Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number:

-

Mälestise nimetus

/ uuringu objekt: Viljandi ordulinnuse varemed vallikraaviga Registrinumber:

14709

Aadress (uuringu objekti asukoht):

Tasuja pst 6, Viljandi linn, Viljandi maakond

Koordinaadid:

X:6470038

Y:593415

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte:

Rohkete sademete ja Pärimusmuusika Aida juurdeehituse ning selle kommunikatsioonide

rajamise mõjul toimus 2012. aasta suve lõpul või sügisel III eeslinnuse lõunapoolse

vallikraavi keskosas nõlva varing. Päästeuuringu eesmärgiks oli lõunapoolse vallikraavi

põhjaprofiili puhastamine, ilmnenud luustiku väljakaevamine ning olukorra

fikseerimine. Uuringute käigus võeti üles naise luustik, mille luuanalüüs teostati TÜ-s. Luustiku dateeris

kuklaluu tagant leitud münt. Tegemist on Saksa Ordu (Preisi) mündiga (VM 11430:

4), mis pärines 15. sajandi esimesest poolest (1414–1422). Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

14

C

dendro

x luu

muu

Martin Malve

Välitööde juhataja ja asutus:

Karin Vimberg, Ingmar Noorlaid

(MKA)

Toimumisaeg:

09.11.2012

Tööde tellija:

-

Kaevandi või uuritud ala pindala:

~ 1 m²

Leiud (peanumber):

VM 11430

Märkused:

Kuupäev Allkiri /digitaalne/

24.09.2014 Karin Vimberg

Mälestis: Viljandi ordulinnuse varemed vallikraaviga, 13.–17. saj; Viljandi mõisa ait

Reg nr: 14709; 14725

Aruanne arheoloogilistest päästekaevamistest

09.11.2012

Viljandis, Tasuja pst 6

Koostajad:

Karin Vimberg

Muinsuskaitseamet

Tartumaa vaneminspektor

Ingmar Noorlaid

Muinsuskaitseamet, ESTLATRUS

koosseisuväline spetsialist

Martin Malve

TÜ Ajaloo ja arheoloogia instituut

Arheoloogia osakond

osteoloog

Viljandi-Tartu 2012

Sisukord

Asukoht .................................................................................................................................................. 3

Varasem uurimislugu ................................................................................................................. 3

Olukorra kirjeldus ...................................................................................................................... 4

Uuringute käik ........................................................................................................................................ 4

Matus...........................................................................................................................................4

Luustiku osteoloogiline analüüs..................................................................................................6

Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9

Kasutatud materjalid ............................................................................................................................ 10

LISAD

1 Asukohaskeem

2 Asukoha plaan

3 Fototabel

4 Leiunimekiri

3

Asukoht

Uuringud toimusid Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Kirsimäel kahe kinnistu: Tasuja pst 6

(katastriüksuse tunnusega 89714:001:0050) ja kinnistu Lossimäed (tunnusega

89714:001:0008), piiril. Asukoha koordinaadid L-Est süsteemi järgi on X:6470038 ja

Y:593415. Kaevamiste ala jääb Viljandi ordulinnuse alale, kolmanda eeslinnuse lõunapoolse

vallikraavi põhjanõlvale (vt lisa nr 2 - asukoha plaan). Uuringud toimusid vallikraavi nõlval

Viljandi mõisa aida ehk Pärimusmuusika Aida (reg nr 14725) juurdeehitusest 1,95 meetri

kaugusel. Asukoha lihtsamaks lokaliseerimiseks on kaust pealkirjastatud selle objekti järgi

Tasuja pst 6 aadressiga.

Varasem uurimislugu

Viljandi ordulinnuse alal on aastakümnete jooksul läbi viidud arvukalt arheoloogilisi

uuringuid, kuid vähesed neist on toimunud kolmanda eeslinnuse alal. Näiteks 2007. aastal

teostasid sellel alal trassirajamisel arheoloogilist järelevalvet Andres Tvauri, Rivo Bernotas ja

Aivar Kriiska ja arheoloogilisi kaevamisi viis läbi Andres Tvauri. (Tvauri et al. 2008; Tvauri

2007a, Tvauri 2007b)

2007. aastal fikseeriti järelevalve käigus lõik ordulinnuse III eeslinnuse kirdemüürist

ning selle väravatorn ja kaevati välja hoonejäänused koos hüpokaustahjuga (Tvauri et al.

2008, 154–155, 158).

Samuti on Viljandi ordulinnuse kohta kirjutatud mitmeid kunstiajaloolisi uurimusi, nt

Alttoa 1983, Tuulse 1942 jt, kuid nende peamine tähelepanu on pühendatud siiski

konvendihoone uurimisele ning eeslinnuste kohta neis informatsiooni napib.

Olukorra kirjeldus

Viimastel aastatel on puhastatud Viljandi vallikraavi nõlvu puudest (vaata foto nr 1). Ilmselt

selle tegevuse, rohkete sademete ja aset leidnud ehitustööde (Pärimusmuusika Aida

juurdeehituse ning selle kommunikatsioonide rajamine) mõjul toimus 2012. aasta suve lõpul

või sügisel III eeslinnuse lõunapoolse vallikraavi keskosas 8×6 meetri suurusel alal nõlva

varing.

08. novembril 2012. aastal avastas Valbo Tähiste nimetatud varingu alal oletatava

inimluu fragmendi ning Pärimusmuusika Aida haldusjuht teavitas sellest Muinsuskaitseameti

(edaspidi MKA) Viljandimaa vaneminspektorit Anne Kivi.

09. novembril sõitsid olukorraga tutvuma MKA arheoloogid Karin Vimberg (Tartumaa

vaneminspektor) ja Ingmar Noorlaid (koosseisuväline spetsialist). Profiili ning luude

4

väljapuhastamise tulemusena selgus, et tegemist on inimskeletiga. Sügisese ilmastiku ja

varinguohu tõttu otsustati luustik koheselt välja kaevata ning olukord fikseerida.

Kiireloomuliste uuringute vajadus tulenes ka sellest, et Viljandi Linnvalitsus kavandas

võimalikult kiiresti lohu täitmist ning nõlva kindlustamist.

Uuringute käik

9. novembril 2012 puhastasid ja fikseerisid vallikraavi nõlva profiili ning kaevasid välja ja

dokumenteerisid avastatud matuse.

Viljandi Lossimägedes paigaldati MTÜ Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupi

arheoloogilise järelevalve all 2011.–2012. aastal valgustust ja elektrivarustust. Seetõttu läbib

kaevandi ala elektrikaabel, mis on nähtav ka kõigil profiilifotodel ja risustab vaadet, kuid selle

eemaldamine ei olnud võimalik.

Väljapuhastamise järel fikseeriti olukord ning võeti luustik üles. Luustik toimetati

Tartu ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituuti, kus Martin Malve viis läbi luustiku

osteoloogilise analüüsi.

Matus

Skeletist võeti üles vaid pinnasest välja uhutud osa, ülejäänu jäi profiili. Surnu oli

maetud 1,9 meetri sügavusele selili-siruli asendis. Pea oli suunaga läände, st matus oli maetud

vastassuunas võrreldes traditsiooniliste kristlike kommetega. Pea oli vajunud veidi paremale,

suu lahti.

Luustiku juurest leiti keskaegne ripatsmünt, mida hoiustatakse Viljandi Muuseumi

kogus peanumbri VM 11430 all. Münt, mis oli värvinud luud roheliseks, asus kuklaluu taga

vasakul pool. Mündi ja kuklaluu vahel oli säilinud ka veidi juukseid. Tegemist on Saksa Ordu

(Preisi) mündiga (VM 11430: 4), mis pärines 15. sajandi esimesest poolest. Schilling on

vermitud Michael Küchmeister von Sternbergi valitsemisajal (1414–1422). Lisaks leiti

luustiku puhastamisel kolm potikildu (VM 11430: 1–3).

5

Lõige profiiilist. 09.11.2012. Karin Vimberg

I kiht – 5 cm killustikku II kiht – 70 cm täitekihti, tume pinnas, sisaldas tellisepuru, loomaluid III kiht – 25 cm helepruuni savikihti, sisaldas sütt, orgaanikat, u 5–7 cm läbimõõduga munakive, tellisepuru, loomaluid IV kiht – 55 cm tumepruuni täitekihti, sisaldas tellisekatkeid, loomaluid, sütt, kive, keraamikat V kiht – 155 cm sügavusel praegusest maapinnast paljandus looduslik hele- pruunikas savikiht Matuselohk – kaevatud looduslikku pinnasesse, u 40 cm sügavuseni. Täidetud segatud pinnasega, sisaldas keraamikat.

6

Luustiku osteoloogiline analüüs - koostas TÜ osteoloog Martin Malve

Meetodid

Maetu sugu määrati puusaluudel ja koljul olevate sootunnuste järgi (Buikstra, Ubelaker 1994,

16–20). Vanus saadi häbemeluu sümfüüsi pinna muutuste (Todd 1920, 285–334; Todd 1921,

1–70), hammaste välja langemise (Brothwell 1981, 72) ja liigestel toimunud ealiste muutuste

põhjal (Data collection codebook 2005, 31–33). Hammastel dokumenteeriti mitmeid

patoloogiaid: hambakivi, kaaries, hambasompude taandumine, hammaste abstsessid

(juurealused mädakolded), enne surma kaotatud hambad ja hammaste hüpoplaasia.

Luustiku analüüs

Luustiku üldine säilivus oli keskmine ja pinnasekahjustusi esines minimaalselt. Kolju ja

alaskeleti luud olid purunenud skeleti ülesvõtmise ning varingu käigus.

Luustik kuulus vanemale naisele, vanuses 45–50 aastat. Naise kehapikkus saadi vasaku

reieluu maksimaalse pikkuse abil (Trotter, Gleser 1952), kasv oli umbes 161,5 cm.

Luustikul dokumenteeriti mitmeid patoloogiaid. Koljul oli 5 punktosteoomi ehk luukoe

kasvajat. Kaks punktosteoomi oli mõlemal kiiruluul ja üks otsmikuluul. Tegemist on

healoomuliste kasvajatega, mida esineb just rohkem vanematel indiviididel.

Kuklaluu vasakul poolel oli paranenud trauma, samuti ka otsmikuluu paremal poolel.

Vasaku abaluu õlanukk ei olnud abaluuga ühinenud, tekkinud oli os acromiale, mille

tekkepõhjus võib-olla geneetiline või traumast tingitud.

Tegemist oli vanema indiviidiga, mistõttu liigestel oli näha tugevat kulumist ehk

osteoartroosi. Selgrool esines kaelalülide kulumist ehk kaelalülide osteokondroosi (C 2–3) ja

rinna- (Th 3–4, 7–12) ja nimmelülide (L 1–5) kehade kulumist ehk spondüloosi. Kõikide

selgroolülide liigespinnad olid kulunud, mis on tingitud spondüloartroosist. Naise V–VI ja

VIII rinnalülil oli Schmorli sõlmed ehk selgroolülivaheketta songad, mis võivad olla tekkinud

nii vanusest kui ka raskest ja pidevast füüsilisest tööst.

7

Hambad

31st hambast olid vaadeldavad 16, ülejäänud olid eluajal või pärast skeleti lagunemist välja

langenud. Eluajal oli välja langenud (ante mortem): ül pa M1 ja M2, al pa M1 ja al va M1. Ül

va M3 polnud moodustunud. Stressi jooni esines: ül pa I1 (2 joont) ja C (1 joon); ül va I1 (2

joont) ja C (1 joon); al pa C (2 joont) ning al va C (2 joont). Ül va M2 oli hamba abstsess ehk

mädane lõualuu põletik. Kaariest esines järgnevatel hammastel: ül pa mes o M3; al pa dist P1,

dist M2, buk M3 ja dist P2 ja buk dist o M3. Üla- ja alalõualuul oli kerge alveolaarkaarte

taandumine. Hammastel esines märkimisväärselt hambakivi. Tagapurihambad olid tugevasti

kulunud.

Lühendid: ül – ülemine, al – alumine, va – vasak, pa – parem, M – molaar e tagapurihammas, P – premolaar e

eespurihammas, C – kaniin e silmahammas, I – intsisiiv e lõikehammas, mes – mesiaalne e keskmisepoolne, dist

– distaalne e keskmisest kaugemal, buk – bukaalne e põsepoolne, ling – lingvaalne e keelepoolne, o – oklusaalne

e mälumispindmine.

8

Joonis 1. Mustaga on tähistatud olemasolevad luud.

9

Kokkuvõtte

Viljandi ordulinnus asus kolmel ridamisi paikneval kõrgendikul linna lõunaküljel.

Üksikuid platoosid eraldavad järsunõlvalised vallikraavid. Vallikraavid on oletatavsti kõik

looduslikku päritolu, kuid pole välistatud ka see, et neid on tehislikult kujundatud. Kahel

põhjapoolsel platool paiknesid peamiselt majandusotstarbelised eeslinnused, lõunapoolseimal

platool pealinnus. (Alttoa 2004)

Teise ja kolmanda eeslinnuse kohta on oletatud, et need ümbritseti kivimüüriga 14.

sajandi teisel poolel ja tugevdati 15.-16. sajandil (Alttoa 1983, 13). 2007. aastal fikseeriti

järelevalve käigus lõik ordulinnuse III eeslinnuse kirdemüürist ning selle väravatorn ja kaevati

välja hoonejäänused koos hüpokaustahjuga. Kuid üldiselt on informatsioon kolmanda

eeslinnuse kohta siiski napp.

Kolmanda eeslinnuse lõunapoolse vallikraavi põhjanõlval ilmnenud inimjäänused

puhastati võimalikult ulatuslikult välja ning fikseeriti olukord. Varem oli osaliselt samale

asukohale paigaldatud 2011.-2012. aastal valgustus- ja elektrikaabel. Ilmselt toimus

nõlvavaring sügisvihmade tulemusena, kuid trassitööde järelmõjuna. Samas ei avastatud

trassitööde käigus kultuurkihile viitavaid leide.

Haualohk oli kaevatud omaaegsesse looduslikku pinnasesse (u 40 cm sügavusele) ning

hiljem täidetud loodusliku liiva ning segatud pinnasega, mis sisaldas keraamikaleide.

Tänapäevasest maapinnast paiknes matus u 190 cm sügavusel vallikraavi nõlva sees.

Matusega otseselt seotud leiumaterjali alusel saab väita, et tegemist on keskajast

pärineva matusega. Leitud luustik kuulus keskealisele naisele, kelle vanus oli surmahetkel 45–

50 aastat. Skeletil täheldati nii vananemisega kaasnevaid muutusi, kui ka mitmeid eluajal

paranenud vigastusi.

Seni teadaolevalt Kirsimäel keskajal kalmistut ei asunud. Esimesed kirjalikud andmed

1599. aasta Poola revisjonist kirjeldavad talli ning selle juures paiknevat kivist ehitist. Samuti

on arvatud, et eeslinnused ümbritseti kivimüüriga juba 14. sajandil. Seetõttu on naise matuse

ilmnemist kolmanda eeslinnuse alal praeguse uurimisseisu juures keeruline põhjendada.

10

Kasutatud materjalid:

Alttoa, K. 1983. Viljandi linnuse ajalooline õiend. (Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis)

Alttoa, K. 2004. Viljandi ordulinnus. Uurimisseis ja probleemid. Viimati muudetud 16.11.2004. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=139

Buikstra, J. E., Ubelaker, D. H. 1994. Standards for Data Collection from Human Skeletal Remains. Arkansas Archeological Survey Research Series no. 44. Arkansas.

Brothwell, D. R. 1981. Digging up Bones. New York.

Data collection codebook 2005. The Global History of Health Project. http://www.uv.es/paleolab/Codebook-08-25-051[1].pdf. (14.03.2012)

Garmus, A., Jankauskas, R. 1993. Methods of Person´s Identification from the Skeleton in Lithuania. – Medicina Legalis Baltica, 3–4, Vilnius, 5–23.

Todd, T. W. 1920. Age Changes in the Pubic Bone. I: The Male White Pubis. – American Journal of Physical Anthropology, 3 (3), 285–334.

Todd, T. W. 1921. Age Changes in the Pubic Bone. III: The Pubis of the White Female. IV: The pubis of the female white-negro hybrid. American Journal of Physical Anthropology, 4 (1), 1–70.

Trotter, M., Gleser, G. C. 1952. Estimation of stature from long bones of American Whites and Negroes. – American Journal of Physical Anthropology, 16: 1, 463–514.

Tvauri, A. 2007a. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandis, Tasuja pst 6 elektrikaabli kraavi kaevamise juures 2007. aastal. (Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis)

Tvauri, A. 2007b. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Viljandi ordulinnuse kolmandal eeslinnusel (Tasuja pst 6 hoone ümbruses) 2007. aastal. (Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis)

Tvauri, A., Kriiska, A., Bernotas, R. 2008. Archaeological research in Viljandi. Arheoloogilised välitööd Eestis=Archaeological Fieldwork in Estonia 2007. Koost ja toim Ü.Tamla.

Tuulse, A. 1942. Die Burgen in Estland und Lettland. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused XXXIII. Tartu.

Lisa nr 1. Asukohaskeem

Asukohaskeem. 1:2000

Lisa nr 2. Asukohaplaan

Asukoha plaan. 1:1000

Lisa 3. Fototabel

Fotode nimekiri

Foto nr 1. Üldvaade. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 2. Üldvaade Pärimusmuusika Aida suunas. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 3. Vaade varingule. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 4. Vaade profiilile lõuna suunast. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 5. Detailvaade reie- ja sääreluust nõlva profiilis. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 6. Uuringute käigus kogutud leiud (VM 11430: 1–3). Foto Elmo Riig (Sakala).

Foto nr 7. Luustiku väljapuhastamine. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 8. Väljapuhastatud luustik. Fotol nähtav avaus koljus on sekundaarne. Autor K.Vimberg.

09.11.2012.

Foto nr 9. Detailvaade luustikust. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 10. Lähivaade kolbast. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 1. Üldvaade. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 2. Üldvaade Pärimusmuusika Aida suunas. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 3. Vaade varingule. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 4. Vaade profiilile lõuna suunast. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 5. Detailvaade reie- ja sääreluust nõlva profiilis. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 6. Uuringute käigus kogutud leiud (VM 11430: 1–3). Foto Elmo Riig (Sakala)

Foto nr 7. Luustiku väljapuhastamine. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 8. Väljapuhastatud luustik. Fotol nähtav avaus koljus on

sekundaarne. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 9. Detailvaade luustikust. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Foto nr 10. Lähivaade kolbast. Autor K.Vimberg. 09.11.2012.

Lisa nr 4. Leiunimekiri

Nr Leiu liik Märkused Peanumber

1 savinõu kild külg VM 11430:1

2 savinõu kild külg VM 11430:2

3 fajansnõu kild külg VM 11430:3

4 ripatsmünt ülesvõetud koos

juustega

VM 11430:4