnel expenses 9 555 7 038

Majandamiskulud / Operating expenses 6 149 4 951

Muud tegevuskulud / Other operating expenses 332 414

Põhivara amortisatsioon / Depreciation 598 575

Kokku tegevuskulud / Total operating expenses 540 863 360 704

Aruandeperioodi tegevustulem / Operating profit 75 761 168 476

Finantstulud ja -kulud / Financial income and expenses

Intressikulu / Interest expenses -1 922 -1 272

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt / Income from deposits and securities 9 986 7 175

Muud finantstulud ja -kulud / Other financial income and expenses 3 158 2 110

Kokku finantstulud ja -kulud / Total financial income and expenses 11 222 8 013

Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 86 983 176 489

53

Antud sihtfinantseerimise kulud projektidele / Statement of expenses of grant financed projectsAasta 2004 ja 2003 tuh kroonides / Year 2004 and 2003 EEK in thousands

Kirje nimetus / Account items 2004 2003

1. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2004) / Expenses of grant financed projects (National programs 2004) 1.1. Maapõue programm / Earth crust program 550 0 1.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 10 414 0 1.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 77 189 0 1.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 4 740 0 1.5. Tehnika programm / Technology program 19 0 1.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 16 473 0 1.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 12 630 0 1.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 166 0 1.9. Jahinduse programm / Game Management program 2 118 0 1.10. Kalanduse programm / Fishery program 7 525 0 1.11. Maakondlik programm / County program 5 172 0 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2004) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2004) 138 996 0

2. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2003) / Expenses of grant financed projects (National programs 2003) 2.1. Maapõue programm / Earth crust program 2 257 1 579 2.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 7 786 9 285 2.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 99 557 102 469 2.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 9 938 1 168 2.5. Tehnika programm / Technology program 1 680 401 2.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 23 118 19 810 2.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 7 015 15 231 2.8. Metsanduse programm / Forestry program 11 381 4 067 2.9. Jahinduse programm / Game Management program 1 308 2 342 2.10. Kalanduse programm / Fishery program 5 139 12 820 2.11. Maakondlik programm / County program 3 078 6 210 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2003) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2003) 172 257 175 382

3. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2002) / Expenses of grant financed projects (National programs 2002) 3.1. Maapõue programm / Earth crust program 0 2 875 3.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 1 005 9 148 3.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 15 747 57 225 3.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 400 3 868 3.5. Tehnika programm / Technology program 0 1 762 3.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 13 059 22 074 3.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 537 10 890 3.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 157 8 434 3.9. Kalanduse programm / Fishery program 1 210 12 431 3.10. Maakondlik programm / County program 689 6 523 3.11. Järelevalve programm / Supervision program 0 240 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2002) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2002) 34 804 135 470

4. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2001) / Expenses of grant financed projects (National programs 2001) 4.1. Maapõue programm / Earth crust program 0 508 4.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 219 1 416 4.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program -30 10 245 4.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 0 1 898 4.5. Tehnika programm / Technology program 0 404 4.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 946 11 043 4.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 50 4 392 4.8. Metsanduse programm / Forestry program 0 795 4.9. Kalanduse programm / Fishery program 47 996 4.10. Maakondlikud programmid 15 mk / County program 10 2 200 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2001) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2001) 1 242 33 897

5. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000) / Expenses of grant financed projects (National programs 2000) 5.1. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 0 1 5.2. Veekaitse programm / Water pollution protection program 0 669 5.3. Tehnika programm / Technology program 200 50 5.4. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 0 356 5.5. Looduskaitse programm / Nature protection program 0 74 5.6. Jahinduse programm / Game Management program 0 747 5.7. Kalanduse programm / Fishery program 110 1 059 5.8. Maakondlikud programmid 15 mk / County program 0 21 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2000) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2000) 310 2 977

Kokku sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000–2004) / Total expenses of grant financed projects (National programs 2000–2004) 347 609 347 726

54

55

SA Keskkonnainvesteeringute KeskusRävala pst 8, 10143 Tallinntel 627 4171, faks 627 4170

[email protected]

Koostatud KIKi tellimusel juunis-juulis 2005Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri

Kujundus OÜ Wõrgu WõluridTrükk Tallinna Raamatutrükikoda

Raamatu trükkimisel on kasutatud ökopaberit

Documents

SISUJUHT PAGEINDEX · Mulluste tegude ja otsuste mõju ulatub kindlasti aastate taha. Oluline teetähis ja muudatuste allikas oli KIKile Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Seni olime