AASTARING MÄNDJALAS

Koostajad:

Kuressaare Ida-Niidu Lasteaia õpetajad: Marge Truu, Marika Niit, Anu Tinarist ja Signe-Margot Kolk

Mändjala loodusmaja asub Suure katla ääres RMK Saaremaa puhkealal. Saaremaa kerkis merest jääaja lõppedes, maapinna edasise kerkimisega paari millimeetri võrra aastas suurenes saar ja laienes asustus. Meie ajaarvamise esimese aastatuhande lõpuks oli Saaremaa üks Muinas-Eesti arenenumaid maakondi. Loodusmaja asub Järve luidete maastikukaitsealal ning seda ümbritseb põlismets. Loodusmaja ruumides tutvustatakse kaitsealal kaitstavaid taimi, põlismetsa, metsa kahjureid ja kahjustusi ning erinevaid puuliike. Loodusmajja on oodatud loodushuvilised seltskonnad, kes

hindavad vaikust ja privaatsust ning on lugupidavad hapra looduse suhtes. Meie planeeritud tegevused ongi mõeldud mängimiseks Saaremaal Mändjalas, kus asub RMK puhkeala koos loodusmajaga, kus on võimalik, eelnevalt kokku leppides, ka ekskursioonil käia. Neid mänge on võimalik mängida ka erinevates looduslikes paikades: metsas, pargis, mere, järve või jõe ääres. Neid on võimalik kohandada vastavalt olukorrale ja laste vanusele.

AASTAAEG - SÜGIS

Sügis on kõige kirjum ja rikkalikum aastaaeg. Vaatleme sügisvärve ja sügisande.Uurime puukoort ja sammalt ja metsa all kasvavat taimestikku.

NB! Ohtudeks on mürgiste marjade ja seente suhu pistmine.

Eesmärk: Seente tundmine ja samasuguse leidmine.

Vahendid: pildid (vaata lisa 2), papptaldrikud.

Eelnevalt räägitakse lastele, et käsi, millega sa seeni katsusid, ei tohi silma ja suhu panna. Iga grupp korjab ainult ühe pildil oleva seene, teised seened jäävad ilusasti metsa alla kasvama, neid ei tallata ega võeta lihtsalt üles.

Mängu käik: Õpetaja jagab lapsed väikesteks gruppideks ja iga grupp saab endale taldriku ja seene pildid. Nüüd antakse ülesandeks leida metsa alt samasugune seen , mis pildil. Kui kõik on oma ülesande täitnud, kogunevad grupid ja õpetaja jaotab lastele seene nimetustega sildid ,mis tuleb õige seene juurde asetada. Väiksemad lapsed saavad lihtsalt neid seeni nimetada, kui tuleb oma töö tulemuste esitlemine teistele lastele. Pärast korjatakse seened ilusasti kokku ja võetakse lasteaeda kaasa, et üles panna nendest näitus. Koos õpetajatega otsitakse veel teisigi seeni, mis seal metsas kasvavad. Seeneraamatute abil saab kindlaks teha nende nimed ja ka seda, kas need on söödavad või

mürgised. Huvitavamad saab ka näituse jaoks kaasa võtta. Seejärel laulame veel koos laulu „Üks mehikene metsas“.

Liigume lastega mere äärde. Kõigepealt vaatleme merd ja arutleme , kas on meri teistsugune, kui teistel aastaaegadel. Laseme lastel tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kuulame mere“ muusikat“.

Nüüd mängime natuke ka liikumismänge. Kõigepealt moodustame hulki:

Eesmärk:Lapsed oskavad moodustada erinevate käskluste järgi hulki.

Tähelepanu arendamine.

Mängu käik:

Poisid ühte ja tüdrukud teise hulka. Moodustage hulgad, kus on 4 jne. last. Moodustage hulki oma nime esitähe järgi ja joonistage see täht ka liivale. Moodustage hulki vanuse järgi. Jne....

Peale mängude mängimist sööme koos värskes õhus kaasa võetud küpsiseid, õunu ja joome sooja teed.

Enne bussi minekut laseme lastel veel vabalt rannaliival joosta , rannaliivale joonistada, lutsu visata, või niisama merevaadet nautida.

AASTAAEG - TALV

Talv on kõige külmem aastaaeg. Meri on jääs ja valge, mets aga sügavas talveunes. Saame vaadata loomade jälgi, ära arvata, kellele need kuuluvad. Samuti võime metsa alla jätta mõne porgandi või kapsapea , et valmistada üllatust metsaelanikele.

NB! Talvel sügava lumega ja külmaga on oht varbad ja sõrmed külmetada.

1.Liikumismäng “ Tüdrukud koju “

Eesmärk:Kiiruse arendamine.

Vahendid: 2 kelku, 2 suusakeppi

Mängu käik:

Moodustatakse kaks võrdset võistkonda, mis koosneb tüdrukutest ja poistest. Tüdrukud lähevad suusakeppide juurde, mis asetsevad poiste vastas ning on tähisteks. Poistel on kelgud. Märguande peale võtab poiss tühja kelgu ja jookseb tüdruku juurde, võtab ta kelgule ning jookseb ruttu koos tüdrukuga tagasi. Järgmine poiss jookseb teisele tüdrukule järele ning toob ta koju tagasi. Joostakse seni, kuni selgub, millise võistkonna tüdrukud on kõik koju toodud. Mängida võib ka vastupidi, tüdrukud veavad kelgul poisse.

2.Mäng ”Lumi, lumi – jää “

Eesmärk: talvega seotud väljendite ja tegevuste nimetamine. Sõnavara laiendamine.

Eelnevalt on vaadatud metsas ja mereääres ringi ning vesteldud talvega seotud tegevustest.

Vahendid: pall või metsast leitud oks

Mängu käik:

Mängijad seisavad ringis. Mängujuht alustab sõnade lugemist: „ Lumi, lumi – jää“. Sõna „ jää „ ütlemisel annab palli edasi vabalt valitud mängukaaslasele. Tema alustab sõnaga „ Jää, jää – siis lisab talvega seotud väljendi (nt. uisk, suusk, lumememm, kelk, härmatis, jääpurikas jne.) Mäng lõpeb kuni kõik on saanud vastata või kui talvega seonduvaid sõnu ei tule rohkem meelde.

Mängu algidee: Mänd, M. Mängides õpime ja õpetame Tea ja Toimeta nr 35 Ilo, 2008

Kohandanud E.Külmallik

Kaasas on meil soe tee ja pirukad , mida on külma ilmaga väga mõnus süüa, juua.

AASTAAEG - KEVADKevadel ärkab loodus ellu. Lilled õitsevad ja linnud otsivad endale pesapaiku. Meri sulab jääst, seetõttu tuleb merelt külma jäist õhku. Tore on metsas kuulata linnulaulu ja otsida esimesi kevadlilli.

Õppetegevus õues- Mändjalas. See tegevus on mõeldud 6-7 aastastele lastele.

Eesmärgid: Laps märkab erinevat looduslikku materjali.

Laps oskab loendada 6-7 ni.

Laps oskab moodustada looduslikust materjalist tähti ja sõnu.

Vahendid: Kilekotid, 3-5 papist kaarti, must marker.

Tegevuse käik:

Õpetaja valib liisusalmiga laste hulgast 3-5 kaptenit (sõltub laste arvust). Kaptenid valivad endale grupid. Õpetaja jagab igale lapsele kilekoti. Õpetaja annab kõikidele gruppidele ühesuguse ülesande. Iga laps otsib jalutuskäigul mere

äärde oma vanusele vastava arvu looduslikku materjali ja paneb kilekotti.Nt. 6-a. Laps korjab 6 käbi, 7-a. laps korjab 7 käbi jne. Kindlasti tuleb rõhutada, et iga grupi liige korjaks erinevat materjali, et töö tuleks huvitavam.

Õpetaja räägib ka ohtudest metsas ja mere ääres : maod, oksi ei murra, mere ääres vette ei lähe jne.

Suundutakse peatuspaigast mere äärde, samal ajal lapsed otsivad looduslikku materjali (käbid, okkad, kivid, maas olevad puutükid, puukoored, samblatutid, kõrred jne.) oma kilekottidesse.

Õpetaja samal ajal mõtleb välja igale grupile ühe sõna, sõltuvalt grupi suurusestN. 3 kuueliikmelist gruppi - METSAS KAUNIS LOODUSning kirjutab sõnad papist kaartideleNB! Sõnakaardid võib ka hommikul lasteaias valmis kirjutada, kui laste arv selgunud.

Mere ääres rannaliival asub iga grupp, õpetajalt saadud sõnakaardilt, oma sõna moodustama. Iga laps teeb ühe tähe (n.7a. laps korjas 7 käbi, moodustab M jne.)

Grupi liikmed kükitavad üksteise kõrvalrivis, sõnakaart on nende ees. Lapsed moodustavad tähti ükshaaval. Õpetaja rõhutab, et tähed tuleb moodustada ligistikku, sest muidu on raske sõna kokku lugeda.

Grupid vaatlevad ja loevad ka teiste moodustatud sõnu. Lõpuks loetakse kokku tekkinud lause. Võib ka arutleda missugune täht on paremini õnnestunud , loetavam jne. (vt. Lisa 1.)

Õpetaja kiidab kõiki lapsi. Korjatud materjal võetakse meisterdamiseks lasteaeda kaasa. Kui seda ei soovita, viiakse

materjal metsa alla tagasi.

Mere ääres vaadeldakse merd, kuulatakse mere ja tuule hääli, vaba tegevus. Jalutuskäigul tagasi RMK puhkekohta, kuulatakse metsa hääli (puude kohin ,linnud, jm).

Süüakse kaasavõetud küpsiseid ja juuakse sooja mahlajooki.

PS! Nooremate lastega( n. 3-4) saab lihtsalt korjata looduslikku materjali , et hiljem lasteaias meisterdada. 4-5 võib sõnakaartide asemel olla kujundikaardid ja lastegrupid moodustavad kujundeid.

AASTAAEG - SUVISuvi on kõige soojem aastaaeg. Loodus on lopsakas ja roheline, meri on soe ja sillerdav, rannaliival saab paljajalu käia. Samuti on tuul pehmem ja soojem.

Suvi on lastele Mändjalas huvitav ja mitmekesine. Saab mängida toredaid õppemänge ja otsimismänge.

NB! Mere ääres peab olema ettevaatlik (Klaasikillud, teravad korgid jne.) Metsas võib olla madusid.

TEEL MERE ÄÄRDE:

1.Kuulamismäng."Mis hääli,helisid kuuled"

Eesmärk: Arendab kuulamisoskust ja tähelepanu ning fantaasiat.

Lapsed kuulavad erinevaid helisid metsas - lindude laulu, puude kohinat, tuule häält jne. Peale kuulamist kirjeldavad,mis hääli kuulsid ja matkivad ise järgi oma hääle ja liigutustega.

2.Õppemäng."Leia kõige suurem, kõrgem, jämedam, lühem, madalam jne."

Eesmärk: Arendab tähelepanu ja võrdlemisoskust.

Lapsed leiavad loodusest erinevaid puid, põõsaid, taimi, mis vastavad õpetaja poolt määratud ülesandele. Peale seda toimub kirjeldus - missugune on see puu, põõsas, taim.

3.Korjamismäng

Lapsed saavad ülesande korjata maast erinevaid looduslikke materjale ja panna oma kilekotti. Pärast seda teeb iga laps maapinnale korjatud materjalidest oma pildi. Toimub piltide vaatlus, kirjeldamine.

MERE ÄÄRDES:

1.Õppemäng."Leia erineva suuruse, värvi, kujuga kive, teokarpe"

Eesmärk: Arendab võrdlemisoskust ja omadussõnade kasutamist.

Korjatakse erineva suuruse, värvi ja kujuga kive ning teokarpe. Peale seda istuvad lapsed ringi ja võrdlevad oma leide. Kombitakse ja kirjeldatakse, missugune on kivi, teokarp. Näiteks: sile, krobeline, kõva, külm, väike, suur, mühklik.

2.Täpsusvise

Eesmärk: arendab täpsust.

Liivale joonistatakse kolm-neli ringi. Moodustatakse võistkonnad ja teatud kaugusest visatakse kive oma ringi. Kelle võistkond saab kõige rohkem kive ringi visatud, on võitja.

Tore mäng on suurematele lastele kivilutsu viskamine merre. Tuleb leida lapikuid kive ja selgeks saada viskamistehnika.

Teeme söögipausi seekord mere ääres rannaliival. Laotame tekid laiali ja maitseme kaasavõetud saiakesi ning joome mahla.

Lisa1