Õppedisaini alused

3. Õpetamise strateegiad. Õppematerjalide disainMart LaanpereTLÜ Informaatika instituudi teadurHaridustehnoloogia keskuse juhataja

E-kursus valmis ESF programmi BeST toel

Õpp

edis

aini

alu

sed

IFI7

051

Teadmuse liigidInfo esitlus

Tell

Juhtumi-kirjeldusShow

Info meenutamineAsk

Rakendamine juhtumilDo

Info Fakt --------- LoetleNäitaNimeta

---------

Osad Mõiste --------- NimetaOsuta

---------

Liigid Mõiste NäitedAntinäited

DefineeriSelgita

KlassifitseeriToo näiteid

Kuidas Protseduur Demo JärjestaKirjelda

SooritaTeosta

Mis juhtub kui… Reegel Demo KirjeldaPõhjenda

EnnustaMäära tingimused

Traditsiooniline õppestrateegia

Teema 1Teema 2Teema 3Teema 4

Esitlus Harjutus Eksam

Ülesandepõhine strateegia

Teema 1Teema 2Teema 3Teema 4Teema 5

1. Kirjelda tervikülesannet/juhtumit2. Kirjelda seonduvaid teadmuskomponente (mõisted, protseduurid)3. Demostreeri ülesande/juhtumi lahendust4. Esitle alternatiivset (keerukamat) ülesannet/juhtumit5. Õppijad rakendavad eelmise juhtumi kogemust uue juhtumi peal6. Esitle täiendavaid komponente7. Demonstreeri täiendavate komponentide lahendusi8. Korda samme 4 – 7, kuni õppijad tulevad tervikülesandega ise toime

Ülesanne

• Kavandage igaüks oma õppetüki õpetamise strateegia, lähtudes Merrill’I ülesandekesksest lähenemisest

Õppematerjalid ja -keskkondInteraktsioonidisain (Interactive

message design):• Üldised juhised• Juhised eri meedialiikide jaoks• Veebipõhise õpikeskkonna ja

õppematerjalide loomine• Õpiobjektid ja õpihaldussüsteemid,

standardid

Üldised juhised• Pea meeles “üldpilti” (big picture)• Kontseptuaalne raamistik, toetumine varemõpitule• Õpitu liigendamine, korrastamine• Relevantsed näited, rakendused• Ootused õppija suhtes

• Esitlused vaheldumisi aktiivse tegevusega• Max 9 uut “infoühikut” korraga• Deduktiivne ja induktiivne strateegia vaheldumisi

• Õppija peaks tajuma, et tema ohjab (locus of control)• Mida ohjata: õppesisu valik, järjestus, strateegia,

tempo• Liiga palju võib harjumatule halvasti mõjuda:

taanduv toestamine

Õpimeedia liigid• Dale’i koonus:

realistlikust abstraktseni• Tekstipõhine• Visuaalne• Audiovisuaalne• Multimeedia• Elav esitus

• Suhtlusmeedia: sünkroonne ja asünkr.

Õpimeedia atribuudid• Sensoorne modaalsus (lugemine või

kuulamine, üks või mitu kanalit)• Sümboliline modaalsus (verbaalne või

mitteverbaalne)• Disain (tüpograafia, värvuskood, tekstuur,

liikuv vs. still, intonatsioon)• Ohjatavus - Locus of control (tempo, järjestus)• Interaktiivsuse tase (tagasiside, koostöö)

Õpimeedia valik• Õpimeedia valiku kriteeriumid (Bates’i

ACTIONS mudel): • Access: ligipääs, kättesaadavus• Costs: hanke- ja halduskulud• Teaching and Learning: õppimiskäsitus• Interactivity and User-friendliness:

kasutajasõbralikkus• Organizational Issues: tugi, valmisolek• Novelty: uudsus• Speed: õppesisu loomis- ja muutmistempo

Individuaalne ülesanne• Iga rühmaliige koostab ühe õppetüki

osa kohta õppesisu visandi storyboard’ina

Klassikaline õpitarkvara• Sisu integreeritud ühtsesse paketti koos funktsionaalsuste, monitooringu, haldamisega• Funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine, ind.ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja –keskkonna haldamine• Liigid: õpik (tutorial), trenažöör (drill&practice), simulatsioon, microworld• Näide: Magic School Bus (http://www.youtube.com/watch?v=mdqpToKTzBw)• Interaktsiooni kavandamine: vähemalt iga 4-5 ekraani esitluse või 1 min. järel• Vahetu ja adaptiivne tagasiside, paindlik tempo• Hübriidsüsteemid (veebipõhine keskkond + CD)

Õpihaldussüsteemid• Sisu (õpiobjektide) eraldamine õpikeskkonna

funktsionaalsustest (nt. testiküsimused eraldatud testimootorist), interoperaablus• Õpihaldussüsteemi funktsionaalsused:

presentatsioon, juhendamine, individuaalne ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja -keskkonna haldamine• Näited: IVA, Moodle, Blackboard, .LRN, Fronter• Vt. veel edutools.org• Järgmine põlvkond: hajutatud õpikeskkond,

personaalsed ja sotsiaalse tarkvara vahendid (mashup, Mupple), ePortfoolio (ELGG, Mahara)

Õpitehnoloogia standardid• Eesmärk: süsteemide koosvõime e. interoperaablus • Õpitehnoloogia standardiseerimisega tegelevad

organisatsioonid: Dublin Core, IMS, IEEE, ADLNet• Õpiobjektid ja nende metaandmed: LOM (ISO standard)• Õpiobjektide aidad: EducaNext, Connexions, LeMill• Testiküsimuste ja testide spetsifikatsioon: IMS QTI

(TATS: ait.opetaja.ee/tats, PETS: ait.opetaja.ee/pets-war )

• Sisupaketid: SCORM• Veel IMS spetsifikatsioone: Learning Design (õpidisain),

RDCEO (pädevused), Common Cartridge (e-kursused)• Üldjuhul tegemist XML failidega, mille juures ressursid

Individuaalne kodutöö• Koostage eelnevatele rühma- ja individuaalsete

kodutöödele tuginedes oma õppetüki prototüüp. Prototüüp koosneb kahest osast: valitud e-õppekeskkond (nt. mõni õpihaldussüsteem või PLE) ja õppematerjalid. Õppematerjalid tuleb koostada kas õpiobjektidena või sisupaketina (SCORM või CommonCartridge) ka juhul kui oma e-õppekeskkonnas neid lihtsalt veebilehtedena esitate

• Soovitan kasutada õppematerjalide loomiseks IMS spetsifikatsioone toetavat autorsüsteemi (nt. eXe, CourseLab, MyUdutu, LeMill, TATS vms)