12
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker Tartu Ülikool

9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

  • Upload
    biodigi

  • View
    713

  • Download
    10

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker Tartu Ülikool

Page 3: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Mida teada saame?

• Kuidas erinevad omavahel kehaväline ja

kehasisene viljastumine?

• Mis on partenogenees ja

hermafrodiitsus?

• Kuidas toimub kehasisene

viljastumine inimese näitel?

3

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 4: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Suguline paljunemine

• Uus organism saab alguse kahe organismi

geneetilise materjali kombineerimisel.

• Jaguneb

kehasiseseks ja

kehaväliseks

viljastumiseks.

4

Charlesjsharp

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 5: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Kehaväline viljastumine

• Kalad, kahepaiksed

• Sugurakkude arv suur

• Viljastumise tõenäosus väike

• Viljastumise keskkonnaks vesi

5

Darren Johnson

Prilfish

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 6: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Kehasisene viljastumine

• Imetajad, linnud, roomajad,

putukad

• Sugurakkude arv väike

• Viljastumise tõenäosus suur

• Viljastumise keskkonnaks

emaslooma keha

6

Mike Baird

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 7: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Hermafrodiitsus

• Mõlema sugupoole elundid.

• Ei ole võimelised iseennast viljastama.

• Pärast paaritumist mõlemad paarilised

munevad.

7

GlebK Amanda & Jonathan Grobe

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 8: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Partenogenees

• Uus organism areneb viljastumata munarakust.

• Mõned putukarühmad, sisalikud, kahepaiksed ja

kalad

• Järglane pole emase

kloon – kannavad vaid

pooli ema geene.

8

Pollinator

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 9: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Inimese viljastumine

• Kehasiseselt

• Munaraku ja seemneraku ühinemine toimub

munajuhas.

• 200-300 milj spermist jõuab munarakuni mõni

üksik, viljastab enamasti vaid üks.

• Spermi lagundavad ensüümid aitavad

munarakku tungida.

9

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 10: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Pärast viljastumist

• Ühe spermi sisenemisel muutub munaraku pind

läbipääsmatuks.

• Munaraku ja spermi

haploidsed tuumad

(pronukleused) ühinevad –

taastub diploidsus!

• Toimub esimene mitootiline

rakujagunemine.

10

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 11: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Soo määramine

• Soo määrab munaraku viljastav seemnerakk.

• Munarakkudes X kromosoom.

• Seemnerakkudes X või Y.

• 6. rasedusnädala käivitub meessuguhormoonide

tootmine XY

kombinatsiooni

korral.

11

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Page 12: 9.viljastumine kehaväline ja sisene viljastumine

Kokkuvõte

• Kehaväline viljastumine toimub vesikeskkonnas ja

sugurakke on palju.

• Kehasisene viljastumine toimub emaslooma kehas

ja sugurakke on vähe.

• Partenogenees on neitsisigimine, iseviljastumisel on

organismil mõlema sugupoole elundid.

• Inimesel toimub kehasisene viljastumine munaraku

ja seemneraku ühinemisel munajuhas.

12

Kirsikka Kurg, Meelis Brikker