LÕK ÕPPEVARA LÕK ÕPPEVARA KOOSTAMINEKOOSTAMINE

LÕK ÕPPEVARA LÕK ÕPPEVARA KOOSTAMINEKOOSTAMINE

ANA KONTORANA KONTOR

20. 03. 200920. 03. 2009

Õppevara koostamise eeldused

Põhihariduse lihtsustatud õppekava/ainekava tundmine

• LÕK üldosa • Ainekava vastava kooliastme üldosa• Õppesisu - võrdlevalt eelmine, järgmine klass• Õpitulemused - võrdlevalt eelmise klassiga• Teiste ainete raskusastme põhimõtted

(eesti keel, matemaatika)

OLULISED KÜSIMUSED

Mida õpetan? - AINEKAVA

Kellele õpetan?LÕK-lapse vanus, kogemused,

kognitiivsed eeldusedKuidas õpetan?

– näitlikustamine,– materjali esitamine raskusastme kaupa,– teksti struktureeritus,– sõnastamine lähtuvalt LÕK-lapsest, eesti keele

ainekavast

.

KEVAD2. klass

Kevadkuud, nende järjestus.

Looduse muutumine kevadel.

Kevadisedloodusnähtu

-

sed.

3. klass

Kevadine pööripäev.

Kevade tunnused

eluta looduses, taime- ja loomariigis.

Teised õppeained

KEVAD2. klass

Kevadtööd aias ja põllul.

Pereliikmete tööd koduaias.

3. klass

Kevadtööd aias ja põllul.Köögiviljataime

de seemnete vaatlus, võrdlemine. Seemnete külv. Taime areng seemnest.

Teised õppe-ained

ÕPPEMATERJALI VORMISTUSÕPPEMATERJALI VORMISTUS

1. PILT

NB! Küsimused/korraldused, mis suunavad pilti vaatama

Eesmärk:• huvi äratamine teema/allteema vastu,• teksti sisu mõistmise toetamine.

2. TEKST

TEKSTI KEERUKUSE OLEMUS

1. Pikad sõnad.2. Tundmatud sõnad.3. Abstraktsed sõnad ja väljendid.4. Terminite rohkus.5. Keerulised grammatilised vormid.6. Struktuuri keerukus.

TEKST

• Struktureeritus - optimaalne liigendatus allteemadeks

• Alapealkirjad

• Sarnased teemad/allteemad sama struktuuriga

• Teksti selgus ja sidusus – teabe konkreetsus, loogiline järjestus

NB! Hoiduda mõttelünkadest, esitada kujutluspildi täpsustamiseks küsimusi/korraldusi

TEKST

• Sõnastamine - sõnade pikkus, sõnavara tuttavus, mõistetavus, liitsõnade ja tuletiste kasutamine,

sõnade konkreetsus/abstraktsus, üldistusaste,

• Eelistada LÕK-lapse töömälu mahule vastava pikkusega lihtlauset,lausekonstruktsioonid vastavuses klassi eesti keele ainekavaga

• Kirja suurus ja šrift, reavahe LÕK-i nõuetest lähtuv

3. ÕPPEÜLESANDED

• Töökorraldus – eesmärk

Sõnastus – tegevust käivitav

Seotus taotletava õpitulemusega - vastus tekstist leitav või teksti põhjal tuletatav

4. ÜLDISTAMINE

1. Võrdlemine – ühised jooned (üldnimetus), erinevus

2. Vajalikkus/kasulikkus3. jne

5. KOKKUVÕTEJäta meelde!

NÄITED

Töökorraldus• Vaata ringi ja mõtle, mis su ümber

on looduslik ja mis on inimese töö tulemusena saadud.

Vaata ringi ja mõtle, mis su ümber on looduslik ja mis on inimese töö tulemusena saadud.

1. Vaata enda ümber. 2. Nimeta looduslikke esemeid. 3. Nimeta inimese valmistatud esemeid.

-----------------------------------------------------– Mõtle ja nimeta veel looduslikke esemeid.– Mõtle ja nimeta veel inimese valmistatud

esemeid.

• Vaata joonist ja loe õpiku teksti ning jutusta, millised muutused toimusid tänapäeva inimese eellastega nende arengu jooksul.

Vaata joonist ja loe õpiku teksti ning jutusta, millised muutused toimusid tänapäeva

inimese eellastega nende arengu jooksul.

1. Vaata joonist – näita inimese eellase pilti/näita tänapäeva inimese pilti.

2. Loe ja leia vastused küsimustele:– Missuguseks muutus inimese keha asend?– Missuguseks muutus inimese aju?– Mis näitab, et inimesel on kõrgelt arenenud mõtlemisvõime?

• ………..

3. Leia laused tekstist. Täida tabel.Inimese eellane Tänapäeva inimene

LiikuminePeaaju suurusMõtlemineÕppimisvõime

4. Kirjelda inimese eellast/tänapäeva inimest.5. Millise arengu on läbi teinud tänapäeva inimene?

Üherakulised elusolendid

Ühest rakust koosnevad elusolendid

Rakud on väga väikesed. Mõned elusolendid on ka väga väikesed. Nende keha koosneb ainult ühest rakust. Vaata joonist 6.5. Amööb, kingloom, silmviburlane, ränivetikas on ühest

rakust koosnevad elusolendid. Neid nimetatakse üherakulisteks. Üherakulisi näeme ainult mikroskoobi abil.Üherakulised erinevad üksteisest oma kuju ja suuruse poolest.

Vasta küsimustele:1. Mitmest rakust koosneb üherakulise keha?2. Kuidas nimetatakse veel ühest rakust koosnevaid

elusolendeid?3. Nimeta kõige suurem üherakuline.4. Nimeta kõige väiksem üherakuline.

Üherakuliste elukohad.

Üherakulised võivad elada vees. Neid leidub tiikides ja järvedes, kraavides ja jõgedes, samuti meres.Üherakulisi elab ka mullas või suuremate elusolendite sees.

• Kus võivad üherakulised elada?• Nimeta veekogusid.

Bakterid

Bakterid on üherakulised. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised

elusolendid.

Vaata joonist 6.6. Missuguse kujuga on baktereid?Neid on pulga, palli, nuia, koma, kruvi või vorstikese kujuga.Osa baktereid elab vees. Vees liiguvad nad edasi

viburi abil. Mõnel bakteril on isegi mitu viburit.

Vaata joonisel 6.6 bakterite vibureid.

• Milleks on bakteritel viburid?• Joonista eri kujuga baktereid.

Bakterite tähtsusLooduses on bakteritel täita väga tähtis roll.Bakterite tegevus võib olla kasulik või kahjulik.

Kasulikud bakterid:• lagundavad taimede mahalangenud lehti ja oksi.• lagundavad loomade väljaheiteid ja surnud

loomi.• muudavad kahjutuks mürgiseid aineid.• aitavad toitu seedida. Sel juhul elavad nad

elusolendite sees. Näiteks elab palju baktereid lehmade ja lammaste sooltes. Lehmad ja lambad söövad rohtu ja heina. Bakterid aitavad neil seda seedida.

Kahjulikud bakterid võivad põhjustada: – haigusi - kopsupõletik, tuberkuloos,

keskkõrvapõletik, sarlakid;– haava mädanemist;– vistrike teket.

Vaata joonist 6.5. Soolekepike on bakter, mis põhjustab haigusi.

Vasta küsimustele:• Mis kasu on bakteritest?• Mida põhjustavad kahjulikud bakterid.

EDU JA INDU

ÕPPEVARA KOOSTAMISEKS!