RAE VALLA

SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUSTE ARENGUKAVA 2010 - 2020

Jüri 2010

SISUKORD

31. SISSEJUHATUS JA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

2. RAE VALLA DEMOGRAAFILINE OLUKORD4

3. RAE VALLA SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUSVÕIMALUSTE KASUTAJAD JA PROGNOOS6

4. STRATEEGIA11

5. RAE VALLA SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUSE OBJEKTIDE JÄTKUSUUTLIKKUSE KRITEERIUMID14

5.1. Rae valla Spordikool ........................................................................................ 16

6. PLANEERITAVAD SPORDIRAJATISED JA FINANTSPROGNOOS17

7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED20

Lisad:

Lisa nr. 1. Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arengukava elluviimise meeskonna kirjeldus

Lisa nr. 2. Rae valla kergliiklusteede ja liikumisharrastusradade plaanid

Lisa nr. 3. Rae valla Spordikooli põhikiri

1. SISSEJUHATUS JA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Rae valla demograafilise situatsiooni märksõnadeks viimastel aastatel on kiire elanikkonna juurdekasv ja seda eriti kuni 19-aastaste vanuskohordis. Lasterikka ja noore elanikkonnaga vallal on palju eeliseid, kuid on ka omad valupunktid, milledest olulisemaks on suurenenud vajadus lasteaia- ja koolikohtade järele. Käesoleva „Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arengukava aastateks 2010-2020“ koostamise tingis omavalitsuse soov leida lahendused sportimis- ja liikumisharrastuste objektide puuduse likvideerimiseks, pakkuda kvaliteetset ja kõigile valla elanikele kättesaadavat spordi- ja liikumisharrastuste teenust ning sellest eesmärgist tulenevalt senisest efektiivsemalt koordineerida valla spordi- ja liikumisharrastustealast tööd. Arengukava lähtub aastal 2010 koostamisel olevatest „Rae valla arengukavast aastani 2025“ ja „Rae valla üldplaneeringust“, Rae valla 2009. majandusaasta aruandest ning 11.01.2010 sõlmitud Rae valla koalitsioonikokkuleppest.

Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arendamisel ja seega ka käesoleva arengukava koostamisel lähtutakse kahest peamisest eesmärgist. Esiteks soovib kohalik omavalitsus tagada kõigile oma valla elanikele, kes seda soovivad, võimaluse tervislikeks eluviisideks ning teiseks soovib kohalik omavalitsus luua ühtse, maineka, kogu valda katva spordi ja liikumisharrastuste võrgustiku. Nende kahe põhieesmärgi saavutamiseks peabki koostatav arengukava andma suunised ning konkreetsed tegevused.

Arengukavas on käsitletud lisaks spordi- ja liikumisharrastustele ka sellega seonduvaid tugiteenuseid nagu näiteks spordiobjektide hooldamine. Spordi - ja liikumisharrastuste arengu eesmärkide seadmisel on aluseks võetud Rae vallavalitsuse poolt koostatud spordi - ja liikumisharrastuste olukorra ülevaated, mõttekodade protokollid ning arengukava eesmärgid ja teesid. Eesmärkide püstitamisel tuleb arvestada ning on arvestatud valitsevast majandussituatsioonist tulenevaid erisusi.

Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arengukava koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus ja arengukava koostamise põhimõtted, Rae valla demograafiline olukord, Rae valla spordi- ja liikumisharrastusvõimaluste kasutajad ja prognoos, strateegia, Rae valla spordi- ja liikumisharrastusobjektide jätkusuutlikkuse kriteeriumid, planeeritavad spordirajatised ja finantsprognoos, kokkuvõte ja järeldused.

Käesoleva arengukava initsiaatoriks ja koordinaatoriks oli Rae Vallavalitsus eesotsas vallavanem Veigo Gutmanniga. Arengukava väljatöötamist juhendas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, kes on ka arengukava põhiteksti ja lisade koostaja. Arengukava koostamise allikad on statistika (Eesti Spordiregister, EHIS, vallavalitsus), valla haridusasutuste arengukavad, intervjuud, seminarid, ajurünnakud.

Arengukava koostamiseks loodi töörühm, kuhu kuulusid valla- ja spordielu juhid, koolispordi- ja klubide esindajad: Veigo Gutmann, Aivo Hommik, Heli Gescheimer, Jens Vendel, Krister Parbo, Urmas Põldre, Henri Ausmaa, Kristi Aru, Ülo Timuska ja Ain Unt.

2. RAE VALLA DEMOGRAAFILINE OLUKORD

Detailset kirjeldust Rae valla demograafilisest olukorrast saab lugeda Rae valla arengukavast ja Rae valla haridusvõrgu arengukavast (siia tulevad lingid).

Aasta-aastalt on suurenenud valla elanike arv, mis on viimase kahekümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Elanike arvu kasv on olnud ca 4-8% aastas, kusjuures 2009. aastal kasvas registrijärgne elanikkond 9,0% (997 inimese võrra). 01. jaanuaril 2010 oli Rae vallas 12 041 elanikku. Elanike arvukuse kasvult oli Rae vald 2009. aastal maaomavalitsuste hulgas konkurentsitult esimene. Seisuga 01. veebruar 2010 elas Rae vallas 12 104 inimest.

Rae valla rahvastiku koosseisus torkab silma 0-4 ja 25-40 aastaste suur osakaal, mis on tingitud Tallinna valglinnastumisest ja noorte perede suurest osakaalust. Sisserände tulemusena on elanikkond nooremapoolne, majanduslikult paremini kindlustatud ja enam haritud. Vanusegrupp 0-19 moodustab valla elanikkonnast 25,8%.

Joonis 1. Rahvastiku arvuline muutus vanusegruppide lõikes 2005-2010. Allikas: Rae Vallavalitsus

Tulenevalt kuni 19 aastaste valla elanike suurest osakaalust ning selle vanusegrupi jätkuvast kasvust lähiaastatel, tuleb pöörata olulist tähelepanu sotsiaalse infrastruktuuri esmatasandi ühe tähtsama teenuse, spordi – ja liikumisharrastuste kättesaadavusele.

2007. aastal OÜ Geomedia poolt vanusnihke meetodil ning tarkvarapakett Spectrum abil koostatud Rae valla rahvastikuprognoos 2007-2025 nägi ette erinevad stsenaariumid valla rahvaarvu muutustes selle ajavahemiku jooksul. Rahvastikuprognoosi ja tegeliku rahvaarvu suhet näitab alljärgnev joonis:

Joonis 2 Rahvastikuprognoos 2007-2025 ja tegelikkus Rae vallas seisuga 2010. Allikas: OÜ Geomedia ja Rae Vallavalitsus.

3. RAE VALLA SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUSVÕIMALUSTE KASUTAJAD JA PROGNOOS

Rae vallas tegutseb vallavalitsuse andmeil 26 spordiklubi (seisuga juuni 2010). Statistikat hägustavad asjaolud, et mitmed spordiklubid on registreeritud Rae valda, kuid tegutsevad mujal. Samas on ka klubisid, mis tegutsevad vallas, kuid on registreeritud näiteks Tallinnasse. Tabelis nr 1 on toodud ära need klubid, kes on registreeritud valla territooriumil. Tabelis on toodud ära ka klubi kontaktisik ja registreerimiskoht.

See tabel annab meile suht vähe vajalikku infot, pigem eksitab.... (näiteks liikmete arv ei vasta kindlasti täna reaalselt tegutsevate harrastajate arvule klubis, lisaks ei ole alati kõik klubis treenijad alati klubi liikmed (Mikata MTÜ-l on näiteks 3 liiget, igapäevaseid judoharrastajaid aga veidi üle 200 lapse/noore). Samas on siin tabelis mittetegutsevaid klubisid (kes pole aastaid tegutsenud).

Jrk nr

Spordiklubi nimi

Tegevusala

Kontaktisik

Liikmed

Registreeri-miskoht

1

ABC bowlingu klubi

bowling

Leivo Ulp

9

Lagedi

2

BC Hansa bowlingu klubi

bowling

Toomas

10

Peetri

3

Jahtklubi Venus

Aare Viikholm

Lagedi

4

Jalgpalliklubi FC Jyri

jalgpall

Toomas Klaas

45

Jüri

5

Jooksuklubi Jotai

liikumisharrastus

Anu-Helju Täär

6

Jüri

6

Jüri Spordiklubi

ürituste korraldamine

Kalev Pukk

Jüri

7

Kodukandiliikumise- ja ratsaspordiklubi

Lagedi Kanged Kargajad

ratsutamine

Ain Unt

26

Lagedi

8

Mõigu Spordiklubi

lauatennis

Rein Meijel

196

Mõigu

9

MTÜ Eesti Sukeldujate Klubi

allveesport

Danel Türk

50

Jüri

10

MTÜ Fighter Gym

poks

Rain Kärkinen

28

Jüri

11

MTÜ GTV Sportum

ürituste korraldamine

Tarmo Gutmann

Jüri

12

MTÜ Klaus Motosport

motosport

Kunmann

Lagedi

13

MTÜ Mikata

judo

Krister Parbo

140

Vaskjala

14

MTÜ Rae Koss

korvpall

Henri Ausmaa

60

Jüri

15

MTÜ Ratsu

Margit Bahtin

Rae

16

MTÜ Tantsuklubi Royal

võistlustants

Eve Aunver

60

Vaskjala

17

Rae Rahvaspordi Orienteerumisklubi

orienteerumine

Tõnu Tänav

25

Vaidasoo

18

Rae Tehnikaspordi Klubi

motosport

Peeter Böckler

Tuulevälja

19

Rahvaspordiklubi Rae

kergejõustik, korvpall, võrkpall

Indrek Uuemaa

100

Jüri

20

Seiklusklubi Xdream

spordiürituste korraldamine

Urmo Liblik

Jüri

21

Spordiklubi Neemeco

võrkpall

Neeme Kuuskmaa

12

Karla

22

Spordiklubi Raesport

kergejõustik

Ülle Uuemaa

137

Jüri

23

Spordiklubi Tats

võrkpall

Merlin Tatrik

92

Jüri

24

Spordiklubi Well Sport

Raul Kinks

Assaku

25

Suuresta Golfiklubi

golf

Heli Võõbus

310

Suuresta

26

Ujumisklubi Pringel

ujumine

Arved Paurmann

Lagedi

Tabel 1. Rae vallas registreeritud spordiklubide loetelu. Allikas: Eesti Spordiklubide Register

Mujal registreeritud klubid, kes vallas aktiivselt tegutsevad on:

· Spordiklubi Fortuna (ujumine)

· Keila Swimclub (ujumine)

· Laste Tervisestuudio (imikute ja väikelaste ujumine)

· DanceAct Tantsustuudio (bailatino)

· Sporttantsuklubi Palestra (sporttants)

· Aeroobikaklubi Mirmel (aeroobika)

· Laguun Tantsukool (võistlustants)

· FIE Krista Rattus (linetants)

· FIE Silva Laius (jooga)

Lisaks tegutsevad aktiivselt 2 võrkpalli võistkonda (ei ole klubina registreerinud) ja Rae Kultuurikeskuse juures eakate võimlemine. Spordiklubide hulgas läbiviidud küsitlus andis tulemuse, mida näeme tabelis nr. 2.

Vastanud spordiklubide tegevusalad ja harrastajate arv (sulgudes vastanud klubide arv):

Tegevusala

Harrastajad vanusegrupiti

3-6

7-13

14-19

20-30

31-40

41-50

50+

Kokku

Sporttants, aeroobika (3)

20

35

35

90

Judo (1)

70

50

10

8

2

140

Võistlustants (2)

65

25

10

10

110

Jalgpall (1)

12

26

9

47

Ujumine (2)

3

84

8

95

Võrkpall (2)

8

12

11

6

37

Korvpall (1)

35

10

20

65

Motosport (1)

3

5

11

5

2

1

27

Jooga (1)

2

4

10

8

24

Eakate võimlemine (1)

20

20

Sportmängud (1)

8

4

12

Ratsasport (1)

2

13

3

6

24

KOKKU:

152

244

69

90

68

33

35

691

Tabel 2. Rae valla spordiklubides tegutsejate ülevaade. Allikas: Rae Vallavalitsuse küsitlus

Ülalpool toodud tabel on vananenud. Sügisel 2010 juhtisin ühelkoosolekul sellele tähelepanu ja uus küsitlus saadeti klubidele. Miks seda tabelit pole vastavalt uuendatud? Loodetavasti lisatakse arengukava lõpplikule versioonile ikka kõige uuemad andmed (tean, et need on kogutud ja olemas).

Infona on veel ära toodud teave spordi- ja liikumisharrastuste toetuste taotlustest laste ja noorte kohta, mis esitati 2010. a. juunis. Taotlemisvõimalus on lastel ja noortel, kes on vallakodanikud olnud vähemalt 1 aasta ja kes on vanuses 5-19, samuti peab nende treener omama kutsekvalifikatsiooni. Seega on tegelejate arv mõnevõrra suurem, kui esitatud taotlusest nähtub. Need harrastajad sisalduvad suuresti ka eelnevas tabelis nr. 2, v.a lapsed, kes treenivad väljaspool valda (reeglina Tallinnas) ja kes mingil põhjusel ei kuulu toetuse saajate ringi. 2010 suvel esitati 360 sporditegevuse taotlust 334-lt taotlejalt (st 7,2% lastest osaleb mitmes spordiringis) ja 2010 II poolaasta juba 490 taotlust.

Esitatud taotlused spordialade kaupa (juuni 2010):

· judo 80 taotlust

· ujumine 76 taotlust

· võistlustants 76 taotlust

· jalgpall 44 taotlust

· korvpall 30 taotlust

· kergejõustik 10 taotlust

· sportmängud 9 taotlust

· sulgpall 8 taotlust

· võrkpall 5 taotlust

· tennis 4 taotlust

· ratsutamine 4 taotlust

· iluvõimlemine 4 taotlust

· iluuisutamine 3 taotlust

· mudilaste üldkehaline 2 taotlust

· suusatamine 1 taotlus

· purjelauasõit 1 taotlus

· ju-jutsu 1 taotlus

· karate 1 taotlus

· akrobaatiline võimlemine 1 taotlus

Jällegi võiks kasutada võimalikult värsket infot (on ju teada ka 2010 dets toetuste info).

Allpool on ära toodud sporditaotluste kasv viimase 4 aasta näite põhjal.

Sporditaotluste arv 2007 2008 2009 2010

I poolaasta 125 170 241 360

II poolaasta 146 231 331 490

Kokku 271 401 572 850

Võime eeldada, et lisaks osalevad lapsed ka koolide juures tegutsevates spordi- ja huviringides. Rae valla koolide juures tegutsevate huviringide arv on näidatud tabelis nr.3.

 

Kool

Ringide arv

Neist spordiringe

Ringides osalevate  laste arv

Neist sp.ringides

osalevate laste arv

Jüri Gümnaasium

50

10 (20%)

835

162 (19,4%)

Lagedi Põhikool

12

1  (8,3%)

207

20 (9,7%)

Peetri LA-Põhikool

14

3 (21,4%)

330

111 (33,6%)

Vaida Põhikool

12

4 (33,3%)

164

66 (40,2%)

Tabel 3. rae valla koolide huviringide (sh. Spordiringide) arv 2010. Allikas: Rae vallavalitsus

Kokku on valla koolides 88 huvi- ja spordiringi, neist spordiringe 18 ehk 20,45%. Spordi- ja huvitegevuse ringides osaleb 1536 last, neist spordiringides 359 ehk 23.4%.

Rae valla Spordikeskuse võimalusi kasutatakse aktiivselt, tööpäevadel on peaaegu kõik ajad hõivatud.Millel see väide põhineb? Arengukavasse ei saa kirjutada emotsioonil põhinevaid ja ühe inimese väiteid, mida ta ei suvatsegi tõestada (Jens Vendelile tehti mitmel korral käesoleva arengukava komisjonis ülesandeks analüüsida spordikeskuse täituvust ning anda ülevaade spordikeskuse tegevusest selle käivitamisest. Ta jättis korduvalt selle ülesande täitmata, ainus „analüüs“, mis ta tegi on allolev tabel). Allolev tabel seda ei kinnita ja üldiselt ei anna see tabel meile mingit infot (puudub võrdlusmoment). Miks pole toodud välja võimlate (jüri, peetri, vaida) ja muude spordihoone ruumide kasutust? pole Minu hinnangul on vabu aegu küll ja veel ning selles valdkonnas on spordikeskusel väga tubli arenguruum. Vabu aegu on nädalavahetustel. Kasutusaruanne (vt tabel 4) näitab, et ujulat ja jõusaali külastusi on aastas 55 636.

Ujula,

inimest

Jõusaal,

inimest

JAANUAR

5248

2335

VEEBRUAR

4186

1772

MÄRTS

4994

1914

APRILL

3341

1516

MAI

2441

1150

JUUNI

2038

827

JUULI

1608

738

AUGUST

1670

680

SEPTEMBER

2904

1056

OKTOOBER

3984

1425

NOVEMBER

3838

1689

DETSEMBER

2885

1397

AASTAS KOKKU

39137

16499

Tabel 4. Rae valla Spordikeskuse ujula ja jõusaali kasutamine 2009. Allikas: Rae Vallavalitsus

Kui võtta arvesse rahvastiku kasvu prognoosi, siis aastal 2020 oleks potentsiaalseid külastusi ca 72 300, ehk siis ca 16 600 rohkem kui praegu. Selline külastuste kasv ei ole olemasolevate ruumide baasil võimalik. Peamine takistus on riietusvõimaluste (ruumide ja kappide) ammendumine juba praeguses situatsioonis. Asjaolu viitab sellele, et on vajadus kas laiendada spordikeskust või luua kantidesse alternatiivseid võimalusi spordi ja liikumisharrastustega tegelemiseks. Viimase variandi korral oleks eeskätt vaja Peetri külla lisaruume rühmatreeningute tarbeks.

Valda loodud kergliiklusteed ja matkarajad (toodud arengukava lisas) on aktiivses kasutuses nii sportlaste, kui liikumisharrastajate poolt. Antud situatsioon näitab ilmekalt seda, et inimestel on huvi aktiivse ja tervisliku eluviisi vastu. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Rae valda on juurde kolinud palju noori peresid ning Tervise Uuringute Instituudi poolt läbiviidavad küsitlused näitavad, et noorte perede hulgas väärtustatakse üha enam tervislikke eluviise (sh sportimist ja liikumisharrastusi).

Eesti Spordiregistri andmetel olid 2009. aastal Harju maakonnas spordiklubidesse ja koolidesse kaasatud ca 14% elanikkonnast, nendest 58% on noored. Kui Rae valla elanike arv seisuga 01. veebruar 2010 oli 12 153 inimest, siis võib öelda, et potentsiaal oleks klubides ja koolis vähemalt 1 700 osalejat (nendest vähemalt 1000 noored). Reaalselt on kaasatud ca 1 300, mis näitab, et organiseeritud sportimisega võiks olla hõivatud märksa rohkem inimesi. Elanike hulgas läbiviidud intervjuude käigus selgus, et üheks oluliseks probleemiks on asjaolu, et valla elanikel puudub kergesti leitav informatsioon sportimis- ja liikumisharrastuste võimalustest, mida valla territooriumil pakutakse.

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud „Eesti Terviseuuring 2006“ näitab Eestis tervikuna spordi ja liikumisharrastustega tegelemise puhul seda, et mõõdukalt aktiivsete osakaal on 68,7% ja kehaliselt aktiivsete harrastuspordiga tegelejate osakaal 35,1%. Intensiivse treeningu või võistlusspordiga tegelejaid oli käesolevas uuringus 5,5%

Tulenevalt eelnevast saame Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste juures järeldada, et potentsiaalseid harrastajaid on 2010 ca 8 200 (12 153 elanikku) ja aastal 2020 ca ca 12 000 (elanike arv prognoositult 17 617). Nendest organiseeritud tegutsejate arv võiks olla ca 2 500 inimest, kellest omakorda 1450 noored.

4. STRATEEGIA

Põhiväärtused:

· Eelistatakse laste (5-19 aastaste) sporti

· Iga valla elanik on informeeritud sportimis- ja liikumisharrastuste

võimalustest vallas (väga hea punkt, kes informeerib ja kuidas?)

· Info spordi ja liikumisharrastuste kohta peab olema aktuaalne (absoluutselt nõus, kuid kahjuks ma aga ei loe arengukavast kuskilt välja, kes sellega tegelema peab ja millised on infokanalid)

· Valla elanikele on loodud võimalused sportimis- ja liikumisharrastuste

läbiviimiseks kodu lähedal

· Spordi infrastruktuuri projekteerimisel konsulteeritakse spordivaldkonna

Asjatundjatega (see on väga oluline punkt, ma loodan, et seda ka päriselus rakendatakse)

· Sporti ja liikumisharrastusi propageeritakse läbi eeskujude esiletõstmise

Valdkonnad:

· Laste- ja noortesport (5-19)

· Koolisport

· Täiskasvanute sport

· Eakate liikumisharrastus

· Võistlussport

Missioon:

Valla spordi- ja liikumisharrastuste juhtimist on vaja selleks et:

· Propageerida sportlikke eluviise ja parandada elanike tervist

· Kujundada positiivset ellusuhtumist ja tervislike eluviiside harjumusi

· Laste ja noorte eluviis oleks tervislik ja sportlik

· Rae valla elanik on informeeritud kõikidest võimalustest sportimiseks ja Liikumisharrastuste läbiviimise võimalustest vallas ning kodu lähedal

· Tõsta lastevanemate teadlikkust tervislikest eluviisidest

· Koostöös ettevõtetega laiendada sportimisvõimalusi

Visioon:

Aastaks 2020 Rae vallas:

· 50 % lastest tegeleb Rae valla territooriumil ja/või valla poolt pakutava spordi või liikumisharrastustega ka peale kooli kohustuslikku osa (see 50% jäi siia suvaliselt (analüüsi osa numbri kujunemisel on muudu) ja teema jäi lõpuni arutamata (minu arvates on number selgelt liiga tagasihoidlik, see vajab veel arutamist).

· Lapsevanemad on teadlikud spordi- ja liikumisharrastuste kasulikkusest

· Kõikides tõmbekeskustes (Jüri, Vaida, Lagedi, Peetri) on tasakaalustatud esmatasandi sportimis- ja liikumisharrastuste infrastruktuur ja tugisüsteem (staadion, spordiplats, terviserajad, võimla), mis vastab elanike arvule.

· Rajatud on kergliiklusteede võrgustik piirkondade vahel

· Aastast 2012 toimib spordikool (koosolekutel, kus mina osalesin, selleni ei jõutud, igasugune sellekohane sisuline analüüs ja teiste alternatiivide kaalumine on täitsa tegemata). Mina isiklikult olen selgelt vastu spordikooli loomisele. Põhjendan seda eraldi kirjas.

· Rae terviseradade projekt realiseerub aastatel 2011- 2015. Aastaks 2014 on ehitatud vähemalt 7 km radasid pehmekattel ja aastaks 2018 on pehmekattega liikumisradasid vähemalt 15 km (suurepärane!)

· Rae valla elanik eelistab sportida ja teostada liikumisharrastusi kodu lähedal

Strateegilised eesmärgid:

Peaeesmärk on korraldada spordi ja liikumiselu nii, et 20. eluaastaks on valla elanikul tekkinud HARJUMUS spordiga tegeleda.

Alameesmärgid:

· Luua valla poolt tingimused sportimisharrastuse tekkimiseks (kes loob?)

· Pakkuda valla elanikele sportimisvõimalusi kohapeal (palun täpsustada, kes pakub?)

· Luua spordialaliitude ja valla vahel head suhted (kes loob?)

· Tõsta kooli spordiringide mitmekesisust (vältida ka dubleerimist)

· Tõsta vallaelanike keskmist eluiga millest või miks selline eesmärk?, pigem ikka tervelt elatud eluiga.

· Selgitada efektiivsed infokanalid sihtrühmiti selleks, et edastada spordi- ja liikumisharrastustealast teavet (kelle ülesanne see on?)

Meeskond ja kompetentsid:

Selleks, et täita missiooni ja visiooni ning saavutada eesmärke, on vajalik tekitada meeskond ning kindlustada vajalikud kompetentsid spordi ja liikumisharrastuste arendamise alal. Meeskond koosneb kahest tasandist: koordineerimistasand (ametnikud, allasutuste töötajad) ja nõuandev tasand (klubide ja kogukondade esindajad). Peamiseks arendusorganiks on spordi- ja liikumisharrastuste mõttekoda, mis tegeleb strateegilise juhtimise ja nõustamisega. Suurepärane, midagi paremat on raske tahta, kui see ka päriselus toimiks (siiralt).

Praeguses situatsioonis on liiga palju inimesi, kelle jaoks sporditöö on vaid lisakohustus olemasolevale suurele töökoormusele, kellel puudub sporditööks vajalik kompetents ning kes seetõttu ei ole suure tõenäosusega suutelised neile pandud kohustusi täitma (vallavanem, abivallavanem, külaühenduste esindaja, kultuuri/haridusameti vanemspetsialist, haridusameti juht). Lisaks loodetakse neile, kel on küll erialane kompetents, kuid pole tõenäoliselt olemasolevate kohustuste kõrvalt aega lisakohustustega põhjalikult tegeleda (koolispordi esindaja koolist; spordiklubide/ MTÜ-de esindajad; spordikeskuse juhataja). Millele see lõik tähelepanu juhib, mida see tähendab? ? ? Paberil on meil sporditegevus ka täna väga hästi kaetud (vaatame spordikeskuse põhimäärust ja seal on enamus spordialaseid tegevusi spordikeskusele pandud. Kahjuks aga spordikeskus ei täida talle pandud ülesandeid. Mul tekivad sellega seoses järgmised küsimused:

miks pole spordikeskus täitnud põhimäärust?

miks pole spordikeskuse tegevuse üle teostatud kontrolli ja analüüsi?

Ja keegi ei vastuta selle tegevusetuse juures.... absurdne olukord.

Spordirajatiste eest vastutab alates 2011 jaanuarist Rae Vallavalitsuse majandusameti haldusjuht ja rajatiste-territooriumite osas Rae Vallavalitsuse majandusameti heakorraspetsialist. Mis ajast? See on ka täna kehtiva spordikeskuse põhimääruse kohaselt spordikeskuse ülesanne. Haridus- ja sotsiaalametis peaks olema veel üks vanemspetsialist, kes vastutab spordi ja liikumisharrastuse edendamise eest. Vastav ametikoht luuakse aastatel 2012-2013. Lisas nr. 1 on lahti kirjutatud arengukava töörühma arutelu tulemusena valminud kirjeldus spordi- ja liikumisharrastuse eestvedajatest, ehk siis meeskonnast, kelle abil arengukava ellu viiakse. Antud tabeli eesmärk oli likvideerida dubleerivad kohustused ning vaadata, et mõni tegevus ei oleks üldse katmata. Samuti annab see tabel selge ülevaate tuumkompetentsidest, mida peavad meeskonna liikmed omama.

Järgnevas struktuuris (vt. joonis 3) on toodud Rae valla spordi ja liikumisharrastuste arengu juhtimise struktuur sellisena nagu see peaks toimima alates 2012 aastast.

Joonis 3. Rae valla spordi ja liikumisharrastuste arengu juhtimise struktuur

Jällegi sellist struktuuri pole arutatud. Ja näen siin seda esimest korda. Minu hinnangul pole selline struktuur otstarbeks.

5. RAE VALLA SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUSE OBJEKTIDE JÄTKUSUUTLIKKUSE KRITEERIUMID

Käesolevas peatükis on ära toodud kõik valla territooriumil asuvad spordi ja liikumisharrastuste ehitised ja rajatised. Toodud on nende praegune kasutamine, probleemid ja ettepanekud olukorra parendamiseks.

Objekt

Kasutamine

Probleemid

Ettepanekud

Jüri gümnaasiumi staadion ja mänguväljak

Staadion on avatud kasutuses. Jalgpalli ja kergejõustiku osas alatäidetud. Staadioni kasutuse maksumus 500 EEK/tund. !

Vallas puudub jalgpalli tugev eestvedaja, liigades ei mängita.

Probleemiks on see, et raja pikkus ei ole standardi kohane, peab olema 400 m. !

Jalgpalli aitaks propageerida võistluste toomine staadionile.

Tuleks teostada hinnavõrdlus ja kui see on valla kasuks, siis teadvustada klubisid (eeskätt naabervaldades-linnades) ja spordialaliitusid.

Arutada Kergejõustiku Liiduga võistluste toomist staadionile. Staadionil võimalik teha heitealasi, näiteks odaviske jätkuvõistluse (juunioridest -seeniorideni).

Talvel võiks staadionil olla liuväljak.

Spordikeskus Jüris

põhiajad täidetud, eelistatakse laste treeninguid, laupäeviti ja pühapäeviti on vabu kohti

Põhiaegade osas on konkurents.

Kogukonnale suunatud võistluseid saaks teha ilma saali kasutustasuta (seda peaks propageerima ka külaseltside hulgas)

Skateparke kokku 5 tk. - Lagedi, Vaida , Assaku, Jüris 2 tk.

Kasutatakse, kuid mitte väga aktiivselt.

Hooldab Majandusamet

ka noorte kogunemis-kohad ebatervislike eluviiside harrastamiseks, hooldus on kehva, rambid lagunevad.

Majandusameti ja sporditegelaste vahel puudub korralik side

Võimalus oleks rakendada noored kordategemise protsessi ja uute loomisesse. See süsteem on vaja läbi mõelda – tööde juhendamine/kontroll.

Määrata skateparkidele konkreetsem vastutus (peremehe tekitamine). Puudub hooldussüsteem. Korraldada võistluseid/näidisesitusi, siduda noortekeskuste tegevusega.

Jooksu- ja suusarajad Jüris, Vaidas, Peetris, Lagedil

Kasutuses kuid mitte väga aktiivselt.

Hooldab Majandusamet

info radade kohta on vähene (kui mitte olematu)

Omanikuks peab olema organisatsioon, kes sisuliselt kasutab radasid ning saab aru, mis toimub kasutamise osas ilmastikust tulenevalt

Vaida kooli staadion, korvpalliplats ja kooli spordisaal + jõusaal

staadion alatäidetud

Talvel asub seal ka jäähoki väljak

Peetri kooli staadion ja spordisaal ning lasteaias spordisaal

staadion alatäidetud, võrdeline Jüriga, ! lasteaia saal on täidetud

Lasteaia saalil puudub riietusruum

vt. Jüri staadion

Lagedi kooli staadion ja liikumisruum

Staadion on vana ja rohtukasvanud koht, ei ole eriti kasutuses

lähedal Loo uus täismõõtmetes staadion.

Vaja on spordisaali. Staadioni sisuline olemasolu tuleks läbi mõelda (nõus)

Aruküla kergliiklustee

Kasutuses: kepikõnd, jalutusrada, suusatamine

Kõnnitee servad liiga kõrged teede ristumiskohtades

Jüri Kirikumõisa-park (korvpalliplats, skatepark, lühike jalutusrada, lühike jooksurada, laste mänguväljak)

kasutuses

Avardada sportimisvõimalusi (n uisuväljak).

Lagedi motokrossirada (eramaal, Otsa talumaadel)

täidetud, toimub aktiivne tegevus

Peetri külas, Kuldalas - korvpalliplats, võrkpalliplats (liiva) ja 1 km pikkune valgustatud jooksurada, asub arendaja territooriumil

hästi kasutatud, hea koht

Suuresta Golfiväljak (eraettevõte)

kasutuses

koostööd tuleks laiendada, lastele kooliraames tutvustus

Lagedi Ratsaspordibaasid (eraettevõte)

tegevus käib

Lagedi Ratsaspordibaas (Nuhja tall, eraettevõte)

tegevus käib

Jüri Ratsasport (eraettevõte)

tegevus käib

vallaga koostöö puudub

Assakul õues võrguväljak (külaplatsil)

teha parendustöid, et saaks heaks kasutuskohaks

Vaskjala ujumiskoht koos kõrval asuva võrkpalli platsiga

ei ole avalik ujumiskoht,

koht on hea, inimesed käivad, võiks kindlasti arendada,

Mõigus välitennise plats (eramaal)

Tennise väljakute vajadus hakkab kasvama, tuleks luua tenniseväljakuid näiteks Jüris ja Peetris

Kurna Ratsaspordibaas (eraettevõte)

aktiivses kasutuses

Vallaga koostöö puudub

Lagedi ujumiskoht

suvel aktiivses kasutuses

tuleks korras hoida

Patika Ratsaspordibaas

ainult hobuste hoidmine

Karla külas „Atleedi“ aiandusühistus võrkpalli plats

Kasutuses, hea koht (jõgi kõrval)

Tabel 5. Rae valla spordiobjektid aastal 2010. Allikas: Rae Vallavalitsus

Seda tabelit arutati spordi arengukava komisjonis vaid osaliselt. Siia sisse on jäänud emotsioonidel põhinevat infot, mis kahjuks tegelikkusele ei vasta (märgitud hüüumärgiga). Rae valla spordirajatiste põhiprobleem seisneb selles, et neil puudub tegelik peremees ja vastutaja, kahjuks ka käesolev arengukava ei anna sellele probleemile lahendust!!!

Selleks, et valla maadel ja omanduses olevad ehitised ja rajatised oleksid jätkusuutlikud tuleks määrata seal, kus praegusel hetkel on vastutajaks vald, vastutav organisatsioon kasutajate hulgast ning sõlmida nende organisatsiooniga kasutusleping. Selline käitumine muudab objektid kasutajasõbralikumaks (ka ilmastikust lähtuvalt) ning järelvalve oleks tunduvalt tõhusam. Kindlasti tuleb sisse viia objektide hooldamispäevikud, et tagada hooldusregulaarsus ning vältida lagunemisest tulenevaid ohuolukordi.

Eramaadel ja eravalduses asuvate objektide omanikega (nende soovi korral) tuleb teha rohkem koostööd selleks, et teavitada elanikke sealsetest harrastusvõimalustest.

5.1. Rae valla Spordikool

Selleks, et tagada Rae vallas jätkusuutlik ja sihipärane sporditegevuse arendamine on plaanis avada valla spordikool. Spordikooli struktuuri liidetakse ka Rae valla Spordikeskus. Vajadus spordikooli loomiseks tuleneb eeskätt sellest, et tagada lastele jätkusuutlik võimalus teostada ennast spordis. Eeskätt on spordikooli vaja selleks, et vältida olukorda, kus ühe eestvedaja lahkumisel lõppeb ka ühe spordiala viljelemine vallas. Samuti annab spordikool võimaluse sporditegevuse integreeritud arenguks ning spordikoolis olevate alade sihipäraseks arendamiseks. Spordikooli loomine ei sea ohtu eraalgatusel loodud ja seni hästi toimivate spordiklubide ja spordiga tegelevate mittetulundusühingute tegevust. Valla poolt jätkub spordiprojektide toetamine ja spordiklubides osalevate laste treeningute kulude hüvitamine vastavalt sporditegevust ja liikumisharrastuste toetamist reglementeerivatele valla- ja riigi õigusaktidele.

Spordikooli juhtimisstruktuur on toodud joonisel nr. 3.

Spordikool organisatsioonilise üksusena on kavas luua 2012 jaanuaris-veebruaris. Esimesed õpilased on kavas vastu võtta 2012 septembris. Spordikooli põhimäärus on ära toodud arengukava lisas nr. 3.

6. PLANEERITAVAD SPORDIRAJATISED JA FINANTSPROGNOOS

Antud peatükk on otseselt seotud Rae valla arengukava 2020 finantsprognoosi osaga (siia tuleb viide....). Selleks, et järgida Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste strateegiat ning seda täita, on vaja valda juurde rajada erinevaid objekte ning rajatisi. Järgnevalt on toodud ära vajalikud tegevused, mis peavad olema valmis osutatud aastateks. Ära on toodud objekt, selle hinnanguline maksumus, potentsiaalne finantseerija ning teostamise eest vastutaja.

2012-2013

Objekt

Maksumus

Finantseerimine

Teostaja/eestvedaja

Jüri aleviku liikumisradade võrgustiku rajamine- Terviserada suusatamiseks, jooksmiseks, kõndimiseks (pehme kattega) Jürisse vastavalt Jüri aleviku ja selle lähiala üldplaneeringule

900 000

- vald

- muud vahendid (ettevõtted ja projektitaotlused koostöös MTÜ-dega

- Vald

- ettevõtted-arendajad

- MTÜ

Liikumis ja matka radade projekt ja rajamine ümber Ülemiste järve

200 000

- arendaja

- erasektor

- vald

- arendaja

Jüri spordiväljakule ported, jääväljak

100 000

- vald

- LEADER

- vald

- MTÜ

Spordikool

Organisatsioon 01.01.2012

Kooli avamine

01.09.2012

2 545 000 (millise analüüsi tulemusena selline number on tekkinud ja mida see maksumus sisaldab?)

vald

Vald

Skateparkide korrastamine

50 000

vald

vald

Tenniseväljakud Jüris 2 tk.

500000

- Vald

- arendajad

- Vald

- arendajad

Matkarada Mäda järve ümber

1)erainvesteering

2) vald osaleb 70 000

- Suuresta Golf

- vald

- Suuresta Golf

- vald

Skatepark Peetrisse

500 000

Projektitaotlused fondidest

Vald

Võrkpalliväljak Jürisse (liivaväljak)

30 000 s.h.

1) vald 15 000

2) projekti rahad

15 000

- Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu

- vald

- Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu

Peetris, Vaidas, Lagedil ja Jüris "kombiväljakute" (talvel - liuväli-hoki ja suvel korvpall) projekteerimine

120000

Vald

Vald

Vaskjala ja Lagedi ujumis-

koha projekteerimine

200000

-vald

-fondid

-erasektor

-vald

-fondid

-erasektor

Lagedi Põhikooli rekonstrueerimine, sh uue spordisaali ehitus

25000000

-Vald

-fondid

Vald

Terviserada suusatamiseks, jooksmiseks, kõndimiseks (pehme kattega) Pirita – Ülemiste kanali äärde

200000

-vald

-fondid

vald

KOKKU

30 400 000 EEK

2014-2015

Objekt

Maksumus

Finantseerimine

Teostaja

Matkaradade rajamine Limu järve piirkonda

100000

-Vald

-fondid

vald

Vaskjala ja Lagedi ujumiskoha ehitus

600000

Vald

Vald

Aeroobikasaal Jürisse (Budo saali pealne)

Jalgrattahoidla laiendamine

Lahendatakse koos Jüri Gümnaasiumi maja ehitustöödega

vald

vald

Pehmekattega jooksuradade rajamine ja Pirita-Ülemiste kanali äärde

50 000

- arendaja

- erasektor

- vald

- arendaja

Jüri aleviku liikumisradade võrgustiku rajamine- Terviserada suusatamiseks, jooksmiseks, kõndimiseks (pehme kattega) Jürisse vastavalt Jüri aleviku ja selle lähiala üldplaneeringule

450 000

- vald

-muud vahendid (ettevõtted ja uue finantseerimis-perioodi vastav fondid koostöös MTÜ-dega

- Vald

- ettevõtted-arendajad

- MTÜ

Peetris, Vaidas, Lagedil ja Jüris "kombiväljakute" (talvel - liuväli-hoki ja suvel korvpall) ehitamine

600000

vald

Vald

Liivalusel võrkpalliväljakute rajamine (Peetri, Lagedi ja Vaida)

180000

Vald

Vald

KOKKU

1 980 000 EEK

2016-2020

Objekt

Maksumus

Finantseerimine

Teostaja

kergliilusteed valla suurimate asulate vahel ohutuks rattasõiduks, rulluisutamiseks

Ca 80 000 000

- Vald

- fondid

vald

Tennise väljakud

Peetrisse 2 tk.

500000

- vald

- erasektor

vald

Peetri spordihoone: judosaal, jõusaal, aeroobikasaal, tõstepõrand

Vajalik kontseptsioon + projekt

vald

Vald

KOKKU

80 500 000 EEK

Lisas nr. 2 on toodud kaardid, mille peal on kergliiklusteede ja liikumisharrastuste radade plaanid.

Ülal toodud tabelit pole spordi arengukava komisjonis arutatud ja selle prioriteetsusega ei saa kindlasti nõus olla Summad on ka kroonides.

7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arengukava koostamise käigus lepiti kokku, et peamine rõhk antud valdkonnas suunatakse lastele ja noortele eesmärgiga kasvatada inimeses kehalise liikumise harjumus. Oluliseks peeti asjaolu, et spordi ja liikumisharrastustega oleks võimalik tegeleda oma kodu piirkonnas. Selleks, et lastele ja noortle oleks tagatud jätkusuutlik kehakultuuriline huviharidus otsustati rajada spordikool, mis hakkab õpilasi vastu võtma 2012 sügisest. Oluliseks peeti ellu kutsuda spordi- ja liikumisharrastuste mõttekoda, mis tegeleb strateegilise juhtimise ja nõustamisega ning tagab tasakaalustatud ning sidusa arengu antud valdkonnas. Antud mõttekoja ülesanne on ka jälgida arengukava täitmist ning teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või valla arengukava muutmiseks. (väga hea lõik, 100% nõus, loodetavasti ka nii läheb)

Arvestades demograafilist prognoosi on vaja infrastruktuuri arendamisega tegeleda eeskätt Peetri külas. Samuti on oluline see, et võimalusi kehakultuuriga tegelemiseks luuakse kõikidesse kantidesse. Selline infrastruktuuri arendamine võtab maha ka koormust Jüris asuvatelt kehakultuuri infrastruktuurilistelt objektidelt. (nõus selles osas, et vaja tegeleda Peetris sporditaristu arendamisega, kuid mitte selles osas, et see Jürist koormust maha võtab, eesmärk on ju saada inimesi rohkem sportima)

Peamised järeldused mis tekkisid arengukava koostamise protsessis on:

· kui vald on otsustanud seada spordi- ja liikumisharrastused üheks oma prioriteediks, siis peavad sellele järgnema ka väga selged tegevused ja hoiakud (spordikooli loomine, spordispetsialisti tööle võtmine jne); selline järeldus ei tekkinud kindlasti mitte selles komisjonis, kuhu mina kuulusin (ehk kes käesoleva dokumendiga 10 kuud tegutses)

· kuna vallas puudub arengukava koostamise hetkel tervisenõukogu, siis oleks otstarbekas see ühendada spordi- ja liikumisharrastuste mõttekojaga; nõus

· oluline on koostöö kodanikeühendustega (spordiklubid, spordiseltsid, külaseltsid jt) ja nende tegevuse toetamine ning nõustamine; nõus

· vallal on juba praegu erinevaid infrastruktuurilisi objekte (n: staadionid), mida valla kodanikud saaksid kasutada spordi ja liikumisharrastuste läbiviimiseks, kuid info nende kasutamisvõimalustest on puudulik või halvasti kättesaadav. See tõttu on oluline läbi mõelda informatsiooni jõudmine objektide kohta valla kodanikele (koduleht, radade kaardid teede ääres, tutvustavad sündmused jne) nõus

· väga tähtis on pidev infovahetus spordialaliitudega selleks, et omada informatsiooni arenguvõimalustest ning pakkuda omalt poolt võimalusi erineva tasemega võistluste läbiviimisest valla spordiobjektidel;

· spordi- ja liikumisharrastuste arengukavas toodud missiooni ja visiooni on võimalik täita ainult siis, kui arengukava on „elav dokument“ see tähendab arengukava täitmise jälgimist ning sidumist valla arengukava ja eelarvega, iga aastast monitooringut arengukava muutmisvajaduste osas ning pidevat koostööd erinevate tasandite arengutegevuste elluviimisel. nõus

Lisa nr. 1

Rae valla spordi- ja liikumisharrastuste arengukava elluviimise meeskonna kirjeldus

Vastutaja meeskonnas

Kompetentsid (mida peab valdama, oskama, kogemusi omama, suutma)

Vastutus (mida konkreetselt peaks tegema)

Vallavanem

Finantseerimismehhanismide tundmine, üldistamis- ja tasakaalustamisvõimekus valla üldisel tasandil, arusaam liikumisharrastuste ja spordi kasulikkusest valla jätkusuutlikkuse kontekstis, koostöövõimekus, ärakuulamisoskus, üldteadmised vallas sportimisvõimalustest, sporditegevustest

Üleriigiliste ja valdade vaheliste koostööprojektide koordineerimine

Eelarveliste vahendite planeerimine

Rae Valla arengukava toimimine ja selle elluviimise tagamine

Spordivaldkonna arengu- ja tegevuskava valmimine.

Abivallavanem (valdkonna vastutaja)

Finantseerimismehhanismide tundmine, üldistamise ja tasakaalustamise oskus valdkonnas, juhtimis- ja planeerimisvõimekus, strateegilise planeerimise võimekus, arusaam liikumisharrastuste ja spordi kasulikkusest, valla spordielu detailsem tundmine, seadusandluse tundmine ja seadusandlike aktide loomise kogemus, meediasuutlikkus,

Valla spordielu strateegiline juhtimine. Spordirajatiste planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamine vastavalt huvigruppide soovidele ja valla võimalustele.

Kultuuri- ja haridusametitöö, spordikeskuse/kooli töö koordineerimine

Töötab alalise spordikomisjoni liikmena.

Spordielu parandavate eelnõude algatamine.

Läbirääkimine kohalike ettevõtjatega sporditoetuste osas

Valla spordisündmustel osalemine.

Üleriigiliste ja valdade vaheliste koostööprojektide suunamine

Kodanikega ja ühendustega suhtlemine ja nõustamine

Ettepanekute tegemine valla seadusandluse parendamiseks

Eelarvesse vajaminevate spordiobjektide rahaliste summade planeerimine

Meeskonnatöö tulemuslikkuse eest spordi- ja liikumisharrastuste juhtimise valdkonnas.

Spordivaldkonna tegevusstrateegiate ja suuniste välja töötamine.

Spordi arengu- ja tegevuskava elluviimine ning nimetatud kavade koostamise koordineerimine järgmisteks perioodideks.

Spordiasutuste ja –võimaluste võrgu analüüs.

Tervisenõukogu töö koordineerimine

Spordikeskuse juhataja

Sporditegevuse igapäevase koordineerimise võimekus, juhtimis- ja planeerimisvõimekus, haldusvõimekus, seadusandluse tundmine (töö- ja valdkondlik seadusandlus), väga hea suhtlemisoskus, meediasuutlikkus, valla spordi- ja liikumisharrastuste infrastruktuuri tundmine, ettevõtlus/turundusteadmiste omamine, loovus töö korraldamisel, Klubide/ MTÜ-de/ treenerite tundmine, nõustamisoskus spordivaldkonnast,

Spordikeskuse tegevuse koordineerimine (suhtlus haldusega, müügitöö, vallaga suhtlemine)

Koostöö valla allasutustega (ühisürituste kavandamine)

Spetsiifiliste haldusküsimustega tegelemine.

Spordirajatiste korrashoiu ja kasutamiskõlblikkuse eest vastutamine.

Spordirajatiste müük.

Rahvaspordiürituste korraldamine.

Info jagamine spordikeskuse tegemistest valla koolidele, lasteaedadele.

Valla spordirajatiste planeerimise nõustamine

Vallaelanikele igakülgsete võimaluste loomine sporditegevuseks ja tervise edendamiseks.

Spordikooli direktor

Sporditegevuse igapäevase koordineerimise võimekus, juhtimis- ja planeerimis-võimekus, haldusvõimekus, seadusandluse tundmine (töö- ja valdkondlik seadusandlus), väga hea suhtlemisoskus, meediasuutlikkus, valla spordi- ja liikumisharrastuste infrastruktuuri tundmine, pedagoogika algteadmised, ettevõtlus/turundusteadmiste omamine, loovus töö korraldamisel, Klubide/ MTÜ-de/ treenerite tundmine, nõustamisoskus spordivaldkonnast, arusaam spordialaliitude toimimisest

Sporditegevuse igapäevane koordineerimine.

Spordiklubidega suhtlemine

Treenerite ja sportlastega suhtlemine

Ülevaate olemasolu vallal valla sporditegijatest ja spordirajatistest.

Spordikooli spordialade võrdsete arenguvõimaluste tagamine/ spordielu arendamine vallas.

Rahvaspordiürituste korraldamine.

Info jagamine spordikooli tegemistest valla koolidele, lasteaedadele.

Korraldab valla spordikalendri tegemist.

Valla spordikalendris heakskiidetud võistluste korraldamine või kaaskorraldamine (koostöös treenerite ja vastutavate ametnikega);

Omaalgatusel võistluste seminaride jm. nii oma spordikooli õpilastele kui ka nendega seotud inimestele kui ja vallarahvale korraldamine

Fondidesse projektide kirjutamine.

Spordikooli ja valla vahelise paberitöö ajamine

Oma spordialade ja spordi üldiselt propageerimine

Spordikooli tegemistest valla lehes kirjutamine

Spordikooli treeningute korraldamine

Treenerite palkamine

Spordilaagrite korraldamine

Spordikooli võistlussõitude korraldamine

Lapsevanematega suhtlemine

Alaliitudega suhtlemine ja vajalikud paberitöö vormistamine

Lastele ja noortele spordiringides ja treeningutel osalemise võimaluste loomine

valla esinduste komplekteerimine maakondlikel ja üleriigilistel võistlustel (võistkondade komplekteerimine, transport jms).

rahvaspordiürituste korraldamine koostöös klubidega,

Koolide spordijuhtide ja kehalise kasvatuse õpetajatega koostöö korraldamine ning nende poolt korraldatavate spordivõistluste nõustamine.

Hariduse vanemspetsialist

Üldistamise ja tasakaalustamisvõimekus, väga hea suhtlemisoskus, info kogumise, süstematiseerimise ja jagamise võimekus, info omamine kooliealistest lastest valla territooriumil, seadusloome ja seadusandlus, nõustamisoskus spordivaldkonnast,

Haridusasutuste sporditegevuste analüüs ja ettepanekute tegemine, info jagamine koostööks.

Spordikooli töö koordineerimine

Spordi-spetsialist

Sporditaotluste menetlemise oskus, valla sporditegelaste tundmine, seadusandluse tundmine, ajajuhtimisoskus, info kogumise ja jagamise oskus, projekti kirjutamise ja -juhtimisoskus, sise- ja välisriiklike toetusvõimaluste tundmine

Võetakse tööle 2013. Selleks ajaks on selgunud, mis on konkreetselt tema tööülesanded ja kohustused.

Kultuuri vanemspetsialist

Sporditaotluste menetlemise oskus, valla sporditegelaste tundmine, seadusandluse tundmine, ajajuhtimisoskus, info kogumise ja jagamise oskus, projekti kirjutamise ja -juhtimisoskus, sise- ja välisriiklike toetusvõimaluste tundmine

Sporditaotluste ja projektide menetlemine

Info kogumine, analüüs ja jagamine spordi- ja liikumisharrastuste valdkonnas,

Parimate sportlaste tänuürituse korraldamine

Elanike ja ühenduste nõustamine

Valdkondlike vallavalitsuse ja volikogu eelnõude ettevalmistamine.

Sise- ja välisriiklike toetusvõimaluste tundmine ja spordiasutustele ning MTÜ-dele sellekohase info edastamine.

Kultuuri-ja haridusameti põhimääruse p. 5 toodu

Spordivaldkonna küsimustes nõustamine, spordiasutuste tegevuse koordineerimine.

valla spordikalendri koostamine ja reklaamimine,

valla initsieeritud projektide ja nende taotluste kirjutamine,

Sporditaotluste menetlemine,

info kogumine ja jagamine spordi- ja liikumisharrastuste valdkonnas,

Spordiuuringute koostamine ja läbiviimine

Külade- ja alevikevanemate nõustamine spordiürituste korraldamisel ja korraldamisele kaasaaitamine.

Klubide/ MTÜ-de esindajad (sport)

Oma ala tundmine Eesti tasandil, info kogumise ja jagamise oskus, turundusvõimekus, ürituste korraldamise võimekus, igapäeva tegevuste korraldamise võimekus, spordialaliitude tundmine ja suhteturunduslik võimekus, valla spordivaldkonna üldpildi omamine, koostööoskus/tahe,

Ettepanekute tegemine vallavalitsusele

Ürituste ja muu tegevuse org koostöös

Info edastamine vv-le edasise tegevuse planeerimiseks

Kvaliteetsete treeningute pakkumine võimalikult erinevatele vanuserühmadele.

Oma klubi/ala tegevuse meediakajastus ja tegemiste tutvustamine erinevate ürituste kaudu.

Eeskätt korraldab oma klubi tegevust;

korraldab või kaaskorraldab valla spordikalendris heakskiidetud võistlusi;

korraldab omaalgatusel võistlusi, seminare jm. nii oma klubile ja nendega seotud inimestele kui ka vallarahvale;

suhtleb valla spordiametnikega, kooliesindajaga jt.;

kirjutab fondidesse projekte;

täidab klubi ja valla vahelised paberitööd;

propageerib oma spordiala ja sporti üldiselt;

kirjutab klubi tegemistest valla lehes;

korraldab oma spordiklubi treeningud;

palkab treenerid;

korraldab spordilaagreid;

korraldab klubi võistlussõidud;

suhtleb lapsevanematega;

suhtleb alaliiduga ja vormistab vajalikud paberitööd;

nõustab valla spordirajatiste planeerimisel;

Vastutab oma spordiala arendamise eest treeningute läbiviimise, ürituste korraldamise, propageerimise ja koolituste korraldamise läbi.

Vastutab spordivaldkonnas tegutsevate MTÜ-de koostöö eest.

Esindab MTÜ-de ühtseid seisukohti, teeb ettepanekuid valla spordielu korraldamiseks ning vastutab infoliikumise eest valla ja MTÜ-de vahel

Koolispordi esindaja (koolist)

Info omamine koolisisestest tegevustest, parimate spordilaste tundmine, ürituste korraldamise oskus, andmete kogumise ja jagamise oskus, arhiveerimine, üleriigilise ja maakondliku koolispordi valdkonna tundmine,

Info jagamine nii valla vanemspetsialistile kui ka spordikooli spetsialistile

Ettepanekute tegemine ühisürituste läbiviimiseks,

parendusettepanekud spordirajatiste kasutamise võimaluste kohta

Spordielu arendamine koolis.

Koolisiseste spordiürituste korraldamine.

Kooli võistkondade komplekteerimine koolidevahelisteks, maakondlikeks ja vabariiklikeks võistlusteks ja nendel võistlustel osalemine.

Koolispordi meediakajastus.

kooli sisese spordielu (kehalise kasvatuse tunnid, spordiringid) koordineerimine;

õpetajate ja õpilastega suhtlemine (vajadusel annab ka ise kehalise kasvatuse tunde);

koolisiseste spordivõistluste süsteemi korraldamine õpetajate ja tublide õpilaste kaasabil;

võistluste tulemuste kogumine ja arhiveerimine;

Kooli spordistendi käigushoidmine kus on kirjas rekordid ja viimaste spordivõistluste tulemused/pildid);

teiste Rae valla koolide spordijuhtide või esindajatega suhtlemine;

valla koolide vaheline spordivõistluste süsteemi loomine ja läbiviimine

Harju Spordiliiduga ja Eesti Koolispordi Liiduga suhtlemine;

kehalise kasvatuse õpetajate abil võistkonna koostamine, et osaleda Harjumaa koolidevahelistel võistlustel ja üleriigilistel koolide võistlustel;

väljaspool oma kooli toimuvatel võistlustel vajalike paberite täitmine ja sõitude planeerimine;

spordivõistluste puhul maakonnas või vabariigis sobiva õpetaja valimine kes võistlustele kaasa sõidab ja/või ise kaasa sõitmine (kui valdab ala);

maakonna ja üleriigiliste võistluste tulemuste kogumine, arhiveerimine, spordistendil presenteerimine;

koolispordi regulaarne kajastamine valla lehes;

vajadusel fondidesse projektide kirjutamine, et saada täiendavalt raha väljasõitudeks;

Info levitamine.

tervislike eluviiside ja liikumisharrastuste propageerimine

Külaühenduste esindaja

Kohalikke vajaduste ja võimaluste tundmine, koostöövõimekus, valla spordivaldkonna tundmine, info kogumise ja jaotamise oskus, oma valdkonna fondide tundmine,

Kohtadel üritustest info omamine ja edastamine

Ettepanekute tegemine spordivajadustest kohtadel

Teiste külavanemate ja valla spordielu tegelastega suhtlemine

küladevaheliste võistluste ja/või külasiseste võistluste korraldamine ja/või koordineerimine;

andmete ja/või tulemuste kogumine ja edastamine spordispetsialistidele vallas;

spordiobjektide (ka liikumisradade) rajamise nõustamine;

Rae valla külade- ja alevike spordi- ja liikumisvõimaluste info levitamine Kogukonna probleemidest teavitamine

valla külade ja alevikevanemate seisukohtade esindamine, teeb nendest lähtuvalt ettepanekuid valla spordielu edendamiseks.

Infoliikumise tagamine külavanemate ja valla vahel.

Koostöö korraldamine spordispetsialisti ja külavanemate vahel spordiürituste läbiviimisel.

Arvan, et selleks ei pea spordikooli tegema hakkama, et üks broiler ei saa oma tööga (spordikeskuse juhtimisega) hakkama. Palun siinkohal võrrelda loodava spordikooli põhimäärust ja täna kehtivat spordikeskuse põhimäärust (leia 10 erinevust). (vabandan liialt iroonilise teksti pärast, kuid see teema ja nö nüüdne lahendus vihastab ikka tõsiselt).

Mulle jab arusaamatuks, miks on arengukava osa spordikooli põhimäärus?

Lisa 3.

RAE VALLA SPORDIKOOLI PÕHIMÄÄRUS

§ 1. Tegevuse eesmärk

Rae valla Spordikool (edaspidi spordikool) on Rae valla haridusasutus, mille tegevuse peaeesmärk on anda vastavalt õppurite eeldustele õppekavadest lähtuvalt süvendatud spordiõpet läbi sportlike treeningute ja võistluste.

§ 2. Ülesanded

(1) Peaeesmärgi saavutamiseks on spordikooli ülesandeks:

1) laste ja noorte tervise tugevdamine ning igakülgne kehaline arendamine võimaldades neile tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks;

2) lastele ja noortele sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest ja eeldustest lähtuvalt;

3) järjepidevate ja regulaarsete sportlike treeningute organiseerimine vastavalt valla võimalustele, tagades treeningute läbiviimise ohutuse ja vajadusel arstliku dispanseeringu (meditsiinilised uuringud);

4) vastastikuse lugupidamise kasvatamine “ausa mängu” ideede vaimus;

5) anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ja spordikohtunikuna tegutsemiseks;

6) olla oma teadmiste ja kogemustega abiks Rae valla koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel;

7) vabatahtliku spordiliikumise arengu innustamine, olles initsiaatoriks oma õppurite, nende vanemate, sõprade ja treenerite poolt spordiklubide moodustamisel nende sportimisvõimaluste jätkamiseks peale spordikooli lõpetamist;

8) Eesti sporditraditsioonide järjepidevuse tagamine ja Eesti koondvõistkondadele hästi ettevalmistatud järelkavu kasvatamine;

9) luua vastastikku kasulikke sidemeid vallas või piirkonnas tegutsevate spordiklubidega;

10) hooldada ja majandada kooli käsutusse antud spordirajatisi;

11) vastavalt nõudlusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku spordialast huviõpet;

12) korraldab kehakultuuri ja spordi edendamiseks mitmesuguseid üritusi;

13) korraldab spordi edendamiseks spordiväljakute, jooksu- ja suusaradade, muude spordirajatiste rajamist ja nende hooldust;

14) teeb koostööd Eesti ja välisriikide spordiasutuste, -klubide, -ettevõtjatega ning üksikisikutega;

15) teeb tihedat koostööd Rae valla asutustega;

16) korraldab treeninglaagreid;

17) kogub, säilitab ja teeb külastajatele nähtavaks tema valduses olevad valla spordielu kajastavad trükised, fotod, auhinnad ja muud spordieluga seotud esemed;

Spordikool võib põhitegevuse kõrval arendada piirkonna spordielu, korraldades erinevaid üritusi, viies läbi seminare ja kursuseid, tegeledes õppematerjalide koostamise ja valmistamisega, välja rentides inventari ning osutades muid tasulisi teenuseid oma tegevusvaldkonnas. (SIIA TULEB LISADA ÜLESANDEID SPORDIKESKUSE PM-st)

§ 3. Tegevuse õiguslikud alused

(1) Spordikool juhindub oma tegevuses kehtivas seadusandluses, eelkõige Huvikooli seaduses, käesolevas põhimääruses ning teistes Rae vallavolikogu ja Rae vallavalitsuse õigusaktides sätestatust.

(2) Spordikool ei ole juriidiline isik ning registreeritakse Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(3) Spordikoolil on oma nimega pitsat ning Rae valla kontsernikonto koosseisu kuuluv arvelduskonto pangas.

(4) Spordikooli kõrgemalseisev asutus on Rae Vallavalitsus.

§ 4. Nimi ja asukoht

(1) Spordikooli nimi on Rae (valla) Spordikool.

(2) Spordikooli asukoht on Laste tänav 3, Jüri alevik 75301, Rae vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.

§ 5. Sümboolika

Spordikoolil on oma sümboolika, mille kasutamise korra kinnitab spordikooli direktor.

§ 6. Õppe- ja asjaajamiskeel, asjaajamise alused

(1) Spordikooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel;

(2) Spordikooli asjaajamiskorra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

 § 7. Teeninduspiirkond  

1. Spordikool võimaldab spordialase huvihariduse omandamist eelkõige nendele lastele ja noortele, kelle elukohaks (ka vanemate/hooldajate elukohaks) Eesti rahvastikuregistris on märgitud Rae vald;

(2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õppureid kooli tingimusel, kui õppuri elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või õppuri seaduslik esindaja on nõus katma kogu õppurikoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema Põlva linnal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping.

(3) Spordikooli vastuvõtmine, spordikoolist väljaarvamine ja spordikooli lõpetamine toimub Rae Vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 8. Õppekorraldus

(1) Spordikoolis õpetatavad huvialad kinnitab Rae Vallavalitsus kooli hoolekogu ettepanekul.

(2) Iga spordikoolis õpetatava huviala jaoks kinnitab spordikooli direktor õppekava, mis on õppekorralduse ja tööplaanide koostamise aluseks.

(3) Õppekavade eelnõud peavad olema heaks kiidetud Spordikooli õppenõukogu poolt.

(4) Ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue huviala lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks võib teha Rae vallavolikogu, Rae vallavalitsus, spordikooli hoolekogu või õppenõukogu.

§ 9. Struktuur

(1) Spordikooli allüksused on osakonnad ja õppe- treeninggrupid.

(2) Õppetöö osakondades, mis on moodustatud spordialada kaupa ja kuhu kuuluvad vastava spordiala treenerid ja õppurid, toimub õppe-treeninggruppides.

(3) Õppe- treeninggrupid on moodustatud vastavalt õppekavaga määratud õppurite arvule, õppurite vanusele ja sportlikule tasemele.

§ 10. Õppeastmed

(1) Spordialase huvihariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.

(2) Spordikoolis on järgmised õppeastmed:

1) algettevalmistusaste (AE) 3-4 aastat;

2) õppe-treeningaste (ÕT) 4 aastat;

3) spordimeisterlikkuse aste (SM) 2-3 aastat.

§ 11. Õppeastmete ülesanded (VÕIBOLLA PANNA KOKKU EELMISE PARAGRAHVIGA)

(1) Algettevalmistuse astme ülesandeks on õppurite tervise tugevdamine; erinevate kehaliste võimete arendamine; spordiala tehnika põhialuste õppimine ja omandamine; sportlike iseloomuomaduste, suhtumiste ja hoiakute ning spordiga tegelemiseks püsiva huvi kujundamine ja arendamine.

(2) Õppe-treeningastme ülesandeks on valitud spordiala süvendatud õppimine.

(3) Spordimeisterlikkuse astme ülesandeks on spordiala nõuetele vastavate kehaliste võimete rõhutatum arendamine üheskoos spordiala tehnilise, taktikalise ja psühholoogilise ettevalmistusega, eesmärgiga jõuda omaealiste paremikku vabariigis.

§ 12. Õppeperiood ja õppevaheajad, nende kinnitamise kord

(1) Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta algab ühel kalendriaastal 1. septembril ja lõppeb järgmise kalendriaasta 31. augustil.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

1) õppeperiood on 35 nädalat, ühes õppenädalas on viis õppepäeva.

 2) õppevaheajad on samal ajal üldhariduskoolide õppevaheaegadega.

(3) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab spordikooli direktor käskkirjaga.

(4) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Kahe järjestiku õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

(5) Õppurite nädalakoormus määratakse spordikooli õppekavaga. Suurim lubatud koormus on: 18 treeningtundi nädalas.

§ 13. Hoolekogu ülesanded ja töökord

(1) Spordikooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ning Rae vallavolikogule, Rae vallavalitsusele ja spordikooli direktorile vastavasisuliste ettepanekute tegemiseks moodustab Rae vallavolikogu viie- kuni üheksaliikmelise Spordikooli hoolekogu.

(2) Hoolekogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.

(3) Tööd hoolekogu liikmena ei tasustata.

(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu moodustamist kutsub kokku spordikooli direktor.

(5) Hoolekogu esimesel koosolekul valivad hoolekogu liikmed endi hulgast hoolekogu esimehe.

(6) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. Koosoleku kutse saadetakse hoolekogu liikmetele vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. Hoolekogu koosolekutest võtab sõnaõigusega osa spordikooli direktor. Teiste isikute kutsumise koosolekule otsustab hoolekogu esimees.

(7) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui hoolekogu ei ole otsustusvõimeline, siis kutsutakse uus hoolekogu koosolek kokku 7 tööpäeva jooksul.

(8) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees. Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega. Hoolekogu otsuste täitmise tagab kooli direktor.

(9) Hoolekogu koosolekud protokollitakse ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhata ja protokollija. Protokoll peab vastama Spordikooli asjaajamiskorras sätestatule.

§ 14. Direktori pädevus ja ülesanded

(1) Spordikooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada spordikooli eesmärkidele vastav tulemuslik töö ning vastutada rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktoril on kohustus anda aru Rae vallavolikogule, Rae vallavalitsusele ning spordikooli hoolekogule.

(3) Direktor:

1) on spordikooli seadusjärgne esindaja;

2) vastutab spordikooli tegevuse ja üldise arengu eest;

3) koostab spordikooli eelarveprojekti ja esitab selle hoolekogule hinnangu andmiseks;

4) vastutab rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise eest;

5) kinnitab spordikooli asjaajamiskorra ja kodukorra, töösisekorraeeskirja, koolitöötajate ametijuhendid jm töökorraldusdokumendid;

6) esitab spordikooli töötajate koosseisu enne kinnitamist või muudatuste tegemist Rae vallavalitsusele kooskõlastamiseks;

7) kehtestab koolitöötajate palgamäärad vastavalt Rae vallavolikogu ja Rae vallavalitsuse kehtestatud õigusaktidele;

8) määrab õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate koormused vastavalt spordikooli õppe- ja tunnijaotuskavadele;

9) kutsub kokku koosolekuid ja nõupidamisi;

10) esitab vähemalt üks kord aastas aruande spordikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta spordikooli hoolekogule ja Rae vallavalitsusele;

11) lahendab muid seaduse, käesoleva põhimääruse ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

(4) Direktorit asendab tema äraolekul direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal või viimase äraolekul selleks määratud isik.

(5) Spordikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Direktori kandidaadile esitavad kvalifikatsiooninõuded ja kooli profiilile vastavate erialateadmiste tase määratakse kindlaks Rae vallavalitsuse otsusega kinnitatud konkursi korras.

§ 15. Õppenõukogu töökord

(1) Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kõik spordikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad. Õppenõukogu tööd juhib direktor.

(3) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Õppenõukogu koosoleku kutsub kokku direktor vähemalt üks kord õppeveerandis teavitades kõiki liikmeid vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku direktor või seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. Erakorralisest õppenõukogu koosolekust informeeritakse õppenõukogu liikmeid kolm tööpäeva ette.

(5) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest. Päevakorras märgitud otsused võetakse vastu hääletamise teel poolt häälte enamusega.

(6) Õppenõukogu koosolek protokollitakse ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll peab vastama Spordikooli asjaajamiskorras sätestatule.

§ 16. Töötajad, nende õigused ja kohustused

(1) Spordikooli töötajad on spordikooli direktor, tema asetäitja(d), õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad, eelkõige treenerid ning teised töötajad.

(2) Spordikooli töötajate koosseisu kinnitab spordikooli direktor käskkirjaga kooskõlastatult Rae vallavalitsusega.

(3) Spordikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab Rae vallavalitsus.

(3) Spordikooli töötajal on õigus:

1) saada tööks vajalikud vahendid ja tingimused,

2) saada vajalikke materjale erialase töö ettevalmistamiseks;

3) teha ettepanekuid koolielu paremaks korraldamiseks;

4) saada teavet kooli juhtimisest ja majanduselu korraldamisest.

(4) Spordikooli töötaja on kohustatud:

1) täitma oma tööülesandeid täpselt, õigeaegselt ja kohusetundlikult;

2) heaperemehelikult hoidma koolile kuuluvat vara,

3) mitte avaldama talle tööalaselt teadaolevat informatsiooni, mis võib kahjustada Spordikooli ja kolmandate isikute huve.

§ 17. Õppurite õigused ja kohustused

(1) Spordikooli õppuritel on õigus:

1) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli hoolekogu töös;

2) tutvuda spordikoolis temale kohaldatud õppekavaga;

3) kasutada treeningutöös ja võistlustel spordikooli sümboolikaga sportlikku vormi;

4) lahkuda spordikoolist omal soovil selleks kehtestatud korda järgides.

(2) Spordikooli õppurid on kohustatud:

1) täitma Spordikooli kodukorda;

2) regulaarselt osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös;

3) hoidma heaperemehelikult spordikooli inventari, varustust ja vara.

§ 18. Vara

Spordikool valdab, kasutab ja käsutab tema valitsemisel olevat vara käesoleva põhimäärusega seatud eesmärkide täitmiseks vastavalt Rae vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist sätestavatele õigusaktidele.

§ 19. Finantseerimine ja majandamine

(1) Spordikooli finantseerib Rae vald oma eelarvest. Spordikooli tulud on Rae valla eelarve tulud.

(2) Spordikooli eelarve kinnitab Rae vallavolikogu. Spordikooli kulude finantsplaani (alaeelarve) kinnitab Rae vallavalitsus.

(3) Spordikool korraldab oma raamatupidamisarvestust ning esitab raamatupidamis- ja statistilisi aruandeid seadusega kehtestatud korras.

(4) Spordikooli finantsmajandusliku tegevuse revideerimist korraldab Rae vallavalitsus.

§ 20. Ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord

(1) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab Rae vallavolikogu.

(2) Spordikooli ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist korraldab Rae Vallavalitsus.

(3) Spordikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast spordikooli õppeperioodi lõppu.

(4) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale teatavaks vähemalt neli kuud enne spordikooli õppeperioodi lõppu.

Vallavolikogu

Vallavalitsus

Abivallavanem

Kultuuri ja Haridusameti juhataja

Spetsialist

Spordikooli direktor

Õppeala juhataja�(juhataja asetäitja)

Hooldustehnik

Korvpalli osakond

Kergejõustiku osakond

Võrkpalli osakond

Male ja kabe osakond

Orienteerumise osakond

Administraator

Müügijuht

Ujulavalvurid

Areenimeistrid

Raamatupidamine

T

R

E

E

N

E

R

I

D