Pronksiaeg 1500-500 eKrLiia Vijand

2013

Muinasaeg

9000 eKr õpiti kasutama Lähis-Idas metalliAnatoliast kuni Kaspia mere piir-konnas algas 4000 eKr tõeline vasetoomine, 1200 C2900 eKr oli pronksi kasutamine Mesopotaamias juba laialt levinud

Pronksiaeg mujal maailmas

http://www.aina.org/books/eliba/eliba.htm

Egiptuses Uue riigi periood (1500-1075) Absoluutne kuningavõim – Thutmosis III Hobukaarikute kasutamine Püramiidid olid ehitatud juba 1000 a varem Hieroglüüfkiri

Kreeka Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon (kiri) Linnad OM Ateena ja Sparta. Demokraatia ja aristokraatia

Muu maailm samal ajal 1500-500 eKr

http://forsbergfilm.wordpress.com/2012/08/05/31/

http://www.ancient-egypt.org/index.html

http://www.greece-athens.com/page.php?page_id=5

http://teadur.ee/artiklid?letter=t http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html

Pronksiaeg

Pilt nr 1. Painutatud kannaga poolik kivikirves Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/032c.html

Eesti pronksiaeg jaguneb: vanem (1500 - 1100 a eKr) noorem (1100 - 500 a eKr) pronksiaeg.Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe.Eestis vase- ega tinamaaki ei leidu, seepärast sissetoodud pronks sulatati ümber või sepistati. Pronks oli kallis ja harva esinev, isegi pronksiaja lõpus kasutati veel kivist valmistatud esemeid

Tugev Skandinaavia mõju.Nooremas pronksiajas eristuvad uued muistised:kindlustatud asulad nt Iru, kivikirstkalmed nt Jõelähtme, lohukivid nt Saaremaal Tumalas,põllupeenrad nt Saaremaal Sõrves.Uued ehte- ja savinõutüübid.

Millest need uued muistised räägivad?

Noorem pronksiaeg

Foto nr 1. Kivikirstkalmed – Jõelähtme.http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=4916557&size=l&album_id=82517

Millise muistisega on tegu?

Pilt nr 2. Pronksist rantkirves Tahulasthttp://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/033d.html

Pilt nr 3. Pronksist õõskirves Põhjakalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/035a.html

Kokku on leitud 3 rantkirvest ja need kõikkuuluvad vanemasse pronksiaega.

Enamus õõskirveid kuulub nooremasse pronksiaega.

Millega on tegu? http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/037a.html

Pilt nr 4.

Pronksist pintsetid Jõelähtme VII kivikirstkalmest. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/038b.html

Mis on pildil?

Pilt nr 5.

Pilt nr 6.

Pronksist habemenuga Jõelähtme VII kivikirstkalmest.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/039a.html

Mis on pildil?

Sarvkõplad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/311a.html

Pilt nr 7.

Jahvekivid Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/310a.html

Pilt nr 8.

Pilt nr 9. Linaropsimiskammid ja -mõõgad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/312a.html

Viljelusmajandusega seotud tööriistad

Mis on pildil?

Pilt nr 10.

HarpuuniotsIru kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/315a.html

Pilt nr 11.

Pronksist nooleots Lülle laevkalmest.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/319a.html

Lisaks karjakasvatusele ja maaharimiseletegelesid inimesed jätkuvalt kalastuse ja küttimisega, arvatavasti mängis see suuremat rolli sisemaa elanikke seas .

Saartel tegeldi hülgepüügiga.

Mis on pildil?

Pilt nr 12.

Pilt nr 13. Valuvormide katkendeid Asva ja Iru kindlustatud asulakohtadelt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/316b.html

Pronksi valamine

Pronksist odaots Muhust.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/317a.html

Kindlustatud asulatest on leitud kokku üle tuhande savist valamisvormi katkendi ja sulatustiiglite tükke. Valamisvormid on savist. Enamik neist on mõeldud ümmarguse ristlõikega võrude tegemiseks

Mis on pildil?

Pilt nr 14.

Luust ehtenõelad Asva kindlustatud asulakohalt.http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/320a.html

Luust ehtenõelad on Eestis noorema pronksiaja kõige arvukam ehteliik. KOKKUVÕTTEPeamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitudKirveid, pronksist sirp , habemenuge ja pintsette, mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, nt sarvkõplad. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ja harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe.Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käevõrusid, oimurõngaid ja nööpe. Lisaks mõned merevaikehted ja luuripatsid.

KreekaPlaton Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede

maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja

hävimises.“Kuningas Oidipus” 429 eKr esietendus

RoomaCaesarKleopatraRooma armeeTermidAmfiteater

Muu maailm eelrooma rauaajal 500 eKr- 50 pKr

http://fr.wikipedia.org/wiki/Platon

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ancient_Greece_hoplite_with_his_hoplon_and_dory.jpg

Periood jaguneb kaheks: vanemaks (500–200 eKr) ja nooremaks eelrooma rauaajaks (200 eKr – 50 p.Kr.)

Vanem eelrooma rauaaeg markeerib üleminekut pronksiajast rauaaega.

Vanimad raudesemed on sissetoodud, kuid nagu osutavad Põhja-Eestist leitud rauasulatuskohad, on juba hiljemalt ajaarvamise vahetusel siinsest soo- ja järvemaagist rauda sulatatud ka kohapeal.

Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_100_0094_RJ.jpg

Asulad looduslikult kaitstud kohtades ja hiljem ilmuvad juba ka linnusedMaeti edasi kivikirstkalmetesse, kuid uue tüübina tulevad tarandkalmed. Leidub põletus- ja laibamatusega maahauduNn keldipõllud ja kivihunnikute väljadega

põlludLohukivid

Eelrooma rauaaeg

http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_104.htm

http://www.arheo.ut.ee/balt48.gifhttp://entsyklopeedia.ee/meedia/tarandkalme2/virunuka_tarandkalme_195064 http://www.pivarootsi.ee/est/72/

Peamine leiuliik savinõukilludTöö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid, erandina on saadud vööhaake ja naaste. 

LeiudTekstiil-keraamika

http://ornament.dragon.ee/muinas/eelrooma/pildid/041a.html

http://ornament.dragon.ee/muinas/eelrooma/pildid/044b.html

Luust ehtenõel

Metallist ehtenõel

käevõrud

Oimurõngas