Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused 2010

Esitlus 18. augustil 2010

Ülesehitus

• Inimvara mõiste

• Rahvastikuprotsessid

• Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitalisuurendamine

• Inimvara kvaliteet ja rakendus

Inimvara mõiste

Inimvara moodustab IVARi autorite määratletuna: (1)rahvastik, (2)selle tervis ja töövõime,(3)inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja

võimed, (4)võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse

ja tööhõive struktuur, (5)rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri

osaliste panuse arvestamine ning (6)kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus

uuteks arengusuundadeks.

I Rahvastikuprotsessid

Rahvastiku arvu ja koosseisu muutus

Elanikkonna vähenemine u –100 tuhat aastaks 2050Põhjused:1. liiga väike sündimus, SSK 1,65 (vaja 2,1)2. liiga varane suremus, -4000 in. (kuni 65a) /a.3. negatiivne rändesaldo, hinnanguliselt -2000 in /a.

Eakate osakaalu kasv rahvastikus, u +100 tuhat

Ressurss:Üle 130 tuhande kaasmaalase maailmas, sh. u 40

tuhat hilisväljarändajat

Sünnid ja surmad Eestis 1994-2009

Meeste surma põhjused vanuseti Eestis 2008. aastal

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Muud haigused

Vereringe-elunditehaigused

Õnnetused,mürgistused jatraumad

Kasvajad

Allikas: Eesti Statistika

Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009

Eesti registreeritud välisränne 2000–2009 ja saldo

Surma põhjuste dünaamika 1989–2009 (1989 = 100%)

Võimalikud eesmärgid

1. (põlvkondade) rahvastiku taastootmise tagamine, perekondades soovitud laste arvu saamine;

2. enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate lisandumine;

3. Eesti vajadustest lähtuva efektiivse rändepoliitika kujundamine;- kaasmaalaste kaasamine

4. vanemaealiste kasvav majanduslik aktiivsus koos sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsuse tagamisega.

III. Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali

suurendamine

Sotsiaalse ja kultuurilise kapitaliga seotud probleemid

12. ääremaaliste kogukondade hääbumine, loodus-, kultuuri- ja inimressursside alarakendus;

13. suured regionaalsed arenguerinevused, mis suurendavad veelgi ääremaade laienemist ja tühjenemist Harju- ja välismaale;

14. venekeelse elanikkonna vähene usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu ja vähene kaasatus Eesti avalikku ellu;

15. senise eesti keele õppe kesised tulemused, mis takistavad venekeelse töötajaskonna, sh ka Eestis kooli lõpetanud noorte eneseteostust tööturul;

16. Eesti kultuuri ja eesti identiteedi ohustatus globaliseeruvas maailmas, kultuurilise kapseldumise oht;

17. loovuse asendumine tarbijaliku ja meelelahutusliku kultuurisuhtega;

18. Eesti vähene atraktiivsus kõrgetasemelise ja innovatiivse loomekeskkonnana – järelkasvu vähesus ja ajude pöördumatu äravool.

Eesti ääremaad

Rahvastiku kahanemine viimase 50 aasta jooksul vähemalt poole võrra või alates 2000. aastast keskmiselt vähemalt 1% aastas. Elanike tihedus alla 8 in/km2 või kaugus suuremastkeskusest on üle 50 km.

Ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle 50% Eesti pindalast

Iga kuu toimetulekutoetust saanudleibkondi 1000 el kohta 2008. a

4,14

2,88

0,050

1

2

3

4

5

Ääremaastuvad vallad Ääremaastumisriskigavallad

Tallinna tagamaa vallad

Eesti institutsioonide usaldajaid ja mitteusaldajaid eesti ja vene keelt suhtluskeelenakõnelevate inimeste seas (% küsitletud keelerühmast)

Eesti koht 16 ELi liikmesriigi seas kultuuri-tarbimise aktiivsuse

koondindeksi väärtuste alusel

Võimalikud eesmärgid• 5. kvaliteetsele haridusele juurdepääsu ja kõigi alaealiste

õppimise tagamine üle riigi;• 6. kõrgem õpetus- ja õpimotivatsioon;• 7. hariduse sisu ja mahu (sh täiskasvanuõppe)

vastavusseviimine Eesti tulevikuvajadustega;• 8. Eesti kõrgharidussüsteemi konsolideerimine, õppe- ja

teadustööks väärikate võimaluste loomine, teadlaste senisest oluliselt suurem osalus poliitikakavade väljatöötamisel ning ettevõtete arendusprojektides;

• 9. suurema tootlikkusega traditsioonilised majandusharud ja lisandunud suurema lisandväärtusega ettevõtlus;

• 10. töötuse määra alandamine;• 11. tippkompetentsusega tööjõu lisandumine eri kanalitest

(kõrgharidus, suunatud immigratsioon).

II. Inimvara kvaliteet ja rakendus

Inimvara kvaliteedi ja rakenduse probleemid

5. hariduslik kihistumine ja hariduse ebavõrdne kättesaadavus, suur koolist väljalangus ja alanev osalusmäär;

6. Eesti õpilaste ja õpetajate väike motivatsioon ja rahulolu kooliga;

7. hariduse struktuuri ja sisu mittevastavus ühiskonna arenguvajadustele;

8. kõrghariduse killustumine, piisavate tingimuste puudumine vaimse potentsiaali täielikuks realiseerimiseks, kõrghariduse vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, ebapiisav sisend majandus- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisse;

9. väikese tootlikkuse ja vähese arengupotentsiaaliga majandusstruktuur;

10. kasvav pikaajaline töötus;11. tippkompetentsusega tööjõu vähesus.

Labour productivity per person employed, EU27=100

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

LU IE BE FR NL AT FI SE UK € IT DE ES DK GR

EU27 MT

CY SI SK CZ PT HU EE LT PL LV RO BG

Tööjõu tootlikkus, EU 2007 = 100%

Allikas: Eurostat

Tööjõus osalemise määr

2007

Eesti töötud 1995-2010

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

1.01.1

995

1.04.1

995

1.07.1

995

1.10.1

995

1.01.1

996

1.04.1

996

1.07.1

996

1.10.1

996

1.01.1

997

1.04.1

997

1.07.1

997

1.10.1

997

1.01.1

998

1.04.1

998

1.07.1

998

1.10.1

998

1.01.1

999

1.04.1

999

1.07.1

999

1.10.1

999

1.01.2

000

1.04.2

000

1.07.2

000

1.10.2

000

1.01.2

001

1.04.2

001

1.07.2

001

1.10.2

001

1.01.2

002

1.04.2

002

1.07.2

002

1.10.2

002

1.01.2

003

1.04.2

003

1.07.2

003

1.10.2

003

1.01.2

004

1.04.2

004

1.07.2

004

1.10.2

004

1.01.2

005

1.04.2

005

1.07.2

005

1.10.2

005

1.01.2

006

1.04.2

006

1.07.2

006

1.10.2

006

1.01.2

007

1.04.2

007

1.07.2

007

1.10.2

007

1.01.2

008

1.04.2

008

1.07.2

008

1.10.2

008

1.01.2

009

1.04.2

009

1.07.2

009

1.10.2

009

1.01.2

010

1.04.2

010

Registreeritud

ILO

Töötuse kestvus Eestis 1997-2009

0

10

20

30

40

50

60

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008I kv.

2008II kv.

2008III kv.

2008IVkv.

2009I kv.

2009II kv.

2009III kv.

2009IVkv.

Kuni 6 kuud 6-11 kuud 12-24 kuud 24+ kuud

Allikas: Eesti statistika

Austria

Belgia

Bulgaaria

šveits

Tšehhi Vabariik

Küpros

Saksamaa

Taani

Eesti

Hispaania

Soome

Prantsusmaa

Kreeka

Ungari

Iirimaa

Island

Itaalia

Leedu

Luksemburg

Läti

Malta

Holland

Norra

Poola

PortugalRumeenia

Rootsi

Sloveenia

Slovakkia

UK

.15

.2.2

5.3

.35

.4K

õrgh

aritu

te o

saka

al h

õive

s

0 20000 40000 60000 80000SKP per capita

Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP elaniku kohta 2007.

*Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

0 0,5 1 1,5 2 2,5

Venemaa

Eesti

Slovakkia

Türgi

Hispaania

Poola

Portugal

Saksamaa

Tšehhi

Ungari

Austraalia

Prantsusmaa

ÜK

Belgia

Island

USA

Austria

Šveits

Kanada

Rootsi

Soome

Norra

Taani

Kõrghariduse avaliku sektori kulutuste %

SKPst 2006

Allikas: OECD 2009

Võimalikud eesmärgid12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete

kommunikatsiooni-, transpordi- ja sotsiaalteenuste, kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine;

13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste üleriigilise võrgustiku loomine;

14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste vähendamine eestlaste ja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning poliitilises osaluses;

15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning täiskasvanute õppes;

16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse tagamine;

17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel;18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste

eneseteostusvõimaluste loomineEestis.

Tänan tähelepanu eest!

Eva-Maria.Asari@kogu.ee