Õppedisaini alused 3: õpetamise strateegiad ja taktikad

Multimeedia-õpisüsteemide disain

Õpistrateegiad ja -taktikad. Õpikeskkonna disain.

Faas 3.1: Õpetamise strateegia

Multimeedia-õpisüsteemide disain - Mart Laanpere

Analüüsi probleemi

Analüüsi sihtrühma

Analüüsi ja järjesta tegevused

Määratle tegevusi toetavad teadmised

Kavanda õpetamise strateegia

Koosta õppe-materjalid

Hinda õpetamise tulemus-likkust

1.Vajaduste analüüs

2.Õppesisu määratlemine

3.Strateegia ja taktika

4.Evalvat-sioon

3.1. Õppimise liigid

Meeldejätmine (memorization) - meelte vahendusel saadud info läheb lühimällu, sealt kodeeritakse kaugmällu

Mõistmine (understanding) - õpitav omandab tähenduse ja seostatakse eelneva teadmisega

Oskuste rakendamine (applying skills) - rakendatakse õpitud mõisteid, protseduure, reegleid

Kõrgema tasandi mõtlemisoskused (higer order thinking skills) - üle valdkondade üldistamine

3.2.Meeldejätmise strateegia


Mida õpitakse meeldejätemise tasandil: faktid (loend või vastavus), mõisted (definitsioonid, näited), protseduurid, reeglid

Rutiinne strateegia: presentatsioon harjutamine tagasiside

Taktikad: info rühmitamine (3 - 7 ühikut korraga) mnemoonika, riimid, akronüümid, naljad kordus (ka variatsioonidega)

3.2.Meeldejätmise... (jätk)


Tuletage oma koolipõlvest meelde näiteid mnemoonika, akronüümide ja naljade kasutamisest õppimisel

Kas teil on enda personaalseid õpistrateegiaid, mille abil endale paremini infot meelde jätate?

Kavandage oma projekti iga meeldejätmise ühikute ploki (3 - 7 ühikut) kohta presentatsioon, harjutused, tagasiside, korralduse ja õpitulemuste kontrolli vahendid

3.3.Oskuste rakendamine


Kolme liiki oskused: mõistete klassifikatsioon või kasutamine kontekstis, protseduuride ja reeglite rakendamine

Rutiinne strateegia: presentatsioon harjutamine tagasiside

Taktikad: erinevate näidete kõrvutamine, lihtsamalt keerulisemale, olulise rõhutamine, näitlikustamine, vilumuste kujundamine

3.3. Oskuste … (jätk)


Õpetamise strateegia täpsustamine: induktiivne vs. deduktiivne strateegia avastuslik vs. esituslik strateegia

Tooge näiteid oma kogemustest nende strateegiate kombinatsioonide kohta

Kavandage oma projekti iga oskuste ploki kohta üldistused, konkreetsed näited, harjutused, hindamisvahendid ja õppeprotsessi korraldus

3.4.Mõistmise strateegiad


Mõistmise põhiliigid: kontseptuaalne ja kausaalne

Kontseptuaalsete seoste liigid: kuuluvus (alluvus), osad, liigid, näited, antinäited, analoogiad,

Kausaalsete seoste liigid: järgnevusseos ja põhjus-tagajärg seos

Strateegiad: oma sõnadega ümber jutustamine, edasiarendus

3.4.Mõistmise… (jätk)


Taktikad: konteksti asetamine, võrdlus, analüüs, juhtumi uuring, analoogia

Tooge oma kogemustest näiteid ülaltoodud taktikate kasutamise kohta õppetöös!

Koostage oma projekti mõistmise tasandi eesmärkide kohta: õpetatavate seoste list, õpetamise taktikad, harjutused, tagasiside, hindamisvahendid ja õppimise korraldus

3.5.Kõrgema taseme oskused


Kolm peamist KTO liiki: Probleemide lahendamise oskused Õpistrateegiad Metakognitiivsed oskused ja enesejuhtivus

Strateegiad: lihtsamalt keerulisemale esituslik vs. avastuslik deduktiivne vs. induktiivne

Ülesanne


Koostage voodiagrammid, mis kirjeldavad teie õpisüsteemi üldstruktuuri ja detailsemalt ühte alateemat (kasutage IMS Learning Design metakeelt ja soovitavalt kas LAMS või Reload LD-editori)

Õpisüsteemide disaini faas 3.2


Analüüsi probleemi

Analüüsi sihtrühma

Analüüsi ja järjesta tegevused

Määratle tegevusi toetavad teadmised

Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia

Koosta õppe-materjalid

Hinda õpetamise tulemus-likkust

1.Vajaduste analüüs

2.Õppesisu määratlemine

3.Strateegia ja taktika

4.Evalvat-sioon

4.Õppematerjalid ja -keskkond


Interactive message design: Üldised juhised Juhised eri meedialiikide jaoks Multimeediumipõhise õpikeskkonna ja

õppematerjalide loomine Õpiobjektid ja õpihaldussüsteemid, standardid

4.1. Üldised juhised


Pea meeles “üldpilti” (big picture) Kontseptuaalne raamistik, toetumine

varemõpitule Õpitu liigendamine, korrastamine Relevantsed näited, rakendused Ootused õppija suhtes

Esitlused vaheldumisi aktiivse tegevusega Max 9 uut “infoühikut” korraga Deduktiivne ja induktiivne strateegia vaheldumisi

Õppija peaks tajuma, et tema kontrollib olukorda Õppesisu, järjestus, strateegia, tempo Liiga palju võib harjumatule halvasti mõjuda

4.2. Õpimeedia liigid

Dale’i koonus: realistlikust abstraktseni Tekstipõhine Visuaalne Audiovisuaalne Multimeedia Elav esitus

Suhtlusmeedia: sünkroonne ja asünkr.


Õpimeedia atribuudid


Sensoorne modaalsus (lugemine või kuulamine, üks või mitu kanalit)

Sümboliline modaalsus (verbaalne või mitteverbaalne)

Disain (tüpograafia, värvuskood, tekstuur, liikuv vs. still, intonatsioon)

Ohjatavus - Locus of control (tempo, järjestus) Interaktiivsuse tase (tagasiside, koostöö)

Bates’i ACTIONS mudel


Õpimeedia valiku kriteeriumid: Access: ligipääs, kättesaadavus Costs: hanke- ja halduskulud Teaching and Learning: õppimiskäsitus Interactivity and User-friendliness Organizational Issues: tugi, valmisolek Novelty: uudsus Speed: õppesisu loomis- ja toimetuskulud

Individuaalne ülesanne


Iga rühmaliige koostab ühe õppetüki osa kohta multimeediumipõhise õppesisu visandi storyboard’ina

4.3.Klassikaline MM-keskkond


Funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine, ind.ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja –keskkonna haldamine

Liigid: õpik (tutorial), trenažöör (drill&practice), simulatsioon, microworld, CSCL, EPSS

Ekraanidisain (navigatsioon, kompositsioon)

Interaktsiooni kavandamine: vähemalt iga 4-5 ekraani esitluse või 1 min. järel

Vahetu ja adaptiivne tagasiside, adaptiivne tempo

Õpihaldussüsteemid


Sisu (õpiobjektide) eraldamine õpikeskkonna funktsionaalsustest (nt. testiküsimused eraldatud testimootorist), interoperaablus

Õpihaldussüsteemi funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine, individuaalne ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja -keskkonna haldamine

Näited: IVA, Moodle, WebCT, .LRN, FLE3, Claroline... Vt. veel edutools.org.

Hübriidsüsteemid (veebipõhine keskkond + CD/DVD)

Järgmine põlvkond: hajutatud õpikeskkond, personaalsed ja sotsiaalse tarkvara vahendid (mashup), ePortfoolio (ELGG, PLEX, Mahara)

4.4.Õpitehnoloogia standardid


Eesmärk: süsteemide koosvõime e. Interoperaablus Õpitehnoloogia standardiseerimisega tegelevad

organisatsioonid: Dublin Core, IMS, IEEE, ADLNet Õpiobjektid ja nende metaandmed: LOM (ISO standard) Õpiobjektide aidad: EducaNext, MINOR, SCAM,

Connexions, LeMill, Waramu Testiküsimuste ja testide spetsifikatsioon: IMS QTI

(TATS: ait.opetaja.ee/tats, PETS: ait.opetaja.ee/pets-war )

Veel IMS spetsifikatsioone: Learning Design (õpidisain), RDCEO (pädevused), Common Cartridge (e-kursused)

ADLNet SCORM: ISO standard sisupakettidele

Rühmatöö


Koostage eelnevatele rühma- ja individuaalsete kodutöödele tuginedes oma multimeediumipõhise õpisüsteemi prototüüp (õpikeskkond + õppematerjalid). Soovitan kasutada õppematerjalide loomiseks IMS spetsifikatsioone toetavat autorsüsteemi (eXe, CourseLab, MyUdutu, LeMill vms)

Documents

Õppedisaini alused 3: õpetamise strateegiad ja taktikad