Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis

Marje Tammert

Ei tohi jätta kahe silma vahele asjaolu, et „õppijad võivad saavutada

väljundeid, mida polnud kavandatud“.

– John Biggs, Catherine Tang„Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis“, lk 7

Õppejõuna tahan pühenduda

üliõpilastele

uurimisteemale üliõpilastele

kolleegidele õppeainele

Õppejõuna peavad mul olema

tahe eesmärgid

tee vahendid

suhtlemisoskus teadmised

seostamisoskus üldistusvõime

Õppejõuna on mu ülesandeks

hinnata õpetada

toetada suunata

Õppejõuna soovin

tunnustust loomevabadust

rahulolu usaldamist

Üliõpilane ootab minult

üldistusi teadmisi

seoseid oskusi

tunnustust loomevabadust

rahulolu usaldamist

Üliõpilane õpib

laiendades omandades

seostades tõlgendades

kohandades kogudes

sulandades omaks võttes

nauditavat vajalikku

huvitavat kasulikku

Üliõpilane säilitab

väärtusliku mõistetu

tähendusliku kinnistunu

Õppija eduusku toetan

koostööle suunates

ülesandeid doseerides

ajakasutust piiritledes

hirmehajutades

edule kaasa elades

väljakutseid esitades

meisterlikkust hinnates

edukogemust eeldades

Efektiivseiks õppemeetodeiks pean

individuaalset juhendamist

praktilisi komponeerimisi

omaloomingulisi katsetusi

iseseisvaid uurimusi

tagasisidet loenguid

harjutusi arutelusid

Minu üliõpilaste meelest on hea õppejõud selline, kes

räägib ja kuulab

innustub ja innustab

areneb ja laseb areneda

suunab ja inspireerib

Iga kognitiivne õppimine sisaldab emotsionaalset komponenti:

nauditavust, vajadust või isegi sundimist.

Iga emotsionaalne õppimine sisaldab ratsionaalset elementi – mõistmise või

arusaamise mõttes.

– Knud Illeris

Aitäh tähelepanu eest!

Koostanud Marje TammertLarissa Jõgi inspireeriva Kõrgkoolididaktika

kursuse raames Tallinna Ülikoolis 2009. aasta aprillis.

Üle vaadanud ja üles laadinud 2013. aasta märtsis.