1

VÕRU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Võru 2019

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4

2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 4

2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5

2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11

2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 11

2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 11

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 12

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 12

3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 13

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 16

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 17

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 18

4.3 RVL teenindus ................................................................................................................ 19

4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 20

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 20

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 22

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 24

4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 20

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 29

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 31

4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 31

4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 32

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 33

3

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 34

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 35

4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 36

5. 2019. aasta tegevused ........................................................................................................... 36

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 38

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 39

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 41

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 42

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 45

4

Sissejuhatus

Tabel 1

Maakonna/li

nna nimi

Elanike

arv

(01.12.1

7)

KOV-de

arv

maakonn

as

Üldkasutatav

ate

raamatukogu

de arv

Harukogu

de arv

Teenindus

punktide

arv

Kokku

Võru 36 921 5 38 0 9 47

1. Põhilised tegevussuunad

Pole suuremat rõõmu, kui raamatukogu saab uue kodu – aruandeaastal Võrumaal koguni

kaks! MTÜ Luutsniku Külaseltsi ja raamatukogu direktori Aili Valbi aastatel 2010-2018 nelja

projekti elluviimise tulemusena avati 20. mail Luutsniku raamatukogu-külakeskus. 24.

veebruaril, Eesti Vabariigi 100. aastapäeval, avati Orava raamatukogu uued ruumid.

2018. aasta oli esimene haldusreformi järgne tööaasta. Raamatukoguvõrgustikku punusid

tublisid sõlmi Orava ja Hanikase raamatukogud Võru vallast ning Värska, Saatse ja

Mikitamäe raamatukogud uuest omavalitsusest – Setomaa vallast. Põlva maakonnast

Võrumaale ületulekuga mindi üle URRAMIlt RIKSile, viimane teenis raamatukogutöötajatelt

areneva programmi ja soovide arvestamisega ainult kiidusõnu. Raamatukoguvõrgustiku

koosvõime on tugevnenud – õppepäevadel tutvuti üksteisega ja väljasõiduseminaridel uute

kolleegide kogude ja tegevusega.

Obinitsa ja Meremäe raamatukogud osalesid ERÜ projektikonkursil „Raamatukogud-

muuseumid-noored“ projektiga „Üheskoos suudame rohkem“. ERÜ üleskutsele „100 tundi

ettelugemist“ vastas kaheksa raamatukogu.

Koos Võrumaa Muuseumi ja Võru Linnavalitsusega tähistati Võrumaa Keskraamatukogus

(edaspidi Võrumaa KRK) teema-aastat „Sajand eestikeelset gümnaasiumiharidust Võrus“.

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:

2018. aasta lõpus oli maakonnas viis kohalikku omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru

vald ning Võru linn. Rahvaraamatukogude võrgustik koosneb 38-st rahvaraamatukogust ja

üheksast välisteeninduspunktist. Meremäe raamatukogu teeninduspiirkonnale liideti juurde

16-20 km eemal paiknevad 16 Setomaa valla Luhamaa nulga küla, kokku 140 elanikuga.

Endine Misso raamatukogu Luhamaa välisteeninduspunkt on nüüd Setomaa valla Meremäe

raamatukogu Luhamaa välisteeninduspunkt. kus teenindab lugejaid Setomaa vallavalitsuse

sekretär. Setomaa raamatukogudel on uue põhimääruse järgi kõigil nõukogud ja tasulised

5

teenused alates 2019. aastast. Võru vallas kehtestati samuti uus põhimäärus ja kasutamise

eeskiri.

Võrumaa KRKl lisandus neljas välisteeninduspunkt lasteaias Sõleke. Sarus suleti Kuutsi

raamatukogu välisteeninduspunkt ja nüüd on raamatukogu avatud ka neljapäeviti.

2.2 Eelarve

Jrk. Raamatukogu kulud kokku

jooksevkulud kokku

Ülalpidamis-kulud tööjõukulu riigilt omaval.

Kompl.kulud kokku riigilt KOV-lt

1 Võrumaa KRK 438,093 438,093 25,739 358,908 25,24 20,533 45,773 25,24 14,127

2 Antsla Linnark. 41,705 41,705 10,873 17,858 3,99 8,657 12,647 3,99 6,452

3 Haabsaare 12,884 12,884 3,699 6,771 0,357 1,537 1,894 0,357 1,165

4 Haanja 15,991 15,991 3,182 9,508 1,137 2,015 3,152 1,137 1,583

5 Hanikase 9,784 9,784 3,354 3,222 0,44 1,709 2,149 0,44 1,165

6 Kirepi 23,852 23,852 2,933 14,005 1,99 4,438 6,428 1,99 2,836

7 Krabi 16,593 16,593 1,835 10,923 0,594 3,156 3,75 0,594 2,295

8 Kuldre 17,908 17,908 4,08 9,59 1,404 2,556 3,96 1,404 1,949

9 Kuutsi 16,629 16,629 2,187 10,612 0,808 2,904 3,712 0,808 2,176

10 Kääpa 12,222 12,222 1,797 6,252 0,998 2,969 3,967 0,998 2,497

11 Lasva 21,325 21,325 2,725 11,943 1,646 3,293 4,939 1,646 2,204

12 Linda 14,315 14,315 1,575 9,07 0,94 2,408 3,348 0,94 1,656

13 Loosi 11,145 11,145 1,781 7,257 0,385 1,561 1,946 0,385 1,161

14 Luutsniku 10,526 10,526 3,229 4,34 0,325 1,589 1,914 0,325 1,078

15 Meremäe 25,277 25,277 3,002 14,646 1,377 5,595 6,972 1,377 3,971

16 Mikitamäe 20,252 20,252 2,285 12,035 1,841 3,821 5,662 1,841 2,422

17 Misso 13,347 13,347 0,852 9,192 0,917 2,251 3,168 0,917 1,767

18 Mõniste 15,711 15,711 1,853 10,002 0,785 2,97 3,755 0,785 2,146

19 Nursi 13,37 13,37 0,412 9,663 0,62 2,564 3,184 0,62 1,571

20 Obinitsa 21,929 21,929 2,097 14,744 0,94 4,063 5,003 0,94 3,074

21 Orava 37,079 37,079 24,263 7,756 0,87 3,39 4,26 0,87 2,457

22 Osula 26,867 26,867 3,527 16,423 1,597 4,978 6,575 1,597 3,854

23 Parksepa 23,696 23,696 2,643 13,847 2,39 4,08 6,47 2,39 2,867

24 Puiga 22,039 22,039 2,76 12,252 2,48 3,962 6,442 2,48 2,87

25 Ruusmäe 15,113 15,113 2,932 9,055 0,56 1,995 2,555 0,56 0,895

26 Rõuge 18,397 18,397 1,254 9,722 1,91 5,392 7,302 1,91 2,943

27 Saatse 18,943 18,943 4,569 11,097 0,455 2,514 2,969 0,455 1,195

28 Sõmerpalu 23,281 23,281 2,08 14,291 1,7 4,946 6,646 1,7 3,65

29 Sänna 22,278 22,278 6,649 12,423 0,438 2,228 2,666 0,438 1,207

30 Tsolgo 13,756 13,756 1,993 7,535 0,564 3,089 3,653 0,564 2,494

31 Tsooru 15,003 15,003 3,658 7,018 1,005 2,871 3,876 1,005 1,941

32 Urvaste 10,408 10,408 2,845 4,833 0,573 1,765 2,338 0,573 1,178

33 Vaabina 9,42 9,42 1,665 6,369 0,381 0,725 1,106 0,381 0,475

34 Vana-Vastseliina 22,51 22,51 5,009 13,012 0,7 3,17 3,87 0,7 1,923

35 Varstu 20,834 20,834 2,407 12,181 1,332 4,014 5,346 1,332 3,125

36 Vastseliina 35,763 35,763 4,793 22,189 2,604 5,52 8,124 2,604 3,983

37 Viitina 15,476 15,476 1,823 9,514 1,02 3,035 4,055 1,02 1,755

38 Värska 38,011 38,011 5,263 22,938 2,08 6,718 8,798 2,08 4,483

kokku 2018 1161,732 1161,732 159,623 762,996 69,393 144,981 214,374 69,393 100,59

kokku 2017 1012,763 1012,763 96,59 695,343 63,149 126,995 190,144 63,15 90,593

6

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.17. €

Seisuga

31.12.18 €

Muutus %

Eelarve kokku 1 012 763 1 161 732 +14,7%

sh keskraamatukogu 420 985 438 093 +4,1%

Personalikulu 695 343 762 996 +9,7%

sh keskraamatukogu 337 811 358 908 +6,2%

Komplekteerimiskulu 190 144 214 374 +12,7%

sh KOV-lt 126 995 144 981 +14,2%

sh riigilt 63 149 69 393 +9,9%

sh keskraamatukogu 47 436 45 773 -3,5%

sh KOV-lt 22 424 20 533 -8,4%

sh riigilt 25 012 25 240 +0,9%

Infotehnoloogiakulu 30 686 24 739 -19,4%

sh keskraamatukogu 10 700 7 673 -28,3%

*

*

2.3 Projektid

Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Võrumaa KRK „Koostööseminar

Setomaal“ (Kultuuriministeerium)

01.09-30.09 250 500

Võrumaa KRK „Ena Mets: Inimhetked

ja kohtumisretked“ (Eesti

Kultuurkapital)

22.01-28.02 100 134,39

Võrumaa KRK „Riina Jesmin:

Tõlkimise võlud ja valud“

(Kultuurkapital)

01.02-31.03 100 135,66

Võrumaa KRK „Kohtumised Marko

Kalduriga“ (Kultuurkapital)

16.04-31.05 150 535, 90

Võrumaa KRK „Laste-Raamatu-Suvi“

(Kultuurkapital)

10.05-31.10 150 452

Võrumaa KRK „Ave Mattheuse loeng

Jaan Lattiku elust ja loomingust“

(Kultuurkapital)

06.08-15.10 150 174

Võrumaa KRK „Eesti raamatu päev – 01.10-15.11 90 172,13

7

külas Kai-Mai Olbri „(Kultuurkapital)

Võrumaa KRK „Muusika 100

Eestimaale – Läti kirjandusõhtu“

(Kultuurkapital)

24.09-31.12 800 927, 28

Võrumaa KRK Arendusjuhi osalemine

kontaktseminaril „Enhancing Digital

Competences in Education and

Training“ (SA Archimedes)

19.09-22.09 772 772

Võrumaa KRK „Four elements –

Legends and stories: improving foreign

language learning and intercultural

competences of adults by e-learning“.

(Erasmus+ seitsme riigi projekt)

01.11-2018-

31.10.2020

22478 289140

Võrumaa KRK “Kunst raamatukokku“

(Tallinna KRK)

30.05-20.12 314 314

Loosi „Publitsisti ja lektori Kaupo

Vippi raamatututvustus ja

kohtumisõhtu“ (Eesti Kultuurkapital,

Vastseliina vallavalitsus)

28.01.2018 150 150

Loosi „Külas on Contra“ (Eesti

Kultuurkapital)

24.11. 2018 100 120

Meremäe „Ürituste ja näituste

korraldamine ning ühisprojektide

kaasfinantseerimine (Setomaa vald)

01.01.-31.12.2018 303 571

Meremäe ja Obinitsa „Üheskoos

suudame rohkem“ (ERÜ

projektikonkurss „Raamatukogud-

muuseumid-noored“

01.05.-01.11.2019 305 571

Tsolgo „Eakate võimlemisring“ (Võru

vallavalitsus)

1. 01.-

31.12.

2. 180 280

Misso „Laste käsitööring“ (Rõuge

vallavalitsus)

4 kuud 200 500

Saatse „Kultuurisündmuste toetamine“

(Setomaa Vallavalitsus)

20.-30.

10.2018

50 50

Sänna „Kohtumisõhtud raamatukogus“

(Eesti Kultuurkapital)

2018 300 300

Värska „Kohtumised Siiri Laidla ja

Valdur Mikitaga)“ (Eesti

Kultuurkapital)

2018 250 687,30

Värska „Kohtumised Ene Metsa, Siiri

Laidla, Valdur Mikita ja Inga Raitariga“

(Setomaa vallavalitsus)

2018 290 687,30

Värska „Laste suvine lugemisvõistlus“

(Setomaa Vallavalitsus)

2018 200 276, 57

„Sündmused on aidanud kaasa kohaliku kultuurielu edendamisele, kogukondliku sidususe

parendamisele ja silmaringi avardumisele. Inimesteni on jõudnud teadmine, et „raamatukogus

toimub“. (Loosi) Tsolgos kasutati toetust võimlemisvahendite, Missos uute materjalide

ostmiseks laste käsitööringile ja juhendaja töötasuks. Tagasiside oli igati positiivne.

8

Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele saab korraldada kohtumisi, sest ainuüksi sõidukulud siia

„maailma otsa“ on märkimisväärsed. Samuti on tänuväärne kohaliku omavalitsuse toetus.

„Meremäe ja Obinitsa piirkonna erinevate asutuste ühisprojekti „Üheskoos suudame rohkem“

elluviimine kujunes meile kõigile väga huvitavaks ja meeldivaks väljakutseks. Ühine soov

mitmekesistada oma väikese, aga tubli, otse Euroopa Liidu idapiiril elava ja toimetava väikese

kogukonna, iseäranis laste ja noorte vaba aja kultuurse sisustamise võimalusi ning siiras tahe

ja valmidus selle nimel pingutada andis igati positiivseid tulemusi ning kinnitas usku, et

üheskoos suudamegi rohkem. Ühtlasi kinnistus ka tõdemus, et meie piirkonna tänastes

reaalsetes oludes, kus lapsi ja kohapeal elavaid noori on vähe ning kipub järjest vähemaks

jääma, saamegi ja on ka mõttekas suuremaid ettevõtmisi korraldada ühiste jõududega,

erinevaid sihtgruppe nii Obinitsa kui Meremäe piirkonnast ühendades. Nii suudame teha

rohkem ja paremini ning kasusaajate hulkki on tublisti suurem.“ (Meremäe)

Laste-Raamatu-Suvi

Suvine lugemismäng oma raamatunimekirjadega on nüüdseks juba õpetajate poolt oodatud

laste vabalugemisele suunamise abivahend. Osalejate arv aina kasvab. Kutse kohtumisele

kirjanikuga ja lõpupeo auhinnad tublimatele on osalevate laste jaoks tugev motivaator.

Seekord jätkus Kultuurkapitali eraldatud toetusest küll ainult esinejale tasumiseks,

auhinnalaud tuli kombineerida teistest vahenditest.

Kunst raamatukokku!

Tallinna Keskraamatukogu katusprojekti „Kunst raamatukokku!“ eesmärk – tuua noored

raamatukogu näitusepindadele oma kunsti esitlema – sai lasteosakonnas täielikult täidetud.

2017. aasta projektikonkursiga alanud näituseinventari uuendamine jätkus 2018. aasta

projektikonkursi toel pildiraamide ja kinnitusvahendite ostuga. Projekti tingimustest lähtuvalt

koostati raamatukogu veebilehele info näituste eksponeerimise võimaluste ja vahendite kohta

(http://lib.werro.ee/kunst). Seda levitades tekkis uusi kontakte kunstiõpetajate seas, mis on

lisaks juba toimunud näitustele andnud koostööideid ka edaspidiseks. Lisaks on lasteosakonna

uus näitusevarustus innustanud veel paari Võrus näituste eksponeerimisega tegelevat asutust

oma varustust uuendama.

2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng

Rahvaraamatukogusid juhivad nüüd vastavalt rahvaraamatukogu seadusele direktorid.

Võrumaa KRK raamatupidaja-asjaajaja viidi üle tööle Võru Linnavalitsusse koos

raamatupidamisega. Uuele ametikohale - asjaajaja-raamatukoguhoidja - asus lasteosakonna

töötaja ja tema asemele võeti tööle uus inimene. Pensionile siirdus kauaaegne lugemissaali

töötaja, kelle asemele võeti meil varem ajutiselt tööl olnud tarmukas inimene.

Orava ja Hanikase raamatukogu direktor töötab Oraval 0,7 ja Hanikase kogus 0,3 kohaga

nagu ennegi, ainult 2018. aastal kehtestati sisetööpäevaks kolmapäev, mida kasutatakse

vastavalt vajadusele, sest on oluline, et lugejateenindus ei kannataks.

Tsolgos muutusid lahtiolekuajad seoses kaupluse sulgemise, bussiliikluse ja autokaupluse

graafikuga. Luutsniku raamatukogu direktor tegi Rõuge vallavalitsusele taotluse võtta tööle

osalise koormusega koristaja, kuna ruume on varasemaga võrreldes kolm korda rohkem, aga

seda ei rahuldatud.

9

Kääpal vahetus töötaja – sealne kauaaegne töötaja siirdus teisele tööle ja direktori kt alustas 1.

novembril 0,3 koormusega. Teda võeti hästi vastu, ollakse rahul lahtiolekuaegadega ja

soovitatava kirjandusega. Saatses liideti abipersonali 0,25 ametikoht direktori ametikoha

juurde. Värskas kinnitati vallavalitsuse poolt hilinemisega suvised lahtiolekuajad. Lugejatele

jäi teatamine omakorda hiljaks ja segadust oli palju.

Septembris pöördus Võrumaa KRK lasteosakonda Eliise Oss sooviga teha raamatukogus

vabatahtlikku tööd. Raamatukogu sõlmis temaga vabatahtliku töö lepingu ja Eliise käis aasta

lõpuni lasteosakonnas üheksal korral, kokku kümme tundi. Ta abistas raamatukoguhoidjaid

ürituse ajal, puhastas, parandas ja kiletas raamatuid, korrastas riiuleid ning märkis raamatutel

ja andmebaasis teemapaigutusi.

Võrumaa KRKs teostas sisekontrolli Võru Linnavalitsuse sisekontrolör ja kõik ettekirjutused

täideti aruandeaastal jooksul. Haldusjärelvalvet teostas Kultuuriministeerium, kelle

ettekirjutus – komplekteerimispõhimõtete kehtestamine - täidetakse 2019. aastal.

2.4.1. Ülevaade täienduskoolitusest

Aruandeaastal käidi 141-l koolitusel tundide arvuga, kokku 1675 tundi. 55

raamatukoguhoidjat osales 16-tunnisel BCS Koolituse „E- kodaniku juhendajate koolitusel“.

Aidati korraldada SA Kutsekoja töötuba „Õppija kaasamist toetavad infotehnoloogilised

vahendid“. Populaarsed olid ERÜ egiidi all toimunud Akadeemiline koolitus ja

maaraamatukoguhoidjate suveseminar.

Kohalikes omavalitsustes kasutusele võetud dokumendihaldusprommiga Amphora jt ning

virtuaalse eelarverakendusega VeeRa tuleb toimetada ka raamatukogudes, mistõttu läbiti

vastavad koolitused.

Isikuandmete kaitsest tulenevalt osaleti nii füüsiliselt - Eesti Rahvusraamatukogu koolitusel

„Isikuandmete kaitse raamatukogudele“ kui veebi vahendusel - „Kohalike omavalitsuste ja

allasutuste isikuandmete määruse vastavuse tagamine“. Viimastel aastatel on

koostööpartneriks tõusnud koolituskeskus VILKO OÜ – Võrumaa KRK 19 töötajat õppisid

Toivo Niibergilt tarkuseteri koolitusel „Asutuse ja organisatsiooni mikrokliima kujundamine

ja hoidmine“. Kaks töötajat osales rahvaraamatukogude 38. suveseminaril „Ürituste

kavandamine, arendamine ja kujundamine rahvaraamatukogudes“. “. Viis töötajat osalesid

Põlva Keskraamatukogus toimunud Tartu Ülikooli koolitusel „Lõunaeesti kirjandus eesti

nüüdiskirjanduse taustal“, kus oli Märt Velskeriga huvitav diskuteerida.

Lasva raamatukogu direktor läbis Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistu 40- tunnise kursuse

„Kuidas saavutada eesmärke“. Samuti oli „üliõpilasi“ traditsioonilistes

rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemiates.

Lisa 1

10

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Koolit

use

aeg

Koolituse teema Koolitaja Koo

litus

e

mah

t/kes

tus

Raama

tukogu

hoidjat

e arv/

KOV-

de arv

Eelarv

e/Kooli

tuseks

kulutat

ud

summa

07.02 Statististilised aruanded, haldusreformi

järgsed muudatused, raamatu

„Võlulehviku tuules“ tutvustus, Etioopa

reisimuljed

Jaak Treiman,

Helve Pai

7 35/5

7.03 Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedi

hindamise mudel, loeng „Tõlkimise võlud

ja valud“

Riina Jesmin 5 27/5 135,66

4.04 Võrumaa raamatukogundus 2017, ERÜ

üleskutse – 100 ettelugemistundi, näitus

ja loeng „ Lugu ootab rääkijat, rada

kõndijat“

Piret Päär 5 26/4 0

2.05 Philip Arvo Luige maalinäituse

„Sisemine valgus“ ja Toomas Kalve

fotonäituse „Kalvetaarium“ külastus,

raamatu „Eesti krooni

originaalpangatähed 1991-

1997“tutvustus,Lasva, Hanikase, Orava

külastus

Toomas Kull,

Arthur Ruusmaa,

Tea Kallaste, Tuuli

Dolgošev

8 29/4 190

6.06 Puiga, Haanja raamatukogu külastus,

Luutsniku raamatukogu uute ruumide

avamine ja 100. tegevusaasta

tähistamine.

Ülle Talihärm,

Mailis Koger, Aili

Valb, Riina

Lõhmus, Maire

Noormaa

8 32/4 295

19.09 Koostööseminar Setomaal, kogude

täiendamine, Värska, Saatse ja

Mikitamäe raamatukogu külastus,

P.Lindsaare raamatu „Värska“ tutvustus

Riina Ermel, Kate-

Riin Kont, Eha

Kütt, Riina Suun,

Linda Allas, Kaiu

Suurmann

9 32/ 500

3.10 Võrumaa rahvaraamatukogude

võrgustiku uue kaardi avamine, Loeng

Jaan Lattik 130

Ave Mattheus 4 33/4 174

5.12 Aruannete koostamine Aigi Mäesaar,

Helle Laanpere

3 27/4 0

Kõikidel Võrumaa KRKs toimunud koolituspäevadel tutvuti uudiskirjandusega, arutati

haldusreformist tulenevaid muudatusi. Kõige asjalikemateks hinnati väljasõiduseminare.

11

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised:

LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine.

Lasva raamatukogu direktorile omistati raamatukoguhoidja VI aste. Kuldre raamatukogu

direktor alustas õpinguid Eesti Rahvusraamatukogu kutseõppes.

2.4.5 Töötajate tunnustamine.

Kultuuriministeeriumi tänukiri

Eha Kütt – Värska raamatukogu direktor

Aili Valb – Luutsniku raamatukogu direktor

Lea Lillemets – Vastseliina Raamatukogu direktor

Anni Lahe – Meremäe Raamatukogu direktor

Sirje Saarniit – Nursi Raamatukogu direktor

Külli Ossul – Sõmerpalu raamatukogu direktor

Ene Toom – Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Anu Kasak – Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Eve Timmi – Võrumaa Keskraamatukogu bibliograaf

Võrumaa parim maaraamatukoguhoidja

Aili Valb – Luutsniku raamatukogu direktor

Võru vallavalitsuse tänukiri

Tea Kallaste – Lasva raamatukogu direktor

Setomaa vallavalitsuse tänukiri

Eha Kütt – Värska raamatukogu direktor

Võrumaa Arenduskeskuse tänukiri

Anni Lahe – Meremäe raamatukogu direktor

Võrumaa parima maaraamatukoguhoidja nominent

Tea Kallaste – Lasva raamatukogu direktor

Tuuli Dolgošev- Hanikase ja Orava raamatukogu direktor

12

2.4. Raamatukogu haldusjuhtimine.

8. veebruaril 2018 võeti ametlikult vastu Luutsniku Külakeskus- raamatukogu, kus viimasele

on üldpinda 88 m2. Esialgu olid raamatukogule ette nähtud ruumid läbi kahe korruse. Kuna

teist korrust välja ei ehitatud, sõlmiti MTÜ Luutsniku Külaseltsi ja Rõuge vallavalitsuse vahel

koostööleping, mille kohaselt saab raamatukogu kasutada seltsi ruume nii lugemissaalina kui

ürituste läbiviimiseks. Majas on põrandaküte ja kanalisatsioon, ruumid on avarad ja valged –

vana majaga võrreldes kui öö ja päev!

2018. aasta algul valmisid AS Kurmik töö tulemusena Orava raamatukogu uued ruumid, mis

on varasemast poole suuremad, hea valgustusega, on olemas ventilatsioon. Suur edasiminek

on lugemissaali näol, kus saab korraldada ka üritusi. Lugemissaali kasutab kahel korral kuus

viisakoordinaator.

Haabsaarde ehitati uus välistrepp, Varstu sai uue välisukse. Haanja Multifunktsionaalse

Keskuse (kaks kaugtöökohta) ruumi kütmiseks osteti uus õhksoojuspump. Kirepil oli

veeavarii, aga õnneks ei olnud kahjud märkimisväärsed. Linda raamatukogus oli kaks

veetorustiku leket, mis osaliselt sõi ära 2019. aasta perioodika raha. Loosis on ka plaanis

veetorude vahetus. Hanikase raamatukogus sai lõpuks lahenduse kütteprobleem.

„Haldusreformijärgsete ümberkorralduste käigus meie majas vabaks jäänud suhteliselt hiljuti

remonditud raamatupidajate ruumi otsustas Setomaa vallavalitsus meie ruumikitsikust, samuti

lugejate soove ning ettepanekuid arvestades anda raamatukogu käsutusse. Suurem osa

teaduskirjandust sai lisapinnale ümber paigutatud ning selle arvelt tekkis võimalus laiendada

mingil määral ka põhiruumis riiulirivide vahesid“ (Meremäe).

LISA 3

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

18-s raamatukogus on juurdepääs tagatud, aga 20-s kahjuks puudub. Luutsniku raamatukokku

pääseb kaldteed pidi seltsimaja poolsest uksest, aga kaldtee vajab karestatud katet ja

lisakäetuge.

2.6. Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

SA Vaata Maailma, Tieto Estonia ja Swedbank Eesti algatatud projekti „Uus algus“ raames

sai Võrumaa KRK annetusena kümme kasutatud äriklassi lauaarvutit ja 15 kasutatud äriklassi

sülearvutit, mis tuntavalt parandas raamatukogu IT poolt. Sülearvuteid saab kasutada

koolitustel, lugemissaalis ja hoidlas kogude korrastamisel. Ühe arvuti sai Loosi, kaks Vana-

Vastseliina ja kolm Vastseliina raamatukogu. Kuldre sai annetusena koopiamasina,

dataprojektori ja ekraani, mis haldusreformi tuhinas ei olnud omanikku leidnud.

Loosi sai tänu EENETi võrguga liitumisele ülikiire internetiühenduse. Sännas paranes

internetikiirus ja Wifi levi kvaliteet tänu valguskaablile. Luutsnikus ja Haabsaares on

valguskaabel, aga omavalitsused pole teenusepakkujat valinud. Haldusreformi tulemusena

tegelevad Võru valla raamatukogude arvutipargiga professionaalsed arvutispetsalistid.

13

Võrumaa KRK lasteosakonnale hangiti väike ja kerge sülearvuti, millega on mugav toimetada

välisteeninduspunktides. Konverentsisaali osteti uus dataprojektor koos lisaseadmega, mille

abil saab juhtmevabalt pilti edastada.

3.Kogud komplekteerimine ja töötlemine

2018. aastal komplekteeris Võrumaa KRK väljaandeid 38 raamatukogule.

Komplekteerimisosakond teeb raamatukirjed maakondlikku andmebaasi. Kasutades küll

kataloogi ESTER kirjeid, tuleb ikka kõik üle kontrollida ja vajadusel sobivaks muuta.

Suveperioodil, puhkuste ajal ja aasta lõpus, kui ilmub väga palju raamatuid, vajavad kirjed

palju kohendamist, sageli on tegu lausa eelkirjetega. Lasteosakond tellib lauamänge ja filme

lastele, need kirjed tuleb tavaliselt ise teha. Külakogud tellivad üle nädala tellimisnimekirjade

alusel, Võrumaa KRK tellib igal nädalal. Eelmisel aastal said uute raamatute pakid kaks korda

kuus Lasva, Tsolgo, Värska ja Mikitamäe raamatukogud, teised ühe korra kuus.

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Raamatukogude kogusid komplekteeritakse lähtudes rahvaraamatukogude põhimõtetest,

riigipoolse toetuse kasutamise lepinguga sätestatud tingimusest ja lugejate nõudlusest.

Komplekteerimine toimub valikuliselt, prioriteediks on eesti autorite ilukirjandus,

tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste ja noortekirjandus. Valikute tegemine on

keeruline ja seda, kas raamat muutub populaarseks, ei oska kunagi ette ennustada. Siinjuures

ei tohi alahinnata meedia mõju, kui ikka õhtul populaarses telesaates väljaannet

reklaamitakse, võib olla üsna kindel, et järgmisel päeval seda raamatukogust küsitakse.

Järelkomplekteerimine toimub jooksvalt samuti Võrumaa KRK vahendusel. Suuremad

tarnijad on Rahva Raamat ja Apollo, otse tellitakse kirjastustelt Varrak, Ersen, Heli Kirjastus,

Petrone Print. Venekeelse kirjanduse tellimine on aastatega väga kokku kuivanud, tellitakse

ainult Võrumaa KRKle, kust külakogud saavad lugejatele viia RVLi vahendusel.

-annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusi lisandus maakonna kogudesse 2237 eksemplari, see on 14,93% juurdekasvust.

Võrumaa KRK sai juurde 330 annetatud raamatut, so 9,67%. Annetuste osakaal on piirkonniti

erinev ja sõltub suuresti raamaturaha suurusest. Oleme aastatega muutunud valivamaks ja

püüdnud annetuste osakaalu vähendada. Lugejad eelistavad äsjailmunud raamatuid ja neid

pakutakse raamatukogule harva. 2018. aastal kinkis Võru Instituut luuleraamatu „Peo pääl elo

hõpõ“ ja „Võro-Seto tähtraamatu“ kõigile maakonna raamatukogudele. Samuti said kõik Jaan

Lattiku „Minu Karula albumi“ ja Setomaa Haridusseltsilt „Uma käega - süämest“. 11

raamatukogu on tänulikud EV100 raamatusarja eest, mille toomine Eesti Hoiuraamatukogust

ja jagamine ka kaheksale kooliraamatukogule maakonnaraamatukogu toimetada on.

-kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kogude keskmine ringlus maakonnas 2018. aastal oli 1,0, see oli kõrgeim Võrumaa KRKs -

1,64. Raamatukogud peavad jätkama tõsist tööd kogude korrastamisega.

14

Perioodika laenutuste osakaal üldisest laenutuste arvust kõigub 3,1% st Võrumaa KRKs kuni

80% ni Haabsaare raamatukogus. Keskraamatukogu madala protsendi põhjus on see, et

ajalehtede koju laenamine on minimaalne.

Eelmise aasta enim laenutatud raamatud Võrumaal olid:

Pealkiri Autor Laenutusi

1 Sõbrad ja hallikirju koerake - [romaan] Tohvri, Erik 421

2 Serafima ja Bogdan - [romaan Afanasjev, Vahur 376

3 Öömees - [romaan] Pauts, Katrin 345

4 Valge maja Traat, Mats 339

5 Hull hobune Pauts, Katrin 333

6 Viimane laev Jõe, Aliis 330

7 Naine, kes ei nuta, saab rikkaks Künnapas, Heli 310

8 Siinpool linnuteed Reichardt, Heli 292

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Maakonna raamatukogudesse osteti 2018. aastal raamatuid 13387 eksemplari, neist

keskraamatukokku 3081 eksemplari. Eestikeelset ilukirjandust osteti 9203 eksemplari, so

68,7% ostudest. Venekeelseid raamatuid osteti 98 ja teistes keeltes, peamiselt inglise keeles

87 raamatut. Inglisekeelset kirjandust ostetakse peamiselt õpilaste huve silmas pidades. Sageli

soovitakse inglisekeelse raamatu kõrvale ka eestikeelset varianti. Samuti on populaarsed

raamatud, mille põhjal on tehtud film.

Eesti ilukirjanduse populaarseimad ostud Võru maakonnas 2018. aastal:

1 Rusikad - inimene on inimesele hunt Anniko, Silver 37

2 Naisekäe puudutus, ehk, Seltsimees laps ja isa Tungal, Leelo 34

3 Hull hobune Pauts, Katrin 33

4 Kättemaks Kirumpääl Koort, Erkki 31

5 Sinised õunad Kurmiste, Katrin 31

6 Vale nimega mees Lember, Ira 31

7 Pidu Ernits, Marje 30

8 Põletav küünlaleek Sepp, Adena 29

9 Minu Šveits - Kahepaikne vahejaamas Elmer-Ehin, Anu 27

10 Siinpool linnuteed - II osa Reichardt, Heli 27

15

Varasemalt on ilukirjandust tellitud kuni viis eksemplari, praegu tellime kaks, harva kolm

eksemplari. E-raamatut ei komplekteeritud, sest puudub huvi.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

2018. aastal lisandus kogudesse 871 aastakäiku ajakirju ja 333 aastakäiku ajalehti. Perioodika

ostmiseks kulus raamatukogudes 42,967 eurot, sellest 5228 Võrumaa KRKs. Eraldi e-

väljaandeid ei tellita, kui paberväljaandega pakutakse tasuta digiversiooni kaasa, saavad

lugejad soovi korral seda kasutada. Haldusreformijärgne aasta Võru vallavalitsuse haldusalas

tõi Vastseliina raamatukogule eelarvevahendite vähendamise 20%, aga lisataotlus võimaldas

vähemalt tellida 2019. aasta perioodika.

Kultuuriperioodikat komplekteeriti 2018. aastal järgnevalt:

Akadeemia 5

Hea laps 13

Keel ja kirjandus 1

KesKus 1

Kultuur ja elu 9

Looming 11

Muusika 2

Raamatukogu 20

Sirp 5

Teater. Muusika. Kino 5

Tuna 2

Täheke 13

Vikerkaar 3

Värske rõhk 2

Õpetajate leht 3

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid komplekteeriti maakonda 220 eksemplari, neist ostudena 185 ja annetusena 35.

Kõige rohkem ostab DVDsid ja CDsid lasteosakond, kus on kohapeal vaatamise ja kuulamise

võimalus. Lastele tehtud filmid on väga populaarsed ja suure vaatamise tõttu kuluvad kiiresti,

muutudes kasutuskõlbmatuks. Lastelaulude plaadid on samuti väga populaarsed, eriti

lasteaiaõpetajate seas. Pidevalt oodatakse uusi, kuid sageli annavad plaate välja väikesed

tegijad ja suurematesse müügikettidesse need ei jõuagi.

3.2 inventuurid, mahakandmised

Inventuurid toimusid 2018. aastal Haanja, Kuutsi, Misso, Mõniste, Urvaste ja Värska

raamatukogudes. Inventuurid kestsid kolm kuni 11 päeva, seda sõltuvalt kogude suurusest.

16

Värskas võeti inventuur ette mõned kuud pärast üleminekut programmile RIKS, kuid kõik

läks väga hästi ja probleeme ei tekkinud. Raamatukogud kasutasid inventuuri tegemiseks

lisaks laua- ja sülearvutitele ka OÜlt Deltmar renditud pihuarvutit. Pihuarvuti kasutamine

hoiab palju aega kokku, sest raamatuid ei pea riiulist kaugele viima.

Maakonna raamatukogudest kustutati 19 804 teavikut, neist 18716 raamatut ja 84 auvist.

Suurim kustutamine toimus Võrumaa KRKs 6076 raamatut ja 78 auvist. Raamatute

kustutamise peamiseks põhjuseks oli liigsete eksemplaride vähendamine, auviste kustutamise

põhjuseks lagunemine. Perioodikat kustutati 1001 aastakäiku, millest keskraamatukogust 199

aastakäiku. Terveid ja puhtaid väljaandeid pakuti kõigepealt maakonna raamatukogudele,

lasteaiaõpetajatele, linna huvikoolide õpetajatele, hiljem lugejatele jagamiseks mõeldud tasuta

raamatute riiulile. Seni on kustutatud ja mittevajalikke väljaandeid tasuta jagatud, kuid on

tulnud ettepanekuid, et võiksime neid müüa sümboolse tasu eest

Raske südamega lõpetati Võrumaa KRKs kasutatud raamatute laat, kuhu igaüks võis

raamatuid tuua või koju viia. Inimesed kasutasid võimalust kurjasti ära ja laadale ilmus

kodudest päris palju hallitanud ja määrdunud raamatuid, mille raamatukogu pidi jäätmejaama

toimetama, et hallitus edasi ei leviks.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Antsla Vallavolikogu soovil koostas vallavalitsus analüüsi kahe ühinenud valla seitsme

raamatukogu hetkeolukorra ja tulevikuperspektiivide kohta. Eesmärk oli teada saada, mida

Antsla valla elanikud arvavad oma piirkonna raamatukogude tööst ja mida võiks teha

paremini või teistmoodi. Küsitlusele vastas 274 inimest. Lugejad leidsid, et raamatukogu on

maal väga vajalik ja enamusele sobisid lahtiolekuajad. Ettepanekud: raamatukogud rohkem

sotsiaalmeedias nähtavaks, uudiskirjanduse tutvustamisi, kohtumisi saadikute ja

vallaametnikega, kohtumisõhtuid kirjanikega. Selle tulemusena loodi oktoobris Facebooki

leht Antsla Valla Raamatukogud, millel on üle 500 sõbra, seega jõuab nüüd info kiiresti

paljude inimesteni. Facebooki lehe haldaja on Linda Raamatukogu direktor Liana Allas.

Endise ja ka praeguse valla territooriumi külades elavatele inimestele on ühistranspordivõrk

Miktamäe raamatukogu külastamiseks peaaegu olematu. Aastakümnete jooksul on

teeninduspiirkonna eripärana välja kujunenud, et näiteks Räpina vallaga piirnev Võõpsu küla

kasutab raamatukoguteenuseid talle tunduvalt lähemas Võõpsu raamatukogus. Samuti

kasutavad seal kõrvalasuvad vene külad Lüübnitsa ja Beressje hoopis Räpina

linnaraamatukogu teenuseid. Põhjus on nii raamatukogu asukoha kauguses, kui ka linna tulles

samaaegselt muude teenuste kasutamine. Haldusreformi tulemusena on selline asjade käik

toimunud ka mujal maakonnas. Kui puudub isiklik transport ja teine raamatukogu on

elukohale tunduvalt lähem, on üsna loogiline, et kasutatakse sobivamat varianti

Nii kohapeal kui koju laenatakse rohkem. Kirepil antakse värskeid perioodikat koju teisipäeva

ja reede õhtuti ning tagastada saab neljapäeva ja esmaspäeva hommikul tagastuskasti.

Tsolgo raamatukogu direktor seisis ennastsalgavalt bussiliikluse parandamise eest ja 1. juulist

sättiski Kagu Ühistranspordikeskus graafiku ümber nii, et inimesel jääb kauplusauto kõrval

aega külastada raamatukogu.

17

Lasteosakonnas lugejauuringuid ei tehtud, kuid edastati Võru Kesklinna Koolile selle kooli 7-

12-aastaste laste poolt 2017/2018. õppeaasta jooksul laenatud raamatute arvud. Kool osales

rahvusvahelises Erasmus+ KA2 projektis „Today a reader, tomorrow a leader (2016-2018)“.

Projekti eesmärgiks oli äratada õpilastes lugemishuvi, arendada lugemis- ja suulist

väljendusoskust, laiendada õpilaste sõnavara ning silmaringi. Muuhulgas jälgiti ka seda, kas

õpetajate poolt läbi viidud projektitegevused mõjutavad raamatukogu kasutamise aktiivsust.

Võrumaa KRKs liideti kojulaenutuse eestikeelse vene ilukirjanduse kogu väliskirjanduse

hulka. Tundub, et vene kirjanduse laenutused on peale seda isegi pisut suurenenud, sest

lugejad on avastanud „uusi“ raamatuid. Haanjas paigutati krimikirjandus eraldi riiulile.

Võrumaa KRKs registreeriti kojulaenutuses äraütlusi. 8. – 31. oktoobrini laenutati koju 8067

väljaannet ja äraütlusi oli samal perioodil 342, mis on kõigist kojulaenutustest 4,2 %. 68%

kõigist äraütlustest moodustas ilukirjandus, 11% äraütlustest oli liigist 1 ja 5,5% liigist 3.

Teistes liikides oli äraütlusi vähem.

Äraütluste põhjused:

342st äraütlusest olid välja laenatud 304, mis on kõigist äraütlustest 88%, 23 väljaannet ei

olnud veel raamatukokku jõudnud ja 14 väljannet puudus Võrumaa KRKs, paari väljaannet ei

olnud maakonnas üldse. Võrdluses eelnevate aastatega on äraütlusi vähemaks jäänud:

2012 5,4% kõigist laenutustest

2016 4,7 %

2018 4,2%

Äraütluste arvu vähenemise taga on komplekteerimisosakonna hea töö - uued raamatud

jõuavad lugejateni kiiremini. Kui varem sai kojulaenutus uusi raamatud kuu jooksul kahel

korral, siis nüüd igal nädalal.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.

AIPide kasutamine ei vaibu – pangateenused, reisikindlustus, piletid, Eesti Haigekassa e-

teenused, e-PRIA ja Maanteeameti e-teenused jne. Palju trükitakse välja lennupileteid ja

hotellide broneeringute kinnituskirju. Mõnel pool on ka kasutamine vähemaks jäänud -

raamatukokku tullakse siis, kui oma arvuti on katki jms.

Võrumaa KRKs on väga populaarne dokumentide skanneerimine ja saatmine oma meilile.

AIP kasutajate arv on oluliselt suurenenud. 2018. aastal kasutas AIP-i 2539 külastajat - 468

inimest rohkem kui 2017. aastal. Kasutajate rohkuse tõttu registreeriti arvutikülastajaid

vajadusel ka RIKSWEBi arvutisse, mida eelmistel aastatel tehtud ei ole. Kehtestati uus

arvutitöökoha kasutamise eeskiri ja uuendusena saab lugemissaalis kasutada raamatukogu

sülearvutit, mis on osutunud väga populaarseks teenuseks.

„Meremäe Raamatukogu stabiilse ja küllaltki kiire püsiühenduse, samuti hea Wifi ühenduse

tõttu on meie AIP-i kasutamine järjest populaarsemaks muutunud kaugtöötegijate hulgas,

eriti just pühade ja puhkuste perioodidel“.

Kogukonna keskusena saab raamatukogu inimesi aidata - telefonile kõneaega laadida,

internetist kaupa tellida, samuti mobiiltelefoni korda seada kui on oskust ja 1000 muud asja!

18

4.2. Raamatukogu kasutamine ja teenused.

2018. aastast läheb arvesse ajakirjanduse kohalkasutus, seetõttu on tõusnud üldine laenutuste

arv. Kojulaenutuste arv maakonnas tervikuna on veidi langenud. Laenutuste arvu mõjutab

suuresti see, kas saab raamatukokku bussi või autoga - käe otsas ei jõuta palju viia.

Hea meel on tõdeda, et külastatavuse näitajad on endiselt tõusuteel, mis näitab muuhulgas

seda, et inimesed võtavad hea meelega osa raamatukogus korraldatavatest üritustest.

Maakonnas tervikuna on lugejate arv vähenenud, kuid siiski mõnes kohas ka rõõmustavalt

kasvanud (Saatse, Luutsniku, Lasva). Viimases näiteks 9%, mida mõjutas tegelustoa avamine.

Eelmiste aastate langustendents kahjuks jätkub elukoha vahetuse, suvitajate vähesuse ja

vanade lugejate elusügisesse jõudmise pärast.

Krabi raamatukogu kasutamist mõjutas kooli sulgemine, aga 2018. aasta sügisest alustas kool

väikeses mahus tegevust ja see mõjus positiivselt raamatukogule. Luutsnikus on tõusnud tänu

küla keskuses asuvale uuele raamatukogule, nii lugejate kui laenutuste arv. Setomaa valla

raamatukogude direktoritel tuli aasta esimeses pooles käia Värskas infopäevadel, mistõttu

raamatukogud olid rohkem suletud. Haabsaares saab osta postitarbeid ning vajadusel viib

raamatukoguhoidja kirjad Võrru postkasti.

Värskas vähenes raamatukogu kasutamine võrreldes 2017. aastaga, kui toimus Prima Vista

partnerasula päev ja kogude inventuuri tõttu. 2018. aastal oli seal populaarsem teos Mats

Traadi „Valge maja“, mis räägib sanatooriumi rajamisest Värskasse, see tõi teisigi peale

tavakülastajate raamatukokku.

Võrumaa KRKs on auviste laenutused olnud tõusuteel mitmendat aastat järjest. Neid laenati

297 korda rohkem kui eelmisel aastal, heliraamatute laenutused kasvasid koguni poole võrra.

Huvi tunti vinüülplaatide järgi.

Laenutuste TOPis oli esikohal 119 laenutusega Carlan, Audrey „Kalendritüdruk“ millele

järgnesid Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ 93 ja Vahur

Afanasjevi romaan „Serafima ja Bogdan“ 86 laenutusega. Autorite TOP-is olid endiselt Nora

Roberts, Susan Mallery ja M.C. Beaton ja neljandal kohal vanameister Erik Tohvri.

Suvekuudel külastas raamatukogu täiskasvanute osakonda 12 956 inimest. Kui mõelda, et oli

harukordselt ilus ja päikseline suvi, siis on põhjust rõõmustada. Üritustel osales 1234 inimest,

mida on 200 võrra rohkem kui 2017. aastal. Üritusel osalejate arv oleks võinud veelgi suurem

olla, kuid mitu välja kuulutatud üritust jäi toimumata esineja tõttu, kes kohale ei ilmunud või

viimasel hetkel tulla ei saanud. Varasemast ajast selliseid juhtumeid ei mäleta ja loodetavasti

nii enam ei juhtu.

Tabel 5

Raamatu-

kogu

Lugejad

2017

Lugejad

2018

Muutus (+-)*

Linna/maak.

rmtk

14 963 14 453 -510

19

Sh keskk 6 050 6 065 +15

*Peale haldusreformi

Raamatu-

Kogu

Külastused

2017

Külastused

2018

Muutus

(+-)*

Virtuaal-

külast.

2017

Virtuaal-

külast.

2018

Muutus

(+-)*

Linna/maak.

rmtk

224 125 228 209 +4 084 33 159 33 900 +741

Sh keskk 97 513 100 104 +2 591 32 268 33 743 +1 475

*Peale haldusreformi

Raamatu-

Kogu

Laenut-d

2017

Laenut-d

2018

Muutus

(+-)*

Päringud**

2017

Päringud**

2018

Muutus

(+-)*

Linna/maak.

rmtk

476 027 550 683 +74 656 16 701 14831 -1 870

Sh keskk 189 857 212 908 +23 051 12 428 11 860 -568

*Peale haldusreformi

**Infopäringud

Infopäringute arvu suure languse põhjustas Võrumaa KRKs töötajate vahetus -

registreerimine ei olnud nii järjepidev, aga 2019. aastal järjepidevus taastub.

Mahukamad päringud Võrumaa KRKs: kruiisilaevade mõju Eestile, Võru linna ajalugu, Seto

lipu kavandid, õpetaja töörahulolu, riski hindamine vanglatöös. Koostati 26 teemanimestikku,

mis soovi korral edastati lugejatele e-posti teel. Vastseliinas otsiti materjali gümnasisti

uurimustöö „100 aasta mõjukamad inimesed Vastseliinas“ jaoks.

„Oluliste teemade hulgas tõusis märgatavalt esile riigi Terviseameti poolt meie piirkonna

elanikele perearstide sundmääramisega seonduv. Siin vajati nii konkreetset ja täpset infot kui

ka praktilist abi hädavajalike toimingute teostamisel internetikeskkonnas.“ (Meremäe)

Pärast haldusreformi ja kohalike omavalitsuste valimisi küsiti vallavalitsuste ja volikogude

koosseisude kohta.

Haanja raamatukogu abistasid päringutele (luuletus, millest mäletati paari rida ja Haanja

Postijaam) vastamisel Tartu Linnaraamatukogu ja Võrumaa Muuseum. Kirepil määrati

taimeraamatute abil lugejate toodud seeni ja taimi ning uuriti muid põnevaid asju, näiteks kas

konn suudab külmununa ellu jääda?

4.3 RVL teenindus

RVL toimib väga hoogsalt. Haldusreformi tulemusena on endised RVLi partnerid Põlva

maakonnast ära jäänud, sest liikumine toimub Võru poole. RVL-i tellimuste hulgas olid

venekeelsed raamatud, õpilastele soovituslik kirjandus ning aineolümpiaadiks ja referaatideks

20

vajalikud väljaanded. Kui kümme aastat tagasi oli RVLis suur osakaal ka teatmekirjandusel,

siis praegu liigub RVLi teel peamiselt ilukirjandus ja ka vähesel määral perioodika. Mõistlik

on jälgida, kust saab raamatu kiiremini kätte. RVL teenust aitavad osutada vallavalitsuste

sotsiaaltöötajad ja teised head inimesed.

Raamatuvahetus maakonna raamatukogude ja lasteosakonna vahel kasvas 2018. aastal

hüppeliselt. Lasteosakond sai maaraamatukogudelt lisaeksemplare Nukitsa konkursi ja suvise

lugemismängu perioodiks. Maaraamatukogud hakkasid palju aktiivsemalt kasutama

lasteosakonna kogu oma lähikoolide õpetajate klassilugemise eksemplaride täiendamiseks,

noorte lugemisvara mitmekesistamiseks ja ürituste läbiviimiseks (eriti Osula, Kuldre,

Meremäe ja Lasva).

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse juurdetulek Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2018. a:

Aasta 2018

Kõik juurdetulnud laste- ja

noortekirjanduse väljaanded

(UDK indeksis on laste- ja

noortekirjanduse

määraja -93)

Laste- ja noortekirj nimetusi 1 069

Laste- ja noortekirj nimetuste % kõigi väljaannete juurdetulekust 22,5%

Laste- ja noortekirj eksemplare 3 752

Laste- ja noortekirj eksemplaride % kõigi väljaannete juurdetulekust 23%

Laste- ja noortekirj juurdetulnud eksemplaride keskm hind € 8,73

Kõigi väljaannete juurdetuleku eks keskm hind € 11,23

Neist uued väljaanded

(aruandeaastal ja sellele

eelneval aastal ilmunud)

Laste- ja noortekirj uute väljaannete nimetusi 486

Laste- ja noortekirj uute väljaannete eksemplare 2 990

Laste- ja noortekirj uute väljaannete eks keskm hind € 9,86

Järelkomplekteeritud ja

arvele võetud väljaanded

Laste- ja noortekirj järelkompl nimetusi 581

Laste- ja noortekirj järelkompl eksemplare 762

Laste- ja noortekirj järelkompl eks keskm hind € 4,27

Laste- ja noortekirjanduse väljaandeid (UDK indeksis on laste- ja noortekirjanduse määraja -

93) lisandus maakonna rahvaraamatukogudesse alla neljandiku kõigi väljaannete

juurdetulekust.

49% uute väljaannete nimetustest osteti kogu maakonna raamatukogudesse kokku 1-3

eksemplari (st ainult keskraamatukokku ja lisaks ehk 1-2 raamatukokku),

30% nimetustest osteti maakonda 4-10 eksemplari.

15% nimetustest osteti maakonda 11-20 eksemplari.

4,5% nimetustest osteti maakonda 21-32 eksemplari (st enamikku maakonna

21

raamatukogudesse, mille läheduses elab või õpib olulisel määral lapsi).

Suurimas eksemplaarsuses ostetud Võru maakonna rahvaraamatukogudesse 2018. a ostetud

laste- ja noorteraamatud olid: I. Tomusk „Päikesemetsa vanadekodu kriminalistid“ ja „Hundi

sõbrad“, A. Kivirähk „Tilda ja tolmuingel“, K. Piiper „Tõde või tegu 3. osa“.

Järelkomplekteerimisega lisandus kogudesse kõige suuemas eksemplaarsuses

sooduspakkumistelt ostetud kooli lugemisvara (S. Maršak „Kaksteist kuud“, A. Pervik

„Kollane autopõrnikas“, A. Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“, E. Raud „Peep ja sõnad“ jmt).

Sooduspakkumisi kasutati aktiivselt kogude täiendamiseks, suure lugejanõudluse

rahuldamiseks ja kulunud eksemplaride väljavahetamiseks.

Osteti juurde üleriigiliste lasteüritustega seotud raamatuid (nt 2019. a kevadel toimuv 3.-4.

klasside kirjandusmäng, mille raamatunimestikud avaldati juba 2018. a lõpul). Osteti

ingliskeelseid noorteraamatuid, mille nõudlus on õppekavade tõttu suurenemas. Võeti arvele

annetusi eraisikutelt ja teistes raamatukogudes kustutatud eksemplare.

Paaris raamatukogus (Rõuge, Saatse) jätkus veel kogude arvelevõtmine e-kataloogis. Ka need

eksemplarid kajastusid juurdetulekus.

Laste- ja noortekirjanduse väljaannete osakaal maakonna kogude juurdetulekus tervikuna

vähenes. Põhjusena toodi kallinev hind ja laste arvu vähenemine, aga mitmes raamatukogus

oldi ka ostuotsuste tegemisel üha valivamad. Ostmata jäid väikelaste väheväärtuslikud

tõlkeraamatud, milletaolisi on kogudes juba piisavalt (Võru, Antsla). Väiksemates

raamatukogudes osteti ettevaatlikult ka laste teatmeraamatuid, sest nende kasutamine on

vähenenud, lapsed leiavad koolitööks vajaliku info internetist lihtsamalt (Antsla).

Siiski oli ka raamatukogusid, kus laste- ja noortekirjandust lisandus (ostud+annetused)

mullusest rohkem (Kuldre, Urvaste, Nursi, Ruusmäe, Kirepi, Lasva, Parksepa).

Rohkem pandi ostuvalikuid tehes rõhku laste ja noorte juturaamatutele. Ka neid tuli

väiksematesse raamatukogudesse pingelise eelarve tõttu osta väga valikuliselt. Lähikonna

raamatukogud tegid komplekteerimisel koostööd (Parksepa raamatukogu ja Parksepa

Keskkooli raamatukogu, Lasva ja Tsolgo raamatukogud jt). Vajadusel toodi lisaeksemplare

RVL-laenutusega lähiraamatukogudest või Võrust.

Kirepi raamatukogu täiendas lugejaküsitlusest saadud soovituste põhjal lauamängude kogu.

Linda raamatukogu on saanud annetusena suure koguse mänguasju, lisa tuli ka 2018. aastal.

Mänguasjad ei ole küll inventarina arvele võetud, kuid nende laenamine on kujunenud

kogukonnas populaarseks teenuseks.

Mitte alati ei olnud ostuvalikut tehes võimalik ennustada lugejate huvi. Seetõttu eelistati

lastekirjanduse klassikat, tuntud autoreid. Märgiti, et aina lisanduva laste- ja

noortekirjandusega on raske kursis püsida. Väikesed raamatukogud ei saa kulutada

eelarveraha raamatutele, mis võivad osutuda lugejate arvates ebahuvitavaks ja jääda riiulile

seisma. Pigem eelistati suurema lugejanõudluse tekkides järelkomplekteerimise või RVL-

laenutuse abil raamatuvalikut täiendada.

Sellest lähtuvalt koostas Võrumaa KRK lasteosakond 2019. aasta algul nimestiku

lasteosakonnas enimlaenutatud 2017-2018. a ilmunud raamatutest, mis on raamatupoodides

veel müügil. Iga raamatu juures oli viide sihtgrupile ja populaarsuse põhjusele ning link

raamatu kirjele raamatupoe veebilehel. Seda nimekirja kasutades on väiksematel

raamatukogudel võimalus valida järelkomplekteerimiseks just neid raamatuid, mis võiksid ka

nende lugejates huvi tekitada.

22

Edaspidi on plaanis koostada selliseid järelkomplekteerimise soovitusnimestikke kaks korda

aastas.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 6 Rmtk Lug-d

2017

Lug-d

2018

Muutus

(+-)*

Külast-d

2017

Külast-d

2018

Muutus

(+-)*

Laenut

2017

Laenut

2018

Muutus

(+/-)*

Linna/ma

ak. rmtk

4 452 4 458 +6 64 555 65 432 +877 82 952 90 856 +7 904

Sh keskk 2 099 2 159 +60 30 623 32 610 +1 987 49 252 57 269 +8 017 *Peale haldusreformi Laste arv haldusreformijärgses maakonnas 2018. aasta algul oli 5412. Maakonna laste

raamatukoguhõlve oli seega 82%.

Alljärgnev graafik näitab, et kõige arvukamalt olid Võru maakonna rahvaraamatukogude

kasutajaskonnas esindatud 7-13-aastased lapsed.

Maakonna raamatulaenajate esikümnes olid vanuse järgi aktiivsemad lapsed 6-8-aastased:

Laenajate

vanus 67 53 6 7 8 62 68 57 70 52

Laenutuste

arv 10073 9653 9492 9458 9242 8948 8320 8046 7902 7814

Kasutajaks registreeritud laste arv maakonnas tervikuna oli stabiilne (kasv 6 lugejat).

Lastest lugejate arv kasvas Võru linnas ja veidi ka enamikus Setomaa valla ning Võru valla

raamatukogudes. Võrus avaldas mõju uus välisteeninduspunkt Võru Lasteaias Sõleke.

Luutsniku ja Orava raamatukogudes meelitasid huvilisi uued avaramad ruumid, Luutsnikus ka

parem asukoht külakeskuses.

Mullusest vähem tuli lapsi lugema Antsla vallas (va Linda raamatukogus) ja Rõuge vallas (va

Mõniste, Nursi, Luutsniku ja Rõuge raamatukogudes). Laste arvu vähenemise põhjuseks toodi

sageli traditsiooniline väide: elanikkond vananeb. Oli ka konkreetsemaid põhjendusi: suleti

lasteaiarühm või kool (Kääpa, Krabi), lähikooli õpilaste arv vähenes (Kuldre, Urvaste,

23

Varstu), vajalikud raamatud saadi kätte juba kooliraamatukogust (Antsla, Haabsaare, Kuldre),

info raamatukogu peatse sulgemise kohta oli lugejad suunanud juba teisi raamatukogusid

kasutama (Vaabina).

Laste osakaal lugejaskonnas oli ootuspäraselt kõrgem neis raamatukogudes, mis asuvad

koolimajades või nende kõrval (Puiga, Osula, Kuldre, Kuutsi). Raamatukogudest, mis asuvad

koolide-lasteaedade lähikonnas (samas asustatud punktis), olid laste osakaalu lugejatest

suutnud üle maakonna keskmise hoida Võru, Varstu, Orava, Vastseliina, Lasva.

Laste raamatukogukülastuste arv maakonnas tervikuna kasvas 1,4 %. Suurim külastuste

arvu tõus oli taas Võrumaa KRKs (koolieelikud, 2.-3. klass, 5.-8. klass).

Laste külastusi oli mullusest rohkem enamikus Võru valla ja Setomaa valla raamatukogudes

(eriti Osulas, Oraval, Lasval, Vastseliinas, Vana-Vastseliinas ja Mikitamäel), ligi pooltes

Rõuge valla raamatukogudes, Antsla vallas Linda ja Kuldre raamatukogudes.

Laste külastuste arv vähenes pooltes maakonna raamatukogudes, eriti märgatavalt Puigal,

Värskas, Krabil, Urvastes.

Laste kojulaenutuste arv Võru maakonnas tervikuna kasvas seekord 10%. Enim kasvas

laenutuste arv taas Võrumaa KRKs, aga ka pooltes Võru valla raamatukogudes (eriti

Vastseliina, Osula, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Orava), Antsla vallas eriti Kuldre raamatukogus

ja Antsla Linnaraamatukogus.

Laste kojulaenutuste arv langes pooltes maakonna raamatukogudes, eriti märgatavalt Värskas,

Krabil, Urvastes, Meremäel, Sõmerpalus.

Üks olulisemaid laste külastuste (ja seeläbi ka laenutuste) arvu mõjutavaid tegureid on

lugejasõbralik keskkond ja ajaveetmisvõimaluste mitmekesisus raamatukogus. Kuldres oli

raamatukogu kujunenud pikapäevarühmaks, kus oodati pärast tundide lõppu vanemaid, loeti,

mängiti, tehti koolitööd, arutati raamatukoguhoidjaga oma muresid-rõõme. Mõnusaks

ajaveetmiskohaks olid kujunenud paljud teisedki raamatukogud, kus on tegutsetud lasteala

atraktiivsemaks muutmise nimel (Võru, Linda, Kirepi). Kui Rõuges peeti kuuma rannasuve

raamatukogukasutuse vähenemise põhjuseks, siis Kirepil tulid lapsed just rannakuumusest

raamatukokku vahelduseks puhkust otsima: „Oli igapäevane nähtus, et seltskond märgi ja

liivaseid tegelasi tormas raamatukogusse. Kõigepealt sooviti juua, siis visati saunalinade peale

kõhuli ja mängiti lauamänge, kuni uus ujumisisu tuli.“

Laste raamatukogukasutust ergutava tegurina nimetati veel õpetajaid, kes andsid lastele

ülesandeid, mis neid suunasid raamatukogu kasutama (Võru, Vastseliina, Vana-Vastseliina) ja

lugemisvõistlusi, mis andsid lastele põhjust regulaarseteks külastusteks (Kirepi, Värska).

Võrumaa KRK lasteosakonnas lisasid nii külastusi kui laenutusi ka lasteaia välisteeninduse

laienemine, Nukitsa konkursil osalevate raamatute tutvustused, suvine lugemismäng, mille

jaoks toodi RVL-lisaeksemplare maakonna raamatukogudest.

Lasteraamatuid kasutati intensiivselt ka kohapeal (eriti koolimajades asuvates

raamatukogudes). Õpetajad viisid raamatukogus läbi aineõpet, tegid koos õpilaskodu lastega

järgmiseks päevaks antud ülesandeid, harjutasid ettelugemistundides laste lugemisoskust jne

(Osula, Puiga, Urvaste). Värska lapsed lugesid raamatukogus aega parajaks tehes

juturaamatuid. Kui minekuaeg käes, pandi järjehoidja raamatu vahele ja loeti järgmisel korral

edasi.

24

Paljudes raamatukogudes ei kajastunud kogu laste- ja noortekirjanduse kasutus laste

laenutusstatistikas, sest lasteraamatuid laenasid ka täiskasvanud oma töö tõttu või lastele-

lapselastele lugemiseks.

Kui raamatukogu läheduses või koolis leidus kohti, kus tundus koolibussini või trennini aja

parajaks tegemine huvitavam (noortekeskus vmt), siis vähenes ka raamatukogukülastuste arv

(Antsla, Rõuge, Mõniste, Värska, Haanja, Urvaste jt). Urvastes kolis kooliraamatukogu

õpilaskodu majja, mistõttu õpilaskodu elanikud tulid koolimajas asuvasse külaraamatukokku

harvem.

Värskas vähenesid lasteaialaste külastuskäigud, sest lasteaia päevaplaani lisandus tantsutrenn;

koolilapsed ei jõudnud enam raamatukokku muudetud bussiaegade tõttu. Paaris raamatukogus

kolisid mujale aktiivsete lugejate pered.

Laste AIP-i kasutus raamatukogudes vähenes, eelistati oma nutiseadmeid või koolide

arvutiklasse. Tunti muret laste internetiturvalisuse alaste teadmiste vähesuse pärast, korduvalt

tuli neile meenutada vajadust oma kontodelt välja logida (Värska).

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.

Laste lugemisharjumuste arendamine algab ammu enne seda, kui laps lugema õpib. Seda

põhitõde järgides jätkati ja arendati paljudes raamatukogudes tegevusi väikelastega.

Anti raamatukoguhoidjate poolt omavalitsuste pidulikel vastuvõttudel uutele

ilmakodanikele üle kinkeraamat „Pisike puu“. Võru linnas, Võru vallas ja Setomaa

vallas olid raamatute vahel ka järjehoidjad omavalitsuse raamatukogude

kontaktandmetega ja infoga lastele pakutavatest raamatukoguteenustest.

Otsiti kontakti väikelaste vanematega. Võrumaa KRK lasteosakonnas jätkati koostööd

Võru Loovuskooliga: 15. aastat järjest oli raamatukogus kevad- ja sügisnäitus

beebikooli ja mängukooli laste töödest, näituste avamisel toimusid beebitunnid.

Bibliograaf käis loovuskooli rühmades lapsevanematele uusi kasvatusraamatuid

tutvustamas. Kevadpoolaastal toimusid mudilaste jutulaupäevad.

Meremäel kutsuti lapsi koos vanematega teisipäeviti pärast lasteaiapäeva

ettelugemisringi.

Kuldres koostati lapsevanematele infoleht lugemise kasuliku mõju kohta lapse

arengule.

Vanematele ja vanavanematele soovitati lugemisvara laste jaoks. Paraku kurtsid

mõned raamatukogud, et on veel palju lapsevanemaid, kes eeldavad, et laps saab

lugemise selgeks koolis ja leiavad, et enne kooli pole põhjust sellega tegelda.

Tehti koostööd lasteaedadega.

Võrus laienes välisteenindus lasteaedades, Nüüd on kõigis 4 linna lasteaias

välisteeninduspunktid. Kokku laenasid 2018. a lasteaias raamatuid 10 rühma lapsed.

Laenutuskäike oli aasta jooksul 74. Lisaks käisid raamatukogus regulaarsetel

laenamiskäikudel kevadel 2 rühma, sügisel 3 rühma. Tihe kontakt lasteaiaõpetajatega

on andnud ka õpetajatele uusi ideid koostööks. Raamatukoguhoidjad käisid

lasteaedades raamatuid ette lugemas (Orava, Mikitamäe jt)

Paljusid raamatukogusid külastasid tihti samas majas asuvate lasteaedade lapsed

(Viitina, Sänna, Kuldre, Värska jt). Viidi läbi lasteaiarühmade kasutajakoolitusi,

ettelugemisi ja teematunde raamatukogus (Osula, Obinitsa jt)

25

Kooliealiste laste raamatukogukasutus.

Klasse raamatukokku üritustele kutsuda on juba ammu keeruline – koolide pingeline

õppekava ja rangemaks muutunud sisekorrareeglid seavad oma piiranguid. Võrumaa KRK

lasteosakonnas kasutati siiski meelsasti ettevalmistatud üritusi (vt

http://lib.werro.ee/opetajatele ) kui need sobitusid õppekavade teemadega

(raamatututvustused, kirjanike elu ja loomingu tutvustused). Õpetajad saatsid õpilasi

maakondlikele konkurssidele ja kasutasid suvise lugemisvõistluse nimestikke

vabalugemisvara soovitamiseks. Õpetajatele vastu tulles käisid Võrumaa KRK lasteosakonna

raamatukoguhoidjad raamatuid tutvustamas ka linna ja maakonna koolides. Peaaegu kõigi

klasside õpilased laenasid lasteosakonnast raamatuid mullusest rohkem. Raamatukogus

tegutses kolmandat aastat Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu vabatahtlik lugemiskoeratiim

(Kristi ja Jeta), kelle abiga said lugemisvilumust arendada kaks gruppi lapsi, kes käisid

koerale ette lugemas mitme kuu jooksul. Lugemiskooli lõpupidudel said lapsed kiituskirjad ja

igaühe arendamist vajavaid oskusi arvestavate soovitusnimestikega järjehoidjad. Lisaks

levitas lugemiskoeratiim lugemispisikut kohtumistel 10 lasteaiarühma ja kooliklassiga, Võru

Kesklinna Kooli aabitsapeol ja Põlva valla isadepäeva peol.

Paljudes maakonna raamatukogudes tehti laste lugemasuunamisel koostööd lähikoolidega.

Õppeaasta algul arutati läbi tööplaanid eelolevaks aastaks, lepiti kokku õppekavaga sobivad

ühisüritused ja kummagi osapoole roll nendes (Kuldre, Meremäe jt). Kuldres tõi õpetaja

raamatukokku koolis kasutatavad emakeeleõpikud, et raamatukoguhoidja saaks varakult välja

otsida või RVL-iga hankida tundideks vajalikud raamatud. Vastseliinas kutsuti tavakohaselt 1.

klass raamatukogupäevade paiku raamatukoguga ja laenutuskorraga tutvuma. Kõigi laste

lugejaks registreerimine oli koostöös õpetajate ja vanematega varem korraldatud, nii said kõik

kohe ka raamatuid koju laenata.

Mikitamäel ja Kääpal on kavandatud edaspidist tihedamat koostööd õpetajatega.

Koostööd laste lugemisharjumuste arendamisel tehti ka lähiraamatukogudega ja teiste

kohalike asutustega. Meremäe ja Obinitsa raamatukogud, Obinitsa muuseumi ja Meremäe

noortekeskusega said rahastuse ERÜ projektikonkursil „Raamatukogud-muuseumid-noored“

projektile „Üheskoos suudame rohkem“. Projekti sisuks oli elulisest vajadusest tingitud laste

ja noortekirjanduse süvendatud tutvustamine Meremäe ja Obinitsa kohalikele ja piirkonnas

koolivaheaega veetvatele lastele ja noortele. Alates suvevaheajast toimus mitmekesiste

kirjandusürituste, teatriskäikude ja muuseumitundide programm, mis sai osalejatelt väga hea

tagasiside.

Viitina raamatukoguhoidja esines Raamatukogunõid Rosaalie rollis Värska raamatukogu

suvisel lugemisvõistlusel.

Raamatukogud toimisid kogukonnakeskustena, kus pakuti mitmekesist tegevust nii lastele kui

peredele. Mitmel pool ühendas raamatukogus pakutav tegevus põlvkondi (Kirepi, Vana-

Vastseliina jt).

4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad

üritused.

Võrumaa KRK VIII õpilaste omaloominguvõistlusel kirjutati lemmikloomalugusid.

Võistlusele laekus nelja kooli õpilastelt 43 juttu ja luuletust. 4. mail toimunud

26

tunnustamisüritusel aitas auhindu jagada kirjanik Marko Kaldur koos Valge Tähekiirega.

Parimad lemmikloomalood avaldati ajakirja „Lemmik“ juuninumbris. Ajakirja toimetus

kinkis kolmele parimale autorile ajakirja „Lemmik“ aastatellimuse ja raamatud parima koera,

kassi ja närilise loo kirjutajale.

„Kui järele mõelda, miks korraldab jutuvõistlust raamatukogu täiskasvanute osakond, mitte

lasteosakond, siis leidsin sellele mitu head põhjust. Esiteks, üritus annab meile võimaluse

koostööks koolide ja õpetajatega. Lapsed saavad varakult teada, et kolmandal korrusel on

samuti raamatukogu ja tulevikus tulevad lugema juba tuttavasse paika. Kaheksa aasta jooksul

on paljud jutuvõistlustest osavõtjad suureks sirgunud ja loevad nüüd täiskasvanute osakonnas.

Laste lugemisharjumuse kujundamiseks ja kinnitamiseks oleme auhindadeks jaganud ka

raamatuid, lastel tundub sellest hea meel olevat ja kindlasti loetakse need raamatud kodus ka

läbi. Õpilaste omaloominguvõistlust on plaanis korraldada veel kaks aastat, et ilus

ümmargune number 10 täis saaks“ (Tuuli Kütt).

Euroopa kultuuripärandi aasta.

Võrus töötati rahvusvahelisel maskeerimis- ja sanditamiskombestikku tutvustaval festivalil

„Hakkame santima!“ osalemiseks välja uus teematund „Mardimäng“. Lasteaiarühmad

meisterdasid lugemissaalis tapeedist mardimaske. Seejärel moodustati ühine mardipere ja

mindi kojulaenutuse raamatukoguhoidjate juurde marti jooksma. Mardiema ja mardiisa

raamatukoguhoidjate kehastuses arutlesid koos mardilastega (lasteaiarühmaga), mida ja miks

on kombeks mardisanti joostes teha. Lasteaiaõpetajad lõid kaasa mardiloomade rollis. Toimus

7 mardimängu. Pildialbum: http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/559-

mardimang

Antslas tutvustati raamatukogu sünnipäeva puhul 7. kl kasutajakoolituse tunnis vanu

raamatukogutarvikuid ja näidati, kuidas vanasti laenutusi registreeriti. Kuldres räägiti lasteaia-

ja koolilastele vana aja lasteraamatutest ja lasteajakirjadest. Osulas jutustas vanaisa Peeter 1.

klassile, kuidas vanasti koolis käidi. Lasval räägiti lastele muinasjuttudest ja lavastati laste

valmistatud rekvisiitidega „Hiire väimees“.

Eesti Vabariigi juubeliaasta.

Võrumaa KRK lasteosakond ühines Tallinna Keskraamatukogu algatatud projektiga „Noor,

loo, too kunst raamatukokku!“ Projekti käigus toimunud noorte kunstnike näitused

rahvaraamatukogudes olid EV100 juubelikavas registreeritud kingitus Eestile.

Projektikonkursside (2017 ja 2018) teol uuendati lasteosakonna näitusevarustust ja koostati

näitusepindade ja –vahendite loetelu http://lib.werro.ee/kunst Seda reklaamides õnnestus leida

uusi huvitavaid kontakte kunstiõpetajate hulgas. Toimus 9 noorte loometööde näitust,

korraldati näituseavamisi (Leiutajate Külakooli kunstinäitus, Võru Gümnaasiumi õpilaste

„Ühishingamine“, Stella Mõttuse fotonäitus jt) ja töötubasid. Juba on toimumas ja plaanis

järgmised noorte kunstnike loomenäitused.

EV100 kingituse „Loeme 100 tundi Eestile!“ raames lugesid ette ja kuulasid ettelugemist ka

Võru maakonna lapsed.

EV100 kingituse JutuPeatus üks märgis Marie Heibergi monumendi juures Urvastes avati

Kuldre ja Urvaste noorte lugejate osavõtul.

Enamikus raamatukogudes olid Eesti-teemalised raamatunäitused, paljudes ka teematunnid

lasteaiarühmadele ja 1. kooliastmele. Vana-Vastseliinas tutvustati lastele raamatuid „Jänku-

Juss ja Eesti“ ja E. H. Sitsi „Mooni. Eestimaa raamat“. Seejärel otsisid lapsed neist

27

raamatutest vastused viktoriiniküsimustele. Osulas valmistas raamatukoguhoidja koos lastega

100 kummikommi kinkimiseks.

Põhjamaade kirjanduse nädalal loeti lastele Põhjala kirjanike loomingut Varstus, Osulas ja

Obinitsas. Raamatuväljapanekuid oli paljudes raamatukogudes.

XIV Nukitsa konkurss: Eesti Lastekirjanduse Keskuse üle-Eestilisel lugejaküsitlusel

osalesid Võru maakonnas kõige aktiivsemalt Võru, Värska, Osula, Kuldre ja Meremäe lapsed.

Võrus oli hääletusperioodil näitus kõigist konkursil osalevatest raamatutest, tutvustusi tehti 25

korral. Väiksemates raamatukogudes tutvustati samuti raamatuid ja täideti hääletussedeleid.

Võru maakond olid hääletajate arvult (611) Tallinna ja Pärnumaa järel kolmandal kohal. 9

Võru maakonna last osalesid lõpupeol ja Tallinna vanalinna ekskursioonil. Pildialbum:

http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/509-2018-nukitsa-reis

Lugemisvõistlused.

Võrumaa KRK eestvõttel toimus 6. maakondlik suvine lugemismäng „Laste-Raamatu-Suvi

2018“. oli taas aasta töömahukaim projekt lasteosakonnas, millega tegeldi peaaegu

aastaringselt. Kontaktiotsing ja kokkulepped kirjanikuga ning projekti kirjutamine algas

jaanuaris. Veebruarist aprillini valisid kõik osakonna töötajad raamatuid lugemispassi,

lugesid, koostasid küsimusi. Aprillis-mais vormistati lugemispasse ja küsimusi, laenati RVL

teel lisaeksemplare ja vormistati raamatunäitust. Lugemismängu jooksul 15. maist 15.

augustini pidasid laenutajad arvestust osalevate laste, loetud raamatute, osalevate laste ja

vastatud küsimuste üle. Augustis tehti kokkuvõtteid, saadeti kutseid, otsiti auhindu, vormistati

lugemissoovituste näitust ja valmistuti septembrikuiseks lõpupeoks ning kohtumiseks Reeli

Reinausiga. Oktoobris kirjutati projektiaruandeid. Seejärel tuli juba hakata mõtlema järgmise

lugemissuve külalise kutsumisele.

Laste-Raamatu-Suve raamatuid tutvustasid teisedki maakonna raamatukogud. Osalejaid oli

taas mullusest rohkem, ainuüksi finaali jõudnud 73 last lugesid 8 raamatukogus läbi

ühtekokku 1100 lugemispassi raamatut. Laste raamatusoovituste-joonistuste näitus oli pärast

lõpupidu eksponeeritud mitmes maakonna raamatukogus. Kokkuvõte ja pildialbum:

http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/540-2018-lrs

Värska laste 5. suvisel lugemisvõistlusel osales 71 last, läbi loeti 584 võistluse raamatut.

Tublisid lugejaid tunnustati tänuüritusel.

5. aastat toimus ka Kirepi raamatukogu lugemisvõistlus „Kirepi Karikakrasuvi“, mis julgustas

taas väikese küla lapsi suvel raamatukogu külastama ja pakkus eduelamust ka noorematele

lugejatele.

Maakondlikud etlusvõistlused. 2018. aastal toimus Võrumaa KRK lasteosakonnas 5

maakondlikku etlusvõistlust.

„Kolmas loeb!“ – 3. klasside ettelugemise võistlus. Loeti E. Raua ja E. Niidu proosatekste.

Osales 23 lugejat 8 koolist. http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/503-2018-

kolmas

„Kus hundist räägitakse“ – 4. klasside üleriigilise etlusvõistluse Võru maakonna eelvoor.

Loeti lasteraamatute hundijutte. Osales 18 lugejat 5 koolist. Võitja esindas maakonda

Tallinnas üleriigilisel võistlusel. http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/552-

kus-hundist-raagitakse

„Tooliteater“ – XIII etlusvõistlus 6.-9. klassidele. Loeti ette käesoleva aasta lastekirjanduse

juubilaride jutte ja luuletusi. Osales 15 noort 5 koolist. http://lib.werro.ee/lasteosakond-

28

toimunud-syndmused/504-13-tooliteater

Vendade Liivide loomingule keskendatud koolinoorte etlusvõistluse Võru maakonna eelvoor

(koostöös emakeeleõpetajatega). Loeti Jakob ja Juhan Liivi ning Liivi luuleauhinna

laureaatide tekste. Võitja esindas maakonda Alatskivil toimunud üleriigilisel võistlusel.

„Kullõ, ma loe sullõ!“ – võru keeles ettelugemise võistlus 2.-7. klassidele (koostöös Võru

Instituudiga, võru keele nädala raames). Loeti ette võrukeelseid lasteraamatuid ja Tähekesi.

Osales 16 lugejat. http://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/557-2018-kull6

Kirjanikest ja nende loomingust.

Raamatuesitlused ja kohtumised tõid Võru maakonna lastele ja peredele esinema Astrid

Hiisjärve, Reeli Reinausi, Siiri Laidla, Epp Petrone ja jutuvestja Polina Tšerkassova.

Võrumaa KRK lasteosakonnas tegi peatuse rahvusvaheline mitmekeelne liikuv luulefestival

„Luulesõit“. Mitmes keeles lasteluulet lugesid Heli Laaksonen Soomest, Ieva Samauska ning

Guntars Godiņš Lätist, Leelo Tungal ja Jan Rahman Eestist. Huvi oli suur, luulet tuli

kuulama 7 klassitäit lapsi.

Võrumaa KRK lasteosakonnas ettevalmistatud PowerPoint slaidikavadega tutvustati 10 korral

kirjanike elu ja loomingut (Leelo Tungal, Ellen Niit, Eno Raud, Henno Käo, Astrid Lindgren).

Pereüritused.

Võrumaa KRK lasteosakonnas toimus 6 mudilaste jutulaupäeva. Koostöö Võru Loovuskooli

beebikooliga jätkus (2 näitust raamatukogus, näituseavamised, raamatututvustused

lapsevanematele). Meremäe raamatukogu kutsus peresid teisipäeviti pärast lasteaiapäeva

raamatukokku videvikutundi pidama ja raamatujuttu kuulama. Vana-Vastseliina raamatukogu

Kapera laenutuspunktis oli mitu temaatilist perepäeva. Suveüritustel „Suvi raamatuga“

koostati lisaks lugemisele koos vanematega ka ühiselt Kapera K-kroonika. Kaperas juhtunud

lood jutustati ümber k-tähega algavate sõnadega. K-kroonika kandsid lapsed ette

kodukandipäeval ja raamatukogu juubelipeol.

Lasteaed ja raamatukogu.

Lasteaiaga tegi järjekindlat koostööd Antsla valla Kuldre raamatukogu (toimus 16

ettelugemistundi lasteaias, raamatud valiti lähtuvalt päevateemadest ja õppekavast; rühmad

külastasid raamatukogu). Rõuge vallas oli regulaarseid ettelugemisi-vestlusi

lasteaiarühmadega Haanja, Misso ja Mõniste raamatukogudel. Setomaa vallas toimusid

lasteaia lugemistunnid Meremäel, Mikitamäel, Obinitsas. Ka Võru valla Lasva raamatukogus

käisid lasteaialapsed sageli teematundides. Üksikuid lasteaiarühmade külaskäike oli veel

paljudes raamatukogudes.

Võrumaa KRK lasteosakonda tuldi rühmadega raamatukoguüritustele, lasteaiaõpetajad

korraldasid rühmapidusid raamatukogus, et ka lapsevanemad saaksid selgeks tee

raamatukokku, lasteaias õpitud näidendeid esitati raamatukogus teiste lasteaedade lastele jne.

Võru Lasteaia Okasroosike direktor ja õpetajad olid 2018. aasta raamatukogupäevade „tuntud

inimesed raamatukogus“ – tõid kõik oma rühmad raamatukokku, tutvustasid lastele oma

lapsepõlve lemmikraamatuid ja laenasid neile valitud raamatuid kaasa.

Ettelugemised-vestlused ja raamatututvustused kõigile vanusegruppidele olid levinuimaks

kogude tutvustamise vormiks, mis andis ka kõige enam tulemusi laste laenutuste näol.

Raamatuid tutvustati nii individuaalselt ja väikestele gruppidele (neid vestlusi muidugi

üritustena ei registreeritud) kui ka klassidele ja suuremale publikule.

29

Viktoriin oli teemaürituse ühe osana kasutusel paljudes raamatukogudes. Mikitamäe

raamatukogu korraldas koos noortekeskusega kaks „Kuldvillaku“ mälumängu. Varstu

raamatukogu ja kooli koostöös toimus raamatukogus läbi kooliaasta kestnud viktoriinisari 4.-

6. klassidele. Õpetaja valis õppekavaga sobiva raamatu järgmise mängu jaoks,

raamatukoguhoidja koostas 10 küsimust. Punktitabel raamatukogu seinal toimis tõhusa

külastajatemagnetina.

Kasutajakoolitus igas vanuses lastele. Raamatukogu kasutuskorrast räägiti niihästi

individuaalselt, teematundide käigus kui eraldi üritustena eriti koolieelikutele ja 1. klassidele.

Võrumaa KRK lasteosakonnas said lasteaiarühmad 1. klassid kasutajakoolitust mängude

„Seiklus raamatulinnas“ ja „Detektiivid raamatulinnas“ abil. Osulas oli 2. kooliastmele

meediatund. Mitmel pool tehti e-kataloogi kasutamise koolitusi. Mikitamäel tehti 1. ja 2.

kooliastmele turvalise interneti koolitusi

Käeline tegevus köitis lapsi paljudes raamatukogudes. Missos jätkus käsitööringi tegevus.

Meisterdati järjehoidjaid, mardimaske, jõulukaunistusi jmt, meisterdamise ajal kuulati

ettelugemist ja arutleti. Lasval avati pärast haldusreformi vabanenud kõrvalruumis

tegelustuba, mis muutus populaarseks käelise tegevuse ja suhtlemise kohaks, kus meisterdati,

vesteldi, õpiti raamatukogutöid. Võrumaa KRK lasteosakonnas oli koolivaheaegadel ja

tähtpäevade eel avatud meistrituba näidiste, meisterdamisjuhendite ja töövahenditega. Antsla

Gümnaasiumi poiss Mairo juhendas Võrus kolmel korral plastiliiniskulptuuride töötuba.

Osaleti kohalikus kogukonnas korraldatud suurematel üritustel raamatukogupoolse

panusega. Antsla raamatukogu oli üks punkt Antsla Gümnaasiumi 1.-3. kl

orienteerumismängus „Väikeste professorite päev“. Sobitati kokku autoreid ja pealkirju,

loetleti pealkirju, milles on arvsõna. Varstu raamatukogu kujundas kultuurikeskuse Jõulumaal

muinasjututoa (muinastegelaste pildid, raamatud jne) ja esitas jõulumuinasjutu. Kuldre

raamatukogu rääkis suvelõpu perepäeval lapsevanematele lasteraamatutest ja lugemise

tähtsusest.

LISA 4

4.5. Erivajadustega sihtrühmade teenused

Koduteenindust vajavad lugejad on tänulikud iga külastuse üle, sest lugemine on neile

põhiline ajaviide. Võrumaa KRKs suurenes kasutajate arv kuue inimese võrra, mistõttu on

kasvanud kordade arv. Teenused: kojulaenutus, koopiate tegemine, väljatrükk,

individuaalkoolitus ja päringutele vastamine. Mõniste koduteeninduse kliendid on samas

majas asuva hooldekodu „Pihlakobar“ piiratud liikumisvõimega lugejad, kellele viib raamatud

hooldaja. Luhamaal viidi raamatuid koju 96-aastasele lugejale. Vana-Vastseliina raamatukogu

direktor viib raamatuid Vastseliina hooldekodusse.

Tabel 7

Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Koduteenindus

30

Haabsaare 5 1 1

Kirepi 142 3 10

Krabi 110 2 5

Kuutsi 8 2 10

Linda 5 7 8jj

Loosi 5 1 2

Luutsniku 141 3 10

Meremäe 32 1 1

Mõniste 64 1 5

Obinitsa 6 1 6

Orava 43 1 7

Osula 11 1 3

Parksepa 264 1 14

Ruusmäe 40 1 4

Rõuge 88 1 4

Saatse 91 4 6

Sõmerpalu 68 1 9

Tsolgo 259 2 5

Urvaste 7 1 2

Vana-Vastseliina 12 1 7

Varstu 18 1 2

Viitina 92 1 9

Võrumaa KRK 241 5 17

Värska 149 3 4

Tabel 8

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Kääpa Hooldekodu 3 27

Värska Südamekodu 20 60

31

MTÜ Pimedate Ühing Helikiri stuudios skaneeritakse Võrumaa KRKst ja Kääpalt laenatud

raamatuid, mida saavad vaegnägijad sünteeskõnena kuulata. Saatse raamatukogu ja Värska

Südamekodu OÜ vahel on tihe koostöö: „Kui nendel on endal organiseeritud mingi üritus või

kutsutud kedagi esinema, siis saavad kasutada raamatukogu seminariruumi, sest neil endil

vastav ruum puudub“. Värskas aidati kolmel eakal lugejal muretseda koju lugemisluup.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

4.6.1 kohalikul tasandil

Võrumaa KRKs korraldati kümnendat ja viimast korda MTÜ Järjehoidja egiidi all Kesklinna

Pargi Raamatukogu – seminariraamatukogu, mille esinejad käsitlesid koolielu- ja kirjandust.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik esines nii kaasahaaravalt, et

kutsuti esinema ka maaraamatukogudesse. Kurbusega saab öelda, et see oli viimane üritus,

milles raamatukogude kaasteeline ja hindamatu abiline, Võrumaa Muuseumi peavarahoidja

Arthur Ruusmaa (1956-2019) kaasa lõi. Jääme tänutundega meenutama tema humoorikaid

sõnavõtte ja ühe maali näituste avamisi, kultuurilooliselt harivaid jalutuskäike, tema oskust

esineda erinevates rollides, olgu see siis kindralkuberner George von Browne või koolipapa

Johannes Käis.

Emakeelepäeval avati lugemissaalis näitus „Sajand eestikeelset gümnaasiumiharidust Võrus“.

Näituse koostamine kujunes parajaks peamurdmiseks, aga lõpptulemus oli huvitav: vaadata

sai gümnaasiumide trükiseid eri aegadest, õpetajate ja vilistlaste poolt välja antud raamatuid,

õppurite koolivihikuid, ajaloolisi ajaleheartikleid, pilte lõpusõrmustest läbi aegade ning

fotosid ja meeneid koolielu kohta vilistlaste isiklikest kogudest.

Võrumaa KRK osaleb juba aastaid endise Võru Maavalitsuse, nüüd Võrumaa Arenduskeskuse

poolt väljaantava Bernard Kangro kirjanduspreemia nominentide väljaselgitamises ja

laureaadi valimises.

Mitmes raamatukogus kohtus lugejatega Inga Raitar, et arutleda teemal “Kuidas olla

muutusteks, mida maailmas näha tahame?“. Tsolgos alustas kooskäimist eakate

võimlemisring „Liigesed liikuma“. Loosis kohtus lugejatega raamatute „Globaalpohmelus“ ja

„Lokaalravitsus“ autor ja publitsist Kaupo Vippi, korraldati PereVidevikuÕhtu, mille eesmärk

- tuua raamatukokku uusi eelkooliealisi lugejaid - sai täidetud. Obinitsas oli suursündmuseks

kauaaegse raamatukogu juhataja ja muuseumi rajaja Liidia Sillaotsa mälestuskivi avamine

tema 85. sünniaastapäeva puhul Seto Lauluema kaldapealsel. Ruusmäel tutvusid näitusega

„Vana aja asjad“ ka Rogosi Mõisa Muuseumi külastajad ja tähistati kümne aasta möödumist

raamatusõprade õpiringi asutamisest. Lasval loodi MTÜ Lasva Sõprade Selts, kus

raamatukogu esindab luulesõpru.

Antslas ja Võrumaa KRKs võeti vastu kirjandustuuri „Sõnaränd“ - Peeter Sauter, Kätlin

Kaldmaa, Mudlum ja Jüri Kolk. Haanjas tähistati A.H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva

raamatust „A. H. Tammsaare on öelnud..“ meeldivate mõtteterade väljavalimisega lugejate

poolt ja need edastati Tallinna Kirjanduskeskusele. Ajaloopäevaga „Vanade asjade lood“

tähistati Kirepil Eesti Vabariigi 100 aastapäeva. Lugejad võtsid kaasa vanu esemeid -

käsitööd, gaasilamp, sajandivanune portselantass ja rääkisid nendest.

32

„Meremäel oli igati isamaaline saalitäie rahva sisukas kohtumine mitmete rahvusvaheliste

ülikoolide õppejõu, tunnustatud õigusajaloo professori Peeter Järvelaidiga, kelle juured ja

lapsepõlverajad on täna teisele poole kontrolljoont jäävas Vasilde külas. Kohtumise

kulminatsiooniks kujunes seto keelde tõlgitud Eesti põhiseaduse „Eesti riigi põhikirä`“ esitlus

kirjastuse „Seto Kiri“ poolt. Raamatu valmimisse on oma tõsise panuse andnud ka Peeter

Järvelaid ise ning ta hindas nii tähtsa raamatu ilmumist seto keeles väga oluliseks: „Kui ühel

nii väiksel rahvakillul nagu setod, on olemas omakeelne põhiseadus, siis on see väga vägev

rahvas.“

Mitmel pool tähistati tegevusjuubeleid: Vana-Vastseliinas korraldati 95. tegevusaasta puhul

konverents, uuendati näitust ja täiendati kroonikat 1990-2017. Viitinas tähistati 120.

tegevusaastat meeleoluka koosviibimisega, mille peaesinejaks oli Jorh Aadniel Kiir. Antslas

tähistati linna 80. sünnipäeva fotonäitusega „Kodulinn Antsla 80“, mis pakkus palju

äratundmisrõõmu vilistlastele. Raamatukogu 90. tegevusaastat tähistati mälestuste õhtuga.

Setomaa valla elanikele ja asutustele on iga aasta kultuuripärandi aasta - EV 100 juubelipäeva

eel teenindati lugejaid rahvarõivastes. Seal sai imetleda Külli Jacobsoni kindanäitust „Siberi

lilled“ - Siberi setu külade mustritega kinnastest. Saatses toimus raamatukogupäevade ajal

pidulik päev “Kultuuripärand ei ole ainult minevikust mälestus, vaid ka tuleviku

tugisammas“. Urvastes uudistasid näitust „Urvaste hariduselu 330“põhikooli vilistlased.

Võrumaa KRK lasteosakonna juhataja Helle Laanpere viis läbi koduloolise-kirjandusliku

jutujalutuskäigu Võru linnas Võru Folkloorifestivali ajal ja osales projektis „Umatsõs tett

Kreutzwaldi jutussõ´ võro keelen ja meelen“, tõlkides Kreutzwaldi muinasjutte ja esitades

neid koos teiste jutuvestjatega mitmel korral publikule. Projekti tulemusena valmis

samanimeline heliplaat.

Võrumaa KRK neljas ja ühtlasi viimane lugemisprogramm „Eesti raamatuga suvesse“ oli

pühendatud EV 100. sünnipäevale, mille lugemisvalikus oli läbilõige eesti kirjandusest alates

Eesti Vabariigi loomisest kuni tänapäevani. Kõige vanem raamat oli Artur Adsoni „Henge

palango“ (1920), uuem aga Olavi Ruitlase „Vee peal“ (2015). Lugemisprogrammis osales 21

lugejat, lisaks Urvaste ja Kuldre raamatukogu lugejad, ühiselt loeti läbi 339 raamatut.

Uue üritusena viidi Mõttetoas iga kuu teisel teisipäeval läbi mälumängutund. Üritusest võttis

osa kuni neli võistkonda, kellele küsimused koostati mälumänguraamatute põhjal.

4.6.2 Riiklikul tasandil

Võrumaa KRKs korraldas Eesti Reservohvitseride Kogu juubelinäituse „EROK XX“ .

Eksponeeriti Tallinna Kirjanduskeskuse näitust „Tammsaare ja kino“ ja Tallinna Ülikooli

Pedagoogika Arhiivmuuseumi pannoonäitust „Johannes Käis“. Rahvusarhiivi vahendusel sai

tutvuda näitusega „Kirju ühest sajandist“. Obinitsa raamatukogus käisid külalised Ida-

Virumaalt ja kaks Võrumaa KRK töötajat osalesid Sillamäel projektis „Eestimaa päike tõuseb

Ida- Virumaalt“ .Võrumaa KRK, Obinitsa, Kuldre, Sänna, Meremäe, Urvaste ja Vaabina olid

seotud Tartu Linnaraamatukogu JutuPeatuse projektiga - Kauksi Ülle luuletust kuuldi (ka

luuletaja ise) väljasõiduseminaril Setomaa valla raamatukogudesse. Raamatu „Eesti

vanaemade salatarkused“ autor Pamela Maran palus raamatukoguhoidjate abi toredate

vanaemade väljaselgitamisel. Kirepi piirkonna kuue vanaema kohta kirjutas raamatukogu

33

direktor lühikesed tutvustused ning valitigi välja üks vanaema, kes raamatu tarvis andis

intervjuu oma vanaemast.

ERÜ kongressil osales kaheksa raamatukogutöötajat. Jätkus tihe koostöö asutustega Eesti

EPALE keskus, ETKA Andras ja SA Arhimedes. Mais toimus traditsiooniline raamatukogu

süsteemide alane teabepäev Põltsamaal, kus põhiteemaks olid uuest EL isikuandmete kaitse

määrusest tulenevad muudatused.

Linda raamatukogu asub ühe katuse all rahvamajaga, kus asus suurõppuse „Siil” ajal staap.

Rahvamaja sees (va fuajee) ja ümbruses liikumine oli tavainimeste jaoks tõkestatud, seal

asusid sõjaväetelgid, toitlustusala, sõduriraadio ja muud kommunikatsiooniüksused.

Rahvamaja, sealhulgas ka raamatukogu külastasid peaminister, kaitseväe juhataja ja

kaitseliidu juhataja saatkonnaga, samuti erineva auastmega õppusest osavõtjad.

Raamatukogule tellitud perioodikat loeti suurõppuse puhkepausidel meelsasti. Raamatukogu

tavakülastuste ja laenutuste arv sellel perioodil langes. Suurõppust jäid raamatukogule

meenutama kaitseliidu logoga kohvitass ning kaks raamatut Riho Terrase ja Meelis Kiili

autogrammidega.

Saatse raamatukogu direktorile on vallavalitsus suunanud kohalikud üldkasuliku töö tegijaid.

„Selleks pean jälgima kriminalhooldusametniku poolt saadetud üldkasuliku töö ajakava ja

täitma üldkasuliku töö arvestuslehte ja digiallkirjastatult edastama

kriminaalhooldusametnikule. Tööle olen niisuguseid inimesi rakendanud vallale kuuluva

territooriumi heakorratöödel“. Värska raamatukogu osales Seto Folgi ja Seto Kuningriigi

päeva korraldamisel.

Varstusse ja Meremäele jõudsid fondi „Aitan lapsi“ projekti „Aitan lapsi raamatute juurde“

Eesti Kunstiinstituudi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Plaat Detail OÜ koostöös „Rampsu

raamatukogu“ raamaturiiulid koos raamatutega Soome Instituudilt ja Eesti Lastekirjanduse

Keskuselt.

Võrumaa KRK lasteosakond osales Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastekirjanduse

alastel ettevõtmistel: korraldati Nukitsa konkursi Võrumaa hääletus ja laste sõit lõpupeole,

viidi läbi üleriigilise ettelugemise võistluse maakondlik eelvõistlus, osaleti „Hea

lasteraamatu“ plakatil soovitatavate raamatute valimisel, vahendati projekti „Aitan lapsi

raamatute juurde“ maakonna raamatukogudele, korraldati beebiraamatu „Pisike puu“ jagamist

uutele ilmakodanikele maakonnas.

Helle Laanpere osales Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse toimkonna

juhatuse töös. Koostöö kirjastusega Koolibri: raamatukogus asuval näidisteriiulil said

maakonna õpetajad tutvuda tellitavate õpikute näidistega, siin toimus kirjastuse

õpikututvustuspäe ja kirjastus annetas raamatukogule raamatuid. Koostöö Eesti Abi- ja

Teraapiakoerte Ühinguga lugemiskoeratiimi töö korraldamisel raamatukogus.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

Võrumaa KRK sai Bukarestis 2017. aastal toimunud kontaktseminaril välispartnerid kuuest

riigist (Belgia, Itaalia, Sloveenia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka), kellega koostöös esitati

Erasmus + programmi projekt „Four elements - Legends and stories: improving foreign

34

language learning and intercultural competences of adults by e-learning“. Projekt sai

rahastuse ja esimene projektikohtumine toimus detsembris Belgias.

Arendusjuht osales Hiina Rahvavabariigis Hangzhou linnas toimunud esimesel Hiina ja Kesk-

ja Ida Euroopa (CEEC) raamatukogude esindajate foorumil „Koostöö. Võrgustikud.

Jagamine“. Võrumaa KRK sai Hiina-CEEC raamatukogude liidu liikmeks, kirjutati alla

koostöölepingule ja loodetavasti jätkub koostöö liidu liikmete vahel lähitulevikus.

Teenidussaali vitriininäitusega „Vana hea Inglismaa - noppeid Briti ilukirjandusest“ tutvus

põhjalikult Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear oma külaskäigul 19. novembril.

Ühe raamatu näitusel oli väljas 27 teost, neist rariteetseim raamatu „Terra Mariana 1186-

1888“ faksiimiletrükk, mida said huvilised lugemissaalis vaadata septembri lõpus paavst

Fransiscuse Eesti külaskäigu ajal.

„2018. aastal saime taas osa Udmurtia kultuuridelegatsiooni külaskäigust meie raamatukokku.

Delegatsiooni juhtisid Alnaši rajooni Baiterjaki küla kultuuriosakonna juhataja Vitali

Tarassov ning sealse raamatukogu juhataja, Vitali abikaasa Aleftina Tarassova. Huvitavas

vestlusringis tutvustasime vastastikku oma kogemusi raamatukogutöö korraldamisel. Iseäranis

suurt ja tõsist huvi tundsid kauged külalised seekord meie töös kasutatavate elektrooniliste

võimaluste vastu. Mitmekülgsema pildi ja ülevaate saamiseks raamatukoguteenuste

pakkumisest tervel Võrumaal otsustasime koos nendega külastada ka Võrumaa

Keskraamatukogu. Selle võimaluse üle olid nad meie keskraamatukogu perele väga tänulikud,

sest kõik seal kuuldu ja nähtu oli nende jaoks tõeliselt muljetavaldav.“ (Meremäe)

Sännas viidi soome-ugri filmifestivali FÖFF ajal raamatukogus läbi õpitube ja eksponeeriti

fotonäitust Siberi väikerahvastest.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Üha enam on ametkondade ainus suhtluskanal Internet, mistõttu vajavad abi vanaemaealised.

Näiteks palus inimene, et ametnik aitaks tal vajaliku toimingu kohapeal ära teha, aga talle

vastati eitavalt ja soovitati pöörduda raamatukokku. Nii sihtrühmad kujunevadki – vastavalt

oma murele või soovile. Peamised teemad: internetipangandus, Metsaportaal,

digiallkirjastamine, e-post, tuludeklaratsiooni esitamine, hambaravihüvitised jne.

Obinitsas õppisid eakate seltsi liikmed Interneti abil rahvatantsusamme. On aidatud kujundada

plakateid ja kuulutusi. Individuaalselt tutvustati lugejatele digitaalraamatukogu ETERA,

digitaalarhiivi DIGAR, RR otsinguportaali ja kataloogi ESTER. Haanjas oldi huvitatud e-

STATi kasutamisest. Kirepi lugejate hitt oli kotkapoeg Sulvi käekäigu jälgimine - ühes

lugejaarvutis sai veebikaameras jälgida linnupere askeldamist ja koos hoiti hinge kinni, kui

pesa sügisel lagunes, poetati pisar, kui linnuke oma teed lendas. Õpiringi „Kirjanduse Kodu“

liikmete tegevusest väärib mainimist maapirni kasutamise õpituba ning raamatukogupäevade

ajal järjehoidjate meisterdamine oma suguvõsale. Lasval toimus TÕNi ajal sushi õpituba.

Mikitamäel alustati sügisel loodussõbralike vahenditega oma kodu eest hoolitsemise õpitoaga.

Et esimene teema - „Sooda 1001 võimalust koduses majapidamises” - võeti väga soojalt

vastu, siis on plaanis huvilistega uurida järgmisena sidruni kasutamise võimalusi. Vaabina

raamatukogu direktor õpetas kolmel päeval portselani maalimist suurele huvigrupile.

35

„Aasta lõpus tekitas keerulise olukorra just vanemaealiste jaoks perearstipunkti ootamatu

kadumine endise Meremäe valla piirkonnast ning siinsete inimeste laialipillutamine

Terviseameti teiste maakonna perearstide nimistutesse. Raamatukogu püüdis vajalikku infot

hankida ja ametkondadega suhtlemisel lahenduste leidmiseks abi ning tuge pakkuda.“

(Meremäe)

Haldusreformi tulemusena võtab Oraval sotsiaaltöötaja inimesi vastu vaid korra nädalas,

seega pöörduti üha enam raamatukokku. Võru vallavalitsuse korraldusel toimus seal

hajaasustuse programmi infopäev. Luhamaal tutvustati valla sotsiaaltöötajate vastuvõtu ajal

raamatuid ja raamatukogutööd.

Osulas õpetati ajalehtedest spordiuudiste otsimist. Puiga raamatukogus tegutsevatest naha- ja

saviringist võttis osa üle 60 õpilase. Naharingis valmistati 1. klassi astujatele kaelamedalid

„Eesti 100“.

Võrumaa KRK liitus SA Vaata Maailma algatusega – NutiAkadeemia. Nelja nutiseadmete

kasutamise koolituse käigus sai nutikamaks 67 inimest. 144-l individuaalkoolitusel osales 157

inimest. Koolituste arv suurenes 23 % ja koolitustel osalejate arv 27%. Koostöös Võru

Noortekeskusega viidi läbi kaks „Muna õpetab kana“ üritust, mille käigus õpetasid 20 noort

22-le eakale „õpilasele“ sülearvutite, tahvelarvutite ja nutitelefonide kasutamist.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Infot Võrumaa raamatukogunduses toimuva kohta sai huviline teada „Võrumaa Teatajast“

,„“Lõunalehest“ ja „Lõuna-Eesti Postimehest“ ning kohalike omavalitsuste häälekandjatest.

Vaieldamatu liider on sotsiaalmeedia, näiteks Suure-Värska virtuaalne seltsimaja. Antsla

raamatukogude grupi kaudu sai noorem põlvkond rohkem teada raamatukogudes toimuvast ja

võimalustest, mida seal pakutakse. Näiteks Urvaste harrastuskunstnike maalinäitust „Eestimaa

suvevärvid“ tulid vaatama inimesed, kes muidu seal ei käi. Selgus, et on teisigi maalijaid ja

ideede saamiseks laenati raamatuid. Loosis saab külarahvale infot jagada listi vahendusel,

sest isiklik kutse on väga tähtis.

Võrumaa KRK tutvustas oma tegemisi Facebookis, veebilehel ja suurematest sündmustest

kuulutustel kaubanduskeskustes. Järjepidevalt koostati veebiväljaannet „Võrumaa kodulooline

sünnipäevakalender“, täiendati Võrumaa Kirjanike Galeriid ja valikut Võrumaa

muusikategelastest. Mikitamäe raamatukogu Setomaa Haridusseltsi liikmena andis välja EV

100 puhul trükise „Uma käega südamest“, kuhu on koondatud inimeste oma käega kirjutatud

lood. Raamatu esitlus toimus Setomaa Hariduskonverentsil, mis on tänu Setomaa

Haridusseltsi eestvedamisele toimunud juba kaheksa aastat.

Tänu Liana Allasele - Linda raamatukogu direktorile ja Võrumaa Teataja kaasautorile - on

raamatukogudes toimuv jõudnud mitmel korral maakonnalehte. Võrumaa KRK arendusjuht

avaldas kolm artiklit EPALE Eesti veebikeskkonnas ning lisaks temale ka teised

raamatukogutöötajad kirjutisi „Võru Linna Lehes“. Vana-Vastseliina raamatukogu direktori

sulest ilmus „Võru Valla Teataja“ viis raamatukogu tegevust tutvustavat artiklit. Rõuge valla

häälekandjasse „Mägede hääl“ jõudis samuti info raamatukogude elust.

36

Iga Setomaa valla raamatukogu jälgib paari väljaannet, mida omavalitsuse kohta kajastatakse,

või millest vallavalitsus ise kirjutab. Koondi paneb kokku Värska raamatukogu. Sündmusi

kajastatakse Värska kultuurikalendris.

4.9 Andmebaasid

Aruandeaastal lisati andmebaasi 1307 kirjet perioodikast ja üksikteostest ja kirjetele lisati

lingid DIGARisse. Jooksvalt bibliografeeriti artikleid ajalehtedest: Võrumaa Teataja,

LõunaLeht, Võru Linna Leht, Võru Valla Teataja ning Lõuna-Eesti Postimees. Samuti

sisestati koduloolise sisuga artiklite kirjeid ajakirjadest Eesti Loodus, Looming, Keel ja

Kirjandus jt. Retrospektiivselt sisestati 137 uut kirjet ajalehest Töörahva Elu aastatest 1979-

1981. Kodulehe vahendusel on kättesaadavad andmekogud: Võrumaa Kirjanike Galerii,

Võrumaa lastekirjanikud, Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender 2019, Valik Võrumaa

muusikategelasi.

Haanjas alustati Haanja kogukonna tegevust kajastava andmekogu koostamist kohalike

ajalehtede alusel.

2019. aasta tegevused

Jätkuvad raamatukoguvõrgustikku tugevdavad tegevused – õppepäevad ja

väljasõiduseminarid. Analüüsitakse aastaaruandeid ja jätkatakse nõustamistuuridega. Kavas

on koos Tartu maakonna raamatukogutöötajatega õppereis Oodisse – Helsingi uude

linnaraamatukokku ja Helsingi Ülikooli raamatukokku. Septembris on plaanis õppereis

Sillamäe Linna Keskraamatukokku. Tahe on korraldada rahvaraamatukogude 39.

suveseminar.

Jätkub rahvusvahelise projekti „Four elements – Legends and stories: improving foreign

language learning and intercultural competences of adults by e-learning“ tegevus.

Suur vajadus on veebiväljaande „Raamatukogud Võrumaal“ nii liitunud raamatukogude kui

endiste andmete uuendamise järele. Samuti vajab uuendamist konverentsisaali näituste

riputussüsteem, et väärikalt eksponeerida laulupeo juubeliaasta ja teisi näitusi. Soov on

mitmete ettevõtmistega ära märkida Võrumaa KRK 110. tegevusaastat, lasteosakonnas jätkata

„Kunst raamatukokku!“ projektiga hoogu saanud koostööd noorte kunstnikega

Mitmes raamatukogus on kavas kohtumised Epp Petrone ja Marko Kalduriga. Rõuge

vallavalitsuse kultuuriosakond ühtlustab dokumentatsiooni kõikidele raamatukogudele.

Inventuuri plaanivad läbi viia Luutsniku, Meremäe, Orava, Hanikase, Viitina ja Antsla.

Missos tahetakse eksponeerida kaht kunstinäitust. Järve kaldal asuv Viitina raamatukogu

tahab teha teoks rannaraamatukogu idee. Kirepil on kavas läbi viia üritus „Eesti ajakirjanduse

ajaloost“ ja restaureeritud 1935. aasta „Perekonnalehtede“ esitlus (võimalikul rahastamisel).

Lindas tehakse suur investeering - raamatukogu koos rahvamajaga ühisesse häiresüsteemi.

Raamatukogu koos Linda kultuuri- ja vabaharidusseltsiga alustab rahvamaja fuajees

keskpäevaseid kohvikupäevi. „Mõte on pakkuda eriti pensionäridele ja kodustele inimestele

kokkusaamise kohta, aga tulla võivad kõik“.

37

Aastakümneid remonti ootav Rõuge raamatukogu kolib ajutisele pinnale. Sellise lootusrikka

tooniga sobibki aruanne lõpetada!

Koostajad: Võrumaa rahvaraamatukogude direktorid, Võrumaa KRK laste-, teenindus- ja

komplekteerimisosakonna juhataja, arendusjuht, asjaajaja- raamatukoguhoidja.

Direktor

Allkiri Inga Kuljus

38

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

Antsla 4 72 0

Haabsaare 2 18 0

Haanja 2 18 0

Hanikase ja Orava 4 48 75

Kirepi 5 20 70

Krabi 2 22 0

Kuldre 8 146 720

Kuutsi 1 16 0

Lasva 5 88 187, 65

Linda 3 22 0

Luutsniku 1 16 0

Meremäe 6 45 0

Mikitamäe 4 47 75

Misso 4 36 82,60

Mõniste 1 16 0

Nursi 1 16 0

Obinitsa 3 22 75

Osula 5 52 145

Puiga 1 16 0

Parksepa 2 22 0

Ruusmäe 1 16 0

Rõuge 3 102 405

Saatse 1 16 0

Sõmerpalu 1 16 0

Tsolgo 4 48 87,8

39

Tsooru 4 46 90

Urvaste 1 3 0

Vana-Vastseliina 1 16 0

Varstu 1 16 0

Vastseliina 3 38 0

Viitina 3 40 380

Võrumaa KRK 47 486 1230,66

Värska 7 74 100

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Liana Allas

Väike intervjuu sõduriraadiole

Sõnavõtud kohtumistel vallavalitsuse liikmetega seoses raamatukogude tulevikuga

Sissejuhatus Inga Raitariga kohtumisel

Kohtumisel Epp Petronega tema loomingu tutvustus sellel ajal kui autor ise lastele

tegevusmaterjale kätte jagas

Tea Kallaste

Kokkuvõte Võrumaal toimunud lugemisaktsioonist Loeme Eestile 100 tundi Võrumaa

KRKs 4.04

Merle Koik

Võru linna huvikoolide ja koolide juhtidele 18.01.2018

EPALE (täiskasvanuhariduse veebikeskkonna) kasutamise koolitus Valgamaa

rahvaraamatukogude töötajatele 29.03.2019

Esitlus raamatukogu töö ja rahvusvaheliste suhete kohta ja raamatukogu tutvustamine

Võru Kesklinna kooli Erasmus+ projekti "Today a reader, tomorrow a leader"

projektipartneritele 07.05.2018

EPALE IV mittekonverentsil raamatukogude arutelugrupi juhtimine teemal

"Raamatukogude roll täiskasvanuõppes" 15.05.2018

Raamatukogu töö ja RIKSWEB kasutamise koolitus Võru Linnavolikogu kultuuri-ja

hariduskomisjonide liikmetele 28.05.2018

Esinemine Hiinas Hangzhou linnas toimunud Hiina ja Kesk- ja Ida Euroopa

raamatukogude esindajate foorumi töögrupis "Raamatukoguhoidjad tulevikus –

muutused, pädevus, oskused" 21.10.2018

40

Võrumaa Keskraamatukogu tutvustamine Belgias Turnhouti linnas toimunud esimesel

Erasmus+ projektikohtumisel 06.12.2018

Inga Kuljus

2017. aasta kokkuvõte Võrumaa kultuuritöötajate tänuüritusel kultuurimajas Kannel 5.01

Eha Kütt

Tervituskõne ja raamatukogu infoga järjehoidjate tutvustus Setomaa vallavalitsuse

lusikapeol

Värska raamatukogu tutvustus ERÜ kogude ja Võrumaa raamatukogutöötajate

koostööseminaril Setomaal 19.09

Helle Laanpere

Võru Pärimustantsu Festivali kavasse kuuluva kodulooline juturetk

Tutvustas korduvalt maakonna koolides laste- ja noorteraamatuid ning tegi ettekandeid

kirjanike elust ja loomingust

Beebiraamatute „Pisike puu“ üleandmised lusikapidudel Võru Kultuurimajas Kannel.

Anni Lahe

Meremäe raamatukogu töö ja tegevuste ning piirkonna aja- ja kultuuriloo tutvustamine

Võru- ja Põlvamaa kooliraamatukogude juhatajatele.

Meremäe raamatukogu töö ja tegevuste tutvustamine Udmurtia kultuuritöötajate

delegatsioonile. Ringkäik piirkonna aja- ja kultuuriloolistes paikades.

Aive Leppik

Tervituskõne „Pisikese puu“ üleandmine lusikapeol

Barbara von Krüdeneri elust Rae vallavalitsuse ja Viivikunna kooli vilistlastele

Raamatukogunõid Rosaaliena Luutsniku raamatukogu avapidustusel mais ja juunis,

Värska raamatukogu laste tänuüritusel septembris

Päkapikk mudilaste ja eakate jõulupeol, lasteaias, hooldekodus.

Tiina Lillmaa

ERÜ projektikonkursi „Raamatukogud-muuseumid-noored“ ühisprojekti „Üheskoos

suudame rohkem“ tutvustus Eesti Rahvusraamatukogus 5.12

Riina Lõhmus

Tänukõne EV 100 juubeliüritusel 23.02 Haanja rahvamajas

Rõuge valla lusikapeol raamatute „Pisike puu“ üleandmine 29. 05

Elvi Määr

Sõnavõtt Parksepa Lasteaia 45. juubeliüritusel 5.10

Tiiu Pihla

41

Ülevaade Kapera tähtsündmustest Kapera 19. Kodukandipäeval

Ülevaade Vana- Vastseliina raamatukogu 95. tegevusaasta tähistamise konverentsil

Ülle Siska

Jaan Lattiku elulugu raamatukogutöötajate seminaril 3.10 Võrumaa KRKs

Kristi Soll

Tutvustas linna koolides ja lasteaedades lugemiskoera Jeta ning rääkis lugemise

tähtsusest kokku 8 korral.

Saima Tell

Erinevad lugemisvõimalused lapse arenguks – lühiettekanne suvelõpu perepäeval Uue-

Antslas 2.09

Vanaaegsed lasteraamatud kui kultuuripärand – Kuldre kooli 1.-3.- klassi õpilastele 30.10

Eve Timmi

Võru Loovuskooli kuues rühmas rääkis lastevanematele teemal „Peres kasvab

raamatulaps: kuidas valin oma lapsele sobivaima raamatu“.

Tutvustas korduvalt maakonna koolides laste- ja noorteraamatuid ning tegi ettekandeid

kirjanike elust ja loomingust.

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2018)

Haabsaare Uus välistrepp

Luutsniku Raamatukogu – külakeskuse valmimine

Orava Raamatukogu jaoks renoveeriti vana vallavalitsuse maja I korruse

ruumid.

Varstu Uus välisuks

Võrumaa KRK Hoidlates vahetati 10 lampi uute LED valgustite vastu,

lugemissaalis ja koridoris vahetati uute LED valgustite vastu 17

vana valgustit. Lugemissaalis ja kojulaenutuses vahetati välja neli

lamellkardinat. Teostati sanitaarremont komplekteerimis-,

teenindusosakonna juhataja ja direktori kabinetis ning köitetoas.

Raamatukogu sai uue auto Peugeot 308.

42

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv

Võrumaa KRK, Kuldre,

Antsla, Meremäe jt

Kultuuripärandi aasta

üritused (vanaaegne

lasteraamat, vana aja

raamatukogutarvikud,

mardipäevakombed jm).

Kõigil üritustel

osalejaid kokku ligi

150

Meremäe, Varstu „Aitan lapsi raamatute

juurde“ - osalemine

lugemisprogrammi

stardikoolitustes, Rampsu

lugemiskeskuste sisseseadmine

raamatukogus, tutvustamine

lastele.

kõigil üritustel

osalejaid kokku 62

Võrumaa KRK, Kuldre,

Värska, Meremäe jt

Nukitsa konkursi raamatute

tutvustamised, arutelud,

hääletamine, sõit Tallinnas

toimunud lõpuüritusele.

Kõigil üritustel

osalejaid kokku üle

700

Võrumaa KRK, Kuldre,

Meremäe, Värska,

Lasva, Parksepa

Laste-Raamatu-Suvi 2018: 6.

maakondlik suvelugemise

programm. Lasteosakond

koostas nimestiku,

lugemispassi ja küsimused

raamatute kohta. Lapsed

lugesid kõigis maakonna

raamatukogudes, mitmel pool

toimus raamatututvustusi.

Finaali jõudnud osalejad

kutsuti lõpupeole ja

kohtumisele Reeli Reinausiga.

Mängu alustajaid ja

osalejaid kõigil

üritustel kokku ca

200-300, lõpuüritusel

ca 100 osalejat

Võrumaa KRK Maakondlikud etlusvõistlused

(„Kolmas loeb!“,

„Tooliteater“, vendade Liivide

etlusvõistlus, 4. kl ettelugemise

võistlus „Kus hundist

räägitakse“, „Kullõ, ma loe

sullõ!“).

5 võistlusel osalejaid

kokku 146

Värska Värska laste suvine

lugemisvõistlus + võistluse

119

43

tänuüritus.

Kirepi Lugemisvõistlus „Kirepi

karikakrasuvi“+ võistluse

avamine ja lõpupidu.

21

Meremäe, Obinitsa „Üheskoos suudame rohkem“

- Meremäe ja Obinitsa

raamatukogude projekt koos

muuseumide ja

noortekeskustega: tutvustame

lastele oma rahva ajalugu läbi

kirjandusklassika.

Kõigil üritustel

osalejaid kokku üle

100

Varstu, Antsla, Osula,

Kuldre

Osalemine kohalikes

koostööprojektides

raamatu(kogu)teemaliste

tegevustega (Jõulumaa

muinasjututuba,

orienteerumismäng koolis või

linnas, raamatututvustus

perepäeval jmt).

Osalejaid kokku ca

200

Võrumaa KRK, Värska,

Mikitamäe, Haanja,

Viitina, Vaabina jt

„Pisike puu“ –

kinkeraamatute üleandmine

raamatukoguhoidjate poolt

omavalitsuste vastuvõttudel,

raamatukoguhoidjate

sõnavõtud jm.

Maakonnas osalejaid

kokku ca 300

Võrumaa KRK Mudilaste jutulaupäevad. 6

korral korraldasid

lasteosakonna

raamatukoguhoidjad

kordamööda laupäevase

pereürituse: valisid teema ja

keskse loo jutustamiseks,

meisterduse, mängud ning

laulud samal teemal, koostasid

raamatute soovitusnimestiku.

6 jutulaupäeval

osalejaid kokku üle

130

Meremäe raamatukogu Videvikutunnid raamatukogus

sariüritus väikelastele ja

lapsevanematele.

Osalejaid kokku ca 60

Vana-Vastseliina

raamatukogu

Kapera laenutuspunkti

suvised pereüritused

Kokku osalejaid üle

70

Võrumaa KRK Lasteaiarühmade peod ja 3 üritusel osalejaid

44

etendused raamatukogus kokku ligi 200

Antsla, Kuldre,

Ruusmäe, Varstu, Puiga,

Lasva, Vana-Vastseliina,

Kirepi, Mikitamäe,

Vastseliina, Osula,

Värska, Haanja,

Meremäe, Rõuge jt

Ettelugemised-vestlused

koolieelikutele ja 1.

kooliastmele.

Kõigil üritustel

osalejaid kokku üle

500

Võrumaa KRK, Kuldre Etendused

raamatukoguhoidjate esituses

koolieelikutele ja 1.

kooliastmele (Tillukese

loomateatri erinevad lood,

„Onu Etsi jututeater“,

„Hajameelne päkapikk“,

„Kohtamine metsas” ja

„Segipööratud kingikott”)

11 etendusel osalejaid

kokku ca 350

Võrumaa KRK Loe koerale! Aasta jooksul oli

kaks lugemisgruppi kokku 14

last), kes käisid kaks korda

kuus lugemiskoer Jetale ette

lugemas. Nii kevad- kui

sügishooaeg lõpetati

lugemispeoga. Lisaks räägiti

lugemisest 10 korral

lasteaedades ja koolides.

Kõigil üritustel oli

osalejaid kokku ligi

400

Võrumaa KRK,

Meremäe jt

Raamatututvustused

mitmesugustel teemadel.

Osalejaid kokku üle

300

Võrumaa KRK Kirjanike elu ja loomingu

tutvustused PowerPoint

pildikavadega (Leelo Tungal,

Ellen Niit, Eno Raud, Henno

Käo, Astrid Lindgren).

10 tutvustusel

osalejaid kokku 250

Võrumaa KRK, Värska,

Linda, Sänna

Raamatuesitlused, kohtumised

kirjanike ja jutuvestjatega

(Astrid Hiisjärv, Siiri Laidla,

Polina Tšerkassova, Epp

Petrone)

Osalejaid kokku ca

120

Võrumaa KRK „Luulesõit“ (rahvusvaheline

mitmekeelne liikuv

luulefestival). Mitmes keeles

lasteluulet lugesid Heli

Osalejaid 149

45

Laaksonen Soomest, Ieva

Samauska ning Guntars

Godiņš Lätist, Leelo Tungal

ja Jan Rahman Eestist.

Kuldre JutuPeatuse avamine Marie

Heibergi mälestusmärgi

juures.

Osalejaid 19

Võrumaa KRK,

Meremäe,

Laste ja noorte kunstinäituste

avamispeod ja

näitusetutvustused (Leiutajate

külakooli kunstinäitus,

„Ühishingamine“, Stella

Mõttuse fotonäitus“,

„Päikeselapsed“,

„Karumõmmi talvevarud“,

„Mina olengi Eesti)

6 üritusel osalejaid

kokku ca 200

Varstu (12 üritust)

Mikitamäe (2 üritust)

Viktoriinid (Kirjandusmäng,

Kuldvillak jmt)

Osalejaid kokku ca

150

Võrumaa KRK, Misso,

Lasva, Kirepi, Osula,

Vaabina, Puiga jt

Käeline tegevus + raamatud,

ettelugemine, arutelud

(käsitööringid, tegelustoad,

töötoad, meistritoad)

Osalejaid kokku ca

450

Võrumaa KRK, Lasva,

Vastseliina, Rõuge,

Osula, Kuldre,

Mikitamäe, Vastseliina,

Värska jt

Kasutajakoolitused igas

vanuses lastele (tutvumine

raamatukogu ja selle

kasutuskorraga,

seiklusmängud,

raamatukogutöö, turvaline

internet, meedia jm)

osalejaid kokku 223

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid on täidetud vastavalt

oskustele ja jõukohaselt – üle oma varju ei hüppa! Võrgustikuga liitunud raamatukogudes

käidi nõustamistuuridel ja viimastega 2019. aastal jätkatakse. Lasteteeninduse

koordineerimine on Helle Laanpere ja lasteosakonna õlgadel. Uudiskirjanduse tellimine on

komplekteerimisosakonna igapäevatöö. Koostöö on näituste vahetamisel, esinejate

kutsumisel, töös programmiga RIKS.