Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 5 kuud 2014

Rahandusministeerium26.05.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• ELis kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on majandususaldus kevadkuudel veidi nõrgenenud;

• Eestis alanes mais kindlustunne märgatavalt teeninduses, kuid paranes ehituses, mujal on olukord stabiilne;

• Majandus kahanes I kvartalis 1,4%, kuid SKP nominaalne maht kujunes kevadel oodatust vaid veidi väiksemaks ;

• Palgatulu kiire kasv jätkub eelmise aasta teise poolega samas tempos; aprillis kasvas Maksuameti andmetel töötajate agregeeritud palgatulu 8,3%;

• Jaemüügi mahu kasvutempo püsib 6% lähedal;• Aastane inflatsioon mais 0,1%; toiduainete odavnemise

ning langevate impordihindade tõttu on inflatsioon madal; • Eksport pöördus I kvartalis kasvule (1,4%) tugeva

teenuste ekspordi tõttu, samas kaupade eksport oli väikses languses.

Lühikokkuvõte

Majanduskasv on EL riikides ebaühtlane

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aegrida

Majandususaldus Baltikumis kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne paranes vaid ehituses

COM

3 kuu keskmine

SKP reaalkasvu mõjutas lisaks lisandväärtuse langusele (1,2%) ka neto-tootemaksude negatiivne panus

Panused majanduskasvu (pp)

Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4Mäetööstus +0,2Info ja side +0,1Avalik haldus +0,1Meelelahutus ja vaba aeg +0,1

Laondus ja veondus -0,8Ehitus -0,4Energeetika -0,4Primaarsektor -0,3Neto-tootemaksud -0,4

ESA

Sisenõudlus ja eksport suurenesid I kvartalis

Hõive kasv püsib 0,7% ja palga kasv 7,5% juures

MTA

% v.e.a. 3kk

Jaemüügi kasvutempo kiireneb, palgatulul püsib

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenujääk kasvab, tarbimislaenudel vähenebMln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Tarbijahinnad tõusid mais 0,1%

Jooksevkonto puudujääk suurenes I kvartalis -3,5%ni SKPst.

RIIGIEELARVE TULUD

Viie kuuga laekus tulusid 3,1 miljardit eurot (38,3% eelarvest), mis vastas eelmise aasta tasemele (langus

0,3%)

Maksulaekumised kasvasid viie kuuga 7,6%

Eelarve 2014 (tuhat EUR)

5 kuud 2014 (tuhat EUR)

5 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 2 610 470 7,6% 39,4%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 2 142 989 7,6% 39,2%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 74 943 36,4% 22,6%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 140 299 -0,2% 43,1%

Sotsiaalmaks 2 245 740 906 757 7,9% 40,4%

Raskeveokimaks 4 200 2 070 4,9% 49,3%

Käibemaks 1 672 900 672 910 7,0% 40,2%

Aktsiisid kokku 836 850 323 953 6,8% 38,7%

Alkoholiaktsiis 225 000 82 169 6,7% 36,5%

Tubakaaktsiis 175 400 68 719 13,5% 39,2%

Kütuseaktsiis 402 000 157 859 5,3% 39,3%

Pakendiaktsiis 250 26 -76,1% 10,6%

Elektriaktsiis 34 200 15 180 -4,2% 44,4%

Hasartmängumaks 22 000 9 780 7,7% 44,5%

Tollimaks 28 700 12 276 -2,1% 42,8%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 467 480 7,7% 40,4%

Töötuskindlustusmakse 177 705 70 327 -1,2% 39,6%

Kogumispensionimakse 137 800 43 705 21,9% 31,7%

KOV tulumaks 783 232 322 959 9,4% 41,2%

Maamaks 59 000 30 489 -4,0% 51,7%

Mittemaksulisi tulusid laekus mais 81,4 mln € (5,8% eelarvest).

Viie kuuga on laekunud 461 mln € ehk 33,1% eelarves kavandatust, mida on väiksemate välistoetuste ja finantstulude

tõttu 30,4% vähem kui möödunud aastal

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 5 kuuga 39,9% plaanitust

• 2014. aasta viie esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 3,3 miljardit eurot ehk 10,9% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 41,7%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati mai kuu lõpuks kokku 501 mln eurot ehk 41,7% eelarvest (mullu 462 mln eurot, mis moodustas eelarvest 38,4%).

• Tööjõukuludeks kasutati viie kuuga 269 mln eurot.• Majandamiskulusid kasutati 232 mln eurot.

Peamised sotsiaalkulud 39,8% plaanitust• 2014. a viie kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,3 mld eurot ehk

39,8% plaanitust. Mai kulude kasutamine 265,2 mln eurot.

• Ülekulu ja põhjused:• Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ajateenijate eest 3,6

protsendipunkti- hooajalisus, I poolaastal on teenistuses kõige rohkem ajateenijaid, suvel vähem.

• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 1,97 protsendipunkti- prognoositust suurem saajate arv.

• Alakulu ja põhjused:• 1) prognoositust väiksem saajate arv :• - eripensionid: riigikontroll 4,5; riigikohus 10,2; prokurörid 6; I ja II astme

kohtunikud 13,1; parlamendipensionid 1,3 ja piirivalvurid ning politseinikud 2 protsendipunkti;

• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,3 ja asendusteenistujate eest 16 protsendipunkti;

• - vanemahüvitis 2,4; puuetega inimeste igakuulised toetused 1 protsendipunkti;• 2) riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 6,4 protsendipunkti-

II sambaga liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv);

• 3) vajaduspõhine peretoetus 41,7,3 protsendipunkti - 2014. aasta alguses kasutatakse eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.

• 4) töötutoetus 2,5 protsendipunkti - prognoositust suurem tööhõive.

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,8%• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 93,4 mln eurot (7,8%).

• Kulude kasvu % ja põhjused:• 1) pensionid 5,9% - pensioniindeksi ja pensionide tulumaksuvabastuse tõus

ning saajate arvu suurenemine;• 2) ravikindluskulud 7,5% - suurem sotsiaalmaksu laekumine; • 3) riigi poolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 28,8% -

riigipoolse panuse ja liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus; • 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest

10,1%; ajateenijate eest 2,2% ja asendusteenistujate eest 38,3% - sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;

• 5) töötutoetus 6,4% - päevamäära tõus 3,28 eurolt 3,62 eurole; • 6) vanemahüvitis 3,8% - töötasu alamäära tõus;• 7) universaalne peretoetus 3,7%, puuetega inimeste igakuulised toetused

1,4% - saajate arvu suurenemine.

• Kulude vähenemise % ja põhjused:• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 30,9%- tööhõive

kasv.• 2) vajaduspõhine peretoetus 100% - eelmisel aastal tehtud ettemaksu

kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud (5 kuu) I

5 kuud (mln eur) Mai (mln eur) PlaanitustRavikindlustus 361,0 74,7 40,2%Pensionikulu (I sammas) 618,2 125,9 40,7%Peretoetused 42,1 8,5 40,6%Vanemahüvitis 67,3 13,5 39,3%Puuetega inimeste igakuulised toetused 24,2 5,3 40,6%

Peamised sotsiaalkulud (5 kuu) II

5 kuud (mln eur) Mai (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 34,4 7,0 39,9%

Töötutoetus 4,0 0,71 39,1%

II sammas 137,5 29,5 35,3%

Investeeringud

Aasta esimese viie kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 128,5 mln eurot, 18,6 % eelarvest.Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga investeeringute tegemise aeglasem tempo tuleneb välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel. Struktuuritoetuste 2007-2013 rakendamise periood on faasis, kus projektid hakkavad järkjärguliselt lõppema, tööde mahud vähenema. Mahukatele taristuprojektidele on üldiselt iseloomulik viimase lepingumaksega viivitamine, kuniks tööd (tihti ka garantiitööd) on lõpetatud, mis võib projektide lõikes kumulatiivselt põhjustada märgatava lünga maksetes.

Välistoetuste väljamaksed oli maikuus protsentuaalselt suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

(2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

31.05.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetused

(2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 27,5% aastaks planeeritust

• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 31.05.14 27,5% protsenti plaanitust ehk 247,6 miljonit eurot. Seda on 36,2 miljolit eurot vähem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb struktuuritoetuste (vähenemine 50,0 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.

• Struktuuritoetuste (programmperioodi 2007-2013) arvel on seisuga 31.05.14 tehtud väljamakseid 145,6 miljonit eurot, ehk 29,0% planeeritust (2013. aastal – 195,6 miljonit eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 80,2 miljonit eurot, ehk 62,9% planeeritust (2013. aastal – 78,5 miljonit eurot). PÕM prognoosib maaelu ja kalanduse toetuste 2014. aasta eelarve ületaitmine.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 4,6 miljonit eurot ehk 28,2% planeeritust.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,9 miljonit eurot, ehk 45,4% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 4,3 miljonit eurot, ehk 34,4% planneritust.

Välistoetuste kasutamine programmperioodilStruktuuritoetused.

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 31.05.14 seisuga projekte heaks kiidetud 97,8% ja väljamakseid tehtud 80,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).

• Kõigest fondipõhisest sihttasemest on juba 2014. aasta sihttase (N+2) täidetud ning sihitakse 2015. aasta näitajaid. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.

• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on maikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 105,3 % ja väljamakseid tehtud 92,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega (meetmete eelarve ümbertõstmine on kooskõlastamisel).

• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 104,5 % ja 66,0% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009-2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 19,0% perioodiks määratud vahenditest (45 miljoni euro). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspäärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 68,4% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni euro).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 64,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljoni eurost).

Väljamakseid uue 2014-2020 programmperioodi vahenditest tehtud ei olnud.

Haigekassa

Haigekassa 4 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 31,2 mln eurot. Nelja kuu tulem on 9,5 miljonit planeeritust negatiivsem.

Tulusid on laekunud 287,7 mln eurot ehk 31,8% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 316,1 mln eurot ehk 34,9% aasta eelarvest.

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 1,6 mln eurot vähem. Kulud ületavad 4 kuu eelarvet 7,9 mln eurot.

Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 7,9% ning kulud kasvanud 9,9%.

Haigekassa Tervishoiuteenuste kulud olid 230,7 mln eurot ehk 34,9% eelarvest, sh

eriarstiabi 185,6 mln, üldarstiabi 27,5 mln, õendusabi 8,1 mln, hambaravi 7,2 mln ja haiguste ennetamise kulud 2,3 mln eurot.

4 kuu eelarve on ületatud eriarstiabis, ajutise töövõimetuse hüvitistes ja tervise edendamise kuludes.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 39,3 mln eurot ehk 40,8% eelarvest. Kulud ületavad 4 kuu eelarvet 2,4 mln euro võrra. Eelarve on planeeritud arvestades  sesoonsust haigestumises.

Ravimite hüvitiste kulud on 35,5 mln eurot ehk 32,2% eelarvest. Ravimite hüvitistes on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt enam kasvanud retseptide arv võrreldes retsepti keskmise maksumusega.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2,7 mln eurot ehk 30,4% aasta eelarvest.

Töötukassa

• 2014. a nelja kuu tekkepõhine ülejääk on 20,7 mln eurot ehk 37,7% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. a tulem 7,8 mln eurot (60,3%) suurem.

• Käeoleva aasta nelja kuu tulud on 65,5 mln eurot ehk 32,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 3,6 mln eurot (5,8%) suurem.

Kuised tulemid 2011-2014

Töötukassa KULU2014. a nelja kulu on 44,8 mln eurot ehk 30,6% eelarvest. Võrreldes eelmise

aasta sama perioodiga on kulu 4,2 mln eurot (8,6%) väiksem.

Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja % 2014. aasta eelarvest:• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 19,2%, (37,9% eelarvest),

maksejõuetuse korral 33,2% (eelarvest 28,7%); töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 7,2% (34,7% eelarvest), töötutoetus 5,9% (31,3% eelarvest), tööjõukulud 11,4% (28% eelarvest) ja majandamiskulud 11,6% (21,8% eelarvest).

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,8% (34,1% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 17,1% (34,2% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 36,5% (21,5% eelarvest) ja muud kulud 19,4%.

Kulude muutuste põhjused• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise

aastaga on kasvanud saajate arv 131 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1 495 eurolt 1603 eurole.

• Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on suurenenud, sest kasvanud on saajate arv 89 isiku võrra ning keskmine hüvitis tõusnud 1854 eurolt 1969 eurole.

• Töötutoetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3 884 isikule vähem, kuid 2014. aastal tõsteti toetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole, mille tõttu suurenes toetuse kulu.

• 2014. a nelja kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 302 eurolt 325 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 677 isiku võrra.

Töötukassa

• TÖÖHÕIVE

• 2014. a aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 32 662 isikut ehk 2 761 töötut (7,8%) vähem kui eelmisel kuul ja 9 138 töötut (22%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli aprill lõpus 5,1%, 2013. aastal samal ajal 6,6%.

• Uusi töötuid registreeriti nelja kuuga 22 822 isikut, mis on 2 993 (13,1%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 791 (14,9%) töötut vähem võrreldes eelmise kuuga.

• Töötuna arveloleku lõpetasid nelja kuuga 24 133 isikut, 2013. aastal samal ajal 24 345 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus mai lõpuks 1,3 miljardi euroni

• 2014. aasta mai lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,34 mld eurot. Sellest kassareservis oli 0,97 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 miljardit eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 79 mln eurot ehk 5,6%.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014

• 2014. aasta aprilli lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 109,5 miljonit eurot (0,55% SKPst).

• Sealjuures oli Keskvalitsus puudujäägis 167,8 miljoni euroga ja Sotsiaalkindlustusfondid 9,2 miljoni euroga, Kohalike omavalitsuste ülejääk ulatus aga 67,5 miljoni euroni.