Fotograafia põhimõisted

Põhimõisted ja DIY

PõhimõistedAva (aperture)

Avaarv = valguse hulk, mis jõuab filmile / sensorile

http://web.uvic.ca/ail/techniques/aperture.gif

Ehk siisOluline on see, et selles reas olevad numbrid näitavad objektiivi ava suurust, kusjuures iga järgmine ava laseb läbi kaks korda vähem valgust kui eelmine, need numbrid on objektiivi fookuskauguse murdosad ja f/22 on oluliselt pisem kui f/2.8.

Ava suurus ja säriaeg on teineteisest otseselt sõltuvad. Selleks, et kaks korda lühema säriga sama palju valgust filmile jõueks kui enne, peab ava kaks korda suuremaks tegema. Kui tahad kiiremat säri, siis on vaja suuremat ava; kui teed ava väiksemaks, siis läheb säri pikemaks, sest valguse hulk mis peab filmile jõudma on määratud filmi tundlikkusega.


Säri (exposure)

Säriaeg = periood, mille jooksul lastakse filmile valgust langeda, sekundites või sekundi murdosades.

SäriAlasäri ja ülesäri

!!!


Säri tähistatakse sekundi murdosi täisnumbritega (90 tähendab 1/90-ndik sekundit), täissekundeid näitatakse kujul 1", 2"...



Mida lühem on säriaeg, seda vähem jäädvustub pildile liikumist, pikema säriaja jooksul jõuab liikuv objekt läbida pikema tee ja filmile jäädvustub hägustunud kujutis



Mida lühem on säriaeg, seda vähem jäädvustub pildile liikumist, pikema säriaja jooksul jõuab liikuv objekt läbida pikema tee ja filmile jäädvustub hägustunud kujutis

Bracketing

Bracketing

Normaalne säri Alasäri Ülesäri


Säri (exposure)

Tundlikus (ISO)

ISOISO väärtus = filmi / sensori tundlikus (reageerimiskiirus)

!!!

ISOISO väärtus = filmi / sensori tundlikus (reageerimiskiirus)

Tundlikkust mõõdetakse ISO ühikutes(50,100,200,400,800...). Suurem number tähistab tundlikumat filmi/sensorit. korda.


Säri (exposure)

Tundlikus (ISO)

Valge tasakaal (white balance)

Valge tasakaalPildi värvustasakaalu seadistamise funktsioon, millega tagatakse objektide õige värv pildil.


Arvutades arvestatakse värvide temperatuuriga (Kelvinites), mis muutub vastavalt valgusallika tüübile.

!!!

Värvustemperatuuri tõustes muutub valgus sinisemaks, langedes punasemaks

Punane Sinine

Selge taevas

Vari

Päevavalgus

Pilves ilm

Välk, neutraalne valgus

Päevavalguslamp

Halogeenlam

p

Hõõglam

p

Õlilam

pK

üünlavalgus


Arvutades arvestatakse värvide temperatuuriga (Kelvinites), mis muutub vastavalt valgusallika tüübile.

2 erinevat tüüpi valgusallikat ei ole hea

Käed külge

Tühi pappkast

Paar valgetA4 paberit

Laualambid

Kaamera

Arvuti

Statiiv

Kasutatud fotod

• http://www.flickr.com/photos/tensafefrogs/3302122669/

• http://www.flickr.com/photos/nayukim/3969530649/

• http://www.flickr.com/photos/byebyeempire/31348673/

• http://www.flickr.com/photos/carbonnyc/228500381/

• http://www.flickr.com/photos/defrostca/3566605035/

• http://www.flickr.com/photos/defrostca/3566605035/

• http://www.flickr.com/photos/ventsislav/2735984728/

• http://www.flickr.com/photos/rsutphin/3080823105/

Kasutatud kirjandus

• http://looduspilt.onepagefree.com/?id=2653&onepagefree=gmfjnihhutpki8j3pr0intccv4

• Pentax K100D kasutusjuhend, http://www.pentaximaging.com/files/manual/K100D%20Manual.pdf

Education

Fotograafia põhimõisted