18. Veebruar 2010

Fotod ja nende kogumine : ajalugu ja arengusuunad6. loeng: Fotograafia ajalugu 20. sajandi I poolel. Õppejõud Eero Kangor

1

Maailm kahe maailmasõja vahel

✤ Uuenduslikud 1920ndad ja natsionalistlik-traditsionalistlikud 1930ndad

✤ 1918.a Versailles’ rahuga tekivad Euroopas uued RAHVUSriigid (sh Eesti, Läti, Leedu, Tšehhoslovakkia, Ungari, jt)

✤ Pommitatud, maatasa tehtud linnad ehitatakse üles vs nn “kadunud põlvkond” (Hemingway, Remarque, John Dos Passos jt)

✤ Soov teha kõike uuesti, paremini, ratsionaalsemalt vs irratsionaalsed taotlused (dadaism, sürrealism)

✤ Natsionaal-poliitilised arengud 1930ndatel, demokraatiate asendumine autokraatiatega (Nõukogude Liit, Saksamaa, Eesti jt)

2

SõjapurustusedVaux. Linn Prantsusmaal.

3

Date

Nieport’i purustused. 1914-18

4

ÜlesehitamineLe Corbusier. Kaasaegse linna plaan. Pariis. Ratsionaalne linnaplaneering

5

New York City. Manhattan1930ndad. Chrysler Building (vasakul) - 1928

6

Fotograafia kahe maailmasõja vahel

✤ 1920ndate palavikuline avangardism asendub 1930ndate traditsionalistliku pohmelusega

✤ Avangardkunstis 1920ndatel pidev kunstivoolude, erinevate -ismide vaheldumine: fovism, dadaism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism, konstruktivism, funktsionalism, suprematism

✤ 1930ndatel - traditsionalism, pöördumine klassikalisema (maali)kunsti poole, uuendusväsimus

✤ Fotograafia ja avangardkunst (dadaism, sürrealism, nõukogude avangard)

7

Man Ray

✤ Emmanuel Radnitzky(1890-1976)

✤ Ameerika avangardfotograaf, töötas Pariisis

✤ fotogramm, fotomontaaž, solarisatsioon

✤ kõrval: autoportree kaameraga, 1930 (positiivid 1935-36)

8

Fotogramm

✤ T. Wedgwoodi fotogrammid 1802

✤ W.H.F.Talboti fotogeeniline joonistus=fotogramm

✤ fotogramm on fotograafilise pildi saamine ilma kaamerata

✤ valgustundlikule paberile asetatakse esemeid ja eksponeeritakse valguse käes

✤ kõrval: Man Ray. 1923

9

Solarisatsioon

✤ def: negatiivile või positiivile saadud kujutis pööratakse kas osaliselt või täielikult ümber. Mustad kohad muutuvad valgeks ja vastupidi; negatiivide puhul võib kasutada ka nimetust “Sabattier’ efekt”

✤ efekti tekib liiga pikal eksponeerimisel või filmi äravalgustamisel enne ilmutamist

10

Solarisatsioon

✤ solarisatsiooni kirjeldas esmakordselt H. de la Blanchere 1859.a ajakirjas “L’Art du Photographe” (Foto-kunst)

✤ Man Ray kasutas solarisatsiooni taotluslikult kunstilise mõju saavutamiseks

✤ kõrval: Naine, 1936

11

Man Ray

✤ Fotomontaaž sürrealistlike kompositsioonide loomiseks

✤ kõrval: Teineteise jälgimise aeg. Armastajad. 1936

12

Aleksandr Rodtšenko✤ Aleksandr Mihhailovitš

Rodtšenko (1891-1956) vene avangardkunstnik: skulptor, fotograaf, graafiline disainer

✤ 1920ndatel: uus nägemisviis, objektide käsitlemine erinevatest vaatenurkadest, fotomontaaž, kunstniku kui ühiskonna ja inimeste ümberkujundaja ideoloogia

✤ “Maalikunst on surnud”

13

Aleksandr Rodtšenko

✤ Rodtšenko. Originaalne fotomontaaž. Majakovski poeemile “Pro eto”. 1923.

14

Aleksandr Rodtšenko

✤ graafiline disain

15

Aleksandr Rodtšenko

✤ 1930ndatel, muutunud poliitilis-ideoloogilises õhkkonnas pidi ümber vaatama kogu oma senise loomingu. Keskendus spordifotograafiale, avalike ürituste jäädvustamisele

✤ Elav märk. 1936

16

Date

DokumentaalfotograafiaEugene Atget. Pariisi Notre Dame. 1925

17

Eugene Atget

✤ Eugene Atget (1857-1927)

✤ Elas ja tegutses Pariisis

✤ dokumenteeris Pariisi linnaruumi

✤ tema tööde kogu kollektsiooni ostis B. Abbott, alates 1968 MoMA-s

✤ kõrval: Berenice Abbott. Eugene Atget’ portree.

18

Eugene Atget

✤ kõrval: Pariisi tänav, 1920ndad

19

Eugene Atget

20

Henri Cartier-Bresson

✤ Henri Cartier-Bresson (1908-2004)

✤ kasutas Leica-kaamerat

✤ 1952. “The Decisive Moment”. Otsustava hetke tabamine.

✤ kõrval: Autoportree. 1935.a.

21

Henri Cartier-Bresson

✤ otsustav hetk

✤ kõrval: St. Lazare’i raudteejaama taga, 1932

22

Henri Cartier-Bresson1932

23

Henri Cartier-BressonMarne’i jõe kaldal. 1938

24

Date

Digitaalfotograafia märksõnad

25

Fotograafia digitaalajastul

✤ 1991 Bode and Wombell: “...kuni viimase ajani on olnud võimalik defineerida fotograafiat kui tegevust, mis on seotud optika, valgustundlike materjalide ja nende keemilise menetlusega, et toota fotosid ja slaide. Täna on see definitsioon muutumas. Tehnoloogilised uuendused...nihutavad fotograafia tema algselt keemiliselt baasilt elektroonilisele... See uus tehnoloogia muudab fotograafia senist põhiolemust.”

26

Mis muutub (on juba muutunud)?

✤ fotograafilise tootmise asukoht: keemia-põhine pimik -> arvuti “elektrooniline pimik”

✤ ühe fotooriginaali esitamine väga erinevates väljundites, toor-koopiast erinevate elektrooniliste manipulatsioonide, väljatrükkide ja TV-ekraanini

✤ äärmiselt lihtsad ja “nähtamatud” võimalused fotograafilise pildi manipuleerimiseks

✤ fotode sisestamine ülemaailmsesse info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia süsteemi ja seega vahetu ja piiramatu levitamine

27

✤ ajakirjandusfotode ülikiire ülekandmine, mida ei takista enam territoriaalsed ega poliitilised piirid

✤ olemasolevate fotode ja ajalooliste arhiivide ülekandmine digitaalsetesse andmepankadesse, millele saab juurdepääsu suvalisest arvutist suvalises maailma punktis

✤ uued informatsiooni ja pildivõrgustikud võimaldavad senisest suuremat sõjalist ja riiklikku järelevalvet

✤ fotode sulandumine teiste meediatega, digitaalse heli ja video, graafika, animatsioonide jms uutes interaktiivsetes multimeediates

28

Analoogne vs digitaalne

✤ analoogsele meediale on omane: transkriptsioon, kontinuaalsus, märkide paiknemine materjalis, meediumispetsiifilisus

✤ digitaalsele meediale on omane: konversioon, diskreetsus, abstraktsed signaalid, universaalne kood

29

Tõepäraste kujutiste saamine reaalse maailma esemetest?

✤ Kas Second Life’is saab fotografeerida?

✤ Kas virtuaalses reaalsuses saab pildistada?

30