Ajakava:
Reede, 13. november
15.00 Saabumine, registreerumine
16.30 Laagri avamine
17.00 Toimetuste kohtumine
18.30 Õhtusöök
19.00 Toimetuste töö
21.30 Etteaste kreatiivne eeltöö
22.30 Õhtune programm ehk funfunfun!
00.00 Jooksmismäng
Laupäev, 14. november
7.30 Võimlemine
8.00 Pesemine
8.30 Hommikusöök
9.30 Toimetuste töö - loengud ja teemade otsimine
13.00 Lõunasöök
14.00 Kuulus külaline: Tuuli Jõesaar
15.15 Kuulus külaline: Piret Kooli ja Rain Kooli
16.30 Toimetuste töö ehk lugude tegemine
19.00 Õhtusöök
19.30 Lugude tähtaeg! Toimetuste koosolekud, grupi parimate lugude valimine
22.00 Õhtune programm ehk funfunfun!
Pühapäev, 15. november
7.30 Võimlemine
8.00 Pesemine
8.30 Hommikusöök
9.30 Valikloeng 1
10.30 Valikloeng 2
11.30 Toimetuste koosolekud ja tagasiside
12.30 Lõuna
13.30 Laagri lõpetamine
14.30 Koju minek
2
Sisekorraeeskiri
Ehk kuidas meil siin Spartas asjad käivad!
Mina, meedialaagriline, vannun pühalikult, et ma mitte mingi hinna eest:
Ei tarbi laagris alkoholi ega tubakat!
Ei lõhu kooli inventari!
Ei puudu loengutest!
Ei lähe kellelegi teatamata koolist välja ega kao muul viisil ära!
Samas tõotan pühalikult:
Võtta osa kõigist loengutest, jututubadest, kokkusaamistest, isegi igavatest!
Kustutada klassist lahkudes tuled!
Pidada kinni lugude tähtaegadest!
Lasta teistel pärast öörahu algamist kell 00.00 magada!
Jätta pärast lahkumist klassid samasugusteks nagu nad olid!
Jätta kõik inimesed pärast nendega kohtumist samasugusteks või natuke
rõõmsamateks!
Hoida tehnikat nagu oma silmatera ja mitte visata kasutuna tunduvat tehnikajuppi
prügikasti!
Mitte jätta väärtuslikke asju nagu rahakotid, mobiiltelefonid vms valveta klassidesse!
Ajada juttu jutu ajal!
Laagri eeskirjade rikkujaid on korraldajatel õigus koju saata.
Kui laagri käigus tekib hädasid, muresid, muidu paha tuju või hoopis mõni suurepärane idee,
siis usaldustelefon on:
Susanna:
Sandra: 56503630
Siia kirjuta oma grupijuhtide numbrid:
........................................................... ................................................
......................................................... ................................................
3
Uudis Mis see on ja kuidas seda teha?
Uudis peab olema
Täpne – kogu esitatav info peab olema tõene ja enne avaldamist kontrollitud. NB:
nimede õigekiri!
Tasakaalustatud – tuleb vaadelda probleemi kõigist olulistest külgedest ning anda
sõna kõigile osapooltele, hoolimata sellest, milline on reporteri enda arvamus.
Objektiivne – lugejale tuleb anda kogu oluline ja asjakohane info. Loost ei tohi
selguda reporteri arvamus, sest ajakirjanik ei asu ühegi vaidleva tegelase poolele.
Uudises otsitakse vastust kuuele küsimusele
Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus?
Mis juhtus, mida tehti?
Kus toimus?
Millal toimus?
Kuidas, mil viisil toimus?
Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga?
Uudise ülesehitus 1. Juhtlõik (uudise lühikokkuvõte)
2. Teemaarendus (uudisega seotud teemad tähtsuse järjekorras)
3. Taust (sündmuse tagamaad)
4. Perspektiiv (mis võib asjast edasi saada?)
Juhtlõik
Annab edasi uudise tuuma
Tavaliselt üks ja kõige olulisem fakt
Väga konkreetne
EI TOHI ALUSTADA SOOJENDUSLAUSEGA
Ei tohiks esitada liiga palju pisidetaile
o täpse aja ümardamine (mitte kell 6.00, vaid varahommikul; mitte 8. veebruaril,
vaid eile)
o täpse koha ümardamine (mitte Oa tänaval, vaid Supilinnas)
o pikkade ameti- ja asutusenimetuste lühendamine (ametnik, spetsialist,
professor)
Üks lause (13-15 sõna)
Purakaga tegusõna (mitte oli, toimus, leidis aset, peeti, võttis vastu, algas, lõppes, vaid
hüppas alla, hukkus, valetas)
Kui vähegi võimalik, siis isikulises tegumoes (mitte võeti vastu otsus, vaid ÕOV otsustas)
4
orTeemaarendus
Tähtsam info eespool, vähem tähtsam tagapool, ebaolulistest asjadest ei kirjuta
üldse.
Kogu materjal, mis käib ühe alateema kohta, peab olema tekstis koos ühes lõigus
Teemade paigutus uudises peab olema kahaneva tähtsuse
järjekorras
Kõige lõpuks taust ja/või perspektiiv
Uudiskriteeriumid
Maailmas on toimumas iga päev miljoneid sündmusi. Nende seast peab ajakirjanik valima
välja ainult mõned, mis lähevad lehte. Mis on uudissündmuse valimise aluseks?
Mõju – hea viis mõju hinnata, on mõelda sündmuse tagajärgedele. Riigikogu
otsustas muuta koolihariduse tasuliseks, järelikult peab iga lapsevanem hakkama
tasuma õppemaksu.
Lähedus – sündmused, mis on meile lähedased või toimuvad meie lähedal.
Ebatavalisus – ootamatused, veidrused/kurioosumid, üllatus. Sööjad leidsid
koolitoidust hambaklambrid.
Prominentsus – kasuta tuntud inimesi. Koolis on prominentideks koolidirektor,
õpetajad, tuntumad õpilased.
Konflikt – kokkupõrked inimeste, asutuste, ettevõtete vahel. Õpilased nõuavad
võimalust käia vahetunnil õues, kuid kooli välisuks on lukus ning väljujaid
karistatakse.
Värskus – sündmus, mis toimus hiljuti, mitte kolm aastat tagasi.
Aktuaalsus – teema, millest viimasel ajal pidevalt räägitakse. Kevaditi on
aktuaalsed lõpueksamid, sügisel rebastepidu jne.
Siseuudised
Laagri mõistes saab siseuudiseks pidada kõige kajastamist, mis toimub laagri territooriumil
(võrdluseks: välisuudis laagri mõistes tähendab näiteks uudist Võrus avatavast uuest
kaubanduskeskusest).
Käi laagris lahtiste silmadega lahti ja suhtle inimestega ning teemad tulevad ise sinu juurde.
Näiteid siseuudisest:
“Piret Kooli arvates, ei peagi kõik saama sama heaks kui tema” intervjuu kuulsa
külalisega
“Laagri korraldaja on toitlustuses pettunud” Lugu laagri toitlustusest koos korraldaja
kommentaariga
5
“Kuidas tahaksid sina surra?” ehk küsitlus laagriliste seas, kuidas nad tapmismängus
surma on saanud
“Laager on hoogsalt alanud” ehk käid ja uurid kõigi rühmade käest, kuidas nende
jaoks on laager alanud. Kuidas nad kohale jõudsid?
“Taas ülimenukas hommikuprogramm” ehk usutlus Otto Oliver Olgoga
“Mees üheksa ametiga” ehk persoonilugu mõnest huvitavast laagrilisest
“Eksperimendi korras pesema” ehk näiteks lugu sellest kuidas keskmine pesemas käik
võtab aega üle tunni, kuna pesemisvõimalused ei asu koolimaja
“Laagrilisi ähvardas lehetegemisel netipuudus” sisse tuua korraldajate arvamus?
“Riidekapis uus seelik igaks päevaks” persooni lugu kuulsast külalisest hoopis teisest
küljest kui võiks eeldada
Välisuudised Mõiste “välisuudised” võib tähendada nii kooli sisehoovis kui ka Lähis-Idas toimuvat. Noorte
Meediaklubi lehelaagris räägime välisuudiseid käsitledes sellest, kuidas kajastada sündmusi,
mis leiavad aset koolimajast väljaspool, kuid samas asulas/linnas.
Kuidas leida uudist?
Eeltöö: uuri linna omapärasid ja iseärasusi. Mille poolest on see teistest erinev, eriline (äkki
on selles linnas võrreldes teiste linnadega kõige rohkem kohvikuid vms)? Millised on
huvitavad inimesed, kellest teisedki teada tahaksid? Millistest kohtadest oleks lugejatel
huvitav lugeda?
Google aitab, Facebook ka!
Olemasolevad allikad: Kas Sul on selles linnas sõpru/tuttavaid? Küsi neilt, mis põnevat
toimub või mis on linna juures lahedat/erilist.
Mine luurele! Mine välja, tutvu ümbruskonnaga, räägi inimestega juttu. Nii võid huvitava
artikliteema leida. Võid juba agaralt infot koguda, intervjuusid teha, seaduse ja kaine
mõistuse piires katseid teha või muud huvitavat. Tihti on linnas olemas ka mingisugune
teadetetahvel, kuhu on kuulutusi üles pandud. Võimalik, et leiad sealt endale mõne allika või
teema, millele keskenduda või mida kajastada.
Leia (üks) fookus: võib juhtuda, et linnas on nii palju põnevat, et tahaks kohe kolm lugu
ühte teksti paigutada. Jäta sõpradele ka, vali ise üks ja keskendu sellele, sest nii saab lugu
detailiderohkem ja lugeja ei satu segadusse.
Kirjuta pigem rohkem kui vähem: Artiklit kirjutades trüki nii, et klahvid suitsevad!
Vähemaks on alati kergem kirjutada kui teksti juurde mõtlema hakata. Kindlasti arvesta
kirjutamisstiili valikul kirjatüki žanrit (olemuslugu/arvamuslugu/uudis vm).
Kirjuta kompaktseks: Kui näed, et teema on hea ja oled saanud piisavalt infot, lepi
toimetajaga kokku, mitu tähemärki pikk võiks kirjatükk olla ning asu seda toimetama. Mida
vähem peavad toimetajad Sinu uudist/artiklit enne trükkiminekut toimetama, seda parem
ajakirjanik Sa oled.
6
Lase sõbral üle lugeda, kui on olemas sobiv sõber ja piisav aeg. Kuna oled ise oma teemaga
väga tuttav, ei pruugi Sa taibata, kui mõni koht jääb segaseks lugejale, kes teemast esimest
korda kuuleb. Inimene, kes lugu enne ilmumist loeb, on justkui sinu katsealune - kui tema
millestki aru ei saa, ei mõista seda suure tõenäosusega ka teised lugejad. Kui nii juhtub,
kirjuta segadust tekitanud kohad võimalikult lihtsalt lahti.
Majandusuudised
Kui leiad teema, mis sind huvitab, tasub alati esmalt Googeldada. Selle, mis internetiotsingut
kasutades välja ei tule võid leida dokumendiregistritest.
Äriregister – osalus firmades ja nende juhatustes, inimeste isikukoodid ja
kontaktandmed
Kinnistusraamat – kes ja millist kinnisvara omab
Kohtulahendite register ja riigikohtu lahendite register – otsida saab ka paragrahvi järgi
ning vaadata näiteks eesootavaid kohtuistungeid
E-toimik – väärteoasjad
Ametlikud teadaanded – tagaotsitavad igas valdkonnas (võlad, pärimisõigus)
Kohalike omavalitsuste dokumendiregistrid – murefoorum, detailplaneeringud
Kuidas dokumentidest ja statistikast välja lugeda, kas tegemist on normaalse olukorraga?
1. Vaata üle suured erinevused (nt abi vajavate laste kahekordistumine)
2. Otsi internetist selleteemalisi uudiseid, artikleid, dokumente; leia põhjuseid
3. Isegi, kui leiad põhjuse, ei pruugi see olla seoses muutustega (nt puudus varasemalt täpne
abivajajate statistika, abivajajaid lihtsalt avastatakse rohkem, muutusid abivajajaks
kvalifitseerumise reeglid jne)
4. Küsi spetsialistilt – mis võib olla muutunud numbrite taga?
5. Kui selgub, et kõik on ikkagi korras, pole mõtet uudist kirjutada. Aga kui ei ole korras...
Kuidas statistikat lugejale edastada?
• Kõige olulisem on statistikat õigesti tõlgendada
• Tavalugeja jaoks tuleb kõike lihtsustada, ent mitte sealjuures vigu teha
• Kui info tundub põnev, ei tähenda see veel, et selle võiks alati loo juurde panna
(narkootikumi hind – kas vajalik teadmine?)
• Vahel ei piisa ainult tekstist ja tuleb appi...
...INFOGRAAFIKA!
1. Viis andmeid nutikalt esitada, sest inimesed kaotavad vaid numbreid vaadates huvi
2. Näita neile numbreid, aga põnevalt!
3. Vali teema, kogu andmed (esialgu leiad palju üleliigset), jutusta lugu, loo visand, vali
7
formaat ja visuaalid
4. Kasuta head pealkirja ja lisa juhtlõik, väljavõte, foto ning kindlasti legend
Kultuuriuudised
Kultuuriuudiseid iseloomustab vaba ja emotsionaalne kirjutamisstiil. Kultuuriküljed on
mõeldud nii tavalisele kultuuritarbijale kui ka asjatundjale (päevalehtede kultuuriküljed vs
Sirp). Kultuuriuudised ei räägi ainult teosest/sündmusest endast, vaid ka olustikust selle
ümber. Näiteks rahade jagamine, võltsimine, kultuuritarbijad, teoste tegemise tehnilise poole
uuendused jms.
Kultuuritoimetuse alla kuuluvad erinevad valdkonnad: muusika, kirjandus, teater, kino,
arhitektuur jne.
Igapäevased näited, mida leiad kultuurikülgedelt:
● esietendunud teatrilavastuse arvustus
● kunstinäituse, raamatu, filmi, plaadi ülevaade/arvustus
● jooksvad sündmused, mis on kultuuriga seotud Meelelahutusuudised kuuluvad
oma vormilt samuti kultuuriuudiste alla. Nende näol on tegemist populaarkultuuri ehk
massikultuuri kajastamisega. Päevalehed keskenduvadki kultuuriuudiste puhul pigem
meelelahutuslikumale sisule.
Spordiuudised
Spordiuudised kuuluvad pehmete uudiste hulka ehk nende eesmärk on pigem
meelelahutuslik. Tavaliselt ei kajastata spordivõistlust pelgalt ühe uudislooga. Klassikalisele
uudisele või reportaažile eelnevad lood nii sportlaste kui ka võistluspaiga ettevalmistusest
jne. Lisalugudena ilmuvad lehes sportlaste persoonilood, ajakirjaniku kommentaarid,
infokastid ja graafikud.
Sisu
Spordiuudis peab lugejale andma tausta, kommentaare ja eesmärke. Reporter peab jääma
neutraalseks ja oma eelistused välja jätma ehk lugeja ei pea teadma ajakirjaniku
lemmikmeeskonda. Oluline on kirjutada lihtsas keeles ja vajadusel spordialade ja reeglite
tutvustamine.
Keel ja stiil
Kirjutamisel tuleb arvestada, et juhtlõik peab sisaldama võtmeinfot ja tulemust. Võimalusel
tuleks vältida keerulist terminoloogiat ja liigset statistikat.
8
Reporteritöö
Spordiuudise kirjutamisel on kõige olulisem ajakirjaniku kohalolek. Informatsiooni
kogutakse enne võistlust, võistluse ajal ja võistluse järel. Just kohalolek annab kõige parema
võimaluse koguda vahetut informatsiooni ja emotsiooni.
Otto 40 soovitust, feat. NY Times
Ütle mulle kohe, mis sündmusel või sportlasega juhtus. Kui kajastad mängu, ütle
mulle see pagana skoor juba juhtlõigus, las detailild tulevad hiljem.
Ole enda töö suurim fänn – hinda võistluste korraldust, atleetlikke sooritusi, sportlaste
emotsioone. Pane tähele sealjuures detaile – jälgi sportlaste kehakeelt, näoilmeid,
sõnavõtte, tiimimängudes eri rotatsioonide toimimist.
Pärast võistlust/mängu, mine kaotaja juurde. Tal on (esialgu) rohkem kommentaare
kui eufooriast tabatud võitjal. See ei kehti otselülituste puhul!
Ära aseta sportlasi pjedestaalile. Gerd Kanter ei ole Zeus ja Rasmus Mägi ei ole veel
Achilleuse kehaga pooljumal. Nad on päris, füüsiliselt katsutavad inimesed.
Sportlased ja allikad võivad olla su head tuttavad ja eraelus isegi sõbrad, aga töö-
alaselt anna endast parim, et intervjueerida sportlasi sportlastena.
Ära pinguta üle. Sa ei leia seda maagilist lõiku või Sajandi Pealkirja pärast
tunnipikkust ajuragistamist. Mäleta Michael Jordani sõnu: “Las mäng jõuab sinuni.”
Ära joo kokakoolat läptopi lähedal.
Vaata, et kõrvalolev sõber-kaasajakirjanik ei jooks kokakoolat su läptopi juures.
Hot-dogi sinep ei ole klaviatuuri jaoks samuti hea.
Ole aktiivne sotsiaalmeedias – loo oma lehekülg Facebooki, Twitterisse ja anna
vahetut infot sealt. Vaata näiteks Ott Järvela kontot inspiratsiooni saamiseks. Või
Alvar Tiisleri Facebooki-lehte.
Jumala eest ära kasuta tsitaate sotsiaalmeediast kui Sa ei tea, kes on konto taga.
Suhtle enda lugejatega sotsiaalmeedias, viisakalt. Õpi kommentaaridelt, mis on
konstruktiivsed ja pädevad.
Ära jää hiljaks. 98% edust on punktuaalne kohalolek, 2% on higi.
Kontrolli nimesid. Brittney Reese ei ole Britney Spears.
Kui juba nimede- ja sõnakontrolli peale jutt läks – kasuta spellchecki MS Wordis.
Päriselt, see päästab mõnikord Su tõsiseltvõetavuse.
Intervjuude käigus küsi – kui sul mingil põhjusel seda veel ei ole – alati
intervjueeritava telefoninumbrit. Kui midagi jääb ähmaseks, saad hiljem üle küsida.
Ära teeskle, et sa saad aru erialasest terminoloogiast. Kui ei saa, man/girl up ja küsi.
Häbelikkus ja spordiajakirjandus ei kuulu kokku. Seega – kui oledki nagu metsa
eksinud Vändra-Aveli korvpallis, siis julge küsida lihtsaid-selgitust nõudvaid
küsimusi. Tee siiski võimaluse korral eeltööd, et mitte marki täielikult põhja lasta.
Loe. Nii, et su arvuti protsessor suriseb ja spordiraamatute lehed kärbuvad. Alates
entsüklopeediatest, lõpetades . Nii on lihtsam seoseid luua ja tekstile vunki lisada.
Pea meeles, et su elu 1376. intervjuu võib noorsportlase Mihkel Pähkeli jaoks olla elu
esimene suurem intervjuu. Kohtle kõiki professionaalselt.
9
Kopeeri stiilinäiteid mõnikord vanematelt kaladelt, kes oskavad nippe, milles sul võib
veel vajaka minna.
Harjuta alaspidi lugemist.
Joo vett.
Arvamuslugu
Ehk kui argumendist „aga see ju on nii” ei piisa
Kuidas kirjutada arvamuslugu?
Vali probleem, millest tahad kirjutada
o Näiteks: Kas koolivorm peaks olema kohustuslik?
Vali kindel seisukoht, mida kaitsed – kas oled teema poolt või
vastu
o Koolivorm ei peaks Eestis kohustuslik olema.
Mõtle oma seisukoha kaitseks välja nii palju argumente, kui suudad ja pane need
kõik märksõnadega kirja. Ajurünnaku ajal ei ole ükski idee halb! Mõtle ka
argumente oma seisukoha vastu.
Vali välja kolm kõige tugevamat argumenti oma seisukoha toetuseks ja üks kõige
tugevam vastuargument.
Ja nüüd hakka pihta!
1. Sissejuhatus. Viib lugeja mõtted teemale ja paneb ta sinu poolt
mõtlema. Tähelepanu tõmbav (catcher)
Õpetaja seisab klassi ees ja tal käib pea ringi – kolmkümmend viis klassis istuvat õpilast
näevad välja otsekui kloonimismasinast välja tulnud. Selline oleks situatsioon siis, kui Eesti
koolides oleks koolivorm kohustuslik.
või teemasse sissejuhatav
Eelmisel aastal korraldatud küsitlusele vastas kolmveerand meie kooli õpilastest, et nad
ei tahaks mitte mingisugusel juhul koolivormi kanda. Sellegipoolest arutab kooli
direktsioon koolivormi kohustuslikuks muutmist.
2. Sinu kõige tugevam argument, millele oled juba sissejuhatuses vihjanud
10
3. Sinu tugevuselt kolmas argument (teise jätame lõppu, et mitte lõpetada kõige
nõrgemaga)
4. Kõige tugevam vastuargument sellele teemale ja vastuargumendi ümberlüke
5. Sinu tugevuselt teine argument
6. Kokkuvõte. Võta oma argumendid kokku, too veel mõni mõjus näide, kuid ära
juttu päris üle korda! Kui alustasid catcheriga, võid sellega ka loo kokku tõmmata.
NB!
Iga mõtte jaoks eraldi lõik
Tegemist on küll sinu arvamusega, aga kasuta selle toetuseks ka fakte (küsitlused,
intervjuud, arvutused)
Kirjutava meedia arvamuse vorme: juhtkiri, repliik, arvamuslugu, kolumn,
arvamusintervjuu, karikatuur, (eksperdi) kommentaar, debatt, arvustus.
Kes kirjutab arvamust? Avaliku elu tegelased, eksperdid, ajakirjanikud ja TAVALISED
INIMESED.
Arvamus Uudis
Põhineb autori seisukohtadel Põhineb faktidel ja allika väidetel
Tuleb sageli uudiste vastukajana Võib allikate näol sisaldada arvamuslikke
elemente
Aktuaalne teema ja/või uus nüanss teemas Aktuaalne teema ja/või uus nüanss teemas
Kirjutamine ei eelda meediapädevust Kirjutamine eeldab teatavat
meediapädevust
Võib olla poliitiliselt motiveeritud Ei tohiks olla poliitiliselt motiveeritud
Autor vastutab oma väidete eest Väljaanne vastutab kirjutatu eest (v.a
allika öeldu)
Ei pruugi järgida kirjutamisreegleid Järgib teatud kirjutamisreegleid
Teatavatel juhtudel anonüümne Teatavatel juhtudel anonüümne
11
Olemuslugu Üks žanr, mitu võimalust
Olemuslugu on reportaaž , probleemlugu, reisikiri, portreelugu, intervjuu või...
Olemuslugu räägib:
inimestest (kes nad on, millega tegelevad)
sündmustest (miks ja kuidas täpsemalt on need juhtunud)
maailmas ja meie ümber toimuvast (kirjeldus, selgitamine, analüüs)
Idee
Ideid olemuslugude kirjutamiseks võib leida igalt poolt. Vaata ringi ja räägi inimestega,
loe, surfa netis, vaatle inimesi, nende harjumusi ja tegemisi. Kirjuta enda kogemusest.
Teema valik ja info kogumine
Küsi endalt, miks see tema on kirjutamist väärt, kas see üldse huvitab kedagi?
Mõtle, kuidas oleks seda kõige parem üles kirjutada, et teistel oleks põnev
lugeda. Uuri kõik eelnevalt välja, mis selle teema kohta võimalik.
Küsi intervjueeritavatelt oluliste ja lihtsalt huvitavate asjade kohta, nende
arvamust sellest. Kontrolli üle kõik faktid: nimed, vanus, klass, ametinimetused.
Pane kirja oluline info, märka lahedaid detaile, inimeste meeleolu, käitumist, ütlemisi.
Kirjutamine ja sissejuhatus
Olemusloo puhul on kõige olulisem lugeja loosse kaasa haarata, et tal oleks
põnev ja huvitav seda lugeda. Olemuslugu lugedes peab inimene tundma, et ta
on ise seal kohal.
Köida lugeja tähelepanu! Alusta värvika kirjeldusega, laheda tsitaadi või dialoogiga,
huvitava küsimuse või konfliktiga. Põhiline, et lugeja mõtleks: “Vahi värki!”
Olemuslugu ise
Kasuta tsitaate ja tegelaste jutustusi.
Kui saad, kirjuta olevikus.
Võid anda hinnanguid, tegelasi iseloomustada ja
kirjeldada. Kirjuta, mis meeleolus inimesed olid, kuidas
nad käitusid. Anna lugejale aimu, milline oli keskkond,
koht, ilm.
Kirjelda huvitavaid detaile.
Tee lühikesed lõigud – ühes lõigus mõni lause.
Ära kasuta kogu olemasolevat infot, lugu võib hakata lohisema.
Kirjuta nii, et sul oleks endal lõbus ja huvitav seda teha ning lõpuks
lugeda.
Lõpp peab olema lööv, et lugu jääks templina mällu.
Intervjueerimine
12
Üks loll jõuab rohkem küsida...
Intervjuu on kas info hankimise viis või ajakirjanduslik žanr. Kui intervjuud kasutada
žanrina, siis tuleb meeles pidada, et kõiki esitatud küsimusi ei ole mõtet sisse panna, vaid
tuleb teha väga karm valik ja teinekord ka küsimuste järjekorda muuta.
Intervjuu tüübid
Ekspertintervjuu: vastaja on eksperdi rollis, intervjueerija on uudishimulik. Ta ei peagi
asjast väga täpselt kõike teadma, intervjuu eesmärgiks ongi täpsemalt aru saada.
Probleemintervjuu: skandaalid, vastavad osalejad, seisukohad vastanduvad. Milline on
hetkeolukord? Probleemi põhjused? Võimalikud lahendused?
Portreeintervjuu: kuulsa/erilise/huvitava inimese huvid, elustiil, hoiakud jne. Intervjuu
eesmärk on panna intervjueeritav rääkima huvitavatest seikadest oma elus.
Uudisintervjuu: küsimused on päevakajalise sündmuse kohta. Väga konkreetne ja jääb
rangelt teema piiresse.
Tänavaküsitlus ehk vox-pop: küsitletakse tänaval suvalisi inimesi. Küsimus peab olema
lahtine!
Suurem töö tuleb ära teha ENNE intervjuu toimumist. Kuidas?
Eduka intervjuu esimene eeldus on see, et ajakirjanik on jätnud endast hea esmamulje. Alati
tuleb ennast tutvustada (nimi, väljaanne, organisatsioon) ja selgitada allikale, missugusel
eesmärgil vestlus toimub.
Tuleb teha taustauuringut nii palju kui võimalik ja selgitada välja, mis värk on. Inimesed
on palju sõbralikumad, kui neile tundub, et sa ka asjast midagi jagad. Taustainfo
otsimisel on abiks näiteks Google, aga ka Facebook ja muud sotsiaalmeediakanalid. Äkki
juba tead kedagi, kes teemast midagi jagab? Räägi temaga!
Mõtle enda jaoks selgeks, mis on intervjuu eesmärk ja kuidas sa kavatsed saadud infot
kasutada. Kas tahad kirjutada uudist või pikemat persoonilugu? Või otsid hoopis
taustainfot arvamuse kirjutamiseks?
Pane kirja hunnik küsimusi. Esimese hooga pane kohe kõik kirja, mis vähegi pähe tuleb,
pärast saab osa asju maha tõmmata. Sealjuures ära unusta, miks sa seda intervjuud teha
tahad.
Kui esimese ropsuga on suur hunnik küsimusi kirjas, on mõistlik neid natuke
korrastada erinevate teemade ja küsimuste tähtsuse järgi.
Küsimustega paberit ei pea teinekord intervjuu ajal isegi taskust välja võtma, vaid
oluline on see, et oled asjad enda jaoks korralikult läbi mõelnud.
Kõige olulisem – ära karda helistada! Alguses on see kindlasti raskem, aga ajapikku
muutub juba lihtsamaks. Pigem võta julgus kokku ja püüa oma hea mõte teoks teha. Ära
loobu eos geniaalsest ideest seetõttu, et on kartus toru kätte võtta.
13
Kuidas küsimusi teha ja küsida?
Küsimused on kas lahtised või kinnised.
Kinnised ehk kas-küsimused: Kas sa magasid täna hästi?
Selliseid küsimusi on mõistlik küsida, kui sul on vaja konkreetset jah/ei vastust.
Või ka siis, kui on vaja kedagi rünnata. Hr direktor, kas te varastasite kooli raha?
Kui on vaja, et inimene heietaks, siis ära selliseid küsimusi
küsi. Kindlasti ära küsi selliseid küsimusi esimesena.
Avatud: Kuidas sa täna magasid?
Paneb inimesed rääkima, kuna nad ei saa vastata sellisele küsimusele ainult kas jah
või ei.
Sobivad hästi esimesteks küsimusteks ja kontakti loomiseks
Kuidas intervjuu ajal käituda?
Oluline on õhustik – ole sõbralik, ära vaidle, kui see ei ole vajalik.
Alusta lihtsamate küsimustega, teravamad ja kinnised küsimused jäta
lõppu
Küsi otse, ära keeruta
Ära karda, et mõni küsimus on rumal. Küsija suu pihta ju ei lööda. Samas, kui rumal
küsimus on tingitud kodutöö tegematajätmisest, võid endast täiesti põhjendatult rumala
inimese mulje jätta ning see on siis juba sinu viga.
Ära küsi asju, mis on kõigile ilmselged. See on ainult intervjueeritava aja
raiskamine. Hoia meeles oma eesmärki ja teemat.
Ära häbene lasta intervjueeritaval oma mõtet korrata, kui sa kohe aru ei saanud.
Esita ainult üks küsimus korraga! See on VÄGA oluline, sest kui sa küsid näiteks kolm
küsimust korraga, vastab intervjueeritav tõenäoliselt vaid viimasele küsimusele ning
esimesed kaks jäävadki vastuseta.
Oska kuulata – vastusest tuleb uus küsimus. Tunne inimese jutu vastu huvi. Ja isegi kui
see ei huvita sind, siis jäta selline mulje. Ole aktiivne kuulaja.
Ära võta pooli. Jää võimalikult erapooletuks ning ära hakka intervjueeritavat millegi
pärast kiitma või laitma.
Ära anna oma rolli käest – juhid sina, mitte
tema. Kui sa kasutad diktofoni, tee alati ka
märkmeid
Alati tuleb olla intervjueeritava vastu viisakas ja teda lõpuks tänada
Ajakirjanduseetika
Kuidas kirjutada nii, et keegi haiget ei saaks?
14
Allikale tuleb enne vestlust selgeks teha, et tema poolt öeldud infot kasutatakse
ajakirjanduses.
Alati tuleb sõna anda kõikidele osapooltele
Hoia lahus fakt ja kommentaar
Väldi alusetuid süüdistusi ja kontrolli info paikapidavust
Hoidu plagiaadist (teiste tööde avaldamisest) oma nime all
Ei tohi välja mõelda tegelasi, sündmusi, isikuid jms
Fotomontaaži või lavastatud pildi puhul peab olema selgelt märgitud, et see on
montaaž või lavastus.
Hoidu kannatanute fotode ja nimede avaldamisest.
Tee vahet süüdistatavate ja süüdimõistetute vahel
Tee vahet avaliku elu tegelase ja lihtinimese vahel
Väldi anonüümseid allikaid
Allikakaitse. Ajakirjanik peab rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest
ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita.
Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad
seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema
usaldusväärsust.
Eksimise korral tuleb avaldada vigade parandus
Väldi huvide konflikti
Reklaam ja ajakirjanduslik tekst peavad olema eristatavad
NMK M
Ajakirjanduseetika 2
15
Probleeme
1. Mida teha, kui kooli kritiseeriv õpilane tahab koolilehes anonüümseks jääda (ta
ei kirjuta omakriitilisele artiklile nime alla)?
2. Kuulsid koolidirektori uksest möödudes, et teie kool tahetakse kinni panna.
Mida selle infoga peale hakkad ja kas kirjutaksid sellest koolilehes?
3. Kas kirjutaksid koolilehes HI-viirusega õpilasest või õpetajast, kes õpib/töötab
sinu koolis?
4. Kuidas käituda kuulujuttudega, nö avalike saladustega, mida kõik teavad?
Näiteks, et teie kooli direktoril on probleeme alkoholiga.
5. Kuidas avaldada fotosid, milles on mingit objekti või konteksti tehislikult
moonutatud?
6. Kui palju puutub õpetajate ja õpilaste kooliväline elu koolilehte?
7. Kuidas käituda fotodega, mis on internetist tõmmatud või raamatust skännitud?
Või kas avaldaksid jutukese, mis pärineb internetist, mõnest ajakirjast või
raamatust?
8. Kas koolileht peaks muretsema selle pärast, milline mulje jääb lehelugejale
koolist?
9. Millistel tingimustel avaldaksite suure posteri koolidirektorist saunas, õllepudel
käes?
10. Pead tegema koolilehte arvustuse uuest mängufilmist. Kino on nõus sulle
kinopileti välja tegema ning pärast filmi vaatamist kingib sulle veel filmi CD-
plaadi ja T-särgi. Mida teed?
11. Kas kirjutaksid koolilehes, et teie kooli 9. klassi õpilane on rase?
12. Kas kooliteatris näitlev õpilane tohiks koolilehes kirjutada kooliteatrist?
13. Õpetaja on lubanud anda intervjuu ainult juhul, kui ta saab loo pärast üle
vaadata. Keegi teie toimetuse liikmetest lubab, et näitab intervjuu ette, kuid
lugu ilmub ilma et õpetaja seda näinud oleks. Järgmisel päeval tuleb õpetaja
pahandama. Mida teha?
14. Tahad teha intervjuu narkomaaniga, kuid sa ei tunne ühtegi. Mõtled vastused
ise välja, sest seda on võimalik ette arvata, mida narkomaan vastab.
15. Ühte teie kooli poissi süüdistatakse mõrvale kaasa aitamises. Kas kirjutaksid
sellest koolilehes?
Kuidas leida teemasid?
16
Kui peas ulub vaid tuul...
Käi ringi, silmad lahti! Pane tähele, mida teised räägivad.
Oluline on omada allikate võrku. Igas klassis ja isegi kooli huviringides peaks olema
vähemalt üks infoallikas.
Vahenda lastele õpetajate ja juhtkonna uudiseid, jaga kooli ametlikku informatsiooni.
Selleks on hea, kui sul on kooli juhtkonnas oma kontaktõpetaja.
Soovita teha lehe postkast ja e-posti aadress, et teada saada, millest lugejad lugeda
tahavad. Postkasti olemasolu tuleb reklaamida.
Korraldage ajurünnakuid, kus pannakse kirja kõik, mis pähe tuleb ja midagi ei kritiseerita.
Joonista teemapuu.
Koolilehes võivad olla peale kooliuudiste ka kajastatud ka üldhuvitavad teemad.
Ära unusta lisalugusid.
Ole kursis muu meedia teemadega, loe lehti, ajakirju, surfa internetis. Millest kirjutavad
teised koolilehed? Millest on kirjutanud vanad koolilehed? Mida suur meedia
kooliprobleemidest kirjutab?
Küsitlused päevakajalistel teemadel – alati lisada, palju inimesi sai küsitletud ja
arvutada protsendid. Küsitlusel on mõtet ainult siis, kui selle ümber saab ehitada
suurema loo, kas siis uudise või näiteks arvamuse.
Otsi huvitavaid tüüpe, soovita lahedaid vilistlasi.
Eksperimendid, reportaažid – mõlemad peavad midagi näitama ja tõestama, olema
hästi kirjutatud ja olulisel teemal.
Kuidas toimetuses leht kokku saab?
17
Tavapärane tööprotseduur on nii, et reporterid koguvad materjali ehk otsivad uudiste
teemasid – „kaevamise“ osa.
Seejärel esitavad nad need toimetuse koosolekul – „mina kirjutan täna sellest“ osa.
Seejärel arutatakse konkreetse toimetuse, näiteks uudiste või arvamustoimetuse siseselt läbi,
millised uudisteemad on uudisväärtuslikemad ja kirjutamiseks sobivad – „parimate uudiste
sõelumise“ osa.
Seejärel peavad toimetuste juhid peatoimetajaga koosolekul nõu, et milline võiks olla
järgmine lehenumber tervikuna – „tasakaalus ja vaheldusrikka lehe“ osa. Iga lehenumbri
puhul tuleb üle vaadata, et seal oleks nii kõvasid kui pehmeid uudiseid, erinevaid
arvamuslugusid, põnevaid olemuslugusid, võrdselt mehi ja naisi lugudes ja piltidel –
ühesõnaga oleks kõike parasjagu ja miski konkreetselt ei domineeriks. Välja arvatud esikülje
uudis. See peab tõusma kõigest muust oma uudisväärtuse ja hea stiili ning visuaalse
materjaliga tublisti esile.
Samal ajal koguvad reporterid allikatelt lugude materjali ja kirjutavad ehk teevad
„reporteritöö“ osa.
Seejärel on aeg planeerida leht mahuliselt – „maketi“ osa. Iga lugu joonistatakse
ajaleheformaadis paberil omale kohale, planeeritakse ära ruum pildile või graafikale,
tekstiosale, pealkirjadele ja kõigele muule, mis lehe juurde kuulub.
Kui lood on valmis saanud, tuleb „toimetajate etteaste“ osa. Tekstitoimetajad peavad läbi
lugema kõik lood, kontrollima neis olevaid fakte, keeletoimetajad loevad teksti üle ja
parandavad nii stilistilisi kui grammatikavigu. Küljetoimetajad hoolitsevad selle eest, et lood
jõuaksid küljenduses õigel ajal õigele kohale ja mahuksid sinna ka ära.
Ning siis tuleb „küljenduse etteaste ja trükkimise“ osa.
NMK Meedialaager
© Noorte Meediaklubi
Kujundus
Ehk lehe nägu
18
Põhireeglid
Aita lugejat. Kujundaja ei tohiks oma oskusi või ägedate fontide hulka näidata, vaid
võiks proovida kogu aeg lehte lugeja jaoks mugavamaks muuta. Sinust sõltub tegelikult
rohkem kui paljudest ajakirjanikest või mõnikord isegi peatoimetajast
Ole praktiline. Igal pealkirjal, fotol, graafikul ja joonel peab olema oma eesmärk. Kui
sõnumit saab edasi anda ka ilma selle roosa varjuta pealkirja all ja kujunduse üldpilt
sellest koledamaks ei muutu, kaota roosa vari
Kuidas lehekülge ja lõpuks ka kogu lehte üles ehitada?
Loo fookus (ainult üks!), fotod ja kastid paiguta enne, seejärel tekst
kastidesse
Varieeri. Kasuta nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid plokke.
Tööta võimalusel alati peatoimetajaga kõrvuti. Temaga saad kokku leppida teksti
lühendamise ja pealkirjade küsimused. Samuti on kaks pead mõnikord isegi kaks pead.
Väikesed ja olulised asjad, mis päästavad päeva:
Trükk – ükskõik mis programmis kujundate, ükskõik kus ja millega te lehe lõpuks
trükite, alati salvestage valmis leht PDF formaati ja saatke see trükki.
Fotod – võimalusel lase fotograafil teha ühest sündmusest vähemalt 5 pilti. Kui kujundad
mustvalget lehte tee foto juba enne mustvalgeks, siis näed kontrastsust ja heledust sättida.
Kui teed värvilist lehte, siis sellegipoolest alati auto balance ja auto contrast. Ära karda
fotosid lõigata!
Värvid – avasta kõik halli värvi toonid ja varjundid. Musta teksti taha saad edukalt panna
kuni 10% musta, et seda esile tõsta (näiteks infokast).
Fondid – Ühes ajalehes ei tohiks kasutada üle 3-4 erineva fondi, siis muutub stiil juba
ebaühtlaseks. Lollikindel skeem: pealkirjad seriifideta (sans serif) fondis ja tekst
seriifis (serif). Ükskõik mis skeem: alati peavad pealkirjad ja tekstid ja
vahepealkirjad üksteisest selgelt eristuma!
Ruumipuudus – Proovi mõistlikkuse piirides vähendada tähevahet. Alla -25 ei tohi,
siis muutub tekst täiesti loetamatuks. Kui ikka abi pole, tiri fotosid väiksemaks ja kui
ka see ei aita, palu toimetajal lugu lühendada (alati anna talle ka üleliigsete lausete või
tähemärkide arv!)
Ruumi jääb üle – Kasuta väljavõtteid artiklist, graafikuid, väikeseid infonuppe ja viiteid
jne
19
Mida teha siis, kui loo juurde ei saa mitte kuidagi illustreerivat materjali?
Küsige reporterilt – mida tema näeks oma loo juures pildina?
Kui tema ka ei nuputa midagi välja, kaaluge, kas loole annab kõrvale lavastada mingi
pildi?
Kui tegu on näiteks persoonilooga, siis tuleb minna ja teha sellest inimesest
pilt – persoonilugu ei saa kunagi ilma pildita olla.
Üldiselt ei saa pildita olla ka pikemad n-ö aknalood ja jutustavad
lood. Kui tarvis, joonistage ise pilt.
Kui ise joonistada ei oska, kaaluge, kas annab loo avaldada siiski ilma pildita,
näiteks kõrvalveerus, kus ilmtingimata ei pea pilti olema.
20
Laagri tagasisideleht
Palun anna see korraldajate kätte pärast laagri lõppu
Grupijuhid
Kes olid sinu grupi juhendajad? Hinne (5-pallisüsteemis)
........................................................................................ ..............
........................................................................................ ..............
........................................................................................ ..............
Miks nad olid eriti ägedad ja mida nad tegid hästi?
....................................................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................................................
Mida nad oleksid võinud paremini teha?
....................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................
Loengud
Hinda loenguid eraldi ja kirjuta, millest oleks võinud rohkem rääkida, mis jäi arusaamatuks, millest räägiti hästi
jne.
Hinne Kommentaar
...................................... ................... ..............................................................................
...................................... ................... ..............................................................................
...................................... ................... ............................................................. .................
...................................... ................... ..............................................................................
Toimetuse töö
Kui hästi/halvasti oli toimetuse töö organiseeritud?
....................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................
Mida arvad ajalehest?
..................................................................................................................................................... ...............................
...................................................................................................................................................................................
Laager üldse
Mis jäi laagrist kõige enam meelde?
....................................................................................................................................................................................
Miks võiks järgmises laagris olemata olla?
....................................................................................................................................................................................
Mida võiks laagris veel teha?
.......................................................................................................................................................................... ........
Kuidas kuulsid laagrist?