MAJANDUSLIKE MÕJUDE HINDAMINE

MAAKONNAPLANEERINGUTE JA NENDE KSH KOOSTAMISEL

Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia) Kaur Lass (OÜ Head) Tallinnas, 27.02.2014

Ekspertarvamuse eesmärk •  Anda suuniseid maakonnaplaneeringute

koostamisel majanduse arengu soodustamiseks ja majandusest tuleneva keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

•  Hinnangu eesmärk on soodustada mõistmist, mis mõjutab majandust ja ettevõtlust (sh regionaalsel tasandil) ning aidata langetada mitmekülgselt kaalutletud otsuseid maakonnaplaneeringute lahendustes riigile tulu saamiseks.

•  Maakonnaplaneeringutega saab teadlikult kujundada poliitikat, mille osaks on ärikeskkonna parandamine kohtadel.

•  Ettevõttluse võimaldab muuta edukaks põhimõte – seaduseid tuleb rakendada kõigile võrdselt ja piiranguid seada nii vähe kui võimalik, samas tagada avalike huvide kaitse.

Põhimõtted

Majanduse ja ettevõtluse tähtsus

•  Kahtlemata on otsustustes keskkonnakaalutlused väga olulised, kuid nendega koos on tähtis mõista ka ettevõtluse aluspõhimõtteid. Otstarbekas on soosida ettevõtlust, mis on jätkusuutlik, tööd pakkuv ja keskkonnaprobleemidele lahendusi otsiv.

•  Majanduse jätkusuutlikkus ja ettevõtluse olemasolu ning edukas toimimine on riigi eksisteerimiseks ääretult vajalikud. Ettevõtlusest tulenevad maksud on riigi ülalpidamise kulude katmise peamiseks allikaks. Seega ettevõtluse positiivne mõju riigile avaldub läbi maksutulu laekumise ja seda nii otsestest ettevõtlusmaksudest kui ka tööjõumaksudest.

Tänase Eesti dilemma

•  Ettevõtlusest laekuvatest maksudest vaid väike osal läheb otse kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Ettevõtlus on kohalike omavalitsustega (loe asukoha territooriumiga) läbi maksude Eestis hetkel vähe seotud.

•  Ettevõtluse soosimisel ja arendamisel on riigil nii suurem roll kui ka otsene (majandusliku kasu saamise) huvi kui kohalikul omavalitsusel.

•  Edu võtmeks on maakonnaplaneeringu koostamisse ettevõtjate kaasamine! Ettevõtjatel on nii ideesid, lahendusi kui ka võimalusi, kuidas kutsuda ellu positiivseid muutuseid.

•  Väikeses riigis määrab edu koostöö!

Miks maakonnaplaneering? •  Maakonnaplaneering on täpseim riigi poolt koostatav

planeering, mis võimaldab suunata asustust, majandust ja looduskeskkonda kui ühtset tervikut, võttes arvesse regionaalseid arengueeldusi.

•  Maakonnaplaneeringu sisulisel koostamisel on tegemist protsessiga kus seotakse kokku riiklikud ja kohalikud huvid. Kuna läbi kaasamisprotsessi on esindatud eri huvirühmad, siis on arutelude tulemusena võimalik jõuda kokkulepeteni, millega sätestatakse maakonna planeeringulahendus, mis muu hulgas määrab optimaalse tervikkeskkonna.

•  Riigi kohustus on leida optimaalne kokkulepe maakonnaplaneeringus ruumifunktsioonide reguleerimise ja vabaturu põhimõtte kujunemise vahel.

Miks maakonnaplaneering? •  Maakonnaplaneeringute abil saab riik tagada keskpika, ca

10-15 aastase, perioodi jooksul riigi huvide tasakaalustamise ruumis nii, et ettevõtlusvõimalused oleksid parimal viisil suunatud. Ei tohi unustada, et Eesti ruumilise planeerimise korralduses on maakonnaplaneeringud peamiseks tasandiks, mille kaudu saavutatakse keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Selleks on kindlasti vaja töötada läbi riiklikud ja kohalike omavalitsuste arengulised dokumendid ja asjakohased planeeringud.

•  Kui keskvalitsus on maakonnaplaneeringus käsitlenud majanduskasvu ja tööhõive olulisust konkreetses maakonnas või sätestanud ettevõtlust soosivaid reegleid põllumaade, metsamaade ja tööstus- ning ärialade kohta, siis on maavanemal maakonnaplaneeringute kaudu hiljem kohalike omavalitsuste sellekohane arengu suunamine võimalik. Oluline arutada läbi ka riigiasutuste võimalik paiknemine.

Miks maakonnaplaneering? •  Suurte ettevõtlusalade (tööstusparkide, tööstus- ja

tootmisalade), sadamate, kaubanduskeskuste, tuuleparkide, kaevandusalade, riiklike taristute jms asukohavalik ja paiknemise mõju ületab sageli ühe kohaliku omavalitsuse piire. Kuna riik on aga ettevõtlusmaksude peamine saaja, siis peaks riigil olema aktiivne huvi leida kohti kus ettevõtlust saaks edukalt ja kasumlikult arendada.

•  Maakonnaplaneeringus peaksid sellised riigile võimalikku tulu toovad hea asukohavalikuga ettevõtlusalade kohad olema markeeritud ja nende toimimiseks vajaliku taristutega hästi seostatud.

Planeeringute seosed kinnisvara väärtusega

Skeem: Kaur Lass, OÜ Head 2013

•  Kuigi maakonnaplaneeringu mõju maa hinnale on väike võrreldes üld- ja detailplaneeringuga, seisneb see ennekõike selles, kas mingile alale äri- ja tootmistegevuse või kinnisvaraarenduse kavandamine on hiljem läbi üldplaneeringu ja detailplaneeringu võimalik või mitte.

•  Enne piirangute seadmist on hädavajalik mõista nende piirangute mõju ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi riigi maksutulule ja jätkusuutlikkusele.

Planeeringute seosed kinnisvara väärtusega

Maakonnaplaneeringus saab ettevõtlust soosida läbi:

•  ruumilise tsoneerimise ja puhveralade määramise

•  looduskaitseliste huvide ja majanduslike huvide tasakaalustamise

•  asustuse arengu suunamise •  leevendavate meetmete kasutamise •  maakasutuse ehitusreeglite seadmise •  ettevõtjate õigeaegse kaasamise

otsustamisse

Majanduslikud mõjud saab jagada mõjudeks:

•  riigiasutuste ja omavalitsuste kuludele ehk riigi valitsemise ja riigi arengu suunamise kuludele (näiteks maksumaksjate arvu vähenemine läbi väljarände või töötuse, mis vähendab riigi võimekust riiki pidada, kaasneva kulud asustuste ümberpaigutamiseks jne);

•  ettevõtluskeskkonnale ja ettevõte tegevusele (ettevõtete investeerimisvõime, töökohtade loomise võime jms aga ka ettevõtte paigutusvõimalused ruumis ja ettevõtete jätkusuutlikkus võimalike uute piirangute tõttu jne);

•  leibkonna toimetulekule (head majanduslikud olud tagavad töökohad ja hea sissetuleku elanikele, mille tulemusel paraneb elatustase; ettevõtjate lahkumine viib töökohtade kadumise ning väljarändeni);

•  inimeste tervisele (tervishoiu kulude kasv näiteks stressi arvel, keskmise eluea vähenemine halva töökeskkonna või vähese toimetuleku tõttu jms);

•  looduskeskkonnale ja loodusressursside tarbimisele (ettevõtted mõjutavad oma tegevusega loodust kas negatiivselt kasutades ebamajanduslikult taastumatuid loodusressursse ja suunates keskkonda heitmeid või siis positiivselt, suurendades ressursside taaskasutust, kasutades vähem materjalimahukaid tootmisprotsesse jne).

Dokumendid ja allikad, mida aluseks võttes tuleks mõjusid hinnata:

•  Rahvusvahelised planeeringud ja koostöökokkulepped •  Üleriigiline planeering Eesti 2030+ •  Riiklikud arengukavad •  Maakondlikud arengukavad/strateegiad •  Naabermaakondade planeeringud ja kehtivad maakonna-

planeeringud •  Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud •  Kohalike omavalitsuste arengukavad sh

eelarvestrateegiad •  Suuremate objektide ja alade detailplaneeringud

Mõjude ruumilist hindamist saab kajastada mõjude ulatuse skaalal:

•  lokaalne: mõjud, mis toimivad lokaalse tähtsusega ressurssidele/objektidele, näiteks teeninduse arengule;

•  piirkondlik: mõjud, mis toimivad piirkondliku tähtsusega ressurssidele/objektidele, näiteks töökohtadega seotud igapäevase pendelrände suurenemine;

•  maakondlik: mõjud, mis on seotud maakonna kui terviku arenguga, näiteks tema unikaalsuse ja võimaliku majandusliku spetsialiseerumisega lähtuvalt kohalikest ressurssidest ja asukohaeeldustest;

•  maakonnaülene: mõjud, mille osas tuleks planeeringu koostamisel teha koostööd maakonna naaberaladega, nii kohalike omavalitsuste kui maavalitsustega, näiteks asustuse suunamine piirialadel, teedevõrgu arendamine;

•  riiklik: mõjud, mis toimivad riikliku tähtsusega ressurssidele/objektidele, näiteks sadamate ja lennuväljade asukoha määramine;

•  riigipiiriülene: mõjud, mis ületavad riigipiire näiteks väga suurte ja ohtlike tööstusobjektide rajamine (piiriülene keskkonnasaaste), aga ka Eesti kodanike tööränne Soome jm.

Ettevõtlusalad

•  Ettevõtluse arendamise kajastamiseks võib koostada ettevõtlusalade kaardi, kus saab välja tuua:

–  rajatud ja väljaarendamise faasis olevad ettevõtlusalad; –  kavandamisfaasis olevad ettevõtlusalad ja tööstuspargid (riiklike

ja kohalike omavalitsuste arengukavadega, planeeringutega ja muude dokumentidega sätestatud alad või mõnel muul tasandil planeerimismenetlusse juba võetud alad, nt alad, millele koostakse detailplaneeringut);

–  perspektiivsed, maakonnaplaneeringus esmakordselt märgitud uued ettevõtlusalad.

Pane tähele

•  Väga oluline, et planeeringu koostajad ega KSH ekspert ei satuks hindamisel nö copy-paste meetodi küüsi.

•  Üks ja sama range ehituse ja maakasutuse reegel näiteks Viimsis ja Häädemeestel võib olla väga erineva majandusliku mõjuga. Ühel juhul võib range piirang toetada valla jätkusuutlikust ja teisel juhul viia valla elanikkonna väljarändeni või muutumiseni suvitusalaks.

Pane tähele •  Kaubanduskeskuste asukohtade valikul tasuks piirangute ja

reeglite koostamisel lähtuda piirkonniti eri normatiividest. Näiteks võiks Tallinnas ja Tartus olulise suurusega kaubanduskeskusena käsitleda üle 20 000 m2 kasuliku pinnaga ja mujal Eestis üle 6000 m2 kasuliku pinnaga keskusi. Selliseid keskusi ei tohiks paika panna vaid ühe omavalitsuse kontekstis vaid kogu regiooni teenindamist arvestades.

•  Tasub kaaluda kas mitu tööstusparki ühes regioonis on jätkusuutlikud ja kas sinna jagub kliente ning kas neid jõutakse ülal pidada.

•  Asjatult suurte kaubanduskeskuste ja konkureerivate tööstusparkide lahendused võivad ühiskonnale kaasa tuua ebamõistlikke kulusid, mis kaasnevad näiteks linnakeskuse ümberpaigutamisega ja igapäevaste liikumisalade olulise laienemisega (nt lähipoe asemel kaubanduskeskuse külastamiseks auto sundkasutamine). Rumala ettevõtja võib nn liigne arendamine aga viia pankrotti, mille tulemused mõjutavad ka taas ühiskonda (lagunevad hooned, hüppeline tööpuuduse kasv).

Kokkuvõtteks •  Maakonnaplaneering on täpseim riigi poolt koostatav

planeering, mis võimaldab suunata asustust, majandust ja looduskeskkonda kui ühtset tervikut, võttes arvesse regionaalseid arengueeldusi.

•  Maakonnaplaneeringu sisulisel koostamisel on tegemist protsessiga kus seotakse kokku riiklikud ja kohalikud huvid.

•  Asutuse arengu suunamisel, maavarade kaevandamisel, looduskaitseliste piirangute kehtestamisel ja rohevõrgustike määramisel on kõigel olemas majanduslik mõju.

•  Mõjude hindamisel ja kaalutlusotsuste langetamisel peab olema peamiseks väärtuseks konkreetse maakonna jätkusuutlikkuse tagamine ja seda nii riiklikus vaates kui maakonnapõhises tervikus.

Kokkuvõtteks •  KSH ja maakonnaplaneeringuga seotud

keskkonnakaalutluste tegemisel on väga oluline mõista majandusarengu aluspõhimõtteid, nende seoseid teiste eluvaldkondadega ja majandustegevusest tulenevat riigi tulu allikat, mis senises planeerimispraktikas on kahetsusväärselt saanud väga vähe tähelepanu, nii lahenduste läbitöötamisel kui nendega arvestamisel.

•  Majanduskeskkonna mõjude hindamisel ei tohi unustada majandustsüklite arvestamist (kasvufaaside vaheldumine majanduskriisidega ja vahepealsed kõikuva suunaga perioodid) ja Eesti avatust maailmamajandusele.

•  Oluline on meeles pidada, et suur osa Eesti ettevõtjaid on maailma mastaabis väikeettevõtjad. Hea maakonnaplaneering pakub ettevõtjale pigem tuge ja seab vaid vajalike ja põhjendatud (maakasutus) reegleid. Seda tehes kindlustab riik endale maksutulud!

Kokkuvõtteks •  Maakonnaplaneeringute majanduslike mõjude hindamisel

tuleb KSH aruandes kindlasti analüüsida: –  Üleriigilise planeeringu ja majandusarengut tagavate riiklike ja

kohalike omavalitsuste arengukavade ja nendest tulenevate poliitikaid;

–  Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes olevate äri- ja tootmisalade ning kinnisvaraarenduse plaane;

–  Asustuse ja taristu arengut; –  Maavarade kaevandamist; –  Mõjud ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete jätkusuutlikkusele,

maakonna nutikas spetsialiseerumine; –  Investeeringute jätkusuutlikkus kavandatavate suurobjektide osas; –  Mõju keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ülalpidamiskuludele

ehk riigi valitsemisele kuludele; –  Mõjud inimese tervisele ja varale; –  Mõjud looduskeskkonnale ja loodusressursside tarbimisele ja

loodusvarade kasutamisele; –  Piirkondlike ja regionaalsete eripärade arvestamine majanduse

suunamisel.

Kokkuvõtteks •  Eelmisel slaidil toodud asjaolusid tuleb vaadelda

omavahelises koosmõjus ja edasise jätkusuutlikkuse kontekstis. Vajalik on anda hinnang maakonnale kui tulevikule, võttes arvesse nii ruumiplaneerimisega kui ka majandusarengutega kaasnevaid mõjusid.

•  Riigi kohustus on maakonnaplaneeringutes läbi majanduslike mõjude hindamise leida optimaalne kokkulepe maakonnaplaneeringus erinevate objektide ja alade paigutuse reguleerimise ja vaba lubamise vahel.

•  Maakonnaplaneering peab tagama kohalike omavalitsuste üleste riiklike taristute (maanteed, raudteed, veeteed, lennuväljad, sadamad, elektriliinid, tootmisalad, koolid, lasteaiad, haiglad jt sotsiaalrajatised tervikvõrgustikena) toimimiseks optimaalsed (majanduslikud) võimalused.

Kokkuvõtteks •  Majandustegevuse mõjude hindamine laiemas

kontekstis peab viima selleni, et avalikkus, planeerijad ja KSH eksperdid saavad koos välja töötada mõistlikud keskkonnatingimused, mida saab maakonnaplaneeringus kehtestada ja tegelikus elus hiljem ka järgida.

•  Maakonnaplaneering peab aitama kaasa avalikult kokkulepitud suunas (nt Eesti 2030+ ruumilise arengu visioon ja planeeringus olevad eesmärgid) edasi liikumisele, seda nii üleriigiliste vajaduste parema rahuldamise kui maakondliku konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõusu kontekstis. Seepärast tuleb maakonnaplaneeringu tulemused asetada riigi regionaalpoliitika konteksti ja pakkuda maakonnaplaneeringus omapoolsed meetmed vajalike ruumimuutuste esilekutsumiseks.

Lõpetuseks

•  Maakonnaplaneering peab olema piisavalt ambitsioonikas, et mitte osutuda edaspidi majandusarengu piduriks.

•  Majanduslike mõjude hindamine võimaldab kontrollida, et seatud ambitsioonid oleksid majanduslikult põhjendatud ja toimiksid kasutoovalt nii riigile kui eraettevõtjatele ning suurendaksid elanike üldist heaolu ja toimetulekut jätkusuutlikuna.

RUUMILISE PLANEERIMISE VÕLU ON VALDKONNAÜLENE LÄHENEMINE!

Täname! •  Meie koostatud ekspertarvamus on kõigile avalikult kättesaadav

Siseministeeriumi kodulehel: https://www.siseministeerium.ee/public/Majanduslikud_mojud_maakonnaplaneeringute_keskkonnamoju_strateegilise_hindamise_labiviimisel.pdf

•  Rivo Noorkõiv on ettevõtjana tegutsenud alates 1998. aastast. Ta on OÜ Geomedia juhatuse esimees ning konsultant. Rivo on töötanud konsultandina alates 1996. aastast ja keskendunud regionaalarengu ja avaliku halduse suunamise ning uurimise teemadele. Kontaktinfo: +372-5132414, rivo@geomedia.ee

•  Kaur Lass on ettevõtjana tegutsenud alates 1997. aastast. Ta on OÜ Head juhatuse liige, planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant. Kaur on konsultandina töötanud alates 1995. aastast ja osalenud enam kui 400 planeeringu koostamisel planeerija, projektijuhi või KSH eksperdina. Kontaktinfo: +372-5083906,

kaur.lass@headandlead.com

Esinejatest