Download pdf - Ainekavajvmaarja.edu.ee/public/files/Ainekava Saksa keel 6-9... · 2014-10-21 · Ainekava Saksa keel 6. klass Õppeainemaht 105 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Eesmärgiks on,

Ainekava

Saksa keel 6. klass

Õppeainemaht 105 tundi

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Eesmärgiks on, et õpilane:

- tekib huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

-huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma

silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;

- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsivõimet;

- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;

- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;

-õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainetejaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,

sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.

-õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja

kirjutamisoskuse omandamiseks;

-õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja


- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnisja kodus;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutitt. internetti;

- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.

- õpib kasutama erinevaid kuulamisstrateegiaid, eristama olulist ebaolulisest, leidma vajalikku

informatsiooni , osalema vestluses kuulajana, reageerima vestluspartnerite ütlustele,

erinevatele situatsioonidele ja ülesannetele;

- õpib alustama, arendama ja lõpetama vestlust, õpib omandatud temaatika piires edastama

loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina. Õpib vestlema, küsimustele vastama ja küsimusi

esitama õpitud temaatika piires. Õpib öeldut teiste sõnadega ümber formuleerima ja

erinevates suhtlussituatsioonides adekvaatselt reageerima;

- õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid vastavalt püstitatud ülesandele. Õpib

tekstitöötlust (olulise allakriipsutamine, teksti liigendamine, märkmete tegemine, sõnade

tähenduse tuletamine kontekstist);

- õpib kirjutamisel silmas pidama tekstiliigi tunnuseid, õpib kirjutama lühikirjandit,

arvamusavaldust, teadet, kirjeldust;

Õppeaine kirjeldus

Saksa keele ehk B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel

laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu

teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust

ühiskonnas. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab

õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas

võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Võõrkeeleõppes on

kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid

keeleoskuse aspekte.

Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus

(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.

Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku

omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,

keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.

Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,

kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires

kujuneb suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid

kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel

lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse

didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,

konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest

sõnadest ja vormidest). Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.

Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema

eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Suhtluspädevuse ja

kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool

keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks üritatakse leida kirjasõpru ning korraldada

õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.

Õppetegevus

Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse

võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast

suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased

õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi

ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu

kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride

omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad

neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma

arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.

Osaoskuste arendamiseks kasutatakse:

1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;

2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;

3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);

4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,

lühiülevaated);

5) projektitööd;

6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);

7) rolli- ja suhtlusmängud;

8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).

Hindamine

Hindamine toimub veerandite kaupa vastavuses kooli hindamisjuhendiga. Eesmärgiks on

kõikide keele osaoskuste tasakaalustatud hindamine.

Õpitulemused

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

-tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid; arusaamist toetab

pildimaterjal. Reageerib pöördumistele adekvaatselt (nt tervitused, tööjuhised).

-saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest

dialoogidest. -mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

-oskab vastata väga lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud

sõnavara ja lausemallide piires.

Vajab vestluskaaslase abi, võib toetuda emakeelele ja žestidele.

-oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust.

-saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

-tunneb õpitava keele tähemärke.

-tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvus-vaheliselt kasutatavad) ja fraasid. Loeb

sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.

-loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, sildid,

teeviidad, lühiankeedid, -küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajaliku faktiinfo.

-saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

-tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber

kirjutada (ärakiri).

-oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale). Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide

alusel.

-oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku.

-tunneb õpitud sõnavara õigekirja. Kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget

kirjavahemärki.

Õppekirjandus ja muud õppematerjalid

Lehrbuch „kein Problem 1“ I ja II osa+CD

Arbeitsbuch „kein Problem 1“ I ja II osa+CD

Online –Übungen

sonstige Arbeitsblätter

Õppesisu

Kõnearendus- lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad:

1. MINA JA TEISED: enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised

tegevused.

2. KODU JA LÄHIÜMBRUS: pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad; kodu

asukoht.

3. KODUKOHT EESTI: riik, pealinn, rahvused; aastaajad ja ilm.

4. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ: lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega

seonduvad esemed.

5.VABAAEG: lemmiktegevused ja eelistused.

Keeleteadmised

TEGUSÕNAD (Präsens; käskiv kõneviis (2. pööre), modaaltegusõnad: mögen (ich

mag, ich möchte), können, müssen, wollen; kasutatavamad lahutatava eesliitega

tegusõnad;abitegusõnad: sein, haben.)

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL (Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ,

Akkusativ; Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag; Šmäärav ja

umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.)

OMADUSSÕNA (Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses)

ASESÕNA (Isikuline asesõna. Käänamine: Nominativ; Akkusativ;omastav asesõna

(mein, dein);küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...;näitav asesõna (der/ das/

die);umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...); umbisikuline asesõna es

püsiväljendites Wie geht es?

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD Püsiväljendid: am Montag, in der ersten

Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr, ...

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD Püsiväljendid: in Estland, nach Berlin, aus

Deutschland, ...

MUUD EESSÕNAD Ich fahre mit dem Bus.

ARVSÕNAD (Põhiarvsõna (1−100; Järgarvsõna: kuupäev)

SIDESÕNA (Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber)

SÕNATULETUS (Liitsõnade moodustamine; enam kasutatavad tegusõnade liited)

Lõimimine teiste ainetega

Emakeel - sõnaliigid, lauseõpetus, nimisõnade käänamine, tegusõnade ajavormid,

omadussõna öeldistäitena); keele ja kultuuride võrdlus; mina, pere ja kodu

Matemaatika-Arvud, järgarvud, aastaarvud

Terviseõpetus-tervislik toitumine, tervis, enesetunne

Geograafia-Saksamaa, Austria, Šveits, Eesti

Muusika-laulud, muusika kuulamine

Kunst-kunstitarvete nimetused, jõulu-ja sõbrapäevakaartide meisterdamine

Kehaline kasvatus-hobid, sportmängud, mängud

Arvutiõpetus - Lingikogu saksa keele õppimiseks

Informaatika - ligipääs võõrkeelsetele lisateabeallikatele

Läbivad teemad

1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,

tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;

6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja

töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.

Saksa keel 7. klass

Õppeaine maht 105 tundi



- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;

- huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma



- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;



- õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,


- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja


- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja


- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;

- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h.

internetti;

- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja

kirjutamisülesannetega;


Õppeaine kirjeldus













omandamise juurde.


keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust

arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.

Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb

suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid kõigist

teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse

õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse









Õppetegevus















lühiülevaated);

5) projektitööd;




Hindamine



Õpitulemused

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;

- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid,

kõnelejate arv);

- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;

- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;

- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad

aeglaselt ja selgelt;

-mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu

- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);

- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldada;

- oskab kasutada suhtelemis keelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;

jälgib suhtlusetiketti;

- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut

kordab või ümber sõnastab;

- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;

- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu

teemadel, ühistegevustest sõpradega;

- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja

veetmise teemal, ilmast, haigustest, spordist;

- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus;

- oskab põhjendada oma seisukohti.

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- tunneb tähestikku;

- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,

- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;

- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- oskab tekstist leida olulist (globaalne lugemine);

- oskab tekstist leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);

- oskab kirjutada selge käekirjaga;

- oskab korrastada õpitus sõnavara temaatiliselt;

- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;

- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms);

- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);

- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadress, telefoninumber;

- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;

- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili;

- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida.




Online –Übungen


Õppesisu


1. MINA Ja TEISED : iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.

2. PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, oma tuba, mööbli asukoht

3. SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus,

konfliktid ja nende lahendamine.

4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht,

kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.

5. MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused, keeled.

6. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed.

7. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool

kodu.

8. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, õpioskused

9.HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, muusika, kollektsioneerimine; meedia:

televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet, sport

Keeleteadmised

•nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ,

Dativ);

•artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine) pärisnimede ees;

artikli kasutamise tähtsamad juhud;

•omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm),

võrdlusastmed; omadussõna käänamine määrava artikliga (Akkusativ, Dativ);

•arvsõnad: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aasta,

•asesõna: isikulised asesõnad ( ich, du, er, sie, es, wir, ihr, sie, Sie) ja nende käänamine (

Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad ( mein, dein , sein, ihr, unser, euer, ihr

(3.P.Pl.); Ihr), nende kasutamine ja käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ); näitavad

asesõnad ( dieser, diese, dieses); umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad (einer,

keiner, man, niemand, etwas, nichts, alles); küsivad asesõnad; siduv asesõna der, die, das (

Nominativ, Akkusativ);

•tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad ( können,

müssen, wollen, dürfen, sollen, mögen ), nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga;

mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute

eesliidetega; tegusõna pööramine kindla kõneviisi aktiivis: reeglipärased/nõrgad ja

ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; ajavormide ( Präsens, Präteritum, Perfekt)

moodustamine (abiverbide haben/sein kasutamine perfekti moodustamisel) ja kasutamine

•käskiv kõneviis (Imperativ): moodustamine ja kasutamine;

•määrsõna: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad määrsõnad;

•sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad ( und, oder, aber, doch, denn,

deshalb); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil);

•lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi

( finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal; liitlause; rindlaused

sidesõnadega und, oder, aber, doch, denn deshalb; põimlaused sidesõnadega weil, dass, als,

wenn;

•tähestik;

•õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega;

koma loetelus ja lihtlauses.


Eesti keel-sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lause, erinevad tekstisordid.

Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.

Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv , Euroopas

räägitavad keeled, ilm Euroopas, ilmastik

Muusika – muusika kui hobi, laulud.

Sport – spordialad, kuulsad sportlased.

Inimeseõpetus- tervis, haigused

Teised võõrkeeled-võrdlev grammatika; traditsioonide võrdlus.

Kirjandus-saksakeelse kirjanduse (ajalehed, ajakirjad, muinasjutud, jutustused) lugemine

Kunst-erinevate plakatite, prospektide valmistamine

Läbivad teemad









Saksa keel 8. klass




- säilitab huvi saksa keele õppimiseja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6. ja 7. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;

- huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma














internetti;
















Õppeaine kirjeldus













omandamise juurde.


keeleregister jm).















Õppetegevus















lühiülevaated);

5) projektitööd;




Hindamine



Õpitulemused

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste, ülesandeid, harjutusi.

- oskab vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele.

- oskab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele,

pöördumistele.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab alustada, arendada ja lõpetada vestlust õpitud temaatika piires.

- oskab edastada loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina.

- oskab esitada küsimusi ja formuleerida ümber öeldut.

-oskab adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides (oskab vabandada, kahetseda,

ettepanekut teha, keelduda, oma soovi, heakskiitu, nõustumist, üllatust väljendada, lubadust,

juhtnööre, korraldusi anda, ergutada jne.)

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

- oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate lugemisstrateegiate

kasutamist.

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

- oskab kirjutada lihtsat seotud teksti (lühikirjand, arvamusavaldus, teade, kirjeldus)


Lehrbuch „keinProblem 2“ I ja II osa+CD

Arbeitsbuch „keinProblem 2“ I ja II osa+CD

Online–Übungen

Sonstige Arbeitsblätter

Õppesisu


1. MINA JA MINU ERIPÄRA: huvid, võimed, oskused, harjumused

2. MINU PERE: ühistegevused, taskuraha

3. ELUKESKKOND LINNAS JA MAAL: kodukoht, loomad, linnud, taimed

4. ÕPPIMINE: kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine

5. MINU SÕBRAD: suhted kaaslastega, sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus, konfliktid ja

nende lahendamine

6. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd, söömine kodus ja väljaspool

kodu, liiklemine

7.HARRASTUSED JA VABA AEG: kino, teater, sport, muusika, kirjandus,

kollektsioneerimine, reisimine

8.ORIENTEERUMINE INFORMATSIOONIS: televisioon, raadio, ajakirjandus, internet

9.EESTI:loodus ja vaatamisväärsused

10.SAKSA KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad ja kombed

Keeleteadmised

NIMISÕNAD (käänamine Nom, Dat. Akk. ja Gen.-s, grammatiline sugu, mitmuse

moodustamine)

ARVSÕNAD (põhi-ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal, kaugus)

TEGUSÕNAD (pööramine olevikus, lihtminevikus, täisminevikus, enneminevikus ja

tulevikus, modaaltegusõnad, enesekohased tegusõnad, käskiv kõneviis, tingiv kõneviis,

kasutatavamate tegusõnade rektsioon)

EESSÕNAD (daativi , akusatiivi ja genitiiviga)

ASESÕNAD (isikulised asesõnad (Nom., Dat. ja Akk.-s), omastavad asesõnad ja nende

käänamine, näitav asesõna, umbisikuline asesõna, küsiv asesõna)

SÕNATULETUS (liitsõnade moodustamine)

OMADUSSÕNAD (käänamine, võrdlusastmed, omadussõna rektsioon)

SIDESÕNAD (siduvad asesõnad)


Emakeel - sõnaliigid, lauseõpetus, nimisõnade käänamine, tegusõnade ajavormid,

omadussõna öeldistäitena); keele ja kultuuride võrdlus

Matemaatika - Arvsõnad

Bioloogia - aastaajad, kliima, looduskaitse, loomad linnud, taimed

Geograafia - saksa keelt kõnelevad maad, Saksamaa geograafia

Muusikaõpetus – laulud, saksa muusika, ansamblid, solistid

Kehaline kasvatus - spordialad


Ajalugu ja ühiskonnaõpetus - Saksamaaga seotud sündmused ajaloost, saksa keelt kõnelevad

riigid


Kunstiõpetus – kunstiteosed, arhitektuur

Läbivad teemad









Saksa keel 9. klass




- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;

- kinnistab ja laiendab 6., 7. ja 8.klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;

. - huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma














internetti;
















Õppeaine kirjeldus













omandamise juurde.


keeleregister jm).















Õppetegevus















lühiülevaated);

5) projektitööd;




Hindamine



Õpitulemused

KUULAMISOSKUS

Õpilane:

-tunneb numbreid, saab neist aru kuulamisel

-mõistab kuulamisel lihtsaid vestlusi, intervjuusid käsitletud teemadel

-mõistab kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamis ülesandele või vajadusele globaalset,

selektiivset või detailset kuulamist.

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane:

-oskab saksa keeles tervitada ja hüvasti jätta

-oskab tutvustada ja iseloomustada ennast ja kaaslast (nimi, vanus, elukoht, välimus,

iseloom, ühised tegevused)

-oskab näite põhjal lihtsat dialoogi pidada

-suudab nimetada või kirjeldada lihtsamaid terviseprobleeme

-suudab lihtsate keelendite abil anda soovitusi, mida tervise heaks teha

-oskab lihtsate keelenditega kirjeldada suhteid sõprade ja lähikondlastega

-oskab kirjeldada enda toitumis-ja hügieeniharjumusi

-saab hakkama lihtsa suhtlemisega poes, turul, ühistranspordivahendis ja arsti juures

-oskab kirjeldada oma kodu, selle asukohta ja ümbrust

-oskab nimetada kodukoha tuntumaid vaatamisväärsusi

-oskab kirjeldada igapäevaseid töid ja tegemisi

-oskab nimetada perekondlikke sündmusi ja tähtpäevi

-oskab küsida ja juhatada teed, toetudes kaardile või plaanile

-oskab esitada lihtsaid küsimusi ja sellistele küsimustele vastata

-oskab kirjeldada oma koolipäeva, tunneb selleks vajalikke väljendeid ja sõnu

-oskab lihtsate lausetega kirjeldada enda tulevikuplaane seoses õppimise, töö ja ametiga,

-teab enda jaoks oluliste ametite nimetusi saksa keeles

-oskab esitada küsimusi ja vastata neile käsitletud temaatika piires

-oskab kirjeldada ühte spordiala lähemalt

-oskab jutustada oma vaba aja veetmise eelistustest

-teab Eesti ja selle naaberriikide, saksakeelsete maade ja tuntumate maailmariikide nimesid,

rahvuste ja keelte nimetusi saksa keeles

-tunneb saksakeelsete riikide olulisemaid sümboleid, põhilisi tähtpäevi ja kombeid

-oskab saksa keeles suuliselt tutvustada ühte saksakeelset riiki, selle tuntumaid

vaatamisväärsusi

LUGEMISOSKUS

Õpilane:

-saab aru õpitavat temaatikat puudutavatest tekstidest (isiklikud kirjad, kuulutused, uudised,

reklaamtekstid)

-leiab tekstis sisalduva olulise info

-saab aru erinevatest tekstidest käsitletud temaatika piires

-suudab leida erinevatest tekstidest ja allikatest olulist informatsiooni

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane:

-oskab kirjutada näite põhjal erinevaid teemakohaseid lühitekste (täita lihtsat ankeeti,

kirjutada e-maili, kirja

-oskab kirjutada lühikest ja lihtsat postkaarditeksti

-oskab kirjutada sõnaraamatu abil isiklikku kirja käsitletud teemadel




Online –Übungen


Õppesisu


1. MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.

2. PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha.

3. SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus,

konfliktid ja nende lahendamine.

4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht,

kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.

5. MAAILM: Euroopa maad: riiginimi, pealinn, rahvused, keeled.

6. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed.

7. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool

kodu; liiklemine.

8. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö.

9. HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia:

televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet.

Keeleteadmised

•NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ,

Akkusativ, Dativ, Genitiv);

•ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artiklipuudumine) pärisnimede

ees; artikli kasutamise tähtsamad juhud;

•OMADUSSÕNA täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm),

võrdlusastmed; omadussõna käänamine määrava artikliga (Akkusativ, Dativ);

•ARVSÕNAD ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal,

kaugus; protsendid;

•ASESÕNA: isikulised asesõnad (ich, du, er, sie, es, wir, ihr, sie, Sie) ja nende käänamine

(Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad (mein, dein , sein, ihr, unser, euer, ihr

(3.P.Pl.); Ihr), nende kasutamine ja käänamine (kõigiskäänetes); näitavad asesõnad (dieser,

diese, dieses); umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad (einer, keiner, man, niemand,

etwas, nichts, alles); küsivad asesõnad; siduv asesõna der, die, das (Nominativ, Akkusativ);

•TEGUSÕNA: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad

(können, müssen, wollen, dürfen, sollen, mögen ), nende põhitähendused ja kasutamine

infinitiiviga; mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja

lahutamatute eesliidetega; tegusõna pööramine kindlak õneviisi aktiivis: reeglipärased/nõrgad

ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; ajavormide (Präsens, Präteritum, Perfekt,

Plusquamperfekt, Futurum) moodustamine (abiverbide haben/sein kasutamine perfekti

moodustamisel) ja kasutamine; Passiv, Präsens, Präteritum ;

•konjunktiivi kasutamine soovlausetes (Konditional I);

•käskiv kõneviis (Imperativ): moodustamine ja kasutamine;

•kasutatavamate tegusõnade rektsioon;

•MÄÄRSÕNA: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad määrsõnad;

•EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,unter, vor,

zwischen); daativiga (aus, bei, mit, nach, seit, von, zu); akusatiiviga (durch, für, gegen, ohne,

um);

•SIDESÕNA: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad ( und, oder, aber, doch, denn,

deshalb); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil);

•LAUSEÕPETUS: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lause mudelid öeldise pöördelise

vormi ( finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal; liitlause;

rindlaused sidesõnadega und, oder, aber, doch, denndeshalb; põimlaused sidesõnadega weil,

dass, als, wenn;

•SÕNATULETUS: liitsõnade moodustamine; ees- jajärelliited (prefiksidjasufiksid);

arvsõnade tuletusliited;


Eesti keel-erinevate liikide tekstide lugemine ja koostamine, Rahvusvaheliste sõnade

märkamine ja nende kasutamine; abina tundmatu teksti lugemises

Võõrkeeled-juba tuttava võõrkeelega sarnasuste leidmine sõnavaras ja grammatikas

Matemaatika-Lihtsa graafiku või statistilise ülevaate tõlgendamine

Loodusained-Eesti ja saksakeelsete riikide kirjeldamine, ilmateate lugemine, kuulamine

Kunst-Vajaliku sõnavara paremaks näitlikustamiseks õpilaste omaloomingulised pildid

Muusika-laulud

Kehaline kasvatus-sportmängud


Ajalugu ja ühiskonnaõpetus - Saksamaaga seotud sündmused ajaloost, saksa keelt kõnelevad

riigid


Läbivad teemad







