Newsletter Date
Ettevõtte nimi
Koolielu Koolielu Koolielu Koolielu Ko olielu Koolielu Koolielu Ko olielu Koolielu
nr 37
mai 2014
draam
a-eri
Mens sana in corpore sano*
22. mail toimus meie koolis võimas üritus - Tartu Veeriku Kooli II liikumispidu ja VII võimlemisfes-
tival. Esinejaid oli väga palju ja meeleolu, nagu piltidelt näha, oli ülev!
* terves kehas terve vaim
Fotod: Karin Tõevere
Teater Vanemuine on Eesti ainus kolmežanriteater, mis asub Tartus. 2011. aastal oli Vanemuise teat-
ri kõige külastatuim näidendižanr draama.
Vanemuise teatril on kolm teatrihoonet. Lisaks mängitakse Vanemuise teatritükke ka mujal, näiteks Tallin-
nas Nokia Kontserdimajas. Kõige suurem nendest on Vanemuise suur maja (Vanemuise 6). Modernistlikus
stiilis teatrihoone valmis 1967. aastal. Tartu kesklinnas asuvas 700 teatrisõpra mahutavas suures majas toi-
mub lisaks etendustele ka kogu teatritöö juhtimine. Siin on direktori kabinet, raamatupidamine, dekorat-
sioonitöökojad, rätsepatöökoda, mitu suurt proovi-
saali ja näitlejate garderoobid.
Natuke väiksem Vanemuise suurest majast on Vane-
muise väike maja (Vanemuise 45a). Juugendstiilis
ehk voogavates ja ovaalsetes vormides maja on ehita-
tud 1918. aastal. Majas on 440-kohaline teatrisaal,
garderoobid, proovisaalid ning ovaalsaal.
Sadamateater ehk rahvakeeli „must karp“ on veel
„uustulnukas“ teiste Vanemuise teatrihoonete seas.
See blackbox´i tüüpi teatrihoone, mis teatrikeeles tä-
hendab tühja ruumi, kuhu saab saali ja lava ehitada
nii nagu kunstnik ja lavastaja tahavad, pärineb alles
2001. aastast. Sadamateater asub kesklinna lähedal
otse Emajõe kaldal.
Vanemuise teatriga on seotud ka Vanemuise Tantsu- ja
Balletikool ning Vanemuise Sümfooniaorkester.
Eva Maria, 6.a
Meie armas teater Vanemuine
Fotod 3x: vanemuine.ee
Oma kooli näiteringis oleme meie käinud paar aastat. See on tore võimalus üksteisega tuttavaks saada ja
esineda. Me kõik oleme õppinud tundma üksteist väga hästi, oleme nagu üks perekond.
Oleme esinenud koolis, lasteaedades, lastekodudes, lastehaiglas jne. Põnev kogemus on igal aastal minna
suurele lavale Kooliteatrite näitemängupäevadel ning vaadata ka teiste õpilaste näitlemist.
Ootame alati pikisilmi esmaspäeva, sest siis on näitlemispäev. Saame sellest juurde julgust ja kogemusi.
Meil on võimalus tundma õppida erinevaid karaktereid, läbi mängida erinevaid olukordi. Näitering on mei-
le tohutult juurde andnud oskusi, kuidas üksteist mõista, kuidas erinevates ja ootamatutes olukordades käi-
tuda.
Tore on olla näiteringi liige! Oleme saanud sealt uusi kogemusi, uusi sõpru ja alati hea tuju! Kõik meist
tahavad kindlasti näitlemisega tegeleda ka edaspidi!
Saladuslikud J ja P
Tartu Veeriku Kooli näitering õpetab elus hakkamasaamist
LOOVTÖÖ NÄIDEND
,,Koolis juhtub …’’
Kas käesurumine või tervitus?
Autor Serela Ebber (8.b) Lavastajad Kristel Kruuse ja
Serela Ebber.
Tartu Veeriku Kool 2014
Näitlejad: Triin - Triin Tens (6.a) Tiit - Johanna Ilves (6.a) Peep – Pamela Ebber (6.a) Koit – Koit Krusberg (6.a) Märt – Märt Saar (8.a) Marin – Marin Lõo (8.a) Marleen – Marleen Toode
(6.a) Kirke – Kirke Piiskoppel
(6.a) Robotite valmistajad: Karl-Mark Gross Karl Oskar Alamaa Filmija: Gren Eric Jaanus Kala
Koolinoorte näitemängupäevadel 2014 esitatud väärtuskasvatusnäidendi kava.
Jõulunäidend 2013
Õpetajad ja teater
Küsimused:
Mis on Teie lemmik eestimaine telesari?
Millises teatrimajas meeldib Teile käia?
Mis on meeldejäävaim etendus,
mida olete näinud?
Kes on Teie lemmiknäitleja(d)?
Millist teatrižanri Te eelistate?
Kas Teil on olnud soovi näitlejaks saada?
Direktor Ruth Ahven
Telesari - „Viimane võmm“, „Pilvede all“
Teatrimaja - Vanemuise väike maja, Estonia
Meeldejäävaim etendus - „Tuhk ja akvaviit“
Näitlejad - Ita Ever, Mait Malmsten, Elle Kull
Žanr - Naudin kõiki
Soov - Jah, kui sai koolietendustes osaletud.
Õppealajuhataja Carmen Luts
Telesari - „Padjaklubi“ ja „Pilvede all“
Teatrimaja - Linnateater
Meeldejäävaim etendus - „Karin ja Indrek“
Näitlejad - Ita Ever, Tõnu Kark, Kersti Heinloo,
Evelin Võigemast
Žanr - Draama
Soov - Ei olnud soovi näitlejaks saada.
Sekretär Margareta Samm
Telesari - „Pilvede all“
Teatrimaja - Vanemuise väike maja
Meeldejäävaim etendus - „Eesti filmi laulud“
Näitlejad - Ita Ever, Hannes Kaljujärv, Hele Kõrve
Žanr - Draama ja muusikal
Lembi Aart
Telesari - „Pilvede all“
Teatrimaja - Vanemuise suur maja
Meeldejäävaim etendus - „Grease“, „Käed“
Näitlejad - Evelin Võigemast, Hannes Kaljujärv
Žanr - Komöödia
Soov - Soovisin näitlejaks saada.
Reene Õigus
Telesari - „Viimane võmm“
Teatrimaja - Vanemuise suur maja
Meeldejäävaim etendus - Kooli jõuluetendused
Näitleja - Jan Uuspõld
Žanr - Komöödia
Soov - Ei, kuigi õpetaja ju ongi näitleja.
Ita E
ver
Jan Uuspõld
Priit Pensa
Telesari - Vaatan vahel lastega
„Kättemaksukontorit“
Teatrimaja - Vanemuise väike maja
Meeldejäävaim etendus - „Pähklipureja“
Näitleja - Ita Ever
Žanr - Ooper
Soov - Olin kooliajal mitmes näidendis.
Karin Tõevere
Telesari - „Kättemaksukontor“
Teatrimaja - Teatri Kodu
Meeldejäävaim etendus - „Paplid tuules“
Žanr - draama, mis on põimitud komöödiaga
Näitleja - Anu Lamp
Soov - Soovisin saada näitlejaks.
Kristel Kruuse
Näitlejad - Kõik näitlejad on väga huvitavad, aga
eriti meeldivad Lembit Ulfsak, Hannes Kaljujärv,
Märt Avandi.
Teatrimaja - Vanemuise väike maja
Meeldejäävaim etendus - Igas etenduses on alati
midagi meeldejäävat!
Žanr - Vaatan hea meelega kõiki žanre.
Soov - Muidugi tahtsin, aga nüüd saan nautida näite-
ringi tegemist koolis ning õpilastega klassis on iga
tund nagu etendus!
Kristiina Järve
Näitlejad - Ei ole lemmiknäitlejaid, aga meeldivad
Aarne Üksküla, Jan Uuspõld
Lemmiktelesari - „Alpimaja“
Teatrimaja - Tallinna Linnateater
Meeldejäävaim etendus - „Vargamäe varjus“
Žanr - draama
Riin Grossmann
Näitlejad - Ita Ever, Aivar Tommingas
Lemmiktelesari - „Riigimehed“
Teatrimaja – Draamateater
Meeldejäävaim etendus - „Kirjaklambritest vöö“,
„Enesetapjad“, “Helesinine vagun”
Žanr - komöödia
Kaire Sumberg
Näitleja - Rain Simmul, Hannes Kaljujärv
Lemmiktelesari - "Naabriplika"
Teatrimaja - Ugala
Meeldejäävaim etendus - "Ukuaru"
Žanr - Draama ja peen huumor, muusikalid
Soov - Ei mäleta, et oleks seda tahtnud, aga vahel
meeldib esineda.
Küsitlesid Anel, Mari ja Artur, 6.a
Hannes Kaljujärv
Anu L
am
p
Selle õppeaasta IV veerandil viisime 4.-9. klassides läbi küsitluse Eesti teleseriaalide ja teatri teemal.
Küsitluse käigus selgitasime välja Tartu Veeriku Kooli õpilaste lemmikud Eesti näitlejate, telesaadete ning
teatrietenduste seast.
Hanna-Riia, Mindi ja Marleen, 6.a
Meie lemmikud
0
10
20
30
40
50
60
70
Ott
Sep
p
Jan
Uus
põld
Mär
t Ava
ndi
Kad
ri Ada
mso
n
Elin
a Pähk
limäg
i
Pee
ter O
ja
Tiit S
ukk
0
5
10
15
20
25
30
35
Mar
y Pop
pins
Gre
ase
Ara
bella
Helis
ev m
uusika Is
a
Pipi P
ikks
ukk
Netis
sün
dinud
Lemmiknäitlejaks tõusis Ott Sepp (59 häält).
Teised populaarsed Eesti näitlejad meie koolis (häälte järgi):
Kõige populaarsemaks telese-
riaaliks sai TV3-s näidatav
„Padjaklubi“ (63 häält). Teised populaarsed Eesti tele-
saated meie koolis:
Armastatuimaks etenduseks valiti
„Mary Poppins“ (32 häält).
Teised populaarsed teatrietendused meie
koolis:
0
10
20
30
40
50
60
70
Pad
jaklub
i
Kät
tem
aksuk
ontor
Palum
e lava
le
Pilv
ede a
ll
Viim
ane võm
m
Heer
ingas
veen
use
õlal
Tänapäeval on noorte hulgas palju erinevaid meelelahutusi: kinod, kontserdid, poodlemine ja internet. Aga
miks käia teatris?
Viisime 6.a klassis läbi küsitluse ,,Miks käia teatris“ ja siin on kõige populaarsemad vastused:
Teatris käies avardan silmaringi.
Kogen uut ja põnevat.
Avastan oma ümber toimuvat.
Õpin tundma erinevaid olukordi ja inimesi.
See on huvitav elamus ja saab näha Eesti näitlejaid mängimas lemmikteatritükke.
Teatris võib kohata palju ilusaid poisse/tüdrukuid.
Saab kanda ilusaid riideid.
Saab sõpradega koos olla.
Arvame, et õpilased võiksid käia rohkem teatris, et avada oma silmaringi ja nautida kultuuri!
Katriin ja Cynthia, 6.a
Me oleme palju kordi Akrosega koolis esinenud, tavaliselt saame võimaluse teha kavasid jõulunäidendites,
esineda kevadpidudel. Kui oleme lava taga, siis on kõik väga närvis, kuna midagi võib valesti minna. Esi-
nemisteks harjutame me palju, et kõik ikka hästi välja tuleks. Pärast esinemist on kõigil hea tuju, aga kui
kellelgi läks midagi valesti, siis ikka mõtleme, et oleks pidanud pingutama rohkem. Lahe on esineda!
Armand ja Rivo, 6.a
Miks käia teatris?
Teatraalne Akros
Akrose rõõmuhüüe
akros.ee
Praktikandid meie koolis
Aprillikuus oli meie koolis päris mitu praktikanti, kes andsid tunde ja tegutsesid koos klassijuhataja-
tega. Küsitlesime Kerttu Urmi, kes oli 4.b klassi praktikant.
Miks Te soovite saada õpetajaks?
Öeldakse, et õpetajaks ei õpita, vaid
sünnitakse. Ma usun, et minuga läks
ka nii. Kindlasti ka sellepärast, et
mul on enda kooliajast ainult pari-
mad mälestused õpetajatest ja mõtle-
singi, et mina tahan kunagi samasu-
gune olla.
Mis mulje jäi teile meie koolist?
Väga-väga hea mulje. Selle hea mul-
je tekitasid teie kooli õpetajad oma
sooja vastuvõtuga ning rõõmsad ja
toredad õpilased. Kindlasti aitas kaasa selle hea mulje tekitamisele 4.b klass oma aususe ja siirusega. Esi-
mest korda sattusin Tartu Veeriku Kooli eelmise aasta sügisel samuti praktikale ja sel aastal praktikakooli
valides oli saanud see kool mu kinnisideeks. Teadsin, et siin on hea ja tore ning ma ei pidanud pettuma.
Mis tunne oli olla õpetaja?
Ausalt, alguses oli hirmutav, aga õpilased teevad õpetaja olemise nii mõnusaks, et hirm kaob üsna ruttu.
Edasi ma lihtsalt nautisin õpetajaks olemist ja õpetamist. See on hea tunne, kui saad kedagi aidata ja seal-
juures õpid ise ka.
Millal tulite mõttele saada õpetajaks?
Ma arvan, et see mõte tekkis juba põhikoolis, aga gümnaasiumisse minnes ütlesin kõva häälega välja, et
minust saab õpetaja!
Mis Teile õpetajaks olemise juures kõige rohkem meeldib?
Mulle meeldib see, et saan õpilastega suhelda. Õpilased on enamasti siirad ja ausad, ma tunnen, kuidas ma
ise saan sellest tugeva “energialaksu”. Lisaks on iga päev erinev, ma ei tea kunagi, mis mind ees ootab ja
see teeb õpetaja ameti väga huvitavaks, puudub rutiin.
Mis on Teie lemmiketendus?
Mulle meeldivad Jan Uuspõllu monoteatri etendused. Etendus peab olema minu jaoks kindlasti naljakas ja
Uuspõld teeb väga lahedaid ühiskonnairoonilisi etendusi.
Kes on Teie lemmiknäitleja? Ma ei ole kunagi mõelnud lemmiknäitleja peale, aga kui ma peaksin ühe
lemmiku välja tooma, siis selleks on Juhan Ulfsak.
Küsitlesid Triin ja Hanna, 6.a
Meil käis aprilli algul külas kuulus lastekirjanik Mika Keränen. 2.-6. klassidele oli aulas temaga koh-
tumine.
Mika Keränen rääkis oma kõige uuemast raamatust „Professor Must“. Põnev oli teada saada, kust ta sai
inspiratsiooni professori jaoks. Kuulsime, kuidas raamat valmib, milline on kirjaniku elu, kuidas on raama-
tud seotud tema eraeluga. Kirjanik luges raamatust ette ka mõne katkendi. Hiljem said õpilased küsida kü-
simusi. Enamasti küsiti jalgpalliteemalisi küsimusi, sest Mikale meeldib väga jalgpall. Küsiti ka kirjanduse
kohta.
Kõigile meeldis Mika Keräneni külaskäik, sest ta raamatud on meie kooli õpilaste seas väga populaarsed.
Väga tore on, kui meie koolis käivad kuulsad kirjanikud. Õhkkond oli väga mõnus ja sõbralik!
Raamatukogus oli võimalik saada autogrammi Mikalt ja osta kahte ta uuemat raamatut: „Salapärane lille-
näppaja“ ja „Professor Must“. Teise kooliastme õpilastel toimus kirjandustundides Mika Keräneni teemali-
ne viktoriin.
Kirke, 6.a
Kuulus lastekirjanik Mika Keränen meie koolis!
Üheksandikud mäletavad…
Üheksa aasta jooksul juhtub koolis nii mõndagi, mida aastate pärast on hea meenutada. Selle aasta
lõpetajad panid kirja kooliaja säravamad hetked.
„Jaanis joonistas ajaloo tunnika ajal õpsile lilli, aga see ei päästnud teda ühe eest.“
“Mäletan esimesi koolipäevi, kuidas pärast igat tundi istusime klassi taga ringis ja mängisime mänge, mil-
lega õppisime üksteist paremini tundma.”
„Hukko lõi jalaga 4. korruse klaasi puruks ja
jooksis peale seda direktori juurde .“
„Tundidest on meelde jäänud paljud naljad ja
totrad küsimused õpetajatele.“
“8. klassis osalesime Targoga Kirjandusraali
konkursil. Saime finaali, kus pidime oma tööd
esitlema. Kuna tuim ettelugemine võitu tava-
liselt ei too, mõtlesime, et laulame oma ette-
kande lõpus laulu „Kui on meri hülgehall“.
Kodus harjutasime ilusti-kenasti, aga kohale
jõudes lõime põnnama ja sinna see laul jäi.”
“Tüdrukutel olid algklassides kambad. Minu
kamba nimi oli Tšiiksid. Iga päev visati keegi
kambast välja, sest keegi reetis kedagi jne.”
“Jooksin oma tasemetööga minema.”
„Vahepeal on isegi halb mõelda, et 9 aastat hakkab siin koolis läbi saama ning kõik lähevad oma teed.“
„Kermo ütles, et kui ta pahandust teeb, loeb ta ema talle karistuseks romaani.“
“Olid külmapühad. 2.-3. klass. Mina ja Säde ei tahtnud, et tunnid toimuks ja siis me saatsime kõiki, kes
kooli tulid, koju tagasi. Rasmus läkski koolist koju, aga tal ei olnud võtmeid ja ta pidi mitu tundi õues ole-
ma. Pärast saime Riina Visnapuult kõvasti pahandada ja kõik pidid kooli tagasi tulema.”
„Esimene koolipäev, kui tulin 7. klassis kooli, olid uued klassikaaslased sõbralikud ja uue kooliga oli ker-
ge harjuda.“
„Geograafiatunnis visati klassivennale juustesse tinti ja kõik juuksed oli sinised.“
“Kunagi, kui väiksemates klassides olime, kirjutasime armastuskirju suuremate klasside poistele. Kirja alla
kirjutasime nende klassiõe nime. Jätsime kirjad kooli peale vedelema, lootes, et keegi leiab nii oma tõelise
armastuse. Meie saime muidugi kõvasti naerda.”
„Hukko määris vene keele klassi seina tindiga ära.“
„Rootsi reisil leidsid poisid endale venelasest sõbra Saša, kes oli laeval oma sõbra poissmeeste peol.“
“Kaheksandas klassis jäime klassiõdedega kehalise kasvatuse riietusruumi kinni, sest Helve läks vetsu,
meie aga tahtsime teda ehmatada ning kustutasime tuled ära. Siis pani õpetaja ukse lukku ja läks ära. Me
koputasime küll uksele, kuid kedai ei tulnud. Me Rainaga lakkisime igavusest küüsi.”
“Esimeses klassis ütles Raina Helvele, et boyfriend tähendab ema ja siis Helve keksis kooli ees ringi ja tea-
tas kõigile, et tal on boyfriend.”
“Selle aasta alguses sain füüsikaõpetajalt märkuse: Hanna puges vahetunnis tumbasse ja kuna tal sealt väl-
juda ei õnnestunud, segas 8 minuti jooksul 9.b klassi tundi.”
“Helve hilines kooli, sest ta nägi tee peal külmunud lindu (vist oli rähn) ja siis ta ei saanud teda lihtsalt tee
peale vedelema jätta ja tõstis ta tee äärde. Helve vist nuttis ka, aga selles pole ma kindel.”
“Hellerin üritas teise korruse aknast alla hüpata, sest tahtis tõestada, et teeb kõike, mida Säde Mai ütleb.”
“Helve andis Hannesele 2 eurot, et viimane aknast alla hüppaks. Hannes hüppaski.”
“Hannes mõtles välja nähtamatu kaaslase, kelle ta ristis Antsuks ja kelle süüks ta kõik oma pahateod ajas.”
“Ma olen alates 1. klassist põhimõtteliselt iga päev esimesse tundi hilinenud. Alguses õpetajad pahandasid
minuga, aga nüüd nad ei viitsi e-
kooli isegi märkust panna.”
„Timpmannil sai hing nii täis, et
kaks tundi andis meile direktor.“
„Jaanis tõmbas kunagi tinti nin-
na.“
“Rasmus tuli ükskord käevõruga
kooli ja Irina Aleksandrova võttis
selle talt juba esimese tunni ajal
ära.”
“Kehalise kasvatuse tunnis korjas
Helve vihmausse, et me neil peal
ei trambiks.”
„Anneli Oja on üles kirjutanud
kõik meie öeldud ja tehtud lollused alates 7. klassist. Ta lubas, et loeb meile need 9. klassi lõpus ette.“
“Viiendas klassis käisime väikestega bussiga sõitmas ja tagasi tulles võtsime veidi roppude sõnadega laulu
üles. Klassijuhtaja oli tulivihane, käskis meil selle laulu koos kõikide roppustega paberile kirja panna ning
vanematelt lehele allkiri küsida.”
“Helve tõmbas saapaluku katki ja hakkas nutma kooli ees, et ta ei saa nüüd koju minna. Siis tuli kooli sek-
retär, lohutas Helvet, viis ta oma kabinetti, kus nad helistasid Helve emale, et ta tuleks Helvele kooli järe-
le.”
“Klassiõhtutel sai alati „Pikka nina“ mängitud ja kommiga ust loobitud. Vaene õpetaja, kes kommiga pihta
sai.”