RAASIKU VALLA 2017 AASTA EELARVE SELETUSKIRI...2017/02/14 · muutunud ning kasv püsis Maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes

RAASIKU VALLA

2017 AASTA

EELARVE SELETUSKIRI

Aruküla 2016

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

1.1 Majandusprognoos ...................................................................................................... 3

1.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus .............................................. 5

2. Ülevaade Raasiku valla 2017. aasta eelarvest ................................................................. 6

2.1 Eelarve koostamise protsess ........................................................................................ 6

2.2 Eelarve ülesehitus ja esitusviis .................................................................................... 6

2.3 Koondeelarve .............................................................................................................. 6

2.4 Põhitegevuse tulud ...................................................................................................... 9

2.4.1 Maksud ................................................................................................................... 10

2.4.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist ........................................................................ 16

2.4.3 Saadavad toetused .................................................................................................. 17

2.4.4 Muud tegevustulud ................................................................................................. 17

2.5 Põhitegevuse kulud ................................................................................................... 18

2.5.1 Antavad toetused .................................................................................................... 18

2.5.2 Muud tegevuskulud ................................................................................................ 19

3. Kulude jaotus tegevusalade järgi ................................................................................... 22

3.1 Üldvalitsemise kulud ................................................................................................. 23

3.2 Avalik kord ................................................................................................................ 24

3.3 Majandus ................................................................................................................... 24

3.4 Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 25

3.5 Elamu- ja kommunaalmajandus ................................................................................ 26

3.6 Vaba aeg, sport, kultuur ............................................................................................ 27

3.7 Haridus ...................................................................................................................... 28

3.8 Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 30

4. Investeerimistegevus ..................................................................................................... 31

5. Finantseerimistegevus ................................................................................................... 34

6. Likviidsete varade muutus ............................................................................................ 36

3

1. Sissejuhatus

Raasiku valla 2017. aasta eelarve koostamise õiguslikuks aluseks on kohaliku omavalitsuse

korralduse seadus (KOKS) ning kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus (KOFJS).

2017. aasta eelarve on koostatud vastavalt Raasiku Vallavolikogu otsus nr 54, 14.09.2016

kinnitatud põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse,

finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse liigendusele1. Arvestatud on Raasiku valla

eelarvestrateegiaga aastateks 2017-20202.

Raasiku valla 2017. a. eelarves on planeeritud põhitegevuse tulusid 6 248 959,05 eurot ja

põhitegevuse kulusid 5 521 689,85 eurot. Põhitegevuse tulem on 727 269,20 eurot.

Investeerimistegevuse kogusumma on 3 015 405,47 eurot, st. investeeringute kulud ja

finantskulud kokku on selle summa võrra suuremad põhivara müügi ja põhivara

sihtfinantseerimise tulemi kavandavast kogusummast. Eelarve tulem kokku on -2 288 136,27

eurot.

Finantseerimistegevuse summa on 2017. aastal 1 633 132 eurot. Finantseerimistegevus sisaldab

endas 2 mln laenu võtmist ja 366 868 euro ulatuses laenude tagasimakseid. Kogu laen

kasutatakse investeeringute katteks.

2017. aasta tulude eelarve koostamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi prognoosidest,

tulude tegelikust laekumisest aastatel 2012 kuni 2015 ning 2016. aasta tulude eelarvest ning

selle eeldatavast täitumisest. Riigieelarvest saadavad toetused on tulude eelarvesse lülitatud

lähtudes 2016. aasta tasemest. Toetussummade kinnitamisel korrigeeritakse sellega seotud

eelarveridu tegeliku eraldisega vastavaks.

Tulude plaani koostamisel on arvestatud riigi majanduse hetkeolukorda ja

Rahandusministeeriumi 2016. aasta suviseid majandusprognoose ning Valitsuskomisjoni ja

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimisi 2017. aasta riigieelarve osas3.

1.1 Majandusprognoos4

Kevadise prognoosi väliskeskkonna paranemisele tuginenud majanduskasvu põhistsenaarium

ei ole viimase kahe kvartali jooksul paika pidanud ning ekspordi kasv on püsinud esimesel

poolaastal kitsapõhjaline. Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangud ei anna alust

oodata majanduskasvu olulist kiirenemist lähikvartalitel. Samas Venemaa majanduslanguse

põhi on läbitud ning ka Soome majandus on pärast kolm aastat kestnud langust kasvule

pöördunud, mis annab lootust meie ekspordinõudluse paranemiseks. Kesise välisnõudluse ning

hinnatõusu puudumise tõttu on ettevõtete investeeringud endiselt madalseisus. Võrreldes üldise

majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele

on kodumajapidamiste säästumäär tõusnud ajaloolise kõrgtasemeni. Tööturu arengud viitavad

1 http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=108589&o=785&u=-1&o2=100850&hdr=hp&tbs=all 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092016014 3 http://portaal.ell.ee/18378 4 http://www.fin.ee/majandusprognoosid

http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=108589&o=785&u=-1&o2=100850&hdr=hp&tbs=all

https://www.riigiteataja.ee/akt/428092016014

http://portaal.ell.ee/18378

http://www.fin.ee/majandusprognoosid

4

pingete püsimisele ning palgakasv ületab juba neljandat aastat järjest tootlikkuse tõusu.

Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste

kohaselt alles käesoleva aasta lõpus. Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2016. aasta

augusti lõpu seisuga.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal

1,3% (2015 prognoos nägi ette 2,6% tõusu). Kasv peaks järgmise kahe aasta jooksul kiirenema,

ulatudes 2017. aastal 2,5% -ni (2015 prognoos 3,4%) ja 2018. aastal 3% -ni.

Rahandusministeerium on 2016. ja järgnevate aastate majanduskasvu prognoose allapoole

korrigeerinud, mille põhjuseks on Eesti jaoks peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete

halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, mis tugineb

suures osas eratarbimisele. Investeeringute kasv hakkab käesoleval aastal taastuma ja selle

mõju peaks edaspidi suurenema. Ekspordi kasv taastub samuti ja kiireneb järgmistel aastatel

kooskõlaliselt välisnõudlusega. Aastatel 2019 - 2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt

2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev

sisenõudluse kasv.

Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasv on jätkunud

vaatamata madalale majandusaktiivsusele, ületades kevadisi ootusi. Hõive kasv kiirenes teises

kvartalis koguni 2,6% -ni, mis tulenes peamiselt vanemaealiste tööle asumisest. Selle põhjuseks

võib pidada nii naiste pensioniea tõusu, kui ka üldist vanemaealiste, sh pensioniealiste

aktiveerumist. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel

kõrgtasemel (65,8% 2016. aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid

töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus

eelmise aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt 2016. aasta kokkuvõttes 6,2% -ni.

Käesoleva aasta juulist järkjärguliselt rakenduv töövõimereform aitab osaliselt kompenseerida

tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele

aktiveerimismeetmeid ning aidates neil tööturul toime tulla. Võib arvata, et tööturule naasvate

töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete valmidus nende

palkamiseks on esialgu madal, mistõttu kaasneb reformiga esmajärjekorras tööpuuduse

suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute

arvu suureneb järk-järgult.

Keskmise palga5 kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt

muutunud ning kasv püsis Maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures.

Statistikaameti andmetel kiirenes esimesel poolaastal keskmise palga kasv 7,8% -ni. Osaliselt

olid palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes

ka preemiaid arvestamata 7,3% -ni. Kiire palgakasv tuli kasumite vähenemise hinnaga, mis ei

saa reeglina kaua jätkuda. Samas hinnatakse ettevõtete finantsseisu endiselt heaks, mistõttu

võib arvata, et palgasurvetele on aidanud vastu pidada kogunenud kasumid ning madala

investeerimisaktiivsuse tõttu vähene finantseerimisvajadus. Kahaneva rahvastiku ning püsiva

palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei ole põhjust oodata palgasurvete

5 Statistikaamet arvutab keskmist brutokuupalka järgmiselt: brutokuupalkade kogusumma (tasu töötatud aja eest

+ tasu mittetöötatud aja eest) jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

5

olulist alanemist. Seetõttu ootame, et palgakulude suhe SKP -sse jääb lähiaastatel praegusel

tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda langetada tööjõumaksude vähendamine.

Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel allapoole 3% käesoleva aasta 6,2% -lt

inflatsiooni taastumise tõttu.

1.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus (KOFJS) jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal.

Seaduse eesmärkideks on:

1. eelarvekorralduse kaasajastamine ja finantsjuhtimise moderniseerimine;

2. eelarvekorralduse ja finantsarvestuse põhimõtete ühtlustamine ja tekkepõhise

eelarvestamise regulatsiooni kehtestamine;

3. eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori

finantsjuhtimises

rakendatavatele esitlusviisidele;

4. keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamise

aspektidega;

5. arengukava koostamise ja eelarveprotsessi läbipaistvus ning avalikkusele pidev

informatsiooni edastamine;

6. finantsdistsipliini tagamine.

Vastavalt KOFJS -ile koosneb eelarve osadest ning on kassapõhine või tekkepõhine. Sõltumata

arvestusviisist on eelarve jaotatud viieks osaks:

PÕHITEGEVUSE TULUD

Maksutulud. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Saadavad toetused. Muud tegevustulud.

PÕHITEGEVUSE KULUD

Antavad toetused. Muud tegevuskulud.

INVESTEERIMISTEGEVUS

Põhivara soetus ja põhivara müük. Põhivara soetuseks saadav ja antav sihtfinantseerimine.

Osaluste soetus ja osaluste müük. Muude aktsiate ja osade soetus. Antavad ja tagasilaekuvad

laenud. Finantstulud ja finantskulud.

FINANTSEERIMISTEGEVUS

Võetud laenude tagasimaksmine. Kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine. Emiteeritud

võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

Raha ja pangakontode saldo muutus. Rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo

muutus. Soetatud võlakirjade saldo muutus.

Eelarvestruktuuri selline jaotus annab võimaluse eristada põhi- ja investeerimistegevust.

Eelarvestruktuurist selgub omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude

suhe, dünaamika ja omafinantseerimise võimekus (investeeringute tegemise ja laenude

teenindamise võimekus).

6

2. Ülevaade Raasiku valla 2017. aasta eelarvest

2.1 Eelarve koostamise protsess

Eelarve koostamist alustati käesoleva aasta juulis, mil sõnastati eelarve põhimõttelised

seisukohad ning vaadati üle algandmete korje blanketid. Järgmise aasta eelarve koostamise

aluseks on 2017 - 2020 eelarvestrateegias kinnitatud põhimõtted, sh oluliste investeeringute

kavandamine, energiakandjate hinnamuutused, lisanduvate pindade hooldus- ja

majandamiskulud jms.

2.2 Eelarve ülesehitus ja esitusviis

Eelarves on kõik tulud ja kulud planeeritud kassapõhiselt, st majandustehingud kajastatakse

selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.

2.3 Koondeelarve

Valla eelarve koostamisel on arvestatud riigi majanduse olukorda, toetudes

Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvisele majandusprognoosile. Valla eelarve koostamiseks

olulised näitajad:

Tabel 1 Majanduslikud näitajad 2014 - 2020 (allikas: Rahandusministeerium)6.

Näitaja 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

SKP reaalkasv 0,5/2,9 2,5/1,4 3,5/1,3 3,4/2,5 3,2/3,0 3,0/2,8 2,7

Tarbijahinna-

indeks

0,3/-0,1 1,9/0,1 2,5/0,2 3,0/2,7 3,0/2,7 2,9/2,6 2,6

Keskmise palga

reaalkasv

5,7 5,0/6,5 2,4/6,5 2,7/2,8 2,7/2,8 2,6/2,7 2,4

Keskmine palk

(eurot)

1005/1

001

1049/106

5

1096/113

7

1155/1199 1224/1

265

1297/1

332

1399

Keskmise palga

nominaalkasv

6,0/5,6 4,8/6,0 4,5/6,7 5,4/5,5 6,0/5,5 5,9/5,3 5,0

Tööpuuduse

määr

7,5/7,4 6,5/6,2 6,3/6,2 7,2/7,2 8,4/8,4 9,4/9,3 9,4

*-prognoos

6 Murrujoone peal eelmise aasta prognoos, murrujoone all 2014 ja 2015 tegelik näitaja ning alates 2016

Rahandusministeeriumi 2016 suvine prognoos.

7

Kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) tulud ja kulud on sõltuvad rahvastikuregistris KOV -i

territooriumile registreeritud kodanike arvust ja selle vanuselisest jaotusest ning trendidest.

Raasiku valla rahvastiku arvulist ja vanuselist struktuuri ja muutuse trende saab jälgida

järgnevatelt joonistelt.

Joonis 1 Raasiku valla rahvaarv rahvastikuregistri andmetel 01.01 seisuga (Allikas: Raasiku

Vallavalitsus).

Eelarve, aga eriti eelarve aluseks olevate arengudokumentide koostamisel on oluline teada

rahvaarvu muutumise trende vanusegruppide lõikes ja seda nii tulude kui kulude

prognoosimisel.

1959 1991 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 201628.11.2016

Sari1 3480 4201 4497 4505 4476 4528 4533 4585 4684 4687 4668 4705 4709 4693 4712 4717 4860

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

rah

va a

rv

Rahvastiku arv 01.jaanuari seisuga + nov 2016

8

Joonis 2 Rahvaarvu muutus vanusegrupiti (Allikas: rahvastikuregister).

Eeltoodud tabelites on rahvastikuandmed 1. jaanuari seisuga. 2017. aasta alguseks on vaja

iseseisva omavalitsusüksusena jätkamiseks tagada registris 5000 elaniku olemasolu7. Raasiku

Vallavolikogu on seadnud eesmärgi iseseisvana jätkamiseks ning selle eesmärgi täitmiseks on

alates 2015 suvest kutsutud inimesi registreerima oma elukoht rahvastikuregistris. 2016. aasta

viimastel kuudel on lisaks käivitatud aktiivne teavituskampaania. Kogu 2016. aasta on

tähelepanelikult jälgitud rahvastikusündmusi. Eelarve volikogule esitamise ajal on juurdekasv

registris 143 inimest, mis on läbi taasiseseisvumise perioodi suurema juurdekasvu number

aastas. 28.11.2016 seisuga on rahvaarv Raasiku vallas 4860.

7 Haldusreformi seadus §3. https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001


9

Tabel 2 Raasiku valla 2015. - 2017. aasta koondeelarve.

Koondeelarve 2015 2016 2017 2016-2017

tegelik korrigeeritud

eelarve

eelarve muutus %

PÕHITEGEVUSE TULUD 5 327 512 5 733 266 6 248 959 9%

Maksutulud 3 696 185 3 941 000 4 372 000 10,9%

Tulud kaupade ja teenuste müügist 455 442 517 000 520 000 0,6%

Saadavad toetused 1 166 523 1 257 266 1 343 959 6,9%

Muud tegevustulud 9 362 18 000 13 000 -27,8%

PÕHITEGEVUSE KULUD 4 539 227 5 062 817 5 521 690 9,1%

Antavad toetused 254 013 302 529 316 280 4,6%

Muud tegevuskulud 4 285 214 4 760 288 5 205 410 9,4%

PÕHITEGEVUSE TULEM 788 286 670 449 727 269 8,5%

INVESTEERIMISTEGEVUS -311 771 -873 637 -3 015 405

Põhivara soetus -328 733 -839 259 -3 736 315

Põhivara müük 2 800 30 000 1 200

Saadav sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 42 179 93 715 750 650

Antav sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks -14 187

Osaluste soetus 0 -137 512

Finantskulud -13 830 -20 581 -30 940

EELARVE TULEM (+ülejääk/-

puudujääk) 476 515 -203 189 -2 288 136

FINANTSEERIMISTEGEVUS -123 214 -175 575 1 633 132

Võlakohustuste võtmine 53 000 0 2 000 000

Võlakohustuste täitmine -176 214 -175 575 -366 868

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 353 301 -378 764 -655 004

Muu finantseerimine 353 301 -378 764 -655 004

2.4 Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist laekuvatest

tuludest, toetustest ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulude kogumaht 2017. aastaks

on planeeritud summas 6 248 959,05 eurot ja see kasvab võrreldes 2016. aasta tuludega 9%.

Kogutulude kasvu oluliseks mõjutajaks on üksikisiku tulumaksu laekumiste 11,3% -line

kasvuprognoos, mis on arvestatud tuginedes Rahandusministeeriumi suvisele

majandusprognoosile ja rahvastiku arvule. Planeeritud kasvu toetab ka asjaolu, et aastatel 2012

– 2015 on reaalsetele maksulaekumiste kasv igal aastal olnud keskmiselt 10%. Riigipoolsete

toetuste osa on planeeritud tuginedes 2016. aasta eraldiste määradele, kuid korrigeeritud

õpilaste arvu ja õpetajate palgakasvu silmas pidades. Endiselt on ebaselge riigipoolne kohalike

teede korrashoiu rahastamise osa, seega selles osas on arvestatud eelarvesse sama suur toetus

10

kui 2016. aasta eraldis. 2017. aasta eelarves on esialgne toetussumma 6,9% suurem kui 2016.

aasta toetussumma. Eelarvet korrigeeritakse toetuse suuruse selgumisel.

Üldiselt on tulude struktuur eelarves muutumatu ja suurima katteallika omavalitsuse kuludele

moodustavad maksutulud.

Joonis 3 Raasiku valla põhitegevuse tulude struktuur 2014 - 2015 tegelike tulude ja 2016 –

2017. aasta eelarvesse planeeritud tulude näitel (Allikas: Raasiku Vallavalitsus).

2.4.1 Maksud

Maksutulud moodustavad suurima osa KOV sissetulekutest. Maksude osakaal Raasiku valla

põhitegevuse tuludest on ca 70%.

Kohalikku eelarvesse laekuvad maksud on:

riiklikult ja ühtsetel alustel korjatavad maksud, mille hulka kuuluvad füüsilise isiku

tegevustuludelt arvestatav maks8 ja maamaks kui omandimaks9;

kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud maksud10.

Raasiku vallas ei ole kehtestatud kohalikke makse11. Seega põhitegevuse tuludest suurima osa

moodustavad maksutulud koosnevad riiklikult kokku korjatavatest ja ümberjagatavatest

maksudest, millest põhiosa (ca 97%) moodustab üksikisiku teenistuselt laekuv maks (ÜIT)12.

Lisaks ÜIT -le on maksutuluna eelarves kindel koht, kuid suhteliselt väike osakaal (ca 3%)

maamaksul. Maamaksu erisus on:

maamaksu määra vahemikus 0-2,5 % maa maksustamishinnast saab kehtestada KOV

ise;

maamaksust laekuvad vahendid kantakse 100% KOV-i eelarvesse.

8 Reguleeritud tulumaksuseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv 9 Reguleeritud maamaksuseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaMS 10 Reguleeritud kohalike maksude seadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/958154?leiaKehtiv 11 Kohalikud maksud on või on olnud: Isikumaks (kehtetu), kohalik tulumaks (kehtetu), müügimaks (kehtetu),

paadimaks (kehtetu), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamise maks,

lõbustusmaks, parkimistasu. 12 Maks arvutatakse brutotöötasult, ei ole seotud tulumaksu ja selle muutumisega

https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaMS

https://www.riigiteataja.ee/akt/958154?leiaKehtiv

11

* eelarvesse planeeritud laekumine

Joonis 4 Tulumaksulaekumised (ÜIT) aastate lõikes (allikas: Raasiku Vallavalitsus).

Vaatamata sellele, et valla elanike arv püsib stabiilne, on viimase 5 aasta tulumaksulaekumised

kerges kasvutrendis. 2016. aastal on 11 kuuga valla elanike arv kasvanud 143 võrra, millist

kasvu pole taasiseseisvumise ajal olnud. Tulenevalt rahvastiku arvu kasvust ning

Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist on 2017. aasta valla eelarvesse

planeeritud 11,3% -line maksutulude kasv võrrelduna 2016. aastaks planeeritud maksutuluga.

ÜIT laekumise prognoosimisel on peamisteks muutujateks keskmine sissetulek ning

maksumaksjate arv. Järgmises tabelis on toodud maksumaksjate aasta keskmine arv ning

keskmine brutosissetulek maksumaksja kohta. Vaatamata elanike üldarvu stabiilsusele on

maksumaksjate osakaal suurenev (vt joonis 5). Tabelist 3 on näha, et ka brutosissetulek

maksumaksja kohta on alates 2011 aastast kasvanud.

12

Tabel 3 Raasiku valla maksumaksjad (aasta keskmine) ja aasta keskmine brutosissetulek

maksumaksja kohta.

aasta maksumaksjad muutus

%

bruto-

sissetulek

muutus

%

2007 2133 797

2008 2155 1,0 903 13,3

2009 2071 -3,9 857 -5,1

2010 2009 -3,0 822 -4,1

2011 2013 0,2 868 5,6

2012 2061 2,4 936 7,8

2013 2112 2,5 995 6,3

2014 2119 0,3 1064 6,9

2015 2195 3,6 1 136 6,8

2016 (prognoos) 2234 1,8 1 212 6,713

2017 (prognoos) 2302 3,0 1279 5,514

(allikas: Rahandusministeerium)

* prognoos, aluseks rahvastiku arv 28.11.2016

Joonis 5 Maksumaksjate ja elanike arv (allikas: Raasiku Vallavalitsus).

2017. aastaks prognoositud maksumaksjate arvu aluseks on elanike arv 28. novembril 2016

(4860) ning 2016. aasta keskmine maksumaksjate osakaal elanike arvust (ca 47,4%). 2016. ja

2017. aasta keskmine brutosissetulek on arvestatud Rahandusministeeriumi keskmise

palgakasvu prognoosi alusel.

13 Keskmise palga kasv 2016. aastal vastavalt Rahandusministeeriumi 2016 suvisele majandusprognoosile 14 Keskmise palga kasv 2017. aastal vastavalt Rahandusministeeriumi 2016 suvisele majandusprognoosile

2 061

2 112

2 119

2 195

2 234

2 302

4720

4700

4722

4749

4717

4860

0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 4 500 5 000

2012

2013

2014

2015

2016*

2017*

Aasta keskmine maksumaksjate arv vs sama aasta elanike arv 01. jaanuaril

Rahvastiku arv 01 jaanuaril keskmine maksumaksjate arv

13

Statistikaameti andmetel on Raasiku vallas 2016. aasta 31. oktoobri seisuga registreeritud 55

töötut, mis on 15 töötu võrra enam kui 2015. aastal samal ajal. Töötute kasvu mõjutajaks sai

ühe valla territooriumil tegutseva, tööandjana valla jaoks olulise, ettevõtte sulgemine 2016.

aasta kevadel. Käesoleva aasta 10 kuu keskmine töötute arv on aga ainult 2 töötu võrra suurem

kui 2015. aasta vastav näitaja. Töötute arv aastas kuude lõikes on muutuv ning oluline on

vastava näitaja aasta keskmine. Allolevalt jooniselt on näha töötute arvu dünaamika kuude

lõikes ning seda, et käesoleval aastal registreeritud töötute arv on suhteliselt sarnane 2014 -

2015 töötute dünaamikaga.

Joonis 6 Registreeritud töötud kuude lõikes (Allikas: Statistikaamet).

Joonis 7 Aasta keskmised näitajad „töötud, maksumaksjad ja tööealine elanikkond (Allikas:

Statistikaamet, Rahandusministeerium, Raasiku Vallavalitsus).

Keskmine sissetulek (vt tabel 3) Raasiku valla maksumaksjal 2016. aasta 8 kuu arvestuses on

1212 eurot kuus. Arvestades Rahandusministeeriumi poolt prognoositud keskmise palga

0

50

100

150

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

Registreeritud töötud 2011-2016

..Raasiku vald 2011 2012 2013 2014 2015 2016

161 169 107 74 74 52 52 54

2 071 2 009 2 013 2 061 2 112 2 119 2 195 2 206

2880 2857 2835 28232724

2839

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 (10kuud)

Töötud, maksumaksjad ja tööealine elanikkondkeskmine töötute arv keskmine maksumaksjate arvtööealine elanikkond 1 jaanuaril tööealine elanikkond 01.07.2016

14

nominaalkasvu 2016. aastaks (6,7%) ja 2017. aastaks (5,5%) saab eeldada, et 2017. aastal

kujuneb keskmiseks kuusissetulekuks Raasiku valla maksumaksjal 1279 eurot (so 2015 reaalne

keskmine Raasiku valla maksumaksja brutosissetulek 1136 eurot + 6,7% + 5,5%).

Omavalitsustele eraldatav üksikisiku tuludelt (ÜIT) laekuva maksu % 2017. aastal on jätkuvalt

11,6%. 2009 vähendati kohalikule omavalitsusele eraldatavat osa üksikisiku brutotuludelt

11,93%-lt 11,4%-le. Seoses kodualuse maa maksust vabastamisega 2013. aastal tõsteti ÜIT

omavalitsusele laekuvat osa 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014 veel 0,03 protsendipunkti võrra.

Alates 01.01.2014 on omavalitsusele laekuv ÜIT osa 11,6 % üksikisiku brutotulult15.

Eeltoodut arvestades saab prognoosida 2017. aastaks üksikisiku tuludelt laekuvaks

maksutuluks ca 4,1 mln eurot (2302 maksumaksjat x 1279 eur x 12 kuud x 11,6%), mis on

võrreldes 2016. aastaks planeeritud tulumaksulaekumisega 7,9% enam.

Eelarve menetlemise käigus on korrigeeritud üksikisiku tulumaksu arvelt maksutulusid 130 000

euro võrra suuremaks, tulenevalt oodatust suuremast rahvaarvu kasvust. Korrigeerimisjärgne

üksikisiku tuludelt laekuvaks maksutuluks on 2017 aasta eelarves ca 4,2 mln eurot.

Maksutulude ülevaade aastate lõikes:

15 Tulumaksuseaduse §5. Maksu laekumine (1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub

järgmiselt:

1) arvestamata 4. peatükis sätestatud maha arvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku

omavalitsuse üksusele 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;

[RT I, 22.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2014]

2 418 017

2 645 687

2 914 553

3 169 260

3 559 173 3 571 004

4 668

4 705

4 709

4 693

4 712

4 717

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

2011.a. 2012.a 2013.a 2014.a 2015.a 2016.a. 11 kuudelanike arv aasta alguses

Tulumaksu laekumine


15

Joonis 8 Raasiku valla tulumaksulaekumine aastatel 2011 – 2016 vs elanike arv aasta alguses.

Tabel 4 Raasiku valla üksikisiku tulumaksu laekumine kuude lõikes aastatel 2011 –

30.11.2016.

Üksikisiku

tulumaks

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Jaanuar 219 765 228 520 247 391 287 180 296 503 330 913

Veebruar 174 290 207 385 225 286 242 246 265 639 291 349

Märts 196 530 218 414 242 911 254 159 293 543 287 466

Aprill 199 791 207 636 234 761 255 582 281 828 298 441

Mai 202 843 221 042 240 438 256 508 281 962 308 820

Juuni 199 914 213 938 244 379 253 882 281 386 325 372

Juuli 238 596 266 700 292 365 312 709 338 520 343 238

August 210 340 232 191 257 511 274 454 307 367 328 668

September 179 527 198 039 219 484 237 310 264 684 282 425

Oktoober 192 124 211 201 228 970 254 944 362 817 473 997

November 201 824 215 709 239 124 269 199 293 871 300 315

Detsember 202 473 224 912 241 933 271 087 291 053

KOKKU 2 418 017 2 645 687 2 914 553 3 169 260 3 559 173 3 571 004

Joonis 9 Raasiku valla maamaksu laekumine aastatel 2011 – 2016 vs elanike arv aasta alguses.

119 094 120 544

106 222

134 038 137 012141 531

4668

4705

4709

4693

4712

4717

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

2011.a 2012.a 2013.a 2014.a 2015.a 2016.a

Maamaksu laekumine

elanike arv aasta alguses

16

Tabel 5 Maksutulude võrdlus aastatel 2014 - 2017.

2017. aasta eelarvesse on tulud maksudest planeeritud 4 372 000 eurot, mis võrreldes 2016.

aasta korrigeeritud maksutulude eelarvega (3 941 000) on 10,9% suurem. Tulud maksudest

moodustavad 2017. aasta põhitegevuse tulude eelarvest 70% (vt joonis 3).

2.4.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist

Antud kirjel kajastuvad tulud riigilõivudelt, haridus- ja kultuuriasutuste tulud, üldvalitsemise

tulud, üüritulud ning muud kaupade ja teenuste müügitulud.

Tabel 6 Kaupade ja teenuste müük aastatel 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015-2016

/2016-2017

muutus % tegelik tegelik korrigeeritud

eelarve

eelarve

Riigilõivutulud 8 668 10 694 17 000 20 000 59% / 17,7 %

Haridustulud 295 703 313 412 380 000 380 000 21,3% / 0%

Kultuuritulud 34 806 37 219 40 000 40 000 7,5% / 0%

Üüri- ja renditulud 64 288 57 569 60 000 60 000 4,2% / 0%

Muu kaupade ja

teenuste müük

22 239 36 548 20 000 20 000 -45,3 % / 0%

KOKKU 425 704 455 442 517 000 520 000 13,5% / 0,6%

2017. aasta eelarvesse on tulud kaupade ja teenuste müügist planeeritud 520 000 eurot, mis on

2016. aastaks planeerituga võrreldes 3 000 eurot ehk ainult 0,6% rohkem. Kaupade ja teenuste

tulu planeerimisel on arvesse võetud jooksva aasta reaalseid laekumisi. Tulukasv on planeeritud

ainult riigilõivutuludesse, kuna 2015 II poolaastast lisandus uus lõivutulu

„projekteerimistingimuste riigilõiv“ (samal põhjusel on korrigeeritud ka 2016 riigilõivu tulusid

eelarves).

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015-2016

/2016-2017


eelarve

eelarve

Üksikisiku

tulumaks

3 169 260 3 559 173 3 800 000 4 230 000 6,8% / 11,3%

Maamaks 134 038 137 012 141 000 142 000 2,9% / 0,7%

KOKKU 3 303 298 3 696 185 3 941 000 4 372 000 6,6% / 10,9%

17

2.4.3 Saadavad toetused

Toetused põhitegevuse tuludes jagunevad sihtotstarbelisteks toetusteks jooksvateks kuludeks

ning mittesihtotstarbelisteks toetusteks (tasandusfond). Kuna toetuste suurused selguvad

lõplikult alles pärast riigieelarve kinnitamist, siis hetkel on toetuste suuruse planeerimisel

lähtutud 2016. aasta tasemest ning asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse arvestuse aluseid

(õpilaste arvu kasv valla koolides, õpetajate palgakasv ja erakoolide riigipoolse rahastamise

jätkamise küsitavus).

Tabel 7 Toetuste võrdlus aastatel 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015-2016

/2016-2017


eelarve

eelarve

Sihtotstarbelised toetused

jooksvateks kuludeks

92 786 85 766 60 690 10 944 -29,2% /-82%

Mittesihtotstarbelised

toetused

848 854 1 080 757 1 196 576 1 333 015 10,7% / 11,4%

KOKKU 941 640 1 166 523 1 257 266 1 343 959 7,8% / 6,9%

2017. aasta eelarvesse on planeeritud toetuseid kokku 1 343 959 eurot, mis võrreldes 2016.

aasta täpsustatud eelarvega (1 257 266) on planeeritud 86 693 eurot ehk 6,9% rohkem.

Riigieelarve vahendid on planeeritud 2017. aasta eelarvesse arvestuslikult ja need

korrigeeritakse pärast riigieelarve kinnitamist ning reaalsete toetusnumbrite fikseerimist

erinevate asjaomaste ministeeriumide poolt.

Esialgse prognoosi kohaselt moodustab tulu toetustest põhitegevuse tulude eelarvest 22% (vt

joonis 3).

2.4.4 Muud tegevustulud

Muude tegevustulude all kajastuvad vee erikasutustasu, maavarade kaevandamise tasu, samuti

saastetasud, tagastamisele mittekuuluvad tagatistasud ning muud mitmesugused eespool

nimetamata tulud.

Tabel 8 Muude tulude võrdlus aastatel 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015–2016

/2016-2017


eelarve

eelarve

Vee erikasutus 3 978 3 575 1 000 -

Maavarade kaevandamise tasu / tulud

loodusressursside kasutamisest (sh vee

erikasutus ja saastetasud)

9 875 0 6 000

Saastetasud 398 282 -

Muud tulud (sh trahvid) 3 143 5 505 17 000 7 000 208,8%/-41,2%

KOKKU 17 394 9 362 18 000 13 000 92,3% /-27,8%

18

Muid tulusid on 2017. aasta eelarvesse planeeritud kokku 13 000 eurot, mis on 27,8% vähem

kui 2016. aasta oodatav tulu. Tulu prognoosimisel on tuginetud 2016 aasta laekumistele. Kuna

muude tulude kogusumma kogutuludest moodustab vaid 0,2%, siis laekumishälbe mõju

eelarvele on väga väike.

Kogu eelnevaga arvestades on planeeritud Raasiku valla 2017. a. põhitegevuse tulude

eelarveosa kokku 6 248 959 eurot, mis võrreldes 2016. a. põhitegevuse korrigeeritud

tulude eelarveosaga on 515 693 eurot ehk ca 9% suurem.

Teades maksutulude ja toetuste sisu, saab öelda, et KOV on oma tulude osas tihedalt seotud

riigi tahtega, sest vaid ca 10% põhitegevuse tuludest on seotud KOV -i enda tegevusega,

ülejäänud tulud eraldatakse (jagatakse ümber) riigieelarvest ja lähiajalugu on toonud ridamisi

näiteid KOV finantsautonoomia puudumisest16.

2.5 Põhitegevuse kulud

2017. aasta põhitegevuse kulude eelarveosa kokku on planeeritud summas 5 521 690 eurot.

Võrreldes 2016. aasta põhitegevuse täpsustatud kulueelarvega (5 062 817 eurot) on kulude

eelarve suurenenud 458 873 euro võrra ehk 9,1%.

Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks

liikideks: antavad toetused ja muud tegevuskulud17.

Kulud liigitatakse veel omakorda tegevusalade ja allüksuste kaupa.

Riigieelarveliste vahendite arvelt tehtavad kulud on planeeritud 2017. aasta kulude eelarvesse

esialgse arvestuse alusel ja need saab täpsustada pärast riigieelarve kinnitamist ja

rahandusministeeriumipoolset vahendite jaotamist omavalitsuste vahel.

2.5.1 Antavad toetused

Antavad toetused jagunevad: sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks

ning mittesihtotstarbelised toetused.

Tabel 9 Toetuste võrdlus aastatel 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015-2016/ 2016-

2017


eelarve

eelarve

Sotsiaaltoetused 107 020 104 460 114 836 106 200 9,9% / -7,5%

Sihtotstarbelised toetused

jooksvateks kuludeks

137 369 125 141 31 676 36 865 -74,7% / 16,38%

Mittesihtotstarbelised

toetused

24 412 156 017 173 215 539,1% / 11%

KOKKU 244 389 254 013 302 529 316 280 19,1% / 4,6%

16 2009 muudeti füüsilise isiku tuludelt laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%–le; 2013 vabastati maamaksust nn

kodualune maa ja kompenseeriti seda ÜIT osa suurendamisega. Paraku on tegemist olemuslikult erinevate

maksudega – maamaks on stabiilne sissetulek KOV eelarvesse ja ei sõltu majanduslikust olukorrast, ÜIT on

otseses sõltuvuses majandusliku olukorraga. 17 KOFJS § 8 (1)

19

2017. aastal on sotsiaaltoetusteks arvestatud vahendeid summas 106 200 eurot, mis on 8 636

eurot ehk 7,5 vähem kui 2016. aasta eelarve. Vähenemise aluseks on 2016 aasta tegelikud

kulud. Riigilt saadaolevate eraldiste summad on arvestatud 2016. aasta tasemel ning need

täpsustatakse lisaeelarvega 2017 eraldiste kinnitumisel.

Jooksvateks kuludeks mõeldud toetuste real kajastuvad sihtotstarbelised summad piirkonna

nädalalehe toetamiseks ning Hajaasustuse toetusprogrammi vahendid.

Mittesihtotstarbelistes toetustes kajastuvad vahendid liikmemaksude tasumiseks (Harjumaa

Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Harjumaa Ühistranspordikeskuse, Harju

Ühisteenuste keskuse, MTÜ Ida –Harju Koostöökoja) ning valla territooriumil tegutsevate

MTÜ-de ning külaseltside toetamiseks.

Tabel 10 Eelarvesse planeeritud liikmemaksud.

Eesti Maaomavalitsuste Liit 5 531

Eesti Raamatupidajate Kogu 48*

Harjumaa Omavalitsuste Liit MTÜ 9 500*

MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus 2 736*

MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 3 196*

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda 3 618*

Kokku 24 629

Kuna enamus liikmemaksude (tabelis * märkega) kohta puudub täpne info 2017 maksumäära

kohta, siis on eelarvesse sisse planeeritud väike reserv (kokku planeeritud 25 000).

Toetusteks on planeeritud 2017. aasta eelarves kokku 316 280 eurot. Võrreldes 2016. aastaga

(302 529) on toetused kasvanud 13 751 eurot ehk 4,6%. Kasvu mõjutab MTÜ-de toetamiseks

planeeritud vahendite 70% suurune kasv.

2.5.2 Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud jagunevad personali-, majandamis- ja muudeks kuludeks.

Tabel 11 Muude tegevuskulude võrdlus aastatel 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2015-2016

/2016-2017


eelarve

eelarve

Personalikulud 2 458 065 2 677 425 2 893 265 3 169 892 8,1% / 9,6%

Majandamiskulud 1 509 677 1 603 791 1 831 879 1 995 118 14,2% / 8,9%

Muud kulud 19 064 3 998 35 143 40 400

KOKKU 3 986 806 4 285 214 4 760 288 5 205 410 11,1% / 9,4%

20

Personalikulud on 2017. aasta eelarves kokku 3 169 892 eurot, mis võrreldes 2016. aasta

korrigeeritud eelarvega (2 893 265 eurot) on suurenenud 276 627 eurot ehk 9,6%.

Personalikulude suurenemine on tingitud alampalga kasvust 2017. aastal 470 eurole ehk 9,3%

(kehtiv alampalk on 430 eurot). Lähtuvalt alampalga kasvust ning arvestades riigi reaalpalga

kasvu18 oleme korrigeerinud kogu palgaastmestikku keskmiselt 7% (2016. aasta palgaastmestik

suurenes keskmiselt 4,3%) ning arvestanud väikese palgakorrigeerimisega vallavalitsuse

ametnikele. Lisaks on 2017. aasta eelarvesse planeeritud 2017. aasta omavalitsuste valimiste

läbiviimiseks personalikulusid 10 000 eurot. Valla eelarvest (raamatukogud, lasteaiad,

rahvamajad, huvikool, huviringid, koolid va õpetajad, vallavalitsus) makstavad palgad

kasvavad reaalselt keskmiselt 7,9% sh kõige enam kasvavad palgad lasteaedades ja kõige

vähem vallavalitsuses.

Tabel 12 Palgaastmestik 2015 – 2017.

palgaaste 2015.a. 2016.a. kasv % 2017 kasv %

9 390 430 10,3 470 9,3

10 395 435 10,1 470 8,0

11 403 440 9,2 470 6,8

12 411 450 9,5 470 4,4

13 440 465 5,7 520 11,8

14 447 470 5,1 520 10,6

15 486 510 4,9 550 7,8

16 532 555 4,3 600 8,1

17 603 630 4,5 680 7,9

18 728 760 4,4 820 7,9

19 728 760 4,4 820 7,9

20 728 760 4,4 820 7,9

21 748 780 4,3 820 5,1

22 778 800 2,8 860 7,5

23 829 840 1,3 900 7,1

24 882 895 1,5 950 6,1

25 948 960 1,3 1 000 4,2

26 999 1000 0,1 1 050 5,0

27 1037 1045 0,8 1 100 5,3

28 1110 1110 0,0 1 150 3,6

29 1185 1190 0,4 1 250 5,0

astmete keskmine kasv 4,3 7,0

Raasiku Vallavalitsuse hallatavate asutuste koosseisud 2017 aasta alguses ei muutu ja need

kinnitatakse 2017 aastaks peale eelarve vastuvõtmist. Koosseisude muudatused on planeeritud

2017 juunis - juulis, seoses Raasiku Põhikooli õpperaamatukogu üleviimisega Raasiku

Raamatukogu alla, Raasiku Põhikooli hoone suurenemisega ning Aruküla Põhikooli

koolisöökla koormuse kasvuga. Koosseisude muutmisega kaasneb ka personalikulude

18 Vastavalt Rahandusministeeriumi suvisele prognoosile on 2016 aastal keskmine reaalpalga kasv 6,5% ja 2017

aastal 2,8%.

21

muutmine, mis tehakse lisaeelarvega. Kehtivad koosseisud on käesoleva seletuskirja lisades 4,

5 ja 6.

Majanduskulud on 2017. aasta eelarves kokku 1 995 118 eurot, mis võrreldes 2016. aasta

korrigeeritud eelarvega (1 831 879 eurot) on suurenenud 163 239 eurot ehk 8,9%.

Majanduskulude suurenemist mõjutab kõige enam 2017. aastal rakenduva valla õpilaste tasuta

rongisõidu katteks vahendite (150 000 eur) planeerimine.

Muude kulude eelarvereale on planeeritud reservfond ja riigilõivukulud.

2017. aasta personalikulud enne riigi vahendite arvelt makstavate õpetajate palkade

korrigeerimist, moodustavad kogu põhitegevuse kuludest 57,4% (2016: 58%);

majandamiskulud 36,2% (2016: 35,2%); eraldised 5,7% (2016: 6%) ja muud kulud 0,7% (2016:

0,8%).

Põhitegevuse kulude eelarvest 2017. aastal moodustavad üldised valitsussektori kulud 11,7%

(2016:12,2%); avaliku korra ja julgeoleku kulud 0,2% (2016: 0,2%); majanduse kulud (so

maakorraldus, valla teed-tänavad) 5,3% (2016: 6,9%); keskkonnakaitse kulud 1,3% (2016:

1,4%); elamu-ja kommunaalmajanduse kulud 2,7% (2016: 3,1%); vaba aeg, kultuur ja religioon

7,6% (2016: 6,8%); haridus 67,6% (2016: 65,2%); sotsiaalne kaitse 3,6% (2016: 4,1%).

Kuna kogukulude oluliseks mõjutajaks on personalikulud, siis valdkonnad, milles palgakulu ei

ole, on osakaal kogukuludes väiksem. Hariduskulude ja sotsiaalse kaitse osakaalud täpsustuvad

peale riigipoolse rahastamise selgumist.

22

3. Kulude jaotus tegevusalade järgi

Raasiku valla 2017. aasta põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud jagunevad alljärgnevate

tegevusalade järgi:

• Üldvalitsemine (vallavolikogu, vallavalitsus, muu valitsussektor, planeeringud, reservfond)

• Avalik kord (politsei, muu avalik kord)

• Majandus (maakorraldus, maanteetransport, äripinnad)

• Keskkonnakaitse (jäätmekäitlus, avalike alade puhastus)

• Elamu- ja kommunaalmajandus (veevarustus, tänavavalgustus, elamu- ja

kommunaalmajanduse haldamine, hulkuvate loomadega seotud tegevus, kalmistu)

• Vabaaeg, kultuur, religioon (noortekeskus, perekeskus, vabaaja- ja spordiüritused,

raamatukogu, rahvamaja, ajalehe toimetamine, religiooniga seotud toetused, seltsitegevuse

toetamine, MTÜ-de toetamine)

• Haridus (põhikoolid, lasteaed-algkool, lasteaiad, huvikoolid, koolitransport, koolitoit,

õpilasüritused, teistelt omavalitsustelt ostetav lasteaia- ja koolitusteenus)

• Sotsiaalne kaitse (puuetega ja eakate inimeste sotsiaalne kaitse, hooldekeskused, perede ja

laste sotsiaalne kaitse, töötute sotsiaalne kaitse, sotsiaalse kaitse haldus)

Tabel 13 Kogukulude (sh põhivara soetus, antav sihtfinantseerimine, osaluste soetus ja

finantskulud) võrdlus tegevusalade järgi aastatel 2014 – 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017

tegelik tegelik korrigeeritud

eelarve

eelarve

Üldvalitsemine 526 167 582 297 735 873 678 616

Avalik kord 8 700 8 500 9 180 9 900

Majandus 104 598 208 856 450 629 1 262 439

Keskkonnakaitse 64 702 67 404 96 700 70 338

Elamu- ja kommunaalmajandus 135 375 156 169 219 227 288 018

Vaba aeg ja kultuur 526 825 634 147 647 196 530 52419

Haridus 2 654 603 3 029 443 3 692 216 6 249 32320

Sotsiaalne kaitse 210 226 209 161 209 148 199 787

KOKKU 4 231 196 4 895 977 6 060 169 9 288 945

19 Vastavalt Raamatupidamise Üldeeskirjale kajastatakse alates 2017. aastast juhendatud huvihariduse

omandamine (sh huvikoolid) hariduskulude all. Sellest tulenevalt selle tegevusala eelarve vähenemine. 20 2017 kulude kasvu mõjutab Aruküla Huvikooli Pääsulind eelarve planeerimine hariduse tegevusvaldkonnas ja

Raasiku PK rek. ja juurdeehitus.

23

Joonis 10 Kuluproportsioonid (põhitegevuskulud, investeerimiskulud, finantskulud)

tegevusalade lõikes kogukuludes (Allikas: Raasiku Vallavalitsus).

Omavalitsuste üheks suuremaks seadusest tulevaks kuluartikliks on haridusega seonduvad

kulud. Hariduskulude osakaal eelarves iseloomustab kindlasti omavalitsuse elujõudu. Mida

suurem see kulu on, seda suurem on võimalus ilma süvenemata väita, et omavalitsus on

jätkusuutlik ja elujõuline. Hariduskulude osakaalu vähenemisel tõusevad reeglina sotsiaalsele

kaitsele suunatud vahendite hulk, mis annab indikatsiooni omavalitsuse elujõulisuse ja

jätkusuutlikkuse vähenemisest (vananemine, töökohtade nappus jms). Raasiku valla eelarves

kulude jaotus protsentuaalselt on näha eelmiselt jooniselt (vt joonis 10).

Sarnaselt rahavastiku olukorra stabiilsusele nii üldarvu kui ka vanusegrupilise jaotuse osas, on

täheldatav stabiilsus ka eelarves vastavatele tegevusaladele suunatavate vahendite jaotuse osas.

3.1 Üldvalitsemise kulud

Põhitegevuse kuludes üldvalitsemise kulud on 2017. aasta eelarves 647 676 eurot, võrreldes

2016. aastaga on kasv 29 896 eurot ehk 4,8%.

24

Tabel 14 Üldvalitsemise kulude eelarve 2015 – 2017.

Nimetus 2015 2016 2017 2015-2016

/2016-2017

muutus % tegelik korrigeeritud

eelarve

eelarve

Volikogu 27 270 46 301 54 004 69,8% / 16,6%

Valitsus 491 418 513 686 528 672 4,5% / 2,9%

Reservfond 0 32 793 40 000

Muud valitsussektori teenused 26 198 25 000 25 000 -4,6% / 0

KOKKU 544 886 617 780 647 676 13,4% / 4,8%

Vallavolikogu kulud on 2016. aastal tavapärasest suuremad seoses elanike teavituskampaania

käivitamisega aasta viimastel kuudel. 2017. aastal on eelarvesse planeeritud lisavahendid

seoses kohalike omavalitsuste valimistega.

Vallavalitsuse kulud suurenevad 2,9% seoses vallavalitsuse palgakasvuga.

Muude valitsussektori teenuste all kajastuvad liikmemaksud Eesti Maaomavalitsuste Liidule,

Harjumaa Omavalitsuste Liidule, MTÜ Ühistranspordikeskusele jt (vt tabel 10). Eelarve on

planeeritud 2016 tasemele.

3.2 Avalik kord

Siin kajastatakse kulusid avaliku korra tagamiseks valla territooriumil.

Tabel 15 Avaliku korra kulude eelarve 2014 – 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2016 - 2017

muutus % tegelik tegelik Korrigeeritud

eelarve

eelarve

Päästeteenused 8 700 8 500 9 180 9 900 7,8%

Selles valdkonnas on planeeritud kulu MTÜ Raasiku Tuletõrjeühingu toetuseks, mis on eelneva

aastaga võrreldes sama suurusega. 2016. ja 2017. aastal lisandusid valvekaamerate kulud.

3.3 Majandus

Majanduse tunnuse all on kulud põllumajandusele, maakorraldusele, valla teede ja tänavate

korrashoiule ning 2016. aastast rendipindade majandamisega seotud kulud. 2017. aasta

eelarvesse on planeeritud neid kulusid 294 000 eurot. 2017 aasta majanduse eelarvesse on

lisatud vahendid valla uue arengukava ja üldplaneeringu kulude katteks. Kogu tegevuse

eelarveks on planeeritud 50 000 eurot, millest 50% on arvestatud 2017 aastasse.

25

Tabel 16 Majanduse kulude eelarve 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2016/2017


eelarve

eelarve

Põllumajandus/maakorraldus 4 897 3 639 4 148 3 000 -27,7%

Muu energia ja soojamajandus 41 785 0 -100%

Valla teede ja tänavate korrashoid 90 561 140 112 288 000 250 000 -13,2%

Üldmajanduslikud arendus-

projektid (üldplaneering, arenduskava)

25 000 100%

Muu majandus (rendipinnad) 15 000 16 000 6,7%

KOKKU 95 458 143 751 348 933 294 000 -15,7%

Põllumajanduse all kajastatakse maakorralduseks tehtavaid kulusid. 2017. aastaks planeeritud

vähenemine on 2016 tegelike kulude alusel hinnatav vajadus järgmiseks aastaks.

Valla teede ja tänavate korrashoiuks on 2017. aastaks planeeritud 250 000 eurot, mis on 38 000

eurot vähem kui 2016. aasta korrigeeritud eelarve. Esialgne 2016. aasta eelarve oli 225 000,

mida lisaeelarvega suurendati vabade vahendite arvelt 63 000 euro võrra, eesmärgiga

korrastada teehoiukavasse planeeritust enam. 2017. aastaks planeeritud eelarve sisaldab

170 000 eurot riigipoolset eraldist 2016 aasta eraldatud vahenditega võrdeliselt. Tegeliku 2017.

aasta teede riigipoolsete korrashoiuvahendite kinnitumisel korrigeeritakse vastavat eelarverida

tegeliku toetussummaga vastavaks.

Alates 2017 aastast ei sisalda teede ja tänavate korrashoiu eelarverida lumekoristuskulusid.

Need kajastatakse edaspidi eelarvereal avalike alade puhastus (vt tabel 17).

3.4 Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse kajastab kahte tegevusala: jäätmekäitlus ning avalike alade puhastus

(varasemalt nimetatud bioloogiline mitmekesisus). Jäätmekäitluse all näidatakse kulutusi

jäätmete kogumisele, s.h ohtlike jäätmete liigiti kogumisele elanikelt, jäätmete

kogumispunktide haldamisele ning jäätmetarkvara hooldusele.

Kinnistute ja haljasalade niitmine, teeäärte koristus, haljastuse rajamine, võsatõrje jne on

näidatud avalike alade puhastuse all. 2015. aasta 1. jaanuarist on muudetud valla struktuuri ja

töökorraldust heakorratööde osas. Heakorratöötajate kohad kaotati struktuurist ning ostetakse

teenus sisse. Muudatuse tulemusel on lahendatud heakorralised tegevused alevikes

kompleksselt ja ühe lepingu mahus.

26

Tabel 17 Keskkonnakaitse kulude eelarve 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2016/2017


eelarve

eelarve

Jäätmekäitlus 19 500 20 461 21 700 20 000 -7,8%

Avalike alade puhastus

(heakord)

45 203 46 943 50 000 50 338 0,7%

KOKKU 64 703 67 404 71 700 70 338 -1,9%

Heakorra kulurida on planeeritud väikese vähenemisega, võttes aluseks 2016 reaalsed kulud.

3.5 Elamu- ja kommunaalmajandus

Antud tegevusala all on planeeritud kulud veemajandusele, tänavavalgustusele ning

elamumajanduse majandamisele ning arendamisele.

Veevarustuse all kajastuvad kulud Hajaasustuse programmi vallapoolseks omaosaluseks, 2016.

eelarveaasta programmi välja maksmata osad ning vahendid Aruküla peakraavi puhastamise ja

põhjavee analüüside teostamiseks.

Elamumajandusega seonduvateks kuludeks on valla korterite kulud veele, küttele, elektrile ning

korteriühistu tasud. Lisaks on planeeritud jooksvat remonti, et muuta korterid

elamiskõlblikumaks. Samuti kajastuvad siin kalmistute hooldamise, hulkuvate loomade

hoidmise ja lemmikloomaregistri kulud.

Tabel 18 Elamu- ja kommunaalmajanduse kulude eelarve 2014 – 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2016/2017


eelarve

eelarve

Veevarustus 13 701 2 148 24 123 21 865 -9,4%

Tänavavalgustus 52 299 62 356 60 000 60 000 0

Muu elamu-ja

kommunaalmajandus (kalmistu, hulkuvad loomad)

19 328 22 077 25 001 29 654 18,6%

Elamumajanduse

arendamine (sots.korterid)

50 045 47 012 50 103 36 500 -27,2%

KOKKU 135 375 133 593 159 227 148 019 -7%

Veevarustuse 2017 planeeritud vähenemine ei ole õige, sest 2016. aasta eelarves on lisaks

Hajaasustuse programmi vallapoolsele toetussummale ka riigipoolne toetussumma. 2017. aasta

eelarvesse oleme planeerinud samuti selle programmi vallapoolse osaluse (10 000 eurot) ja

peale riigipoolse toetuse laekumist korrigeerime eelarvesummat.

27

Elamu ja kommunaalmajanduse kulude eelarvekasv väheneb vähesel määral seoses sellega, et

2015 - 2016 said remonditud enamus puukütetega sotsiaalkorterite korstnad ja küttekolded.

3.6 Vaba aeg, sport, kultuur

Vaba aja -, spordi - ja kultuuri eelarvest on eemaldatud huvikoolide ja juhendatud huvihariduse

kulud, kuna 2016. aastal muudeti Raamatupidamise Üldeeskirja muudatusega, mille kohaselt

tuleb need kulud edaspidi planeerida haridustegevuse alla.

Sporditegevuse alla on planeeritud kulud spordiklubide ja teistes omavalitsustes treenivate laste

toetuseks. Täpsem kulude jaotus on toodud Lisas 2.

Noorsootöö ja noorte keskuse all on planeeritud kulud noortele suunatud projektide

toetamiseks, laste suunamiseks suvelaagritesse ja hobitegevustesse, transpordikulud.

Vabaajaürituste all on planeeritud kulud erinevateks spordiürituste osalustasudeks,

spordiürituste korraldamiseks ning terviseraja ja liuvälja hooldamiseks.

Raamatukogude all on planeeritud kulud Aruküla, Raasiku ja Pikavere raamatukogudele ning

Peningi laenutuspunktile.

Rahva- ja kultuurimajade alla on planeeritud kulud Aruküla ja Raasiku Rahvamaja personali-

ja majanduskuludeks ning ürituste läbiviimiseks. 2017. aastaks on planeeritud laste- ja noorte

üritusi, pensionäride kevad- ja sügispidu, Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ning

jõuluüritused.

Kultuuriürituste all on planeeritud kulud erinevate tähtpäevade (Raasiku valla sünnipäev,

kultuuritöötajate päev, ajalookonverents, Raasiku Põhikooli aastapäev, kalmistupühad jne)

tähistamine, üle vallaliste kultuuriürituste läbiviimiseks, fotovõistluse kulud, kultuuriürituste

turvamiseks ning valda tutvustavate brošüüride/meenete soetamiseks. Lisandub osavõtt

erinevatest kultuurisündmustest. Religiooni ja muude ühiskonnateenuste alla on planeeritud

toetus erinevatele Raasiku valla seltsingutele ning kirikutele.

Tabel 19 Vaba aja, spordi ja kultuuri eelarve 2014 - 2017.

Nimetus 2014 2015 2016 2017 2016/2017


eelarve

eelarve

Sporditegevus 22 456 30 394 41 570 66 175 59,2%

Laste muusika- ja kunstikoolid

(Pääsulind)21

221 453 210 707 0 0 0

Noorsootöö ja noorte keskused 2 557 2 393 2 500 2 500 0

Muu vaba aeg (Perekeskus) 0.00 0,00 5 300 5 300 0

21 Huvihariduse eelarve haridusvaldkonna all (muutus Riigiraamatupidamise Üldeeskiri)

28

Vabaaja üritused 6 604 11 718 8 130 12 020 47,8%

Raamatukogud 89 463 93 455 99 106 112 457 13,5%

Rahva- ja kultuurimajad 135 831 154 764 149 074 165 386 10,9%

Muu vaba aeg ja kultuur

(kultuuriüritused)

21 195 14 913 14 200 30 486 114,7%

Ringhäälingu- ja

kirjastamisteenused

11 001 14 750 15 000 15 000 0

Religioon ja muud

ühiskonnateenused,

seltsitegevus

16 266 16 224 11 200 11 200 0

KOKKU: 526 825 549 319 346 080 420 524 21,5%

Kulud tervikuna kasvavad 21,5% ehk 74 444 eurot, mida mõjutavad eelkõige MTÜ-de

toetamiseks planeeritud vahendite kasv ning valla sünnipäeva tähistamiseks ühekordsete kulude

planeerimine.

3.7 Haridus

Antud tegevusala all kajastatakse kulutusi alusharidusele, põhiharidusele, üldkeskharidusele,

huviharidusele, koolitranspordile, koolitoidule ning muudele hariduse abiteenustele.

Alushariduse alla kuulub Aruküla Lasteaed, Raasiku Lasteaed, Pikavere Mõisakooli lasteaia

õpetajate personalikulude osa, teistele omavalitsustele ja eralasteaedadele makstavad

teenustasud.

Tabel 20 Hariduskulude eelarve 2014 - 2017.

Nimetus

2014 2015 2016 2017 2016/2017


eelarve eelarve

Alusharidus (lasteaiad) 925 717 972 757 1 076 298 1 157 393 7,5%

Alus- ja põhihariduse

kaudsed kulud (Pikavere MK)

150 538 174 280 124 792 147 047 17,8%

Põhihariduse otsekulud 1 282 492 1 461 574 1 558 973 1 705 250 9,4%

Üldkeskhariduse otsekulud 99 000 60 507 85 000 90 000 5,9%

Huviharidus (kuni 2015

kultuuritegevuse all)

237 348 259 157 9,2%

Koolitransport 88 866 83 489 97 200 244 000 151%

Koolitoit 80 867 92 006 88 873 93 408 5,1%

Muud hariduse abiteenused 543 3 101 0,00 0

29

Muu haridus sh hariduse

haldus

26 580 26 512 32 394 35 191 8,6%

KOKKU: 2 654 603 2 874 225 3 300 879 3 731 446 13%

Alusharidus – eelarve kasv 81 095 eurot ehk 7,5% on tingitud personalikulude kasvust.

Personalikulude kasvuks planeeritud palgamuudatused tulenevad alampalga kasvust ning

lasteaednike palkade tõusust. 2017 eelarves kasvavad lasteaiaõpetajate töötasud 7,9%.

Töötasude korrigeerimine 2017 aasta teises pooles sõltub vabariigi valitsuse väljatöötatavast

meetmest, mis lubatud rakendada septembrist 2017. Õpetajate abide töötasu kasvuks on

eelarves arvestatud 11,8%. Majandamiskulud on planeeritud 2016 tasemele.

Alus- ja põhihariduse kaudsed kulud – Pikavere Mõisakooli majanduskulud ja

personalikulud on kasvanud kokku 22 255 eurot seoses palgatõusu ja klassiruumi remondiks

vahendite planeerimisega.

Põhihariduse otsekulud – eelarve suurenemine 146 277 eurot on seotud palgakasvu ning

majanduskulude kasvuga, mis tuleneb Raasiku Põhikooli hoone ning staadioni

hoolduskuludeks vahendite planeerimisega.

Üldkeskhariduse otsekulud – kohamaksud teiste omavalitsuste- ja erakoolides. Planeeritud

eelarvekasv tuleneb 2016. õppeaastal keskharidust omandavate õpilatse arvu kasvust.

Huviharidus – vastavalt Riigiraamatupidamise Üldeeskirjale kajastatakse alates 2017 aastast

haridusvaldkonnas. Eelarve suurenemine 21 809 eurot on seotud palgatõusu ja planeeritava

muusikainstrumendi (digiklaver) soetusega.

Koolitranspordi kulud kasvavad 146 800 euro võrra seoses õpilaste tasuta rongisõidu

soodusprojekti käivitamisega 2017. aastal.

Koolitoidu eelarve on planeeritud väikese kasvuga tulenevalt õpilaste arvu suurenemisest.

Peale riigipoolse koolitoidu toetuse selgumist korrigeerime eelarve eraldisega vastavaks.

Muu hariduse sh hariduse halduse kulud sisaldavad sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi

personalikulu ning majanduskulusid. 2017. aastaeelarvesse planeeritud kulukasv 2 797 eurot

on seotud personalikulude ning majandamiskulude kasvuga.

Kokku on hariduskulud kasvanud 430 567 eurot ehk 13%. Kasvu suurimaks mõjutajaks on

huvihariduse kulude toomine hariduskulude alla (Raamatupidamise Üldeeskirja muudatus)

ning õpilastele alates 2017 aastast tasuta rongisõidu võimaldamine.

30

3.8 Sotsiaalne kaitse

Sotsiaalse kaitse all planeeritakse kulutused puuetega inimestele ja nende hooldajatele, eakate

hoolekodude teenustele, koduhooldajatele, lastekodudele jne.

Tabel 21 Sotsiaalvaldkonna kulude eelarve 2014 – 2017.

Nimetus

2014 2015 2016 2017 2016/2017

muutus tegelik tegelik korrigeeritud

eelarve eelarve

Puuetega inimeste sotsiaalne

kaitse

35 290 38 617 42 990 42 834 -0,4%

Eakate sotsiaalne kaitse 107 276 93 723 85 012 76 068 -10,5%

Perede ja laste sotsiaalne kaitse 39 291 43 847 52 304 54 400 4%

Toimetulekutoetus 19 982 17 463 17 132 17 000

Töötute sotsiaalne kaitse 95 9 031 2 000 2 000 0

Muu sotsiaalne kaitse sh haldus 8 292 6 480 9 700 7 485 -22,8%

KOKKU 210 226 209 161 209 138 199 787 -4,6%

Sotsiaalse kaitse kulud on vähenenud 9 351 euro võrra, tulenevalt 2016 aasta tegelikest

kuludest. Toetused, millede vahendid eraldab riik, korrigeeritakse eelarves peale riigipoolse

toetussumma kinnitamist.

31

4. Investeerimistegevus

Investeerimistegevuse eelarveossa võib Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seaduse kohaselt planeerida põhivara soetust ja müüki, saadavat ja antavat sihtfinantseerimist

põhivara soetuseks, osaluste soetust ja müüki, muude aktsiate ja osade soetust ja müüki,

antavaid ja tagasilaekuvaid laene ning finantstulusid ja -kulusid. Neist viimast võib planeerida

netosummas (finantstulud miinus finantskulud). Seaduses kasutatav põhivara soetuse mõiste

sisaldab materiaalse ja immateriaalse põhivara soetust (sh raamatupidamise seaduse alusel ka

renoveerimist, kuna renoveerimise tulemusena tehakse vara väärtuse tõstmiseks kulutusi, mille

järel vara kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta).

Põhivara, osaluste, muude aktsiate ja osade soetus, põhivara soetamiseks antav

sihtfinantseerimine ja antavad laenud kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosas seaduse

kohaselt miinusega. Põhivara, osaluste, muude aktsiate ja osade müük, põhivara soetamiseks

saadav sihtfinantseerimine ja tagasilaekuvad laenusummad kajastatakse investeerimistegevuse

eelarveosas plussiga ning sellele liidetakse finantstulude ja -kulude vahe. Investeerimistegevuse

eelarveosa kogusumma leidmine on vajalik eelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi õigeks

arvestamiseks.

Raasiku valla 2017. aasta eelarvesse on planeeritud põhivara soetus, põhivara müük, saadav

sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ning finantstulud ja -kulud. Investeerimistegevuse

eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse põhivara müük ja saadav sihtfinantseerimine ning

summast lahutatakse põhivara soetus ning lisatakse finantstulude ja -kulude vahe.

Tabel 22 Investeerimistegevuse võrdlus aastatel 2014 – 2017.

Nimetus

2014 2015 2016 2017

tegelik tegelik korrigeeritud

eelarve eelarve

Põhivara soetus -592 781 -328 733 -839 259 -3 736 315

Põhivara müük 4 000 2 800 30 000 1 200

Saadav sihtfinantseerimine 321 534 42 179 93 715 750 650

Antav sihtfinantseerimine -8 092 -14 187

Osaluste soetus 0 0 -137 512

Finantstulude ja -kulude vahe -22 584 -13 830 -20 581 -30 940

KOKKU -297 923 -311 771 -873 637 -3 015 405

Põhivara soetuse all kajastuvad 2017. aastaks planeeritud investeeringud, mis on toodud

järgnevas tabelis:

32

Tabel 23 2017. aastaks planeeritud investeeringud. Ü

LD

1. Aruküla terviseraja edasiarendamine 5 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000

2. Raasiku Tervisekeskuse katuse remont 53 000

sh toetuse arvelt


L A

S T

E A

I A

D 3. Aruküla Lasteaia rühmaruumi ja saali remont 41 000

sh toetuse arvelt


4. Raasiku Lasteaia keedukatel ja varikatus 6 877

sh toetuse arvelt


K O

O L

I D

5. Aruküla Põhikooli laiendamine ja koolistaadion 210 000

sh toetuse arvelt


6. Raasiku Põhikooli rekonstrueerimine + juurdeehitus (2016 - 2017)

+ spordihoone sh tööprojekt ja selle ekspertiis 2 240 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 240 000

sh omaosaluse sees laen 2 000 000

7. Huvikooli Pääsulind hoone katuse remont ja jalgrattahoidja 20 000

sh toetuse arvelt


RA

HV

AM

AJA

D,

RA

AM

AT

UK

OG

UD

8. Raasiku Rahvamaja fassaad (sh soojustus) 75 000

sh toetuse arvelt


9. Aruküla Rahvamaja saali põranda remont 15 000

sh toetuse arvelt


10. Aruküla Raamatukogu lugemissaali remont II etapp (2016-2017) 15 000

sh toetuse arvelt


T A

R I

S T

U D

11. Aruküla kergliiklusteed sh Aruküla aleviku raudteepeatuse

parkla rajamine ja kergliiklustee ühendamine raudteeparklaga (KIK) 322 790

sh toetuse arvelt 265 871


12. Raasiku aleviku kergliiklustee (sh selle aluse maa soetamine) ja

Aruküla aleviku marsruuttakso lõpp-peatuse ja reisijate parkla

uuendamine + Jaama tn-ga kergliiklus ühendustee (PKT) 567 500



33

13. Raasiku aleviku pargi-reisi parkla reaalaja infotahvlid ja

suunaviit (KIK) 13 149



14. Raasiku Paju tn kergliiklustee projekteerimine 12 000

sh toetuse arvelt


15. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine (KIK) 100 000

sh toetuse arvelt


16. Kulli veepumpla 40 000

sh toetuse arvelt 0


KÕIK KOKKU 3 736 315


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 985 665

sh omaosaluse sees kohustuse võtmine (laenud liisingud) 2 000 000

Investeeringute maksumused kajastatud eelkalkulatsioonide alusel, täpne kulu selgub peale

investeeringute teostust.

Eelarve menetluse käigus on investeeringute ossa Aruküla põhikooli ettepanekul ja hoolekogu

nõusolekul sisse viidud muudatus Aruküla põhikooli laiendamise osas. Kaaludes võimalusi ja

vajadusi leiti, et ei ole mõistlik ajutisse lahendusse investeerida, vaid minna koheselt

statsionaarse laienduse väljaehitamise peale. Vallavalitsus on analüüsinud Aruküla PK

teeninduspiirkonna demograafilist olukorda ja Põhikool on oma ruumiprogrammi üle

vaadanud. Analüüsi tulemusena on jõutud seisukohale, et 2017/2018 õppeaasta saadakse

hakkama olemasolevate võimaluste kasutamisega. Seega Aruküla PK investeeringuteks 2017

aastal on juurdeehituse tööprojekti koostamine, võimalusega aasta lõpus riigihanke läbi

viimiseks ja 2018 alguses ehitustegevuste alustamise tagamiseks. Tööprojekti koostamine

staadioni renoveerimiseks ja tööprojekti koostamine võimlasse pealtvaatajatele tribüüni

ehitamiseks. Põhikooli laiendus peab valmima 2018/2019 õppeaasta alguseks. 2017 eelarves

vabanevad vahendid suunatakse reservi.

Aruküla ja Raasiku alevike kergliiklusteede ja Aruküla aleviku raudteeparkla investeeringud

plaanitakse teostada toetusprojektide alusel. Aruküla aleviku raudteeparkla ehitamisega on

alustatud, tööd jätkuvad 2017. aastal. Raasiku Põhikooli rekonstrueerimise ja juurdeehitusega

on alustatud 2016. aastal. Projekti elluviimiseks on sõlmitud Danske Bank Eesti AS-ga 2 mln

laenuleping. Laen võetakse kasutusele 2017. aastal (2016 ehitus on teostatud valla

omavahendite arvelt).

Kui esitatud ja esitatavad toetustaotlused saavad negatiivse vastuse, siis tabelis 23 kajastatud

toetussummad tuleb jätta tähelepanuta. Kui esitatud taotlused saavad osalise toetuse, siis tabelis

kajastatud maksumused muutuvad vastavalt.

34

Põhivara müügi all on kajastatud järelmaksuga müüdud korteri graafikujärgseid laekumisi

2017. aastal. Eelarvesse planeeritud saadav sihtfinantseerimine on toetused KIK-lt ja EAS-lt

(PKT), mille sisu on välja toodud investeeringute tabelis (vt tabel 23).

Finantstuludena kajastuvad intressitulud hoiustelt, finantskuludena 2017. aastal makstavad

laenuintressid. 2017. aasta kulud kasvavad ca 50% seoses Raasiku Põhikooli laenu

kasutuselevõtmisega.

5. Finantseerimistegevus

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) järgi kuuluvad

finantseerimistegevuse eelarveosa koosseisu laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine,

kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine, kohustuste võtmine teenuste

kontsessioonikokkulepete alusel ja võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja

faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste

kontsessioonikokkulepete alusel. Finantseerimistegevuse kogusumma on üks komponent

eelarve ülejäägi ja puudujäägi arvestamisel.

Finantsjuhtimise seadus pöörab suurt tähelepanu omavalitsuste võlakoormusele. Seaduse

kohaselt on netovõlakoormus võlakohustuste ja likviidsete varade vahe aruandeaasta lõpu

seisuga. Võlakoormuse arvestamisel lähtutakse netoarvestuse põhimõttest, et suuremas

summas likviidsete vahendite olemasolul saaks omavalitsusüksustele võimaldada suuremas

summas kohustuste võtmist. Netovõlakoormuse arvestustes võetakse arvesse erinevad

võlakohustused, sh võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringkohustused, emiteeritud

võlakirjad, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad

sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed, pikaajalised võlad

tarnijatele, teenuste kontsessioonikokkulepetest tekkivad kohustused ja muud pikaajalised

kohustused, mis nõuavad tulevikus rahast loobumist.

Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse

põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta

põhitegevuse tulude kogusummat. Seadus kehtestab netovõlakoormuse ülemmäära, mis sõltub

omafinantseerimise võimekusest.

Raasiku Vallavalitsusel on 2016. aasta seisuga 5 kehtivat laenulepingut ja üks kapitalirendi

leping. 2009. aastal võeti laen Aruküla Põhikooli rekonstrueerimiseks ning juurdeehituseks (see

laen refinantseeriti 2014. aastal, mille tulemusel saadi intress kuni 10 000€ aastas madalamaks),

2012. aastal Raven OÜ poolt teostatava ÜVK projekti elluviimiseks, 2013. aastal Raasiku

Lasteaia juurdeehituse ehitamiseks ja 2014 võeti laen liigveeprojekti omaosaluse

finantseerimiseks ning 2016 sõlmiti 2 mln suurune laenuleping Raasiku Põhikooli

rekonstrueerimise/juurdeehituse finantseerimiseks. Kõik 4 laenu on võetud Danske Bank AS-

st ja ÜVK laen KIK-ist.

Kapitalirendileping on sõlmitud 2015. aastal uue vallabussi soetamiseks.

35

Tabel 25 Raasiku Valla laenukohustused.

laenu objekt

Laenu

lõpptähtaeg

Laenu

summa

maksed 2016 maksed 2017

põhiosa intress põhiosa intress

Raasiku valla

veemajandusprojekt 27.03.2031 310 000,00 17 222,00 2 636,80 17 222,00 3 046,89

Aruküla Põhikool 5.06.2018 315 228,00 84 060,84 2 221,45 84 060,84 927,23

Raasiku Lasteaed 18.12.2023 525 000,00 52 500,00 4 993,64 52 500,00 5 020,72

Aruküla aleviku

liigvesi 24.01.2025 121 846,00 12 084,00 1 166,02 12 084,00 1 325,51

Bussi MB kapitalirent 18.02.2020 53 000,00 9 708,53 1 261,51 9 708,53 936,23

Raasiku Põhikooli

rekonstrueerimine* 20.12.2026 2 000 000,00 0,00 0,00 190 968,22

19 447,34

Laenude põhiosa jääk aasta lõpus 882 547,20 2 515 678,36

*laen võetakse kasutusse 2017. aastal

Tabel 26 Raasiku valla netovõlakoormus.

Nimetus 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud 4 689 665 5 327 513 5 733 266

Laenukohustuse jääk 1 230 079 882 547,2 2 515 679

Likviidsete varade suunamata jääk 392 714 693 015 618

Netovõlakoormus (eurodes) 837 365 365 108 2 515 062

Netovõlakoormus % 17,9 6,9 41,1

36

6. Likviidsete varade muutus

KOFJS alusel kuuluvad likviidsete varade muutuse eelarveosa koosseisu raha ja pangakontode

saldo muutus, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus ning soetatud

võlakirjade saldo muutus. Kohalikel omavalitsustel võib olla pangadeposiite ja väärtpabereid,

mida käsitletakse seaduse kohaselt likviidsete varadena, kui neid saab vahetada suhteliselt

lühikese ajaperioodi jooksul raha vastu ja neil puudub oluline turuväärtuse muutuse risk.

Kohaliku omavalitsuse üksuste osalusi, muid aktsiaid ja osasid, nende väärtpaberite soetust ja

müüki kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosas.

Likviidsete varade saldo suurenemine kajastatakse eelarves plussiga, saldo vähenemine

kajastatakse miinusega. Sarnaselt investeerimis- ja finantseerimistegevuse tulemite

kajastamisele on vastav regulatsioon vajalik eelarve ülejäägi või puudujäägi arvestamiseks.

2017 aasta eelarvesse on planeeritud likviidsetest varadest suunata 655 004,27 eurot, mille

järgselt on likviidsete varade jääk 18 575,71 eurot. Likviidsete varade jääk on vajalik

katteallikas investeeringuprojektide (vt tabel 23) ülekulude sh planeeritud toetusmäärade

tegelikkuses väiksema mahuga realiseerumisest tuleneva omaosaluse kasvu katteks.

Raivo Uukkivi

Vallavanem

Raasiku Vallavalitsus

Lisad: Lisa 1 Kehtivad ja üleminevad laenu/ liisingu lepingud ning teenustöölepingud (1.

lehel)

Lisa 2 Kultuuri ja spordieelarve (2. lehel)

Lisa 3 Eelarved 2015 – 2017 (5. lehel)

Lisa 4 Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste koosseisude kinnitamine 2016.aastaks (VV

26.01.2016 korraldus nr 18, 3. lehel)

Lisa 5 Raasiku Vallavalitsuse 26.jaanuari 2016.a korralduse nr 18 „Vallavalitsuse

hallatavate asutuste koosseisude kinnitamine 2016.aastaks“ muutmine (VV

29.03.2016 korraldus nr 75, 1. lehel)

Lisa 6 Raasiku valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseis (VV 19.01.2016.a

otsus nr 2, 3. lehel)

Documents

RAASIKU VALLA 2017 AASTA EELARVE SELETUSKIRI...2017/02/14 · muutunud ning kasv püsis Maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes