Ekspertarvamus

Kinnistutele Mäepealse tn 21 ja 25 planeeritud elamuala botaanilise väärtuslikkuse hinnang

Koostaja: (FIE) Anneli Palo

PhD maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses

2013

Tartu

Sissejuhatus

Käesoleva eksperthinnangu tellis arhitektuuri- ja inseneribüroo AS Nord Projekt.

Kokkulepitud lähteülesanne:

1. Uurida Tallinnas Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute elamumaaks planeeritud maa-alal soontaimestikku ja taimkatet.

2. Anda hinnang leitud väärtustele.

3. Vormistada ettepanekud ja kaitsemeetmed väärtuste säilitamiseks.

Ekspert viibis välitöödel 30.08.2013.

Eksperthinnangus kirjeldatakse arendusala taimkatte ja taimestiku kujunemise hilisajalugu ning antakse hinnang toimunud muutustele ning tänapäevasele olukorrale. Kõik kaardid ja fotod on esitatud otse tekstis; kirjelduse koostamisel on kasutatud Maa-Ameti geoportaali kaarte ja andmestikke (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) (seisuga 31.08.2013). Lisas paikneb eksperdi lühi-CV ja valikloend teemaga seotud teostatud projektidest.

Anneli Palo

PhD maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses

August 2013, Tartus.

Taimestiku ja taimkatte kujunemise hilisajalugu arendusalal

Haruldased taimeliigid ja ohustatud taimekooslused on minevikus toimunud maakasutusotsuste pärandiks tänapäeva maastikus. Seetõttu saab nende leidumist/mittleidumist põhjendada ajaloolise maakasutuse taustal.

Tänased Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistud asuvad endisel talumaal (joonis 1 ja 2), mille täpset kinnistunime ei õnnestunud tuvastada, tõenäoliselt võis tegu olla Kivinuka taluga (joonis 3), sest sama nime kannab lõuna poole jääv mets tänapäeval. Tänane elamualaks planeeritud maa oli valdavalt tollane põllu- ja karjamaa (joonised 1-3), mis pärast II Maailmasõda, kui talu kohta on juba kindlalt teada, et see seisis varemeis (joonis 3), võsastus (joonised 4-10). Esimene kättesaadav aerofoto pärineb aastast 1993 (joonis 4), sel ajal oli Mäepealse tn 21 kirdenurk (endine põllumaa) veel osaliselt niidu või karjamaana kasutusel. Kinnistu loodenurk, kus tõenäoliselt oli talu ajal olnud põõsastega karjamaa, oli aga juba kattunud männi loodusliku järelkasvuga. Ka taluhoonete ümber on selgelt äratuntav looduslik uuendus, kuid nagu hilisemailt aerofotodelt selgub, on tegemist lehtpuudega ja –põõsastega (joonised 5-10).

Esimene tugev sekkumine vanadel talumaadel areneva puistu suktsessiooni toimus aastatuhande vahetusel, sest olemasoleval 2002.a. aerofotol (joonis 5) on juba selgelt näha kinnistu kirdeosas ning lääneküljel toimunud tegevuse jäljed: tee, mulla- ja raietööd, ilmselt ka pinnasega täitmine madalamatel aladel. 2006 – 2010 (joonised 6-10) tegevusjäljed taanduvad kuni 2013.a. (joonis 11) on juba selgelt nähtavad loodusliku uuenduse eemaldamine ning ka piirnevas metsas tehtud raie.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Mäepealse tn 25 ja Mäepealse tn 21 põhja- ja lääneosasse planeeritud ehitised paiknevad enne II Maailmasõda suhteliselt inetnsiivselt põllumajanduseks kasutatud maal, kus ekstensiivsem rohumaakasutus jätkus osaliselt 1990-te aastateni. Mäepealse tn 21 kinnistu keskosas paiknev metsamaa oli tõenäoliselt endine metsakarjamaa, mitte põlismets. Metsas leidub tiikide asukohti (linaleoaugud?).

Esimene tugev endise maakasutuse muutus leidis aset hiljemalt pärast II Maailmasõda, mil kõlvikud kasutusest välja jäeti, teine lokaalsem muutus kinnistu lääneserval oli 21. saj. alguses ning kolmas, mis juba on haaranud peaaegu kogu kinnistut, toimus aastatel 2011-2012.

Joonis 1. Kinnistud 20.saj. alguse nn verstakaardil (Kivinuka metsa nimest Mäepealse tänavani).

Joonis 2. Kinnistud 20.saj. keskpaiga topograafilisel kaardil.

Joonis 3. Kinnistud 20.saj. 1950-l aastail vene topograafilisel kaardil.

Joonis 4. Kinnistud 1993.a. ortofotol.

Joonis 5. Kinnistud 2002.a. ortofotol.

Joonis 6. Kinnistud 2006.a. ortofotol.

Joonis 7. Kinnistud 2007.a. ortofotol.

Joonis 8. Kinnistud 2008.a. ortofotol.

Joonis 9. Kinnistud 2009.a. ortofotol.

Joonis 10. Kinnistud 2010.a. ortofotol.

Joonis 11. Kinnistud 2013.a. ortofotol.

Tänane taimkate ja taimestik

Augustikuu pole taimestiku detailseks uurimiseks väga sobiv aeg, kuid üksikliikide esinemise tõsnäosust aitab hinnata taimkatte (taimekooslused, taimkattetüübid) analüüs. Uuringualal eristati järgnevad taimkatteüksused (Paal 1997 järgi):

1.1.6.1 Sinilille kasvukohatüüp (sekundaarne männik) (Foto 1);

1.3.1.2 Angervaksa kasvukohatüüp (sekundaarne pajustik ja sanglepik);

7.2 Õuede ja teeservade taimestu (klass) (Foto 2,3);

8.1.2.1 Kuiva kultuurniidu kasvukohatüüp (Foto 2,3).

Foto 1. Sekundaarne männik viljakal kasvukohal kinnistu loodeosas.

Foto 2. Õuede-teeservade taimestu ning kultuurniidu taimestu.

Uuringualaga piirneb kinnistu keskosas suuremal pindalal leviv angervaksa kasvukohatüüpist sanglepik ning harvik. Harvikus võib leida ka üksikuid sinilikke kkt. kuivemaid künkaid.

Uuringualal levivad taimkattetüübid on kõik sekundaarse päritoluga ja tugeva nitraatse inimmõjuga. Sellistes taimekooslustes kasvab väga harva ja juhuslikult

ohustatud ja kaitsealuseid taimeliike. Läbiviidud uuring ei tuvastanud ehitiste alla planeeritud maa-alal ühtegi kaitstavat või ohustatud haruldast soontaimeliiki.

Foto 3. Õuede-teeservade taimestu ning kultuurniidu taimestu.

Alal leiti aga ohtralt tulnuk- ja ruderaalliike, millest mõned võivad muutuda invasiivseks, kui nende levialal ei toimu pidevat niitmist, mis takistab viljade levimist ja juurestiku kosumist: harilik tõlkjas (Bunias orientalis), kanada kuldvits (Solidago canadensis), väike lemmalts (Impatiens parviflora), kuningakepp (Oenothera sp.), kirikakar (Bellis perennis), koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger), saarvaher (Acer negundo), mädarõigas (Armoracia rusticana), kanada pujukakar (Conyza canadensis), punane leeder (Sambucus racemosa).

Väga tavalised olid taimestus tavalised kultuurmõjuste alade liigid nagu naat, kerahein, ristikud, humallutsern, raudrohi, roomav tulikas, võilill, külmamailane jt.

Tulnukliikide ja ruderaalide ohtrat levikut põhjustab ka asjaolu, et lääneosas on toimunud pinnase pealevedu. Võib-olla on pinnasega juurte kinnikaetus ka põhjuseks, miks sellele alale jäetud puudest on juba 1/3 surnud või suremas (fotod 4-6).

Foto 4. Surev kask.

Foto 5. Vana saar, surev.

Foto 6. Enamus kaskedest ja osa mändidest on hukkumas. Saared võivad hukkuda ka hetkel massiliselt levinud seenhaiguse tõttu.

Kokkuvõte

Uuringuala taimkate on sekundaarse päritoluga: esmalt on tegu olnud intensiivselt kasutatud kultuuristatud kõlvikutega, hilisemas ajaloos on kõlvikute võsastumisprotsess ala lääneosas katkestatud 2000. aasta paiku, loode- ja põhjaosas 2011-2012.a. Taimestikus valdavad nitrofiilsed liigid, rohkelt esineb tulnukliike ja ruderaaltaimi. Sellistes kooslustes haruldasi ja kaitstavaid soontaimeliiki üldjuhul ei kasva ja antud uuringu käigus neid ka ei leitud.

Eksperthinnangu tulemus kinnitab, et Mäepealse tn 25 ja Mäepealse tn 21 lääne- ning loodeosa elamuehituseks kasutamine on lubatav, sest piirkonnas haruldasi ja ohustatud soontaimeliike ei leidu ning puudvad ka haruldased taimkatteüksused.

Küll on ekspert arvamusel, et kinnistul on raiega tugevalt kahjustatud elamualast väljaspool asuval alal toimunud metsasuktsessiooni, seega ka tema väärtust võimaliku kaitsealaga liidetava osana. Metsamajanduslikust aspektist on seejuures ilmselt kõik korrektne. Tõenäoliselt oli tegu ajalooliselt karjatatud metsaga, mida tänapäeval on mõjutanud lähedalasuv kuivendussüsteem ja kaevandamine. Rekreatiivse rohealana on alal teatav väärtus siiski olemas, kuid piirkond vajab sellisel juhul parkmetsana korrastamist (sügavate roobaste täitmine, loodusliku uuenduse valikuline pidev raie). Soovitan jätta võimalikult loodusilmeliseks (mitte korrastada) ala läbiva ojasängi, samuti selle ümber siiani säilinud sanglepiku.

Enne kinnistute arendustegevuseks ettevalmistamist toimunud konsultatsioon alal olevate pärandkultuuri- ja loodusväärtuste osas oleks võimaldanud paremini säilitada kinnistute miljööväärtuslikkust (taluhoonete varemete, tiikide, vana metsaala jne säilitamine ning eksponeerimine).

Lisa Täielik CV: https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36545&lang=et

Anneli Palo, Sünniaeg: 06.12.1966 Haridus:

Haridusasutus Akadeemiline kraad Eriala Õppimise aeg

Tartu Ülikool BSc Bioloogia 1985 – 1991 Tartu Ülikool MSc Geograafia 1996 – 1999 Tartu Ülikool PhD Geograafia 2000 – 2005

Töökogemus:

Ettevõtja/organisatsioon Ametikoht Tööülesanded Aeg (alates/kuni) Eesti Keskkonnaministeeriumi Tartu looduskaitseosakond

spetsialist Rakendustegevus 1991 - 1993

Eesti Metsainstituudi looduskaitse uurimiskeskus

spetsialist Rakenduslikud projektid 1993 - 1996

EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi looduskaitse uurimiskeskus

spetsialist (teadur alates 1999)

Rakenduslikud projektid, teadustegevus

1996 - 2004

EPMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut

teadur Teadustegevus, osalus rakendusprojektides

2005 - 2006

TÜ LOTE Geograafia osakond teadur Teadustegevus, osalus rakendusprojektides

2006 - siiani

TTÜ Tartu Kolledž teadur Teadustegevus, osalus rakendusprojektides, lektor

2005 - 2010

Projektide valikloend:

Palo, A. 2012. Otepää looduspargi, Pühajärve pargi, Otepää hoiuala ja Hinnomäe väikse-konnakotka püsielupaiga (Otepää loodusala) kaitsekorralduskava koostamise raames hooldatavate sihtkaitsevööndite seisundi hindamine vastavalt uuele kaitse-eeskirja eelnõule. Koosluste kujundustööde planeerimine (looduslikkuse taastamine). Ekspertarvamus. Tellija OÜ Kobras. 11 lk+ digitaalne kaardikiht ja fotopank. Palo, A. 2012. Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisund Eestis. Eksperttöö. Tellija Keskkonnaministeerium. Tätja: OÜ Metsamutt. 77 lk. Palo, A. 2012. Saaremaa karstialade (Aula karstiala, Jõempa kurisud (osa Kaarmise loodusalast), Lepakõrve ja Küdema kurisud, Tuiu-Paka kurisud) elupaigatüüpide inventeerimine ja kaitsekorralduslike soovituste andmine. Lepinguline töö. Käsikiri. Tellija Keskkonnaamet. 7 lk+digitaalne kaardikiht. Palo, A. 2011. Tagamõisa hoiualal asuva Siimumetsa maaüksuse metsade loodusväärtuse hinnag – loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuuri tulemused. Ekspertarvamus. Käsikiri. Tellija OÜ Meite Saar. 6 lk+lisad. Palo, A. 2010. Botaaniline hinnang Reiu taimla laiendusettepanekule. Tellija RMK. Käsikiri, 13 lk. + lisad ja digitaalne kaardikiht. Tellija RMK. Sellis, U., Palo, A., Pajula, R., Ritsberg, K., Aunapuu, A. 2010. E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu-Mäo (km 68,0-85,0) teelõigu eelprojekti koostamine. Natura hindamine. Aruanne. Käsikiri. Tellija Maanteeamet. 34 lk. Palo, A. 2008. Kinnistu Tähetorni 98 metsa vääriselupaiga asend ja hooldamine, muud võimalikud

loodusväärtused. Eksperthinnang. Käsikiri. Tellija OÜ Renaldi.