Lähte Ühisgümnaasiumi 8b klassi rühmatöö

12.02.2010

Koservatism Rühma liikmed – Ken Kaur, Dagni Kolga, Sigrid Jõesaar,

Tauri Siirus

KonservatismKonservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on

mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks.

Konservatismi teke Konservatismi mõsite tähenduseks oli 18.sajandil

Prantsuse revolutsioonile vastuseis. Konservatismi loojaks peetakse filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790.

Konservatism kuni Teise maailmasõjani 19. sajandi algusest Teise maailmasõjani oli konservatism

üldiselt meelestatud demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, mis pidanuks kindlustama, et vaid vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada.

Konservatism pärast Teist maailmasõda Pärast Teist maailmasõda võttis konservatism omaks

demokraatia, kuid leiab, et selle laiendamisest tuleks loobuda. Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist, olles suuresti muutunud nišiparteideks.

Liberalism Rühma liikmed –

Keithy Arak Deynar Roomet Kevin Reimann Eveli Kodas

LIBERALISM Liberalism on vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkus ja

vabadust tähtsustav poliitiline õpetus.

LIBERALISM Liberalism oli levinum poliitilne vool 19 sajandil.

LIBERALISM Liberalism oli suunatud feodaalkorra ja piiramatu

kuningavõimu vastu.

LIBERALISM Liberalism esindas eelkõige kolmanda seisuse

majandushuve.

LIBERALISM Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse

tagamist ning usulist vabadust.

LIBERALISM Põhimõte- Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees

võrdsed.

LIBERALISM Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla ainult

eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus.

LIBERALISMLiberalismi levik tõi kaasa ka rahvusluse ehk natsionalismi

kõrgaja.

PILDID

Natsionalism Rühma liikmed – Kaspar Lepik , Artur Vink , Kelly Maasing , Siim

Kütt.

Natsionalism - Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvid tagajat vastandina paljurahvusel.

20. sajandil võib natsionalism olla kaitsev või agressiivne. See võib seista oma rahvuse huvide kaitsmise eest. Võib aga väljendada ka vaadet oma rahvuse üleolekust

teistest.

Natsionalism Sellega käis kaasas ka rahvusriikide kujunemine ja areng

19.sajandi lõpupoole sai Kesk – ja Ida – Euroopas ning Balkalil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine , mille eesmärk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine.

Natsionalism on ideoloogiline liikumine rahvuse iseseisvuse, ühtsuse ning identiteedi saavutamiseks ja säilitamiseks.

Sotsialism Rühma liikmed – Mart L. Sander N. Renno R.

Sotsialism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas

sotsiaalset võrdust. See tekkis 1830 aastal inimkonna ebavõrdsuse tõttu.

Sotsialism pidi olema ideaalühiskond mis põhines ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatusliku planeerimisel ja reguleerimisel

Utopistid Ehk ebareaalse mõtteviisiga inimeste vaadated olid

naiivsed ja teostamatud.

Sotsialistlikud ideed levisid laialt 19. sajandil. Sotsialism oli ju ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik kapitalismi tekitatud põletavad probleemid, vabastada töörahva rõhumisest ning luua uue õiglase maailmakorra.

Marksism Rühma liikmed – Merilyn, Allan, Kaarel

Marksism Poliitiline õpetus Selle lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd Töölisklassil tuleb vägivaldsel teel haarata poliitiline

võim Tuleviku ühiskonnas ei tohi olla eraomandit ega klasse Karl Marxi põhiloosung: “Kõigi maade proletaarlased,

ühinege!” Marksismi rakendamine avaldas tohutut mõju 20. sajandil

maailmale