Kati Kollom

KUU

Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km).

Läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.

Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.

Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem

kui Maa pinnal.Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/sTeine kosmiline kiirus on 2,4 km/s.

Seletus

Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.

Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha.

Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale.

Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena.Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna

paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa.

Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.

Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva.

Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu.

Kuu pind

Kolm hüpoteesi:Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja

Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii

kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda

ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.

Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele.

Päritolu

http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu

https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii

Kasutatud kirjandus

Tänan kuulamast!