Viljandi koostööpiirkonna ettevõtlusuuringu tulemused 2002

August 2002Anu Laas

Tartu Ülikool, OÜ Laas & Laaslaas@ut.ee

Uuringu eesmärgid

• Saada ülevaade Viljandi piirkonna ettevõtluse olukorrast ja olemasolevast arendustööst

• Uuringu tagapõhi: Viljandi arengukavas• Loogika: Ärimaja (segatüüpi äriinkubaator)

võrgustumisprojekti vajalikkus klastripõhine arendustegevus

• Uuring näitas vajadust piirkonna innovatsioonisüsteemi olemasolu järele

Viljandi koostööpiirkond

Viljandi linn Paistu valdPärsti valdSaarepeedi valdViiratsi vald

Tööealise elanikkonna osakaal 2002 algul

18,7

18,8

23,6

22,2

22,7

21,5

60,1

58,6

55,6

57,8

57,2

58,3

21,2

22,5

20,8

19,9

20,0

20,3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kogu Eesti

Viljandi linn

Paistu vald

Pärsti vald

Saarepeedivald

Viiratsi vald

0-15 16 kuni pensioniiga Alates pensionieast

Valim

• Juhuvalim nii ankeetküsitluse kui süvaintervjuu jaoks

• 113 ankeedile vastajat (aprill-mai 2002)• Mehi 66% ja naisi 33%• 80 vastajat Viljandist, 33 valdadest• 15 süvaintervjuud (juuni 2002)

Meetod

• Kvantitatiivmeteetodi (ankeetküsitlus) kombineerimine kvalitatiivsega (süvaintervjuud)

• Ankeediküsimused olid läbi arutatud koostööpiirkonna otsustajatega (2 osa: ettevõtja osa ja ettevõtte osa)

• Algselt saadeti ankeedid kirja teel ja helistati ettevõtjatele (N=200, vastanute protsent oli 10%)

• Siis mindi ettevõtjate juurde ja võimalusel täideti ankeet koos, mõnikord lõpetas ettevõtja täitmise hiljem ja ankeedile mindi uuesti järgi

• Süvaintervjuud toimusid enamasti ettevõttes

Struktuur

• Valim• Ettevõtja• Ettevõte• Ootused omavalitsusele• Tulevikusihid

Vastanud ettevõtjate jaotus omavalitsuste lõikes, % (N=113)

71%7%

8%

7%

7%

ViljandiViirats i

Saarepeedi

Pärsti

Paistu

Vastanud ettevõtete jaotus majandussektorite lõikes, %

63%23%

14%

tertsiaars.

sekundaars.

primaars.

Ettevõttetüüp

• Äriregistri andmed ei kajasta Maksuametis arvel olevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIEsid)

• Äriregistri andmetel oli Viljandi linnas 2002. aasta alguses Äriregistrisse kantud 754 ettevõtet, sh 483 osaühingut (neist 130 annab tööd vaid omanikule)

• FIEd jaotuvad omavalitustes küllaltki võrdselt

1%

3%

31%

29%36%

TÜ

UÜFIE

AS OÜ

OÜ

AS

FIE

UÜ

TÜ

Arv

3020100

mees

naine

Vastanute seas oli 33% naisi ja 67% mehi, 85% vastanutest olid ka ettevõtte

omanikud

jah

ei

Protsent

100806040200

mees

naine

23

77

12

88

Vastanute jaotus vanusgrupiti

2%

13%

27%

37%

22%

üle 65

56-65

46-55

36-45

26-35

Haridus Pooltel ettevõtjatel on kõrgharidus Kõrgem haridustase soosib elukestvat õpet Kõrgharidusega inimestest oli end täiendanud

84%, keskeriharidusega inimestest 75% ja keskharidusega inimestest 42%

34% vastanutest arvab, et on viimaste aastate jooksul saanud süsteemse täiendõppe, 63% arvab, et on saanud küllaltki juhuslikke uusi teadmisi Kõige rohkem soovitakse end täiendada juhtimise ja ettevõtlusega seotud aladel.

Vastanute haridus, %

50%

33%

17%

kõrg

keskeri, kutse

kesk

Naiste tervisehinnang on parem kui meestel

hea, sama nagu -5

hea, halvem kui -5

keskmine

probleemne

Protsent

50403020100

mees

naine

29

24

47

8

34

27

30

Kas Teil on viimase 7 päeva jooksul esinenud mõni allpool loetletud vaevus (kaasa arvatud

täna)?

90

69

66

61

41

26

6

19

23

28

36

37

4

12

11

11

23

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Hirmutunne

Unetus

Peavalu

Masendus

Närvipinge

Väsimus

üldse mitte üks kord mitu korda

Depressioon

Vastavalt uuringutele võivad kuni 24% naistest ja 15% meestest eluea jooksul põdeda depressiooni

Depressiooni sümptoomideks on nõrkus, ängistus, unepuudus, stress

Depressiooni tuleb kindlasti ravida! See ei lähe ise mööda

Tööga seotud aspektid

Tähtis ja väga tähtis, % võimalus otsustada enda elu üle 98 võimalus näha oma töö tulemusi 97 võimalus eneseteostuseks 96 võimalus planeerida oma aega 94 sõbralik kollektiiv 92 mitmekülgne, vaheldusrikas töö 91 keskmisest kõrgem sissetulek 90 püsiv, kindel töökoht 89 võimalused enesetäiendamiseks 89 töö loominguline iseloom 87 võimalus juhtida organisatsiooni 43 pikk puhkus 39 tuntuse saavutamine 31 võimalus väliskomandeeringuteks 21

17

28

28

37

45

53

38

49

55

36

40

51

44

24

4

3

11

6

42

36

51

41

36

56

54

45

53

74

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

võimalus väliskomandeeringuteks

tuntuse saavutamine

pikk puhkus

võimalus juhtida organisatsiooni

töö loominguline iseloom

võimalused enesetäiendamiseks

püsiv, kindel töökoht

keskmisest kõrgem sissetulek

mitmekülgne, vaheldusrikas töö

sõbralik kollektiiv

võimalus planeerida oma aega

võimalus eneseteostuseks

võimalus näha oma töö tulemusi

võimalus otsustada enda elu üle

tähtis väga tähtis

Ettevõte

Rahulolu oma ettevõttega

Oma ettevõtte käekäiguga on päris rahul üle neljandiku (27%), enam-vähem jääb rahule kaks kolmandikku ning 8% ei ole ettevõtte asjadega rahul

  Primaarsektori ettevõtted ei ekspordi, sekundaarsektorist ekspordib ligi kolmveerand (71%) ja tertsiaarsektorist iga kümnes (11%).

Tööandmine ja töötajad

Küsitletud ettevõtetest on • kolmandik kuni 5 töötajaga ettevõte• iga neljas 6-20 töötajaga ning • iga viies enam kui 20 töötajaga aastal 2001

Küsitletud ettevõtete arv töötajate arvu järgi 2001.

aastal

Töötajate arv 2001

101+

51-100

21-50

11-20

6-10

4-5

2-3

1

Vastamata

Arv

30

20

10

0

53

1614

121111

16

25

• 91st vastanust lubas lähiaastail (2002-2003) uusi töökohti luua iga teine

• Viljandis on palju allhanget, mis tähendab ühelt poolt töökohti, teiselt poolt sageli madalat töötasu

• Tööjõuprobleem on terav ka selle tõttu, et tööjõudu ei jõuta osta või tahetakse osta odavalt

Probleemid

• Tööjõu kvaliteet• Tööjõu voolavus• Töötajate lojaalsus• Võime osta tööjõudu• Tööbüroost ei ole abi

Visioon

Vastanutest 80% on olemas visioon sellest, missugune on nende ettevõttest viie aasta pärast ja

83% on lähiaastateks püstitatud eesmärgid, mis ei ole kusagil kirjas

Vastanutest on töötajaid visioonist teavitanud vaid pooled

Personali arendamise vajalikkus

• Meetod BSC - tasakaalustatud mõõtelaud

Käive

• Mikroettevõtete käive on olulises seoses tegevusvaldkonnaga

• Tihti asutatakse üheinimese firma tegevusalale, mida tuntakse ning lähtub ettevõtjast endast, mitte turu nõudlusest

• Veidi vähem kui iga kolmas osaühing toimib kui FIE – annab tööd vaid ühele inimesele

Väidetav kursisolek euronõuetega, %

13%

43%

43%

ei ole kursis

tean üht-teist

päris hästi

päris hästi

tean üht-teist

ei ole kursis

Protsent

706050403020100

OÜ

AS

FIE16

26

58

15

58

27

11

40

49

Toote- ja tehnoloogiaarendus

• Eraldi arendusosakond või projektijuht on vaid igas kümnendas ettevõttes

• Peamised takistused: kapitali puudumine, madal kasumlikkus ja väikesed turuvõimalused

Kvaliteedijuhtimine

Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetes rakendab ettevõttesisest kvaliteedi juhtimist iga kuues küsitletu

Üksikutel Viljandi koostööpiirkonna ettevõtetel on ISO sertifikaat ja osa ettevõtteid tegeleb selle taotlemisega

Investeeringud

• Aastal 2001 investeerisid ettevõtted töötaja kohta keskmiselt 96 tuhat krooni (N=75)

• Netokäibest pool investeeriti, kusjuures ligi kümme vastanut kasutas investeeringuks ilmselt laenu, sest investeeriti rohkem kui käibenumber võimaldaks

• Primaarsektorisse on tehtud suuri investeeringuid, tertsiaarsektorisse on investeeritud vähe

Ootused omavalitsusele

Tegelikult olen rahul, eriti kui muu taustaga võrrelda. Minu arvates areneb Viljandi õiges suunas ja rahuldavas tempos.

21

24

26

27

33

34

38

39

40

41

41

49

57

62

65

51

61

51

47

63

51

57

57

48

50

47

29

38

14

24

13

23

21

2

11

4

2

11

9

3

14

0

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Olemasolevate ettevõtete toetamine

Ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamine

Äridelegatsioonide kontaktürituste korraldamine

Välismaiste ettevõtete meelitamine piirkonda

Alustavate ettevõtete toetamine soodsa hinnagaäripinna pakkumise kaudu (ärimaja)

Ettevõtete kaasahaaramine piirkonnaarendustegevusse

Osalemine rahvusvahelistes projektides

Tutvustama Viljandimaad välismaal

Kodumaiste investorite meelitamine piirkonda

Viljandimaa turundus Eestis ja välismaal

Välismaiste investorite meelitamine piirkonda

Alustavate ettevõtete toetamine info andmiseosas

Uute töökohtade loomine

Tõstma kohalike elanike elukvaliteeti

Eriti oluline Oluline Väheoluline

Oluline

Kõige olulisemaks omavalitsustöö eesmärgiks peavad vastanud kohalike elanike elukvaliteedi tõstmist

Tehnilise infrastruktuuri arendamineTöökohtade loomisele kaasaaitamine:

Väikeettevõtlus ei ole veel välja kujunenud, seetõttu saab omavalitsus ka propageerida ettevõtlikkust

Intervjuudest

• Ettevõtjate mittesegamine, takistuste mitteloomine

• Ettevõtluskliima mittepidurdamine• Telligu teenused kohalikult ettevõtjatelt!

Väheoluline

Iga neljas-viies vastanu peab omavalitsusele väheoluliseks tegevuseks

ettevõtlike eksviljandimaalaste tagasimeelitamist,

välismaiste ettevõtete meelitamist piirkonda, samuti alustavate ettevõtete toetamist soodsa

hinnaga äripinna pakkumise kaudu (ärimaja)

Ettevõtjate ümarlaud

• Peetakse vajalikuks• Ei osaleta, sest aega ei ole, ikka üks ja

sama, samad inimesed• Ümarlauast on kasu olnud• Väikeettevõtjad ei tunne end oodatuna

nn ümarlaua seltskonda

Vastuolud tegelikkuse ja soovitud olukorra vahel

Madal sotsiaalne kapitalSotsiaalkapitali mõõdetakse

kuulumisvõimega organisatsioonidesse ja usaldusega institutsioonide vastu

Usaldamatus

Tegelikkus

• Olemasolev intellektuaalne kapital vajab pidevat hoolt, kasutamist ja tunnustust

• Suur traditsiooniliste ehk teadusel mittepõhinevate ettevõtete osakaal

• Ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste koostöö on nõrk

Tegelikkus (jätk)

• Ettevõtted ei kasuta teadustulemusi ja neil ei ole vabu ressursse arendustööks

• Vähe vabu ressursse riiklikuks innovaatilise ettevõtluse arendamiseks

• Ettevõtetevaheline koostöö on nõrk

Soovitud olukord

Kasutada inimeste oskusi, teadmisi, kogemusi ettevõtluse ja piirkonna arendamisel

Soov arendada teadusmahukat ettevõtlustKlastripõhiseks arenguks on tarvis ettevõtete

koostööd ja samuti koostööd erinevate institutsioonidega.

Innovaatilised ettevõtted, innovaatiliste ettevõtete kasv

Innovatsioon eeldab koostööd, oodatakse eestvedamist

Viljandi on kõrge elukvaliteediga väikelinn

1. Tasuvad töökohad2. Head elamistingimused3. Head vaba aja veetmise võimalused4. Noortel head haridus- ja

arenguvõimalused

Viljandimaa ja Viljandi

Viljandi on kaunis ja turvaline väikelinn Eestimaa südames

Who or what is a ‘mulk’?

Eesti Instituut:A ‘Mulk’ is an inhabitant of southern

Estonia’s Mulgimaa (Mulkland), the Viljandi area;

A character who has always been considered wealthy and enterprising

Miks Viljandist ära minnakse?

1. Vähe töökohavalikuid2. Väikesed sissetulekud3. Noorte ja aktiivsete inimeste elukvaliteedi

saavutamiseks on vaja raha4. Noortel on raske Viljandis või selle

lähiümbruses oma iseseisvat elu alustada5. Noorte tulevikku vaja kindlustada 6. Sotsiaalse infrastruktuuri puudujäägid

Ettevõtluse arendamine

• Kas arendada olemasolevaid tugevaid ettevõtteid?

• Püüda luua juurde mikroettevõtteid? • Tarvis on arendada ettevõtlikkust,

koostöövõimet• Tarvis tugevdada

Investeerimistegurid

1. Vahendid• sotsiaalne kapital• finantskapital

2. Kaasahaaravus• sidemed• integratsioon

Kohaliku innovatsiooniprogrammi eesmärgid

Peaeesmärk: luua tugev piirkondlik majandus ja tõsta elukvaliteeti

• Luua terviklik mehhanism, mis võimaldaks innovatsiooni

• Viia teadus- ja uurimistöö tulemused tootmisesse – idee kommertsialiseerimine ehk innovatsioon

• Viljandisee on tarvis luua innovatsiooniprogramm, mis peab jälgima ettevõtluse olukorda, kasutama ära tugevusi ja arvestama nõrkusi

• Otsida lahendusi mikro- ja väikeettevõtete tootearendusele

• Mikroettevõtete tootearendus on spetsiifiline• Kuidas teha traditsiooniliste majandusharude

arendustööd koostöös?

Põhitõed

• Innovatsioon ilmneb vaid teatud kindlas kohas – partnerlus riigi, regiooni, omavalitsuse ja majandusharude vahel on edu aluseks

• Innovatsioon on seotud uute teadmiste ja ‘teadjate’ töötajatega, mistõttu side akadeemiliste asutustega on ülioluline

Partnerlus innovatsiooniprotsessis

Riiklikud TA programmidMajandusharud ja innovatsioonÜlikoolid ja TAEuroopa Liidu Innovatsioonikeskus Eestis

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut

Veebruaris 2001 – asutamisotsusSuvi 2001 – tegelik käivitamineSuvi 2002 – uue direktori valimineDirektor Mart UstavRaimond Luht Riia 185, Tartu

Tulevikus tarvis

• Tarvis luua ühtset arusaamist ‘innovatsiooni’ mõistest

• Tutvustada seniste innovatsiooniprojektide tegevusi, hetkeseisu ja saavutusi

• Sõnastada ühishuvi, otsida partnereid• Kavandada konkreetsed tegevused

Unikaalsus, konkurentsieelis

Kultuuriklaster?

Mida teie saate teha?

• Osaleda töökoosolekutel ja ajurünnakutel

• Pakkuda omapoolset informatsiooni• Haarata teisi inimesi ka kaasa• Lühidalt – te saate panustada oma

ideedega, energia, entusiasmi ja toetusega