11

LOODUSVARA & INIMVARALOODUSVARA & INIMVARA

Urmas Lekk 2010

22

Sõna „vara” kannab läänemeresoome ühistüvelisttähendusvälja, mille tähendused on „hingelineturva(tunne)”; „säästetud omand või asjad,ressursid”; „võimalus”, aga ka „täpsus, kaitse”;„osadus”; „õigus kasutada”. Seega on tegu laiematähendustaustaga, kui sellel sõnal on tänapäevatavakasutuses materiaalse omandi tähistajana.Inglise keeles on „vara” (asset) kõik, mis onväärtuslik ja kasulik, seda iseloomustavadomadused on veel „kvaliteet”, „ressurss”, „eelis”,„erilisus” ja „kindlus”, seega samuti märksa laiemtähendus kui vaid rahas mõõdetav.

Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused2010, lk.6

33

Loodusvara ja inimvara – Loodusvara ja inimvara – erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus

rahvuse ja kohaliku looduse säilimiseksrahvuse ja kohaliku looduse säilimiseks

““Eesti inimvara raport (IVAR):Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused 2010”võtmeprobleemid ja lahendused 2010”jaja““Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”toovad välja olulisemad probleemid ja toovad välja olulisemad probleemid ja

annavad soovitusi lahendusteks.annavad soovitusi lahendusteks.

Edasi on kõik otsustajate käes!Edasi on kõik otsustajate käes!Kui suur on siin rahva sõnaõigus?Kui suur on siin rahva sõnaõigus?

44

““Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”

on keskkonnaindikaatoritel tuginev kokkuvõte.on keskkonnaindikaatoritel tuginev kokkuvõte.

Aruanne sisaldab iga peamise keskkonnateema Aruanne sisaldab iga peamise keskkonnateema kohta strateegilist eesmärki, aegrida, analüüsi kohta strateegilist eesmärki, aegrida, analüüsi ja hinnangut.ja hinnangut.

Aruanne on koostatud mõeldes eeskätt Aruanne on koostatud mõeldes eeskätt otsustajatele.otsustajatele.

55

““Eesti inimvara raport (IVAR):Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused 2010”võtmeprobleemid ja lahendused 2010”esitab kokkuvõtvalt Eesti inimvara olulisemad esitab kokkuvõtvalt Eesti inimvara olulisemad

probleemid ja soovitused nende probleemid ja soovitused nende lahendamiseks.lahendamiseks.

Eesti inimvara arendamise Eesti inimvara arendamise poliitikasoovitused on esitatud kolme poliitikasoovitused on esitatud kolme valdkonna kaupa:valdkonna kaupa:

1)1) rahvastiku arvukus ja tervis; rahvastiku arvukus ja tervis; 2)2) inimvara kvaliteet ja rakendus, inimvara kvaliteet ja rakendus, 3)3) ühiskonna sidususe, sotsiaalseühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali suurendamine.ja kultuurilise kapitali suurendamine.

66

77

Loodusvarad on :Loodusvarad on : Taimed,loomad, st. üldisena kogu bioloogiline mitmekesisus Taimed,loomad, st. üldisena kogu bioloogiline mitmekesisus

e. elurikkuse. elurikkus Looduskeskkonna esteetiline iluLooduskeskkonna esteetiline ilu Väärtuslikud maastikudVäärtuslikud maastikud Vesi ( Maailmameri, järved, jõed, liustikud)Vesi ( Maailmameri, järved, jõed, liustikud) Õhk, tuul, atmosfäärÕhk, tuul, atmosfäär Põhjavesi Põhjavesi Sood Sood Kivimid, mineraalid, fossiilsed kütused,jt. maavaradKivimid, mineraalid, fossiilsed kütused,jt. maavarad Mullastik ( eriti huumuskiht)Mullastik ( eriti huumuskiht) MetsadMetsad Põllu- ja rohumaadPõllu- ja rohumaad

88

tuul on taastuv loodusvaratuul on taastuv loodusvara

99

1010

Loodusvarad ei ole ainult maavarad!

1111

Loodusvarad Loodusvarad Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine:Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine:

1) taastuvad loodusvarad -1) taastuvad loodusvarad -

taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näitekstaastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks

muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusidmuld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid

(päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). aga turvas ja pinnas ( mulla huumuskiht ) ???aga turvas ja pinnas ( mulla huumuskiht ) ???

2) taastumatud loodusvarad -2) taastumatud loodusvarad -

taastumatud loodusvarad on kivimid,taastumatud loodusvarad on kivimid,

mineraalid,maagid, kaevandatavad fossiilsedmineraalid,maagid, kaevandatavad fossiilsed

kütused, tuumaenergia tootmiseks kasutatavadkütused, tuumaenergia tootmiseks kasutatavad

maagid (uraanimaak).maagid (uraanimaak).

1212

MAAVIIENDIKUDMAAVIIENDIKUD

1313

MAAVIIENDIKUDMAAVIIENDIKUD

Sinine – RannamaaSinine – RannamaaKollane – VäinamaaKollane – VäinamaaPunane – MetsamaaPunane – MetsamaaHelesinine – MäemaaHelesinine – MäemaaRoheline – JõemaaRoheline – Jõemaa

1414

Inimeste heaolu ja elukvaliteedi paranedes on Inimeste heaolu ja elukvaliteedi paranedes on suurenenud ka vajadus loodusvarade järele. suurenenud ka vajadus loodusvarade järele. Igasuguse loodusvara suuremahuline Igasuguse loodusvara suuremahuline ammutamine, olgu tegu maavarade ammutamine, olgu tegu maavarade kaevandamise, metsa raiumise või kalapüügiga, kaevandamise, metsa raiumise või kalapüügiga, avaldab otsest survet keskkonnale. avaldab otsest survet keskkonnale.

Majanduskasvu aastatel on nii taastuvaid kui Majanduskasvu aastatel on nii taastuvaid kui ka taastumatuid loodusvarasid Eestis kasutatud ka taastumatuid loodusvarasid Eestis kasutatud küllaltki intensiivselt. Põlevkivi kaevandamise, küllaltki intensiivselt. Põlevkivi kaevandamise, metsa raiumise ja kalapüügi kõrval on metsa raiumise ja kalapüügi kõrval on drastiliselt kasvanud ehitusotstarbeliste drastiliselt kasvanud ehitusotstarbeliste maavarade kaevandamine.maavarade kaevandamine.

1515

1616

Eesti keskkonnaseisundi Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009:näitajad 2009:

Valdkonnad :Valdkonnad :– EnergeetikaEnergeetika– TransportTransport– MaakasutusMaakasutus– KalandusKalandus– MetsandusMetsandus– MaavaradMaavarad– KliimaKliima– ÕhukvaliteetÕhukvaliteet– VesiVesi– ElusloodusElusloodus– JäätmedJäätmed– Keskkond ja tervisKeskkond ja tervis– Keskkonnakaitsemeetmete Keskkonnakaitsemeetmete

rahastaminerahastamine

1717

http://www.keskkonnainfo.ee/index.phttp://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=2&tid=2hp?lan=EE&sid=2&tid=2

keskkonnainfo valdkonnadkeskkonnainfo valdkonnad( muide skeemil on toodud enamik ( muide skeemil on toodud enamik

loodusvarasid)loodusvarasid) http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lanhttp://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan

=EE&sid=781&tid=708&l1=2=EE&sid=781&tid=708&l1=2 siin lehel räägitakse loodusvaradest paraku siin lehel räägitakse loodusvaradest paraku

ainult maavarade ( ja sedagi vaid turba) ainult maavarade ( ja sedagi vaid turba) tähendusestähenduses

1818

http://elurikkus.ut.eehttp://elurikkus.ut.eeLiigid Kogud Vaatlused Sõnastik Töörühmad Teated

http://fibir.ut.ee/

1919

Bioloogiline mitmekesisus ehk Bioloogiline mitmekesisus ehk biodiversiteet e. elurikkusbiodiversiteet e. elurikkus

on kõigil antud alal leiduvate on kõigil antud alal leiduvate geenide, liikide, elupaikade ja geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma.ökosüsteemide kogusumma.

Biodiversiteet iseloomustab Biodiversiteet iseloomustab maakera taimede, loomade, maakera taimede, loomade,

seente ja mikroorganismide liikide seente ja mikroorganismide liikide ja nende elupaikade rikkust.ja nende elupaikade rikkust.

2020

Bioloogiline mitmekesisus :Bioloogiline mitmekesisus :*Geneetiline mitmekesisus on geenide *Geneetiline mitmekesisus on geenide

varieeruvus liigis või populatsioonisvarieeruvus liigis või populatsioonis

*Liigisisene mitmekesisus teatud alal ( areaal )*Liigisisene mitmekesisus teatud alal ( areaal )

Mida mitmekesisemad tingimused, seda Mida mitmekesisemad tingimused, seda rohkem liike.rohkem liike.

*Ökosüsteemide ( elukooslus, elupaik, *Ökosüsteemide ( elukooslus, elupaik, kasvukoht, ökonišš) mitmekesisuskasvukoht, ökonišš) mitmekesisus

2121

2222

61° north latitude

EESTI jääb 57° ja 59° põhjalaiuskraadi vahele

2323

Eestimaa looduse mitmekesisusEestimaa looduse mitmekesisus Eesti floora ja fauna mitmekesisus, võrrelduna teiste sama pindalaga Eesti floora ja fauna mitmekesisus, võrrelduna teiste sama pindalaga

aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suurimaid.aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suurimaid.Selle põhjuseks on :Selle põhjuseks on :

1.kliimatingimuste mitmekesisus, tulenevalt 1.kliimatingimuste mitmekesisus, tulenevalt geograafilisest asukohast, nii saarte kui mandriosa geograafilisest asukohast, nii saarte kui mandriosa olemasolu;olemasolu;

2.mere lähedus ja sisevete rohkus; Golfi hoovuse 2.mere lähedus ja sisevete rohkus; Golfi hoovuse läheduslähedus

3.mullatingimuste mitmekesisus, ühtaegu nii 3.mullatingimuste mitmekesisus, ühtaegu nii siluri(vähesel määral ordoviitsiumi ja devoni) siluri(vähesel määral ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide kui devoni liivakivide esinemine lubjakivide kui devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui lubjavaeste kui neutraalsete, lubjarikaste kui lubjavaeste muldade olemasolu;muldade olemasolu;

4.suure arvu liikide areaali ulatumine Eesti alale;4.suure arvu liikide areaali ulatumine Eesti alale;5.loodusmaastike suur osakaal;5.loodusmaastike suur osakaal;

2424

6.traditsiooniliste, ekstensiivsete maakasutusviiside 6.traditsiooniliste, ekstensiivsete maakasutusviiside püsimine Eestis kuni eelmise sajandi keskpaigani püsimine Eestis kuni eelmise sajandi keskpaigani ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste aastakümneteni;aastakümneteni;

7.vastavalt eelmisele pool-looduslike koosluste 7.vastavalt eelmisele pool-looduslike koosluste ( pärandkooslused ) suhteliselt ulatuslik säilimine ( pärandkooslused ) suhteliselt ulatuslik säilimine

ilmselt peaaegu 2000 aasta jooksul;ilmselt peaaegu 2000 aasta jooksul;8.segametsa ja okasmetsa vööndi kulgemine Kilingi-8.segametsa ja okasmetsa vööndi kulgemine Kilingi-

Nõmme – Paide -Rakvere joonel ( geobotaaniliselt Nõmme – Paide -Rakvere joonel ( geobotaaniliselt siiski Lääne-Baltikumi ja Ida-Baltikumi siiski Lääne-Baltikumi ja Ida-Baltikumi allprovintsi joon );allprovintsi joon );

9.võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses;9.võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses;10.introdutseeritud liikide seni vähene 10.introdutseeritud liikide seni vähene

naturaliseerumine ja metsistumine (kui nüüd naturaliseerumine ja metsistumine (kui nüüd sosnovski karuputk, tõlkjas ja mink välja arvata).sosnovski karuputk, tõlkjas ja mink välja arvata).

2525

2626

Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. rahuldamiseks.

Maakera pind on jagatud kategooriateks:Maakera pind on jagatud kategooriateks:- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa);- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa);- bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik - bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium);territoorium);- energiamaa (energia tootmiseks ja - energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala);jaotussüsteemideks vajalik maa-ala);- täisehitatud maa (hooned, teed jms);- täisehitatud maa (hooned, teed jms);- bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa.- bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa.

2727

Ökoloogiline seisund

2828

2929

InimvaraInimvaraInimvara kätkeb koguInimvara kätkeb kogu

ühiskonnale laiendatuna nelja mõõdet: ühiskonnale laiendatuna nelja mõõdet:

1.rahvastiku suurus ja dünaamika, 1.rahvastiku suurus ja dünaamika,

2.rahvastiku struktuur, jaotus eri 2.rahvastiku struktuur, jaotus eri rühmadeks, rühmadeks,

3.inimeste tervis, töövõime, teadmised, 3.inimeste tervis, töövõime, teadmised, väärtused ja hoiakud väärtused ja hoiakud

4. inimeste võimetekohane ja efektiivne4. inimeste võimetekohane ja efektiivne

rakendatus ühiskonna arengusse.rakendatus ühiskonna arengusse.

3030

http://www.kogu.ee/public/Eesti_Inimvara_Raport_IVAR.pdf

Vaata kindlasti ka EIA 2009

3131

Inimvara moodustab IVARi autorite määratletuna Inimvara moodustab IVARi autorite määratletuna

1.rahvastik; 1.rahvastik; 2.selle tervis ja töövõime;2.selle tervis ja töövõime;3.inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed;3.inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed;4.võimalus neid realiseerida,4.võimalus neid realiseerida,s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur; s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur; 5. rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna5. rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonnaeri osaliste panuse arvestamine; eri osaliste panuse arvestamine; 6. kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks6. kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteksarengusuundadeks. arengusuundadeks. Eesti pikaajaline eesmärk peaks olema tagada rahva arvulineEesti pikaajaline eesmärk peaks olema tagada rahva arvulinestabiilsus, tervis ja pikaealisus, stabiilsus, tervis ja pikaealisus, sotsiaalne ja kultuuriline sidusus, sotsiaalne ja kultuuriline sidusus, maailma parimatega võrreldav kvaliteet maailma parimatega võrreldav kvaliteet ning võimalikult suur rakendatus.ning võimalikult suur rakendatus.

3232l

maailmas elab 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja 130 000 e. 12% võõrsil

3333

Eesti inimvara võtmeprobleemid :Eesti inimvara võtmeprobleemid :1.elanikkonna vähenemine1.elanikkonna vähenemineAastaks 2050 väheneb Eesti rahvastik umbes 100 000 inimese võrra.Aastaks 2050 väheneb Eesti rahvastik umbes 100 000 inimese võrra. Põhjuseks eelkõige madal sündimus ja ja varajane suremus, elanikkonna Põhjuseks eelkõige madal sündimus ja ja varajane suremus, elanikkonna

vananemine ja väljaränne. Varajast suremust põhjustavad liiklussurmad, vananemine ja väljaränne. Varajast suremust põhjustavad liiklussurmad, peamisteks käitumuslikeks terviseriskideks on alkoholi liigtarvitamine, peamisteks käitumuslikeks terviseriskideks on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, vähene liikuvus ja ühekülgne toitumine.suitsetamine, vähene liikuvus ja ühekülgne toitumine.

2.suur väljaränne2.suur väljaränneLigikaudu 130 000 ehk umbes 12 % eestlastest omab võõrsil. Seni kõige arvukam, Ligikaudu 130 000 ehk umbes 12 % eestlastest omab võõrsil. Seni kõige arvukam,

Venemaa eestlaskond, väheneb, seevastu suureneb uutes väljarändemaades, Venemaa eestlaskond, väheneb, seevastu suureneb uutes väljarändemaades, eriti Soomes elavate eestlaste hulk. Väljarändajaid on nii ajutisi (õppima ja eriti Soomes elavate eestlaste hulk. Väljarändajaid on nii ajutisi (õppima ja töötama) kui ka ka neid, kes lõplikult Eestist lahkuvad. Raport soovitab töötama) kui ka ka neid, kes lõplikult Eestist lahkuvad. Raport soovitab soodustada suunatud immigratsiooni.soodustada suunatud immigratsiooni.

3.haridus3.haridusProbleemiks on hariduslik kihistumine, suur koolist väljalangemine, õpilaste ja Probleemiks on hariduslik kihistumine, suur koolist väljalangemine, õpilaste ja

õpetajate rahulolematus kooliga ja väike motivatsioon. Kõrgharidus on õpetajate rahulolematus kooliga ja väike motivatsioon. Kõrgharidus on killustunud ega vasta ühiskonna vajadustele.killustunud ega vasta ühiskonna vajadustele.

3434

3535

4.Ääremaad4.ÄäremaadLigi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle Ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle

poole Eesti pindalast. Rahvastik väheneb ja vananeb seal märgatavalt poole Eesti pindalast. Rahvastik väheneb ja vananeb seal märgatavalt kiiremini kui Eestis tervikuna.kiiremini kui Eestis tervikuna.

Naiste väljaränne on töökohtade vähesuse tõttu kiirem, seetõttu on mehi Naiste väljaränne on töökohtade vähesuse tõttu kiirem, seetõttu on mehi poolteist korda enam (pruudiprobleem). Ette võtlus on nõrk,tööpuudus suur ja poolteist korda enam (pruudiprobleem). Ette võtlus on nõrk,tööpuudus suur ja seetõttu sõltuvad paljud elanikud toimetulekutoetustest.seetõttu sõltuvad paljud elanikud toimetulekutoetustest.

5.rahvusvähemused5.rahvusvähemusedEesti keele vabalt valdajaid on venekeelsest elanikkonnast vaid 15 %. Venekeelsed Eesti keele vabalt valdajaid on venekeelsest elanikkonnast vaid 15 %. Venekeelsed

inimesed on vähe kaastud Eesti avalikku ellu, nad ei usalda Eesti institutsioone, inimesed on vähe kaastud Eesti avalikku ellu, nad ei usalda Eesti institutsioone, nende keeleõppe tulemused on kesised ja seetõttu on töötajaskonnal vähe nende keeleõppe tulemused on kesised ja seetõttu on töötajaskonnal vähe eneseteostusvõimalusi.eneseteostusvõimalusi.

6.majandus6.majandusMadal tootlikkus – toodete ja teenuste lisandväärtus on väike, majandusstruktuur Madal tootlikkus – toodete ja teenuste lisandväärtus on väike, majandusstruktuur

on vähese arengupotentsiaaliga. Kolmandikul tööealisest elanikkonnast pole on vähese arengupotentsiaaliga. Kolmandikul tööealisest elanikkonnast pole polegi erialast väljaõpet.polegi erialast väljaõpet.

Raport soovitab soodustada innovaatiliste ettevõtete teket, teha Raport soovitab soodustada innovaatiliste ettevõtete teket, teha investeeringuid sihipäraselt, vähendada tööjõu maksustamist.investeeringuid sihipäraselt, vähendada tööjõu maksustamist.

7.töötajad7.töötajadKasvab pikaajaline töötus, samas on puudus tippkompetentsiga tööjõust. Töötus Kasvab pikaajaline töötus, samas on puudus tippkompetentsiga tööjõust. Töötus

püsib kõrge vähemalt kluus-seitse aastat. Töötuse määra alandamiseks püsib kõrge vähemalt kluus-seitse aastat. Töötuse määra alandamiseks soovitab raport hüppeliselt suurendada töötajate ümber- ja täiendusõpet, soovitab raport hüppeliselt suurendada töötajate ümber- ja täiendusõpet, suurendada mitmete harude innovatsioonivõimet, leevendada tööturu suurendada mitmete harude innovatsioonivõimet, leevendada tööturu meetmeid, jne.meetmeid, jne.

3636

Eesti inimvara arendamise SOOVITUSED :Eesti inimvara arendamise SOOVITUSED :Rahvastiku arvukus ja tervisRahvastiku arvukus ja tervis Eesmärgid võiksid ollaEesmärgid võiksid olla1. (põlvkondade) rahvastiku taastootmise tagamine, perekondades 1. (põlvkondade) rahvastiku taastootmise tagamine, perekondades

soovitud laste arvu saamine;soovitud laste arvu saamine;2. enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate 2. enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate

lisandumine;lisandumine;3. Eesti vajadustest lähtuva efektiivse rändepoliitika kujundamine;3. Eesti vajadustest lähtuva efektiivse rändepoliitika kujundamine;4. vanemaealiste kasvav majanduslik aktiivsus koos 4. vanemaealiste kasvav majanduslik aktiivsus koos

sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsuse tagamisega.sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsuse tagamisega.Inimvara kvaliteet ja rakendusInimvara kvaliteet ja rakendus5. kvaliteetsele haridusele juurdepääsu ja kõigi alaealiste õppimise 5. kvaliteetsele haridusele juurdepääsu ja kõigi alaealiste õppimise

tagamine üle riigi;tagamine üle riigi;6. kõrgem õpetus- ja õpimotivatsioon;6. kõrgem õpetus- ja õpimotivatsioon;7. hariduse sisu ja mahu (sh täiskasvanuõppe) vastavusseviimine 7. hariduse sisu ja mahu (sh täiskasvanuõppe) vastavusseviimine

Eesti tulevikuvajadustega;Eesti tulevikuvajadustega;8. Eesti kõrgharidussüsteemi konsolideerimine, õppe- ja teadustööks 8. Eesti kõrgharidussüsteemi konsolideerimine, õppe- ja teadustööks

väärikate võimaluste loomine, teadlaste senisest oluliselt suurem väärikate võimaluste loomine, teadlaste senisest oluliselt suurem osalus poliitikakavade väljatöötamisel ning ettevõtete osalus poliitikakavade väljatöötamisel ning ettevõtete arendusprojektides;arendusprojektides;

3737

3838

9. suurema tootlikkusega traditsioonilised majandusharud ja lisandunud 9. suurema tootlikkusega traditsioonilised majandusharud ja lisandunud suurema lisandväärtusega ettevõtlus;suurema lisandväärtusega ettevõtlus;

10. töötuse määra alandamine;10. töötuse määra alandamine;11. tippkompetentsusega tööjõu lisandumine eri kanalitest (kõrgharidus, 11. tippkompetentsusega tööjõu lisandumine eri kanalitest (kõrgharidus,

suunatud immigratsioon).suunatud immigratsioon).Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali suurendamineÜhiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali suurendamineEesmärgid võiksid ollaEesmärgid võiksid olla12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete kommunikatsiooni-, 12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete kommunikatsiooni-,

transpordi- ja sotsiaalteenuste,transpordi- ja sotsiaalteenuste,kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine;kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine;13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste 13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste

üleriigilise võrgustiku loomine;üleriigilise võrgustiku loomine;14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste 14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste

vähendamine eestlastevähendamine eestlasteja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning ja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning

poliitilises osaluses;poliitilises osaluses;15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning 15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning

täiskasvanute õppes;täiskasvanute õppes;16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse 16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse

tagamine;tagamine;17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel;17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel;18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste 18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste

eneseteostusvõimaluste loomine Eestis.eneseteostusvõimaluste loomine Eestis.

3939

Loodusvara ja inimvara – Loodusvara ja inimvara – erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus

rahvuse ja kohaliku looduse säilimiseksrahvuse ja kohaliku looduse säilimiseks

““Eesti inimvara raport (IVAR):Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused 2010”võtmeprobleemid ja lahendused 2010”jaja““Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”toovad välja olulisemad probleemid ja toovad välja olulisemad probleemid ja

annavad soovitusi lahendusteks.annavad soovitusi lahendusteks.

Edasi on kõik otsustajate käes!Edasi on kõik otsustajate käes!Kui suur on siin rahva sõnaõigus?Kui suur on siin rahva sõnaõigus?

4040

Me jätame küll jälje ... kasutades oma oskuseid ...

aga küsimus on – millise jälje?