Põhikooli uurimistöö

Uurimistöö ja loovtöö põhikoolis

Kai Pata

1. Mida nõuab RÕK? •  Läbivatest teemadest lähtuv

–  keskkond ja jätkusuutlik areng (kirjeldav uuring, eksperiment, arendusuuring, tegevusuuring)

–  tervis ja ohutus (kirjeldav uuring, tegevusuuring) –  väärtused ja kõlblus (kirjeldav uuring, tegevusuuring) –  elukestev õpe ja karjääri planeerimine (kirjeldav uuring) –  kodanikualgatus ja eDevõtlikkus (nt. arendusuuring,

tegevusuuring) –  kultuuriline idenEteet (nt. loovtöö) –  Teabekeskkond (nt. arendusuuring, hinnangu-‐uuring) –  tehnoloogia ja innovatsioon (nt. arendusuuring, tegevusuuring,

hinnangu-‐uuring) •  Õppeaineid lõimiv •  Individuaalne või kollek7ivne

–  Uurimus –  Projekt –  Loovtöö

Mis on mis? •  Uuringute tulemiks on nii teadmised (kirjeldav uuring,

eksperiment), loodud objekEd, seadmed, protsessid, ja nende rakendused (arendusuuring) või hinnangud nende kohta (hinnangu-‐uuring), muudetud olukorrad ja lahendused (tegevusuuring).

•  Projekt on ühekordne, kindla alguse ja lõpuga uudne arenduslik või teostusele suunatud eDevõtmine, kus eesmärgile jõudmine eeldab tegevuste planeerimist ja juhEmist. ProjekE saab läbi viia arendus-‐, tegevus-‐ või hinnangu-‐uuringu strateegia abil.

•  Loovtöö on eneseväljenduslik, loominguline protsess, mille loovat tulemi saavutamist võib läbi viia arendusuuringuna (kirjeldab loovtöö lähtealuseid ja/või töö tulemi eesmärke, oodatavat mõju) ning juhEda läbi projekEtöö (nt. näidend, film, sündmuse eDevalmistamine ja läbiviimine).

Juhendid

Töö objekEks on •  Objek7d ja esemed, nende ülesehitus ja kasutatavus,

nende loomine ja väärtuse hindamine (nt. arendusuuringus, hinnangu-‐uuringus)

•  Protsessid ja käitumisviisid, nende toimemehhanismide mõistmine, loomine ja muutmisvõimalused (nt. ülevaateuuringus, eksperimendis, arendusuuringus, tegevusuuringus)

•  Nähtused, millised on seaduspärasused (nt. ülevaateuuringus, eksperimendis)

•  Sündmused, nende esilekutsumine ja seletamine (nt. tegevusuuringus, ülevaateuuringus)

•  Juhtumid, nende põhjalik selgitamine (nt. kirjeldavas uuringus)

•  Käsitlusviisid, arvamused, tähendused (nt. kirjeldavas uurimuses, tõlketöös)

2. Uuringustrateegiad •  Kirjeldav uuring, ülevaateuuring (survey) – kirjeldav uurimus, mis kogub loomulikus olukorras infot ja määratleb seoseid nähtuste või nende komponenEde vahel

•  Eksperiment (experiment) – katse kontrollitud olukorras põhjuslike seoste kontrollimiseks

•  Arendusuuring (design based research) – uue lahenduse -‐ objekE, protsessi -‐ loomine

•  Tegevusuuring (ac4on research) – olukorra parandamisele suunatud

•  Hinnangu-‐uuring (evalua4on research) – objekEde/protsesside võrdlemine tunnuste alusel, reastamine, et anda hinnangut väärtusele; objekE/protsessi eesmärgipärasuse väljaselgitamine

Näited: mis uuringustrateegiad? •  2006. aasta äikesevaatlused Muhus •  Aspartaami kasutamisest ja leidumisest karastusjookides •  Omadussõnad trükireklaamides •  Neljaliikmelise pere ostukorv ja muud kulutused •  InterneEkaubanduse tuntus põhikooliõpilaste seas •  Koolirõõm ja seda mõjutavad tegurid •  Mida hindavad õpilased õpetajates •  Kas inimesed teavad ja kus kasutatakse Võrumaa tunnuslauset? •  Erinevate juureEste mõju piima hapnemisele •  Hõõglambi ja säästupirni võrdlus •  Õpilaste helkurite peegeldusomaduste võrdlemine •  Õunaäädikas ja selle valmistamine •  Uuemeedia võimaluste kasutamine tavakoolis õpilaste akEveerimiseks •  "Varsakabja" kodulehe koostamine •  Viirustõrje programmide võrdlus •  Tõlketöö Nan Gilbert "The Unchosen" •  Lapsena Siberis •  Rahvaarvu muutus kodukohas viimase 10 a jooksul ja sellega seonduvad probleemid •  Minu vanaisa Joann Adramehe elulugu •  Nõukogude aja noore inimese elu •  Minu vanaisa ja ema elu EesE erinevate võimurežiimide ja NLKP peasekretäride ajal •  Õpperada: Igaküla talud ja pered, kohad ja legendid •  EfekEivne tunniplaan – võimalik või võimatu? •  Koolilõuna vastavus EesE toitumissoovitustele •  Milline peaks olema interakEivne klass

Uuringutüübi valik sõltub teadmisest

•  Avastuslik uuring: Uuritava probleemi komponendid ja võimalikud seosed on osaliselt tundmatud. Põhitunnuseks probleemi lahendamisel on selle paindlikkus. Kui saadakse uut infot võib lahenduse otsimise käik muutuda.

•  Kirjeldav uuring: Probleemi komponendid on häsE teada kuid vajavad struktureerimist. Struktureeritud instrumendid, uuringuplaan stabiilsem.

•  Põhjuslik uuring: Uuritava probleemi komponendid on struktureeritud ja teada ja uurija saab tegeleda põhjuslike seostega. Eksperiment.

Avastuslik ja kirjeldav uuring

•  Kirjeldatav (descrip4ve) – uurija püüab dokumenteerida, mis nähtused ilmnevad. See võib olla nii kvalitaEivne (kirjeldus sõnades) või kvanEtaEivne (kirjeldus numbritega). –  Etnograafiline, autoetnorgaafiline (ethnographic) – püüab kirjeldada grupiliikmete käitumist ja vastasEkuseid suhteid sotsiaalsel tasandil. See põhineb kvalitaEivsel tehnikal, eelkõige vaatlusel ja tähelepanekul.

– Ajalooline (historical) – püüab kirjeldada ja seletada mineviku olusid. Põhineb kvalitaEivsetel andmetel: dokumenEdel ja suulistel jutustustel.

RAKENDUSUURINGUID

PÕHIUURINGUID

Põhjuslik uuring

•  Seoseid otsiv (correla4onal) – uuringus leitakse ühe muutuja seos teise muutujaga, uuritakse vahekorda kahe muutuja vahel, mille üle uurijal puudub otsene mõjutamise võimalus (nt. vanus ja õppeedukus, tegevus ja tulemus), eesmärk on leida seoseid kahe erineva muutuja vahel, puudub võimalus tõestada.

•  Eksperimentaalne (experimental) – uurija manipuleerib ühe muutuja taset ja vaatleb teise muutuja taseme muutust (nt. muudetakse õpetamise metoodikat ja vaadeldakse õppeedukust). Eesmärk on kontrollida, kas kahe muutuja vahel on mingit põhjuslikku seost.

PÕHIUURINGUID

Eksperimendi tüüpe

•  Eksperimendi käigus uurija kogub andmeid, et oma oletust kontrollida –  Mõõtmiseksperimendis tehakse mõõtmisi –  Vaatluseksperimendis tehakse vaatlusi –  Mudeleksperimendis luuakse uuritava objekE mudel (või

makeD), mille abil tehakse mõõtmisi/vaatlusi ning seejärel kantakse mudeliga saadud tulemused üle reaalse fenomeni kirjeldamisse (kasutatakse kui ei saa eksperimenE läbi viia reaalse nähtusega, sest see on liiga väike/suur, aeganõudev, kompleksne, ohtlik katsetamiseks)

–  Simulatsioon kui eksperiment on nähtuse, protsessi või olukorra mudeldamine katse eesmärgil, mida võib teha nii reaalses olukorras läbi mängides, kui ka arvuEsimulatsioonina

–  MõLeline eksperiment toimub mõDeliste objekEdega, mida teooriate kohaselt seotakse, kasutades dedukEivset, indukEivset või abdukEivset loogikat

METOODIKA

TULEMUSED

EESMÄRK

UURIMISKÜSIMUS, HÜPOTEES

TULEMUS

KIRJANDUSE ÜLEVAADE

TOETAB JA VÕIMALDAB TULEMUSI HINNATA

VASTUSED

UURIMISTEEMA

PROBLEEM

PIIRAB TÄPSUSTAB

LUBAB LOOB

MÄÄRAB

Probleem

Oletus

Vaatlused, andmed

Teadmised

Ideed

Katseplaan ja teostus

Tulemuste uurimine

Järeldused

Üldistus Ana- loogia Hinnang

Probleemi oletatava lahenduse

õigsuse kontrollimine

Probleemi oletatava lahenduse loomine

Lühiuurimus põhikoolis •  Sissejuhatus:

–  Töö pealkiri –  Uuringu teema valik: vajalikkus, huvi seda uurida –  Probleemi püsEtamine, töö eesmärk ja uurimisküsimused

•  Kirjanduse ülevaade: –  Selgitada, kuidas see erineb referaadist –  Teabe kogumine, korrastamine, –  Tööga seotud info väljaselekteerimine ja sünteesimine teksEs,

–  Oma seisukohtade sõnastamine kirjanduse põhjal •  Uuringu metoodika:

–  Uurimuse kavandamine, ajakava, –  Uuringustrateegia, uuringu instrumendid, analüüsi viisid, –  Valim (kes või mis) või uuringu objekt (ese, protsess)

Kas referaat on uurimistöö?

•  Referaat on mingi teema, probleemi või kirjatüki sisukokkuvõte.

•  Referaat kirjeldab või resümeerib mõnda teemakäsitlust.

•  Referaat kirjutatakse kokku teiste autorite töödest ning selles esitatud referaadi koostaja mõLed peavad põhinema kirjandusallikatel.

•  Referaadi koostamine nõuab töös kasutatud kirjanduse allikates esinevate fakEde ja mõtete analüüsimist.

•  Referaadi eesmärgiks on arendada ainealase kirjandusega töötamise ja enda väljendamise oskust.

Kas tõlketöö on uurimus?

•  Tunneb tõlkeprotsessi ning tõlketöö käitumist uue kultuuri konteksEs, loob tõlketeksE semiooElise vastavuse originaaliga

•  Oskab rakendada oma teadmisi ja oskusi ning tõlkealast loovust

•  Oskab luua ja leida oma töös erinevaid variante ja •  tõlkelahendusi •  On pädev tõlkeelse ja -‐järgse analüüsi teostamises •  On tuDav erialase kirjandusega, orienteerub tõlketööks

vajalikes interneE infoallikates ja andmebaasides, ning oskab neid kasutada

•  Osab tõlke loomisel teha meeskonnatööd

Lühiuurimus põhikoolis •  Uurimuse läbiviimine, lahenduse pakkumine probleemile: – UuringuinstrumenEde loomine, (võib moodustada iseseisva arendusuuringu)

– Andmekogumine , andmete süstemaEseerimine, – Andmeanalüüs muuhulgas kirjeldav staEsEka, andmete esitamine erineval kujul,

– Arendus ja tegevusuuringus eseme/protsessi loomine, parendamine ja katsetamine

–  Järelduste tegemine, rakendusvõimaluste väljatoomine. •  Töö rakendamine või rakenduse planeerimine •  Töö kirjutamine ja vormistamine •  Töö esitlemine ja kaitsmine (hindamine)

Mida sissejuhatusse saan kirjutada?

•  Uurimuse teostajal on uurimisobjekEst ja selle omadustest suhteliselt ebamäärane eDekujutus – saab sõnastada uuringu teema ja uurimisprobleemi

•  Uurimuse teostajal on uurimisobjekEst piisavalt selge eDekujutus defineerimaks kesksemaid mõisteid (muutujaid, objekE omadusi) – saab püsEtada uurimiseesmärgid ja esitada uurimisküsimusi.

•  Lisaks põhimõistetele on uurimuse teostajal piisav eDekujutus nende vahelistest empiirilistest seostest (objekE omaduste, nende põhjuste ja tagajärgede kohta) – saab formuleerida hüpoteese.

Abiks uurimisprobleemi püsEtamisel

•  Milles on probleem?: Milliste tunnustega me iseloomustame uurimisprobleemi? – Millised kontseptsioonid ja teoreeElised seisukohad selgitavad uuritavat sündmust/objekE?

–  Kuna ja mis Engimustes uurimisprobleem ilmneb? – Millal ja mis Engimustes ta ilmsiks ei tule? –  Kuidas mõjutavad uurimisprobleemi ümbritsevas keskkonnas toimuv ja seal toimuvad muutused?

–  Kes on probleemi põhjustajad, kes on kannatajad? •  Kuidas lahendada?: Mis on võimalikud probleemi lahendused? Kas need lahendavad olukorra piisavalt, miks miDe?

•  Kõike ei saa uurida, kitsendamine: Millist lahendust proovin mina, miks?

Karastusjookide liigne ja mõtlematu tarbimine

Vähesed keskkonna-‐ alased teadmised

Vähesed keemia-‐ alased teadmised

Vähesed bioloogia-‐ alased teadmised

Vähesed sotsiaalsed oskused

Jäätmete hulga suurenemine looduses

Vähesed teadmised pH-‐st, oskamatus siduda igapäeva

eluga

Vähesed teadmised lahustest ja lahustuvusest

Ei tea seedeelundkonna talitluse iseärasusi

Ei tea immuunsüsteemi talitluse iseärasusi

Halb suuline eneseväljendus

Halb kirjalik eneseväljendus

Vähesed kogemused info otsimisel ja olulise

eristamisest ebaolulisest

Väärkäitumine kesk-‐ konna suhtes

On halb eeskuju

Ei mõtle oma tegude tagajärgedele

Ei oska määrata pH-‐d

Ei oska analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi

Ei tea tarbitava mõju seedeelundkonnale

Ei tea tarbitava mõju hammastele

Vähesed reporteri töö oskused

Vähesed kogemused plakaEte

koostamisel

Ei julge suuliselt väljendada

Ei julge esineda

Suhtlusbarjäärid

Ei julge oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohE

Vähesed oskused koostada katse-‐

plaani ja teha järeldusi

Ei oska eDekandeid korrektselt vormistada

Ei tea E-‐ainete ja vitamiinide mõju

Probleemipuu

Uurimistöö korraldamine põhikoolis on raskendatud

Eesmärgid

Õpilaste karastusjookide alase teadlikkuse

tõstmine

Keemialaste oskuste arendamine

Bioloogiaalaste teadmiste arendamine

Sotsiaalsete oskuste arendamine

Lahused

pH

Keskkonnalaste teadmiste tõstmine

Seisukohtade kaitsmine

Suuline eneseväljendus Kirjalik eneseväljendus

Organiseerimine

Suhtlemine Reporteritöö ja oskused

Seedeelundkond

Immuunsüsteem

Halvad uurimisküsimused

Kas saab uurida? •  Kas MacDonald’i või Burger King’i burgerid on paremad (mille suhtes?)?

•  Mis on Skype’i tuleviku äriplaan (kas lubatakse uurida)?

Lai või kitsas? •  Kas põhikooliõpilaste (kelle?) pädevused (millised?) on rohkem (kui palju?) arenenud (mille suhtes?)?

Uurimisküsimused

Järjestamine •  Mis juhtus?

•  Milline on sündmuste toimumise järjekord?

•  Millistest etappidest mingi nähtus/tegevus/sündmus koosneb?

Võrdle ja vastanda •  Millised on nähtustega seotud sarnased ja erinevad tunnused/omadused?

•  Millised nähtuse 1 tunnsed on sarnased/vastavad nähtuse 2 tunnustele ja kuidas?

Uurimisküsimused

Uurimisküsimused

Kirjelda omadusi •  Milliseid kategooriaid/tunnuseid nähtusel on?

•  Mis iseloomustab nähtuse komponente?

Uurimisküsimused

Osast tervikule ja vastupidi, üldistamisprintsiip •  Mis on kogu nähtuse või kogu kontseptsiooni sisu?

•  Mis on selle peamised iseloomulikud osad?

•  Millised on peamiste osade komponendid?

Uurimisküsimused

Vaatepunk7d ja perspek7ivid •  Mis on nähtuse erinevad perspekEivid?

•  Kuidas käituvad/mõtlevad erinevate perspekEivide esindajad?

•  Miks erinevad perspekEivid esinevad?

•  Kuidas on erinevad perspekEivid kooskõlas/vastuolus?

Uurimisküsimused

Probleemilahendamine, Probleem/lahendus •  Milles seisneb probleem?

•  Mis on probleemi võimalikud lahendused?

•  Milline võimalik lahendus on parim?

•  Kuidas seda lahendust ellu viia?

Uurimisküsimused

Protsess, Põhjus/tagajärg, ennustamine •  Millest see nähtus on Engitud ja mis on selle tagajärjed?

•  Mis võiks järgmisena juhtuda?

Hüpotees •  Hüpotees on ”teaduslikult põhjendatud oletus” •  Hüpotees on uurimisküsimuse oletatav vastus

Kontrollitav Selgelt sõnastatud Kui ulatuslikult seletab? Mida võib veel seletada? Sobivus kehEvate paradigmadega

TEOORIA

HÜPOTEES

VAATLUS

TÕESTUS

TEOORIA

OLETUS

MUSTER

VAATLUS

dedukEivne indukEivne

Mõju ennustav hüpotees Hüpotees on kontrollitav väide, mis võib sisaldada ennustust

….VÕIB põhjustada … Šokolaad võib põhjustada vistrikke.

Teede soolatamine võib mõjutada elusEkku. Järgmisena peaks mõtlema, mida ennustus eeldab, KUIDAS võib

põhjustada ja MIS ON TAGAJÄRG?

KUI… SIIS…

Kui lehe värvuse muutus sügisel on seotud temperatuuriga, siis madal temperatuur mõjutab/põhjustab taimede lehtede värvuse muutust.

Tegurid hüpoteesis

•  Hüpoteesis on alaE kaks tegurit. •  Üks on ”sõltuv tegur”, ja teine ”sõltumatu tegur"

•  Sõltuv tegur on see, mida me eksperimendis vaatleme ja mõõdame, sõltumatu tegur on see, mida me teadlasena eksperimendis kontrollime ja muudame Kui lehe värvi muutus on seotud temperatuuriga, siis taimede mõjutamine madala temperatuuriga põhjustab muutusi ehe värvis.

Nullhüpotees

•  Null hüpotees on sageli vastupidine sellele oletusele, mida uurija tegelikult usub juhtuvat, seda kasutatakse hüpoteesi ümberlükkamiseks.

•  Hüpoteesi kontrollimine on null-‐hüpoteesi paikapidavuse kontrollimine eksperimentaalsete andmete valguses.

•  Sõltuvalt katse tulemustest null hüpotees kas lükatakase ümber või leiab kinnitust. Küsimus: Kuidas sõltub valgusfoorile reageerimise kiirus tarbitud

alkoholikogusest? H: Kui inimese reaktsiooniaega mõjutab alkohol, siis manustades

juhile alkoholi kasvab reaktsiooniaeg. H0: The Keskmine reaktsiooniaeg, mis juhil valgusfoorile

reageerimiseks kulub ei muutu, kui kuhil on joobeseisund > 0.1 promilli.

Kui (UurimisDöö kursus) mõjutab, siis

Valim •  EnamasE ei saa uurija uurida üldkogumit uuringu objek7dest, seetõDu võetakse üldkogumit iseloomustav valim

•  Valim on uuringusse kaasatute hulk, mille põhjal leitakse uuringu probleemile lahendus.

•  Valim iseloomustab üldkogumit teatud tõenäosusega, sõltuvalt sellest, kuidas valim on võetud.

•  Valimisse võivad kuuluda: –  Inimesed (nt. ülevaateuuringus) –  Dokumendid, teksEd, pildid jms. (nt. kirjeldavas uuringus) –  Vaatlused nähtuse või protsessi kohta –  Juhtumid (erilised, või iseloomulikud)

Andmekogumise viisid •  Erinevates uuringustrateegiates võib vajaduse järgi kasutada

erinevaid andmekogumise viise •  Vaatlus:

•  struktureeritud •  struktureerimata

•  Test: teadmiste mõõtmiseks •  Küsitlus: arvamuste, hoiakute ja info kogumiseks

–  Kirjalik: KüsimusEk •  valikvastustega •  vabavastustega

–  Intervjuu: •  Isikute või rühmadega

–  Struktureeritud –  Pool-‐struktureeritud –  NarraEivne

•  Fooksrühma intervjuu

Küsitlused •  Kirjalik küsitlus, struktureeritud suuline intervjuu/ telefoniintervjuu –  Pikaajalised (longitudinal) – viiakse läbi pikema ajaperioodi jooksul samade vastajatega.

–  Läbilõikelised (cross-‐secEonal) -‐ erinevatel ajahetkedel uuritakse erinevaid vastajaid (uuring tehakse samal ajamomendil) (nt. Arvamusuuring).

–  Trendi või ennustuslikud uurimused (trend, predicEon study) -‐ uuritakse mõnda valitud faktorit pidevalt aja jooksul, võivad olla nii pika-‐ kui lühiajalised (nt. Rahvastku uuring).

–  Test on üks küsitluse tegemise viisidest. Test on võimete, oskuste, arusaamise, teadmise või saavutuse mõõtmise vahend.

Küsitlused

Vaatlused

Vaatlus võib olla: -‐  süsteemitu või süstemaaEline (kasutades vaatlusprotokolli)

-‐  ühekordne, episoodiline või järjepidev -‐  loomulikus keskkonnas või katseEngimustes provotseeritud (läheneb eksperimendile)

-‐  konstanteeriv, tõlgendav või hinnanguline -‐  avatud või varjatud -‐  kõrvalejääv või osalev

•  Tänapäeval asendadatakse vaatlus sageli videoga

Vaatlusprotokoll – konstanteeriv juhtumi vaatlusprotokolli abil

Vaatlusprotokoll – konstanteeriv suunatud vaatlus

hDp://www.neirtec.org/evaluaEon/PDFs/PreparingtoCollect2d.pdf

Eelnevalt on määratletud, mida soovitakse jälgida, milliseid näiteid on vaja koguda.

KvanEtaEivne (või struktureeritud) vaatlus

•  KvanEtaEivse vaatluse tegemiseks läheb tavaliselt tarvis spetsiifilisemat ja detailselt läbi mõeldud instrumenE –  Vaatlusi tehakse kindlate ajavahemike järel. N: uurija vaatleb õpilasi iga tunni alguses 10 minuEt.

–  Vaatlusi tehakse ainult mingi kindla sündmuse järel. N: vaatlust tehakse klassiruumis siis kui õpilane rikub korda

•  KvanEtaEivse vaatluse tulemused sisaldavad tavaliselt üldarvu, sagedust, osakaalu (protsenE)

Vaatusprotokoll – hinnanguline juhtumi vaatlus

hDp://www.horizon-‐research.com/instruments/lsc/cop.pdf

Eelnevalt on määratletud vaadeldavad elemendid ja hinnanguline skaala

Kodeeritud vaatlusprotokoll

Sündmuste ajalise järgnevuse jäädvustamine koodide abil

hDp://www.umaine.edu/center/MST/Teaching_ObservaEon_Protoc.pdf

Video kasutamine vaatluses •  Video on sekkuv jäädvustamismeetod •  Osalejavideod kui vähesekkuv enesevaatluse meetod

•  Osalejate kaasamine videote analüüsimisse

hDp://www.eval.org/Resources/QDA.htm

Etnograafiline uurimus

•  Vaatluse abil inimrühma või sotsiaalse koosluse kirjeldamine ja mõistmine

•  Pikemaajaline vaatlusperiood •  Loomulikus keskkonnas •  Vaatleja elab koos vaadeldavatega: alusfilosoofaks vaatleja mõistab vaadeldavate poolt kasutatavaid sümboleid ja tähendusi (sümbolistlik interaktsionism) või ka autoetnograafia

Õpilase kogemused Facebook’is Uue digikultuuriga õppija

Intervjuud

•  Struktureeritud (standardiseeritud) või strukureerimata •  Avatud või suletud küsimustega •  Otsese huvisuunaga küsimused ja tagamõDega/kaudsed/projekEivsed küsimused (ei viita otseselt, mida küsitakse)

•  Fookusrühma intervjuu, rühma-‐ ja individuaalsed intervjuud, narraEivne intervjuu

•  Tänapäeval intervjuud audiosalvestatakse ja töödeldakse digitaalselt.

•  ‘Mõtle valjusE’ protokoll (tegevuse ajal, tegevuse järgne)

Intervjuu või küsimusEku protokolli eDevalmistamine

Kontrollitavad teoreeElised kontsepEd

Intervjuu küsimused

Küsimuste esitamisjärjekord

Tüüpküsimused

•  Taustaküsimused •  Kirjelda! •  Jaga kogemust! •  Kirjelda käitumist või tegevust! •  Sinu teadmised millestki… •  Teadmise konstrueerimist jälgivad küsimused •  Võrdlemine •  Sinu tunded, emotsioonid, arvamused, tõekspidamised

•  Sinu soovitused

Täpsustavad küsimused

•  Tooge mõni näide...? •  Kas saaksite sellest rohkem rääkida...? •  Mida te selle all mõtlete ...? •  Mis tundeid see teis tekitab...? •  Mida veel tahaksid lisada? •  Kuidas selle kokku võtaksid, seda üldistaksid?

•  Vihjamine, suunamine •  Sekkumine, katkestamine •  Küsimuse täpsustamine, üleküsimine, ümbersõnastamine

Poolstruktureeritud intervjuu

•  Uurija esitab avatud küsimusi (laseb pildi/katse põhjal seletada)

•  Uurija ei oota ühest vastust, vaid uuritavate erinevaid arvamusi

•  Küsimuste esitusviis ja järjekord võib muutuda erinevate intervjueeritavatega

•  Küsimusi esitatakse loomulikus olukorras ja püütakse saavutada usalduslik suhe

Fookusrühma intervjuu

•  Fookusrühma intervjuu on üks rühmaintervjuu vorme •  Erinevus rühmaintervjuust -‐> fookusrühma liikmed suhtlevad üksteisega, küsivad üksteiselt küsimusi

•  Intervjueerijal on moderaatori roll •  Oluline on luua mitmekülgsete vaadetega fookusrühm •  Fookusrühma intervjuu sobib teemade avamiseks, hüpoteeside genereerimiseks, andmete analüüsimiseks ja interpreteerimiseks osalejaid kaasates

Mida hindavad õpilased õpetajates Õpingute poolelijäämise põhjused Koolirõõm ja seda mõjutavad tegurid

NarraEivne intervjuu

•  Filosoofiline taust: Inimtegevus, teod, tajud, kogemused mõeldakse välja ja vahendatakse kultuuriliste ja isiklike narraEivide kaudu

•  NarraEiv loob reaalsuse •  Intervjueerija annab intervjueeritavale monoloogilise õiguse sündmustest vabalt ja sekkumata jutustada

•  Täpsustatakse jutustuse järel järelküsimustega

Lapsena Siberis 43. lend

Intervjueerimise vead

•  Keerulised mõisted on arusaamatud •  Ära kohe küsi peamist, enne on vaja küsitletavat häälestada

•  Ära küsi abstraktsete vaid konkreetsete asjade/näidete/juhtumite kohta

•  Vajadusel anna lisaselgitusi, miks seda asja küsitakse (see võib aga mõjutada vastust)

•  Väldi vastuse determineerimist (‘olete ju nõus, et..)

•  Ülekuulaja sEil

Fenomenograafiline uurimus

•  Ilmingute kujutamine, nende kirjeldamine •  Uuritakse, kuidas maailm vaadeldavatele teadvustub, kuidas nad asju mõistavad ja mõtestavad.

•  Uuritakse, kuidas mõistmine sõltub iseloomulikest tunnustest (sugu, vanus, haridus)

•  On vajalik, et mõista, kas uuritavad lähtuvad samasugusest maailmapildist kui uurija

•  Vajalik on uuritavate kogemuse kaardistamine •  Kasutatakse intervjuusid

TeksEd, mida loevad minu eakaaslased Noorte keelekasutus täiskasvanute silme läbi

Fenomenograafilise intervjuu küsimusi

•  Mida tähendab sinu jaoks … •  Kuidas tuleks suhtuda… •  Keda peaks kaasama..

•  Mismoodi sa mõistad…

NarraEivsete andmete sisuanalüüs

•  Andmete vähendamine (juhuslikud näited andmekogumist)

•  Segmenteerimine, segmendi suuruse valimine •  Esmane kategoriseerimine, kodeerimine: kategooria, kategooria nimetus, kategooria kirjeldus, kategooria näide, kas kategooriad moodustavad hierarhia, paremusjärjestuse –  Intracoder reliability (usaldatavus) (kas eri kodeerijad on järjekindlad koodide kasutamisel)

–  Interrater reliability (kas kodeerijad kodeerivad nähtust sama koodiga)

•  Andmemassiivi kategoriseerimine

Intervjuu (essee, jutustuse) vastuste kategoriseerimine

•  Uurija loeb läbi kõik intervjuu vastused ja leiab võimalikud kategooriad.

•  Uurija loeb uuesE läbi vastused ja liigitab iga vastaja vastuse kategooriate alla (kas arvuliselt või variatsioonidena).

•  Näit: PosiEivsed küljed olid: –  huvi tõus (7 inimest– Näit. EriE sobib poistele. Tegemist on arvuEte ja aine

sidumisega, mis tõstab kindlasE huvi). –  võrdne osalemisvõimalus (2), –  osalejate akEivsus (14)2 Vastuste kategooriate abil võib iseloomustada ka vastajaid

•  Iga vastus peab sobima ainult ühte kategooriasse, vastasel korral tuleb kategooriaid korrigeerida.

Põhjenda, miks me ei tohiks Suure Munamäe ja teiste Lõuna-‐EesE kuplite nõlvu metsast paljaks raiuda?

 Puud toodavad hapnikku  Puid on vaja muidu ei saa hingata, hapnik saab otsa.  Puud toodavad hapnikku. Kui need maha raiuda, jääks värsket õhku vähemaks.  Sest puud toodavad hapnikku.

 Puud toodavad õhku  Sest, et igal pool peavad kasvama puud ja need puud annavad õhku.  Sellepärast ,et mets on loodusvara ja puhastab õhku.Kui see kõik maha raiuda,siis saastub õhk palju rohkem, kuna kokku on seda metsa väga palju.

 Värske õhk  Sealt saame värsket õhku. Seal on kaunis loodus.  Kui need maha raiuda, jääks värsket õhku vähemaks.  Õhk läheks umbseks  Värske õhu puudus võib tulla mägi võib kokku variseda

 Õhu 7heduse muutus kuplitel  Kõrgemal on õhk hõre.Puud toodavad hapnikku ja kui puid ei ole siis ei ole ka hapnikku seal.  Kuna kõrgemal on õhk hõre ja puud toodavad õhku. Inimesed ei saaks enam käia. Pealegi on seal tuuline puud varjavad tuult.

 Õhusaastus  Sest et õhk ei saastuks rohkem.

 Kuna puud puhastavad õhku ja valmistavad hapniku.

PÕHJUS 1: Õhuga seotud põhjendused

•  Kliimamuutus •  Kliima muutub, tuulte ja vihma mõju

tugenveb, tekib erosioon.

StruktuurielemenEde kategoriseerimine

•  Eelnevalt on täpsustatud süsteemi elemendid ja nendevahelised oletatavad seosed

•  Kategoriseeritakse kooskõla mudeliga (binaarselt võib näiteks kategoriseerida iga struktuuri esinemist või iga seose esinemist (1/0))

NarraEivi struktuurne visualiseerimine

•  NarraEivist võib analüüsimisel koostada mõistekaardi, järelduskaardi

•  Järgnevalt võrreldakse teatud struktuurielemenEde olemasolu saadud skeemidel või rühmitatakse narraEivid eri tüüpi juhtumiteks

Andmeanalüüsi viisid

•  Andmed on narraEivsed: – Sisuanalüüs, kategoriseerimine

•  Kategooriad on eelnevalt määratletud •  Kategooriad kujunevad teksEst

•  Andmete teisendamine numbriliseks •  Andmed on numbrilised

– Kirjeldav staEsEka – RisDabel – Korrelatsioon (seosed)

intervallskaala

ordinaalskaala

nominaalskaala

Andmetüübid ja staEsEka

•  Otsesed kvanEtaEivsed andmed: –  Intervallskaala

•  Sagedused •  Kirjeldav staEsEka •  Keskmiste võrdlemine

–  Järjestusskaala (nt. LikerE skaala) •  mood ja mediaan

•  Kaudsed kvanEtaEivsed andmed: Esmalt leitakse kategooriad: –  Nominaalkaala (üksteist välistavad kategooriad) –  Järjestusskaala (kategooriate paremust saab järjestada –  Intervallskaala (binaarne 1/0 kodeerimine)

Korrelatsioonianalüüs •  Korrelatsioon on kahe omaduse või muutuja seose mõõt.

•  Korrelatsiooni ilmnemine ei eelda põhjuse-‐tagajärje suhet kahe muutuja vahel.

Korrelatsioonanalüüs •  StaEsEline olulisus näitab staEsElist usaldusväärtust.

StaEsEline olulisus näitab, milline on tõenäosus, et teatud tulemus saadi miDe üksnes tänu juhusele.

•  p<0.05 tõenäosusega 95% üks muutuja iseloomustab teist (nende vahel on kas posiEivne või negaEivne seos), viga 5%.

•  p< 0.01 tugev seos 99%, viga 1%. •  p< 0.001 peaaegu 100% kaDuvus, viga 0.1%

•  Determinatsiooni kordaja r2 näitab mõju suurust, kahe tunnuse ühisosa, mis moodustab seose

•  0,20 kuni 0,35 – väga nõrk seos kahe muutuja vahel (üks tunnus kirjeldab teisest vaid 4%)

•  0,35 kuni 0,65 – staEsEliselt olulised seosed, võib teha juba algelisi ennustusi uuritava grupi tunnuste seoste kohta.

•  0,65 kuni 0,85 – ennustused uuritava grupi ja isikute kohta on võimalikud

•  üle 0,85 – kahe muutuja vahel on oluline seos (üks tunnus kirjeldab teist vähemalt 72%)

Arendusuuring (design-‐based research)

•  Wang and Hannafin (2005): Arendusuuring on süstemaaEline ja paindlik objelEde, protsesside ja prakEkate edendamisele suunatud tsükliline analüüsi, disainimise, arendamise, ja rakendamise metoodika, mis tugineb uurijate ja prakEkute vahelisele koostööle autentsetes situatsioonides ja mille tulemuseks on kontekstuaalselt paindlikud disainiprintsiibid ja -‐teooriad.

Arendusuuringud

•  Disaini-‐ e. arendusuuringud on saanud üheks juhEvaks meetodiks arendamaks ja uurimaks kuidas kasutajad uute tehnoloogiatega võikisd tegutseda.

•  Arendusprotsess hõlmab nii prakElise keskonna kui ka tegevuse disaini (Reigeluth, 1999), ning on ka teooriate tesEmise ja loomise raamisEk (Cobb, 2001; Edelson, 2002; Sweller, 2004).

Arendamine ja õppimine

•  Arendamise kaudu õppimine (Kolodner, Crismond, Gray, Holbrook, & Puntambekar, 1998) õpilased miDe ainult ei mõtle komplekssetest süsteemidest meie ümber kui disainidest, vaid oskavad ka ise mõne kunstliku süsteemi luua, millel on sarnased omadused.

•  Arendamise kaudu õppimine on õppeainete ülene, prakElisele tegevusele orienteeritud, loov, eristumisele suunatud, meeskonnatööd nõudev, moEveeriv, akEveeriv, vastutustunnet arendav ning sünteesiv õppimine, mis viib erialaste vilumuste kujunemiseni (Wijnen, 2000).

Disaini mõiste •  Disaini võib mitme7 seletada:

– Kui disainimise protsessi, mille läbi jõutakse lahenduseni

– Kui disainiprotsessi tulemit (objekt, mudel, probleemsituatsiooni lahend) •  Disainimine on lahendite leidmine määratlemata struktuuriga probleemidele (Hmelo et al., 2000).

•  Perkins’i (1986) arvates võib kõiki kompleksseid süsteeme vaadata disainidena ning selliste süsteemide mõistmine ja redisainimine on üks disainikontseptsiooni rakendusi

•  Disainimisel avatakse nii süsteemi osad, nende funktsionaalsed rollid ning nendevahelised põhjuslikud seosed ja toimemehhanismid (Hmelo et al., 2000).

Kes osalevad arendusuuringus?

•  Arendusuuring eeldab partnerlust kasutajate ja arendajate vahel.

•  Kaasavad arendusuuringud erinevad kasutajate arendusse kaasamise tüübi poolest -‐ neid eristab kasutajatele ja arendajatele antud arendusotsuste tegemise õigus.

•  Kaasatuse ühes otsas on kasutajad pelgalt arenduse tesEjateks, teises aga on kasutajad ise peamised arenduse loojad.

Kasutajakeskne arendus

•  Kes on selle “asja” kasutajad? •  Mis on nende eesmärgid ja ülesanded? •  Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle “asjaga” ja sarnaste “asjadega”?

•  Millised iselle “asja” funktsionaalsusi kasutajad vajavad?

•  Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning millisel viisil nad seda soovivad saada?

•  Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama? •  Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate kogniEivseid protsesse?

Aimee Truchard and Rassa Katz-‐Haas:"Ten Guidelines for User-‐Centered Web Design"

ADDIE mudel

Mõned disainimudelid: Protsessimudelid

Seemnemudelid

Ilmnemise mudelid Hagen & Robertson (2009)

Visioon

Hinnang Analüüs

Kasutuslugu Prototüüp

Külvamine Taaskülvamine

Evolutsioon

Kogukonna ideed

Kogukonna ideed*

Meta-‐arendusuuring: Külvamine-‐uuesEkülvamine mudel

Abivahendid andmekogumisel ja andmete analüüsil

•  Metafoorid •  Mõistekaardid, ideekaardid, järelduskaardid, järgnevuskaardid •  hDps://noteapp.com/ hDps://bubbl.us/ •  Süsteemikaardid ja -‐mudelid •  Mustrid •  Tüüpkasutajad (personas, stakeholders) •  Stsenaariumid •  Peamiste tegevuste sketšid (storyboard) hDp://www.sketchup.com/,

koomiksid •  Paberprototüübid, makeEd •  hDp://scratch.mit.edu/ •  Esseed, jutustused, videod •  Refleksioonid hDp://reflex.aalto.fi/ •  Süsteemides kogunevad andmed ja nede visualiseerimine

Metafooride kasutamine arendusuuringus

•  Metafoor on analoogia kahe objekE või idee vahel, kus esialgset objekE tähistatakse analoogse objekE kirjelduse või sõna abil.

•  Analoogia on kahe miDesarnase objekE sarnasuste kõrvutamine/võrdlemine.

Internet = dušš

Metafooride kasutamine arendusuuringus

Lackoff’i raamat “Metaphors we live bye” väidab, et metafoorid on enamat kui analoogid, nad mõjutavad otseselt meie taju ja mõistmist, me elame metoafooride kaudu.

Mul on ülev meelolu! Mul on madal meeleolu!

Kasutajate/osapoolte arhetüübid

hDp://www.steptwo.com.au/papers/kmc_personas

Kasutaja: • Vajadused, soovid, eesmärgid • MoEvatsioon • Harjumused, harjumuslik käitumine -‐ mida alaE teeb, mida ei tee kunagi • Kogemused, kultuuritaust • Ootused antud olukorras, mingi protsessi või objekE suhtes

Disaini funktsioonidele kasutaja kaardistamine

Mustrite avastamine Mustri eesmärk Mis on iseloomulik, mis on erinev Mis meeldib kasutajale, miks?

Arendusuuringu algusfaasis vajaduste väljaselgitamine

•  Kes on selle “asja” potentsiaalsed kasutajad? •  Mis on nende eesmärgid ja ülesanded? •  Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle “asjaga” ja sarnaste “asjadega”?

•  Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?

Andmekogumismeetod: Intervjuu KüsimusEk

FormaEivne hindamine parandamiseks

•  Milliseid selle “asja” funktsionaalsusi kasutajad vajavad? •  Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate kogniEivseid

protsesse? •  Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning millisel

viisil nad seda soovivad saada? •  Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama? •  Millises arendusuuringu faasis seda on vaja

mõõta?

Andmekogumismeetod: Vaatlus KüsimusEk, Mõõtmine

Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 I. Kasutaja reaktsioon

•  Kas süsteem meeldis? •  Kuidas meeldisid süsteemi komponendid, disain, simuleeritud

protsess, vms •  Kui vajalik (relevantne) tundus süsteem kasutajale? •  Kus seda süsteemi saab kasutada? •  Kas süsteemi kasutamine oli väärt kasutamisele kulunud aega? •  Mil määral süsteemi kasutati? •  Kas kasutamine oli mugav? •  Mil määral tuli vaeva näha, et süsteemi kasutamine annaks soovitud

tulemuse? •  Kas süsteem oli kasutajasõbralik? •  Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?

Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu

Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 II. Mida kasutajad õppisid?

•  Kas süsteemi kasutamine õpetas midagi, mida see pidi õpetama?

•  Kas süsteemi kasutajad kogesid seda, mida nad pidid kogema?

•  Kas süsteemi kasutades tuli rakendada planeeritud teadmisi ja oskusi?

•  Kas süsteemi kasutamine avaldas oodatud mõju?

•  Kas süsteemi kasutamine toetas kõiki kasutajarühmi sarnaselt?

•  Kuidas erines erinevate kasutajarühmade süsteemi kasutusviis ja tulemus süsteemi kasutamisel?

•  Millised ootamatud tagajärjed olid süsteemi kasutamisel erinevatele kasutajarühmadele? Millised muudatused süsteemis on seetõDu vajalikud?



Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959

III. Kuidas muutus kasutajate teadmine/käitumine –  Mil määral süsteemi kasutajate teadmised ja oskused edasi arenesid

ja kas areng toimus ettekavatsetud suunas? –  Kas süsteemis õpitut kasutajad ka rakendavad? –  Kas kasutajate käitumises või nende rollides ilmes kasutamise järel

muudatusi? –  Kas muutus kasutajate teadmistes ja käitumises viis nad uuele

oodatud tasemele? –  Kas kasutaja on oma muutusest teadlik? –  Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta?


Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 IV. Millist mõju kasutajale avaldab kasutajale või tema

keskkonnale

•  Kuidas muutus kasutajate (töö)keskkond kasutamise tagajärjel?

•  Milline on keskkonnamuutuse mõju kasutajale?


Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu, mõõtmine

Hindav uuring (EvaluaEon research)

•  On rakendusuuringu üks vorme, mille eesmärgiks on uuritava objekE (isikud, programmid,produkEd) evalveerimine (Guba & Lincoln, 1981).

•  Evalveerimise tulemiks on hinnang uuritavale objekEle: –  Kas objekE rakendamisel on soovitud tagajärjed? (Kas see töötas?)

–  Kuidas uuritav objekt funktsioneerib? –  Kas uuritav objekt on ratsionaalselt kasutatav (cost effecEve)? Kas on odavamaid võimalusi?

–  Kuidas uuritavat objekE tuleks edasi arendada?

Täpsemalt hDp://www.slideshare.net/kpata/evalveerimine

Võib olla ka kaasav uuring (parEcipatory research)

FormaEivne hindamine •  Forma7ivne hindamine viiakse tavaliselt läbi programmi

tegijate poolt töö käigus st kontrollitakse, kas valmisolevad moodulid on õiged ja töötavad. Fookuses on protsess!

•  3 astmeline: •  1 hindaja 1 õppija •  Väike grupp 6-‐8 õppijat (siin faasis peaks olema õppijad õiges vanusegrupis, et saada objekEivset tagasisidet)

•  Kogu klass – see hindamise faas sõltub tugevalt arendaja kvalitaEivsetest meetoditest, näiteks intervjuudest ja vaatlustest.

SummaEivne hindamine

•  Summa7ivne hindamine kontrollib programmi kui terviku tööd. – N: kas õppijad ikka õppisid seda, mida nad pidid õppima?

•  SummaEivse hindamise abil on võimalik hinnata programmi headust ja konkurentsivõimet st võrrelda teiste programmidega.

Donald Kirkpatrick 1959 Neli evalveerimise sammu

•  Evalveerimise 4 sammu on vajalikud eelkõige piiratud eelarve Engimustes, kusjuures iga samm loob aluse järgmiseks evalveerimistegevuseks: – Õpilase reaktsioon – mida nad mõtlesid ja tundsid õppimise käigus

– Õppimine – õpilaste teadmiste ja pädevuste kasv –  Käitumine – õpilaste käitumise muutus ja pädevuste kujunemine õppimise käigus

–  Tulemused – üldine mõju õppija edukusele ning toimetulekule keskkonnas

Reaktsioon

Mida õppija tundis meetodi rakendamise käigus

Kas õppijatele meeldis ja nad nauEsid õppimist?

Kas õpitav oli neile relevantne?

Kas õppija aega kasutaE otstarbekalt?

Kas õppijale meeldisid meetodi elemendid?

Vahendid:

Vaatlus, intervjuud, küsimusEkud

Kiire ja odav!

Tegevusest osavõtjad peavad kirjutama jutumullidesse oma reaktsioonid seoses sellega, mida tuleks tegevuse käigus evalveerida ja mida Snoopy sellest arvab.

Õppimine

Õppija teadmiste kasv enne ja pärast

Kas õppijad õppisid seda, mida plaaniE?

Kas õpetaja nägi õppimise käigus seda, mida oodaE

Milline on õppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas?

Vahendid: küsimusEk, vaatlus või intervjuu

Võimaldab kvanEtaEivselt hinnata, vähem rakendatav komplekssete pädevuste evalveerimisel

Infootsimise oskused •  Küsimuste esitamine

–  Suudab iseseisvalt pärast teemaga tutvumist tõstatada probleemi, milleks infot otsida

–  Suudab juhendaja abiga formuleerida teema kohta küsimusi ja keskenduda probleemile

–  Toetub küsimuste ja probleemide püsEtamisel täiskasvanu abile •  Planeerimine

–  Suudab iseseisvalt leida sobivaid kõrgekvaliteedilisi infoallikaid –  Valib infot selekEivselt, sisu on kõikuva kvaliteediga –  Liigub ühelt infoallikalt teisele, suutmata otsustada, millest võiks olla

abi •  Info kogumine

–  Suudab iseseisvalt infopäringuid esitada ja infot sorteerida saadud vastuste olulisuse alusel

–  Kogub infot mõningal määral organiseeritult –  Ei suuda olulist infot leida

Pädevus

Mõõdetavad kriteeriumid

Infootsimise oskused •  Info sorteerimine

–  Struktureerib leitud info loogiliselt –  Struktureerib infot osaliselt –  Jätab saadud info algsesse formaaE seda sorteerimata

•  Sünteesimine –  Loob leitud info alusel originaalse lahenduse –  Reorganiseerib ja kombineerib teiste poolt pakutud

strateegiaid –  Esitab teiste poolt leitud lahendusi

•  Hindamine –  Kontrollib oma lahendeid et näha kas toetav info on piisav –  Otsib juurde puuduvat informatsiooni –  Ei mõtle lahenduse üle järele ega hinda infot

Virtual training site of searches: hDp://www.vts.rdn.ac.uk/

ArEfakE hindamine: Lühikirjandi kriteeriumid Mõõdetavad kriteeriumid

Skaala

Käitumine

teadmiste ja pädevuste rakendamine Kas õppijad rakendavad teadmisi ja pädevusi, mida õpiE?

Kas õppijate tegevuses on märgata muutusi

Kas õppijad on teadlikud oma käitumise muutusest?

Vahendid: vaatlus ja intervjuu

Käitumise muutuse hindamine on pikaajaline ning hinnangud on kvalitaEivsed

KüsimusEk ei ole objekEivne: mida teeksin/mida teen

SWOT analüüs •  On strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekE v. organisatsiooni: –  tugevusi (S) Strengths -‐ Mis aitab seesmiselt kaasa eesmärgi saavutamisele?

– nõrkusi (W) Weaknesses -‐ Mis takistab seesmiselt eesmärgi saavutamist?

– võimalusi (O) OpportuniEes, -‐ Mis aitab väliselt kaasa eesmärgi saavutamisele?

– ohtusid (T) Threats -‐ Mis takistab väliselt eesmärgi saavutamist?

seesmine

väline

posiEivne

negaEivne tugevus nõrkus

võimalused ohud

IV: Post-‐posiEvistlik e. interpreteeriv/fenomenoloogiline lähenemine evalveerimisele

•  Evalveerimise kaasaegne lähenemisviis on interpreteeriv

•  Selles rõhutatakse subjek7ivsust ja reaalsuste paljusust, mis on kõik võrdväärsed ja loovad evalveerimisele spetsiifilise konteksE

•  See evalveerimismudel eeldab, et on olemas mitmed alterna7ivsed lähenemisviisid nähtusele, mida evalveeritakse ning evalveerija peab kirjeldama kõiki neid erinevaid lähenemisnurki, et saada nähtusest ülevaadet ning seda hinnata

Reageeriv, tundlik (responsive) evalueerimine

•  Oma raamatus Effec4ve evalua4on idenEfitseerivad Egon Guba and Yvonna Lincoln reageeriva evalueerimise neli olulist etappi: –  (1) osapoolte (stakeholder) väljaselgitamine –  (2) oluliste teemade ja probleemide väljaselgitamine osapooltega tehtavate intervjuude kaudu,

–  (3) osapoolte poolt määratletud probleemide, teemade kohta nende väärtushinnangust lähtuva info kogumine

–  (4) tulemustest ülevaate andmine osapooltele arusaadavas formaadis, tehes kogutud info põhjal vajalikke soovitusi erinevatele osapooltele

Tegevusuuring (AcEon research)

•  On rakendusuuringu üks vorme, mis seab eesmärgiks prakEkute ees seisvate lokaalsete probleemide lahendamise (Lewin, 1946).

•  Reegilina viivad seda läbi õpetajad, adminstreerijad, nõustajad jt. eesmärgiga leida probleemile sobivaid lahendusi

•  Nt. Mis põhjustab õpetajate läbipõlemist? •  Tegevusuuring on tsükliline protsess, mis sisaldab:

–  lokaalse probleemi diagnoosimist, –  uuringu planeerimist ja läbiviimist lokaalses konteksEs, –  uuringutulemuste sihtgrupi probleemi lahendamise otstarbeks

sõnastamist, –  uurimistulemuste lokaalset ellurakendamist probleemi

lahendamiseks.

Ka kaasav uuring (parEcipatory research)

Kuidas taastada koolirõõm põhikoolis?

Tegevusuuring Ühine

probleemi määrtalemine

Ühine tegevuste

planeerimine

Eksperimentaalsed uuendused

Püsivad rakendused

Tagasiside uuenduste

rakendamisele

Mõju järgimine, analüüsimine ja

aruanne

Lokaalne andmekogumine

Probleemi uus määratlemine

Tagasiside andmetele

või või

Juhtumiuuring (Case study) Ka kaasav uuring (parEcipatory research)

•  Juhtumiuuring on üks rakendusuuringute liike, mis seab eesmärgiks empiirilise uuringu kaudu mõista mingi uuritava objekE (juhtum(ite) olemust teatud konteksEs, selle struktuuri, mõju, seal toimuvaid protesesse.

•  Juhtumiuuringu etapid: –  Vali näitjuhtumid, mis iseloomustavad nähtust –  Loe läbi juhtumiga seonduvad materjalid, tutvu juhtumiga seotud

teguritega, määratle juhtumi kontekst –  Defineeri uuringu keskne teema, probleem –  Defineeri uuringu eesmärgid ja

uurimisküsimused (Miks? Kuidas?) –  Autenses konteksEs andmekogumine –  Kasuta mitmeid alternaEivseid andmekogumisviise

ja trianguleeri andmeid –  Interpreteeri andmeid koos juhtumis osalejatega –  Juhtumitevaheline võrdlus –  Uuringu tulemusi hinda juhtumis osalejatega

Juhtumiuuringute rakendusi •  Probleemide lahendamine juhtumitele tuginedes, õppimine juhtumite abil

Juhtumiuuringute rakendusi •  Analoogiapõhine nt. juhtumid arsE-‐ ja kohtuprakEkast: juhtumi lahendus sõltub teistest sarnastest juhtumitest

Education

Põhikooli uurimistöö