Euroopa

Europe

Valga

Võru

Eesti

EstoniaValga-Võru mnt. 23km

Valga

VõruK

k

Wur

i

a

ab

t

ari

il

Valga

Valga

WWWW Valgamaa- Eestimaa tagatuba Kui me kutsume endale külalisi koju, siis me suhtleme nendega esikus, köögis, elutoas, aga tõenäoliselt mitte magamistoas. Magamistuppa viib tavaliselt üks uks ja see asub teistest ruumidest tagapool – tagatuba. See on ruum, kus puhatakse ja ollakse mina ise. Kui Tallinn on Eestimaa koridor – esik, kus kaudu meie külalised meile põhiliselt saabuvad, siis Valgamaa on Eestimaa tagatuba, kus puhata ja leida seda, mille arvame tihti kaotanud olevat. Karuperse (Karupeks, karupersis, karuauk, unkaauk, ulviauk) Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Karupealise linnuse kuju jooniste järgi on väljaarvestatud ka karu ülejäänud kehaosade mõõdud ja asend. Huvitavaks tähelepanekuks võib lugeda, et karu tagumik (Anus) arvatakse asuvat geograafiliselt vanal Liivimaal praegusel Valgamaal, Taheva vallas, Laanemetsa külas vana vene õigeusu kiriku pastoraadi õuel, mida märgistab antud kohal ka „Karuperse kivi”. Legend räägib, et kivi on siledaks lakkunud tiined emakarud. Loo muudab aga veelgi huvitavamaks, meie suure naabri, Vene magava karu asend vanadel kaartidel, kus karu pea asub Siberi kohal, süda Moskva kohal ja tagumik taas kord seal, kus meiegi Oti tagumik - seega võib väita, et geograafiliselt asub praegune Kartuli Wabariik väga soojas ja turvalises kohas. Kartuli Wabariik Eestit kutsuti 1920ndatest aastatest Kartuli Wabariigiks, sest: Eestis kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta enim kartulit maailmas; kartuli kasvatuse, töötlemise ja transpordiga seotud majandustegevused moodustasid tollase Eesti Vabariigi SKP-st 25-40%. Laanemetsa Kartuli Wabariigi lugu ei räägi ainult kartulist - see on väärika väikeriigi elanike rõõmude, saavutuste ja elulugu.

WWWW

Kartul ja S daõ

Iirimaa oli üks Lääne -euroopa viimaseid kogukondi kes kasvatas ja sõltus seega ainult ühest põhitoidust-taimest-kartulist, mis kasvatas iirimaa rahvaarvu 1760-1840 aastani 1,5 miljonilt 9 miljoni inimeseni. (600%, 80 aastaga).

1845-1847 tabas Iirimaad kartuli lehemädanik mis hävitas üle 90% kartulisaagist, mille tulemusena nälgis Iirimaal surnuks 1,5 miljonit inimest

ja veel 1,5 miljonit inimest rändas Iirimaalt välja, põhiliselt Ameerikasse. Tänapäeval arvestatakse iga Iirimaal elava iirlase kohta 10 iirlast mujal maailmas.

See on lugu mida Iirimaa kunagi ei unusta.

Kartul ja Armastus

Ülikool või kutsekool on paljudele iseseisva elu ilus algus, mille pidulik avavalss toimus tihti kummikutes porisel kartulipõllul, kus kohtuti oma tulevaste sõpradega

ja paremal juhul isegi selle härra või preili erilisega, keda neil aegadel oleks küll õigem olnud nimetada eriliseks seltsimeheks. Eksivad need, kes arvavad ,et tänu mustvalgetele telekatele ja maitsetutele vorstidele ei olnud elus värvi ja maitset.

Neil 80ndatel aastatel elasid Eestimaal hoopis teist tõugu mehed, kelle elu ja teod olid selged ja täpsed nagu kartoteegikapi sahtlid. Armumine, pulmad kuu enne

lapse sündi, kooli lõpetamine, suunamine ja esimene töökoht, oma korter. Ühesõnaga- elu pärlikee nagu ikka.

an ts e li irLa eme a Pe ter Pau k ik

L a e r aul at 18 l.aanemets Pe te P i kirik ehit i 55 aastag aas o s o ki ku ud e ii e

Jär nevate tate jo k ul li ri kog us s üle 1500 l km .a p ale ir 1 ün ndi ni a

Mõni aast e k iku 00ndat s nipäeva pa kirik kin je uu us um v o lak . e iab i

s e m t Valga muuse i arah id s Hetk l se kir k t j l i p e o us a L e a k iku e in .

ühjana a talle e u s sse uhumis ks mo d t ti aanem ts ir s lts g as kõlbl r n ve im s .

Kiriku ruumid on k utus ikud, aga vajavad e o er i tu vi ki kus e a e t s e

Lähit le kus toimuvad ri p ale jum lat enis u t j la u e j o ea ulat ste ka näitus d a k nts rdid.

ar iK u öökt l k

ö K t aar u iö on l W bar iiK t k ar u i i gl kõ e v l an asg mai s am õh av a l el ek onk i t ja n am os k s o k g t s u o

s Ma n d i p kd , t r t n e är k õ r s on .An o An , e ja e v v as s u d i n o i u o j h iS sa k e aj n a v a.i tt s al gu a k l g a

ead sH !i u

Kartulikool

Nii nagu kka koolis ,proovime ka meie sii tarkusi edasi anda. i

n

Seek r on rõ k kartulitarkustel ,et kuidas ikka nii on juhtu ud ,et

o d h n

saartel on ta tuhl s, me l k rtul ja 80 km eemal p r na- ehk siis k eled.

i i a e u e

Kas tõe ti on nõ ad kartulitega nõidunu ja mereröövl ds i

d i

kartulilaevu r övinud. No tul ja õpi kui su just kartulipea ö e l

otsa i o e.s e l

Kartulimuuseum

K rtulimu s u tegel b Ees i maai ma ka tu i jal

a u e m e t ja l r l a oouri se, k gumi e e spon er mi ega Uurim stee ad on ota u

u mi o s ja k e i s . i m ja t dtinglik l a telje e late 1 . s jandi l u t ehk ajast ui en mu

u t ja l a s 9 a õp s k a seestimaala i ea v s as ka tuli kui asuliku aime. s t d u t r k t K si leta ad teemad n: K rt l ja Vii , Kar ul ja õda, Kart l ja õi d

ä t v o a u n t S u N a ,ar u ja Arma tus, ar u ja Unis uK t l s K t l t sar ul ja Kun tK t s