· Web viewÕpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja ehitamise üldistest põhimõtetest, orienteerub töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes

KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 4.1-1/1 06.01.2015

PÕHI- JA VALIKÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD:

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „EHITUSVIIMISTLUS „ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

1. SISSEJUHATUS EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA ÕPINGUTESSE

5

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS

Puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja ehitamise üldistest põhimõtetest, orienteerub töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning oskab lugeda tööjooniseid ja anda esmaabi.

Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

1.1omab ülevaadet ehitusviimistluse eriala õppekavast ja tööjõuturul õpitavatel kutsetel nõutavatest kompetentsidest

leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest

analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja

võõrkeelseid teabeallikaid iseloomustab maalri, krohvija, plaatija kutset ning kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit osaleb õppekäikudel ehitus- ja remondiettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö

eripära ja õpitaval erialal tööle rakendumise võimaluste kohta

1.2 mõistab ehitamise üldisi põhimõtteid ning omab ülevaadet ehituskonstruktsioonidest ja viimistlustöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid kvaliteedinõudeid

nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest

1.3 tunneb ehituslike tööjooniste koostamise ja vormistamise nõudeid ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete täitmiseks

selgitab eskiisi ja tööjoonise erinevusi ja kasutusala, väljendades ennast eesti kirjakeele normide kohaselt mõõdistab etteantud tööülesandest lähtuvalt ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud

tööülesandest iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid

1.4 mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust viimistlustöödel ja oskab anda esmaabi

koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele viimistlustöödel, sh töötamisel välistingimustes

selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust hoone sise- ja välispindade

viimistlemisel toob näiteid viimistlustöödel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, õlid, immutusvahendid jms) ja teiste

ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi

vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral viimislustöödel

1.5 mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja olulisust

selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone,

madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi

paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)

iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemülesanne, praktiline töö, õppekäik, kirjalik töö, arvutusülesanne,

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

(Kujundav hindamine ja ohutustehnika nõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Valitud eriala analüüs: õppekorraldusega seonduv info eriala kohta, õpingute eesmärgid, edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalused, eriala iseloomustus kutsestandardi alusel, osalemine õppekäigus ehitus-, remondiettevõtetesse

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 1.1. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

2. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

õpilane kirjeldab mõisteid enda koostatud konspekti abil

selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

selgitab kirjalikult ehitamise nõudeid ja hoonete põhiosasid : vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid.


3. Praktilised harjutustööd

Praktiline harjutustöö 1:ruumi plaani visandamine etteantud mõõtkavas

Praktiline harjutustöö 2:

etteantud tööjoonise lugemine ning konstruktsioonide kuju, mõõtmete ning kõrguste selgitamine

Praktiline harjutustöö 3:etteantud hoone skeemi abil hoone kande- ja piirdetarindite iseloomustamine


4. Ohutusalaste teadmiste kontroll:Kompleksülesanne :

koostab teabeallikate põhjal ülevaate viimistlustöödel osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest

selgitab ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

analüüsib riske töötaja tervisele viimistlustööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes

nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust viimistlustöödel

toob näiteid viimistlustöödel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, õlid, immutusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega

demonstreerib erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi ja sooritab neid

selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel

Praktiline töö: osutab kannatanule abi (õnnetusjuhtumi imitatsioon: haavad, luumurrud,

teadvuse kaotus, abi kutsumine ) demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist


5. Probleemülesanne:Kompleksülesanne:

Mitmekihilise piirde soojapidavuse arvutamine


Ehitusel kehtivate kvaliteedinõuete kirjeldamine ja nende järgimine

6. Iseseisvad tööd

Iseseisev töö 1:kirjalik kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel

Iseseisev töö 2:infoallikate abil aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava ja ehitusnormid“

Iseseisev töö 4:õpilase enda kogemuse põhjal näidete esitamine energia ebaotstarbelisest kulutamisest

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd ja praktilised tegevused

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning praktilised ülesanded sh. iseseisvad tööd

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD

Mooduli õppemaht 130 tundi jaguneb järgmiselt:

auditoorne töö 24 tundi

sh ISESEISEV TÖÖ

5 EKAP / 130 tundi

praktiline töö 66 tundi

iseseisev töö 20 tundi

LVP 20 tundi

Eesti keel / 10 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri.

Matemaatika / 5 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.

Kehaline kasvatus / 5 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused, lõõgastumisharjutused.

1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine / 4 tundi + 4 tundi iseseisvat tööd1.1. Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine võimalused1.2. Valitud eriala tutvustamine1.3. Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine

Iseseisev töö 4 tundi- teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel

2. Ehitamise alused / 15 tundi + 4 tundi iseseisvat tööd2.1. Ehitusalased mõisted

Ehitise elutsükkel

Ehitusprojekt Ehitamise etapid Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja

viimistlustööd Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.

2.2. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded. Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt).

2.3. Ehitustööde organiseerimise põhimõtted Tööde planeerimise põhimõtted. Tööde organiseerimise projekt. Ohtlikud tööd ehituses, ohutsoonid. Tööde organiseerimine ehitusplatsil. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja väljaõppele. Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil.

Iseseisev töö 4 tundi- infokanalite abil aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava ja ehitusnormid“

3. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid / 16 tundi + 7 tundi iseseisvat tööd3.1. Materjalide omadused

Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused).

Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus,

haprus, löögitugevus).3.2. Puitmaterjalid

Puidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused, Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala.

3.3. Kivimaterjalid Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus, omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala.

3.4. Metallmaterjalid Mustad metallid: teras ja malm, mustade metallide kasutusala Värvilised metallid ja nende sulamid: nende omadused ja kasutusala Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse

3.5. Mineraalsed sideained Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala

3.6. Ehitussegud Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad Kuivsegud

3.7. Isolatsioonimaterjalid Soojusisolatsioonimaterjalid. Plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad; vahud nende omadused ja

kasutusala Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonid - omadused, kasutusalad.

3.8. Viimistlusmaterjalid Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid Puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms) Liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende liigitus, omadused, ja kasutusalad

3.9. Plastmaterjalid Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala Plastmassidest plaatmaterjalid ja rullmaterjalid Vahtplastid Plastmaterjalide keevitatavus. Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil

3.10. Keskkonnatehnika materjalid

Toruliitmike koostamise põhimõtted Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid ning nende kasutusala

3.11. Kinnitusvahendid Tüübel- ja naagelühendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelühendused ja

kruviühendused, nende kasutusalad

Iseseisev töö 7 tundi- probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne)

4. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid). / 4 tundi4.1. Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve: 4.2. Ekskavaatorid, buldooserid, skreeperid jne. 4.3. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad, tõstukid. 4.4. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses.4.5. Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga

käsitööriistad. 4.6. Kinnitus- ja abivahendid. Nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldised põhimõtted töötingimustest

lähtuvalt. 4.7. Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded nende kasutamisel. 4.8. Ehitusplatsi transpordi liigitus ja korralduse põhimõtted.

5. Töötervishoid ja tööohutus. / 8 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd5.1. Töökeskkond.

Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll.

Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt.

5.2. Esmaabi. Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse

langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude,

mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

Iseseisev töö 3 tundi – väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon)

6. Energiatõhus ehitamine / 10 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd6.1. Ehituse soojafüüsika põhimõtted.

Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses. Ruumi sisekliima, nõuded. Joon- ja punktkülmsillad. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool) Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafik mitmekihilistes välispiiretes.

6.2. Piirete niiskusrežiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused.

Vee- ja auruisolatsioon. 6.3. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos

Piirde õhujuhtivus Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse Energiamärgis, energiaaudit

Iseseisev töö 2 tundi- õpilane toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest

7. Ehitusprojekti lugemine / 15 tundi7.1. joonestamine kui õppeaine – seosed teiste õppeainetega;7.2. käsi- ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);7.3. joonis – põhimõisted, klassifikatsioon

• harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ – etteantud alusjoonise põhjal joonise lugemine joonteliikide ja kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4);

7.4. mõõtkava – põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad7.5. mõõtmestamine – mõõtmestamiselemendid (põhimõisted), masinaehituslike jooniste mõõtmestamise

põhireeglistik,7.6. vaated – peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise

põhireeglistik, kolm (kaks) vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,

7.7. lõiked – mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel, materjalide tähistamine,• harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4),

7.8. eskiis – mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik,7.9. detaili (kooste) tööjoonised – üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine ja tükitabeli täitmise

reeglistik,7.10. ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis, ehitusprojekteerimistööde põhietapid, üldnõuded

ehitusjoonistele, ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad,

7.11. ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid),• teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA3);

7.12. ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid),

• teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;7.13. ehitise plaan (põhiplaan) – üldnõuded plaanidele, plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve, plaani

kujunemine, plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid, plaanide pealkirjastamine, plaanide mõõdistamine, hoone plaani koostamise põhietapid,

• reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6 näidise alusel) jooniste vastavust kehtivatele nõuetele

7.14. vaated – üldnõuded ehituslikele vaadetele, vaadete kujunemine, vaadete pealkirjastamine, vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused, vaadete mõõtmestamine,

• praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 – reaalse elamu vaadete tuletamine (fassaad ja vaade teljelt – tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6 näidise alusel),

7.15. lõiked – kujunemine, lõigete mõõdistamine, lõigete tähistamine, lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused,

• praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 3 – reaalse elamu lõike tuletamine (tööjoonis M1:50, A3, M1:50, näidise alusel);

7.16. ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised – kujunemine, mõõdistamine, kasutatavad lihtsustused ja mõõtkavad, pealkirjastamine,

• praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 … 6 (erinevate konstruktsioonide (sõlmede) joonised nt. sein, katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6, vastavasisuliste näidisjooniste alusel);

7.17. eskiisid ehitusjoonestamises –eskiiside otstarve, vormistamise üldnõuded, eskiisi koostamise põhietapid, ruumi (objekti) mõõdistamine, mõõtahelate koostamine,

7.18. ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid, asukohad, jne),

8. Mõõdistamine 18 tundi8.1. Plaanide leppemärgid8.2. Mõõtkava ja mõõtmed8.3. Mõõdusuhe ja joonmõõt8.4. Reeperid ja kõrgusmärgid 8.5. Kaardikirjad8.6. Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed8.7. Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted8.8. Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel8.9. Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid8.10. Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks8.11. Kontrollmõõdistamise praktiline töö (grupitöö )8.12. Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga8.13. Mõõdistusandmete analüüs8.14. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiline töö8.15. Ruumi mõõtmete määramine laserkaugusmõõdikuga (kahel erineval meetodil: kohapealt ja liikudes

seinalt seinale)8.16. Tulemuste analüüs

ÕPPEMATERJALID Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S. Tallinn:Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise

tehnoloogia) Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09] Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005); www.puumarket.ee

Asi, U. „Ehitusjoonestamine“, kirjastus ARGO 2010, http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2)





ÕPETAJAD

2. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 Karmen Selter, Marju Roosipuu,


Puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.



2.1 mõistab oma vastutust analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi

teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikirja sh võõrkeelse,

sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani

2.2 mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste

kohtakasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

2.3 mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna

tagamisel

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks

2.4 mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast

informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu

ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh

allkirjastab digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega

2.5 käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii õppe- kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp, iseseisev töö


(Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

Õpimapp „Arvestatud“ (A)Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile. Asjaajamine ja dokumendihaldus

Dokumentide e-portfoolio koostamine Õppekeskkondadesse sisselogimine, kasutajatekontod on

loodud. CV vormistamine praktikaõppe keskkonda

Karjääri planeerimine

Juhendi järgi on koostatud pikaajaline karjääriplaanTöötamise õiguslikud alused

Töötamise õiguslike aluste alane valikvastustega test on lahendatud.

Majandus ja ettevõtlus

Grupitööna on juhendi alusel on koostatud äriplaanTööseadusandlus

Töökeskkonna- ja tervishoiu alane valikvastustega test on lahendatud.

Iseseisev töö Meeskonnatööna koostatud väikeeteevõtte äriplaan;

CV koostamine, praktikabaasi seadistamine Pikaajalise karjääriplaani koostamine.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis esitatud tööde koondhindena. Õpimapp peab sisaldama kõiki mooduli teemades nõutud ülesandeid.


sh ISESEISEV TÖÖ

6 EKAP / 156 tundi




(õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )

1. ASJAAJAMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)1.1. Eriala ja koolisüsteemi tutvustus. Õppekeskkondade kasutamine, sealjuures digitaalsete õppekeskkondade kasutajakontode loomine, e-portfoolio loomine. Praktikabaasi CV koostamine. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine).Dokumentide loomine.1.2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.1.3. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine.1.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.

2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS (26 T: 20 A, 6 I)

2.1. Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduse. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.2.3. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine.Turu tasakaal. Turuhind.2.4. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.2.5. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.2.7. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused.2.6. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.2.7. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

3. KARJÄÄRI PLANEERIMINE (26 T: 6 A, 20 I)3.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.3.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.3.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

4. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)4.1. Lepingulised suhted töö tegemiselLepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute

liigid. Töölepingu mõiste ja sisu, tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Varalise vastutuse kokkulepe. Töölepingu lõppemine, töölepingu ülesütlemine ja hüvitise maksmine. Töövaidluste lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli, streik ja töösulg.4.2. Töökorraldus. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang, tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine.4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised. Töötasus kokkuleppimine, miinimumpalk. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse hüvitis ja selle liigid, töövõimetusleht. Töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis. Riiklik pension.

5. TÖÖSEADUSANDLUS (26 T: 20 A, 6 I)5.1. Sissejuhatus töökeskkonda,töökeskkonna riiklik strateegia, töökeskkonnaga tegelevad struktuurid, töövõime säilitamise olulisus.5.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.5.3. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.4. Töökeskkonnaalane teave, erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad.5.5. Tööõnnetused, tööõnnetuse mõiste, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.6. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

6. SUHTLEMISE ALUSED (26 T: 20 A, 6 I)6.1. Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta.6.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. Positiivse mulje

loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega.6.3. Grupp ja meeskond. Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.6.4. Klienditeenindus. Teenindushoiakud ja –oskused. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Klient ja teenindaja. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine.

ÕPPEMATERJALID Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope

Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord Esmaabi korraldus ettevõttes Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat – Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus

Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 5 Ainevaldkond „Sotsiaalained”

Kutseõppeasutuse riiklik õppekava aines matemaatika (võtmepädevus matemaatika) Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 5. Ainevaldkond „Sotsiaalained” Õppeaine „Inimeseõpetus“ Karjääriõppe mudel kutseõppeasutustele (projekt); Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 11 Valikaine

„Karjääriõpetus”. Arhiiviseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiivieeskiri EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded“.

EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri“.





ÕPETAJAD

3. TASANDUSTÖÖD 5


Puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased töövõtted ja töövahendite kasutamise oskuse hoone horisontaalsete ja vertikaalsete pindade viimistlemiseks ettevalmistamisel, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.



3.1 omab ülevaadet aluspindade tasandamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

selgitab teabeallikate põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala ehitustöödel võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid pahtleid, lähtudes nende tüübist ja

kasutuskohast rakendades keemia ja füüsikaalaseid teadmisi võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid arvestades nende

füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi eristab tasandustöödel kasutatavaid töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab

nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles

3.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest

hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit ja selgitab välja selle materjali (betoon, gaasbetoon, kergbetoon, lubiliivakivi e. silikaattellis, kärgtellis, kuivkrohvplaat) omadusi

hindab etteantud tööülesande põhjal aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) vastastikust sobivust arvestades materjalide tootjapoolsetes paigaldusjuhendites olevat infot

mõõdab asjakohaseid mõõtevahendeid ja loodi kasutades etteantud pinna tasasuse ja loodsuse arvutab töö teostamiseks vajaliku materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses (tehnilises

informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab ohutusnõudeid järgides töölava valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et tööfrondil ei oleks segavaid või

üleliigseid esemeid

valib sobivaid töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid

3.3 kasutab asjakohaseid töövahendeid ja sobivaid töövõtteid erinevast materjalist aluspindade tasandamisel arvestades etteantud kvaliteedinõudeid

tasandab põrandapinna kasutades tasandussegu ja sobivaid töövahendeid ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid

pahteldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides seinapinna kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja isikukaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast

3.4 järgib töötervishoiu töö- ja keskkonnaohutusnõudeid tasandustööde teostamisel

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

rakendab tasandustööde teostamisel asjakohaseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid

kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid

3.5 analüüsib juhendajaga oma tegevust tasandustöödel materjalide ja töövahendite kasutamisel

analüüsib koos juhendajaga töövahendite kasutamisoskust ja erinevate tööülesannetega toimetulekut erinevast materjalist aluspindade tasandamisel ja lõppviimistluseks ettevalmistamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, meeskonnatöö, juhtumianalüüs, arutelu




1. Juhtumianalüüs:

Probleemülesanne, mis sisaldab materjalide ja tööriistade / töövahendite valiku põhimõtteid

õpilane kirjeldab kasutades tasandustööde terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid ning pakub välja lahenduskäike probleemi kõrvaldamiseks

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 3.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused


Praktiline harjutustöö 1:Aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine tasandamiseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)


Seinte tasandamine (Õpilane tasandab seinapinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid)


Põrandate tasandamine (Õpilane tasandab põrandapinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid)

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 3.2 – 3.5. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused


Iseseisev töö 1:tasandustöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

Iseseisev töö 2:harjutustöö teostamiseks vajalike materjalide ja tööaja kulu eelarvestamine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd

Iseseisev töö 3:tööprotsessi kavandamine ja tehnoloogiakaardi koostamine

Iseseisev töö 4:tasandustöid hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning praktilised ülesanded sh. iseseisvad tööd


sh ISESEISEV TÖÖ

5 EKAP / 130 tundi





LVP 39 tundi

Eesti keel 5 tundi (korrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendile)

Võõrkeel 5 tundi (suhtlemine, asjaajamine ja eneseväljendamine võõrkeeles, nii kõnes kui kirjas, kasutades seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid)

Matemaatika 15 tundi (ühikute teisendamine ja erialaste arvutusülesannete lahendamine) Füüsika 5 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Keemia 3 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Kehaline kasvatus 6 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted)

1. Sissejuhatus tasandustöödesse 16 tundi + iseseisev töö 5 tundi

Tasandustöödega seotud mõisted ja terminid Tasandussegude ja pahtlite liigid, omadused ja kasutustingimused Tasandustöödel kasutatavad töövahendid, seadmed ja masinad Töövahendite, sadmete ja masinate kasutustingimused, korrashoid ning hooldamine Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded seinte ja põrandate tasandustööde teostamisel Valmispindadele esitatavad kvaliteedinõuded tasandustöödel Erialased arvutusülesanded

Iseseisev töö 5 tundi

tasandustöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Tasandustööde tehnoloogia 50 tundi + iseseisev töö 10 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tasandustöödel Oma töökoha korraldamine Mittetasandatavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine tasandustöödeks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord lagede, seinte ja põrandate tasandamisel


harjutustöö teostamiseks vajalike materjalide ja tööaja kulu eelarvestamine tööprotsessi kavandamine ja tehnoloogiakaardi koostamine

3. Analüüs 5 tundi + Iseseisev töö 5 tundi

Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega tasandustööde teostamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid


tasandustöid hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 RT 33-10858-et juhenditeatmik ETF Eesti Ehitusteabe Fond Kavaja, R., Jormala, P. jt. Müüritööd. Tallinn:

Valgus1994 // lk158-160; 174-176 (põrandakallete tegemine) Solasaari-Pohjanpalo, U. Põrand tasaseks. Tehnikamaailm; Kodu & ehitus. (Tehnikamaailma ehituslisa Talv)

Tallinn, 2005, lk 58-59.





ÕPETAJAD

4. MAALRITÖÖD 22


Läbitud moodulid: „Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse“ ja „Tasandustööd“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



4.1 omab ülevaadet maalritöödel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest ja aluspinnale esitatavatest kvaliteedinõuetest

võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavast sideainest ja pigmendist ning rakendades keemiaalaseid teadmisi

selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust viimistlustöödel

eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, tapeedi- ja värvirullid), seadmeid ja masinaid, selgitades erialast terminoloogiat kasutades nende kasutusvõimalusi

iseloomustab maalritöödel kasutatavate materjalide (värvid, õlid, lakid, lahustid) omadustest tulenevaid

nõudeid viimistlustöödele erinevas keskkonna- ja ilmastikutingimustes

4.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

selgitab välja viimistlustööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus),

kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, lähtudes

mõõtetulemustest ja tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist

koostab ja vormistab infotehnoloogiavahendeid kasutades tööülesande täitmiseks vajaliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi arvestades tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid

4.3 viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad värvi, laki või õliga järgides tööde tehnoloogiat ja etteantud kvaliteedinõudeid

katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud tööülesandest ja

kasutatavast viimistlustehnoloogiast eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid kasutades nii termilise, keemilise kui

mehhaanilise eemaldamise võimalusi peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga krundib värvitava aluspinna kasutades selleks sobivaid töövõtteid tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali

tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest krundib, teostab vajaduse korral vahevärvimise ja värvib pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides

materjalide tootja kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet

parandab töö käigus tekkinud vead kasutades selleks sobivaid meetodeid korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid

ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast

4.4 rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

selgitab välja viimistlustööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus),

kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, lähtudes

mõõtetulemustest ja tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud tööülesandest ja

kasutatavast viimistlustehnoloogiast eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid kasutades nii termilise, keemilise kui

mehhaanilise eemaldamise võimalusi peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga krundib värvitava aluspinna kasutades selleks sobivaid töövõtteid tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali

tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest krundib, teostab vajaduse korral vahevärvimise ja värvib pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides

materjalide tootja kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet

parandab töö käigus tekkinud vead kasutades selleks sobivaid meetodeid korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid

ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

4.5 järgib maalritööde teostamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


4.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel



HINDAMINE (ERISTAV)

Kujundav hindamine ja ohutustehnika nõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul


1. Juhtumianalüüs:Probleemülesanne, mis sisaldab materjalide ja tööriistade / töövahendite valiku põhimõtteid

õpilane kirjeldab kasutades maalritööde terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid ning pakub välja lahenduskäike probleemi kõrvaldamiseks


2. ArvutusülesanneEtteantud tööülesande põhjal aluspinna parameetrite väljaselgitamine ja ülesande lahendamiseks vajalike materjalide kuluarvestamine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 4.2 .vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

3. Praktilised harjutustööd / praktika

(õpilane rakendab ja analüüsib õppetöö käigus omandatut )

Praktiline harjutustöö 1:aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine lõppviimistluseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)

Praktiline harjutustöö 2:seinte ja lagede viimistlemine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 4.2 – 4.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

Praktiline harjutustöö 3:põrandapindade viimistlemine

Praktiline harjutustöö 4:puit- ja metallpindade viimistlemine


Iseseisev töö 1:maalritöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:maalritööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine


5. Praktiline proovitöö Tulemus „3“ (rahuldav ) – kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 4.2 – 4.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

Proovitöö 1:hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine ja lakkimine

ja sooritanud proovitöö lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) – kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 4.2 – 4.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud proovitöö lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid.

Tulemus „5“ (väga hea) - kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 4.2 – 4.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud proovitöö lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid, saavutades tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja ja energia kulu)

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Kokkuvõtva hinde „3“ (rahuldav), „4” (hea) või „5” (väga hea) aluseks on praktilise proovitöö tulemus



sh ISESEISEV TÖÖ

22 EKAP / 572 tundi


praktiline töö 150 tundi + praktika 159 tundi


LVP 89 tundi


Matemaatika 18 tundi (ühikute teisendamine ja erialaste arvutusülesannete lahendamine) Võõrkeel 11 tundi (suhtlemine, asjaajamine ja eneseväljendamine võõrkeeles, nii kõnes kui kirjas, kasutades

seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 8 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Keemia 20 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Ajalugu 8 tundi (ajaloolised maalritööde materjalid ja tehnikad) Kunstiõpetus 12 tundi (värvide harmoonia)

1. Sissejuhatus maalritöödesse 63 tundi + iseseisev töö 24 tundi

Maalritöödega seotud mõisted ja terminid Värvide koostis ja omadused ning kasutusalad lähtuvalt värvitüübist (vesialuselised- ja veevabad värvid) Maalritöödel kasutatavad kruntvärvid ja immutuskrundid; nende omadused ja kasutuskohad Maalritöödel kasutatavad õlid, lakid ja lahustid; nende omadused ja kasutuskohad Maalritöödel kasutatavad töövahendid, seadmed ja masinad Töövahendite, sadmete ja masinate kasutustingimused, korrashoid ning hooldamine Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded maalritöödel

Aluspindade puhastamine, pahteldamine, armeerimine ja vuukide ning ühenduskohtade hermetiseerimine Valmispindadele esitatavad kvaliteedinõuded maalritöödel Erialased arvutusülesanded


maalritöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Maalritööde tehnoloogia 329 tundi + iseseisev töö 50 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded maalritöödel Oma töökoha korraldamine Mitteviimistletavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine maalritöödeks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord Pindade kruntimine, värvimine, lakkimine ja õlitamine Valmispindade kotroll ja remontimine



3. Analüüs 5 tundi+ iseseisev töö 12 tundi Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt

VÜKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele


maalritööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003 Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci www.varvimaailm.ee (värvipsühholoogia) Maalritööde RYL 2012.




MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI ÕPETAJAD

MAHT (EKAP)

5. RULLMATERJALIDE PAIGALDAMINE SEINTELE 12


Läbitud moodul „Tasandustööd“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt seintele rullmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



5.1 omab ülevaadet seinale paigaldavatest rullmaterjalidest ning nende paigaldamisel kasutatavatest abimaterjalidest ja töövahenditest

eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül-, ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab nende omadustest lähtuvalt nõudeid tapeeditavale aluspinnale

selgitab teabeallikate põhjal rullmaterjalide tingmärkide tähendusi nimetab paigaldatava rullmaterjali liigist lähtuvalt tapeetimistöödel kasutatavad töö- ja abivahendeid

5.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab etteantud tööülesande (projekti, joonis vms) põhjal välja rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed (seina asukoht, avade arv ja kuju, kasutatavad materjalid)

hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit ja vastavust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele nõuetele

mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid ja loodi

koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid juhindudes tööülesandest ja

tööoperatsioonide järjekorrast

5.3 valmistab nõuetekohaselt ette aluspinna ja paigaldab seinale rullmaterjali järgides etteantud tööülesannet ja kvaliteedinõudeid

tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid

krundib ja vajaduse korral värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest

paigaldab seinale rullmaterjali järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootjapoolset paigaldusjuhendit arvestades rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet

parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades) kasutades sobivaid abivahendeid


selgitab etteantud tööülesande (projekti, joonis vms) põhjal välja rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed (seina asukoht, avade arv ja kuju, kasutatavad materjalid)

hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit ja vastavust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele nõuetele

mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid ja loodi

koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid juhindudes tööülesandest ja

tööoperatsioonide järjekorrast tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid ja

aluspinnale esitatavaid nõudeid krundib ja vajaduse korral värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna lähtudes etteantud tööülesandest ja

aluspinnale esitatavatest nõuetest paigaldab seinale rullmaterjali järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja

tootjapoolset paigaldusjuhendit arvestades rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet

parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades) kasutades sobivaid abivahendeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning

juhindudes üldtunnustatud heast tavast järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber5.5 järgib seinte katmisel rullmaterjalidega energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning



5.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust seinapinna katmisel rullmaterjalidega

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega seinapinna katmisel rullmaterjalidega



HINDAMINE (ERISTAV)



1. Võrdlusanalüüs: Õpilane koostab kasutades infotehnoloogia vahendeid võrdleva analüüsi erinevatest seinale kleebitavatest rullmaterjalidest kirjeldades nende omadusi ja kasutuskohti ning paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid


2. Arvutusülesanne

Etteantud tööülesande põhjal aluspinna parameetrite väljaselgitamine ja ülesande lahendamiseks vajalike materjalide kuluarvestamine




Praktiline harjutustöö 1:aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine rullmaterjali paigaldamiseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 5.2 – 5.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded

mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)


Seina katmine rullmaterjaliga (õpilane katab seinapinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid)


Iseseisev töö 1:seinte katmisel rullmaterjalidega kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:seintele paigaldatavaid rullmaterjale hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine


5. Praktiline proovitöö Tulemus „3“ (rahuldav ) – kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 5.2 – 5.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

Proovitöö 1:seina katmine rullmaterjalidega

ja sooritanud proovitöö lävendi tasemel.


Tulemus „5“ (väga hea) - kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 5.2 – 5.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud proovitöö lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid, saavutades tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja ja energia kulu)

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril




sh ISESEISEV TÖÖ

12 EKAP / 312 tundi




LVP 82 tundi

Eeesti keel 10 tundi (korrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendile)

Matemaatika 18 tundi (ühikute teisendamine ja erialaste arvutusülesannete lahendamine) Võõrkeel 10 tundi (suhtlemine, asjaajamine ja eneseväljendamine võõrkeeles, nii kõnes kui kirjas,

kasutades seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 8 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Kehaline kasvatus 3 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Keemia 13 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Ajalugu 8 tundi (tapeedi areng läbi ajaloo) Kunstiõpetus 12 tundi (erinevate ajastute tapeedimustrid)

1. Sissejuhatus teemasse 38 tundi + iseseisev töö 10 tundi

Seinale kleebitavate rullmaterjalidega seotud mõisted ja terminid Rullmaterjalide liigid, omadused ja kasutustingimused Rullmaterjalide tingmärgid Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad krundid, liimid ja viimistlusmaterjalid, nende omadused ja

kasutamistingimused Töövahendid ja seadmed rullmaterjalide paigaldamisel Töövahendite ja seadmete korrashoid ning hooldamine Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded rullmaterjalide paigaldamisel

Aluspindade ettevalmistamisel kasutatavad tasandusmaterjalid, nende omadused ja kasutamistingimused

Valmispindadele esitatavd kvaliteedinõuded rullmaterjalide paigaldamisel Erialased arvutusülesanded


seinte katmisel rullmaterjalidega kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Rullmaterjalide paigaldamise tehnoloogia 140 tundi + iseseisev töö 25 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rullmaterjalide paigaldamisel Oma töökoha korraldamine Mittekaetavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine rullmaterjali paigaldamiseks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord Pindade katmine rullmaterjaliga ja lõppviimistlemine Valmispindade kontroll, vigade tekkepõhjused ja remontimine



3. Analüüs 5 tundi + iseseisev töö 12 tundi

Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles

vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele


seintele paigaldatavaid rullmaterjale hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Jaksen, T. Tapeetimistööd. Tallinn: Ilo 2005. Hemgren, P. Värvimine ja tapeetimine. Tallinn: Sinisukk 2006. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003. www.tapeedil.com (tapeedi kasutamise ajaloost Eestis) www.meiekodu.ee (2007: hallitusest)





ÕPETAJAD

6. DEKORATIIVVIIMISTLUS 12


Läbitud moodulid „Tasandustööd“ ja „Maalritööd“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane teostab juhendamisel dekoratiivviimistlustehnikaid erinevate dekoratiivvärvidega, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



6.1 omab ülevaadet kaasaegsetest dekoratiivvärvidest ja jäljendustehnikatest ning nende kasutusvõimalustest

võrdleb dekoratiivvärvidega (struktuurvärvid, lasuur, efektvärvid) loodavaid efekte ja pinnale kandmise mooduseid lähtudes värvides kasutatavast pigmendist, side-ja täiteainest

kirjeldab klassikalisi dekoratiivviimistlustehnoloogiaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, aaderdamine, fresko) ja toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta nii kaasajal kui ajaloolisest aspektist vaadatuna


selgitab etteantud tööülesande (projekt, joonis, kirjeldus) põhjal välja tööde teostamiseks vajalikud andmed (töödeldavate pindade asukoht, pindala)

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha valib juhendamisel vastavalt kasutatavale viimistlustehnoloogiale abimaterjalid ja töövahendid

(eriotstarbelised pintslid, aaderduskamm) valmistab juhendamisel töö proovipinna ehk näidise lähtudes etteantud tööülesandest katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid hindab aluspinna vastavust dekoratiivvärvidega kaetavatele pindadele esitatavatele nõuetele (pinnatasasus,

veeimavus)

6.3 kannab juhendamisel ettevalmistatud pinnale dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi lähtudes tööülesandest ja toote paigaldustehnoloogiast

krundib ja vajaduse korral värvib viimistletavad pinnad, arvestades pinnale kantava dekoratiivvärvi eripära ja paigaldamise tehnoloogiat

teostab juhendamisel lasuur-, struktuur- ja dekoratiivvärvidega erinevaid töötlemistehnikaid (rulliga, pintsliga ja pahtlilabidaga) lähtudes tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast


selgitab etteantud tööülesande (projekt, joonis, kirjeldus) põhjal välja tööde teostamiseks vajalikud andmed (töödeldavate pindade asukoht, pindala)

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha valib juhendamisel vastavalt kasutatavale viimistlustehnoloogiale abimaterjalid ja töövahendid

(eriotstarbelised pintslid, aaderduskamm) valmistab juhendamisel töö proovipinna ehk näidise lähtudes etteantud tööülesandest katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid hindab aluspinna vastavust dekoratiivvärvidega kaetavatele pindadele esitatavatele nõuetele (pinnatasasus,

veeimavus) krundib ja vajaduse korral värvib viimistletavad pinnad, arvestades pinnale kantava dekoratiivvärvi eripära

ja paigaldamise tehnoloogiat teostab juhendamisel lasuur-, struktuur- ja dekoratiivvärvidega erinevaid töötlemistehnikaid (rulliga,

pintsliga ja pahtlilabidaga) lähtudes tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning



6.5 järgib dekoratiivviimistlustehnikate teostamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid


6.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamisel dekoratiivvärvidega

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega dekoratiivviimistlustehnikate teostamisel dekoratiivvärvidega







õpilane kirjeldab kasutades dekoratiivviimistluse terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid ning pakub välja lahenduskäike probleemi kõrvaldamiseks





aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine viimistlemiseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilisetöö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)

Praktiline harjutustöö 2:pindade viimistlemine (õpilane dekoreerib juhendamisel ettevalmistatud


aluspinnad kasutades erinevaid töötlemistehnikaid)


Iseseisev töö 1:dekoratiivviimistlusel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:dekoratiivviimistlemise teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE „A“ (arvestatud) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


sh ISESEISEV TÖÖ

12 EKAP / 312 tundi





LVP 79 tundi



seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 11 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Kehaline kasvatus 6 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Keemia 16 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Ajalugu 2 tundi (erinevate ajastute viimistlustehnikad) Kunstiõpetus 8 tundi (sisekujunduselemendid ja nende jäljendamine, valgus ja vari)

1. Sissejuhatus teemasse 41 tundi + iseseisev töö 15 tundi

Dekoratiivviimistlusega seotud mõisted ja terminid Kaasaegsed ja traditsioonilised dekoratiivviimistlustööde materjalid ja abivahendid ning nende

kasutamise tingimused Pinnakaitsemeetodid ja materjalid

Aluspinna ja sisekliima nõuded pindade viimistlemisel dekoratiivmaterjalidega Traditsioonilised värvisegud (lubivärv, õlivärv, liimvärv, tempra, muldvärv, kaseiinvärv) Värviefektid ( käsna, pintsli, rulli, tekstiili, paberi, kile jms kasutamine) Tekstuuriefektid (kivi, nahk, krakelüür, krohv) Klassikalised efektid (aaderdamine ja marmoreerimine) Metalliefektid (kuld, hõbe, pronks ja vask) Mustrid ja motiivid (ornamendid, templid,

šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud) Efektide valik sõltuvalt ruumi asukohast ja kasutusotstarbest Erialased arvutusülesanded


dekoratiivviimistlusel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Dekoratiivviimistluse tehnoloogia 140 tundi + iseseisev töö 20 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded dekoratiivviimistlemisel Oma töökoha korraldamine Mitteviimistletavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord Dekoratiivefektide loomine



3. Analüüs 5 tundi + iseseisev töö 12 tundi Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine)

Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt VÜKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele


dekoratiivviimistlemise teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Parker, L., Seinast seina. Tallinn: Koolibri 2007 Skinner, K., Värviefektide piibel. Tallinn: Sinisukk 2004 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt




MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI ÕPETAJAD

MAHT (EKAP)

7. HÜDROISOLATSIOONITÖÖD SISERUUMIDES 4



MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette aluspinnad ja paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjalid hoone siseruumides, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



7.1 omab ülevaadet märgade ja niiskete ruumide isoleerimisel kasutatavatest hüdroisolatsioonimaterjalidest

defineerib mõiste hüdroisolatsioon ning selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi (niiskus, pinnavesi ning inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, leke, kondensvesi)

võrdleb teabeallikate põhjal erinevaid hüdroisolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ehitustöödel ja pinnale kandmise viisist

7.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid hüdroisolatsiooni paigaldamiseks siseruumides, lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis)

arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju

koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades infotehnoloogiavahendeid

hindab juhendamisel hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspinna ning käiguteede olemasolu

7.3 paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjali, lähtudes tööülesandest ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest

puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi nõudeid

paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja hüdroisoleeritud pinnale esitatavaid nõudeid

paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, trapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist

paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid


selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis)

arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju

hindab juhendamisel hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspinna ning käiguteede olemasolu

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava

arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber

7.5 järgib hüdroisolatsioonitöödel

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning

energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

üldtunnustatud head tava arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber

7.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust hüdroisolatsiooni paigaldamisel siseruumides

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid





1. Võrdlusanalüüs:

teabeallikate põhjal niiskustõkke ja hüdroisolatsioonimaterjalide ja nende omaduste ning erinevuste kirjeldamine




Praktiline harjutustöö 1:Aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine hüdroisolatsioonitöödeks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest koostab tehnoloogiakaardi ja arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ning valib tööriistad)


Pindade katmine niiskustõkke ja hüdroisolatsiooniga


Nurkade ja läbiviikude (veetorud, põrandatrapp) hüdroisoleerimine



Iseseisev töö 1:hüdroisolatsioonitöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

Iseseisev töö 2:harjutustöö teostamiseks vajalike materjalide ja tööaja kulu


eelarvestamine


Iseseisev töö 4:tasandustöid hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

4. Praktilised proovitööd

Proovitöö 1:seina- ja põrandapinna hüdroisolatsiooni paigaldamine




sh ISESEISEV TÖÖ



4 EKAP / 104 tundi



LVP 48 tundi



seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 10 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Kehaline kasvatus 6 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Keemia 10 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused)

1. Sissejuhatus hüdroisolatsioonitöödesse tundi + iseseisev töö 2 tundi

Hüdroisolatsioonitöödega seotud mõisted ja terminid Niiskuse mõju ehitusmaterjalidele ja konstruktsioonidele Niiskustõkke ja hüdroisolatsioonitööde materjalid ja nende paigaldamise võtted Hüdroisolatsioonitöödel kasutatavad töövahendid, seadmed ja masinad Töövahendite, sadmete ja masinate kasutustingimused, korrashoid ning hooldamine Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded seinte ja põrandate hüdroisolatsioonitööde

teostamisel Valmispindadele esitatavad kvaliteedinõuded hüdroisolatsioonitöödel Erialased arvutusülesanded


hüdroisolatsioonitöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Hüdroisolatsioonitööde tehnoloogia tundi + iseseisev töö 8 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tasandustöödel Oma töökoha korraldamine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine hüdroisolatsioonitöödeks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord niiskete ja märgade ruumide niiskustõkke ja hüdroisolatsioonitööde

teostamisel



3. Analüüs 2 tundi + Iseseisev töö 5 tundi

Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega tasandustööde teostamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Iseseisev töö 5 tundi tasandustöid hõlmaval teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Täheväli Stroh, L. Maja ja niiskus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2005.

Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja raamatukogu, 2005 ET-2 0404-0449 Niiskus hoonetes Ikkonen, V. Niiskustõke ning hüdroisolatsioon siseruumides. Ehituskaar. Tallinn, 06/ 2002





ÕPETAJAD

8. PLAATIMISTÖÖD 15


Läbitud moodulid „Tasandustööd“ ja „Hüdroisolatsioonitööd siseruumides“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



8.1 omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja nende paigaldamisel kasutatavatest töövahenditest

selgitab oma sõnadega mõisteid püstvuuk, nihutatud vuuk, deformatsioonivuuk, läbiviik eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud

plaate selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste ja kiviplaatide omadused ja

sellest lähtuvalt toob näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära

(külma-, kuuma-, niiskuskindlus, survetugevus) tunneb ära ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid käsitööriistu (plaadikamm, segukellu, vuugiraud,

lõiketangid, plaadinuga, lood), seadmeid ja mõõteriistu (segutrell, plaadilõikur, frees, lasermõõteriist)


selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud

nõuetele valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hermeetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud

tööülesandest mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust,

töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise

ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

vee ning käiguteede olemasolu

8.3 valmistab ette aluspinna ning plaadib tasapinnalised

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

seina- ja põrandapinnad keraamiliste või kiviplaatidega, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

vee ning käiguteede olemasolu puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades

kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud

jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid

8.4 vuugib plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid

puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid

viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest

katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest


selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud

nõuetele valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hermeetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud

tööülesandest mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust,

töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise

ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

vee ning käiguteede olemasolu korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

vee ning käiguteede olemasolu puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades

kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud

jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga,

kasutades asjakohaseid töövahendeid viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes

deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus

tekkida võivate kahjustuste eest kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad,

põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed) korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning

üldtunnustatud head tava arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga enda

ümber, järgides rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

8.6 järgib plaatimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja

kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed)


arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga enda

keskkonnaohutusnõudeid ümber, järgides rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

8.7 analüüsib juhendamisel oma tegevust tasapinnaliste seina- ja põrandapindade plaatimise erinevatel tööetappidel

analüüsib koos juhendajaga erinevatel tööetappidel toimetulekut tasapinnaliste, täisnurksete seina- ja põrandapindade plaatimisel



HINDAMINE (ERISTAV)




õpilane kirjeldab kasutades plaatimistööde terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid ning pakub välja lahenduskäike probleemi kõrvaldamiseks


2. Arvutusülesanne Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud


õpiväljundile 8.2. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused



Praktiline harjutustöö 1:aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine plaatimiseks kuivas ruumis (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)

Praktiline harjutustöö 2:aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine plaatimiseks märjas ruumis (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)

Praktiline harjutustöö 3:seina ja põrandapinna plaatimine ja vuukimine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 8.2 – 8.7 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded

4. Iseseisvad tööd Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd

Iseseisev töö 1:plaatimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:plaatimistööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

5. Praktiline proovitöö

Proovitöö 1:plaaditava põranda- ja seinapinna ettevalmistamine plaatimiseks ja plaatimine

Tulemus „3“ (rahuldav ) – kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 8.2 –8.7 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud proovitöö lävendi tasemel.


Tulemus „5“ (väga hea) - kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 8.2 – 8.7 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja

sooritanud proovitöö lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid, saavutades tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja ja energia kulu)




sh ISESEISEV TÖÖ

15 EKAP / 390 tundi





LVP 83 tundi



seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 14 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Kehaline kasvatus 6 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Keemia 15 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Ajalugu 4 tundi (plaatmaterjalid läbi aegade) Kunstiõpetus 2 tundi (savi ja keraamika, glažuurimine)

1. Sissejuhatus plaatimistöödesse 41 tundi + 10 tundi iseseisvat tööd

Plaatimistöödega seotud mõisted ja terminid Keraamiliste- ja kiviplaatide liigid, omadused ning kasutustingimused Plaatimissegude ja vuugitäitematerjalide omadused ning kasutustingimused Tasandussegud plaatimistöödel, nende omadused ning kasutustingimused Kruntide ja hüdroisolatsioonimaterjalide omadused ning kasutustingimused Plaatimistöödel kasutatavad töövahendid, masinad ja seadmed. Töövahendite, masinate ja seadmete kasutustingimused ning hooldamine Plaatimistöödel kasutatavad mõõteriistad Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded plaatimistöödel Valmispindadele esitatavad kvaliteedinõuded plaatimistöödel Plaaditud pindade puhastus ja

Hooldusvahendid Erialased arvutusülesanded


plaatimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Plaatimistööde tehnoloogia 201 tundi + 38 tundi iseseisvat tööd

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded plaatimistöödel Oma töökoha korraldamine Mitteplaaditavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine plaatimistöödeks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord plaatimistöödel Seinte ja põrandate tasandamine kruntimine ja hüdroisoleerimine Kallete andmine põrandatele Seinte ja põrandate plaatimine ja vuukimine, liikumisvuukide tegemine Valmispindade kontroll ja remontimine




Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt



plaatimistööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Plaatimistööd. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2002 Remondi käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2006 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2005 Lowrence, M. Sanitaarremont. Tallinn:Sinisukk 2002

Laaban, T. Plaatimistööd. Tallinn: Ilo 2005 Brett, M. Plaatimispiibel. Tallinn: Sinisukk 2008. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003. Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt. www.mendali.ee www.kiilto.ee www.knaf.ee





ÕPETAJAD

9. ERIKUJULISTE SEINA- JA PÕRANDAPINDADE PLAATIMINE

15


Läbitud moodulid „Tasandustööd“, „Krohvimistööd“, „Hüdroisolatsioonitööd siseruumides“ ja „Plaatimistööd“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib kvaliteedinõuete kohaselt ettevalmistatud erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



9.1 kavandab tööprotsessi erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimiseks, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

selgitab oma sõnadega mõisteid diagonaalvuuk, majakas, trapp selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste, klaas- ja kiviplaatide

omadused ning iseloomustab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel võrdleb plaadiliime, arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära

9.2 valmistab ette aluspinna ning plaadib erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

selgitab välja tööülesande põhjal tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv) hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud

nõuetele valib materjalid (plaadid, tasandus-, plaatimissegu või liim, vuukimissegu, hereetikud) ja töövahendid,

lähtudes tööülesandest

mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu koostab nii kaldega kui astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid

norme ja esteetilist lõpptulemust koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades

kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

vee ning käiguteede olemasolu arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained paigaldab kõrgusmärgid ja teeb majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid tasandab, krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja

koostatud jaotuskavandit töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest

ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju plaadib kaldega põrandapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist

lõpptulemust plaadib astmelise pinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust plaadib nõuetekohaselt nišiga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja

esteetilist lõpptulemust plaadib kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja

esteetilist lõpptulemust

9.3 vuugib erikujulised plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades sobivaid

puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid,

lähtudes vuugi laiusest ja sügavusest katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida

materjale ja töövahendeid võivate kahjustuste eest eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab

vajadusel hüdroisolatsiooni asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid parandab töö käigus tekkinud vead (ebatasasused liimkihis, plaatide paigaldamise ebatasasused jm)


selgitab välja tööülesande põhjal tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv) hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud

nõuetele valib materjalid (plaadid, tasandus-, plaatimissegu või liim, vuukimissegu, hereetikud) ja töövahendid,

lähtudes tööülesandest mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu koostab nii kaldega kui astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid

norme ja esteetilist lõpptulemust koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades

kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja

vee ning käiguteede olemasolu arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained paigaldab kõrgusmärgid ja teeb majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid tasandab, krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja

koostatud jaotuskavandit töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest

ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju plaadib kaldega põrandapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist

lõpptulemust plaadib astmelise pinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust plaadib nõuetekohaselt nišiga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja

esteetilist lõpptulemust plaadib kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja

esteetilist lõpptulemust puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid,

lähtudes vuugi laiusest ja sügavusest katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida

võivate kahjustuste eest eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab

vajadusel hüdroisolatsiooni asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid parandab töö käigus tekkinud vead (ebatasasused liimkihis, plaatide paigaldamise ebatasasused jm) kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed,

kuulmekaitsmed)


arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber

9.5 järgib erikujuliste pindade plaatimisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed)


arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber9.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise erinevatel etappidel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut plaatimistöödel koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid






Õpilane koostab kasutades infotehnoloogia vahendeid võrdleva analüüsi erinevatest plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest kirjeldades aluspindade eripärast lähtudes nende omadusi ja kasutuskohti ning paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid ja –võtteid.


2. Arvutusülesanne






Aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine plaatimiseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)


Kaldega põrandapinna plaatimine


Astmelise pinna plaatimine



Kaarekujulise pinna plaatimine


Plaaditud pindade vuukimine ja hermetiseerimine


Iseseisev töö 1:plaatimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:Erikujuliste pindade plaatimistööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE „A“ (arvestatud)

Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


sh ISESEISEV TÖÖ

15 EKAP / 390 tundi





LVP 73 tundi



seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Kehaline kasvatus 10 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Ajalugu 4 tundi (plaatmaterjalid läbi aegade) Kunstiõpetus 10 tundi (savi ja keraamika, glažuurimine, erinevate ajastute kunstistiilid)

1. Sissejuhatus plaatimistöödesse 35 tundi + 20 tundi iseseisvat tööd

Plaatimistöödega seotud mõisted ja terminid

Keraamiliste- ja kiviplaatide liigid, omadused ning kasutustingimused Plaatimissegude ja vuugitäitematerjalide omadused ning kasutustingimused Tasandussegud plaatimistöödel, nende omadused ning kasutustingimused Kruntide ja hüdroisolatsioonimaterjalide omadused ning kasutustingimused Plaatimistöödel kasutatavad töövahendid, masinad ja seadmed. Töövahendite, masinate ja seadmete kasutustingimused ning hooldamine Plaatimistöödel kasutatavad mõõteriistad Aluspindadele ja töökeskkonnale esitatavad nõuded plaatimistöödel Valmispindadele esitatavad kvaliteedinõuded plaatimistöödel Plaaditud pindade puhastus ja

Hooldusvahendid Erialased arvutusülesanded


plaatimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Plaatimistööde tehnoloogia 207 tundi + 38 tundi iseseisvat tööd

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded plaatimistöödel Oma töökoha korraldamine Mitteplaaditavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine plaatimistöödeks Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord plaatimistöödel Seinte ja põrandate tasandamine kruntimine ja hüdroisoleerimine Kallete andmine põrandatele

Seinte ja põrandate plaatimine ja vuukimine, liikumisvuukide tegemine Valmispindade kontroll ja remontimine



3. Analüüs 5 tundi + Iseseisev töö 12 tundi Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt



erikujuliste pindade plaatimistööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Plaatimistööd. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2002 Remondi käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2006 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2005 Lowrence, M. Sanitaarremont. Tallinn:Sinisukk 2002 Laaban, T. Plaatimistööd. Tallinn: Ilo 2005 Brett, M. Plaatimispiibel. Tallinn: Sinisukk 2008. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003. Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt. www.mendali.ee

www.kiilto.ee www.knaf.ee





ÕPETAJAD

10. KROHVIMISTÖÖD (valik) 18


Puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane krohvib kvaliteedinõuetele vastavalt ehitiste sise- ja välispindu ning teeb juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine), järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal.



10.1 omab ülevaadet krohvimisel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest

võrdleb erinevaid krohvitüüpe, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis-keemilistest omadustest iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning

füüsikalis-keemilisi omadusi

tunneb näidismaterjali põhjal ära nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili ning iseloomustab neid, lähtudes otstarbest

10.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab etteantud tööülesande põhjal krohvitööde tegemiseks vajaliku info ja planeerib tööaja hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse ja tasasuse,

kasutades nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid

arvutab juhendamisel tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutab pindala- ja mahuarvutuse meetodeid

koostab juhendamisel infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete valiku, materjalikulu ning tööaja arvutamise tulemustest

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest

protsessist

10.3 krohvib etteantud kvaliteedinõuetele vastavalt ehitise sise- ja välispinna ning teeb krohviparandustöid, lähtudes etteantud tööülesandest

valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest ja vastastikusest sobivusest

krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja seina või karniisidetailide seisundit valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate

materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud

projektist või eskiisist

10.4 rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuval praktikal

selgitab etteantud tööülesande põhjal krohvitööde tegemiseks vajaliku info ja planeerib tööaja hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse ja tasasuse,

kasutades nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodikorraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid

arvutab juhendamisel tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutab pindala- ja mahuarvutuse meetodeid

koostab juhendamisel infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete valiku, materjalikulu ning tööaja arvutamise tulemustest

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest

protsessist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest

protsessist valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade

omadustest ja vastastikusest sobivusest krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades

asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja seina või karniisidetailide seisundit valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate

materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud

projektist või eskiisist korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja

hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab krohvitöödel ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


10.5 järgib krohvimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab krohvitöödel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid


10.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitiste sise- ja välispindade krohvimisel ja krohviparandustöödel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide, taastamisel



HINDAMINE ERISTAV (Kujundav hindamine ja ohutustehnika nõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)


2. Juhtumianalüüs:

Probleemülesanne, mis sisaldab materjalide ja tööriistade / töövahendite valiku põhimõtteid

õpilane kirjeldab kasutades krohvimistööde terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid ning pakub välja lahenduskäike probleemi kõrvaldamiseks


4. Arvutusülesanne





Praktiline harjutustöö 1: aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine krohvimiseks.

Praktiline harjutustöö 2: seinte käsitsi krohvimine.

Praktiline harjutustöö 3: seinte masinkrohvimine.

Praktiline harjutustöö 4: õpilane parandatab ehisdetailide pinnad vastavalt kvaliteedinõuetele

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 10.2 – 10.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

Tulemus „3“ (rahuldav ) – lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) – lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid.

Tulemus „5“ (väga hea) - lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid. Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu)


Iseseisev töö 1:krohvimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

Iseseisev töö 2:harjutustöö teostamiseks vajalike materjalide ja tööaja kulu


eelarvestamine


Iseseisev töö 4:krohvimistööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine


Kokkuvõtva hinde „3“ (rahuldav), „4” (hea) või „5” (väga hea) aluseks on praktiliste harjutustööde kaalutud keskmine tulemus

TEEMAD, ALATEEMAD,

sh ISESEISEV TÖÖ

18 EKAP / 468 tundi





LVP 72 tundi

Eesti keel 12 tundi (korrektne suhtluskeel ja erialane sõnavara, kirjalike tööde vormistamine vastavalt eesti

kirjakeele normidele ja tööde vormistamise juhendile) Matemaatika 21 tundi (ühikute teisendamine ja erialaste arvutusülesannete lahendamine) Võõrkeel 10 tundi (suhtlemine, asjaajamine ja eneseväljendamine võõrkeeles, nii kõnes kui kirjas, kasutades


1. Sissejuhatus krohvimistöödesse 40 tundi + iseseisev töö 20 tundi1.1. Krohvimistööde mõiste ja krohvimise otstarve1.2. Ehisdetailid krohvimistöödel1.3. Krohvide liigid, krohvimörtide omadused1.4. Krohvimise aluspindadele esitatavad nõuded1.5. Mineraalsed ja sünteetilised pinnakattematerjalid1.6. Krohvisüsteemide lisatarvikud1.7. Krohvimistöödel kasutatavad seadmed ning tööriistad ja –vahendid1.8. Tööriistade ja –vahendite ning krohvimise seadmete hooldamine ja korrashoid1.9. Krohvimistöödel kasutatavad isikukaitsevahendid ja töötervishoid ning tööohutus krohvimistöödel, töökoha

korraldamine1.10. Inventaarsete tellingute ja töölavade paigaldamise nõuded1.11. Krohvisüsteemide paigaldamise nõuded, kvaliteedinõuded krohvimistöödel1.12. Krohvimistööde mahu ja materjalikulu arvestamine

Iseseisev töö 20 tundi - krohvimistöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Krohvimistööde tehnoloogia 279 tundi + iseseisev töö 40 tundi

2.1. Töökoha korraldamine2.2. Aluspindade ettevalmistamine krohvimistöödeks2.3. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine2.4. Pindade puhastamine ja loodimine2.5. Krohvimistööde tehnoloogiline järjekord2.6. Krohvimajakate ja juhtlaudade paigaldamine2.7. Ehisdetailide krohvimine2.8. Tööohutus tellingute ja töölavade paigaldamisel ning tööriistade ja seadmetega töötamisel2.9. Krohvimörtide valmistamine2.10. Mördi pealekandmise viisid (käsitsi krohvimine, masinkrohvimine)2.11. Krohvikihi tasandamine2.12. Raabitsvõrkude paigaldamine2.13. Nurkade ja avakülgede krohvimine2.14. Ümarpindade krohvimine2.15. Krohvide koostise uuringute tegemise põhimõtted2.16. Kontrolltoimingute teostamine2.17. Krohvipindade remontimine

Iseseisev töö 40 tundi - proovitöö materjalide ja tööaja eelarvestamine ning tööprotsesside kavandamine ja tehnoloogiakaardi koostamine


3.1. Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega krohvitööde teostamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte

3.2. Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades


Eneseanalüüs, Väljendusoskus, Täiendamist vajavad oskused, Vastavus VIKK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele

Iseseisev töö 12 tundi – analüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Krohvitööd“. J. Sammul, A. Eller. Tallinn 2001 „Lubimört 1“ Tallinn 2003 „Krohvimistööd“ ehitaja raamatukogu 2002 „Remondi käsiraamat“ ehitaja raamatukogu 2006 „Ehitusmaterjalide käsiraamat“ ehitaja raamatukogu 2005





ÕPETAJAD

11. PVC- JA TEKSTIILMATERJALIST PÕRANDAKATETE PAIGALDAMINE (valik)

14



MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt põrandale polüvinüülkloriidist ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



11.1 omab ülevaadet PVCst ja tekstiilist põrandakatetest ja nende paigaldamisel kasutatavatest töövahenditest

eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale võrdleb lähtuvalt tööülesandest tootja juhendite alusel PVCst ja tekstiilist põrandakatetega kaetavatele

aluspindadele esitatavad nõudeid eristab ja nimetab põrandakattematerjalide paigaldamisel kasutatavaid käsitööriistu, seadmeid ja mõõteriistu,

teab nende kasutusotstarvet

11.2 kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest

selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis) põhjal põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (asukoht, avad, kasutatavad materjalid)

mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades põrandakattega kaetava pinna parameetrid (mõõtmed, põrandapinna niiskustase ja tasasus)

hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja-

võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku

elektri ja vee

11.3 valmistab ette nõuetekohaselt aluspinna,

valmistab tööks ette aluspinna (vajadusel pahteldab, lihvib), liimi ja põrandakattematerjalid, juhindudes

arvestades aluspinna seisundit, kasutatavaid materjale ja tehnoloogiat

tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast

11.4 paigaldab põrandale rullmaterjale, lähtudes etteantud tööülesandest ja tootja paigaldusjuhendist

paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest



selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis) põhjal põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (asukoht, avad, kasutatavad materjalid)

mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades põrandakattega kaetava pinna parameetrid (mõõtmed, põrandapinna niiskustase ja tasasus)

hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja-

võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku

elektri ja vee valmistab tööks ette aluspinna (vajadusel pahteldab, lihvib), liimi ja põrandakattematerjalid, juhindudes

tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja juhendist

ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning

üldtunnustatud head tava kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


11.6 järgib töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


11.7 analüüsib juhendamisel oma tegevust PVC ja tekstiilist põrandakattematerjalide paigaldamisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut PVCst ja tekstiilist põrandakattematerjalide paigaldamisel





1. Võrdlusanalüüs

Õpilane koostab kasutades infotehnoloogia vahendeid võrdleva analüüsi erinevatest PVC ja tekstiilpõrandakatetest kirjeldades nende omadusi ja kasutuskohti ning paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid


2. ArvutusülesanneEtteantud tööülesande põhjal aluspinna parameetrite väljaselgitamine ja ülesande lahendamiseks vajalike materjalide kuluarvestamine


1. Praktiline harjutustöö 4: Praktilised harjutustööd / praktika


Praktiline harjutustöö 1:aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine põrandakatete paigaldamiseks (õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib tööriistad)

Praktiline harjutustöö 2:PVC katte paigaldamine ja vuukide ühendamine kuivas ruumis

Praktiline harjutustöö 3:PVC katte paigaldamine ja vuukide ühendamine märjas ruumis

Tulemus „3“ Õpilane teostab etteantud praktilise töö , etteantud materjalide ja töövahenditega.

Tulemus „4“ Õpilane teostab etteantud praktilise töö , valib praktilise töö teostamiseks vajaminevad materjalid ja töövahendid .

Tulemus „5“ Õpilane teostab etteantud praktilise töö , valides selleks asjakohased materjalid ja töövahendid ning põhjendades enda valikut

(hinnatakse kõikide õpiväljunditele 11.2- 11.5 vastavate hindamiskriteeriumite omandatust)

Vaipkatte paigaldamine

2. Praktika:

Õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas juhendamisel õpiväljundites 11.1 – 11.6 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju


Iseseisev töö 1:põrandakattetöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.



Iseseisev töö 4:põrandakattetööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine





sh ISESEISEV TÖÖ

14 EKAP / 364 tundi





LVP 88 tundi


Matemaatika 18 tundi (ühikute teisendamine ja erialaste arvutusülesannete lahendamine) Võõrkeel 11 tundi (suhtlemine, asjaajamine ja eneseväljendamine võõrkeeles, nii kõnes kui kirjas,

kasutades seejuures erialaspetsiifilist sõnavara ja väljendeid) Füüsika 10 tundi (kasutatavate materjalide ja aluskonstruktsioonide füüsikalised omadused) Kehaline kasvatus 5 tundi (soojendus ja venitusharjutused, ergonoomilised töövõtted) Keemia 20 tundi (kasutatavate materjalide keemilised omadused) Ajalugu 4 tundi (linoleumi ja PVC areng ajas) Kunstiõpetus 10 tundi (värviharmoonia)

1. Sissejuhatus teemasse 34 tundi

PVC- ja tekstiil põrandakattematerjalidega seotud mõisted ja terminid PVC rull- ja plaatmaterjalide liigitus Tekstiilist rull- ja plaatmaterjalide liigitus PVC ja tekstiilpõrandakatete paigaldamisel kasutatavad töövahendid, mehhanismid ja mõõteriistad Töövahendite ja mehhanismide korrashoid ning hooldamine PVC ja tekstiilpõrandakatete paigaldamisel kasutatavad krundid ja liimid, nende omadused ja

kasutamistingimused Aluspindadele esitatavad nõuded PVC ja tekstiilmaterjalide paigaldamisel PVC või tekstiilmaterjaliga kaetud põrandapindadele esitatavad kvaliteedinõuded Nõuded ülespöörete ning sise- ja välisnurkade teostamisele Erialased arvutusülesanded


põrandakattetöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamise tehnoloogia 202 tundi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded PVC– ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamisel Oma töökoha korraldamine Mittekaetavate pindade kaitsmine Aluspindade kontroll ja ettevalmistamine Tasandiline ja ruumiline märkimine Tööde tehnoloogiline järjekord Ülespöörete ja sise- ning välisnurkde tegemine ja üleminekuliistude paigaldamine PVC katetele trappide ja läbiviikude vormistamine ning katete ühendusvuukide freesimine ning kuum- ja

külmkeevitus

Pindade puhastamine ja hooldamine




Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt



põrandakattetööde teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Remondi käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2006; Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: ehitaja raamatukogu 2005; Põrandad ja nende viimistlus. Tallinn: ehitaja raamatukogu 1999; Lowrence, M. Sanitaarremont. Tallinn: Sinisukk 2002





ÕPETAJAD

12. KUIVKROHVPLAATIDE PAIGALDAMINE (valik) 10 Kait Aidnik, Alar Sarapuu, Anti kivistik


Läbitud moodul „Krohvimistööd“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaate, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



12.1 omab ülevaadet kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

eristab näidiste alusel kuivkrohvplaate ja võrdleb neid, lähtudes kasutusotstarbest ehitustöödel võrdleb kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende kasutusvõimaluste ja omaduste

alusel

12.2 kavandab tööprotsessi, selgitab kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamiseks vajaliku info, lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed,

valib materjalid ja töövahendid kuivkrohvplaatide paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest

asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid), arvestades nende

omadusi, kasutusotstarvet ja tootja paigaldusjuhiseid arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja

paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist töövahendite

korrasolekus ja ohutuses korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja

puhtuse hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda ja vastavust kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja

karkassile esitatavatele nõuetele

12.3 ehitab juhendamisel seinakarkassi ja paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaadid, lähtudes tööülesandest

valmistab ette lähtuvalt tööülesandest karkassi paigaldamiseks aluspinna, arvestades aluspinna seisukorda ja karkassile esitatavad nõuded

rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, kasutades asjakohaseid töövahendeid

ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest

paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid

pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud, juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest


selgitab kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamiseks vajaliku info, lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja

valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid), arvestades nende

omadusi, kasutusotstarvet ja tootja paigaldusjuhiseid arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja

paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist töövahendite

korrasolekus ja ohutuses korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja

puhtuse hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda ja vastavust kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja

karkassile esitatavatele nõuetele valmistab ette lähtuvalt tööülesandest karkassi paigaldamiseks aluspinna, arvestades aluspinna seisukorda ja

karkassile esitatavad nõuded rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, kasutades

asjakohaseid töövahendeid ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud

paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud

kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud, juhindudes etteantud

kvaliteedinõuetest korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid

ning üldtunnustatud head tava kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel

ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


12.5 järgib kuivkrohvplaatide paigaldamisel energiatõhusa

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid

ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

ning üldtunnustatud head tava kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel

ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


12.6 analüüsib juhendamisel oma tegevust kuivkrohvplaatide paigaldamisel

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kuivkrohvplaatide paigaldamisel koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades






õpilane võrdleb lähtuvalt kasutuskohast omavahel kuivkrohvplaate ja nende kinnitamisel kasutatavaid abimaterjale ning kirjeldab nende paigaldamisel kasutatavaid tööriistu


2. Arvutusülesanne





Praktiline harjutustöö 1: aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine.

Praktiline harjutustöö 2: kuivkrohv seina- ja laekonstruktsiooni ehitamine. Sisaldab sise- ja välisnurga elemente.

Praktiline harjutustöö 3: aknaorva vooderdamine kuivkrohvplaatidega Praktiline harjutustöö 4: vuukide armeerimine ja pahteldamine

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundite 12.2 – 12.6 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

Tulemus „3“ (rahuldav ) – lävendi tasemel.

Tulemus „4“ (hea) – lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid.

Tulemus „5“ (väga hea) - lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab töövahendite ja materjalide eesmärgipärane kasutamine, järgides seejuures säästva ehitamise põhimõtteid ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid. Saavutab tulemuse minimaalsete ressurssidega (materjalide, aja, närvi ja energia kulu)

4. Iseseisvad tööd Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd

Iseseisev töö 1:kuivkrohvitöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.


Iseseisev töö 3:kuivkrohvkonstruktsiooni hälvete tuvastamine ja remontimaterjalide valimine ning remondikava koostamine.

Iseseisev töö 4:Kuivkrohvplaatide paigaldamise teemal kirjaliku kokkuvõtte ja eneseanalüüsi koostamine



TEEMAD, ALATEEMAD, Mooduli õppemaht 260 tundi jaguneb järgmiselt:

sh ISESEISEV TÖÖ

10 EKAP / 260 tundi




LVP 63 tundi




1. Materjalid ja töövahendid. 16 tundi + 8 tundi iseseisev töö

1.1. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused1.2. Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele1.3. Karkassid, profiilid, kinnitused ja eritooted1.4. Konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid1.5. Kuivkrohvplaatide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende hooldamine

Iseseisev töö 8 tundi- kuivkrohvitöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine.

2. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogia. 109 tundi + iseseisev töö 12 tundi

2.1. Oma töökoha korraldamine2.2. Materjali ettevalmistamine2.3. Tasandiline ja ruumiline märkimine2.4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kuivkrohvplaatide paigaldamisel2.5. Materjali kulu arvutus2.6. Kuivkrohvplaadist seinad ja vaheseinad, nende ehitamine

2.7. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamise tehnoloogia

2.7. Kuivkrohvplaatidega seinte tasandamise (viimistlemise) moodused (karkassiga ja ilma)

2.8. Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele; põrandate soojustus.

2.9. Kuivkrohvplaatide paigalduse kvaliteedi kontroll

2.10. Kuivkrohvkonstruktsioonide isolatsioonitööd:

Hüdroisolatsiooni valmistamine, Soojusisolatsioonitööd, Nõuded heliisolatsioonile. Isolatsioonikihtide paigaldamine läbiviikude kohal.

Iseseisev töö 12 tundi – proovitöö materjalide ja tööaja kulu eelarvestamine

3. Kuivkrohvplaatide remontimine. 27 tundi + 8 tundi iseseisev töö

3.1 Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine (löögijäljed, kruvipead, augud jms).

3.2 Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele.

Iseseisev töö 8 tundi- kuivkrohvkonstruktsiooni hälvete tuvastamine ja remontimaterjalide valimine ning remondikava koostamine.


4.1. Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte

4.2. Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Eneseanalüüs, Väljendusoskus, Täiendamist vajavad oskused, Vastavus VIKK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele

Iseseisev töö 12 tundi – analüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Ehitusinfo. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 2008 (26.12.2008) (T1); http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/ N. Zabegaev, E-õppe kursus „Tasandustööd“ N. Zabegaev, E-õppe kursus „KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE“ www.gyproc.ee ; www.knauf.ee; www.norgips.lv/ee/index.php Andres Meisterson, Kuressaare Ametikooli juhtõpetaja „Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine“





ÕPETAJAD

13. EHITUSMÕÕDISTAMINE (valik) 2 ,


Läbitud moodul „Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teostab betoonitöödel vajalikke märke-ja mõõdistustöid (nt märgib avade asukohad ja kõrgused) kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse.

Õpingute käigus arendab õppija emekeeleoskust, matemaatikaoskust, geograafiaoskust ja infotehnoloogilist pädevust.


13.1 omab ülevaadet mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ja -vahenditest

selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne-ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust

teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid

meetermõõdustikus valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir,

lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

13.2 teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke-ja mõõdistustööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu

kannab töötades meeskonnas juhendamisel üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke juhindudes etteantud tööjoonisest, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

märgib töötades meeskonnas juhendamisel aluspinnale raketise asukohad, kihilatile avade asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

kontrollib töötades meeskonnas juhendamisel raketise elementide (nurgad, akna-ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid

mõõtmestab etteantud ruumi kasutades asjakohaseid tööriistu hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid arvestades nende kasutus-ja hooldusjuhendeid kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult

13.3 analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mõõtmis-ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, infootsing, arutelu, ülesannete lahendamine ,meeskonnatöö, praktiline töö, vestlus, juhtumi analüüs




1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

õpilane kirjeldab geodeesia-alaseid mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti;

õpilane teisendab etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutuste teostamiseks kasutab abimaterjale


2. Praktiline harjutustöö 1:hoone vundamendi gabariitmõõtmete mahamärkimine märkevaiade, ekkeri ja mõõdulindi abil ning juhendaja abiga


nihiku ja nooniuse kautusoskuse demonstreerimine ning detaili mõõtmestamine iseseisvalt

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 13.2 ja 13.3. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused


optilise nivelliiri kasutusoskuste demonstreerimine ning kõrguskasvude analüüs, liitmine ja kahe teineteisest kaugel asuva punkti kõrguskasvu summa leidmine vähemalt kolme jaama asetusega


ruumi kubatuuri leidmine kahel erineval lasermõõdistamise meetodil

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning praktilised ülesanded


sh ISESEISEV TÖÖ

2 EKAP / 52 tundi




LVP 20 tundi

Eesti keel / 10 tundi

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning

väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri.

Matemaatika / 5 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, aritmeetilise keskmise leidmine, arv-ja joonmõõtkavad, mahuarvutused, ümardamine, pöördellipsoid

Võõrkeel / 5tundi

1. Geodeesia alused / 14 tundi

o Geodeesia mõiste ja tähtsus o Kartograafilised projektsioonido Topograafiline plaan ja kaarto Plaanide leppemärgido Mõõtkava ja mõõtmedo Mõõdusuhe ja joonmõõto Reeperid ja kõrgusmärgid o Kaardikirjado Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed

2. Mõõdistamise tehnoloogia/ 32 tundi

Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid Mahamärkimise praktiktiline töö (grupitöö ) Hoone mahamärkimine kasutades mõõdulinti Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks

Mahamärkimiste tulemuste analüüs Kontrollmõõdistamise praktiktiline töö (grupitöö ) Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga Mõõdistusandmete analüüs Nivelleerimise praktiktiline töö (grupitöö ) Optilise nivelliiri tundmaõppimine. Lihtnivelleerimine, kõrguste ülekandmine Liitnivelleerimine Nivelleerimisandmete analüüs

3. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiktiline töö/ 6 tundi

Ruumi kubatuuri määramine laserkaugusmõõdikuga kahel erineval meetodil: kohapealt ja liikudes seinalt seinale

Tulemuste analüüs

ÕPPEMATERJALID Nivelleerimine:geodeesia. I osa.Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001(T2) Nivelleerimine. (T1)Jõgi, A., Ajaots, E. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009 Kaardiraamat õppevahend kaitseväe ajateenijatele.Raid, T. Tallinn: Infotrükk, 1999. Trükised Geodeesia. I osa 1. raamat Topograafia.Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Geodeesia. I osa 2. raamat Topograafia.Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Ehitusgeodeesia.Kala, V. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008. Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001(T2) Insenerigeodeesia õppepraktika juhend. Randlepp, A. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1991 Trassi mõõtmine, arvutamine ja profiili koostamine:geodeesia laboratoorsed tööd ja metoodilised

juhendid.Randjärv, J. Tartu: Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1985.

Metoodilised juhised geodeetilisteks töödeks ehituses. 1.osa, Geodeetilised tööd ehituse ettevalmistusperioodil. Tallinn: Eesti NSV Ehituskomitee Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut, 1989.

Väikeelamu vundamenditööd. Ehitaja raamatukogu. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2004. (T2) Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2) Perioodikaväljaanded, artiklid Mõõtevahendid ja -meetodid Eesti ehitusprotsessis. O. Sammal. Ehituskaar, 07/2002 Internetipõhised materjalid: Jõgi, A., Ajaots, E. Nivelleerimine. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „EHITUSVIIMISTLUS „ MOODULITE RAKENDUSKAVA




ÕPETAJAD

14. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik) 3 Sirje Kessa, Sirje Kahem


puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles.

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.


14.1 mõistab võõrkeelseid kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid

tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

14.2 kasutab viimistlustööde alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju

etteantud tööle hinnapakkumise

oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone lähtudes viimistlustööde tehnoloogiast ja nimetab

võõrkeeles enamlevinud viimistlustööde materjale ja töövahendeid

14.3 hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

14.4 selgitab võõrkeeles tööohutuse ja ohutustehnika alaseid ning esmaabi andmisel kehtivaid nõudeid

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot tööohutuse ja ohutustehnika ning esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon




1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhendit



Praktiline harjutustöö 1:õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde


õpilane tõlgib võõrkeelse erialase teksti emakeelde


õpilane koostab võõrkeelse hinnapakkumise


õpilane kirjeldab kuuldud erialase võõrkeelse kõne põhilist sisu



Iseseisev töö 1:võõrkeelse CV koostamine

Iseseisev töö 2: Võõrkeelse hinnapakkumise koostamine


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning

praktilised ülesanded sh. iseseisvad tööd


sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 tundi





LVP 14 tundi

• Matemaatika / 5 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused

• Võõrkeel / 9 tundi

Töötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Võõrkeelsed rollimängud Tööle kandideerimine ja dokumentide vormistamine võõrkeelses keskkonnas.

1. Erialased mõisted.

1.1. Erialaga seotud mõisted ja terminid

1.2. Ehitusmaterjalide liigitus

1.3. Ehitamise etapid

1.4. Tööde tehnoloogiline järjekord

1.5. Telefonivestlus

1.6. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise nõuded

1.7. Majandusterminid

1.8. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara

1.9. Tööohutus ja -kaitse

Iseseisev töö 20 tundi – võõrkeese CV ja hinnapakkumise koostamine

2. Enamkasutatavad töövahendid.

2.1. Töövahendite nimetused krohvimistöödel

2.2. Käsitööriistad

2.3. Elektrilised töövahendid

3. Kasutusjuhendid.

3.1. Seadmete kasutusjuhendid

3.2. Materjalide kasutusjuhendid

3.3. Hooldusjuhendid

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „EHITUSVIIMISTLUS „ MOODULIRAKENDUSKAVA




ÕPETAJAD

15. EHITUSJOONESTAMINE (valik) 3


Läbitud moodul „Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt konstruktsioonide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest.

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust


15.1 Omab ülevaadet võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest

tehniliste jooniste koostamise ja vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonistega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal

toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest ) esitusvõimalustest defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvaid mõisteid: ehitise eskiis, tehnoloogiline

projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavhelisi seoseid

15.2 visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede sekiise arvestades etteantud mõõtkava

iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil järgides kirjakeele norme

visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides mõõtkava mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid

kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms.)

15.3 selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed

tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhidektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad

selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud

tööülesandest nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid

materjale

15.4 analüüsib enda tegevust ehituskonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel

Analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesannete täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel


ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutusülesanded




1. Praktiline ülesanne „Normkiri“ (A4)( reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),

2. Praktiline ülesanne („KlotsI“)Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,.

3. Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 15.1 – 15.4. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

Praktilise ülesande lahenduses hinnatakse :

kirja vastavust standardinõuetele vaadete vastavust projektsiooni nõuetele, mõõdistamise

õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust vaadete ja kujutiste õigsust.

3. Praktiline ülesanne („Klots II“ )Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon

4. Praktiline ülesanne („Vaated“)Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine

5. Praktiline ülesanne („Lõiked“ )Õpilane töötab välja maketi alusel detaili eskiisi ja koostab selle alusel detaili tööjoonise

6. Praktiline ülesanne („Alus (Äärik)“(detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine ).

7. Praktiline ülesanne („Väikemaja“ )Õpilane tuletab etteantud tööjooniselt reaalse elamu vaated (fassaad ja vaade teljelt )

8. Praktiline ülesanne (ruumi eskiis-plaani koostamine)

lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi

alusel tööjoonise koostamist vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise

reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise

õigsust (mõõtahelate koostamist

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik praktilised ülesanded


sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 tundi




1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused 20tundi

1.1.Joonestamine kui õppeaine –seosed teiste õppeainetega

lühiülevaade joonestamise ajaloost; joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; käsi-ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);

1.2.Joonis –põhimõisted, klassifikatsioon

joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid (liigiti ja kasutusvaldkonniti), nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid);

teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid –töölehe 2xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ –etteantud alusjoonise põhjal joonise lugemine joonteliikide ja

kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); praktiline töö nr. 1„Põhiformaadi ettevalmistamine“ (A4–raamjoon, kirjanurk, tsentreerimismärgid);

1.3.Normkiri –üldnõuded, normkirja parameetrid

harjutusülesanne „Kirjanurk“ (reeglitekohane kirjanurga täitmine –vastavalt näidisele tööleht A4);

1.4.Mõõtkava –põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad

teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.5.Geomeetrilised konstruktsioonid

valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti;

võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine; korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus-ja kaheksanurk); silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks; täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks; sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine);

1.6.Mõõtmestamine

mõõtmestamiselemendid (põhimõisted); masinaehituslike jooniste mõõtmestamise põhireeglistik; teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.7.Kujumärgid

teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine II“ (joonte liigid ja nende kasutusvaldkonnad; kirjanurk –kohustuslikud väljad ja vastavasiuline informatsioon tööleht A4);

1.8.Projektsiooniline joonestamine

projektsiooni mõiste, projektsioonide klassifikatsioon ja kasutusvaldkonnad; teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

1.9.Vaated

peavaated ja lisavaated; vaadete vahelised seosed; mituvaade ja mituvaatekonstrueerimise põhireeglistik; kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik; kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal; vaadete mõõtmestamise reeglistik; teemakohased harjutusülesanded (punkt ruumis ja punkti kolmvaade, sirglõik ruumis ja sirglõigu

kolmvaade, tasapind ruumis ja tasapinna kolmvaade töölehed 3xA4); (detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine –

ristisomeetria ja kabinetprojektsioon –töölehed 2xA3), (detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine –2xA4);

1.10. Lisavaated

kujunemine, otstarve ja tähistamine joonistel; etteantud detaili peavaadete tuletamine, detaili lisavaadete tuletamine, detaili ruumiliste kujutiste

tuletamine –tööleht A3;

kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ (vastavalt ülesande variandile kolmvaate tuletamine, detaili külgpinnalaotuse tuletamine, detaili isomeetrilise (ruumilise) kujutise tuletamine –tööleht A3);

kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“ (detaili kolmvaate tuletamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine –tööleht A3);

harjutusülesanne „Joonise lugemine III“ (mõõtude analüüs, kujutiste analüüs, mõõtmestamine, joonte tüübid –töölehed 3xA4);

2.Ehitusjoonestamine 58tundi

2.1.Lõiked –mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel, materjalide tähistamine;

harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4);

2.2.eskiis –mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik;

(Äärik)“ –detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine (2xA4);

2.3.Liited (kinnisliited, lahtivõetavad liited)–kasutusvaldkonnad, eripärad ja kujutamine joonistel;

keermesliited –põhimõisted, keermete klassifikatsioon, keermete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); keevisliited –klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja keeviliidete kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); kiilliited –klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja liite kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

2.4.Detaili (kooste)tööjoonised–üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine jatükitabeli täitmise reeglistik;

2.5.Ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis

ehitusprojekteerimistööde põhietapid; üldnõuded ehitusjoonistele; ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad;

2.6.Ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid),


2.7.Ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid)

teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;

2.8.Ehitise plaan (põhiplaan)

üldnõuded plaanidele; plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve; plaani kujunemine; plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid; plaanide pealkirjastamine; plaanide mõõdistamine;

hoone plaani koostamise põhietapid; reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6 näidise alusel) joonistevastavust

kehtivatele nõuetele;

2.9.Vaated

üldnõuded ehituslikelevaadetele, vaadete kujunemine; vaadete pealkirjastamine; vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused; vaadete mõõtmestamine; praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 –reaalse elamu vaadete tuletamine (fassaad ja vaade teljelt –

tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6näidise alusel);

2.10.Lõiked

kujunemine; lõigete mõõdistamine; lõigete tähistamine; lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused; praktiline töö nr. 14„Väikemaja“ leht 3–reaalse elamu lõike tuletamine (tööjoonis M1:50, A3, M1:50,

näidise alusel);

2.11.Ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised

kujunemine, mõõdistamine, kasutatavad lihtsustusedja mõõtkavad, pealkirjastamine; praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 ,6 (erinevate konstruktsioonide (sõlmede) joonised nt. sein,

katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6,

vastavasisuliste näidisjooniste alusel);

2.12.Eskiisid ehitusjoonestamises

eskiiside otstarve; vormistamise üldnõuded; eskiisi koostamise põhietapid; ruumi (objekti) mõõdistamine; mõõtahelate koostamine;

2.13.Ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid, asukohad, jne)


ÕPPEMATERJALID „Tehniline joonis“. Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. Õppeotstarbeline käsiraamat; Tallinn Valgus 1996, „Tehnilise joonestamine“. Asi, U. Õpik, kirjastus ARGO 2009, „Tehniline joonestamine“, Asi, U. töövihik, kirjastus ARGO 2009, „Ehitusjoonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2010, „Hoone tehnovõrkude joonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2011 „Ehitusgraafika“,Vainlo, E. Tallinn TTK 2005, „Elamu“, metoodiline juhend,Kask, M. ja Loitvee, M. TTÜ Insenerigraafika keskus 2005; „Ehituskonstruktori käsiraamat“,Hartšuk, V,, Mägi,R., Neidtre, L. ja Rohusaar, J. Tallinn kirjastus

EHITAME 2012, „Mehaanikainseneri käsiraamat“.Fiscer, U., Gomeringer, R.,Kilgus, R. jt TTÜ kirjastus 2012, „AutoCAD“ Türn, L. kirjastus EHITAME Tallinn 2006,

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine





ÕPETAJAD

16. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS (valik) 3


puuduvad

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja üldise töövõime parandamiseks


16.1 Õpilane: hindab objektiivselt

oma kehalisi võimeid,

Õpilane: hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi seoseid

füüsilist vormi ja omab valmisolekut neid arendada

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt enda üldkehalise arendamisega, kasutades selleks sobivaid vahendeid ning meetodeid

arendab sportliku ühistegevuse (pallimängud, rahvaspordiüritused jne) kaudu meeskonnatööoskust ja distsipliini

õpib aktsepteerima inimestevahelisi erinevusi ja arvestama nendega erinevates suhtlussituatsioonides

arendab kutsetööks vajalikke tahteomadusi (kohanemisvõime, koostööoskus, väljendusoskus, jms)

seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva treeningkava nende saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada gapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi

ÕPPEMEETODID üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamine

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)



1. Aktiivne loeng koos praktiliste harjutustega: Õpilane osaleb aktiivses loengus, selgitades erinevaid tehnikaid

(nt kaugushüpe), võistlusmäärustikku (nt võrkpall) jne. Õpilane sooritab tunnis erinevaid virgutus- ja venitusharjutusi ja

algatab arutelu nende vajalikkusest.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 16.1 – 16.2 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

2. Füüsilised harjutused Õpilane: Sooritab üldkehalise testi II ( kõikide testis olevate harjutuste

võimetekohaselt sooritamine )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on sooritanud kõik füüsilised harjutused vastavalt etteantud nõuetele.

3. Iseseisev töö Iseseisva treeningukava koostamine ja treeningupäeviku täitmine Iseseisev treening

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastavad treeningukava ja treeningupäeviku

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik ülesanded sh. iseseisvad tööd


sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 tundi




1. Toreetilised teadmised.

1.1. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile;1.2. Hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid

puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel; organismi karastamine, riietus, spordivigastused;

1.3. Kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil; tervisesprdiga tegelemise tähtsus tulevastele emadele; sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, sagedus).

2. Võimlemine. 2.1. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits

võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused; virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnatantsud ja

2.2. Tantsumängud; harjutuskombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine;2.3. Raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine,

ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.

3. Kergejõustik 3.1. Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;3.2. Jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine;3.3. Võistlustaktika; koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus;

Cooperi test.

4. Sportmängud

4.1. Korvpall, võrkpall, jalgpall, maahoki) Sportmängija eelsoojendus;mänguelementide, tehnika täiustamine; võistlusmäärused; positsioonivisked; mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing;

4.2. Võrkpall: ründelöök pettelöögid; kohtunikutegevus;4.3. Võistlussüsteemid; valitud sportmängu tehnika ja taktika täiustamine.4.4. Jalgpall: individuaalse pallikäsitsustehnika täiustamine, võistkondlik ründe- ja kaitsemäng.

5. Üldkehaline ettevalmistus.

5.1. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus, jõud, painduvus, osavus,

kiirus);5.2. Jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused;

kaitseväe kehalise kasvatuse testid.

6. Orienteerumine

6.1. Kaardi lugemine, raja läbimine (4 km).

7. Suusatamine

7.1. Suusatamistehnika erinevates maastikutingimustes, varustus, suuskade ettevalmistamine, suusatamistehnika põhialused, võistlusel osalemine, võistlusraja ettevalmistamine.

8. Sulgpall.

8.1. Mängu tehnika ja taktika; võistlusmäärused.

9. Iseseisev töö 9.1. Iseseisev treening. 9.2. Osalemine rahvaspordiüritustel.9.3. Soojendusharjutuste kava koostamine.9.4. Osalemine kooli spordivõistlustel ja turniiridel.

Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku täitmine

ÕPPEMATERJALID Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism.

Jalak, R.2006. Tervise treening

J. Loko. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika (2004)

http://www.terviseinfo.ee

http://www.fitness.ee

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „EHITUSVIIMISTLUS“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHT (EKAP)ÕPETAJAD

17 RIIGIKAITSE (valik) 3 EKAPNÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS

puuduvad

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija areneb demokraatlikke väärtusi järgivaks, Eestile lojaalseks kodanikuks, kellel on valmisolek kaitsta oma kodumaad.


17.1. Mõistab riigikaitse tähtsust ja seotust ühiskonnaga

Selgitab Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis Selgitab tänapäeva kriisikolletes toimuvaid sündmusi, sh relvakonflikte Selgitab kodanikkonna kaasamise võimalusi riigikaitsesse

17.2. Selgitab riigikaitse korralduse, kodanikukaitse ning NATO kollektiivkaitse

Annab selgitusi riigikaitset reguleerivate õigusaktide kohta Selgitab kaitseväe ülesehitust ja kaitseväeteenistuse põhialuseid Selgitab riigikaitsega seotud organisatsioonide, sh noorteorganisatsioonide ülesehitust ja eesmärke

http://www.fitness.ee/

http://www.terviseinfo.ee/

põhimõtteid Väärtustab NATO kollektiivkaitse põhimõtteid17.3. Demonstreerib oskusi anda esmaabi ja õigesti käituda hädaolukorras

Hindab kannatanu seisundit õnnetusjuhtumi korral, tegutseb abi kutsumisel õiges järjekorras ning elimineerib edasised ohud

Annab abi, sh elupäästvat abi, kaitstes ennast ohtude eest ning vältides abistamisel tegevusi, mis põhjustavad kannatanu seisundi edasist halvenemist

Kirjeldab erinevaid hädaolukordi ning selgitab hädaolukorras käitumise põhimõtteid17.4. On läbinud välilaagri vastavalt gümnaasiumi riigikaitse õppekava nõuetele (vabariigi 06.01.2011 määrus nr 2)

Orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, vajadusel varjudes maastikul Osaleb riviõppes ja tegutseb ühtse meeskonnana rühma koosseseisus Kasutab õigesti isiklikku ja rühmavarustust Selgitab välitingimustes toitumise ja toitlustamise võimalusi ja nõudeid Selgitab relvadega ümberkäimise ohutusnõudeid, sooritades tiirulaskmise harjutusi juhendaja kontrolli all

ÕPPEMEETODID Loeng, arutelu, videod, meediakajastuste analüüs, praktilised tööd, välilaager koos praktilise tegevusega, praktilised õppused


Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul


Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Essee

Essee vastab teemale, sisaldab loogilisi arutelusid ja väljendab õppija seisukohti ja hoiakuid.ÕV 17.1; 17.2

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 17.1 ja 17.2 vastavad hindamiskriteeriumid

Praktiline töö 1:

Praktiline ülesanne välilaagris

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 17.3 ja 17.4 vastavad hindamiskriteeriumid

Rakendab õigeid abistamisvõtteid, kutsub õigesti abi, tegutseb õiges järjekorras ning stabiliseerib olukorra

Praktiline töö 2:

Välilaager koos praktilise tegevusega

Osalemine laagris, ülesannete läbi tegemineÕV 17.3; 17.4

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli tulemusega „A“ (arvestatud ) kui ta on tõendanud kõikides õpiväljundites kirjeldatud oskuste omandamist vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ning praktilised ülesanded

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVP

sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt:

auditoorne töö 10 tundi praktiline töö 68 tundi

Teemad / alateemad

1. Riigikaitse mõiste ja tähtsus

1.1.Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis1.2.Tänapäeva kriisikolded ja relvakonfliktid1.3. Eesti kaitsepoliitika. NATO ja kollektiivkaitse põhimõtted.

2. Eesti riigikaitse korraldus

2.1. Riigikaitse institutsioonid2.2. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Sümboolika.2.3. Kaitseväeteenistus2.4. Vabatahtlikud riikikaitse struktuurid

3. Esmaabi välitingimustes

3.1. Kannatanu seisundi hindamine ja stabiliseerimine; tegutsemisjärjekord3.2. Esmaabi võtted, sh elupäästev esmaabi3.3. Nõuded kannatanu transportimisel3.4. Hädaolukord: mõiste ja õige käitumine

4.Väliõppused

4.1. Riviõpe4.2.Isiklik ja rühmavarustus4.3. Orienteerumine4.4. Varjumine4.4. Toitlustuskorraldus4.5. Rännak4.6. Keskkonnahoid

5. Relvaõpe

5.1. Käsitulirelvade liigid5.2. Laskeasendid

5.3. Laskeharjutused5.4. Relvade hooldamine ja säilitamise nõuded

ÕPPEMATERJALID Riigikaitse gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2012). Kaitseväe ühendatud õppeasutused: Tartu. Kaitseväeteenistuse seadus (2000). Riigi Teataja I,2000, 28, 167. Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine.VV määrus 05.05.1998 nr 92. Riigi Teataja I, 1998, 54, 803

Documents

· Web viewÕpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja ehitamise üldistest põhimõtetest, orienteerub töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes