Informaatika didaktika

2. loeng: Informaatika ja õppekava

Mart Laanpere

Informaatika ainekava

Informaatika ainekava muutumine Eestis

Muutuste kolm suunda viimasel veerandsajandil:eesmärgid: akad. karjäär ->

igamehe “teine kirjaoskus”sisu: programmeerimine -> AOmeetodid: loeng ->

pädevuskoolitus, projektõpe

Ennustatavad muutused infotehnoloogia valdkonnas

Pilveraalindus (cloud computing) Mobiilsed kliendid iPad, Slate PC Peitraalindus (ubiquitous computing) ?

Informaatika teiste riikide õppekavades

Akadeemiline (arvutiteadusel põhinev) või eluline (kontoritööl põhinev) sisu: Ukraina vs. Itaalia

Kohustuslik õppeaine või valikaine: Leedu vs. Läti

Sisendi- või väljundipõhine ainekava: Poola vs. Inglismaa

Eraldi õppeaine või integreeritud: Ungari vs. Soome

Eraldi õppeaine

Integreeritud teistesse õppeainetesse

Nii seda kui teist

Õppekava ei sea kohustuslikke õpitulemusi informaatika osas

Andmed puuduvad

Allikas: Eurydice 2004

Informaatika põhikooli õppekavas Informaatika gümnaasiumi õppekavas

AO vs. RÕK 2011

Arutage oma naabriga, millised on AO õppekava ja RÕK 2011 informaatika õpiväljundite peamised didaktilised erinevused (eesmärgid, sisu, meetodid)

Õppekava definitsioon

Curriculum: jooksurada Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab

strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks (Tyler,Taba)

Õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)

Franklin Bobbitt (The Curriculum 1918): Loobuda teadusdistsipliinide põhistest

õppeainetest Õppekava peab aitama ettevalmistada

industriaal-ühiskonnas toimetulevaid kodanikke Õppekava peab sisaldama palju

valikuvõimalusi, välja jätta see, mille lapsed sotsialiseerumise teel omandavad

Ralph Tyler ja Hilda Taba lõid pärast 2.MS peavoolu-käsitluse õppekavast ja selle arendusprotsessist

Lehrplan vs. Curriculum tüüpi õppekava

Õppekava süsteemne käsitus

Ideaal: sisemised arusaamad õppe eesmärkidest, sisust ja meetoditest (ka korraldusest)

Legitimeeritud: seadusandlik akt Õpetatud: õpetaja poolt järgitav tegevusjuhis Hinnatud: eksamite ja tunnistuste alus Omandatud: õpilase kogemustepagas,

teadmised, oskused, hoiakud, arusaamad…

Variõppekava: see, mille poolest omandatud õppekava erineb ülejäänutest (nt. spikerdamine)

Õppekava “vaated”

Õppekava arendusmudelid

Kolm lähenemist õppekava arendamisele (Marsh & Willis 1993): Ratsionaalne-lineaarne (“Inseneri mudel”):

eksperdid sõnastavad õppekava eesmärgid, sisu, järjestuse ja hindamismeetodid

Demokraatlik (“Poliitiku mudel”): “alt-üles” demokraatlik protsess, laiapõhjaline konsensus

Loominguline (“Kunstniku mudel”): õppekava kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja töövahendeid, õppekava võib valmida ka pärast õppeprotsessi

Informaatika ainekava koolis Kooli õppekava koostatakse õpetajate

meeskonnatöös riikliku raamkava alusel Kooli õppekaval on oma üldosa ja

ainekavad, milles määratletakse klasside kaupa iga õppeaine eesmärgid, õppetegevus ja -sisu, oodatavad õpitulemused, õppemeetodid ja õppekirjandus, lõiming ja läbivad teemad, hindamiskriteeriumid

Ainekava alusel koostab õpetaja endale igal aastal kalendaarse tööplaani

Ainekava hindamise kriteeriumid

Eesmärgid: seotud RÕKi ja kooli ÕK-ga Õpitulemused: mõõdetavad, tegevuslikud Õppesisu: eakohane Õpitegevused: mitmekesised, motiv. Õppemeetodid: põhjendatud Õppekirjandus: piisav, eakohane Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga Lõiming, läbivad teemad

Ülesanne

Leidke Internetist näiteid informaatika ainekavadest ja võrrelge neid eesmärgipüstituse, sisu ja õppemeetodite osas