Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel€¦ · Web viewõpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ehitamise üldistes põhimõtetest, palkmajade ehitamisel kasutatavtest

KINNITATUD17.02.2015

Direktori käskkirjaga nr .4.1- 1/2PÕHIÕPINGUTE RAKENDUSKAVAD

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD

1. Sissejuhatus palkmajaehitaja eriala õpingutesse

4 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS

puuduvad

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ehitamise üldistes põhimõtetest, palkmajade ehitamisel kasutatavtest materjalidest ja töövahendistest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning oskab nõuetekohaselt anda esmaabi.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID1.1. omab ülevaadet

palkmajaehitaja kutsest, tööjõuturul õpitavatel kutsel nõutavatest kompetentsidest ja tööle rakendumise võimalustest

Leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest.

Leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid.

Iseloomustab palkmajaehitaja kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit.

Osaleb õppekäikudel palkmajade ehitamise ja puitkonstruktsioonide tööstusliku tootmisega tegelevatesse ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta.

1.2. selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid, omab ülevaadet palkmajade püstitamisel kasutatavatest piirde- ja kandetarinditest

Defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, asutusluba, energiatõhusus.

Selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele.

Nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest.

Nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid. Eristab näidiste põhjal puitmaterjale (saematerjal, höövel- ja liimpuit) ja nimetab nende

standardmõõte. Eristab näidiste põhjal puidupõhiseid materjale ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest

puitkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades materjali (plaadi) mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus).

Liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende äärkasutamisest tulenevaid ohte puitkonstruktsioonide ehitamisel.

Liigitab puitkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest.

Iseloomustab kasutades erinevaid teabeallikaid erinevaid puidukaitsevahendeid nende omadusi ja kasutusvõimalusi lähtuvalt normidest ja nõuetest.

Toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile.1.3. omab ülevaadet

puitsõrestikkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest (sh masinad ja mehhanismid)

liigitab kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri-, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel;

loetleb kutsetöö seisukohast vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles;

1.4. mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust palkmajade ehitamisel ja oskab anda esmaabi

koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest;

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes;

nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel;

toob näiteid ehitustöödel kasutatavate kemikaalide ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega;

valdab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, ja sooritab neid vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi;

demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist; selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel.

1.5. mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja nende rakendamise võimalusi palkmajade ehitamisel

selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jms);

iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest;

seostab hoone soojuskadu soojusfüüsika alaste teadmistega; selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususe alaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis,

standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, ligi nullenergia hoone) sisulist tähendust; iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid

tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne.);

iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel;

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile; analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete

ekspluateerimisel.ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine, õppekäik

HINDAMINE ( MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )(Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

1. Arutelu / vestlus /ekskurssioon/ kirjalik lühikokkuvõte teemadestOsalemine aruteludes järgnevate teemadega: õppekorraldusega seonduva info eriala kohta õpingutele eesmärgid edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalused eriala iseloomustus kutsestandardi alusel õppekäik ehitus-, remondiettevõtetesse kirjalik ülevaade kutsetöö eripärast ja õpitaval erialal töölerakendumise

võimaluste kohta

hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.1.

Kõik õpiväljundis 1.1. kirjeldatud oskused on omandatud ja

hinnatud tulemusega „Arvestatud“

2. Kirjalik teadmiste kontroll (mõisted, hoonete põhiosad ja neile esitatavad nõuded )

Mõistete tundmise eest (enda koostatud konspekti abil ) Selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

Ehitamise nõuded ja hoonete põhiosad :vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid.


Kõik õpiväljundis 1.2. kirjeldatud oskused on omandatud ja

hinnatud tulemusega „Arvestatud“

3. Teoreetiline teadmiste kontroll (käsitööriistade ja mehhanismide tundmine)

Grupitöö:probleemülesande lahendamine abimaterjalide kasutamisega. Etteantud tööülesande (näit. jätkutapi) teostamiseks vajalike

käsitööriistade ja mehhanismide valiminehinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.3.

Kõik õpiväljundis 1.3. kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“

4. Referaat ( tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused, ( ergonoomika)Iseseisev töö


koostab teabeallikate põhjal ülevaate osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest selgitab ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid analüüsib riske töötaja tervisele sh töötamisel välistingimustes nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust toob näiteid kasutatavate kemikaalide ja teiste ainete tervistkahjustavast

mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisegaDemonstratsioon (grupitöö ergonoomilistest töövõtetest ) Demonstreerib erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-,

koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi ja sooritab neidPraktiline töö Kannatanule abi osutamine (õnnetusjuhtumi imitatsioon: haavad, luumurrud, teadvuse kaotus, abi kutsumine ) demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral

ehitustöödelhinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.4.

5. Arvutusülesanne (soojapidavus )Grupitööna, abimaterjale kasutades, mitmekihilise piirde soojapidavuse arvutamine



6. Juhtumi analüüs Probleemsele seinakonstruktsioonile võimaliku remondilahenduse

pakkumine Etteantud seinamaterjalide asetamine välisseina ristlõikes õigesse

järjekorda lähtuvalt niiskuserežiimist



7. Iseseisevad tööd: Tulemus „A“ arvestatud Vastavalt etteantud nõuetele

kirjalik kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse

pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne), väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon) toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest

tähtaegselt esitatud kirjalikud tööd ja suulised esitlused

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ

4 EKAP / 104 tundi sh. 27 tundi lõimitud võtmepädevusi

Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 60 tundi; praktiline töö 25 tundi; iseseisev töö 19 tundi;

LVP e - 27 tundi• Eesti keel / 6 tundiTerminoloogia tundmine ja kasutamine.• Matemaatika /eh. füüsika / 15 tundiMõõtühikute teisendamine, tööaja arvutamine, detailide arvu leidmine, materjali kulu, kaaluarvutused, • Kehaline kasvatus / 6 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, troppimismärguanded, lõõgastumisharjutused.

1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine võimalused Valitud eriala tutvustamine Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine

Iseseisev töö 5 tundi- teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel

2. Ehitamise alused Ehitusalased mõisted

Ehitise elutsükkel Ehitusprojekt Ehitamise etapid Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja

viimistlustööd Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.3. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded. Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt)

4. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid Materjalide omadusedMaterjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused).Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus).Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus). PuitmaterjalidPuidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused,Puidule esitatavad kvaliteedinõuded, puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala.Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. Soojusisolatsioonimaterjalid.rullmaterjalid; villad; vahud nende omadused ja kasutusala Puidukaitsevahendid(õlid, lakid, peitsid, vahad jms) Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil KinnitusvahendidTüübel- ja naagelühendused.Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad.

Iseseisev töö 9 tundi- probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne),

5. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid). Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve: Ekskavaatorid, buldooserid, skreeperid jne. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad, tõstukid. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses. Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga

käsitööriistad

6. Töötervishoid ja tööohutus. Töökeskkond.Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid.Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid.Tervisekontroll.Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus.Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine.Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras.Tööõnnetus ja kutsehaigus.Ergonoomia.Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt. Esmaabi.Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine.Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul.Esmaabi vahendid töökohal.

Iseseisev töö 3 tundi – väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon)

8. Energiatõhus ehitamineEhituse kvaliteetPiirete niiskusrežiim.Veeauru sadestumine.Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon.

Iseseisev töö 2 tundi- toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisestÕPPEMATERJALID Ehituskonstruktori käsiraamat III . Masso, T. Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid) Pärnamägi, H.

Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005); www.puumarket.ee

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

2. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

3 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus-

ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID2.1. Mõistab oma

vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise

võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus

-, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani2.2. Selgitab enda ja

ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes

teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest

leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti

kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja

nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

2.3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni

kliendirühmi, tooteid ja töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee

2.4. Saab aru oma õigustest ja kohustustest töökeskkonnas tegutsedes

loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna

tagamisel ja kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja

meetmed nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi

seoses tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma

tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse

ja puhkuse kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja

vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust

2.5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt tavapärastes suhtlemissituatsioonides sobivalt kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava kirjeldab ja järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid lahendab meeskonnatööna juhendi alusel tulemuslikult tööalaseid probleeme tavapärastes

töösituatsioonides kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tööalast suhtlemist mõjutavaid kultuuriliste erinevuste

aspekte väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove teenindussituatsioonis Loob head suhted klientidega ja on võimeline kohandama oma suhtlemisstiili erinevate olukordade

ja inimestega. Järgib hea klienditeeninduse põhimõtteid erivajaduste ja erineva kultuuritaustaga klientidega

suhtlemisel, pidades silmas ettevõtte väärtushoiakuid nii kõnes, kirjas kui teos. Väljendab oma välimusega (korrektne tööriietus jne) lugupidavat suhtumist klientidesse. Järgib kliendiga suhtlemisel konfidentsiaalsuse põhimõtteid, ei avalda kliendiga seotud infot

kolmandatele osapooltele. Suhtub kliendi varasse ja elukeskkonda lugupidavalt ja hoolivalt. Suhtub mõistvalt kriitikasse ja õpib sellest

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp ,iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMReferaat, projekt, testid, „A“(arvestatud) kui on õigeaegselt esitatud nõuetele vastavad iseseisvaid tööd, testid ja projekt.

Iseseisvad tööd referaat : enda valitud eriala

tulevikuväljavaadete ja karjäärivõimaluste kirjeldamine

Tulemus „A“ arvestatud Vastavalt etteantud nõuetele tähtaegselt esitatud kirjalikud tööd ja suulised esitlused

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh iseseisev töö 3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 72 tundi iseseisev töö 6 tundi

1. Karjääri planeerimine - 8 tundi 1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud. Minapilt1.2. Õpioskused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde vormistamine (lõimitult

rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine.1.3. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas- ettevõttesse.

Tööandja ootused pottsepatööde valdkonna töötajale. Töö iseloom. Töökeskkond.1.4. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon.

2. Terviseõpetus - 10 tundi + iseseisev töö 4 tundi2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline- , vaimne ja sotsiaalne tervis.2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku võimalused.2.3. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete

väärtarvitamisega (liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid.

2.4. Lisa- ja saasteained toidus.2.5. Energiajoogid ja nende mõju tervisele.2.6. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism2.7. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine.2.8. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused.

Iseseisev töö 4 tundi – Igapäevastes toiduainetes erinevate E-ainete fikseerimine ja nendele otstarbe ja omaduse leidmine

3. Tööohutus ja töö tervishoid – 9 tundi 3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid.3.2. Tööohutuse alane instrueerimine.3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid

ja meetmeid nende vähendamiseks.3.4. Tuleoht.3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse

registreerimine.3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral.3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud betoneerija tervisele. Tervise

säilitamine töösituatsioonis.

4. Tööseadusandluse alused – 19 tundi 4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle kandideerimiseprotsess. Tööle

kandideerimiseks vajalikud dokumendid.4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid.4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused.4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid. Tööleping,

töövõtu- leping, käsundusleping. Katseaeg.4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust puudutavad

dokumendid. Puhkusetasu.

4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu.4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused.

5. Ettevõtlusprojekt - 19 tundi 5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start up.5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan. Lihtsustatud äriplaani

koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine.5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta

6. Karjääri planeerimine - 7 tundi + 2 tundi iseseisev töö6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna

arengutrendid ja tööjõu vajadus.6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused

ehitusvaldkonnas. Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks betoneerijana6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem.6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe.6.5. Täiendusõppe süsteem.6.6. Tööintervjuu.

Iseseisev töö 2 tundi – referaat : enda valitud eriala tulevikuväljavaadete ja karjäärivõimaluste kirjeldamine

ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid. Ettevõtlusõppe materjalid. Veebipõhised materjalid.

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD

(EKAP)

4. PUITLIIDETE VALMISTAMINE 10 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 EESMÄRK : õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate puidust kui ehitusmaterjalist, töötleb nõuetekohaselt puitu ja puidupõhiseid materjale ning valmistab puitliiteid järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus õppija arendab võõrkeeleoskust, füüsika-, matemaatika-, keemia- ja eesti keelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust ning algatusvõimet ja ettevõtlikkust.ÕpiväljundidÕppija:

4.1. kavandab tööprotsessi puitliidete valmistamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest

HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja puitliidete valmistamiseks vajaliku info lähtudes etteantud

tööülesandest (mõõtmed, asukoht,) ja planeerib tööaja; valib sobivad materjalid arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ; arvutab vajalike materjalide koguse , kasutab pindala, ruumala ja

protsentarvutuse eeskirju; valib sobilikud töövahendid, enne töö alustamist veendub töövahendite

korrasolekus ja ohutuses; korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid,

tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse;3.2. valmistab kvaliteedinõuetele vastavalt erinevaid palkmajade valmistamisel kasutatavaid puitliiteid, kasutades nõuetekohaselt käsitööriistu

valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette töökoha. rihib ja loodib juhendamisel karkassielemendid vastavalt nõuetele kasutades

vastavaid töövahendeid. valmistab kvaliteedinõudeid järgides lihtsamad puitliiteid, lähtudes etteantud

tööjoonisest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende

kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.3.3. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel

Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas

esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni

3.4. järgib puitmaterjalide töötlemisel ja puitliidete valmistamisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

3.5. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitliidete valmistamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puitliidete valmistamisel;

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, arvutusülesanne, tunnikontrollpraktika

HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll (test / tunnikontroll) Nimetab puitkonstruktsioonide ehitamisel enimkasutatud

puidu liike ( kuusk, mänd lepp, tamm, kask, saar, haab) ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles

Kirjeldab puidu omadusi, puidu kahjustusi ja nende mõju puidu mehaanilistele omadustele. Eristab puidu putuk- ja seenkahjustusi

Nimetab puidupõhiseid plaatmaterjale ja kirjeldab lühidalt nende erinevaid valmistamistehnoloogiaidja sellest tulenevaid erinevusi ning kasutusalasid (PKP, PLP, MDF, OSB, vineer)

Eristab ja iseloomustab kasutuskohtadest lähtuvalt puidutöötlemise käsitööriistu ja elektrilisi ning mehhaanilisi tööriistu

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 3.1vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

2. Praktiline töö Puitkonstruktsiooni ehitamine (kasutades elektrilisi ja mehhaanilisi käsitööriistu) mis sisaldab alljärgnevaid puitliidete elemente: lihttappliiteid nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid nurgik, talaking, konsool, sarikaankur, posti jalg,

gerbertarind, naelutusplaat liimpuitraam liited terasdetailidega, jäik nurgasõlmJärgib etteantud tööjooniseid, ohutustehnikat ja tehnoloogilisi- ning kvaliteedinõudeid

Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 3.2 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:.

3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid

kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid. sh ohutusjuhendeid

kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult

järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber


Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 3.3. – 3.4. kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju

4. Eneseanalüüs Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 3.5 vastavates

Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitliidete valmistamise õppimisel ja koostab kirjaliku kokkuvõtte.

hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

5. Iseseisevad tööd : Teabeallikaid kasutades esitluse ettevalmistamine puidu – ja

saematerjali liikide ning omaduste kohta Teabeallikaid kasutades plaatmaterjali nomenklatuuri

koostamine Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogilise järjekorra iseseisev

koostamine Puidulõikeriistade liigid ja tüübid. Käsitööriistad ja nende

hooldamine. Kirjalik töö. Puitseotiste, puitliidete ja tappide nimetused ja kasutus.

Kirjalik töö.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .

Kokkuvõtva hinde kujunemine . Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepädevusi 38 tundi

Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi; praktiline töö 130 tundi; praktika 60 tundi iseseisev töö 30 tundi;

LVP / 38 tundi Eesti keel / 4 tundi

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles

Võõrkeel / 5 tundiVõõrkeelsed terminid

Matemaatika /7 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine,

Füüsika / 8 tundiPuidu füüsikalis-mehhaniliste omaduste tutvustamine

Keemia / 4 tundiPuidu keemiliste omaduste tutvustamine, liited metallosadega

Bioloogia / 4 tundiPuidu bioloogiliste omaduste mõju tema töödeldavusele ja tugevusele

Joonistamine / 6 tundiToorikute visandamine vabakäe joonisena

PUIDU EHITUS JA OMADUSED. PUIDUPÕHISED MATERJALID. Puutüve ehitus. Puidu struktuur, välimus. Ülevaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala. Puidu tugevus, ülevaade koormuste eri tüüpidest. Puidu omadused (tihedus ja

elastsus; soojusjuhtivus, niiskuspaisumine ja –kahanemine, akustilised omadused). Puidu niiskussisaldus ja kuivatamise meetodid. Kasvuvead. Puidu kahjustused (seenkahjustused, putukakahjustused, mehaanilised kahjustused).Puidukaitsevahendid. Ehituses kasutatava saematerjali liigitus: okaspuust ja lehtpuust materjalid, ümarpalk, pinnatud ümarpalk, pruss, poolpalk, servatud poolpalk, plangud, lauad (pind-, servatud, servamata lauad) ja liistud. Ehituses kasutatava saematerjali kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalid: vineer, puitlaast-ja puitkiudplaat (sh OBS- ja MDF plaadid). Liimpuit. Kombineeritud puitmaterjalid. Puitmaterjali transport, virnastamine ja ladustamine.

Iseseisev töö 1: Teabeallikaid kasutades esitluse ettevalmistamine puidu – ja saematerjali liikide ning omaduste kohta – 5 tundi

Iseseisev töö 2: Teabeallikaid kasutades plaatmaterjali nomenklatuuri koostamine – 5 tundi

PUITÜHENDUSTE VALMISTAMINE.TÖÖVAHENDID. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline

järjekord puidu käsitsitöötlemisel. Toorik, töötlemisvaru ja detail. Puidu märkimine ja mõõtmine. Tööde tehnoloogiline järjekord puidu käsitsitöötlemisel. toorik, töötlemisvaru, detail puidu

märkimine ja mõõtmine baaspinnad, nende määramise nõuded ja valik Baaspinnad, nende määramise nõuded ja valik.

Lõike viisid. saagimine hööveldamine peiteldamine lõikekvaliteeti mõjutavad tegurid. Ohutud töövõtted puidu lõikamisel ja käsitsi töötlemisel. Töö- ja isikukaitsevahendid puidu

käsitsitöötlemisel. Serv-, jätk- ja raamseotised (nurk-ja T seotised), nende erinevused, kasutusalad ja

valmistamine. Puitseotised, nende erinevused, kasutusalad ja valmistamine. servseotised sileservseotis

punnseotis jätkseotised raamseotised T- kujuline harktapp harktapiga nurk T-seotised kalasabaga T- seotised peidetud T- seotised kraadiga kastinurk seotis Nurkseotised Pool-poolega seotis pool- poolega ristseotis ehk ristlukk pool- poolega nurkseotis prossipulkade ristseotis viltune ristseotis ehk kaldnurk pool- poolega T- seotis ehk rööplukk pool - poolega kalasabaseotis ehk kalasabalukk. Tapid, nende kasutusalad ja valmistamine. Keeltapp: Läbiv keeltapp Läbiv kiilutatud keeltapp Kahe pikikeelega tapp Kahe keelega tapp Rööptapp Mitteläbiv keeltapp Mitteläbiv kiilutatud keeltapp Poolpeittapp ehk poolkeelega tapp Nuudiga raam keeltapp Valtsiga raami keeltapp Profiilraami keeltapp Mittetäisnurkne tappseotis/tappliides Kahepoolne nurkseotis/tappliides Lahtivõetav kiilseotis/tappliides Kalasabatapp Läbiv kalasabatapp Dekoratiivne läbiv kalasabatapp Eerungiga kalasabatapp Valtsiga kalasabatapp Poolpeidetud kalasabatapp ehk poolpeitkalasabatapp

Peidetud kalasabatapp ehk peitkalasabatapp Eerungiga peitkalasabatapp Kaldkalasabatapp Tüübel- ja naagelühendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne),

naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad. Profiildetailide seotiste valmistamine ja nende kasutusala. Tööoperatsioonide sooritamine erinevate elektrikäsitööriistadega (elektrikäsisaed, elektrikäsihöövlid, elektrikäsitrellid, elektrikäsifreesid, elektri-käsilihvijad) ja portatiivsete masinatega (höövelmasinad, paksusmasinad, saagpingid).

Naelliited Kruviliited Poltliited Naagelliited Tüübelliited Terasdetailidega puitliited (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, naelutusplaat, gerbertarind, haagid, hinged, ogaplaadid)

Puidu töötlemiseks kasutatavad töö- ja abivahendid. puidu käsitsitöötlemiseks vajaminevad käsitööriistad puidu masintöötlemiseks vajaminevad põhilised puidutöötlemispingid (höövelmasinad, paksusmasinad, saagpingid) elektrilised puidu käsitööriistad (elektrikäsisaed, elektrikäsihöövlid, elektrikäsitrellid, elektrikäsifreesid, elektrikäsilihvijad)

Puidu töötlemisel kasutatavad rakised tööohutusnõuded erinevate töövahendite kasutamisel Ergonoomilised töövõtted. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded puidu masintöötlemisel.

Iseseisev töö 3: Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogilise järjekorra iseseisev koostamine – 10tundi

Iseseisev töö 4: Puidulõikeriistade liigid ja tüübid. Käsitööriistad ja nende hooldamine. Kirjalik töö – 5 tundi

Iseseisev töö 5: Puitseotiste, puitliidete ja tappide nimetused ja kasutus. Kirjalik töö – 5 tundi

ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998;• Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;• Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; • Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; • Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; • Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; • Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus 1991;• Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005;• Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002.

Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)

Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 [27.12.2008]. (T1,T4);Ehitusinfo. Artikleid ja juhendeid materjalidest. http://www.ehitusinfo.ee [27.12.2008] (T1,T4).

• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969;• Ehitajate raamatukogu. Elamusisesed puidutööd.1. osa. Tallinn: OÜ Viplala, 2001; • Ehitajate raamatukogu. Elamu puitkarkassitööd. 1.-2 osa. Tallinn: OÜ Viplala 1998; • Ehitajate raamatukogu. Elamu puitkarkassitööd. Tallinn: Ehitame 2001; • Ehitaja raamatukogu. Elamusisesed puidutööd. Tallinn: Ehitame 2001;• Ehitaja raamatukogu. Siseuste paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001// lk 71-78;• Ehitaja raamatukogu. Vaheseinte ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 20-34;• Ehitaja raamatukogu. Vahelageda ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 79-91;

• Ehitaja raamatukogu. Põrandate ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 93-108;• Ehitaja raamatukogu. Põrandad ja nende viimistlus. Tallinn: OÜ Viplala, 1999 // lk 123.

• Eurovent. http://www.eurovent.ee/index.php?id=78 [24.12.2008];• Rocwool. http://www.rockwool.ee/sw42069.asp [24.12.2008];• Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 27.12.2008] .

• Andersson, I. Koduõuede aiad ja väravad. Tallinn: Sinisukk 2004 (T2, T3, T4);• Thorstensen, D. Suur terrassiraamat. Tallinn: Varrak 2006 (T2, T3, T4);• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969 // lk 426-430 (T2, T3, T4);• Ehitaja raamatukogu. Sisetreppide paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 110-116 (T2).

Puuinfo http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10743ee/ [12.01.2009] (T2);Puuinfo http://www.puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Terrass.pdf [12.01.2009] (T3);Puuinfo http://www.puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Auto%20varjualune.pdf [12.01.2009] .

VILJANDI KUTSEKÕPPEKESKUSE PÕHIÕPINGUTE MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

6. PALKMAJA PUITKARKASS-SEINTE EHITAMINE

10 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1; 3; EESMÄRK: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab töörühma liikmena nõuetekohaselt palkmaja puitkarkass-seinu, paigaldab vajaliku plaadistuse ja voodrilaudise, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeidÕpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, füüsika-, matemaatika-, eesti - ja võõrkeelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust.Õpiväljundid

6.1. kavandab töörühma liikmena tööprotsessi palkmaja puitkarkass-seinte ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud juhistest

HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab etteantud tööülesande põhjal välja vajaliku informatsiooni ja planeerib tööaja; hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning vajadusel nõuetekohaseid mõõtevahendeid

kasutades määrab aluspinna sobivuse ja vastavuse tööjoonisele. Valmistab juhendamise ette tööks vajalikud kinnitusvahendid ja vajadusel ajutised toed ja muud

abivahendid; koostab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes

pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete, vajalike kinnitusvahendite, ning tööaja arvutamise tulemustest;

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, paigaldab töölava arvestades teiste töövõtjatega ja järgides tööohutusnõudeid;

valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust.6.3. ehitab tööülesandest lähtuvalt

seinakarkassid, paigaldab vajalikud sillused ja postid nii

ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ning käiguteede olemas. valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette aluspinna hüdroisolatsiooni paigaldamiseks

arvestades aluspinna seisukorda ning hüdroisolatsiooni esitatavad nõuded;

sise- kui väliskeskkonda rihib ja loodib juhendamisel karkassielemendid vastavalt nõuetele kasutades vastavaid töövahendeid. ehitab kvaliteedinõudeid järgides puidust seinakarkassi, lähtudes etteantud paigaldusjuhisest ja

tööülesandest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.6.5. paigaldab töörühma liikmena

nõuetekohaselt palkmaja puitkarkass-seintele lisasoojustuse, plaadistuse ja voodrilaudise

paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused

paigaldab tööjooniseid ja tootjapoolset paigaldusjuhendit järgides seinakarkassile soojustus- ja heliisolatsioonimaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks vajalikke töövahendeid

paigaldab tööjooniseid järgides karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid

6.7. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel

Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni

6.9. järgib palkmaja puitkarkass-seinte ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab puitkarkass seina ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;


6.11. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust palkmaja puitkarkass-seinte ehitamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut puitkarkass seina ehitamisel; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine, praktika

HINDAMINE (MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Tehnoloogilise kaardi koostamine

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 4.1 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

2. Praktiline töö 1Seina puitkarkassi ehitamine etteantud joonise järgi,järgides enda koostatud tehnoloogilist kaarti, valides vastavad materjalid, Valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali sobivust ja kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine). ). Arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust.Praktiline töö 2.Tööjooniste järgi isolatsioonimaterjalide ja plaadistuse paigaldamine seina. Hüdro-ja heliisolatsioon, alaside puud, tuuletõke, aurutõke jne. Töökoha ettevalmistamine, materjalide valik,enda koostatud tehnoloogilise kaardi järgimine, vastavate tööriistade kasutaminePraktiline töö 3.Ehitab kuivkrohvplaatidest mittekandva seina, järgides etteantud tööjooniseid,enda koostatud tehnoloogilist kaarti, valib vastavad materjalid ja tööriistad, valmistab ette töökoha .

Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 4. 1.- 4.3 ja 4.5.. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud nõutud ülesanded:

3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib

töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 4.4.- 4.5 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju

juhendeid. sh ohutusjuhendeid kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt,

heaperemehelikult ja säästlikult järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja

töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber


4. Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitkarkass-seinte ehitamise õppimisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.


5. Iseseisevad tööd : Iseseisev tööde tehnologiakaardi koostamine etteantud

seinakarkassi joonise põhjal , selle ehitamiseks. Teabeallikaid kasutades seinakarkassi ühenduste kirjelduse ja

otstarbe seletuse koostamine. Kirjalik. Teabeallikaid kasutades, isolatsioonimaterjalide nomenklatuuri

koostamine ja nende kirjeldamine. Ohutusnõuded puitseina karkassi ja kuivkrohvplaadist vaheseina

ehitamisel. Kirjalik töö. Kokkuvõtte ja analüüsi koostamine oma toimetulekust

tööülesannetega.


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepäduvusi 40 tundi


LVP / 40 tundi

Eesti keel / 4 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles

Võõrkeel / 5 tundiVõõrkeelsed terminid

Matemaatika / 7 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine,

Füüsika / 20tundiAkustika, soojus-,tugevus- ja heliisolatsiooni arvutused

Kehaline kasvatus / 4 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused, lõõgastumisharjutused.

1. Oma töö ja töökoha korraldamine Karkassosade nimetused (alumine vöö, ülemine vöö, nurga- ja vahepostid, avatäidete postid.

Ehitusprojekti lugemine ja sellest oma tööks vajaliku info leidmine (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)

Etteantud tööjoonise lugemine Puidust seina konstruktsiooni ehitamiseks kasutatavad materjalid (prussid, puidust

talakonstruktsioonid, liimpuit jms.) Sobiva materjali valik ,lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt selle

kvaliteeti ja sobivust (oksad, praod, poomkant, kuju muutused) Lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, selle ehitamiseks vajalike tööriistade valik.

2. Tööde tehnoloogiline järjekord ja tehnoloogiakaardi vormistamine Mõõtmine, märkimine Järkamine vekseldamine Vajalike sisselõigete tegemine Paigaldamine

3.Seinakarkassi ühendused . Tappühendused Naelühendused Poltühendused Tüübelühendused Naagelühendused Plaatühendused Kombineeritud ühendused

Iseseisev töö 1 : Tehnologiakaardi koostamine etteantud seinakarkassi joonise põhjal selle ehitamiseks – 10tundi

Seinakarkassi ehitamine – 80 tundi + iseseisev töö 10tundi3. Alusvöö paigaldamine 4. Kruvikinnitussamm 5. Nurgapostide paigaldamine 6. Sõrestikpostide paigaldussamm vastavalt kasutatavale soojusisolatsiooni materjalile 7. Sõrestikpostide paigaldamine 8. Ülemise vöö paigaldamine 9. Ukse- ja aknaavade valmistamine 10. Ühenduskohtade tihendamine 11. Seinakarkassi teljesuunaline jäigastamine

12. Puitsilluste paigaldamine 13. Terassilluste paigaldamine 14. Puitpostide paigaldamine nii sise- ,kui ka väliskeskkonda 15. Seina elementide montaaž vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele.

Iseseisev töö 2 - Teabeallikaid kasutades seinakarkassi ühenduste kirjelduse ja otstarbe seletuse koostamine. Kirjalik – 4 tundi

1. Isolatsioonimaterjali paigaldus Hüdroisolatsiooni ja alasidepuu paigaldus vundamendile Soojustus – ja isolatsioonimaterjali paigaldus elementide liitekohtadesse. Tuuletõkkematerjali paigaldamine seinakarkassile Soojustusmaterjali paigaldamine seina karkassile Õhu- ja aurutõkke paigaldamine Puidupõhistest materjalidest plaadistuse paigaldamine seina karkassile.

Iseseisev töö 3 - Teabeallikaid kasutades, isolatsioonimaterjalide nomenklatuuri koostamine ja nende kirjeldamine – 3 tundi

2. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine Puidupõhise karkassi ehitamine Metallprofiilkarkassi ehitamine (alumine-, ülemine vöö, nurgapostid, vahepostid, akna- ja

uksepostid) Postide paigaldamise samm Kruvide kinnitamise samm ja asukohad nii postide kinnitamisel-ühendamisel kui ka plaatide

kinnitamisel. Kuivkrohvplaatide paigaldamine Liitekohtade tihendamine

3. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded puidust seinakonstruktsioonide valmistamisel –

10tundi – iseseisev töö 10tundi Töökoha ohutu korraldus ja töövahendite korrashoiu kontrollimine vajalike tõusuteede, redelite, piirete ja töölavade paigaldus lähtuvalt töö eripärast ja

tööohutusnõudeid jälgides töö eripärast lähtuvalt vajalikud isikukaitsevahendid ergonoomiliselt õiged ja ohutud töövõtted nõuded töötsooni korrashoiule töötsooni eesmärgipärane kasutamine

Iseseisev töö 4 - Ohutusnõuded puitseina karkassi ja kuivkrohvplaadist vaheseina ehitamisel. Kirjalik töö – 2 tundi

4. Oma tegevuse analüüs – analüüs koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetuleku kohta hinnang oma tegevusele kokkuvõtte koostamine analüüsi tulemustest ja vormistamine

. Iseseisev töö 5 – Kokkuvõtte ja analüüsi koostamine omatoimetulekust puitkarkass-seinte ehitamisel – 2 tundi

ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998; Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa

Kutsehariduskeskus 2002; Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus

1991; Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste

parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

8. PALKSEINTE EHITAMINE 10 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 ja 3EESMÄRK : õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab töörühma liikmena juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest või moodulitest palkseinu ja paigaldab neisse avatäiteid, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeidÕpingute käigus õppija arendab võõrkeeleoskust, füüsika-, matemaatika-, keemia- ja eesti keelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust ning algatusvõimet ja ettevõtlikkust.ÕpiväljundidÕppija:

8.1. kavandab tööprotsessi ja korraldab töölõigu piires nõuetekohaselt oma töökoha palkseinte ehitamiseks

HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja etteantud tööülesande põhjal materjalide koguse, vajaliku

informatsiooni (mõõtmed, kasutatavad materjalid, ) ja planeerib tööaja; koostab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise

tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete, vajalike kinnitusvahendite, ning tööaja arvutamise tulemustest;

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad

töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest8.3. paigaldab ja fikseerib töörühma liikmena

vundamendile esimese palgirea, järgides etteantud projektdokumentatsiooni

paigaldab hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea, järgides projekti ja paigaldusjuhendit ning kasutades selleks õigeid töövahendeid ja võtteid

8.4. paigaldab ja fikseerib töörühma liikmena palkdetailid ja tihendusmaterjalid lähtudes etteantud juhistest arvestades palkseina vajumist

kinnitab esimese palgirea vundamendile vastavalt etteantud juhistele, järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit

paigaldab ja fikseerib palkdetailid ja tihendusmaterjali vastavalt etteantud juhistele, järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit

jäigastab seinad, paigaldab konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavad detailid vastavalt etteantud juhistele ning järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit

8.5. paigaldab lisasoojustuse palkseinale Osaleb lisaroovitise paigaldamisel, arvestades etteantud juhiseid Paigaldab puitkonstruktsioonile sise- ja välisvoodrilauad järgides

tööülesandes etteantud kvaliteedinõudeid

8.6. valmistab ja paigaldab vastavalt tööjoonistele ajutised avatäited, aknad ja uksed, arvestades avatäidete paigaldusnõudeid ja palkseina vajumist

Kavandab meeskonnaliikmena tööprotsessi avatäidete paigaldamiseks, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud ehitusprojektist

Paigaldab puitkonstruktsioonile avatäidete kinnitamiseks vajamineva konstruktsiooni järgides tööülesandes etteantud kvaliteedinõudeid

Valmistab ja paigaldab ajutised avatäited, aknad ja uksed järgides tööjooniseid ja arvestades palkseina vajumist

8.7. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses

töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut

reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni

8.8. järgib palkmaja ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;

rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;

sooritab kutsetöö spetsiifikat arvestavalt sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi; kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja

muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid;8.9. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust

palkseinte ehitamisel järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;

rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;

sooritab kutsetöö spetsiifikat arvestavalt sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi;

kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid;

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, teoreetiliste teadmiste kontroll, arvutusülesanne,

praktikaHINDAMINE (MITTEERISTAV)

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll (test / tunnikontroll)Etteantud praktilise töö planeerimisülesanne: koostab tööplaani mis sisaldab põhjendatud põhi ja abimaterjalide valikut, nende koguste ning tööaja kulu arvutust lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevaid

palkmaja põhi- ja abimaterjalid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid . Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides energiatõhusa ehituse põhimõtteid

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 5.1vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

2. Praktilised tööd: Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 5.2- 5.5

paigaldab hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea Kinnitab esimese palgirea vundamendile Paigaldab ja fikseerib palkdetailid ja tihendusmaterjalid Jäigastab seinad, paigaldab vajumist ühtlustavad detailid ja

pingutid Paigaldab ajutised avatäited

hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab palkseinte ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid





Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites5.1 – 5.8 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju

4. EneseanalüüsAnalüüsib koos juhendajaga enda tegevust palkseinte ehitamise õppimisel ja koostab kirjaliku kokkuvõtte.


5. Iseseisevad tööd : palkseinte ehitamisel kasutatavate töövahendite ja

materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine ning nende fikseerimine tööplaanis

teostatud tööde fikseerimine töökavas, troppimismärguannete harjutamine.

analüüsib tööplaaniss planeeritud ja saavutatud õpiväljundit ning selleks kulunud tööaega ning kasutatud töövõtteid


Kokkuvõtva hinde kujunemine Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud

Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi; praktiline töö 134 tundi; praktika 60 tundi

võtmepädevusi 27 tundi iseseisev töö 26 tundi;

LVP / 27 tundi Eesti keel / 6 tundiTerminoloogia tundmine ja kasutamine. Matemaatika /eh. füüsika / 15 tundiMõõtühikute teisendamine, tööaja arvutamine, detailide arvu leidmine, materjali kulu, Kehaline kasvatus / 6 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, troppimismärguanded, lõõgastumisharjutused.

1. Materjalid ja töövahendid. 1.1. Tööstuslikult valmistatud palkmaja elemendid, nende liigitus,markeerimine, otstarve ja omadused1.2. Tööstuslikult valmistatud palkmajapaigaldamine lähtuvalt energiatõhusa ehitamise põhimõtetest1.3. Nõuded palkdetailide ladustamisele1.4. Tihendusmaterjalid, kinnitusdetailid ja lisatarvikud1.5. Konstruktsioonide hüdroisolatsioonmaterjalid, nende paigaldamise nõuded1.6. Palkmaja elementide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende hooldamine1.7. Töö planeerimine ehitusplatsil

Iseseisev töö 6 tundi- palkseinte ehitamisel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine ning nende fikseerimine tööplaanis

2. Palkseinte paigaldamise tehnoloogia. 2.1. Oma töökoha korraldamine ja tööks ettevalmistumime. Tööplaani koostamine. Tööprojektilt praktiliseks tööks vajaliku informatsiooni leidmine2.2. Materjali ettevalmistamine ja ladustamine2.3. Märketööde tegemine

2.4. Hüdroisolatsiooni paigaldus2.5. Esimese palgirea paigaldus vundamendile2.6. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded palkseinte paigaldamisel. Ajutiste piirete ja käiguteede paigaldamine2.7. Palkdetailide fikseerimine ja tihendamine seinas. Seinte jäigastamine.2.8. Troppimistööde teostamine

Iseseisev töö 16 tundi – teostatud tööde fikseerimine töökavas, troppimismärguannete harjutamine.

3. Analüüs 3.1. Analüüsib seminaril koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega tööstuslikult valmistatud palseinte ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte

Iseseisev töö 4 tundi – analüüsib tööplaaniss planeeritud ja saavutatud õpiväljundit ning selleks kulunud tööaega ning kasutatud töövõtteid

ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998;• Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;• Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 [27.12.2008]. (T1,T4);• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969;• Ehitajate raamatukogu. Elamusisesed puidutööd.1. osa. Tallinn: OÜ Viplala, 2001; • Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969 // lk 426-430 (T2, T3, T4);• Ehitaja raamatukogu. Sisetreppide paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 110-116 (T2).

Puuinfo http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10743ee/ [12.01.2009] (T2);

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

6. 7. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE

10 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 ja 3

Eesmärk: taotletakse, et õpilane: omandaks aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi; omandab harjumuse teadlikut ja regulaarset harrastada kehakultuuri ja enda valitud spordiala ning käsitleb seda kui osa ühiskonna kultuurist; omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, esmaabi- ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕpiväljundidÕppija:6.1. kavandab töörühma liikmena

tööprotsessi katusekonstruktsioonide ehitamiseks oma töölõigu piires, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud ehitusprojektist

HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja etteantud ehitusprojekti põhjal katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed

(konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist

nende korrasolekus ja ohutuses teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd kasutades asjakohaseid

mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid lähtudes etteantud tööjoonisest ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku

materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust6.2. ehitab töörühma

liikmena juhendamisel erinevaid katusekonstruktsioone,

monteerib juhendamisel katusesõrestikud järgides tööjooniseid ja kasutades vajalikke töövahendeid valmistab meeskonnaliikmena juhendamisel ette puidust detailid (sarikad, liimpuittalad) ja koostab

nendest naelplaatliidetega katusesõrestiku järgides tootejooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades vajalikke töövahendeid

ehitab meeskonnaliikmena juhendamisel pärlini ja pennsarikatega katusekonstruktsiooni järgides tööjooniseid

ehitab meeskonnaliikmena juhendamisel lamekatuse puitkonstruktsiooni järgides tööjooniseid ehitab meeskonnatööna räästasõlmed järgides tööjooniseid ja arvestades erinevate

katusekonstruktsiooni tüüpidega vormistab juhendamisel vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, ventilatsioonitorud) katusele järgides

tööjooniseid ja arvestades tuleohutusnõuetega

6.3. paigaldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides katusekonstruktsioonile aluskatte, tuulutusliistud, roovitise ja laudise ning ehitab räästad, järgides tööjooniseid ja etteantud juhiseid

paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile soojustus- ja heliisolatsiooni- ning auru- ja tuuletõkkematerjalid järgides tööjooniseid ja materjalide tootjapoolseid paigaldusjuhendeid

paigaldab tööjooniseid ja paigaldusjuhendeid järgides konstruktsioonile erinevatest puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid

paigaldab meeskonnatööna katusele aluskatte lähtudes kattematerjali paigaldamise juhendist ning tuulutusliistud, roovitise ja/või laudise järgides tööjooniseid, kasutades selleks vajalikke töövahendeid

6.4. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel

Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni

6.5. järgib katusekonstruktsioonide ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid


6.6. analüüsib koos juhendajaga enda analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega katusekonstruktsioonide

tegevust erinevate katusekonstruktsioonide ehitamisel

ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeidÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine

HINDAMINE (MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll.

Õpilane loetleb ja kirjeldab katusekonstruktsiooni elemente. Tunneb materjali ja hindab visuaalselt nende kvaliteeti. Skitseerib tüüpseid katusekonstruktsioonide lahendusi.Teostab vajaminevad mõõdistused ja märketööd ning sooritab etteantud tööülesande põhjal materjali koguse arvutamise.


2. Praktilised tööd .Ehitab tööjooniseid ja juhendmaterjale järgides erinevaid katusekonstruktsioone (naelplaatliidetega sõrestik, pärlinitega ja pennsarikatega katusesõrestik, lamekatusekonstruktsioon) ja paigaldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides neile isolatsiooni materjalid ning plaadistuse valides vastavad materjalid, kasutades õigeid töövõtteid ja tööriistu.Ehitab räästad ja katuse läbiviigud, järgides tööjooniseid

Õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.2 ja 6.3 ning 6.5 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:

3. PraktikaÕpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas

rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid


kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt,


heaperemehelikult ja säästlikult järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja

töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

4. Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut katusekonstruktsioonide ehiamise õppimisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.


5. Iseseisevad tööd : Katuste tüübid ja liigitamine. Erinevused põhiliste

katusekonstruktsioonide vahel. Iseseisev kokkuvõtte koostamine oma tööülesannete analüüsist.


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepädevusi 21 tundi


LVP / 21 tundi

Eesti keel / 2 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes

korrektses eesti keeles Võõrkeel / 5 tundi

Võõrkeelsed terminid Matemaatika / 6 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, Kehaline kasvatus / 8 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused, lõõgastumisharjutused.

1.Kaldkatuste tüübid 1.1.Viilkatus1.2.Kelpkatus1.3.Neeluga viilkatus1.4.Pultkatus1.5.Teised katuste tüübid

2.Katusekonstruktsioonide elemendid 2.1. Penn, sarikas, pärlin, post, aluspuu.

3.Lähteandmete lugemine ehitusprojektilt katusekonstruktsioonide ehitamiseks 3.1. Konstruktsiooni mõõtmed.3.2. Asukoht3.3. Kasutatavad materjalid

4.Lamekatusekonstruktsioonid4.1.Parapet ja räästad4.2.Läbiviigud (äravoolu avad, tuulutustorud)4.3.Ülespöörded

4.4.Lamekatusekonstruktsiooni võrdlus viilkatuse- ja vahelaekonstruktsiooniga.

Iseseisev töö : Katuste tüübid ja liigitamine. Erinevused põhiliste katusekonstruktsioonide vahel – 10tundi

5, Mõõdistused, märketööd, mõõtmismeetodid ja mõõtmisriistad

6.Töökoha ja töövahendite ettevalmistus. Tööriistad. Tööohutusnõuded 6.1.Elektrilised- ja käsitööriistad ning nende korrashoid.6.2.Töökaitsevahendid6.3.Ergonoomilised töövõtted ja tööohutusnõuded katuse töödel.

7.Katuse aluskatte ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 7.1.Roovitus7.2.Tuulutusliistud7.3.Tuule- ja aurutõke7.4.Soojustus7.5. Laudis

8. Katuseräästad, katuse läbiviigud 8.1.Tuulekastid.8.2.Luugid.8.3.Katuseaknad.

Iseseisev töö 3: Kokkuvõtte koostamineja analüüs enda toimetulekust katusekonstruktsioonide ehitamisel – 5tundi

ÕPPEMATERJALID Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; • Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006;

• Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus 1991; • Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; • Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Ots, M-M. Lamekatusetööde käsiraamat. Tallinn: Pakett 1999; • Ehitajate raamatukogu. Väikeelamu katusekattetööd. Tallinn: Viplala 1998; • Samuel G. Kivikatused. Tallinn: Eesti Ehituinseneride Liit 1994 (T1,T2,T3); • Antell,O. Katusekivi. Kivikatus. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet. Stockholm : Central Board of National Antiquities 1997 (T5); • Jonsson, G. Lisinski, J. Plekk-katus, soovitusi tootmiseks, paigaldamiseks ja hoolduseks. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, 2005 Saku: Rebellis (T5);

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

8. 9. PUITRÕDUDE JA -TERRASSIDE EHITAMINE

4 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb töörühma liikmena nõuetekohaselt palkmaja puitterrasside ja rõdude ehitamisel, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1 kavandab töörühma liikmena oma töölõigu piires tööprotsessi palkmaja puitterrassi

selgitab välja terrasside ja rõdude ehitamiseks vajaliku info lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht,) ja planeerib tööaja;

ja rõdu ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud juhistest

valib sobivad materjalid arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ; arvutab vajalike materjalide koguse , kasutab pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; valib sobilikud töövahendid, enne töö alustamist veendub töövahendite korrasolekus ja

ohutuses; korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse;7.3 osaleb töörühma liikmena palkmaja

puit-terrassi ja rõdu ehitamisel, järgides etteantud ehitusprojekti

valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette töökoha. paigaldab kvaliteedinõudeid järgides alustalad, põrandalaudise ning piirded lähtudes

etteantud tööjoonisest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast7.5 kinnistab õppekeskkonnas omandatut

reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel

Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas


7.7 järgib palkmaja puit-terrassi ja rõdupiirete ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab valmistamisel ja paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;


7.9 analüüsib koos juhendajaga enda tegevust etteantud tööülesannete täitmisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamineHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontrollEtteantud praktilise töö planeerimisülesanne:

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 7.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

Sisaldab põhjendatud töövahendite ja materjalide valikut, nende koguste ning tööaja kulu arvutust lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest

2. Praktilised tööd.: Alustalade paigaldamine. Põrandalaudise paigaldamine. Piirete paigaldamine.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 7.1- 7.2. ja 7.4. .vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

3. PraktikaÕpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid





4. Iseseisev tööAnalüüs

Iseseisev kokkuvõtte koostamine oma tööülesannete analüüsist


KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud

positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ

4 EKAP / 104 TUNDI

Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 52 tundi praktika 40 tundi iseseisev töö 6 tundi

1. Lähteandmed puitrajatiste ehitamiseks ehitusprojekti lugemine ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)

2. Töövahendite valik ja töökoha korraldamine: nõuetekohaselt oma töökoha korraldamine töö- ja abivahendite valik, nende korrasolek ja ohutus tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine asjakohaste mõõteriistade ja mõõtmismeetodite kasutamine nõuetekohane mõõtmistäpsus puitrajatise ehitamiseks sobiliku materjalid valik (kvaliteet) tööks vajaliku materjali koguse arvutamine pindala, ruumala ja protsentarvutuse tegemine tulemuse tõesuse hindamine

3. Puitrajatiste valmistamine: töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või –plaadistuse töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed

kandelatid

töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid

4. Töötervishoid puitrajatiste valmistamisel puidust välisrajatiste ehitamisel ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamine nõuetekohaste isikukaitsevahendite kasutamine töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö

kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgmine inimeste ja keskkonnaga arvestamine töötsooni eesmärgipärane kasutamine töötsooni korrashoid töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendite, sh ohutusjuhendite järgimine

5. Töötulemuste hindamine ( iseseisev töö 6 tundi ) erinevate tööülesannetega toimetuleku analüüs puitaia ja –terrassi ehitamisel arendamist vajavate aspektide hindamine kokkuvõtte koostamine analüüsi tulemustest

ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998; Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus

2002; Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa

Kutsehariduskeskus 2002; Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti

Metsatööstus 1991; Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste

parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002.

Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

10. 11. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS (valik )

3,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 Eesmärk: taotletakse, et õpilane: omandaks aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi; omandab harjumuse teadlikut ja regulaarset harrastada kehakultuuri ja enda valitud spordiala ning käsitleb seda kui osa ühiskonna kultuurist; omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, esmaabi- ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

Õpilane8.1. hindab objektiivselt oma kehalisi

võimeid, füüsilist vormi ja omab valmisolekut neid arendada

8.2. tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt enda üldkehalise arendamisega, kasutades selleks sobivaid vahendeid ning meetodeid

Õpilane: hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi

seoseid seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva

treeningkava nende saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi

järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju

8.3. arendab sportliku ühistegevuse (pallimängud, rahvaspordiüritused jne) kaudu meeskonnatööoskust ja distsipliini

8.4. õpib aktsepteerima inimestevahelisi erinevusi ja arvestama nendega erinevates suhtlussituatsioonides

8.5. arendab kutsetööks vajalikke tahteomadusi (kohanemisvõime, koostööoskus, väljendusoskus, jms)

arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada gapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi

arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja

otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke

rühi-,koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi

arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini

järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi

ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamineHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –

mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDAktiivne loeng koos praktiliste harjutustega: Õpilane osaleb aktiivses loengus, selgitades erinevaid tehnikaid (nt

kaugushüpe), võistlusmäärustikku (nt võrkpall) jne. Õpilane sooritab tunnis erinevaid virgutus- ja venitusharjutusi ja

algatab arutelu nende vajalikkusest.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 8.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

1. Füüsilised harjutused 1.- 11. Õpilane: Sooritab üldkehalise testi II ( kõikide testis olevate harjutuste

võimetekohaselt sooritamine )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on sooritanud kõik füüsilised harjutused vastavalt etteantud nõuetele.

2. Iseseisev töö Iseseisva treeningukava koostamine ja treeningupäeviku täitmine Iseseisev treening

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on vastavalt individuaalsetele võimetele teostanud kõik iseseisvad tööd ja järginud ning täitnud treeningpäevikut.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)


3 EKAP / 78 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 10 tundi

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 60 tundi iseseisev töö 12 tundi

LVP 10 tundi

Matemaatika / 4 tundiArvutuste kasutamine kehaliste harjutuste hindamisel. Aja mõõtmine.

Võõrkeel / 2 tundiPallimängude terminid võõrkeeles

Infotehnoloogia / 4 tundiInfotehnoloogiliste seadmetega spurditulemuste jälgimine ja mõõtmine.

KEHALINE KASVATUS:

1. Teoreetilised teadmised 1.1. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile;1.2. Hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid

puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel; organismi karastamine, riietus, spordivigastused;1.3. Kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil; tervisesprdiga tegelemise tähtsus

tulevastele emadele; sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, sagedus).

2. Võimlemine 2.1. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits

võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused; virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnatantsud ja

2.2. Raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.

3. Kergejõustik 3.1. Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;

4. Üldkehaline ettevalmistus 4.1. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus, jõud,

painduvus, osavus, kiirus);4.2. Jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja

koordinatsiooniharjutused; kaitseväe kehalise kasvatuse testid.

5. Iseseisev töö - 12tundi5.1. Iseseisev treening. 5.2. Soojendusharjutuste kava koostamine.5.3. Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku täitmine

ÕPPEMATERJALID Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism. Jalak, R.2006. Tervise treening J. Loko. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika (2004) http://www.terviseinfo.ee http://www.fitness.ee

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

9. EHITUSMÕÕDISTAMINE(valik)

3,0 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Sissejuhatus erialasse“ ja „Ehitusjoonestamine“MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teostab pottsepatöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid

kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse.Õpingute käigus arendab õppija emekeeleoskust, matemaatikaoskust, geograafiaoskust ja infotehnoloogilist pädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. omab ülevaadet mõõdistamisel ja

märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ja -vahenditest

selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne- ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust

teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus

valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

9.2. teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu

kannab töötades meeskonnas juhendamisel üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke juhindudes etteantud tööjoonisest, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse märgib töötades meeskonnas juhendamisel aluspinnale raketise asukohad,

kihilatile avade asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

kontrollib töötades meeskonnas juhendamisel raketise elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid

mõõtmestab etteantud ruumi kasutades asjakohaseid tööriistu hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid arvestades nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult

9.3. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, infootsing, arutelu, ülesannete lahendamine ,meeskonnatöö, praktiline töö, vestlus, juhtumi analüüs

HINDAMINE ( MITTEERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll

õpilane kirjeldab geodeesia-alaseid mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti;

õpilane teisendab etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutuste teostamiseks kasutab abimaterjale

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 8.1 vastavad hindamiskriteeriumid

2. Praktiline ülesanne 1 - hoone vundamendi gabariitmõõtmete mahamärkimine märkevaiade, ekkeri ja mõõdulindi abil ning juhendaja abiga

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 8.2 vastavad hindamiskriteeriumid

Praktiline ülesanne 2 - nihiku ja nooniuse kautusoskuse demonstreerimine

ning detaili mõõtmestamine iseseisvalt

Praktiline ülesanne 3 - optilise nivelliiri kasutusoskuste demonstreeimine ning kõrguskasvude analüüs, liitmine ja kahe teineteisest kaugel asuva punkti kõrguskasvu summa leidmine vähemalt kolme jaama asetusega

Praktiline ülesanne 4 - ruumi kubatuuri leidmine kahel erineval lasermõõdistamise meetodil

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega - „A“ (arvestatud)

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :3,0 EKAP / 78 tundi s.h 13 tundi lõimitud võtmepädevusi

Mooduli õppemaht 78 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 27 tundi praktiline töö 51 tundi

LVP 13 tundi Matemaatika / 6 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, aritmeetilise keskmise leidmine, arv- ja joonmõõtkavad, mahuarvutused, ümardamine, pöördellipsoid

Geograafia / 2 tundiMaa kuju, nullnivoo, geoid, koordinaatteljed, pikkus ja laiuskraadid, absoluutne ja suhteline kõrgus,

Infotehnoloogia / 5 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks

1. Geodeesia alused 14 tundi Geodeesia mõiste ja tähtsus Kartograafilised projektsioonid Topograafiline plaan ja kaart Plaanide leppemärgid

Mõõtkava ja mõõtmed Mõõdusuhe ja joonmõõt Reeperid ja kõrgusmärgid Kaardikirjad Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed

2. Mõõdistamise tehnoloogia 47 tundi Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid Mahamärkimise praktiktiline töö (grupitöö ) Hoone mahamärkimine kasutades mõõdulinti Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks Mahamärkimiste tulemuste analüüs Kontrollmõõdistamise praktiktiline töö (grupitöö ) Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga Mõõdistusandmete analüüs Nivelleerimise praktiktiline töö (grupitöö ) Optilise nivelliiri tundmaõppimine. Lihtnivelleerimine, kõrguste ülekandmine Liitnivelleerimine Nivelleerimisandmete analüüs

3. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiktiline töö - 6 tundi Ruumi kubatuuri määramine laserkaugusmõõdikuga kahel erineval meetodil: kohapealt ja

liikudes seinalt seinale Tulemuste analüüs

ÕPPEMATERJALID Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Nivelleerimine. (T1) Jõgi, A., Ajaots, E.[http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009

Kaardiraamat õppevahend kaitseväe ajateenijatele. Raid, T. Tallinn: Infotrükk, 1999. TrükisedGeodeesia. I osa 1. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Geodeesia. I osa 2. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1)Ehitusgeodeesia. Kala, V. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008.Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Insenerigeodeesia õppepraktika juhend. Randlepp, A. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1991Trassi mõõtmine, arvutamine ja profiili koostamine:geodeesia laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid. Randjärv, J. Tartu: Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1985.Metoodilised juhised geodeetilisteks töödeks ehituses. 1.osa, Geodeetilised tööd ehituse ettevalmistusperioodil. Tallinn: Eesti NSV Ehituskomitee Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut, 1989.Väikeelamu vundamenditööd. Ehitaja raamatukogu. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2004. (T2) Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2)Perioodikaväljaanded, artiklidMõõtevahendid ja -meetodid Eesti ehitusprotsessis. O. Sammal. Ehituskaar, 07/2002Internetipõhised materjalid:Jõgi, A., Ajaots, E. Nivelleerimine. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

10. EHITUSJOONESTAMINE (valik) 3 EKAP NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt küttesüsteemide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. omab ülevaadet tehniliste jooniste

koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest,

toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal,

toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest, defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted:

ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavahelisi seoseid;

10.2. visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise arvestades etteantud mõõtkava

iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil, järgides kirjakeele norme,

visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest,

mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava,

joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate järgides mõõtkava,

mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt,

vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms);

10.3. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed

tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad,

selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest,

selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest,

nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale,

10.4. analüüsib enda tegevust ehituskonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel

analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesande täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel,

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid;

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutsülesanded HINDAMINE (MITTEERISTAV )

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUM

1. Praktiline ülesanne „Normkiri“ (A4); ( reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 10.1 – 10.4. vastavad hindamiskriteeriumidÜlesande lahenduses hinnatakse kirja vastavust standardinõuetele

2. Praktiline ülesanne (töölehed 2xA3) .

3. Praktiline ülesanne ( „Klots I“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,

4. Praktiline ülesanne( „Klots II“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon

5. Praktiline ülesanne ( „Vaated ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine

6. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpiväljundites 10.1 ja 10.3 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

Praktilistes ülesannetes:• Hinnatakse etteantud ülesannete lahendi õigsust• Hinnatakse vaadete vastavust projektsiooni nõuetele, mõõdistamise õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust• Hinnatakse kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust.• Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust• Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust.• Hinnatakse lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele.• Hinnatakse ristlõigete kujunemise ja vormistamise õigsust.• Hinnatakse eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi alusel tööjoonise koostamist.• Hinnatakse keerme parameetrite arvutuste õigsust, graafilise töö vastavust nõuetele.• Hinnatakse vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele.• Hinnatakse ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise õigsust (mõõtahelate koostamine ).

7. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“).

8. Praktiline ülesanne( „Lõiked“ ). Õpilane töötab välja maketi alusel detaili eskiisi ja koostab selle alusel detaili tööjoonise

9. Praktiline ülesanne( „Võll – ristlõiked ).

10. Praktiline ülesanne( „Alus (Äärik))“. (detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine )

11. Praktiline ülesanne( „Poltliited“ ).

12. Praktiline ülesanne( „Laagripukk“ ). Hinnatakse joonise ja tükitabeli vastavust kehtivatele nõuetele.

13. Praktiline ülesanne( „Väikemaja“ ). Õpilane tuletab etteantud tööjooniselt reaalse elamu vaated (fassaad ja vaade teljelt )

14. Praktiline ülesanne( „Ruumi eskiis-plaani koostamine“ ).

1. Kirjalik kokkuvõteIseseisev töö. Kokkuvõtte vastab VIKK „Kirjalike

Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundites 10.4 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel

tööde vormistamise juhendi“ nõuetele ning on väljendub korrektses eesti keeles.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud )

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD.3 EKAP / 78 tundi

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 22 tundi praktiline töö 56 tundi

1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused 20 tundi 1.1. joonestamine kui õppeaine – seosed teiste õppeainetega;

lühiülevaade joonestamise ajaloost; joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; käsi- ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);

1.2. joonis – põhimõisted, klassifikatsioon; joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid

(liigiti ja kasutusvaldkonniti), nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid),

teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid – töölehe 2xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ – etteantud alusjoonise põhjal

joonise lugemine joonteliikide ja kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); praktiline töö nr. 1 „Põhiformaadi ettevalmistamine“ (A4 – raamjoon,

kirjanurk, tsentreerimismärgid);1.3. normkiri – üldnõuded, normkirja parameetrid;

harjutusülesanne „Kirjanurk“ (reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),

1.4. mõõtkava – põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.5. geomeetrilised konstruktsioonid,

valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti, võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine, korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus- ja kaheksanurk), silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks, täisnirga jaotamine kolmeks võrdseks osaks, sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine)

1.6. mõõtmestamine – mõõtmestamiselemendid (põhimõisted), masinaehituslike jooniste mõõtmestamise põhireeglistik, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);

1.7. kujumärgid, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA4), harjutusülesanne „Joonise lugemine II“ (joonte liigid ja nende

kasutusvaldkonnad, kirjanurk – kohustuslikud väljad ja vastavasiuline informatsioon tööleht A4);

1.8. projektsiooniline joonestamine - projektsiooni mõiste, projektsioonide klassifikatsioon ja kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

1.9. vaated – peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik, teemakohased harjutusülesanded (punkt ruumis ja punkti kolmvaade,

sirglõik ruumis ja sirglõigu kolmvaade, tasapind ruumis ja tasapinna kolmvaade töölehed 3xA4);

(detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon – töölehed 2xA3), (detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – 2xA4);

1.10. lisavaated – kujunemine, otstarve ja tähistamine joonistel, etteantud detaili peavaadete tuletamine, detaili lisavaadete tuletamine,

detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – tööleht A3, Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ (vastavalt ülesande

variandile kolmvaate tuletamine, detaili külgpinnalaotuse tuletamine, detaili isomeetrilise (ruumilise) kujutise tuletamine – tööleht A3),

Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“ (detaili kolmvaate tuletamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – tööleht A3),

harjutusülesanne „Joonise lugemine III“ (mõõtude analüüs, kujutiste analüüs, mõõtmestamine, joonte tüübid – töölehed 3xA4).

2. Ehitusjoonestamine 60 tundi 2.1. lõiked – mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel,

materjalide tähistamine, harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4),

2.2. eskiis – mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik, (Äärik)“ – detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel

detaili tööjoonise koostamine (2xA4);2.3. liited (kinnisliited, lahtivõetavad liited) – kasutusvaldkonnad, eripärad ja

kujutamine joonistel; keermesliited – põhimõisted, keermete klassifikatsioon, keermete

kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4), keevisliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja keeviliidete

kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); kiilliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja liite kujutamine

joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);

2.4. detaili (kooste)tööjoonised – üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine ja tükitabeli täitmise reeglistik,

2.5. ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis, ehitusprojekteerimistööde põhietapid, üldnõuded ehitusjoonistele, ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad,

2.6. ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA3);

2.7. ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;

2.8. ehitise plaan (põhiplaan) – üldnõuded plaanidele, plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve, plaani kujunemine, plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid, plaanide pealkirjastamine, plaanide mõõdistamine, hoone plaani koostamise põhietapid, reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6

näidise alusel) jooniste vastavust kehtivatele nõuetele 2.9. vaated – üldnõuded ehituslikele vaadetele, vaadete kujunemine, vaadete

pealkirjastamine, vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused, vaadete mõõtmestamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 – reaalse elamu vaadete

tuletamine (fassaad ja vaade teljelt – tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6 näidise alusel),

2.10. lõiked – kujunemine, lõigete mõõdistamine, lõigete tähistamine, lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 3 – reaalse elamu lõike tuletamine

(tööjoonis M1:50, A3, M1:50, näidise alusel);2.11. ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised – kujunemine,

mõõdistamine, kasutatavad lihtsustused ja mõõtkavad, pealkirjastamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 … 6 (erinevate

konstruktsioonide (sõlmede) joonised nt. sein, katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6, vastavasisuliste näidisjooniste alusel);

2.12. eskiisid ehitusjoonestamises – eskiiside otstarve, vormistamise üldnõuded, eskiisi koostamise põhietapid, ruumi (objekti) mõõdistamine, mõõtahelate koostamine,

2.13. ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid,

asukohad, jne), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA3).

ÕPPEMATERJALID „Tehniline joonis“. Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. Õppeotstarbeline käsiraamat; Tallinn Valgus 1996,

„Tehnilise joonestamine“. Asi, U. Õpik, kirjastus ARGO 2009, „Tehniline joonestamine“, Asi, U. töövihik, kirjastus ARGO 2009, „Ehitusjoonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2010, „Hoone tehnovõrkude joonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2011 „Ehitusgraafika“, Vainlo, E. Tallinn TTK 2005, „Elamu“, metoodiline juhend, Kask, M. ja Loitvee, M. TTÜ Insenerigraafika

keskus 2005; „Ehituskonstruktori käsiraamat“, Hartšuk, V,, Mägi,R., Neidtre, L. ja

Rohusaar, J. Tallinn kirjastus EHITAME 2012, „Mehaanikainseneri käsiraamat“. Fiscer, U., Gomeringer, R.,Kilgus, R. jt TTÜ

kirjastus 2012, „AutoCAD“ Türn, L. kirjastus EHITAME Tallinn 2006,

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

11. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik)

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. mõistab võõrkeelseid

kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast

terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

11.2. kasutab palkmajaehituse alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone lähtudes palkmajaehituse tööde

tehnoloogiast ja nimetab võõrkeeles enamlevinud palkmaja ehitusel kasutatavaid materjale ja töövahendeid

11.3. hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

11.4. selgitab troppimistöödel ja esmaabi andmisel kehtivaid nõudeid,

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot troppimistööde ja esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhenditTulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.1 vastavad hindamiskriteeriumid

2. Praktiline harjutustöö 1: Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik

õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde Praktiline harjutustöö 2:õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeeldePraktiline harjutustöö 3:koostab võõrkeelse hinnapakkumise

õpiväljunditele 11.2 vastavad hindamiskriteeriumid

3. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.2 ja 11.3. vastavad hindamiskriteeriumid

4. Kokkuvõtte tegemine:õpilane kirjeldab kuuldud erialase võõrkeelse kõne põhilist sisu

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.3 vastavad hindamiskriteeriumid

5. Praktiline harjutustöö:Troppimismärguannete tundmine võõrkeeles


6. Praktiline harjutustöö:Võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel


Iseseisev töö:võõrkeese CV koostamine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava iseseisva kirjaliku töö

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)


3 EKAP / 78 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 21 tundi

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 37 tundi praktiline töö 29 tundi iseseisev töö 12 tundi

LVP 21 tundi

• Matemaatika / 6 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, , mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.• Võõrkeel / 9 tundi

Töötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Võõrkeelsed rollimängud Tööle kandideerimine ja dokumentide vormistamine võõrkeelses keskkonnas• Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks

1. Erialased mõisted.1.1. Erialaga seotud mõisted ja terminid. 1.2. Ehitusmaterjalide liigitus, 1.3. Ehitamise etapid, 1.4. Tööde tehnoloogiline järjekord. 1.5. Telefonivestlus. 1.6. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise nõuded.1.7. Majandusterminid. 1.8. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.1.9. Troppimistööd

Iseseisev töö 12 tundi – võõrkeese CV koostamine

2. Enamkasutatavad töövahendid. 2.1. Töövahendite nimetused krohvimistöödel.2.2. Käsitööriistad2.3. Elektrilised töövahendid

3. Kasutusjuhendid.3.1. Seadmete kasutusjuhendid. 3.2. Materjalide kasutusjuhendid. 3.3. Hooldusjuhendid.

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid

Documents

Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel€¦ · Web viewõpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ehitamise üldistes põhimõtetest, palkmajade ehitamisel kasutatavtest