Talendipoliitika?

KEDA VAJAME KUI EESTI

MAJANDUSE STRUKTUUR EI

MUUTU

Rahvastiku prognoos ja hõive

629

556

750

800

850

900

950

1000

1050

450

500

550

600

650

700

750

2007 2015 2023 2031 2039

tuhat tuhat

Hõivatute arvu prognoos 2017 Hõivatute arv I poolaastal 2010 2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv 1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv Rahvastik 15-74 (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga

Tööealise rahvastiku vähenemine jõuab tööturule viitajaga

Tööjõu sisse- ja väljavool

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tuhat

Uued töötajad Tööjõu väljavool

Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Suurima tööjõuvajadusega harud

0,7

1,2 1,2 1,4

1,6

3,3

0

1

2

3

4

tuhat aastas

Tervishoid Veondus, laondus Ehitus Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus

Sh suurema vajadusega: puidutööstus, toiduainete ja jookide tootmine, elektroonikatööstus, rõivatööstus, metallitööstus

Tööjõuvajadus ametialade lõikes

1,4

3,7

2,1

4,9

0,7

0

1

2

3

4

5

6

tuhat aastas

Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised

Tänase hõive struktuuriga võrreldes on vajadus suurem eelkõige oskustööliste, kuid ka spetsialistide osas

Tööjõuvajadus haridustaseme

lõikes

1,18784232

2,95088028

4,105628618

1,632875304

2,850191182

0

1

2

3

4

5

tuhat aastas

Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus* Kutseharidus

Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus

* Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutse-

või ametialast ettevalmistust

Iga kümnes töötaja hindab, et on ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust kõrgema haridustaseme järele

Tööjõuvajaduse “edetabel”

• Haridus: spetsialistid (õppejõud, õpetajad)

• Ehitus: oskustöölised (ehitajad)

• Tervishoid: spetsialistid (arstid, põetamisspetsialistid, sotsiaaltöötajad)

• Energeetika: oskustöölised (seadme- ja masinaoperaatorid), spetsialistid (insenerid)

• Puidutööstus: oskustöölised (puittoodete operaatorid, puidutöötlejad, tislerid, tööpinkide seadistajad)

Ettevõte kaardista

b oma vajaduse

d täiendava

tööjõu palkamis

eks

Ettevõte korraldab kolmenäd

alase konkursi

vajamineva töötaja leidmiseks Eestist

Ettevõte otsib

vajaminevat

tööjõudu välisriikid

est

Ettevõte taotleb

Töötukassalt loa töötaja

Eestisse toomiseks, Töötukassal on aega otsustada 7 päeva

Välismaalane

esitab taotluse

Eesti välisesinduse riigis

Välisesindus

edastab taotluse PPA-le

Ettevõte kinnitab PPA-le

kahe kuu jooksul, et võtab soovitud välismaalase tööle

ja edastab ühtlasi

Töötukassalt

saadud loa ja

töölepingu

andmed

PPA langeta

b otsuse 2-e kuu jooksul

Ettevõte leiab sobiva töötaja (tippspetsialist

i) välisriigis

Välismaalane saabub

Eestisse tema jaoks kõige

kättesaadavamal legaalsel

alusel

Välismaalane registreerib

oma lühiajalise

tööleasumise PPA-s ja asub

tööle teda kutsunud ettevõttes

Välismaalane taotleb

pikaajalist elamisluba

töötamiseks siseriiklikult

töötades juba samal ajal

teda kutsunud ettevõttes

PPA langetab elamisloa

töötamiseks otsuse

lühiajalise tööloa

kehtivusaja jooksul

Välismaalase palkamiseks kuluv aeg ja tegevused. Tänasel päeval on välismaalase palkamiseks kuluv aeg 3-6 kuud (Webmedia ja Skype taustal):

Uue skeemi rakendumisel kuluks välismaalase palkamiseks vähem kui 1 kuu: a b c d e

Kuidas välistudeng jääks

peale õppimist Eestisse?

• Praktikavõimalused ettevõtetes Eraldi programmi vajadus?

• Lihtsustused välismaalaste seaduses

Eestis tasemehariduse omandanud

välistudengitele Elamisloa pikendamine tööotsimisperioodiks

Sisserändekvoodi alt välja

Töötukassa otsimisnõude mitterakendamine

Palgakriteeriumi mitterakendamine