Rahvastiku prognoos ja hõive
629
556
750
800
850
900
950
1000
1050
450
500
550
600
650
700
750
2007 2015 2023 2031 2039
tuhat tuhat
Hõivatute arvu prognoos 2017 Hõivatute arv I poolaastal 2010 2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv 1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv Rahvastik 15-74 (parem skaala)
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM
Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga
Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga
Tööjõu sisse- ja väljavool
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tuhat
Uued töötajad Tööjõu väljavool
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM
Suurima tööjõuvajadusega harud
0,7
1,2 1,2 1,4
1,6
3,3
0
1
2
3
4
tuhat aastas
Tervishoid Veondus, laondus Ehitus Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus
Sh suurema vajadusega: puidutööstus, toiduainete ja jookide tootmine, elektroonikatööstus, rõivatööstus, metallitööstus
Tööjõuvajadus ametialade lõikes
1,4
3,7
2,1
4,9
0,7
0
1
2
3
4
5
6
tuhat aastas
Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised
Tänase hõive struktuuriga võrreldes on vajadus suurem eelkõige oskustööliste, kuid ka spetsialistide osas
Tööjõuvajadus haridustaseme
lõikes
1,18784232
2,95088028
4,105628618
1,632875304
2,850191182
0
1
2
3
4
5
tuhat aastas
Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus* Kutseharidus
Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus
* Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutse-
või ametialast ettevalmistust
Iga kümnes töötaja hindab, et on ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust kõrgema haridustaseme järele
Tööjõuvajaduse “edetabel”
• Haridus: spetsialistid (õppejõud, õpetajad)
• Ehitus: oskustöölised (ehitajad)
• Tervishoid: spetsialistid (arstid, põetamisspetsialistid, sotsiaaltöötajad)
• Energeetika: oskustöölised (seadme- ja masinaoperaatorid), spetsialistid (insenerid)
• Puidutööstus: oskustöölised (puittoodete operaatorid, puidutöötlejad, tislerid, tööpinkide seadistajad)
Ettevõte kaardista
b oma vajaduse
d täiendava
tööjõu palkamis
eks
Ettevõte korraldab kolmenäd
alase konkursi
vajamineva töötaja leidmiseks Eestist
Ettevõte otsib
vajaminevat
tööjõudu välisriikid
est
Ettevõte taotleb
Töötukassalt loa töötaja
Eestisse toomiseks, Töötukassal on aega otsustada 7 päeva
Välismaalane
esitab taotluse
Eesti välisesinduse riigis
Välisesindus
edastab taotluse PPA-le
Ettevõte kinnitab PPA-le
kahe kuu jooksul, et võtab soovitud välismaalase tööle
ja edastab ühtlasi
Töötukassalt
saadud loa ja
töölepingu
andmed
PPA langeta
b otsuse 2-e kuu jooksul
Ettevõte leiab sobiva töötaja (tippspetsialist
i) välisriigis
Välismaalane saabub
Eestisse tema jaoks kõige
kättesaadavamal legaalsel
alusel
Välismaalane registreerib
oma lühiajalise
tööleasumise PPA-s ja asub
tööle teda kutsunud ettevõttes
Välismaalane taotleb
pikaajalist elamisluba
töötamiseks siseriiklikult
töötades juba samal ajal
teda kutsunud ettevõttes
PPA langetab elamisloa
töötamiseks otsuse
lühiajalise tööloa
kehtivusaja jooksul
Välismaalase palkamiseks kuluv aeg ja tegevused. Tänasel päeval on välismaalase palkamiseks kuluv aeg 3-6 kuud (Webmedia ja Skype taustal):
Uue skeemi rakendumisel kuluks välismaalase palkamiseks vähem kui 1 kuu: a b c d e
Kuidas välistudeng jääks
peale õppimist Eestisse?
• Praktikavõimalused ettevõtetes Eraldi programmi vajadus?
• Lihtsustused välismaalaste seaduses
Eestis tasemehariduse omandanud
välistudengitele Elamisloa pikendamine tööotsimisperioodiks
Sisserändekvoodi alt välja
Töötukassa otsimisnõude mitterakendamine
Palgakriteeriumi mitterakendamine