Demokraatia 1920.-30. aastail

IX klassile

Demokraatia mõiste

• demos – rahvas, kratos – võim• Rahva määrav osa ühiskonna oluliste

küsimuste lahendamises• Kodanikuvabadused, kodanikuõigused• Nii vabariigid kui kuningriigid• Uued riigid• Valimisõigus (varandusliku tsensuseta,

naistele)

Sufražetid

Poliitilised õpetused – konservatism

• Lad k conservare – säilitama

• Väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone, tugevat riiki

• Valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme ja asuvad toetama vabaturumajandust

Poliitilised õpetused – liberalism

• Lad k libertas – vabadus

• Väärtustavad üksikisiku vabadusi

• Kaitsevad vabaturumajandust algusest peale

• Pärast I maailmasõda muutuvad Euroopas

vähetähtsaks

Poliitilised õpetused – sotsiaaldemokraatia, sotsialism

• Vasakpoolsed • Riik peab toetama abivajajaid• Rikastelt koguda kõrgemaid makse

vaesemate toetamiseks• Võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele• Varalise ebavõrdsuse vähendamine• Valimistega võimule, reformidega

eesmärgini• Suurbritannia Tööerakond e Labour Party

(= leiboristid)

Mittedemokraatlikud poliitilised liikumised

• Kommunism

• Fašism Itaalias

• Natsionaalsotsialism Saksamaal

• KORD MAJJA!

• Diktatuur: hävitame rahva vaenlased, tagame majandusliku õitsengu

Demokraatlik Saksamaa

• Weimari vabariik

• Kuni 1924 majanduslik kaos (reparatsioonid, hüperinflatsioon)

• Terav poliitiline võitlus, demokraadid + kommunistid (Venemaa tugi), monarhistid

• Majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega – ebademokraatlike jõudude populaarsus

Suurbritannia majandus

• Tööstusriik, juhtpositsioon maailma majanduses kaotatud

• Suur tööpuudus, võlg USAle, vananenud tehnika

• Söe vähenev tähtsus majanduses – kaevurite streigid

• Majanduskriisi ajal välismaise tooraine hinna langus abiks briti tootjatele

Suurbritannia poliitika• Põhiseaduslik monarhia

• Seadusandlik organ – parlament, täidesaatev organ – valitsus

• Konservatiivid ja leiboristid –

peamised poliitilised jõud

• Monarhia kriis 1936:

Edward VIII loobub troonist

Wallis Simpsoni pärast

Briti impeerium 1920. aastatel

Prantsusmaa majandus

• Pärast I maailmasõda liideti uusi alasid

(Elsass-Lotring), reparatsioonid abiks

• Põllumajandusriigist (vein, juust, kalad)

tööstusriigiks (siid, parfümeeria, mood,

autod, keemiakaubad)

Prantsusmaa poliitika

• Alates 1870 vabariik

• Palju parteisid, terav poliitiline võitlus

• 20 aasta jooksul 41 valitsust – ebastabiilsus

• Kolooniate ülestõusukatsed

Prantsusmaa kolooniad

Prantsuse demokraatia raskused• Ei suudeta väljuda majanduskriisist

• Diktatuurioht

• Rahvarinne – sotsialistid, kommunistid jt vasakpoolsed

• Rahvarinde reformid 1936-38: – 40-tunnine töönädal– Kahenädalane tasustatud puhkus– Ostujõu tõstmine ja väärikam elu

• Demokraatia jääb püsima

USA • Seadusandlik organ – Kongress, täidesaatev

võim – valitsus, mille eesotsas president

• Kaheparteisüsteem: – Vabariiklik Partei– Demokraatlik Partei

• Mõlemad paremerakonnad, pooldavad vabaturumajandust– Demokraadid: riik võib majandust reguleerida– Vabariiklased: riik sekkugu minimaalselt

(riigikaitse, välispoliitika, raha trükkimine) = MAJANDUSLIK LIBERALISM

Vabaturumajandus

• Uued tootmisviisid ja uus tehnika: – tootmisliin– Autod massidele: Ford T– Pilvelõhkujad– reisilennud ja pikamaalennud– Aspiriin– Džässmuusika

USA probleemid• Keeluseadus 1920 – keelab alkohoolsete

jookide valmistamise, müügi, sisse- ja väljaveo

• Kuritegevuse kasv – maffia

• Al Capone, "Legs" Diamond, "Dutch" Schultz, Meyer Lansky

Franklin Delano Roosevelt

• Demokraat

• Presidendiks 1932

• Uus kurss (New Deal)

• Pärast majanduskriisi ületamist langeb kriitika alla

• Püüab parandada põllumeeste, vaeste ja vanurite olukorda (pensionikindlustusseadus)

USA välispoliitika

• Isolatsionism pärast I maailmasõda

• Huvitatud mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias (Hiina)

• Ei astu Rahvasteliitu

• Abistavad Euroopat rahaliselt

• Neutraliteediseadus: ei osuta sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele