6. JUUNI 1875 –12. AUGUST  1955

KOOSTAS ELLE HEINTTHK2009

Thomas Mann

Väljavõtteid elust 

  • Thomas Mann sündis Lübeckis jõuka kaupmehe ja

senaatori Thomas Johann Heinrich Manni perekonnas. 

Heinrich ja Thomas Manni keskus (varasem Buddenbrookide Maja)• Maja ehitati 1758• 1841 ostis Th. Manni vanaisa Johann Siegmund Mann maja

23 000 marga eest ning rajas sinna äri- ja eluruumid• a-ni 1891 jäid sinna Mannide firma ruumid• 28. - 29. märtsi öösel 1942 (palmipuude pühal) pommitati

Lübeckit ning hoonest jäid alles ainult hilisbarokne fassaad ja kelder.

• 1957. a ehitati maja üles• 1991. a rajati Heinich ja Thomas Manni mälestusmuuseum• 1993. a-st kannab Heinrich ja Thomas Manni Keskuse

nimetust.

Thomas Manni ema  Julia da Silva Bruhns

• Isa saksa farmer, ema brasiillanna• 6. eluaastani elas Brasiilias, pärast ema surma

Lübeckis onu juures• Ei osanud 6. eluaastani saksa keelt • abiellus 17-aastaselt Thomas Johann Heinrich Manniga

(29. a)• Peres oli 5 last

Thomas Manni elust

••1893 lõpetas Lübeckis gümnaasiumi ••  1893–1933 elas Münchenis ••  1905 abiellus juudi päritolu Katia Pringsheimiga. Neil oli kuus last: Klaus, Erika, Golo, Monika, Elisabeth ja Michael. ••  1929 sai Nobeli preemia  ••  1933 emigreeris Šveitsi Küsenachti ••  1939 emigreeris Ameerika Ühendriikidesse, algul Princetoni, hiljem Pacific Palisade’i••  1952 kuni surmani elas Šveitsis Kilchbergis••  Tal oli suvemaja Leedus Nidas

Thomas Manni elust

 ••1933 emigreeris Šveitsi Küsenachti  ••  1939 emigreeris Ameerika Ühendriikidesse, algul Princetoni, hiljem Pacific Palisade’i ••  1952 kuni surmani elas Šveitsis Kilchbergis ••  Tal oli suvemaja Leedus Nidas 

Teosed 1

• "Buddenbrookid: ühe perekonna langus" (eesti keeles 1936, 1993; tõlkija Jaan Kangilaski)

 • "Võlumägi" (1924; eesti keeles 1937, 1939, 1995; tõlkija

Marta Sillaots)  • "Seikleja Felix Krulli pihtimused" (eesti keeles 1959, 1995;

tõlkija Edgar Oissar)  • "Seadus" (eesti keeles 1975; tõlkija Lii Ojamaa)

 

Teosed 2• "Mario ja võlur" (eesti keeles 1982; tõlkija Vilma Jürisalu)

 • "Doktor Faustus" (eesti keeles 1987; tõlkija Helga Kross)

 • "Novelle" (eesti keeles 1987; tõlkija Heli Mattisen)

 • "Surm Veneetsias" (eesti keeles 1998, 2005; tõlkija Heli

Mattisen)  • "Lotte Weimaris" (eesti keeles 2001; tõlkija Leo Metsar)

 • "Peremees ja koer" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eve

Sooneste, Heli Mägar)  • "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu" (eesti keeles

2006; tõlkija Heli Mägar)

Katharina (Katia)Mann(sündinud Pringsheim)

Juudi soost, isa professor.

Laskis mehel pühenduda kirjandusele, ise

kasvatas kuut last ja ajas majapidamisasju.

MANNIDE VILLA MÜNCHENIS

Thomas Manni suveonn Leedus Nidas

Üksikasju

Thomas Manni õde Carla ja poeg Klaus võtsid endalt elu.Thomas Mann soosis alguses sõda, lootes, et Saksamaa

võidu korral pääsevad Euroopas võidule kõrgemad filosoofilised väärtused.

Hilisemas loomingus kaitses demokraatia ja humanismi põhimõtteid.

Tunnustas Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofiat.

Nobeli preemia

1929. aEeskätt “Buddenbrookid”,aga kindlasti ka “Võlumägi” Thomas Mann uskus, et vaimuinimesed peavad sekkuma

ühiskondlikesse protsessidesse ja aitama õiglusel võidule pääseda.

Fašismi vastu

Nägi ette maailmasõja ohtu romaanis “Võlumägi”Pidas kõne “Saksa kõne. Apelleerimine mõistusele”Pikem jutustus “Mario ja võlur” sisaldab sümboolseid

vihjeid fašismi tekkepinnasele.

Novell “Tobias Mindernickel” (1897)

Tobias – äbarik, inimvõõras, naerualuneKoer Eesav – vihje piiblijutule Iisakust ja tema

poegadest Eesavist ja JakobistIse armetu, vajab veel armetumat enda kõrvaleTajub, et ürgne ja elujõuline loodus ei allu talleHaletsusest saab vihkamine ja raev. Tapab koera.Novell sümboliseerib väikekodanlikku naiiv-

romantilist looduseihalust ja –ülistust.

Thomas Mannile kui kirjanikule iseloomulikku

Meisterlik jutustajaIseloomulike detailide kasutusVärvikad kirjeldusedSuur roll kõnel või dialoogilÜldistab ühiskondlikke nähtusi, lisades oma filosoofilise

vaatenurga.Pikad monoloogilised arutlused ühiskonna, filosoofia,

religiooni ja kultuuri üle.Intellektuaalse romaani viljeleja.

Kasutatud kirjandus

VikipeediaMaailmakirjandus 2. osa Romantismist

postmodernismini”, koostanud Jüri Talvet, Koolibri, Tallinn 1999