Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,juuni 2016
22.04.2016
Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus pärast aastavahetuse šokki aeglaselt taastumas; peamistest
eksporditurgudest on endiselt kiireima majanduskasvuga Rootsi, Soome majandus on pöördunud kasvule ja Venemaa majanduslangus saab ilmselt peagi läbi;
Eestis on kindlustunne taastumas ehituses ja paranemas teeninduses, tarbijate pessimism taandub veidi ja hirm töötuse ees väheneb;
Esimeses kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv aastases võrdluses 1,7%ni, kuid eelmise kvartaliga võrreldes majandus ei kasvanud;
Nõudlust toetas esimeses kvartalis enim eratarbimine, mis kasvas 5,5%, investeeringute langus süvenes hoonete ja rajatiste vähese ehitamise tõttu; tegevusaladest panustasid enim lisandväärtuse kasvu kaubandus, infotehnoloogia, haldus- ning abitegevused ning majutus-toitlustus;
Hõive kasvas 2016. aasta I kvartalis tööjõu uuringu järgi 1% kuid tööpuudus jäi aastatagusele tasemele (6,4%); palk kasvas kõigil tegevusaladel, keskmiselt 8,1%, vaatamata madalale (3%) nominaalsele majanduskasvule; keskmine palk ulatus 1091 euroni;
Energiahindade (kütus, soojus, gaas) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, juunis langesid tarbijahinnad 0,7%; euroalal pöördus inflatsioon +0,1% tõusule;
Kaupade eksport suurenes mais 4%; tugeva ekspordi taga on aastatagune madal võrdlusbaas ning masinate ja seadmete ning puidutoodete müük välisturgudel. 2
Lühikokkuvõte 2/3Tulud
Juuni lõpu seisuga Tulusid on laekunud 48,9% aastaks planeeritust, kokku 4,32 mld eurot, aastane
kasv 10%. Maksutulusid laekus 266,7 mln ehk 7,8% rohkem kui aasta varem, kokku 3,68 mld
eurot. Mittemaksulisi tulusid laekus kokku 643,7 mln eurot, ehk 126,8 mln eurot (24,5%)
rohkem kui aasta varem, sh toetuste maht kasvas 99,4 mln eurot.
Mai lõpu seisuga Töötukassa tulu ulatus 91 mln euroni, kasv 3,9% v.e.a. Haigekassa tulusid laekus 414,8 mln eurot ehk 41% aastaks planeeritud tuludest,
tulude kasv 6,6% v.e.a. Haigekassa tekkepõhine eelarve puudujääk on 53,7 mln eurot.
3
Lühikokkuvõte 3/3Kulud Juuni lõpu seisuga Kuludeks suunati 4,21 mld eurot, ehk 183,5 mln eurot (4,6%) rohkem võrreldes
mullu sama ajaga. Toetuste maht kasvas vastavalt 91,4 mln eurot ehk 4,5% võrreldes mullusega. Tööjõukulude maht suurenes 6,3% ja majandamiskulude maht vähenes 1,1%
võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Riigiasutused investeerisid 74,2 mln euro ulatuses, vähenemine 13,4% v.e.a.
Mai lõpu seisuga Töötukassa kulud on 23,8% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades
80,4 mln eurot. Kasvanud on hüvitised koondamise ja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustushüvitised.
Haigekassa on kuludeks suunanud 466,4 mln eurot, kasv 9,6% v.e.a., perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 13,3 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 6 mln euroga.
Valitsussektori ülejääk ulatus 0,05%ni SKPst.
4
Majanduskasv peamistel eksporditurgudel
Eurostat, Vene Statistikaamet
2011
II III IV 2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III IV 2016
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10EL28 Soome EestiLäti Leedu RootsiSaksa Vene
%
Nafta hinna (Brent) aasta alguse tõus peatunud
Finviz.com
Majandususaldus Eestis ja ELis stabiilne
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 10 360
70
80
90
100
110
120
EL28 EestiLätiLeedu
Kindlustunde muutus sektorites erisuunaline
COM
2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3-80
-60
-40
-20
0
20
40
TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
2015Q2
2015Q3
2015Q4
2016
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
ESA
2016. aasta esimeses kvartalis kiirenes SKP aastakasv 1,7%ni
Majanduskasvu pidurdasid esimeses kvartalis energeetika, töötlev tööstus ja ehitus, toetas
kaubandus
-4
-2
0
2
4
6
8
10 Neto-tootemaksudTeised teenusedInfo ja sideVeondus ja laondusHulgi- ja jaekaubandus…EhitusMäetööstus ja energeetika... Töötlev tööstus
panus SKP kasvu, pp
ESA, RM
2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III IV 2016*
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeksEhitusmahuindeksKaupade eksportKäibemaksu laekumine
% v.e.a.
*jaan.-veebr. keskmine
Majandusarengu indikaatorid
ES
Hõive kasvab jätkuvalt
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
0
5
10
15
20
25
Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala
% %
Palgatulu kasv ületab endiselt kasumite kasvu, vähendades hinnakonkurentsivõimet
% v.e.a.
ES
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-60
-40
-20
0
20
40
60
50
55
60
65
70
75
80Hüvitised töötajateleTegevuse ülejääk ja segatulu*Tööjõu osakaal lisandväärtuses
% lisandväärtusest
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import
Nõudlust toetab endiselt eelkõige eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
Tarbijahinnad langesid teises kvartalis 0,7%
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
02030405060708091011122015
02030405060708091011122016
0203040506
-3.0
-2.0
-1.0
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)Alkohol ja tubakas
%
Kaupade eksport suurenes mais 4%
01 2012
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
01 2013
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
01 2014
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
01 2015
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
01 2016
02
03
04
05
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
Ülejäänud kaubad Puit ja mööbelSideseadmed Masinad ja seadmed ilma sideseadmetetaMineraalsed tooted Eksport kokku
% v.e.a.
RIIGIEELARVE TULUD
17
Kuue kuuga laekus tulusid 4,32 mld eurot (48,9% eelarvest), kasv 10% v.e.a.
2014 2015 20160
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
2,619.3 2,823.4 3,051.0
559.1588.8
627.9676.1 516.8643.7
48.1% 46.5%48.9%
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
18
Maksulaekumised kasvasid 7,8%
19
eelarve2016
täitmine 2016 (6 kuud) % muutus vs.
2015 %
MAKSUTULUD (30) 7 499 424 820 3 678 933 035 49,1 266 727 718 7,8Tulumaks (300) 718 424 820 334 652 407 46,6 45 262 277 15,6 Füüsilise isiku tulumaks (3000) 329 000 000 109 567 344 33,3 5 384 297 5,2 Juriidilise isiku tulumaks (3001) 389 424 820 225 085 063 57,8 39 877 980 21,5Sotsiaalmaks (302) 2 505 000 000 1 255 300 415 50,1 79 998 973 6,8Raskeveokimaks (303) 4 600 000 2 527 393 54,9 42 192 1,7Maksud kaupadelt ja teenustelt (304) 2 996 600 000 1 440 893 865 48,1 102 124 079 7,6Käibemaks (3040) 2 012 700 000 944 654 047 46,9 31 018 725 3,4Aktsiisid (3042) 958 600 000 483 161 950 50,4 68 555 902 16,5 Alkoholiaktsiis (30420) 248 000 000 127 898 585 51,6 22 549 383 21,4 Tubakaaktsiis (30421) 186 000 000 97 848 917 52,6 12 376 823 14,5 Kütuseaktsiis (30422) 489 500 000 238 671 162 48,8 33 663 477 16,4 Pakendiaktsiis (30423) 800 000 81 243 10,2 -376 898 -82,3 Elektriaktsiis (30424) 34 300 000 18 662 043 54,4 344 332 1,9Hasartmängumaks (3043) 25 300 000 13 077 868 51,7 2 549 452 24,2Tollimaks (3050) 34 800 000 17 672 557 50,8 242 580 1,4Edasiantavad maksud 1 240 000 000 627 886 397 50,6 39 057 617 6,6 Füüsilise isiku tulumaks KOV-dele 878 000 000 449 767 224 51,2 30 119 027 7,2 Töötuskindlustusmakse 158 000 000 77 659 843 49,2 1 312 561 1,7 Kogumispensionimakse 145 000 000 67 430 237 46,5 7 080 930 11,7 Maamaks 59 000 000 32 772 258 55,5 288 263 0,9
Mittemaksulisi tulusid laekus 643,7 mln eurot (48,2% eelarvest), kasv 24,5% v.e.a eelkõige
toetuste suurenemise tõttu
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
50
100
150
200
250
300
81,6
220,3
39,752,1
208,33
46,93
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2015 laekumine 2014 laekumine
mln EUR
RIIGIEELARVE KULUD
21
Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 183,5 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 2,13 mld eurot, muud tegevuskulud
1,34 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 672,1 mln eurot. Antud toetuste maht suurenes 91,4 mln eurot ehk 4,5%. Muud tegevuskulud kasvasid 85,9 mln eurot ehk 6,8%. Investeeringud ja investeeringutoetused kokku vähenesid 54,8 mln eurot ehk 35,5%.
Kulude maht 4,21 mld eurot, kasv 4,6% v.e.a.
22
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 2,7% v.e.a.
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 672,1 mln eurot ehk 44,8% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 540,2 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 654,3 mln eurot, mis moodustas 45,7% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
Tööjõukuludeks kasutati 360,9 mln eurot ehk 6,3% rohkem ja majandamiskuludeks 311,2 mln eurot ehk 1,1% vähem kui mullu samal ajal. 23
Riigiasutuste investeeringud ja investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 35,5% v.e.a.
Investeeringuid tehti 99,8 mln eurot ehk 54,8 mln eurot vähem kui mullu samal ajal. Riigiasutused investeerisid ise 74,2 mln eurot, mis on 13,8% ehk 11,9 mln eurot vähem kui
mullu samal ajal. Riigiasutuste investeeringuid on 2016. a planeeritud 322,9 mln eurot, millest MKMi eelarves on 141 mln eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks ning KAMi eelarves on 63,7 mln eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.
Investeeringutoetusi anti 25,6 mln eurot, mis on 62,7% ehk 43 mln eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal. 24
Välistoetuste väljamakseid on tehtud 275,6 mln eurot ehk 36,6% aastaks plaanitust,
suurim väljamaksete tegija on MKM 94,6 mln euroga
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 25
Enim väljamakseid on tehtud struktuuritoetustest – 181,9 mln eurot ehk
36,1% ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist 62 mln eurot ehk 42,5%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 26
Välistoetuste väljamaksete mahud on väiksemad kui planeeritud, kuid kasvavas
mahus Juunis maksti välja välistoetusi mahus 27,5 mln, kokku on sel aastal välistoetusi
välja makstud 275,6 miljonit eurot ehk 36,6 % planeeritust Struktuuritoetuste (2014-2020 programmperioodist) on 2016. aastal tehtud
väljamakseid 181,9 mln eurot ehk 36,1% planeeritust Maaeluministeeriumi välistoetusi on juunis välja makstud 6,3 mln eurot Maaelu ja põllumajanduse toetusi (2014-2020 MAK rakenduskava) on kokku välja
makstud ligi 62 mln eurot ehk 42,5% planeeritust. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi perioodist 2014-2020 eelmises kvartalis väljamakseid ei olnud, juuniks oli väljamakseid tehtud üle 1 mln euro
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,0% aastaeelarvest ehk 8,7 mln eurot
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 5,9 mln eurot ehk 56,5% aastaks planeeritust;
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames on väljamakseid tehtud summas 1,8 mln eurot ehk 131,5% - eelarve täitmine on olnud kõrge tänu soodsatele kursimuutustele euro ja Šveitsi frangi vahel, jättes kasutamiseks algselt ette nähtust rohkem vahendeid
27
Töötukassa tulem väiksem kui mullu tulenevalt suurenenud kuludest
2016. a kuue kuu tekkepõhine ülejääk on 10,4 mln eurot ehk 27% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2016. a tulem 12 mln eurot (54%) väiksem.
Käeoleva aasta kuue kuu tulud on 91 mln eurot ehk 42,2% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 3,5 mln eurot (3,9%) suurem.
28
Töötukassa kuue kuu kulud 80,4 mln eurot ehk 45,5% eelarvest, ehk 15,5 mln eurot (23,8%)
suurem v.e.a. tulenevalt suurenenud hüvitistest koondamise ja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustushüvitistest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
Suurenenud on töötuskindlustushüvitised 30,5% (63,6% eelarvest), hüvitised koondamise korral 54,3% (74,2% eelarvest), hüvitised maksejõuetuse korral 88,5% (eelarvest 56,2%), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 42,1% (66,6% eelarvest), töötutoetus 12,6% (50,4% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9,9% (48,3% eelarvest).
Kolme kuu keskmine makstud hüvitiste ja toetuste suurus ning saajate arv: Töötuskindlustushüvitist 11 662 inimesele, hüvitise suurus 407 eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai 8 143 inimest. Kindlustushüvitist koondamise korral määrati 741 inimesele, hüvitise suurus 1
713 eurot. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määrati 156 inimesele hüvitise suurus 2 280
eurot.
Töötukassa statistika: https://id.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajadVaatamiseks vajalik ID kaart!
29
Töötukassas registreeritud töötute arv on aastaga kasvanud 4,9% ulatudes juuni lõpus
4,3%ni tööjõustAasta algul rakendunud uued teenused vähenenud töövõimega
inimestele ja osalenute arv: Mobiilsustoetus – kodust kaugemale tööle asujatel sõidukulude katmiseks esimestel
töökuudel. Kogemusnõustamine – 4 inimest. Tööalane rehabilitatsioon – 313 inimest. Tööle sõidu toetus või saatja sõidukulu hüvitamine – 24 inimest. Kaitstud tööl osalemine (alates märts) – teenus, toetus ja teatud kulude katmine
vähenenud töövõimega inimestele valmistamaks neid järkjärguliselt ette tavalisele tööturule jõudmiseks – 57 inimest.
Tööhõive 2016. a juuni lõpus oli registreeritud töötuid 27 209 isikut ehk 4,3% 16-aastasest
kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis
juunis Töötukassa toel tööd 4 823 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 619 inimest.
Juuni kuus sai Töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 175 inimest.30
Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem – kulud kasvavad kiiremini kui tulud,
maikuu tulem negatiivsem kui eelmistel aastatel
Haigekassa 5 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 53,7 mln eurot. Mai lõpu seisuga on tulusid laekunud 414,8 mln eurot ehk 41% aastaks planeeritud
tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 412,6 mln eurot, mis on 10,7 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2015. a sama perioodiga on tulude maht kasvanud 25,8 mln eurot ehk 6,6%.
Kulusid on tehtud 466,4 mln eurot – 46% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 41 mln eurot ehk 9,6%. 31
Viie kuuga on ravikindlustusse suunatud 332,5 mln eurot – tervishoiuteenuste kulud,
töövõimetuse ja ravimite hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet
Tervishoiuteenuste kulud kokku on 332,5 mln eurot, sh eriarstiabi 262,9 mln, üldarstiabi 42,5 mln, õendusabi 13 mln, haiguste ennetus 3,5 mln ja hambaravi 10,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on mai kuu seisuga ületatud 13,3 mln eurot, mis tuleneb peamiselt eriarstiabi eelarve ületäitmisest. Eriarstiabi eelarve ületäitmine tuleneb ravi rahastamise lepingute ennaktempos täitmisest, keskmise ravijuhu maksumuse kasvust ja ravijuhu struktuursest kallinemisest.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 62,7 mln eurot, mis on 53% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 6 mln euroga. Eelarve ületäitmine tuleneb prognoositust suuremast haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede kasutamisest ning prognoositust suuremast ühe päeva keskmise hüvitise määrast.
Ravimite hüvitisi on välja makstud 57,2 mln eurot, mis on 50% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad 5 kuu eelarvet 9,7 mln euroga. Ületäitmine on tingitud alates 2016. aasta jaanuarist kompenseeritava C-hepatiidi ravimi prognoositust oluliselt suuremast patsientide arvust.
32
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
33
Riigikassa likviidsete varade maht kasvas aasta algusest 7,8% ja kahanes 11,8% v.e.a.
Juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,24 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 811,2 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 406,2 mln eurot.
Stabiliseerimisreserv suurenes 33,2 mln eurot ehk 8,9% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 203,5 mln eurot ehk 20,1% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5 mln eurot ehk 38,5% v.e.a.
ulatudes 17,9 mln euroni juuni lõpuks. 34
Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2014 – 2016,
2016. aasta esimese viie kuu VS ülejääk oli 0,05% SKPst (9,7 mln €)
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV VS eelarvepositsioon 2014VS eelarvepositsioon 2015 VS eelarvepositsioon 2016
mln EUR % SKPst
35
Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa
Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium; k – kuu; KAM – Kaitseministeerium; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava;
MEM - Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse
koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise
aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus. 36
